KOOSOLEKU NR 54 PROTOKOLL

Tallinn 30.06.2026

Algus kell 15.30.

Koosolek toimus Microsoft Teamsi vahendusel.

Koosolekut juhatas komisjoni esimees Ingrid Kullerkann.

Protokollis riigi valimisteenistuse nõunik Elis Jürgens.

Võtsid osa komisjoni aseesimees Airi Mikli ja komisjoni liikmed Sirje Kaljumäe, Olari Koppel,

Teet Raidma, Dilaila Nahkur-Tammiksaar ning asendusliige Gert Uiboaed.

Lisaks osalesid riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, nõunikud Katrin Laaniste ja Mihkel

Pilving, peaspetsialist Leino Mandre.

Vaatlejatena osalesid Sulev Švilponis ja Ain Kalda.

Kell 15.30 alustati tehnilise kontrolliga.

Koosolekuruumi lubati Jaan Toots – mikrofon ja kaamera toimisid.

Narva Linna Valimiskomisjoni mikrofon ja kaamera toimisid.

Koosolekuruumi lubati vaatleja Sulev Švilponis, kelle kaamera töötas, kuid mikrofon mitte. Ta

lubati koosolekut vaatlema.

Koosolekuruumi lubati Ain Kalda, kes esitles end mikrofoni ja videopildi abil.

Koosolekuruumi lubati kasutaja nimega „Märt P“, kes ei reageerinud heli ega video teel, kuid

vastates küsimusele, kas ta kuuleb koosolekuruumis toimuvat, andis märku nn tõstetud käe

märgiga. Koosoleku juhataja küsis, kas komisjon leiab, et sellisel juhul peaks lubama

koosolekut vaatlema. Gert Uiboaed vastas, et ei leia. Olari Koppel sõnas, et hetkel on kasutaja

isikut võimatu tuvastada. Koosoleku juhataja palus kasutaja koosolekuruumist eemaldada, seda

tehti.

Koosolekuruumi soovis liituda isik, kes kasutas ebatavalise kirjapildi ja sümbolitega täiendatud

kasutajanime „kallis“. Koosoleku juhataja küsis, mida teha sellise kasutajanimega vaatlejaga.

Gert Uiboaed sõnas, et sellise kasutajanimega ei ole võimalik vaatlejat identifitseerida.

Komisjoni liikmed olid eelkõnelejaga nõus. Ingrid Kullerkann sõnas, et vaatlejatele on

korduvalt selgitatud, millistel tingimustel saab Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) koosolekuid

jälgida. Kui kehtestatud reeglitest kinni ei peeta, ei saa neid koosolekuruumi lubada.

Komisjon kinnitas päevakorra:

1. Jaan Tootsi kaebuse lahendamine

2. 25. mail 2026 algatatud järelevalvemenetluse arutelu

1. Jaan Tootsi kaebuse lahendamine

Ingrid Kullerkann selgitas kaebuse menetlemise käiku ja küsis, kas enne asja alustamist on

taotlusi. Taotlusi ei olnud.

2

Ingrid Kullerkann kandis ette kaebuse asjaolud. Kaebus on esitatud Narva Linna

Valimiskomisjoni 16. juuni otsuse peale. Kaebuse taustaks oli 1. juunil toimunud osa Narva

linnavolikogu liikmete kogunemine, mida kõik volikogu liikmed volikogu istungina ei tunnista.

Sellel kogunemisel võeti vastu mitmeid otsuseid – uueks volikogu esimeheks valiti Urbo

Vaarmann, linnapea Katri Raigile avaldati umbusaldust ning uueks linnapeaks nimetati Jaan

Toots. J. Toots esitas Narva linna valimiskomisjoni esimehele teatise soovist jätkata tööd

linnapeana. Valimiskomisjon alustas menetlust ja otsustas selle peatada, küsides seejuures

erinevate osapoolte, sh Justiits- ja Digiministeeriumi, seisukohti. Kujunes seisukoht jätta

avaldus läbi vaatamata, mille J. Toots vaidlustas. Kaebaja leidis, et Narva Linna

Valimiskomisjon ei saanud menetlust sellisel viisil läbi viia. Ta andis kaebajale sõna seitsmeks

minutiks.

Jaan Toots sõnas, et volikogu 31 liikmest 16 moodustavad enamuse. 23. aprillil esitatud

umbusaldusavaldused saatis volikogu esimees tagasi, kuigi seadus seda ette ei näe. Tuginedes

Riigikohtu 2004. a otsusele, mille kohaselt volikogu võib ise kokku tulla, kui esimees

kokkukutsumist 1 kuu jooksul eirab, kutsuti 1. juunil volikogu istung kokku. Ta selgitas, kuidas

enne seda toimus Narva linnasekretäri asendamine. Ta sõnas, et tema avalduse menetlemist

lükati edasi ja hiljem saadeti uus otsus jätta see menetlemata. Vahepeal toimunud volikogu

istungil esitati täiendavad dokumendid. Linnavolikogu esimees on määranud järgmiseks

volikogu istungiks 26. juuli. Kaebaja palus VVK seisukohta, kas linna valimiskomisjonil oli

õigus tema avaldus menetlemata jätta.

