Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Riigikantselei

Meie 30.06.2026 nr 1.1-10.1/2797-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse

istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

muutmise eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

muutmise eelnõu seletuskiri

Anu Altermann 611 3020

[email protected]

1

EELNÕU

16.06.2026

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse või § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja

leidma uue katteallika tähtajaks;“;

2) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 11 lõike 9 punktis 3 asendatakse sõnad „ega oleks majanduslikel või tehnilistel

põhjustel võimalik“ sõnadega „ning oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel ebamõistlik“;

4) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab jäämaÜSS2021_2027 § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud rakenduskava elluviimise korral rakenduskava abikõlblikkuse perioodi

1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2030. a ja sama lõike punktides 3–5 nimetatud

rakenduskava elluviimise korral rakenduskava abikõlblikkuse perioodi 1. jaanuarist 2021. a

kuni 31. detsembrini 2029. a;“;

5) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Riigiasutus“ tekstiosaga „ja muu § 25

lõikes 4 nimetatud toetuse saaja“;

6) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Toetuse saajale, kes on riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud üksus ja

kellele Riigi Tugiteenuste Keskus osutab raamatupidamise teenust, tehakse ülekanne pärast

Euroopa Komisjonilt makse laekumist.“;

7) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust makstakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud rakenduskava

elluviimise korral kuni 31. märtsini 2030. a ja sama lõike punktis 1 nimetatud rakenduskava

elluviimise korral kuni 31. märtsini 2031. a.“;

8) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui makse tehakse lõike 1 punkti 2 alusel ja kulult arvestatakse ühtset määra, tehakse

makse toetuse saajale.

2

(22) Lõikes 21 nimetatud juhul esitab toetuse saaja rakendusüksusele tasumist tõendavad

dokumendid, välja arvatud ühtse määra alusel makstava toetuse korral, kümne kalendripäeva

jooksul makse saamisest arvates.“;

9) paragrahvi 34 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „tagastas toetuse“ tekstiosaga

„või § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja leidis uue katteallika“;

10) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Paragrahvi 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja puhul märgitakse finantskorrektsiooni

otsuses:

1) lõike 1 punktides 1–6 ja 10–12 nimetatud teave;

2) toetuse saaja kohustus leida abikõlbmatule kulule uus katteallikas;

3) uue katteallika leidmise tähtaeg.“;

11) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „teavitamise“ tekstiosaga „,

rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriumide ja -metoodika järgimise“;

12) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Lõike 1 tähenduses toetuse kasutamiseks antava määruse, käskkirja või lepingu eelnõu

kooskõlastatakse § 48 lõikes 1 nimetatud asutustega rakenduskava seirekomisjonis heaks

kiidetud valikukriteeriumide ja -metoodika järgimise kohustuse ulatuses ja riigiabi või vähese

tähtsusega abi andmise korral.

(12) Korraldusasutus täidab toetuse andmisel kontrollija ülesandeid Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 95 lõike 3 tähenduses.“;

13) paragrahv 52 loetakse määruse 9. peatüki §-ks 501, selle senine tekst loetakse lõikeks 1 ja

paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Enne 2026. aasta juulis jõustunud muudatust algatatud partneri riigihange viiakse lõpuni

seni kehtinud alustel ja korras.“.

§ 2. Määruse rakendamine

Paragrahvi 1 punkte 5 ja 6 rakendatakse alates 1. maist 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

16.06.2026

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi määrus) maksete tegemist

riigiasutustele ja põhiseaduslikele institutsioonidele, kes kasutavad Riigi Tugiteenuste Keskuse

raamatupidamise teenust, ning tegelike kulude alusel kaudse kulu maksmisel ühtse määrana,

kui toetuse saaja on omafinantseeringu ulatuses arve tasunud: toetus makstakse toetuse saajale,

kes kannab selle edasi töövõtjale. Eelnõuga muudetakse määrust ka tulenevalt Euroopa Liidu

(edaspidi EL) õigusaktide muudatustest.

