1

EELNÕU

15.06.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 11. septembri 2018. aasta

määruse nr 19 „Teenistusrelvade ja nende

laskemoona ning lahingumoona liigid ja

teenistusrelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona, tulirelva osade käitlemise

ning üleandmise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 3 lõike 5 alusel.

Siseministri 11. septembri 2018. aasta määruses nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona

ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva

osade käitlemise ning üleandmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala“;

2) paragrahvi 1 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „Sõjarelvale, tulirelva“ sõnaga „Tulirelva“;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 33 järgmiselt:

„(33) Sõjarelvale kohaldatakse käesolevas määruses tulirelvale kehtestatud nõudeid koos

käesolevas määruses sätestatud eranditega.“;

4) paragrahvi 6 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, laskemoona“;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kuni 15 laskemoona ühiku vargusest või kadumisest tuleb teavitada asutuse relvurit. Enam

kui 15 laskemoona ühiku vargusest või kadumisest tuleb teavitada asutuse juhti, Politsei- ja

Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit.“;

6) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „väljavedu“ lauseosaga „ning vastutab nende

tegevuste käesoleva määruse nõuetele vastavuse täitmise eest“;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sõjarelvade ja lahingumoona osas võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

ülesannete täitmisel määrata relvuriks üksnes teenistuja, kellele on antud asutuses

teenistusülesannete täitmisel kasutatava sõjarelva ja lahingumoona kandmise õigus.“;

2

8) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Relvur peab tundma ohutustehnika reegleid, oskama teenistusrelvi, laskemoona ja

lahingumoona ohutult käidelda ning olema läbinud ohutustehnika ja teenistusrelvade,

laskemoona ja lahingumoona käsitsemise koolituse, mille läbiviimise korra kehtestab asutuse

juht või tema volitatud ametnik.“;

9) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmiselt:

„Asendav teenistuja peab vastama relvurile kehtestatud nõuetele.“;

10) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt:

„(31) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona teise ametirelvi käitleva asutuse

või Kaitseliidu territooriumil hoidmise kohta peetakse arvestust asutustes kehtiva korra

kohaselt.“;

12) paragrahvis 11 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „kümne“;

13) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmiselt:

„(11) Pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuva

granaadi hoidmisel peab olema tagatud selle säilimine ning välistatud kõrvalise isiku

juurdepääs.

(12) Asutuse juht või tema volitatud ametnik võib peale käesolevas määruses ette nähtu

kehtestada lisanõudeid käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lahingumoona hoidmisele.“;

14) paragrahvi 13 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Teenistujale kinnistatud tulirelva, selle juurde kuuluvat laskemoona ning lahingumoona

hoitakse:

1) relvaruumis või käesoleva määruse § 16 lõikes 1 ette nähtud juhtudel asutuse relvakapis või

ajutiselt § 16 lõike 2 kohaselt administratiiv- või turvaalal;

2) asutuses teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis või

3) käesoleva määruse § 21 lõikes 1 ette nähtud juhul elu- või asukohas.“;

15) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmiselt:

„(41) Tulirelva võib hoida relvaruumis relvakapis, lukustatud kapis või lukustatud hoidikus.

(42) Kui tulirelva hoitakse väljaspool relvaruumi, välja arvatud elu- või asukohas, hoitakse

seda relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis.

(43) Teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona võib hoida teise ametirelvi käitleva asutuse

või Kaitseliidu territooriumil asutuse juhi või tema volitatud ametniku ja teise asutuse juhi või

tema volitatud ametniku või Kaitseliidu ülema või tema volitatud isiku vahelisel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel.“;

3

16) paragrahvi 13 lõikes 6 asendatakse sõnad „ja laskemoona“ tekstiosaga „, laskemoona ja

lahingumoona“;

17) paragrahvi 13 lõike 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

“(7) Relvahoidlas võib lisaks tulirelvale, laskemoonale ja lahingumoonale hoida:“;

18) paragrahvi 13 lõike 7 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) erivahendeid ja varustust, mis ei ohusta tulirelva, laskemoona ega lahingumoona;

3) pürotehnilisi tooteid, mis ei ohusta tulirelva, laskemoona ega lahingumoona;“;

19) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ööpäevaringse elektroonse valvesignalisatsioonita või mehitatud valveta või muu valveta

territooriumil asuvas ruumis peab relvakapp olema kinnitatud põranda, seina või

ehituskonstruktsiooni külge.“;

21) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Kuni 20 tulirelva ja nende juurde kuuluva laskemoona hoidmine väljaspool

relvaruumi või -ladu

(1) Kuni 20 tulirelva ja nende juurde kuuluvat laskemoona ning lahingumoona võib asutus

hoida ühes relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis.

(2) Erandkorras võib teenistuja talle kinnistatud tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoida

kuni 30 ööpäeva pideva elektroonse valvesignalisatsiooniga või mehitatud valvega

administratiiv- või turvaalal või teise asutuse territooriumil asuval alal, kus on tagatud selle

säilimine.“;

22) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:

㤠19. Tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmine relvaruumis

(1) Relvaruumis hoitakse põhiliselt teenistujale või asutusele kuuluvaid või selle valduses

olevaid tulirelvi, nende laskemoona ning lahingumoona. Peale selle on lubatud relvaruumis

hoiustada ajutisele hoiule antud või väljaõppe eesmärgil kasutatavat tulirelva ja selle

laskemoona.

(2) Relvaruumis hoitakse tulirelva, laskemoona ja lahingumoona relvakapis selliselt, et igal

tulirelval on oma koht, või teenistujale määratud relvakapis. Iga relva koha või teenistujale

määratud relvakapi juurde kinnitatakse silt, millel on märgitud teenistuja nimi, kellele tulirelv

on kinnistatud või struktuuriüksuse nimi, kelle kasutuses tulirelv või lahingumoon on.

Relvakapis võib tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoida koos.

4

(3) Teenistujale kuuluvat isiklikku relva võib ajutiselt teenistuse, välislähetuse või

rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajal hoida teenistujale määratud relvakapis või

teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis.

(4) Tulirelva, mida ei saa teenistusülesannete eripära või selle suuruse tõttu või muul põhjusel

hoida relvakapis, võib hoida käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt märgistatult

relvapüramiidis, riiulil, kastis või muul viisil, mis tagab relva säilimise.

(5) Laskemoona ja lahingumoona, mida ei saa selle suuruse või koguse tõttu või muul põhjusel

hoida relvakapis, võib hoida riiulil, eraldi suletud kastis või lukustatavas kapis.

(6) Sportimiseks või õppetööks kasutatavat tulirelva, selle laskemoona ja lahingumoona

hoitakse võimaluse korral teistest tulirelvadest, laskemoonast ja lahingumoonast eraldi.

Nimetatud võimaluse puudumisel tähistatakse sellise tulirelva, laskemoona ja lahingumoona

asukoht asjakohase sildiga.“;

23) paragrahvi 20 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmine väljaspool relvahoidlat“;

24) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Väljaspool relvahoidlat hoitav tulirelv, laskemoon ja lahingumoon peavad olema kaitstud

tolmu ja ilmastikuolude eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud nende piisav

hooldatus, säilimine ja töökorras olek.“;

25) paragrahvi 20 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „laskemoona“ tekstiosaga „,

lahingumoona“;

26) paragrahvi 20 lõikes 5 asendatakse sõnad „ja laskemoona“ tekstiosaga „, laskemoona ja

lahingumoona“;

27) määruse 5. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „Teenistusrelva“ sõnadega „ja

lahingumoona“;

28) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt:

„(31) Sõjarelva kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega

teenistujale, kes on läbinud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule sõjarelva ja

laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli

ning sooritanud laskeharjutuse.“;

29) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Tulirelva“ tekstiosaga „, sõjarelva“;

30) määrust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

㤠251. Lahingumoona kandmine

(1) Lahingumoona, välja arvatud pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või

valuaistingut esilekutsuva granaadi, kandmise õiguse võib anda asutuse juhi või tema volitatud

5

ametniku otsusega neile teenistujatele, kes on läbinud vastava väljaõppe ja kellel on seaduse

alusel lubatud teenistusülesannete täitmiseks lahingumoona kanda.

(2) Pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuva granaadi

kandmise õigus on nendel teenistujatel, kellel on tulirelva kandmise õigus.

(3) Keelatud on:

1) anda lahingumoona kõrvalisele isikule;

2) kanda lahingumoona joobeseisundis.

(4) Lahingumoona, välja arvatud pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või

valuaistingut esilekutsuva granaadi, kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud

ametniku otsusega teenistujale, kes on läbinud seaduses ette nähtud tervisekontrolli,

lahingumoona käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja

kannatanule vigastuse korral esmaabi andmise oskuste kontrolli ning lahingumoona kasutamise

oskuste kontrolli.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teadmiste ja oskuste kontrollimise korra kehtestab

asutuse juht või tema volitatud ametnik.“;

31) paragrahvi 26 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Tulirelva“ sõnadega „ja

lahingumoona“;

32) paragrahvi 27 pealkirjas asendatakse sõnad „ja laskemoona“ tekstiosaga „, laskemoona ja

lahingumoona“;

33) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Sõjarelva võib väljastada teenistujale, kellel on sõjarelva kandmise õigus.

(12) Lahingumoona võib väljastada teenistujale, kellel on lahingumoona kandmise õigus.“;

34) paragrahvi 27 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tulirelva, sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona väljastamise korra kehtestab asutuse juht

või tema volitatud ametnik.“;

35) paragrahvi 28 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas määruses käsitatakse tulirelva, laskemoona ja lahingumoona riigisisese

edasitoimetamisena selle vedu Eesti piires ühest kohast teise eesmärgita tulirelva, laskemoona

või lahingumoona vahepeal kasutada (edaspidi relvavedu).“;

36) paragrahvi 28 lõikes 3 asendatakse sõna „Relvavedu“ sõnadega „Laskemoona ja

lahingumoona vedu“;

37) paragrahvi 38 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tulirelva ja selle olulise osa hävitamine käesoleva määruse tähenduses on nende füüsiline

hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine.“;

6

38) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Tulirelv ja selle olulised osad hävitatakse gaasilõikuri abil või pressi või lõiketera all

purustamisega.