Ingrid Kullerkann küsis, kas kaebaja jääb kaebuse juurde ja soovib jätkuvalt VVK seisukohta.

Jaan Toots vastas, et tulevikus sarnase olukorra esinemisel oleks VVK seisukoht vajalik.

Koosoleku juhataja andis sõna Narva Linna Valimiskomisjonile.

Sergei Solodov sõnas, et valimiskomisjon lähtub otsuse tegemisel asjaoludest. 1. juunil

toimunud kogunemine ei olnud volikogu istung, kuna seda ei kutsutud kokku volikogu töökorra

kohaselt. Tekkis ebaselge olukord, kus 16 volikogu liiget tegid otsuseid, samal ajal kui 15 liiget

kogunemisel ei osalenud. Õigusselguse saamiseks pöörduti Justiits- ja Digiministeeriumi ja

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole, kuid selget vastust ei saadud, mistõttu

otsustas valimiskomisjon J. Tootsi avalduse menetlemise peatada. Ta rõhutas, et kõnealused

otsused edastati valimiskomisjonile e-posti teel, mitte dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Asjaajamiskorra kohaselt peavad otsused olema registreeritud dokumendiregistris ja edastatud

linnavalitsusele, kuid seda ei tehtud, ehkki neile olid antud otsuse numbrid ja saadeti

registreerimata kujul kantselei meilile.

Kairi Johannes selgitas, et otsuse nr 22 tegemisel lähtuti õigusliku selguse puudumisest.

Volikogu esimehelt oli olemas teavitus, et tegemist ei olnud ametliku volikogu istungiga.

Tavapärane praktika puudus, kuna volikogu otsuseid ei olnud tänaseni ettenähtud korras

registreeritud ega avalikustatud. Valimiskomisjoni otsus oli nii menetluse edasilükkamisel kui

hilisemal lõpetamisel ühehäälne. Sergei Solodov lisas, et valimiskomisjon lähtus otsuse

tegemisel sellest, et kohaliku omavalitsuse valimise seadus ei anna valimiskomisjonile pädevust

seadust tõlgendada.

Airi Mikli küsis kaebajalt, kas esitatud kaebus on seotud sellega, et teda valiti linnapeaks, ning

esitas sellekohase taotluse Narva Linna Valimiskomisjonile. Jaan Toots vastas jaatavalt ja

täpsustas, et dokumente ei jäetud taotluslikult registreerimata, vaid volikogu esimees andis

käskkirja dokumente mitte registreerida.

Airi Mikli küsis, kas kaebaja on seisukohal, et on valitud Narva linnapeaks ning sellega

kaasnevad Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) tulenevad õigused

moodustada linnavalitsus. Jaan Toots nõustus ja lisas, et olukord on muutunud – uus volikogu

istung on kokku kutsutud 26. juuliks, kus neid punkte ka arutatakse.

Airi Mikli küsis, kas kaebajal oli valitud linnapeana asjaolusid, mis takistasid teda valitud

linnapea õigusi teostamast. Jaan Toots vastas, et tema asemel oleks pidanud valimiskomisjon

3

määrama volikokku asendusliikme, kuid seda ei tehtud ning enne seda ei saa teda linnapeana

aktsepteerida. Airi Mikli küsis, kas sellisel juhul valimiskomisjon aktsepteerib, kes on linnapea

ja kellel on õigus valitsus moodustada. Jaan Toots nõustus ja lisas, et jääb ootama

valimiskomisjoni otsust.

Airi Mikli esitas Narva linna valimiskomisjoni esindajatele sama küsimuse: kas

valimiskomisjon on organ, kes peab enne aktsepteerima volikogus tehtud otsuseid uue linnapea

valimise kohta. Sergei Solodov vastas, et valimiskomisjon peab otsuseid vastu võtma

olemasoleva info alusel. Info puudumisel tuleb haldusmenetluse seadusest tulenevalt lähtuda

uurimispõhimõttest.

Ingrid Kullerkann küsis, kas J. Tootsil oli takistus moodustada linnavalitsus olukorras, kus

valimiskomisjon ei ole veel oma otsust teinud, ning kas valimiskomisjoni otsuse puudumine

välistab linnavalitsuse moodustamise võimaluse. Kairi Johannes vastas, et otsuse puudumine

formaalselt ei välista, kuid muudab edasise menetlemise keeruliseks. Edasiseks tegevuseks on

vajalik määrata asendusliige ja teha isikute vahetus Narva linnavolikogus; kui see jääb

tegemata, jääb protseduur seisma. J. Tootsil oli siiski võimalus tegutseda linnapeana ja alustada

linnavalitsuse moodustamist.

Ingrid Kullerkann märkis, et seaduse kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes vorminõuetele mittevastavuse tõttu, ning küsis, mida peaks Narva Linna

Valimiskomisjon sellises olukorras tegema – kaebaja hinnang, et menetlusreegleid on rikutud,

ei pruugi iseenesest olla piisav alus. Jaan Toots vastas, et sellepärast soovis ta saada VVK

seisukohta. Ta selgitas, et ei saanud edasi tegutseda seni, kuni ta oli endiselt volikogu liige,

kuivõrd valimiskomisjon ei olnud oma otsust teinud.