Esimesel juhul vähendatakse oluliselt töökoormust riigiasutuste raamatupidamise

korraldamisel Riigi Tugiteenuse Keskuses (edaspidi RTK). Muudatuse tulemusena hakatakse

raamatupidamises kajastama saadud toetusi ainult toetuse saaja raamatupidamisarvestuses, kui

toetuse saaja on RTK raamatupidamisteenusel olev riigiasutus. Seni kajastati toetusi topelt

rakendusasutuse raamatupidamises vahendamisena ja toetuse saaja raamatupidamises. Kui jätta

ära riigisisesed maksed vahendajalt saajale (ühelt riigiasutuselt teisele), on võimalik minna üle

toetuste ühekordsele kajastamisele ainult saaja juures. See ei mõjuta toetuse saajate ega RTK

projektikoordinaatorite tööd maksetaotluste esitamisel ega maksetaotluste menetlemisel, kuid

säästab olulisel määral RTK raamatupidajate tööaega.

Seoses riigiasutustele, kes kasutavad RTK raamatupidamise teenust, maksete tegemisega,

muudetakse ka finantskorrektsiooni otsuse elemente ning kuludokumentide kontrolli ulatust.

Eelnõuga luuakse erisus maksete tegemisel juhtudel, kui toetust makstakse tegelike kulude

alusel, kui toetuse saaja on arve omafinantseeringu ulatuses tasunud ja kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel. Kehtiva õiguse kohaselt tehakse makse otse töövõtjale. Pärast

muudatust tehakse makse toetuse saajale, kes kannab selle edasi töövõtjale.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse osakonnajuhataja-riigi

pearaamatupidaja Juta Maar (e-post: [email protected]), ärianalüütik Kaidi Liiv (e-post:

[email protected]), abikõlblikkuse, lihtsustamise ja maksete ekspert Kaja Toom

([email protected]) ja vanemjurist Anu Jaanson (e-post: [email protected]). Eelnõu

toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri

Piip (e-post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

2

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-

post: [email protected]).

Eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid ja ReArm muudatusi kajastavate määrustega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, millega muudetakse määrusi

(EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1056 seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide

lahendamiseks vahehindamise raames (ELT L, 2025/1914, 19.09.2025);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1913, millega muudetakse määrust

(EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), seoses erimeetmetega

strateegiliste probleemide lahendamiseks Eelnõu vähendab oluliselt töökoormust, kuna RTK

raamatupidajad ei pea tegema topelt kandeid.

Eelnõu riigi raamatupidamise maksete muudatusi rakendatakse 1. maist 2026. a. Teised

muudatused jõustuvad üldises korras.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktid 1 ja 9 puudutavad tagasinõude erivormi määruse § 25 lõikes 4 nimetatud

toetuse saaja jaoks. Kuna määruse § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja (edaspidi ka

riigiasutusest toetuse saaja) puhul ei toimu raha ülekande teel toetuse tagasimaksmist, siis ei

ole nende puhul enam täpne kasutada toetuse tagasimaksmise mõistet. Riigiasutusest toetuse

saaja jaoks on sobiv kasutada teise katteallika leidmise võimalust tagasimakse nõude

täitmiseks, mis tähendab, et määruse § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saajal tuleb eelarves tagada

abikõlbmatute kulude (nii toetuse kui ka omafinantseeringu osa) katteks vahendid.

Eelnõu § 1 punkt 2 tunnistab kehtetuks põhimõtte, mille kohaselt partner, kui ta ei ole hankija

riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses, aga toetuse saaja on, peab ka partner toetuse

kasutamisel järgima RHS-i. Edaspidi järgib mittehankijast partner § 10 lõikes 2 nimetatud

kohustusi, teiste seas §-s 11 ettenähtud ostumenetluse korraldamise kohustust. Hankija järgib §

11 lõikes 1 RHS-i järgimise kohustust. Kuivõrd ostumenetluse reeglid tagavad vähemalt RHS-

is ettenähtud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega sarnaste põhimõtete järgimise, siis ei ole

vajalik mittehankijast partnerile kehtestada sama rangeid reegleid kui hankijast toetuse saajale

või partnerile.