(5) Tulirelva ja selle olulise osa hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse:

1) hävitamise kuupäev;

2) hävitatud tulirelva ja olulise osa liik, mark, mudel, kaliiber ning markeering;

3) hävitamise viis;

4) hävitamise koht;

5) hävitamise põhjus;

6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri.

(6) Andmed tulirelva ja selle oluliste osade hävitamise kohta tuleb kanda kümne tööpäeva

jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.“;

39) paragrahvi 40 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laskemoona ja lahingumoona hävitamine käesoleva määruse tähenduses on nende

füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine.

(2) Laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või

lõhkamise teel.

(3) Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse:

1) hävitamise kuupäev;

2) hävitatud laskemoona ja lahingumoona liik, tootja, kaliiber ja kogus;

3) hävitamise viis;

4) hävitamise koht;

5) hävitamise põhjus;

6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri.

(7) Andmed laskemoona ja lahingumoona hävitamise kohta tuleb kanda kümne tööpäeva

jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse nr 19

„Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja

teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade

käitlemise ning üleandmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse siseministri 11. septembri 2018. aasta määrust nr 19 „Teenistusrelvade

ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ (edaspidi määrus).

Määruse muutmise eesmärk on ajakohastada teenistusrelvade, laskemoona, sõjarelvade ja

lahingumoona käitlemise nõudeid. Täpsustatakse relvade, laskemoona ja lahingumoona

hoidmise, väljastamise, kandmise, vedamise ja hävitamise nõudeid ning kõrvaldatakse määruse

rakendamisel ilmnenud tõlgendusprobleemid.

Eelkõige täpsustatakse eelnõuga sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise regulatsiooni, nähes

ette nende hoidmise, väljastamise, kandmise, vedamise ja hävitamise nõuded ning määratledes

selgemalt sõjarelvadele ja lahingumoonale kohalduvad reeglid. Lisaks täpsustatakse relvurile

esitatavaid nõudeid ja ülesandeid, sealhulgas väljaõppe ning pädevusega seotud tingimusi.

Samuti täiendatakse relvade ja laskemoona hoiustamise korda, võimaldades vajaduse korral

kasutada lisaks relvahoidlale ka muid turvanõuetele vastavaid hoiukohti, ning sätestatakse

lahingumoona kandmise õigus teenistusülesannete täitmisel. Muudatustega korrastatakse ka

relvade, laskemoona ja lahingumoona hävitamise korda ning täpsustatakse vastutavate isikute

ülesandeid.

Muudatused on vajalikud eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti

sõjarelvade ja lahingumoona võime arendamise toetamiseks ning teenistusrelvade käitlemise

ühtse, turvalise ja tõhusa korralduse tagamiseks. Eelnõu aitab suurendada õigusselgust,

vähendada õigusnormide erineva tõlgendamise võimalust ning tagada relvade ja laskemoona

käitlemise ühtlasem praktika kõigis määruse kohaldamisalasse kuuluvates asutustes.

Eelnõuga ei looda uusi ülesandeid ega täiendavaid kohustusi, mis eeldaksid uute ametikohtade

loomist või ulatuslikke infosüsteemide arendusi. Muudatused täpsustavad peamiselt

olemasolevat regulatsiooni ning lähtuvad asutuste töökorraldusest. Seetõttu ei kaasne eelnõu

rakendamisega olulist halduskoormuse suurenemist ega otsest täiendavat mõju riigieelarvele.

Võimalikud kulud, mis võivad tulevikus kaasneda sõjarelvade, lahingumoona või nende

hoiustamiseks vajaliku taristu soetamisega, ei tulene käesolevast määrusest, vaid vastavatest

riigikaitselistest ja siseturvalisuse võimearenduse otsustest.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) ja nõunik Riita Proosa ([email protected])

koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ametnikega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]).

2

Eelnõu toimetatakse keeleliselt pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse määrust avaldamismärkega RT I, 28.09.2024, 5.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Reguleerimisala täpsustamine (eelnõu punktid 1–3)

Eelnõu punkti 1 kohaselt muudetakse määruse § 1 pealkirja ning täiendatakse seda lisaks

reguleerimisalale ka kohaldamisalaga. Muudatus on eelkõige õigusselgust tagav, sest kehtiva

määruse §-s 1 sisalduv regulatsioon hõlmab ka määruse kohaldamisega seonduvat.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 3¹, jättes sealt välja viite sõjarelvadele ning

asendades tekstiosa „Sõjarelvale, tulirelva“ sõnaga „Tulirelva“.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 1 lõikega 3³, mille kohaselt kohaldatakse

sõjarelvade käitlemisele käesolevas määruses tulirelvade kohta sätestatud nõudeid, arvestades

käesolevas määruses sõjarelvade suhtes ette nähtud erisusi.

Punktidega 2 ja 3 kavandatud muudatuste eesmärk on tagada regulatsiooni selgus ja

süsteemsus. Kehtivas määruses on sõjarelvadele viidatud mitmes sättes, kuid puudub üldnorm,

mis määratleks üheselt, millises ulatuses kohaldatakse sõjarelvadele tulirelvade kohta

kehtestatud nõudeid. See võib tekitada õiguslikku ebaselgust ning vajaduse tuletada

kohaldatavad nõuded üksikute sätete koostoimes tõlgendamise teel.

Kuna sõjarelv on oma olemuselt tulirelva eriliik, on põhjendatud lähtuda põhimõttest, et

sõjarelvade käitlemisel kohaldatakse üldjuhul samu nõudeid, mis kehtivad tulirelvadele, välja

arvatud juhul, kui määruses on sõjarelvade jaoks sätestatud eriregulatsioon. Selline lahendus

vastab ka hea õigusloome ja normitehnika põhimõtetele, võimaldades vältida sama

regulatsiooni kordamist erinevates sätetes.

Muudatus suurendab õigusselgust ja lihtsustab selle rakendamist nii teenistusrelvi käitlevate

asutuste kui ka järelevalvet teostavate asutuste jaoks. Samuti vähendab see riski, et sõjarelvade

käitlemisel tekivad erinevad tõlgendused küsimustes, mille osas ei ole määruses sõnaselgelt

erisusi ette nähtud.

2.2. Kadumisest ja vargusest teavitamise korra täpsustamine (eelnõu punktid 4–5)

Eelnõu punkti 4 kohaselt jäetakse määruse § 6 lõikest 3 välja tekstiosa „, laskemoona“.

Muudatus on seotud eelnõu punktis 5 tehtava muudatusega.

Eelnõu punkti 5 järgi täiendatakse määruse § 6 lõikega 4, milles nähakse ette, et kuni 15

laskemoona ühiku vargusest või kadumisest tuleb teavitada asutuse relvurit. Enam kui 15

laskemoona ühiku vargusest või kadumisest tuleb teavitada asutuse juhti, Politsei- ja

Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit.

3

Muudatuste eesmärk on eristada teenistusrelva, lahingumoona ja laskemoona kadumisest või

vargusest teavitamise korda ning kehtestada riskipõhisem lähenemine. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt käsitletakse kõiki laskemoona kadumise või varguse juhtumeid ühtemoodi sõltumata

kadunud laskemoona kogusest ja juhtumi asjaoludest. Praktikas võib aga esineda olukordi, kus

üksikud padrunid jäävad pärast väljaõpet või teenistusülesande täitmist arvestusest välja

eksimuse, lugemisvea või muu inimliku eksituse tõttu. Sellistel juhtudel ei ole alati põhjendatud

kaasata viivitamata asutuse juhtkonda ning riiklikke julgeoleku- ja korrakaitseasutusi.

Samas võib suurema koguse laskemoona kadumine või vargus viidata juba olulisele

turvariskile, relvastuse käitlemise nõuete rikkumisele või tahtlikule ebaseaduslikule tegevusele.

Sellisel juhul on vajalik sündmuse viivitamatu kontrollimine ja asjaolude väljaselgitamine nii

asutuse juhtkonna kui ka pädevate riigiasutuste poolt.

Piirmääraks on valitud 15 laskemoonaühikut, kuna sellise koguse puhul on tegemist kogusega,

mille kadumine võib veel mõistlikult olla seotud üksikjuhtumi, eksimuse või arvestusveaga,

kuid mille ületamisel suureneb oluliselt tõenäosus, et tegemist ei ole enam tavapärase

käitlemisveaga. Sellisel juhul on põhjendatud kaasata Politsei- ja Piirivalveamet ning

Kaitsepolitseiamet, et hinnata võimalikku mõju avalikule korrale, julgeolekule ja relvastuse

käitlemise nõuete täitmisele.

Muudatus aitab vähendada põhjendamatut halduskoormust väiksemate ja madalama riskiga

juhtumite korral, säilitades samal ajal riigi jaoks olulise teabevahetuse ja järelevalve juhtudel,

mil kadunud või varastatud laskemoona kogus võib kujutada endast kõrgendatud ohtu avalikule

korrale või riigi julgeolekule.

2.3. Relvuri nõuete täpsustamine (eelnõu punktid 6–10)

Eelnõu punkti 6 kohaselt täiendatakse määruse § 7 lõiget 2 pärast sõna „väljavedu“ lauseosaga

„ning vastutab nende tegevuste käesoleva määruse nõuetele vastavuse täitmise eest“.

Kehtiva määruse kohaselt korraldab relvur relvade, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmist,

hoidmist, väljastamist, tagastamist, vedu ning väljavedu, kuid regulatsioon ei sätesta

sõnaselgelt tema vastutust nende tegevuste nõuetekohase täitmise eest. Relvur on isik, kelle

igapäevaste tööülesannete hulka kuulub relvade ja laskemoona käitlemise korraldamine

asutuses ning kes omab kõige vahetumat ülevaadet nende arvestusest, säilitamisest ja

liikumisest.