Airi Mikli küsis, kas hetkel, mil J. Toots valiti linnapeaks, esines konkreetne takistus, kus tal

ei olnud võimalik valitsuse moodustamisega jätkata. Jaan Toots vastas, et valitsuse liikmed

olid olemas ja teada, kuid ta ei saanud moodustamisega edasi minna, kuna oli samal ajal

volikogu liige ega saanud seetõttu linnapeana tegutseda.

Airi Mikli märkis, et kaebajal oli KOKS § 28 lg 1 alusel olnud võimalus asuda valitsust

moodustama. Jaan Toots selgitas, et järgmise sammuna oleks ta pidanud ise peatama oma

volikogu liikme volitused, misjärel oleks valimiskomisjon eeldatavasti määranud

asendusliikme. Ta sõnas, et selline tegevuskäik poleks olnud korrektne.

Kairi Johannes selgitas, et otsust ei saadud teha, kuna volikogu esimehelt oli teatis, et istung

ei olnud ametlik ega tema kokku kutsutud. Ametlikku registreeritud dokumenti komisjonile ei

laekunud. Komisjoni oli eelnevalt teavitatud kogunemisest ning volikogu esimees palus mitte

käsitleda seal vastu võetut Narva linnavolikogu õigusaktidena ega teha nende alusel õiguslikke

tagajärgi kaasa toovaid otsuseid. Seetõttu puudus komisjonil alus edasiseks tegevuseks.

Gert Uiboaed sõnas, et VVK pädevuses on lahendada valimiskaebusi. Tegu ei ole

valimiskaebusega. Ta küsis, kas kaebaja kaalus kohtu poole pöördumist. Jaan Toots vastas, et

ei kaalunud, sest kohtumenetlus võtab kaua aega.

Ingrid Kullerkann palus komisjoni liikmete seisukohti.

Airi Mikli sõnas, et J. Toots leiab, justkui takistaks valimiskomisjoni tegemata otsus tal

linnapeana oma õigusi realiseerida. Ta rõhutas, et VVK pädevus piirdub järelevalvega valimiste

korraldajate ja komisjonide üle ega laiene KOV korralduse või volikogu tegevuse

probleemidele. Ta märkis, et 1. juunil tekkis J. Tootsil valimistulemuste alusel õigus asuda

KOVVS § 28 lg 1 kohaselt linnavalitsust moodustama. Ta oli seisukohal, et valimiskomisjoni

tegevus ei saanud seda takistada ning asendusliikme määramine seda õigust ei mõjuta. Narva

Linna Valimiskomisjoni otsused ei ole küll tehtud alusel, mida valimisseadused ette näevad,

aga menetlemise käigus tehtud vigade parandamine ei annaks teistsugust lahendust. Narva

Linna Valimiskomisjoni otsus ei riivanud kaebaja õigusi ega olnud ka komisjonil võimalik

muud otsust teha. Ta oli seisukohal jätta kaebus rahuldamata.

4

Sirje Kaljumäe sõnas, et õigus korraldusele ja menetlusele on olemas ning Narva Linna

Valimiskomisjon oli kohustatud avaldust menetlema, mida ta ka tegi. Küsimus on, kas läbi

vaatamata jätmiseks oli alus. Ta märkis, et menetlus peab viima ka mingi tulemuseni, mitte

olema eesmärk iseeneses. Ta leidis, et komisjoni otsus ei oleks niikuinii mõjutanud J. Tootsi

vaidlustamata otsusele tuginevat staatust valitud linnapeana, mida kinnitab ka tema asumine

valitsust moodustama. Õiguslikult oli võimalik, poliitiliselt jäi ebaselgeks, miks ta volikogu

liikme staatusest ei loobunud – seda küsimust ei saanud valimiskomisjon lahendada. Ta oli

seisukohal jätta kaebus rahuldamata.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar sõnas, et kui kaebaja õiguste rikkumist ei tuvasta, peaks jätma

kaebuse läbi vaatamata. Ta nõustus ka jätta kaebus rahuldamata.

Gert Uiboaed sõnas, et VVK ei saa ega pea sellist kaebust menetlema. Kaebaja jutust ei

tuvastatud, et ta poleks saanud oma õigusi realiseerida. Ta oli seisukohal jätta kaebus

rahuldamata.

Olari Koppel sõnas, et tegu on poliitilise taustaga probleemiga. Ta nõustus Narva Linna

Valimiskomisjoniga – otsuste tegemisel saavad nad lähtuda ametlikest dokumentidest.

Vajadusel on teema kohtu arutada. Narva Linna Valimiskomisjonil ei olnud võimalik teistsugust

otsust teha. Ta oli seisukohal jätta kaebus rahuldamata.

Teet Raidma märkis, et VVK saab täita järelevalve funktsiooni ja hinnata Narva Linna

Valimiskomisjoni tegevust. Ta oli seisukohal, et linna valimiskomisjon tegutses õigesti, sest

puudusid ametlikud dokumendid. Ta oli seisukohal jätta kaebus rahuldamata.