Kui partner on RHS alusel riigihanke juba algatanud, viiakse menetlus lõpuni RHS alusel. Kui

partner ei ole RHS alusel riigihanget algatanud, korraldab ta ostumenetluse § 11 alusel (vt ka §

2 selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse § 11 lõike 9 punktis 3 tingimus „ega oleks majanduslikel

või tehnilistel põhjustel võimalik“ tingimusega „ning oleks majanduslikel või tehnilistel

põhjustel ebamõistlik“.

Muudatus lähtub kohtupraktikast. Tallinna Halduskohus leidis haldusasjas nr 3-22-1927, et

RHS § 123 lg 1 p 3 ei eelda ettevõtja vahetamise absoluutset võimatust. Kohtu hinnangul tuleb

seda sätet tõlgendada kooskõlas direktiiviga 2014/24/EL selliselt, et hankemenetlust ei pea läbi

3

viima olukorras, kus ettevõtja vahetamine oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel

ebamõistlik. Piisav võib olla ka olukord, kus teisel pakkujal oleks teenuse olemusest tulenevalt

oluliselt raskendatud pakkuda seda sama kvaliteedi ja sarnase maksumusega.

Muudatus lähtub ka riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punktist 31 ning Euroopa Liidu

riigihangete direktiivi 2014/24/EL artikli 72 lõike 1 punktist b, mille üks kohaldamise

eeldustest, ei saa töövõtjat vahetada majanduslikel või tehnilistel põhjustel, viitab praktilisele

teostamatusele, mitte absoluutsele võimatusele nagu on kehtivas § 11 lõike 9 punktis 3.

Kehtiv sõnastus „ei ole võimalik“ seab ettevõtja vahetamisele ebaproportsionaalselt range

kriteeriumi ega võimalda piisavalt arvestada konkreetse olukorra majanduslikku ja tehnilist

põhjendatust. Praktikas võib see viia olukorrani, kus toetuse saaja on sunnitud ettevõtjat

vahetama ka siis, kui see ei ole mõistlik ega kulutõhus.

Sõna „ebamõistlik“ võimaldab rakendada paindlikumat ja proportsionaalsuse põhimõttest

lähtuvat hindamist, arvestades konkreetse ostu asjaolusid, toetuse eesmärki ning kulutuste

põhjendatust.

Samuti aitab muudatus tagada toetuse saajate võrdsema kohtlemise, vältides olukorda, kus

mittehankijatele kohaldatakse rangemaid tingimusi kui RHS tähenduses hankijatele.

Eelnõu § 1 punktide 4 ja 7 muudatused on seotud Euroopa Liidu õiguse muutmisega (nn ReArm

muudatused)2.

Muudatusega pikendatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava abikõlblikkuse

perioodi lõpptähtaega kuni 31. detsembrini 2030. a. Seoses rakenduskava abikõlblikkuse

perioodi pikenemisega muutub ka toetuse maksmise lõpptähtaeg aasta võrra, see on senise 31.

märtsi 2030. a asemel 31. märts 2031. a. HOME fondide3 puhul muudatusi ei ole, nendele

rakenduskavadele kehtivad senised rakenduskavade abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajad.

Arvestades geopoliitilise olukorra olulist halvenemist ning liidu senisest suuremat vajadust

tugevdada oma kaitsevõimet ja tsiviilvalmisolekut, on vajalik ühtekuuluvuspoliitika rahalised

vahendid kiiremini ja paindlikumalt kasutusele võtta. Muutunud julgeolekukeskkond eeldab

investeeringuid nii liidu materiaalsesse vastupanuvõimesse kui ka ühiskonna toimimise ja

sidususe säilitamisse. Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi raames nähakse

ette uute erieesmärkide loomine, et suunata vahendeid kaitsesektori tööstussuutlikkuse

arendamisse ning investeeringutesse kerksesse kaitse- ja kahesuguse kasutusega taristusse.