Muudatuse eesmärk on kõrvaldada võimalikud tõlgendamisraskused ning tagada õigusselgus

relvuri rolli osas. Relvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemine on kõrgendatud

turvariskiga tegevus, mille puhul on oluline, et vastutus käitlemistoimingute nõuetekohase

korraldamise eest oleks üheselt määratletud. Selgesõnaline vastutuse sätestamine aitab kaasa

relvastuse üle peetava arvestuse korrektsusele, käitlemisnõuete järgimisele ning võimalike

rikkumiste ennetamisele.

Muudatusega ei looda relvurile uusi sisulisi kohustusi, vaid täpsustatakse juba olemasolevate

ülesannete täitmisega kaasnevat vastutust. Tegemist on eelkõige õigusselgust suurendava

muudatusega, mis aitab tagada ühtse praktika kõigis teenistusrelvi käitlevates asutustes ning

toetab relvade, laskemoona ja lahingumoona turvalist ja nõuetekohast käitlemist.

4

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 7 lõikega 31, milles nähakse ette, et sõjarelvade ja

lahingumoona osas võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel määrata

relvuriks üksnes teenistuja, kellele on antud asutuses teenistusülesannete täitmisel kasutatava

sõjarelva ja lahingumoona kandmise õigus.

Muudatuse eesmärk on tagada, et sõjarelvade ja lahingumoona käitlemisega seotud ülesandeid

täidaksid üksnes isikud, kelle usaldusväärsust, ettevalmistust ja õigust selliseid relvi

teenistusülesannete täitmisel kasutada on asutus eelnevalt hinnanud. Sõjarelvad ja lahingumoon

on oma olemuselt kõrgendatud ohuga vahendid, mille käitlemisele kehtivad rangemad nõuded

kui tsiviilkäibes olevate relvade puhul ning mille väärkasutamine või ebaseaduslik sattumine

kõrvaliste isikute kätte võib kujutada tõsist ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

Kehtivas regulatsioonis puuduvad sõnaselged nõuded selle kohta, millistele tingimustele peab

vastama teenistuja, kes täidab relvuri ülesandeid sõjarelvade ja lahingumoona käitlemisel. See

võib viia olukorrani, kus relvuriks määratakse teenistuja, kellel puudub õigus vastavat relvastust

teenistusülesannete täitmisel kanda või kasutada. See ei ole aga kooskõlas relvastuse turvalise

käitlemise eesmärgiga.

Muudatusega seotakse relvuri ülesannete täitmise õigus sõjarelvade ja lahingumoona osas

teenistuja õigusega kasutada vastavat relvastust oma teenistusülesannete täitmisel. See

tähendab, et relvuriks saab määrata üksnes isiku, kelle suhtes on asutus juba kontrollinud

relvakandmise õiguse andmiseks vajalike eelduste olemasolu, sealhulgas tema usaldusväärsust,

väljaõpet ning sobivust sellise relvastuse käitlemiseks.

Muudatus aitab vähendada relvastuse ebaõigest käitlemisest tulenevaid riske, tugevdab

relvastuse üle peetavat sisekontrolli ning tagab, et sõjarelvade ja lahingumoona hoiustamise,

arvestuse, väljastamise ja muude käitlemistoimingute eest vastutavad teenistujad omavad

selleks vajalikku pädevust ja õigust.

Eelnõu punkti 8 kohaselt muudetakse määruse § 7 lõike 4 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt

peab relvur tundma ohutustehnika reegleid ja oskama teenistusrelvi, laskemoona ja

lahingumoona ohutult käidelda.

Eelnõus nähakse ette, et relvur peab tundma ohutustehnika reegleid, oskama teenistusrelvi,

laskemoona ja lahingumoona ohutult käidelda ning olema läbinud ohutustehnika ja

teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitsemise koolituse, mille läbiviimise korra

kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

Muudatuse eesmärk on koondada relvurile esitatavad pädevus- ja koolitusnõuded ühte lõikesse

ning muuta regulatsioon selgemaks ja paremini jälgitavaks. Sisuliselt säilib kehtivas määruses

juba ette nähtud nõue, et relvur peab olema läbinud ohutustehnika ja teenistusrelvade

käsitsemise koolituse, kuid seda täpsustatakse ning laiendatakse sõnaselgelt ka laskemoona ja

lahingumoona käsitsemisele.

Relvuri ülesannete hulka kuuluvad relvade, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmine,

hoidmine, arvestuse pidamine, väljastamine, tagastamine ning muud käitlemistoimingud, mille

nõuetekohane täitmine eeldab asjakohaseid teadmisi ja praktilisi oskusi. Seetõttu on oluline, et

relvurile esitatavad nõuded oleksid koondatud ühte normi ning hõlmaksid terviklikult kogu

relvastust, mille käitlemise eest relvur vastutab.

5

Muudatus aitab parandada regulatsiooni süsteemsust ja loetavust ning rõhutab vajadust tagada

relvurite asjakohane ettevalmistus relvade, laskemoona ja lahingumoona ohutuks käitlemiseks.

Eelnõu punkti 9 järgi täiendatakse määruse § 7 lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt peab

relvurit asendav teenistuja vastama relvurile kehtestatud nõuetele.

Muudatuse eesmärk on tagada, et relvuri ajutise äraoleku (näiteks puhkuse, haiguse, lähetuse

või muu teenistusülesande täitmise ajal) korral täidaks tema ülesandeid üksnes isik, kellel on

relvuriga samaväärne pädevus, väljaõpe ja ettevalmistus. Relvuri ülesannete hulka kuuluvad

teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmine, hoidmine, väljastamine,

arvestuse pidamine ning muude relvastuse käitlemisega seotud toimingute tegemine. Nende

ülesannete täitmine eeldab põhjalikke teadmisi relvade ohutust käitlemisest, kehtivatest

õigusaktidest ning asutuses kehtestatud töökorraldusest.

Kuna relvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemine on seotud kõrgendatud ohuga nii

inimeste elule ja tervisele kui ka avalikule julgeolekule, peab nende käitlemise nõuetekohasus

olema tagatud sõltumata sellest, kas ülesandeid täidab relvur või tema asendaja. Isik, kes ei

vasta relvurile kehtestatud kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuetele, ei pruugi olla võimeline täitma

kõiki relvuri ülesandeid õiguspäraselt ja ohutult, mis võib suurendada relvade väärkasutuse,

kadumise või muude julgeolekuriskide tekkimise võimalust.

Muudatus kõrvaldab võimaliku tõlgendusliku ebaselguse kehtivas regulatsioonis ning sätestab

üheselt, et relvuri asendajale kohalduvad samad nõuded nagu relvurile. Sellega tagatakse

relvastuse käitlemise järjepidevus, ühtlane ohutustase ja õigusselgus ning vähendatakse relvuri

äraolekust tulenevaid riske relvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemisel.

Eelnõu punkti 10 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 6, mis praegu näeb ette,

et relvur peab olema läbinud ohutustehnika ja teenistusrelvade käsitsemise koolituse, mille

läbiviimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

Muudatus on seotud eelnõu punktis 8 kavandatud määruse § 7 lõike 4 muutmisega. Kehtetuks

tunnistatava lõike regulatsioon viiakse sisuliselt üle § 7 lõikesse 4, kus seda täpsustatakse ja

täiendatakse. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga laiendatakse koolitusnõuet lisaks

teenistusrelvadele ka laskemoona ja lahingumoona ohutule käitlemisele ning sätestatakse

selgemalt, et relvur peab olema läbinud ohutustehnika ning teenistusrelvade, laskemoona ja

lahingumoona käsitsemise koolituse. Samuti säilib nõue, et koolituse läbiviimise korra

kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

Tegemist ei ole relvurile esitatavate nõuete sisulise leevendamise ega koolituskohustuse

kaotamisega. Vastupidi, nõuded koondatakse ühte lõikesse ning sõnastatakse terviklikumalt, et

kõik relvurile esitatavad pädevus- ja kvalifikatsiooninõuded oleksid koondatud ühte

regulatsiooni. Selline lahendus parandab määruse süsteemsust, väldib sama regulatsiooni

dubleerimist ning muudab õigusakti ülesehituse loogilisemaks ja adressaatidele hõlpsamini

kasutatavaks. Ühtlasi vähendab see tulevikus tõlgendamisprobleemide tekkimise võimalust

ning lihtsustab määruse edasist rakendamist ja ajakohastamist.

6

2.4. Relvade ja laskemoona hoiustamise tingimuste ajakohastamine (eelnõu punktid 11–

27)

Eelnõuga ajakohastatakse relvade, laskemoona ja lahingumoona hoiustamise nõudeid ning

viiakse need paremini kooskõlla teenistusrelvi käitlevate asutuste praktiliste vajadustega.

Eelnõu punkti 11 kohaselt täiendatakse määruse § 8 lõikega 31, milles nähakse ette, et tulirelva,

elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu

territooriumil hoidmise kohta peetakse arvestust asutustes kehtiva korra kohaselt.

Kehtiv määrus reguleerib teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona hoidmist eelkõige

relvi käitleva asutuse enda territooriumil, kuid ei sätesta selgelt, kuidas korraldada arvestuse

pidamist olukorras, kus relvi, laskemoona või lahingumoona hoitakse ajutiselt teise ametirelvi

käitleva asutuse või Kaitseliidu valduses olevates hoiutingimustes. Selline vajadus võib tekkida

näiteks ühiste õppuste, väljaõppe, operatiivtegevuse, relvade hoolduse, remondi või muude

teenistusülesannete täitmise käigus.

Muudatuse eesmärk on luua selge õiguslik alus selliste juhtumite jaoks ning tagada relvade,

laskemoona ja lahingumoona üle pidev ja kontrollitav arvestus sõltumata sellest, millise

ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil neid ajutiselt hoitakse. Arvestuse

pidamise kohustus aitab tagada käideldavate esemete jälgitavuse, vähendab kadumise või

väärkasutuse riski ning toetab sisekontrolli ja järelevalve tõhusat teostamist.