Ingrid Kullerkann sõnas, et valimiskaebemenetlus on lühikeste tähtaegadega ning

vaidlustatavad on valimiste korralduse toimingud. Kui on võimalus valida läbivaatamata

jätmise ja sisulise lahendamise vahel, tuleks eelistada sisulist lahendamist. Ta märkis, et ei

kohtusse ega valimiskomisjoni ei saa pöörduda üksnes eesmärgiga kontrollida, kas menetlus on

korrektselt läbi viidud. Ta nõustus eelkõnelejatega, et kuigi J. Tootsi esitatud põhjendused on

arusaadavad, tuleb lähtuda seadusest. Seaduse järgi ei olnud J. Tootsil takistust linnavalitsuse

moodustamiseks. Seega ei saa öelda, et J. Tootsi õigusi rikuti ning kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

Konsensuse alusel

otsustati:

võtta vastu Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 99 „Jaan Tootsi kaebuse lahendamine“.

2. 25. mail 2026 algatatud järelevalvemenetluse arutelu

Ingrid Kullerkann andis ülevaate järelevalvetaotluse sisust ja andis sõna Katrin Laanistele,

kellel oli palunud kontrollida käsunduslepingu võimalikke muudatusi.

Katrin Laaniste sõnas, et käesoleva päeva hommikul kinnitas Rae vallasekretär telefonitsi, et

käsunduslepingus muudatusi ei ole tehtud ja neid ka ei plaanita. Ta märkis, et käesolev päev on

esialgse lepingu kohaselt lepingu kehtivuse viimane päev.

Sirje Kaljumäe küsis, kas VVK peab minevikusündmuse üle järelevalvet tegema. Airi Mikli

sõnas, et pole ratsionaalne jätkata järelevalvemenetlust olukorra üle, mis on lõppenud. Sirje

Kaljumäe lisas, et oleks tahtnud pooltelt rohkem küsimusi küsida.

Gert Uiboaed küsis, kas juhul, kui tuvastatakse alus, mille kohaselt isik ei tohiks olla volikogu

liige, peatub tema volikogu liikme staatus automaatselt või on tal vaba voli otsustada, kas astuda

samm käsunduslepingu lõpetamiseks. Ta soovis teada, kas isikul on valikuvabadus, kumba teed

minna. Ta lisas, et kui olukord on juba lõppenud ja isik ei ole käsunduslepingut pikendanud, on

ta sisuliselt juba valinud lepingu lõpetamise tee.

Olari Koppel märkis, et kuna käsundusleping lõpeb juba homsest, ei saa komisjon mingeid

meetmeid rakendada, kuid selline olukord talle ei meeldi. Ingrid Kullerkann küsis, kas ta näeb

5

selles asjas sisulist probleemi. Olari Koppel vastas, et näeb suurt sisulist probleemi: volikogu

liige oli samal ajal ka vallavalitsuses tööl. Ta sõnas, et on sellise praktika vastu ning leidis, et

kui tegelikku töösuhet on võimalik käsunduslepingutega varjata, on tegemist lüngaga

õigussüsteemis.

Ingrid Kullerkann küsis volikogu liikme tegevusvaldkonna kohta. Olari Koppel selgitas, et

isik täitis vastavalt vajadusele oma ekspertteadmistele vastavaid ülesandeid, sh

planeeringumenetluses planeeringute koostamist või selle juures abistamist. Kuna planeering

jõuab eeldatavasti otsustamiseks volikokku, on lubamatu, kui volikogu liige peab hiljem

hindama enda tehtud tööd. Ta lisas, et kui VVK on organ, kes peaks sellistele küsimustele

reageerima ja selgust looma, siis praeguses ajaraamis komisjonist abi ei ole.

Airi Mikli küsis, kas komisjon peaks tegema otsuse ka sisulises küsimuses või piirduda

seisukohaga, et kuna käsunduslepingud on üldjuhul sõlmitud lühiajaliselt ja VVK menetleb

kaebust esitatud asjaolude põhjal, siis olukorras, kus leping lõpeb enne asjaolude tuvastamist,

on mõistlik menetlus lõpetada, kuna otsusel puuduksid õiguslikud tagajärjed.

Ingrid Kullerkann küsis, kui teise vallaga oli analoogne leping, jättis VVK kaebuse läbi

vaatamata, kuid järelevalve algatati. Katrin Laaniste vastas jaatavalt.

Airi Mikli märkis, et sellised lepingud on volikogudes sagedad, kuid VVK ei kontrolli

süstemaatiliselt töötamise registrit. Komisjonini info jõudmine on pigem juhuslik ning

objektiivseid tunnuseid kõigi selliste juhtumite menetlemiseks ja lahendamiseks ei ole. Ta

pakkus, et komisjon ei võtaks sisulist seisukohta selles, kas tegemist oli käsunduslepingu või

tegeliku töösuhtega, kuna selle tuvastamine on juba kaua aega võtnud ning leping on nüüdseks

lõppenud, seega ei ole seda otstarbekas tuvastada.