Toetus on mõeldud muu hulgas sõjaväelise liikuvuse parandamiseks ning tsiviilvalmisoleku ja

tsiviiljulgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas küberturvalisuse edendamiseks. Kavandatavad

meetmed peavad jääma kooskõlla fondide kohaldamisalaga ning järgima olulise kahju

ärahoidmise põhimõtet.

1 Riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on Riigikogus menetlemisel 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1056 seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks vahehindamise raames ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1913, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks 3 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond; Sisejulgeolekufond ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

4

Lisaks on vajalik kohandada Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) kasutamist, et võimaldada

liikmesriikidel paremini reageerida strateegilistele geopoliitilistele väljakutsetele. Selleks on

loodud täiendavad võimalused ESF+ vahendite ümberplaneerimiseks, et toetada ühiskonna

vastupanuvõimet, säilitades samal ajal fondi sotsiaalse suunitluse ja põhieesmärgid.

ESF+ kaudu tehtavad muudatused võimaldavad investeerida oskustesse, töötajate

ümberõppesse ning sotsiaalsetesse meetmetesse, mis toetavad kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga

seotud struktuurseid muutusi. Samuti aitavad need meetmed tugevdada sotsiaalset

ühtekuuluvust, mis on demokraatliku ühiskonna toimimise ja kriisidele vastupanuvõime oluline

eeldus. ESF+ vahendite kasutamine ei tohi siiski kahjustada fondi peamist eesmärki vähendada

ebavõrdsust ja toetada haavatavaid rühmi.

Kõik kavandatavad muudatused peavad tagama, et ühtekuuluvuspoliitikat ei kasutata üksnes

lühiajaliste kriisimeetmete rahastamiseks, vaid et see toetab ka pikaajalisi arengueesmärke.

Vabariigi Valitsus on kaitsevaldkonna toetamise heaks kiitnud 15 mail 2025. a. Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava IV muudatuse kinnitas Vabariigi Valitsus 11.

detsembril 2025. a, misjärel kinnitas selle Euroopa Komisjon 25. veebruaril 2026. a.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse sätet viitega riigiasutustele (st riigieelarvelistele asutustele),

kes on loetletud riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 ja kelle puhul minnakse

raamatupidamises üle toetuste kajastamisele ainult selle riigiasutuse juures, kes on toetuse saaja

või elluviija, loobudes nende topelt kajastamisest rakendusasutuses kui toetuse vahendaja

arvestuses.

Nimetatud riigiasutustest toetuse saajateks on:

1) valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja

ringkonnakohus; 2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei

ja Riigikohus ning nende haldusala asutused.

Nad ei esita rakendusüksusele kulu tasumist tõendavaid dokumente, seega ka rakendusüksus ei

kontrolli nende kulu tasumist tõendavaid dokumente.

Eelnõu § 1 punktiga 6 kehtestatakse, et riigiasutustest toetuse saajatele või elluviijatele, kelle

raamatupidamisarvestust peetakse RTK-s, ei hakata tegema peale rakendusüksuse poolt

maksetaotluse kinnitamist riigisiseseid väljamakseid (rakendusasutuselt toetuse saajale või

elluviijale ehk ühelt riigikassa kontolt teisele). Neile tehakse maksed siis, kui Euroopa

Komisjon on maksetaotluse aktsepteerinud ja Eestile üle kandnud.