Samas ei nähta muudatusega ette ühtse riikliku arvestuskorra kehtestamist, vaid jäetakse

arvestuse pidamise täpsem korraldus asjaomase asutuse sisekorra reguleerida. Selline

lähenemine võimaldab arvestada erinevate ametirelvi käitlevate asutuste ja Kaitseliidu

töökorralduse, infosüsteemide ning turvanõuetega, tagades samal ajal eesmärgi – relvade,

laskemoona ja lahingumoona üle kontrolli säilimise.

Eelnõu punkti 12 kohaselt asendatakse määruse §-s 11 sõna „kahe“ sõnaga „kümne“.

Kavandatava muudatuse tulemusena pikeneb tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja

lahingumoona asutuses varana arvele võtmise ning teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse

kandmise tähtaeg kahelt tööpäevalt kümne tööpäevani.

Kehtivas määruses sätestatud kahe tööpäeva pikkune tähtaeg on teenistusrelvi käitlevate

asutuste hinnangul osutunud põhjendamatult lühikeseks, arvestades relvade, laskemoona ja

lahingumoona soetamise, vastuvõtmise, kontrollimise ning registrisse kandmisega seotud

toimingute mahtu. Eelkõige võib suuremate koguste soetamisel või juhul, kui soetatud esemed

saabuvad mitmes osas, olla kõigi vajalike kontrollitoimingute tegemine ja andmete registrisse

kandmine kahe tööpäeva jooksul ebamõistlikult koormav.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada registreerimistähtaeg teenistusrelvi käitlevate asutuste

tegelike tööprotsessidega ning vähendada põhjendamatut halduskoormust, säilitades samal ajal

relvade, laskemoona ja lahingumoona üle peetava arvestuse usaldusväärsuse ning jälgitavuse.

Kümne tööpäeva jooksul on asutusel võimalik kontrollida soetatud esemete vastavust

saatedokumentidele ja tehnilistele nõuetele ning teha vajalikud arvele võtmise toimingud enne

andmete kandmist registrisse.

7

Muudatus ei mõjuta relvade, laskemoona ega lahingumoona käitlemise turvalisust, kuna

registreerimiskohustus säilib ning registrisse kandmine tuleb jätkuvalt teha mõistliku aja

jooksul pärast esemete soetamist.

Eelnõu punkti 13 kohaselt täiendatakse määruse § 13 lõigetega 11 ja 12.

Uue lõike 1¹ kohaselt peab pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või

valuaistingut esilekutsuva granaadi hoidmisel olema tagatud selle säilimine ning välistatud

kõrvalise isiku juurdepääs. Kehtiv määrus ei sisalda nimetatud lahingumoona liikide hoidmisele

eraldi nõudeid. Samas kasutatakse selliseid vahendeid teenistusrelvi käitlevates asutustes

korrakaitse-, väljaõppe- ja julgeolekuülesannete täitmisel. Tegemist on lahingumoonaga, mille

eesmärk ei ole üldjuhul tekitada sihtmärgile surmavat kahjustust, vaid kutsuda esile ajutine

valuaisting, desorientatsioon, suitsuefekt, valgus- või heliefekt või muu samalaadne toime.

Sellest hoolimata võivad nende vahendite ebaõige käitlemine, kahjustumine või kõrvaliste

isikute valdusse sattumine põhjustada ohtu inimese tervisele, varale või avalikule korrale.

Muudatuse eesmärk on kehtestada nende lahingumoona liikide hoidmisele minimaalsed

turvanõuded, tagades ühelt poolt nende säilimise ja kasutuskõlblikkuse ning teiselt poolt

välistades kõrvaliste isikute juurdepääsu. Sätestatud nõuded on riskipõhised ja

proportsionaalsed, arvestades nimetatud vahendite olemust ning nende kasutamise eesmärki.

Lõikega 1² nähakse ette, et asutuse juht või tema volitatud ametnik võib lisaks määruses

sätestatud nõuetele kehtestada täiendavaid nõudeid lõikes 1¹ nimetatud lahingumoona

hoidmisele.

Muudatuse eesmärk on võimaldada arvestada erinevate teenistusrelvi käitlevate asutuste

ülesannete, kasutatava lahingumoona liikide, koguste ning hoiutingimuste eripäradega. Kuna

asutuste tegevusvaldkonnad ja riskid võivad oluliselt erineda, ei ole otstarbekas kehtestada

kõigile asutustele ühesuguseid üksikasjalikke nõudeid määruse tasandil. Seetõttu antakse

asutustele võimalus kehtestada vajaduse korral rangemaid või täpsemaid sisemisi

hoiustamisnõudeid, tagades samal ajal määruses sätestatud miinimumnõuete järgimise.

Eelnõu punktiga 14 muudetakse määruse § 13 lõike 4 sõnastust. Kehtivas redaktsioonis on

teenistujale kinnistatud tulirelva ja selle juurde kuuluva laskemoona hoidmise kohad esitatud

ühe pika lausena, mis raskendab sätte lugemist ja kohaldamist. Muudatusega jagatakse lubatud

hoiustamiskohad punktideks, et muuta regulatsioon selgemaks ja paremini jälgitavaks.

Lisaks täiendatakse sätet viitega teenistujale kinnistatud lahingumoonale. Kehtiv lõige

reguleerib sõnaselgelt üksnes teenistujale kinnistatud tulirelva ja selle juurde kuuluva

laskemoona hoidmist, kuid ei käsitle teenistujale kasutamiseks väljastatud lahingumoona

hoidmist. Teenistusrelvi käitlevates asutustes võib olla teenistujale kinnistatud ka erinevat liiki

lahingumoona, sealhulgas väljaõppes või teenistusülesannete täitmisel kasutatavat

lahingumoona.

Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ning sätestada üheselt, et teenistujale kinnistatud

lahingumoona hoidmisele kohaldatakse samu hoiustamisnõudeid nagu teenistujale kinnistatud

tulirelva ja selle juurde kuuluva laskemoona hoidmisele. Sellega välditakse tõlgenduslikke

küsimusi ning tagatakse relvade, laskemoona ja lahingumoona hoidmise regulatsiooni

terviklikkus.

8

Muudatus ei too kaasa sisulist muudatust tulirelva ega laskemoona hoidmise nõuetes, vaid

täpsustab regulatsiooni ning laiendab selle kohaldamisala teenistujale kinnistatud

lahingumoonale.

Eelnõu punkti 15 kohaselt täiendatakse määruse § 13 lõigetega 4¹–4³.

Lõikega 4¹ nähakse ette, et tulirelva võib relvaruumis hoida relvakapis, lukustatud kapis või

lukustatud hoidikus.

Kehtiv määrus ei reguleeri sõnaselgelt, millisel viisil võib tulirelva relvaruumis hoida.

Teenistusrelvi käitlevad asutused kasutavad relvaruumides lisaks relvakappidele ka erinevaid

lukustatavaid kappe ja hoidikuid, mille eesmärk on tagada relvade korrastatud hoiustamine,

nende kaitse kahjustumise eest ning kontrollitud juurdepääs. Muudatuse eesmärk on luua selge

õiguslik alus erinevate relvaruumis kasutatavate hoiustamislahenduste kasutamiseks. Kuna

relvaruum ise vastab määruses sätestatud turvanõuetele, ei suurenda erinevate lukustatavate

hoiustamisvahendite kasutamine turvariske.

Lõikega 4² sätestatakse, et väljaspool relvaruumi, välja arvatud elu- või asukohas, hoitakse

tulirelva relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada ja täpsustada tulirelvade hoiustamise nõudeid väljaspool

relvaruumi. Tulirelva hoidmine väljaspool relvaruumi kujutab endast kõrgemat turvariski kui

selle hoidmine relvaruumis, mistõttu on põhjendatud nõuda täiendavaid turvameetmeid.

Relvakapi või isiklikus kasutuses oleva seifi kasutamise nõue aitab vähendada kõrvaliste isikute

juurdepääsu riski ning tagab relva turvalise hoiustamise olukordades, kus relva ei hoita

relvaruumis. Elu- või asukohas hoidmisele kohaldatakse jätkuvalt määruse §-s 21 sätestatud

erinõudeid.

Lõikega 4³ nähakse ette võimalus hoida teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona teise

ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil asutuste või Kaitseliidu pädevate

esindajate vahel sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe alusel.

Kehtiv määrus ei näe ette võimalust hoida teenistusrelvi, laskemoona või lahingumoona teise

ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil, kuigi selline vajadus võib tekkida

näiteks ühiste õppuste, väljaõppe, operatsioonide, valveülesannete, relvade hoolduse või muude

teenistusülesannete täitmise käigus. Muudatuse eesmärk on luua selleks selge õiguslik alus ning

võimaldada ametirelvi käitlevate asutuste ja Kaitseliidu vahelist paindlikumat koostööd.

Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe nõue tagab, et relvade, laskemoona ja

lahingumoona hoidmine teise asutuse või Kaitseliidu territooriumil toimub teadlikult,

kokkulepitud tingimustel ning on vajaduse korral kontrollitav. Muudatus aitab kaasa

olemasolevate hoiutingimuste otstarbekale kasutamisele, vähendamata sealjuures relvade,

laskemoona ja lahingumoona hoidmise turvalisust ega jälgitavust.

Eelnõu punkti 16 järgi asendatakse määruse § 13 lõikes 6 sõnad „ja laskemoona“ tekstiosaga

„, laskemoona ja lahingumoona“. Muudatuse eesmärk on laiendada sätte kohaldamisala ka

lahingumoonale ning tagada regulatsiooni terviklikkus. Kehtiv redaktsioon reguleerib üksnes

relva ja laskemoona hoidmist, mistõttu võib jääda ebaselgeks, kas samad nõuded kohalduvad

ka lahingumoonale.

9

Lahingumoon on oma olemuselt kõrgendatud ohuallikas ning selle hoidmisele peavad üldjuhul

laienema vähemalt samaväärsed turva- ja kontrollinõuded nagu laskemoona hoidmisele.