Sirje Kaljumäe sõnas, et esitatud vastuste põhjal tahaks väita, et tegemist ei olnud

töölepinguga – sisemine hinnang on pigem, et oli. Praeguste vastuste põhjal ei ole võimalik

teha adekvaatset otsust, vaid oleks vaja täiendavat infot. Menetluse lõpetamise osas nentis ta,

et kuna leping on lõppenud, puudub komisjonil järelevalve ese.

Teet Raidma täpsustas, et leping praegusel hetkel siiski veel kehtib, mistõttu ei saa rääkida

juba lõppenud asjast.

Gert Uiboaed märkis, et vastuste põhjal näib, et isik on seal siiski tööl, kuigi vastused on

sõnastatud oskuslikult viisil, mis töösuhte olemasolu varjab. Ta lisas, et kuna on lepingu

kehtivuse viimane päev, puudub komisjonil võimekus jõuda asja menetleda enne lepingu

lõppemist.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar märkis, et kui komisjon poleks sekkunud, oleks leping ilmselt

kauem kehtinud.

Ingrid Kullerkann sõnas, et komisjon peab teatama menetluse lõpetamisest, ning leidis, et see

ei takista VVK-l alustada uut järelevalvemenetlust, kui sõlmitakse uus leping. Ta märkis, et

vastamisega viivitati üsna pikalt ning sooviks küsida täpsustavaid küsimusi.

Sirje Kaljumäe tegi ettepaneku sõnastada, et komisjonile on teatatud lepingu lõppemisest

vastaval kuupäeval ning komisjonil puudub alus kahelda selle teabe õigsuses. Ta lisas, et

järelevalvet võib vajadusel alustada.

Ingrid Kullerkann tegi ettepaneku menetlus lõpetada, tuues põhjenduseks, et alus on lepingu

lõppemisega ära langenud, kuid uue lepingu sõlmimisel alustatakse vajadusel uut

järelevalvemenetlust. Ta lisas, et komisjon peab sel viisil töötamist üldiselt problemaatiliseks

ning jälgib sarnaseid olukordi edaspidi teravdatud tähelepanuga.

Komisjoni liikmed nõustusid ettepanekuga.

Koosolek lõppes kell 16.45.

6

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann Elis Jürgens

Juhataja Protokollija

KOOSOLEKU NR 54 PROTOKOLL

Tallinn 30.06.2026

Algus kell 15.30.

Koosolek toimus Microsoft Teamsi vahendusel.

Koosolekut juhatas komisjoni esimees Ingrid Kullerkann.

Protokollis riigi valimisteenistuse nõunik Elis Jürgens.

Võtsid osa komisjoni aseesimees Airi Mikli ja komisjoni liikmed Sirje Kaljumäe, Olari Koppel,

Teet Raidma, Dilaila Nahkur-Tammiksaar ning asendusliige Gert Uiboaed.

Lisaks osalesid riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, nõunikud Katrin Laaniste ja Mihkel

Pilving, peaspetsialist Leino Mandre.

Vaatlejatena osalesid Sulev Švilponis ja Ain Kalda.

Kell 15.30 alustati tehnilise kontrolliga.

Koosolekuruumi lubati Jaan Toots – mikrofon ja kaamera toimisid.

Narva Linna Valimiskomisjoni mikrofon ja kaamera toimisid.

Koosolekuruumi lubati vaatleja Sulev Švilponis, kelle kaamera töötas, kuid mikrofon mitte. Ta

lubati koosolekut vaatlema.

Koosolekuruumi lubati Ain Kalda, kes esitles end mikrofoni ja videopildi abil.

Koosolekuruumi lubati kasutaja nimega „Märt P“, kes ei reageerinud heli ega video teel, kuid

vastates küsimusele, kas ta kuuleb koosolekuruumis toimuvat, andis märku nn tõstetud käe

märgiga. Koosoleku juhataja küsis, kas komisjon leiab, et sellisel juhul peaks lubama

koosolekut vaatlema. Gert Uiboaed vastas, et ei leia. Olari Koppel sõnas, et hetkel on kasutaja

isikut võimatu tuvastada. Koosoleku juhataja palus kasutaja koosolekuruumist eemaldada, seda

tehti.

Koosolekuruumi soovis liituda isik, kes kasutas ebatavalise kirjapildi ja sümbolitega täiendatud

kasutajanime „kallis“. Koosoleku juhataja küsis, mida teha sellise kasutajanimega vaatlejaga.

Gert Uiboaed sõnas, et sellise kasutajanimega ei ole võimalik vaatlejat identifitseerida.

Komisjoni liikmed olid eelkõnelejaga nõus. Ingrid Kullerkann sõnas, et vaatlejatele on

korduvalt selgitatud, millistel tingimustel saab Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) koosolekuid

jälgida. Kui kehtestatud reeglitest kinni ei peeta, ei saa neid koosolekuruumi lubada.