Praegu on nii, et kui maksetaotluste menetlemisel kinnitatakse maksed riigiasutustele, teevad

raamatupidajad riigi ühtses majandusarvestuse tarkvaras (edaspidi SAP) topelt

raamatupidamiskandeid rakendusasutuse ja toetuse saaja raamatupidamisarvestuses ning

riigikassa kaudu ülekandeid ühelt riigiasutuse kontolt teisele. Kui pärast kulude sertifitseerimist

laekuvad vahendid Euroopa Komisjonilt, toimub riigikassa kaudu tegelik rahade jaotamine

rakendusasutuste kontodele.

Muudatus võimaldab vähendada raamatupidajate töökoormust. Makse esitatakse nii nagu seni

ja rakendusüksus menetleb kuludokumendid ka nii nagu seni. Kuid edaspidi, pärast

abikõlblikke kulude kontrolli, kui struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) märgitakse

5

riigiasutusest toetuse saaja kuludokument makstuks, ei liigu info SFOS-ist SAP-i ja

raamatupidajad ei tee sel hetkel kannet meetme statistiliselt grandilt toetuse saaja reaalsele

grandile. Kui kulud sertifitseeritakse ja Euroopa Komisjonilt laekuvad vahendid, teostatakse

SAP-is vahendite jagamine toetuse saajate kontodele.

Rakenduskava eelarve täitmises kajastuvad maksed siis, kui need on SFOS-s makstuks

märgitud nii nagu ka praegu, st toetus arvestatakse täitmisse kohe, kui kulud on rakendusüksuse

poolt abikõlblikuks tunnistatud. Projektikoordinaatori ega toetuse saaja jaoks SFOS-s ei muutu

midagi, kuid raamatupidajad ei tee enam topelt kandeid SAP-is.

Eelnõu § 1 punkti 8 muutmine on ajendatud praktikas esilekerkinud probleemist. Kui toetust

makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 2 alusel, siis tehakse makse

otse töövõtjale. Juhul, kui projektis makstakse kaudsete kulude katteks toetust ühtse määrana,

arvestab infosüsteem automaatselt ühtset määra kõikidest kuludokumentidest ja ka makse

toimub ühe summana töövõtjale. Kuna sel juhul laekub töövõtjale summa, mis ei vasta arve

summale, siis ei saa omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumendi korral teha makset

töövõtjale, vaid makse saaja peab olema toetuse saaja. Kirjeldatud probleemi lahendusena tasub

toetuse saaja töövõtjale arve ettenähtud tähtaja jooksul ja esitab seejärel kulu tasumist tõendava

dokumendi e-toetuse keskkonnas. Kuna ühtse määra alusel arvestatud makse aluseks olevaid

kuludokumente toetuse saaja ei esita, siis ka antud juhul ei esita toetuse saaja kuludokumente

ühtse määra alusel toetuse maksmisel.

Eelnõu § 1 punktis 10 korrastatakse finantskorrektsiooni otsuse regulatsiooni seoses maksete

tegemisega riigiasutustest toetuse saajatele, ehk siis neile kes kasutavad RTK raamatupidamise

teenust (vt punktide 4 ja 5 selgitusi). Kui toetus nõutakse tagasi, siis nimetatud toetuse saajal ei

ole vajalik raha ülekandega toetust tagasi maksta, vaid leida riigieelarves kulutusele teine

katteallikas ja vabastada kulutused välistoetuse eelarve liigilt. Tagasinõude täitmine loetakse

eelarve liigi muutmisega toimunuks.

Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 täiendatakse kuludega sidumata rahastamise sätet. Kuna

praktikas on kuludega sidumata rahastamise (edaspidi FNLC) skeeme Eestis kasutusel juba

mitmeid4, siis täiendatakse määrust praktikas esilekerkinud asjaoludega. Regulatsiooni

lisatakse riigisisese õigusakti minimaalsete kohustuslike elementide hulka rakenduskava

seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriumide ja -metoodika (edaspidi üldised

valikukriteeriumid ja -metoodika) järgimise kohustus. Projektide valimine peab olema

läbipaistev ja kindlatele kriteeriumidele ning ette kindlaksmääratud metoodikal põhinev

menetlus.