Muudatusega tagatakse, et määruses sätestatud hoidmisnõuded kohalduvad üheselt nii

teenistusrelvale, laskemoonale kui ka lahingumoonale, vältides tõlgenduslikke küsimusi ja

võimalikke lünki regulatsioonis.

Eelnõu punkti 17 kohaselt sõnastatakse määruse § 13 lõike 7 sissejuhatav lauseosa järgmiselt:

“Relvahoidlas võib lisaks tulirelvale, laskemoonale ja lahingumoonale hoida:“.

Selle muudatuse puhul on tegemist eelkõige normitehnilise täpsustusega, mis viiakse kooskõlla

määruses tehtavate teiste muudatustega, millega reguleeritakse sõnaselgelt ka lahingumoona

hoidmist.

Kehtivas redaktsioonis on relvahoidlas hoitavate esemete loetelus nimetatud tulirelv ja

laskemoon, kuid puudub viide lahingumoonale. Samas kasutatakse teenistusrelvi käitlevates

asutustes relvahoidlaid ka lahingumoona hoidmiseks ning määruse muudatustega täpsustatakse

mitmes sättes lahingumoona hoidmise nõudeid.

Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla määruse teiste muudatustega ning tagada

õigusselgus relvahoidlas hoitavate esemete loetelu osas. Muudatusega täpsustatakse, et

relvahoidlas võib lisaks tulirelvadele ja laskemoonale hoida ka lahingumoona ning lõikes 7

nimetatud muid esemeid.

Eelnõu punkti 18 kohaselt muudetakse määruse § 13 lõike 7 punktide 2 ja 3 sõnastust.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib relvahoidlas lisaks tulirelvadele ja laskemoonale hoida

erivahendeid, varustust ning pürotehnilisi tooteid tingimusel, et need ei ohusta tulirelva ega

laskemoona. Muudatusega täiendatakse nimetatud nõuet lahingumoonaga, sätestades, et

relvahoidlas hoitavad erivahendid, varustus ja pürotehnilised tooted ei tohi ohustada ka

lahingumoona.

Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla käesoleva eelnõu teiste muudatustega, millega

täpsustatakse lahingumoona käitlemise ja hoidmise regulatsiooni ning nähakse ette

lahingumoona hoidmine relvahoidlas samadel üldistel ohutuspõhimõtetel nagu teenistusrelvade

ja laskemoona puhul. Kuna lahingumoon on oma olemuselt kõrgendatud ohuga ese ning selle

füüsikalised ja keemilised omadused võivad erineda tavapärasest laskemoonast, on oluline

tagada, et samas ruumis hoitavad muud esemed ei suurendaks tule-, plahvatus- või muid

ohutusriske ega kahjustaks lahingumoona tehnilist seisukorda või kasutuskõlblikkust. Samuti

tuleb vältida olukordi, kus relvahoidlas hoitavad muud esemed raskendavad lahingumoona

ohutut käsitsemist, kontrollimist või sellele ligipääsu.

Muudatus lähtub põhimõttest, et relvahoidla peab moodustama tervikliku ja turvalise

hoiukeskkonna kogu seal hoitava relvastuse jaoks. Seetõttu on põhjendatud laiendada

olemasolevad ohutusnõuded sõnaselgelt ka lahingumoonale, et kõik relvahoidlas paiknevad

esemed vastaksid ühtsetele ohutusnõuetele ning nende kooshoidmine ei seaks ohtu relvastuse

säilimist ega ohutut käitlemist.

Muudatus suurendab õigusselgust ning tagab, et relvahoidlas hoitavate esemete kooshoidmise

tingimusi hinnatakse terviklikult, arvestades tulirelvade, laskemoona ja lahingumoona

erinevaid omadusi ning nendega seotud ohutusnõudeid. Tegemist on regulatsiooni täpsustava

10

muudatusega, mis ei too teenistusrelvi käitlevatele asutustele kaasa uusi sisulisi kohustusi ega

täiendavaid kulusid, kuid ühtlustab määruse terminoloogiat, kõrvaldab võimaliku tõlgendusliku

ebaselguse ning aitab tagada relvahoidlate ohutu ja ühetaolise kasutamise praktika.

Eelnõu punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks määruse § 14 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt peab

relvakapp olema peithingedega uksega.

Muudatuse eesmärk on kaasajastada relvakapile esitatavaid tehnilisi nõudeid ning vältida

põhjendamatult kitsendavate konstruktsiooninõuete kehtestamist. Relvakapi turvalisus sõltub

eelkõige selle üldisest konstruktsioonist, sissemurdmiskindlusest ja lukustussüsteemist, mitte

üksnes ukse hingede lahendusest.

Kehtivas määruses on relvakapile kehtestatud nõue kasutada peithingi, mis näeb ette ühe

konkreetse tehnilise lahenduse relvakapi ukse kinnitamiseks. Tänapäeval kasutatakse

laialdaselt ka nähtavate hingedega relvakappe, mille puhul on ukse eemaldamine või avamine

takistatud muude konstruktsiooniliste lahendustega, näiteks tugevdatud ukseraami, fikseerivate

tappide või muude turvalisust tagavate tehniliste lahenduste abil. Samuti võivad sellised

relvakapid vastata Euroopa standardites EN 1143-1 või EN 14450 sätestatud nõuetele sõltumata

sellest, kas kasutatud on peit- või nähtavaid hingesid.

Peithingede kohustus võib põhjendamatult piirata turul kättesaadavate nõuetele vastavate

relvakappide valikut ning tuua kaasa olukorra, kus sissemurdmiskindluse seisukohalt turvaline

ja standarditele vastav relvakapp ei vasta üksnes hingede konstruktsioonist tulenevalt määruse

nõuetele.

Muudatusega loobutakse seetõttu konkreetse tehnilise lahenduse ettekirjutamisest ning

keskendutakse relvakapi tegelikule turvalisusele ja vastupidavusele. Relvakapi nõuetele

vastavus tagatakse selle tervikliku konstruktsiooni ja asjakohaste turvanõuete täitmise kaudu,

mistõttu muudatus ei vähenda relvakappidele esitatavat turvalisuse taset ega suurenda relvadele

kõrvaliste isikute juurdepääsu riski.

Eelnõu punkti 20 kohaselt muudetakse määruse § 15 lõike 2 sõnastust ja nähakse ette, et

ööpäevaringse elektroonse valvesignalisatsioonita või mehitatud valveta või muu valveta

territooriumil asuvas ruumis peab relvakapp olema kinnitatud põranda, seina või

ehituskonstruktsiooni külge. Kavandatava muudatusega laiendatakse senist regulatsiooni ning

võimaldatakse arvestada erinevate turvalahendustega, mitte üksnes elektroonilise

valvesignalisatsiooni või mehitatud valve olemasoluga.

Muudatuse kohaselt peab ööpäevaringse elektroonse valvesignalisatsioonita, mehitatud valveta

või muu valveta territooriumil asuvas ruumis paiknev relvakapp olema kinnitatud põranda,

seina või ehituskonstruktsiooni külge.

Kehtiv regulatsioon seob relvakapi kinnitamise kohustuse eelkõige elektroonilise

valvesignalisatsiooni või mehitatud valve olemasoluga. Praktikas kasutatakse aga relvade

hoiukohtade turvalisuse tagamiseks ka muid turvameetmeid ja valvekorralduse lahendusi, mis

ei pruugi kvalifitseeruda elektrooniliseks valvesignalisatsiooniks ega mehitatud valveks, kuid

tagavad samaväärse või kõrgema turvalisuse taseme.

Muudatuse eesmärk on muuta säte tehnoloogianeutraalsemaks ja paindlikumaks ning

võimaldada arvestada erinevate turvalahendustega. Samal ajal säilib põhimõte, et juhul kui

11

relvakapp paikneb territooriumil või ruumis, mille turvalisus ei ole tagatud valve või muu

samaväärse turvameetmega, tuleb relvakapp kinnitada põranda, seina või ehituskonstruktsiooni

külge. Selline nõue vähendab relvakapi äraviimise või teisaldamise ohtu ning aitab vältida

kõrvaliste isikute juurdepääsu relvadele.

Muudatus ei vähenda relvakappidele esitatavaid turvanõudeid, vaid võimaldab võtta arvesse

erinevaid turvalisust tagavaid lahendusi ning tagab, et relvakapi kinnitamise kohustus sõltub

tegelikust turvalisuse tasemest, mitte üksnes konkreetse valveviisi olemasolust.

Eelnõu punkti 21 kohaselt muudetakse määruse § 16 sõnastust.

Lõikes 1 täpsustatakse, et kuni 20 tulirelva ja nende juurde kuuluvat laskemoona ning

lahingumoona võib asutus hoida ühes relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis. Võrreldes

kehtiva regulatsiooniga täiendatakse sätet viitega lahingumoonale ning nähakse sõnaselgelt ette

võimalus hoida relvi, laskemoona ja lahingumoona ka isiklikus kasutuses olevas seifis.

Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla määruse teiste muudatustega ning tagada üheselt

mõistetav regulatsioon relvade, laskemoona ja lahingumoona hoidmise kohta väljaspool

relvaruumi või relvaladu.

Lõikes 2 sätestatakse, et erandkorras võib teenistuja talle kinnistatud tulirelva, laskemoona ja

lahingumoona hoida kuni 30 ööpäeva pideva elektroonse valvesignalisatsiooniga või mehitatud

valvega administratiiv- või turvaalal või teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu

territooriumil asuval alal, kus on tagatud nende säilimine.

Muudatuse eesmärk on võimaldada teenistusrelvi käitlevatel asutustel paindlikumalt korraldada

relvade, laskemoona ja lahingumoona hoidmist olukordades, kus teenistusülesannete täitmine,

väljaõpe, õppused või muud tööülesanded toimuvad pikema aja vältel väljaspool teenistuja

tavapärast teenistuskohta. Sellistel juhtudel võib tekkida vajadus hoida teenistujale kinnistatud

relva, laskemoona või lahingumoona ajutiselt valvega administratiiv- või turvaalal või teise

ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil, ilma et oleks vajalik nende igapäevane

tagastamine relvaruumi või relvalattu.