Komisjon kinnitas päevakorra:

1. Jaan Tootsi kaebuse lahendamine

2. 25. mail 2026 algatatud järelevalvemenetluse arutelu

1. Jaan Tootsi kaebuse lahendamine

Ingrid Kullerkann selgitas kaebuse menetlemise käiku ja küsis, kas enne asja alustamist on

taotlusi. Taotlusi ei olnud.

2

Ingrid Kullerkann kandis ette kaebuse asjaolud. Kaebus on esitatud Narva Linna

Valimiskomisjoni 16. juuni otsuse peale. Kaebuse taustaks oli 1. juunil toimunud osa Narva

linnavolikogu liikmete kogunemine, mida kõik volikogu liikmed volikogu istungina ei tunnista.

Sellel kogunemisel võeti vastu mitmeid otsuseid – uueks volikogu esimeheks valiti Urbo

Vaarmann, linnapea Katri Raigile avaldati umbusaldust ning uueks linnapeaks nimetati Jaan

Toots. J. Toots esitas Narva linna valimiskomisjoni esimehele teatise soovist jätkata tööd

linnapeana. Valimiskomisjon alustas menetlust ja otsustas selle peatada, küsides seejuures

erinevate osapoolte, sh Justiits- ja Digiministeeriumi, seisukohti. Kujunes seisukoht jätta

avaldus läbi vaatamata, mille J. Toots vaidlustas. Kaebaja leidis, et Narva Linna

Valimiskomisjon ei saanud menetlust sellisel viisil läbi viia. Ta andis kaebajale sõna seitsmeks

minutiks.

Jaan Toots sõnas, et volikogu 31 liikmest 16 moodustavad enamuse. 23. aprillil esitatud

umbusaldusavaldused saatis volikogu esimees tagasi, kuigi seadus seda ette ei näe. Tuginedes

Riigikohtu 2004. a otsusele, mille kohaselt volikogu võib ise kokku tulla, kui esimees

kokkukutsumist 1 kuu jooksul eirab, kutsuti 1. juunil volikogu istung kokku. Ta selgitas, kuidas

enne seda toimus Narva linnasekretäri asendamine. Ta sõnas, et tema avalduse menetlemist

lükati edasi ja hiljem saadeti uus otsus jätta see menetlemata. Vahepeal toimunud volikogu

istungil esitati täiendavad dokumendid. Linnavolikogu esimees on määranud järgmiseks

volikogu istungiks 26. juuli. Kaebaja palus VVK seisukohta, kas linna valimiskomisjonil oli

õigus tema avaldus menetlemata jätta.

Ingrid Kullerkann küsis, kas kaebaja jääb kaebuse juurde ja soovib jätkuvalt VVK seisukohta.

Jaan Toots vastas, et tulevikus sarnase olukorra esinemisel oleks VVK seisukoht vajalik.

Koosoleku juhataja andis sõna Narva Linna Valimiskomisjonile.

Sergei Solodov sõnas, et valimiskomisjon lähtub otsuse tegemisel asjaoludest. 1. juunil

toimunud kogunemine ei olnud volikogu istung, kuna seda ei kutsutud kokku volikogu töökorra

kohaselt. Tekkis ebaselge olukord, kus 16 volikogu liiget tegid otsuseid, samal ajal kui 15 liiget

kogunemisel ei osalenud. Õigusselguse saamiseks pöörduti Justiits- ja Digiministeeriumi ja

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole, kuid selget vastust ei saadud, mistõttu

otsustas valimiskomisjon J. Tootsi avalduse menetlemise peatada. Ta rõhutas, et kõnealused

otsused edastati valimiskomisjonile e-posti teel, mitte dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Asjaajamiskorra kohaselt peavad otsused olema registreeritud dokumendiregistris ja edastatud

linnavalitsusele, kuid seda ei tehtud, ehkki neile olid antud otsuse numbrid ja saadeti

registreerimata kujul kantselei meilile.

Kairi Johannes selgitas, et otsuse nr 22 tegemisel lähtuti õigusliku selguse puudumisest.

Volikogu esimehelt oli olemas teavitus, et tegemist ei olnud ametliku volikogu istungiga.

Tavapärane praktika puudus, kuna volikogu otsuseid ei olnud tänaseni ettenähtud korras

registreeritud ega avalikustatud. Valimiskomisjoni otsus oli nii menetluse edasilükkamisel kui

hilisemal lõpetamisel ühehäälne. Sergei Solodov lisas, et valimiskomisjon lähtus otsuse

tegemisel sellest, et kohaliku omavalitsuse valimise seadus ei anna valimiskomisjonile pädevust

seadust tõlgendada.

Airi Mikli küsis kaebajalt, kas esitatud kaebus on seotud sellega, et teda valiti linnapeaks, ning

esitas sellekohase taotluse Narva Linna Valimiskomisjonile. Jaan Toots vastas jaatavalt ja

täpsustas, et dokumente ei jäetud taotluslikult registreerimata, vaid volikogu esimees andis

käskkirja dokumente mitte registreerida.

Airi Mikli küsis, kas kaebaja on seisukohal, et on valitud Narva linnapeaks ning sellega

kaasnevad Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) tulenevad õigused

moodustada linnavalitsus. Jaan Toots nõustus ja lisas, et olukord on muutunud – uus volikogu

istung on kokku kutsutud 26. juuliks, kus neid punkte ka arutatakse.