Lisaks nähakse muudatusega ette, et juhul kui toetuse andmise aluseks oleva riigisisese

määruse, käskkirja või lepingu alusel antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, tuleb eelnõu

kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglite järgimine

on Euroopa Liidu õiguse seisukohalt keskse tähtsusega ning eeskirjadele mittevastav abi võib

kaasa tuua kohustuse toetus tagasi nõuda. Seetõttu on vajalik tagada, et toetuse andmise

tingimused oleksid enne kehtestamist kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tulenevate riigiabi

nõuetega ning Rahandusministeeriumil kui riigiabi koordineerival asutusel oleks võimalus

hinnata kavandatava toetusskeemi vastavust riigiabi nõuetele. Kuna riigisisese käskkirja või lepingu eelnõule ei kohaldu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011.

4 10.04.2026 seisuga on neli FNLC skeemi elluviimisel, kolm on ettevalmistamisel.

6

a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ alusel ettenähtud õigusakti eelnõu

kooskõlastamine, nähakse ette § 47 lõikes 1 toetuse kasutamiseks antava määruse, käskkirja või

lepingu eelnõu kooskõlastamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral

Rahandusministeeriumiga. Üldiste valikukriteeriumide ja -metoodika järgimise kohustuse osas

kooskõlastavad eelnõu § 48 lõikes 1 nimetatud rakendusasutused, kes nõustavad riigi

pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse

panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. See aitab tagada õigusselguse, ühtlase praktika ja toetuste õiguspärase rakendamise.

Eelnõu § 1 punktis 12 (§ 47 lõige 21) määratakse FNLC skeemide puhul korraldusasutuse

ülesanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 95 lõike 3

tähenduses. See tagab rollijaotuse selguse ja koondab vastutuse ühte asutusse. Tegemist on

olemasoleva praktika õigusliku fikseerimisega ega too kaasa täiendavat töökoormust.

FNLC skeemi puhul saab eristada kahte tasandit toetuse andmisel:

1) nn ülemine tasand, millel Euroopa Komisjon annab toetust liikmesriigile, kokkuleppe

saavutatavate tulemuste ja tingimustega on rakenduskava lisas;

2) alumine tasand, millel riik jagab toetust edasi riigisiseselt.

Kuna FNLC skeemis on kaks eri tasandit, võib rakendusüksuse rolli erinevatel tasanditel täita

kaks asutust. Kui see asutus on RTK, siis täidab korraldusasutus juba praegu rakendusüksuse

ülesandeid (ÜSS2021_2027 § 8 lõige 3). Kui tavapäraselt on rakendusüksuseks mõni teine

asutus (KIK, EIS), siis FNLC skeemi puhul on rakendusüksuse ülesannete täitja ülemisel

tasandil alati korraldusasutus. Sel juhul nimetatakse meetmete nimekirjas rakendusüksuseks

korraldusasutus. Samas võib FNLC skeemi elluviimiseks alumisel tasandil riigisiseses

õigusaktis määrata toetuste menetlejaks, toetuse andjaks ja maksete tegijaks tegelikele

lõppsaajatele EIS-i või KIK-i5.

Eelnõu § 1 punktiga 13 nähakse ette rakendussäte sujuvaks üleminekuks toetuse saaja

partnerile.

Riigihange loetakse RHS alusel alustatuks hetkest, mil hankija on teinud konkreetse riigihanke

läbiviimist käivitava esimese välise õigusliku tähendusega toimingu. Menetlustes, mille puhul

RHS näeb ette hanketeate avaldamise (näiteks lihthankemenetlus, sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlus, avatud ja piiratud hankemenetlus, konkurentsipõhine läbirääkimistega menetlus,

innovatsioonipartnerlus ning võistlev dialoog), on selliseks toiminguks hanketeate avaldamine

riigihangete registris. Riigihangetes, mille läbiviimiseks hanketeate avaldamist ei nõuta (näiteks

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, alla lihthanke piirmäära ja muudele

erihangetele kehtestatud piirmääradest alla jäävad hanked), on hanke alustamise toiminguks

ettepanek läbirääkimiste pidamiseks või pakkumuse esitamiseks või hinnapäring vms).