Muudatusega luuakse selge õiguslik alus selliseks ajutiseks hoiustamiseks ning vähendatakse

relvade, laskemoona ja lahingumoona põhjendamatut transportimist, mis võib omakorda kaasa

tuua täiendavaid julgeoleku- ja ohutusriske. Samal ajal säilib nõue, et hoiustamine toimub

üksnes erandkorras, piiratud aja jooksul ning kohas, kus on tagatud relvade, laskemoona ja

lahingumoona säilimine ning välistatud kõrvaliste isikute juurdepääs.

Eelnõu punkti 22 kohaselt sõnastatakse määruse § 19 tervikuna uuesti.

Muudatuse eesmärk on ajakohastada relvaruumis relvade, laskemoona ja lahingumoona

hoidmise nõudeid ning viia need paremini kooskõlla teenistusrelvi käitlevate asutuste tegelike

töökorralduslike vajaduste ja tänapäevaste hoiustamislahendustega. Võrreldes kehtiva

regulatsiooniga täpsustatakse relvaruumis hoitavate esemete loetelu, relvade, laskemoona ja

lahingumoona paigutamise nõudeid ning luuakse paindlikumad võimalused erinevate

relvaliikide ja lahingumoona hoidmiseks.

Paragrahvi 19 täiendatakse läbivalt viidetega lahingumoonale. Kehtivas regulatsioonis on

põhirõhk tulirelvadel ja laskemoonal, mistõttu ei ole lahingumoona hoidmise nõuded kõikides

12

olukordades piisavalt selgelt reguleeritud. Muudatusega tagatakse, et relvaruumi hoidmist

käsitlevad nõuded kohalduvad üheselt ka lahingumoonale.

Lõikes 1 täpsustatakse relvaruumi kasutusotstarvet, nähes ette, et relvaruumis hoitakse

põhiliselt teenistujale või asutusele kuuluvaid või selle valduses olevaid tulirelvi, nende

laskemoona ning lahingumoona. Samuti sätestatakse sõnaselgelt võimalus hoiustada

relvaruumis ajutisele hoiule antud või väljaõppe eesmärgil kasutatavaid tulirelvi ja nende

laskemoona.

Lõikes 2 täpsustatakse relvakappides hoiustamise korda. Erinevalt senisest regulatsioonist

nähakse selgelt ette võimalus hoida tulirelva, laskemoona ja lahingumoona samas relvakapis.

Muudatus vähendab põhjendamatuid praktilisi piiranguid relvaruumi sisekorralduse

kujundamisel ning võimaldab kasutada olemasolevat hoiuruumi tõhusamalt, kahjustamata

seejuures hoiustamise turvalisust või esemete jälgitavust. Säilib nõue, et igale tulirelvale või

teenistujale määratud relvakapile peab olema omistatud selgelt tuvastatav märgistus.

Lõikes 3 sätestatakse võimalus hoida teenistujale kuuluvat isiklikku relva ajutiselt teenistujale

määratud relvakapis või teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis teenistuse,

välislähetuse või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajal. Muudatus loob selge

õigusliku aluse olukordadele, kus teenistujal ei ole võimalik oma relva tavapärasel viisil hoida.

Lõigetes 4 ja 5 nähakse ette paindlikumad hoiustamisvõimalused nende relvade, laskemoona ja

lahingumoona jaoks, mida nende mõõtmete, koguse või muude omaduste tõttu ei ole võimalik

või otstarbekas hoida relvakapis. Sellisel juhul võib tulirelva hoiustada relvapüramiidis, riiulil,

kastis või muul viisil, mis tagab selle säilimise, ning laskemoona või lahingumoona riiulil,

eraldi suletud kastis või lukustatavas kapis. Muudatus võimaldab kasutada erinevaid turvalisi

hoiustamislahendusi vastavalt hoiustatava vara iseloomule ja asutuse vajadustele.

Lõikes 6 täpsustatakse sportimiseks või õppetööks kasutatavate relvade, laskemoona ja

lahingumoona hoidmise korda. Muudatuse eesmärk on tagada selliste relvade, laskemoona ja

lahingumoona selgem eristatavus muudest relvadest, laskemoonast ja lahingumoonast ning

lihtsustada nende kasutamisega seotud arvestuse ja logistika korraldamist.

Paragrahvi uus redaktsioon suurendab õigusselgust, vähendab tõlgendusvõimalusi ning loob

relvade, laskemoona ja lahingumoona hoidmiseks senisest terviklikuma ja praktilisemalt

rakendatava regulatsiooni.

Eelnõu punkti 23 järgi muudetakse määruse § 20 pealkiri lisades sinna ka lahingumoon.

Muudatuse eesmärk on viia paragrahvi pealkiri kooskõlla sätte sisuga ning määruses läbivalt

tehtavate muudatustega, millega täpsustatakse lahingumoona käitlemise ja hoidmise

regulatsiooni. Muudatusega tagatakse regulatsiooni süsteemne terviklikkus ja õigusselgus,

tuues pealkirjas selgelt esile, et paragrahvis sätestatud nõuded kohalduvad lisaks tulirelvadele

ja laskemoonale ka lahingumoonale.

Eelnõu punkti 24 kohaselt muudetakse määruse § 20 lõike 2 sõnastust. Muudatuse kohaselt

peavad väljaspool relvahoidlat hoitavad tulirelv, laskemoon ja lahingumoon olema kaitstud

tolmu ja ilmastikuolude eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud nende piisav

hooldatus, säilimine ja töökorras olek.

13

Kehtiva regulatsiooni täpsustamise eesmärk on tagada relvade, laskemoona ja lahingumoona

nõuetekohane säilimine ka olukordades, kus neid hoitakse väljaspool relvahoidlat. Alati ei ole

aga võimalik tagada, et relvad, laskemoon või lahingumoon paikneksid tingimustes, kus need

on täielikult kaitstud tolmu, niiskuse, temperatuurimuutuste või muude ilmastikumõjude eest.

Sellised olukorrad võivad esineda näiteks väljaõppe, õppuste, operatsioonide või muude

teenistusülesannete täitmise käigus.

Muudatusega sätestatakse üldreeglina nõue kaitsta relvi, laskemoona ja lahingumoona

väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Samas nähakse ette paindlik lahendus juhtudeks, kus

sellise kaitse täielik tagamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik. Sellisel juhul tuleb tagada

relvade, laskemoona ja lahingumoona piisav hooldus ning nende säilimine ja töökorras olek.

Lisaks täiendatakse sätet viitega lahingumoonale, et viia regulatsioon kooskõlla määruses

tehtavate teiste muudatustega, millega täpsustatakse lahingumoona käitlemise ja hoidmise

nõudeid.

Muudatus võimaldab paremini arvestada teenistusrelvi käitlevate asutuste praktiliste

vajadustega, säilitades samal ajal nõude, et relvad, laskemoon ja lahingumoon peavad olema

kasutusvalmis, ohutud ning vastama neile esitatavatele tehnilistele nõuetele.

Eelnõu punktidega 25–27 tehakse määruses tehnilised täpsustused, millega laiendatakse

teenistusrelvade ja laskemoona käitlemist käsitlevate sätete kohaldamisala ka lahingumoonale.

Selleks täiendatakse § 20 lõikeid 3 ja 5 viidetega lahingumoonale ning täpsustatakse 5. peatüki

pealkirja.

Muudatuste eesmärk on tagada terminoloogia ja regulatsiooni ühtsus kogu määruses. Kehtivas

määruses käsitlevad nimetatud sätted sisuliselt ka lahingumoona käitlemist, kuid viited

lahingumoonale ei ole olnud kõikides asjakohastes sätetes läbivalt kajastatud. Muudatustega

kõrvaldatakse see ebatäpsus ning viiakse määruse sõnastus kooskõlla selle tegeliku

reguleerimiseseme ja teiste eelnõuga tehtavate muudatustega.

2.5. Sõjarelva ja lahingumoona kandmise õigus (eelnõu punktid 28–34)

Määrust täiendatakse sõjarelva kandmise õiguse ning lahingumoona kandmise õiguse

regulatsiooniga.

Eelnõu punktiga 28 täiendatakse määruse § 24 lõikega 3¹, milles sätestatakse sõjarelva

kandmise õiguse andmise tingimused. Muudatuse kohaselt antakse sõjarelva kandmise õigus

teenistujale asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega pärast seda, kui teenistuja on

lisaks tulirelva kandmise õiguse saamiseks nõutavale väljaõppele läbinud sõjarelva ja selle

laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ning kasutamise korra tundmise

kontrolli ning sooritanud vastava laskeharjutuse.

Muudatuse eesmärk on tagada, et sõjarelva kandmise õigus antakse üksnes piisavate teadmiste

ja oskustega teenistujatele. Arvestades sõjarelvade eripära ja suuremat ohtlikkust võrreldes

tavapäraste teenistusrelvadega, on põhjendatud kehtestada nende kandmiseks täiendavad

pädevusnõuded.

Eelnõu punktiga 29 täiendatakse määruse § 24 lõiget 4 viitega sõjarelvadele. Muudatuse

eesmärk on laiendada tulirelva kandmise õiguse peatamist või kehtetuks tunnistamist

reguleerivate sätete kohaldamist ka sõjarelva kandmise õigusele. Sellega tagatakse, et sõjarelva

14

kandmise õiguse andmise, peatamise ja äravõtmise alused on kooskõlas tulirelvade suhtes

kehtivate nõuetega ning välditakse õiguslikke lünki sõjarelvade käitlemisel.

Eelnõu punktiga 30 täiendatakse määrust uue §-ga 25¹, milles sätestatakse lahingumoona

kandmise tingimused, õiguse andmise alused ning peamised piirangud.