Airi Mikli küsis, kas kaebajal oli valitud linnapeana asjaolusid, mis takistasid teda valitud

linnapea õigusi teostamast. Jaan Toots vastas, et tema asemel oleks pidanud valimiskomisjon

3

määrama volikokku asendusliikme, kuid seda ei tehtud ning enne seda ei saa teda linnapeana

aktsepteerida. Airi Mikli küsis, kas sellisel juhul valimiskomisjon aktsepteerib, kes on linnapea

ja kellel on õigus valitsus moodustada. Jaan Toots nõustus ja lisas, et jääb ootama

valimiskomisjoni otsust.

Airi Mikli esitas Narva linna valimiskomisjoni esindajatele sama küsimuse: kas

valimiskomisjon on organ, kes peab enne aktsepteerima volikogus tehtud otsuseid uue linnapea

valimise kohta. Sergei Solodov vastas, et valimiskomisjon peab otsuseid vastu võtma

olemasoleva info alusel. Info puudumisel tuleb haldusmenetluse seadusest tulenevalt lähtuda

uurimispõhimõttest.

Ingrid Kullerkann küsis, kas J. Tootsil oli takistus moodustada linnavalitsus olukorras, kus

valimiskomisjon ei ole veel oma otsust teinud, ning kas valimiskomisjoni otsuse puudumine

välistab linnavalitsuse moodustamise võimaluse. Kairi Johannes vastas, et otsuse puudumine

formaalselt ei välista, kuid muudab edasise menetlemise keeruliseks. Edasiseks tegevuseks on

vajalik määrata asendusliige ja teha isikute vahetus Narva linnavolikogus; kui see jääb

tegemata, jääb protseduur seisma. J. Tootsil oli siiski võimalus tegutseda linnapeana ja alustada

linnavalitsuse moodustamist.

Ingrid Kullerkann märkis, et seaduse kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes vorminõuetele mittevastavuse tõttu, ning küsis, mida peaks Narva Linna

Valimiskomisjon sellises olukorras tegema – kaebaja hinnang, et menetlusreegleid on rikutud,

ei pruugi iseenesest olla piisav alus. Jaan Toots vastas, et sellepärast soovis ta saada VVK

seisukohta. Ta selgitas, et ei saanud edasi tegutseda seni, kuni ta oli endiselt volikogu liige,

kuivõrd valimiskomisjon ei olnud oma otsust teinud.

Airi Mikli küsis, kas hetkel, mil J. Toots valiti linnapeaks, esines konkreetne takistus, kus tal

ei olnud võimalik valitsuse moodustamisega jätkata. Jaan Toots vastas, et valitsuse liikmed

olid olemas ja teada, kuid ta ei saanud moodustamisega edasi minna, kuna oli samal ajal

volikogu liige ega saanud seetõttu linnapeana tegutseda.

Airi Mikli märkis, et kaebajal oli KOKS § 28 lg 1 alusel olnud võimalus asuda valitsust

moodustama. Jaan Toots selgitas, et järgmise sammuna oleks ta pidanud ise peatama oma

volikogu liikme volitused, misjärel oleks valimiskomisjon eeldatavasti määranud

asendusliikme. Ta sõnas, et selline tegevuskäik poleks olnud korrektne.

Kairi Johannes selgitas, et otsust ei saadud teha, kuna volikogu esimehelt oli teatis, et istung

ei olnud ametlik ega tema kokku kutsutud. Ametlikku registreeritud dokumenti komisjonile ei

laekunud. Komisjoni oli eelnevalt teavitatud kogunemisest ning volikogu esimees palus mitte

käsitleda seal vastu võetut Narva linnavolikogu õigusaktidena ega teha nende alusel õiguslikke

tagajärgi kaasa toovaid otsuseid. Seetõttu puudus komisjonil alus edasiseks tegevuseks.

Gert Uiboaed sõnas, et VVK pädevuses on lahendada valimiskaebusi. Tegu ei ole

valimiskaebusega. Ta küsis, kas kaebaja kaalus kohtu poole pöördumist. Jaan Toots vastas, et

ei kaalunud, sest kohtumenetlus võtab kaua aega.

Ingrid Kullerkann palus komisjoni liikmete seisukohti.

Airi Mikli sõnas, et J. Toots leiab, justkui takistaks valimiskomisjoni tegemata otsus tal

linnapeana oma õigusi realiseerida. Ta rõhutas, et VVK pädevus piirdub järelevalvega valimiste

korraldajate ja komisjonide üle ega laiene KOV korralduse või volikogu tegevuse

probleemidele. Ta märkis, et 1. juunil tekkis J. Tootsil valimistulemuste alusel õigus asuda

KOVVS § 28 lg 1 kohaselt linnavalitsust moodustama. Ta oli seisukohal, et valimiskomisjoni

tegevus ei saanud seda takistada ning asendusliikme määramine seda õigust ei mõjuta. Narva

Linna Valimiskomisjoni otsused ei ole küll tehtud alusel, mida valimisseadused ette näevad,

aga menetlemise käigus tehtud vigade parandamine ei annaks teistsugust lahendust. Narva

Linna Valimiskomisjoni otsus ei riivanud kaebaja õigusi ega olnud ka komisjonil võimalik

muud otsust teha. Ta oli seisukohal jätta kaebus rahuldamata.