Kokkuvõtvalt viiakse RHS alusel lõpuni kõik partneri riigihanked, mille puhul enne uue

määruse redaktsiooni jõustumist on partner avaldanud hankimise soovi läbi riigihangete registri

või oma veebilehe või otse potentsiaalse(te)le pakkuja(te)le .

Paragrahviga 2 nähakse ette riigiasutusest toetuse saajale toetuse maksmise muudatustele

määruse rakendamise aeg, mis on 1. mai 2026. a. Muudatuseks on RTK tellinud SFOS-i

arenduse, et maksed liidese kaudu enam SFOS-ist SAP-i ei liiguks.

5 Korterelamute rekonstrueerimise FNLC skeemis on rakendusüksuse ülesannete jaotumine korraldusasutuse ja EIS vahel selgitatud meetmete nimekirja muudatuse seletuskirjas (osa 3.2.26, lk. 8).

7

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) ja ReArm muudatusi kajastavate

määrustega:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, millega muudetakse määrusi

(EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1056 seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide

lahendamiseks vahehindamise raames (ELT L, 2025/1914, 19.09.2025);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1913, millega muudetakse määrust

(EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), seoses erimeetmetega

strateegiliste probleemide lahendamiseks (ELT L, 2025/1913, 19.09.2025).

4. Määruse mõjud

Eelnõu puhul muutub riigiasutuste raamatupidamise tööprotsess lihtsamaks ning

efektiivsemaks, samas toetuse saajate ja RTK projektikoordinaatorite töölõiku toetuse maksete

tegemisel see ei puuduta. 2024. aasta andmete alusel tegeleb toetustega 11,81 täistööajaga

raamatupidajat. Kokku SAP-is olid kulud kajastatud 1657 grandil. Neist 743 granti olid SFOS-

i grandid ehk 44,8%. Hinnanguliselt 5,29 raamatupidajat tegelesid SFOS-i grantidega, mis on

topelt arvestusega. Poole arvestame kokkuhoiuks ehk 2,65 raamatupidajat. Nende tööjõukulu

raamatupidajate keskmise palga järgi koos maksudega on kokkuhoid aastas ca 96 000 eurot.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks tehtavad infosüsteemi arendamise kulud kaetakse tehnilisest abist.

6. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punkte 5 ja 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2026. a. SFOS-i arendus,

et maksed liidese kaudu enam SFOS-ist SAP-i ei liiguks, on valminud ja kasutusel.

Riigiasutuste raamatupidajaid ning rakendusasutuste ja rakendusüksuste töötajaid on enne

arenduse kasutuselevõttu teavitatud 21.04.2026 e-kirjaga, 29.04.2026 saadeti infokiri SFOS-i

kasutajatele ja 06.05.2026 toimus koolitus rakendusüksustele. Tagasiulatuv rakendamine on

soodustav, kuna hoiab kokku riigi kulutusi riigiasutuste raamatupidamise tõhusama tööprotsessi

arvelt.

Teised sätted jõustuvad üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele,

Riigikantseleile (rakendusasutused), Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus,

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Riigi Tugiteenuste Keskusele (rakendusüksused) ja

Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Riigikohtule

8

(riigiasutusest toetuse saajad). Eelnõu kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium,

Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium. Riigikohus ja Kaubandus-

Tööstuskoda tänasid võimaluse eest arvamust avaldada, kuid ei soovinud seda teha. Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus tegi ettepaneku muuta § 11 lõike 9 punkti 3 sõnastust.

Riigihankekohuslaste ja mittehankijate lepingu muutmise võimalused peaksid olema sarnased.

Ettepanekuga arvestati täielikult ja täiendati eelnõu punktiga 3.