Kehtivas määruses puudub lahingumoona kandmist reguleeriv terviklik kord. Muudatusega

nähakse ette, et lahingumoona kandmise õigus antakse üksnes vastava väljaõppe läbinud

teenistujatele, kellel on seadusest tulenev õigus lahingumoona teenistusülesannete täitmisel

kasutada. Samuti sätestatakse teadmiste ja oskuste kontrollimise nõuded ning keelud

lahingumoona üleandmiseks kõrvalisele isikule ja lahingumoona kandmiseks joobeseisundis.

Pisaravoolu-, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvate granaatide

puhul nähakse ette lihtsustatud regulatsioon, kuna tegemist on õiguskaitseasutustes tavapäraselt

kasutatavate erivahenditega, mille käsitsemise väljaõpe on hõlmatud teenistuja üldise relva- ja

taktikalise väljaõppega. Seetõttu ei ole nende kandmiseks vajalik kehtestada eraldi

lahingumoona kandmise õigust ega täiendavaid pädevusnõudeid.

Muudatusega ei looda uut õiguslikku alust lahingumoona kandmiseks ega laiendata teenistujate

õigusi lahingumoona kasutada. Õigus lahingumoona teenistusülesannete täitmisel kasutada

peab tulenema seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Määrusega täpsustatakse üksnes

lahingumoona kandmise õiguse andmise, kontrollimise ja teostamise korda juhtudel, kui vastav

õigus on teenistujal juba olemas.

Muudatuse eesmärk on tagada lahingumoona ohutu ja kontrollitud käitlemine ning kehtestada

ühtsed nõuded nendele teenistujatele, kellele antakse õigus lahingumoona kanda.

Eelnõu punktiga 31 täiendatakse määruse § 26 pealkirja ja lõiget 1 viitega lahingumoonale.

Muudatuse eesmärk on viia sätte sõnastus kooskõlla määruse reguleerimisesemega ning tagada,

et relvade ja laskemoona hoidmist käsitlevad nõuded hõlmavad selgesõnaliselt ka

lahingumoona.

Eelnõu punktiga 32 täiendatakse määruse § 27 pealkirja viitega lahingumoonale. Muudatus

on tehnilist laadi ning selle eesmärk on tagada peatüki ja paragrahvi pealkirjade kooskõla sätete

sisuga, kuna §-s 27 hakatakse lisaks tulirelvadele ja laskemoonale reguleerima ka

lahingumoona väljastamist.

Eelnõu punktiga 33 täiendatakse määruse § 27 lõigetega 1¹ ja 1², milles sätestatakse, et

sõjarelva võib väljastada üksnes teenistujale, kellel on sõjarelva kandmise õigus, ning

lahingumoona võib väljastada üksnes teenistujale, kellel on lahingumoona kandmise õigus.

Muudatuse eesmärk on tagada, et sõjarelvade ja lahingumoona väljastamine toimub üksnes

isikutele, kellel on seadusest ja käesolevast määrusest tulenevalt õigus neid teenistusülesannete

täitmisel kanda ja kasutada. Väljastamise õigus seotakse selgesõnaliselt kandmise õiguse

olemasoluga, mis välistab võimaluse väljastada sõjarelva või lahingumoona teenistujale, kellel

puudub selleks vajalik õiguslik alus, väljaõpe või asutuse juhi antud luba.

Muudatus tugevdab relvade ja lahingumoona käitlemise kontrollisüsteemi ning toetab

põhimõtet, et relvastuse väljastamine peab põhinema eelnevalt kontrollitud pädevusel ja

õigustel. Praktikas tähendab see, et relvuril või muul relvastust väljastaval isikul on üheselt

15

selge kohustus veenduda enne sõjarelva või lahingumoona väljastamist, et teenistujal on vastav

kandmise õigus olemas. See vähendab eksimuste võimalust relvade väljastamisel ning aitab

tagada, et kõrgendatud ohtlikkusega relvastus ei satuks isikute valdusse, kellel puudub selleks

õigus.

Muudatus toetab ka relvade ja lahingumoona üle peetava arvestuse ning sisekontrolli

usaldusväärsust. Kui väljastamise õigus on otseselt seotud kandmise õigusega, on relvastuse

käitlemise kogu protsess – alates õiguse andmisest kuni relva või lahingumoona väljastamise

ja tagastamiseni – ühtselt reguleeritud ja paremini kontrollitav. See parandab relvastuse

käitlemise jälgitavust, vähendab väärkasutuse riski ning lihtsustab vajaduse korral hilisemat

kontrolli ja vastutuse tuvastamist.

Tegemist on regulatsiooni täpsustava muudatusega, mis ei loo teenistujatele uusi sisulisi õigusi

ega kohustusi. Muudatus konkretiseerib senist põhimõtet, et sõjarelva ja lahingumoona võivad

kasutada üksnes selleks õigustatud teenistujad, ning tagab, et sama põhimõte on sõnaselgelt

kohaldatav ka nende väljastamisele. Sellega suurendatakse õigusselgust, ühtlustatakse relvade

ja lahingumoona käitlemise korda ning vähendatakse võimalikke tõlgendamisprobleeme

määruse rakendamisel.

Eelnõu punktiga 34 sõnastatakse määruse § 27 lõige 2 ümber ning nähakse ette, et tulirelva,

sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona väljastamise korra kehtestab asutuse juht või tema

volitatud ametnik.

Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla eelnõuga tehtavate muudatustega, millega

reguleeritakse eraldi sõjarelvade ja lahingumoona käitlemist. Muudatuse tulemusel on selgelt

sätestatud, et asutusesisene väljastamise kord peab hõlmama kõiki teenistusülesannete täitmisel

kasutatavaid relvi, laskemoona ja lahingumoona.

2.6. Relvade ja laskemoona vedu (eelnõu punktid 35–36)

Eelnõu punktiga 35 sõnastatakse ümber määruse § 28 lõige 1 ning täpsustatakse relvaveo

mõistet. Muudatuse kohaselt käsitatakse relvaveona tulirelva, laskemoona ja lahingumoona

vedu Eesti piires ühest kohast teise eesmärgita neid vahepeal kasutada.

Muudatuse eesmärk on viia relvaveo mõiste kooskõlla eelnõuga tehtavate muudatustega,

millega laiendatakse määruse kohaldamisala ka lahingumoonale. Samuti aitab muudatus

selgemalt eristada relvavedu relva, laskemoona või lahingumoona teenistuslikust kasutamisest.

Tegemist on peamiselt täpsustava muudatusega, millega tagatakse regulatsiooni ühtne

kohaldamine kõikidele määrusega hõlmatud esemetele.

Eelnõu punktiga 36 muudetakse määruse § 28 lõike 3 sõnastust ning asendatakse sõna

„relvavedu“ sõnadega „Laskemoona ja lahingumoona vedu“.

Muudatuse eesmärk on viia sätte sõnastus kooskõlla selle tegeliku reguleerimisesemega. Kehtiv

sõnastus võib jätta mulje, et säte kohaldub kogu relvaveole, kuigi sisuliselt reguleerib see

üksnes laskemoona vedamisega seotud nõudeid. Muudatusega muudetakse regulatsioon

selgemaks ning täpsustatakse, et vastavad nõuded kohalduvad nii laskemoona kui ka

lahingumoona veole.

2.7. Relvade, laskemoona ja lahingumoona hävitamine (eelnõu punktid 37–39)

16

Eelnõu punktiga 37 sõnastatakse ümber määruse § 38 lõige 3 ning täpsustatakse tulirelva ja

selle olulise osa hävitamise mõistet. Muudatuse kohaselt on tulirelva ja selle olulise osa

hävitamine nende füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine

või taastamine.

Muudatuse eesmärk on tagada üheselt mõistetav arusaam sellest, millal saab tulirelva või selle

olulist osa lugeda hävitatuks. Pelgalt relva kasutuskõlbmatuks muutmine ei pruugi välistada

selle hilisemat taastamist või ebaseaduslikku kasutamist. Seetõttu rõhutatakse, et hävitamine

peab olema lõplik ning välistama nii relva kui ka selle oluliste osade edasise kasutamise või

taastamise võimaluse. Muudatus aitab suurendada relvade käitlemise üle peetava arvestuse

usaldusväärsust ning vähendada ebaseaduslikku relvade ringlust puudutavaid riske.

Eelnõu punktiga 38 täiendatakse määruse § 38 lõigetega 4–6, milles sätestatakse tulirelvade

ja nende oluliste osade hävitamise viisid, hävitamise dokumenteerimise nõuded ning

registrikande tegemise kohustus.

Lõikes 4 nähakse ette, et tulirelvad ja nende olulised osad hävitatakse gaasilõikuri abil või pressi

või lõiketera all purustamisega. Muudatuse eesmärk on kehtestada selged ja üheselt

kontrollitavad hävitamisviisid, mis tagavad, et hävitatud relva või selle olulist osa ei ole

võimalik taastada ega uuesti kasutusele võtta.

Lõikes 5 sätestatakse hävitamise akti koostamise kohustus ning määratakse kindlaks aktis

kajastatavad andmed. Hävitamise dokumenteerimine on vajalik relvade üle peetava arvestuse

kontrollitavuse tagamiseks ning võimaldab hiljem tuvastada, millal, millisel alusel ja kuidas

konkreetne relv või selle oluline osa hävitati.

Lõikes 6 nähakse ette kohustus kanda andmed tulirelva ja selle oluliste osade hävitamise kohta

kümne tööpäeva jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Muudatuse eesmärk on tagada

registriandmete ajakohasus ning vältida olukorda, kus tegelikult hävitatud relvad või olulised

osad kajastuvad registris jätkuvalt olemasolevatena. See omakorda parandab relvade üle

peetava arvestuse kvaliteeti ning toetab järelevalve tõhusust.

Eelnõu punktiga 39 sõnastatakse tervikuna ümber määruse § 40, milles reguleeritakse

laskemoona ja lahingumoona hävitamist.

Lõikes 1 täpsustatakse laskemoona ja lahingumoona hävitamise mõistet, nähes ette, et

hävitamine peab toimuma viisil, mis välistab nende edasise kasutamise või taastamise.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada hävitamise põhimõtted tulirelvade hävitamise

regulatsiooniga ning tagada, et hävitatud laskemoon või lahingumoon ei satuks uuesti

kasutusse.

Lõikes 2 sätestatakse, et laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad

hävitatakse põletamise või lõhkamise teel. Tegemist on nende esemete olemusest tuleneva

nõudega, kuna lõhkematerjali sisaldavate komponentide ohutu ja lõplik hävitamine eeldab

spetsiaalseid hävitamismeetodeid.

Lõikes 3 nähakse ette hävitamise akti koostamise kohustus ning määratakse kindlaks aktis

sisalduvad andmed. Nagu tulirelvade hävitamise puhul, on ka laskemoona ja lahingumoona

17

hävitamise dokumenteerimine vajalik arvestuse pidamise, kontrollitavuse ja järelevalve

tagamiseks.

Lõikes 4 sätestatakse kohustus kanda andmed laskemoona ja lahingumoona hävitamise kohta

kümne tööpäeva jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Muudatuse eesmärk on tagada

registriandmete ajakohasus ning võimaldada pidada täielikku ja usaldusväärset arvestust

teenistusülesannete täitmisel kasutatava laskemoona ja lahingumoona üle.

Kokkuvõttes on muudatuste eesmärk ühtlustada tulirelvade, laskemoona ja lahingumoona

hävitamise nõudeid, kehtestada selged dokumenteerimis- ja registripidamise reeglid ning

tagada, et hävitatud esemeid ei oleks võimalik taastada ega ebaseaduslikult kasutusele võtta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega ülevõtmisega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu mõju avaldub peamiselt riigi julgeoleku, siseturvalisuse, kriisivalmiduse ning ametirelvi

käitlevate asutuste töökorralduse valdkonnas. Muudatuste eesmärk on korrastada

teenistusrelvade, sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise regulatsiooni,

kõrvaldada määruse rakendamisel ilmnenud ebaselgused ning viia kehtivad nõuded paremini

kooskõlla ametiasutuste praktiliste vajadustega. Valdavalt on tegemist olemasolevate nõuete

täpsustamise, süstematiseerimise ja ajakohastamisega.

Eelnõu ei too kaasa täiendavaid piiranguid isikute põhiõigustele. Muudatused puudutavad

üksnes teenistusrelvi käitlevate asutuste sisemist töökorraldust ega mõjuta relvade tsiviilkäivet

või eraisikute õigusi. Samuti ei avalda eelnõu mõju ettevõtluskeskkonnale,

konkurentsiolukorrale, tööhõivele ega regionaalarengule.

4.1. Mõju riigi julgeolekule, kriisivalmidusele ja siseturvalisusele

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kriisivalmidusele ja siseturvalisusele.

Riigikaitseseaduse kohaselt võib kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal anda

Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi. Samuti võib

erakorralise seisukorra ajal tekkida vajadus sõjarelvade kasutamiseks riigi julgeolekut või

põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Selliste ülesannete täitmine eeldab,

et vajalik relvastus, lahingumoon, väljaõpe ning nende käitlemise kord on olemas ja toimivad

juba rahuajal.

Kehtivas määruses puudub sõjarelvade ja lahingumoona käitlemist hõlmav terviklik

regulatsioon. Eelnõuga luuakse sõjarelvade ja lahingumoona hoidmist, väljastamist, kandmist,

vedamist ning hävitamist käsitlev ühtne õiguslik raamistik ning sätestatakse nende kandmise

õiguse andmise tingimused. Sellega luuakse vajalikud eeldused selleks, et kriisi- või sõjaaja

ülesannete täitmiseks vajalikku relvastust oleks võimalik kiiresti, õiguspäraselt ja kontrollitult

kasutusele võtta.

Oluline mõju avaldub ka Siseministeeriumi valitsemisala asutuste ning riigikaitseasutuste

koostalitlusvõime parandamises. Võimalus hoida relvi, laskemoona ja lahingumoona teise

18

ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil võimaldab olemasolevat taristut

tõhusamalt kasutada ning parandab asutuste valmisolekut tegutseda ühiselt õppuste, kriiside

lahendamise ja riigikaitseliste ülesannete täitmise korral.

Siseturvalisuse seisukohast tugevdavad muudatused relvade, laskemoona ja lahingumoona

käitlemise üle peetavat kontrolli. Täpsustatakse nende hoidmise, kandmise, väljastamise,

vedamise ja hävitamise nõudeid, kehtestatakse sõjarelva ja lahingumoona kandmise õiguse

andmiseks selged väljaõppe- ja pädevusnõuded ning parandatakse relvade ja laskemoona

jälgitavust. Samuti nähakse ette hävitamise dokumenteerimise kohustus ning hävitamisandmete

kandmine teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Muudatused vähendavad relvade, nende

oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona ebaseaduslikku käibesse sattumise ning

väärkasutuse riski.

Kokkuvõttes tugevdavad kavandatavad muudatused riigi võimet reageerida julgeolekuohtudele

ja kriisidele, parandavad ametiasutuste valmisolekut täita riigikaitselisi ülesandeid ning

toetavad avaliku korra ja siseturvalisuse tagamist.

4.2. Mõju teenistusrelvi käitlevate asutuste töökorraldusele

Eelnõuga kaasneb mõõdukas mõju teenistusrelvi käitlevate asutuste töökorraldusele.

Mõju sihtrühm: Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia ja vanglad.

Asutustel tuleb vajaduse korral ajakohastada relvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemist

reguleerivaid sisekordi, relvurite väljaõppe korraldust ning sõjarelva ja lahingumoona

kandmise õiguse andmisega seotud menetlusi. Samuti tuleb kohandada relvade, laskemoona ja

lahingumoona arvestuse ning hävitamise dokumenteerimise korda.

Samas muudavad mitmed eelnõus sisalduvad lahendused asutuste töökorralduse

paindlikumaks. Näiteks võimaldatakse relvi, laskemoona ja lahingumoona teatud tingimustel

hoida teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil ning pikendatakse relvade

ja laskemoona registrisse kandmise tähtaega kahelt tööpäevalt kümne tööpäevani. Samuti

vähendab väiksemate laskemoona kadumise või varguse juhtumite puhul kehtestatav

riskipõhine teavitamiskord põhjendamatut menetlus- ja aruandluskoormust.

Eelnõuga kaasneb vähene mõju ametiasutuste töökoormusele. Ühelt poolt suureneb töömaht

mõnevõrra seoses relvade, laskemoona ja lahingumoona hävitamise dokumenteerimise ning

registrikannete tegemise täpsustatud nõuetega. Teiselt poolt kompenseerivad seda

paindlikumad hoiustamisvõimalused, pikemad menetlustähtajad ja mitmed muud töökorraldust

lihtsustavad muudatused.

Arvestades, et suurem osa muudatustest põhineb olemasolevate nõuete täpsustamisel, ei too

eelnõu kaasa ulatuslikke ümberkorraldusi ega olulist täiendavat halduskoormust. Kokkuvõttes

on muudatuste mõju ametirelvi käitlevate asutuste töökorraldusele ja töökoormusele vähene

ning tervikuna positiivne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

19

Määruse rakendamiseks tuleb teenistusrelvi käitlevatel asutustel vajaduse korral ajakohastada

relvade, laskemoona, sõjarelvade ja lahingumoona käitlemist reguleerivaid sisemisi juhendeid,

töökorralduslikke dokumente ning väljaõppe- ja arvestusprotseduure. Samuti võib osutuda

vajalikuks viia olemasolevad sisekorrad kooskõlla sõjarelva kandmise õiguse, lahingumoona

kandmise õiguse, relvade hävitamise dokumenteerimise ning relvade ja laskemoona

hoiustamisega seotud täpsustatud nõuetega.

Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Eelnõuga ei looda uusi

ülesandeid, asutusi ega pädevusi, mis eeldaksid täiendavate ametikohtade loomist, uute

infosüsteemide väljatöötamist või oluliste täiendavate investeeringute tegemist. Muudatuste

peamine eesmärk on olemasoleva regulatsiooni korrastamine, täpsustamine ja ajakohastamine

ning sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise terviklik reguleerimine.

Eelnõuga sätestatavad dokumenteerimis-, arvestus- ja väljaõppenõuded tuginevad valdavalt

tegevustele, mida teenistusrelvi käitlevad asutused juba praegu täidavad. Seetõttu ei kaasne

määruse rakendamisega märkimisväärset täiendavat halduskoormust ega vajadust täiendavate

ressursside eraldamiseks.

Võimalikud kulud, mis võivad tulevikus kaasneda sõjarelvade või lahingumoona soetamise,

nende hoidmiseks vajaliku taristu rajamise või täiendava väljaõppe korraldamisega, ei tulene

käesolevast määrusest. Sellised kulud sõltuvad eraldiseisvatest riigikaitselistest või

siseturvalisuse võimearenduse otsustest ning nende rahastamine otsustatakse vastavate

programmide ja eelarvemenetluste raames.

Eelnõu võib pikemas perspektiivis aidata kaasa olemasolevate ressursside tõhusamale

kasutamisele. Muudatustega luuakse õiguslik alus relvade, laskemoona ja lahingumoona

hoidmiseks teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil. See võimaldab

kasutada olemasolevat taristut paindlikumalt, vähendab vajadust dubleerivate

hoiustamislahenduste rajamiseks ning toetab ametiasutuste ja riigikaitseasutuste vahelist

koostööd.

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid. Vajalikud rakendustegevused kaetakse

asjaomaste asutuste olemasolevate eelarvevahendite arvelt.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Päästeametile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ja

Sisekaitseakadeemiale.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

26.06.2026 nr 1-6/3495-1

Siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse

nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona

ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade,

nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva

osade käitlemise ning üleandmise kord“

muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse nr

19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende

laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ muutmise

määruse eelnõu. Eelnõu dokumentidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse andmiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Sisekaitseakadeemia

Päästeamet