4

Sirje Kaljumäe sõnas, et õigus korraldusele ja menetlusele on olemas ning Narva Linna

Valimiskomisjon oli kohustatud avaldust menetlema, mida ta ka tegi. Küsimus on, kas läbi

vaatamata jätmiseks oli alus. Ta märkis, et menetlus peab viima ka mingi tulemuseni, mitte

olema eesmärk iseeneses. Ta leidis, et komisjoni otsus ei oleks niikuinii mõjutanud J. Tootsi

vaidlustamata otsusele tuginevat staatust valitud linnapeana, mida kinnitab ka tema asumine

valitsust moodustama. Õiguslikult oli võimalik, poliitiliselt jäi ebaselgeks, miks ta volikogu

liikme staatusest ei loobunud – seda küsimust ei saanud valimiskomisjon lahendada. Ta oli

seisukohal jätta kaebus rahuldamata.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar sõnas, et kui kaebaja õiguste rikkumist ei tuvasta, peaks jätma

kaebuse läbi vaatamata. Ta nõustus ka jätta kaebus rahuldamata.

Gert Uiboaed sõnas, et VVK ei saa ega pea sellist kaebust menetlema. Kaebaja jutust ei

tuvastatud, et ta poleks saanud oma õigusi realiseerida. Ta oli seisukohal jätta kaebus

rahuldamata.

Olari Koppel sõnas, et tegu on poliitilise taustaga probleemiga. Ta nõustus Narva Linna

Valimiskomisjoniga – otsuste tegemisel saavad nad lähtuda ametlikest dokumentidest.

Vajadusel on teema kohtu arutada. Narva Linna Valimiskomisjonil ei olnud võimalik teistsugust

otsust teha. Ta oli seisukohal jätta kaebus rahuldamata.

Teet Raidma märkis, et VVK saab täita järelevalve funktsiooni ja hinnata Narva Linna

Valimiskomisjoni tegevust. Ta oli seisukohal, et linna valimiskomisjon tegutses õigesti, sest

puudusid ametlikud dokumendid. Ta oli seisukohal jätta kaebus rahuldamata.

Ingrid Kullerkann sõnas, et valimiskaebemenetlus on lühikeste tähtaegadega ning

vaidlustatavad on valimiste korralduse toimingud. Kui on võimalus valida läbivaatamata

jätmise ja sisulise lahendamise vahel, tuleks eelistada sisulist lahendamist. Ta märkis, et ei

kohtusse ega valimiskomisjoni ei saa pöörduda üksnes eesmärgiga kontrollida, kas menetlus on

korrektselt läbi viidud. Ta nõustus eelkõnelejatega, et kuigi J. Tootsi esitatud põhjendused on

arusaadavad, tuleb lähtuda seadusest. Seaduse järgi ei olnud J. Tootsil takistust linnavalitsuse

moodustamiseks. Seega ei saa öelda, et J. Tootsi õigusi rikuti ning kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

Konsensuse alusel

otsustati:

võtta vastu Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 99 „Jaan Tootsi kaebuse lahendamine“.

2. 25. mail 2026 algatatud järelevalvemenetluse arutelu

Ingrid Kullerkann andis ülevaate järelevalvetaotluse sisust ja andis sõna Katrin Laanistele,

kellel oli palunud kontrollida käsunduslepingu võimalikke muudatusi.

Katrin Laaniste sõnas, et käesoleva päeva hommikul kinnitas Rae vallasekretär telefonitsi, et

käsunduslepingus muudatusi ei ole tehtud ja neid ka ei plaanita. Ta märkis, et käesolev päev on

esialgse lepingu kohaselt lepingu kehtivuse viimane päev.

Sirje Kaljumäe küsis, kas VVK peab minevikusündmuse üle järelevalvet tegema. Airi Mikli

sõnas, et pole ratsionaalne jätkata järelevalvemenetlust olukorra üle, mis on lõppenud. Sirje

Kaljumäe lisas, et oleks tahtnud pooltelt rohkem küsimusi küsida.

Gert Uiboaed küsis, kas juhul, kui tuvastatakse alus, mille kohaselt isik ei tohiks olla volikogu

liige, peatub tema volikogu liikme staatus automaatselt või on tal vaba voli otsustada, kas astuda

samm käsunduslepingu lõpetamiseks. Ta soovis teada, kas isikul on valikuvabadus, kumba teed

minna. Ta lisas, et kui olukord on juba lõppenud ja isik ei ole käsunduslepingut pikendanud, on

ta sisuliselt juba valinud lepingu lõpetamise tee.

Olari Koppel märkis, et kuna käsundusleping lõpeb juba homsest, ei saa komisjon mingeid

meetmeid rakendada, kuid selline olukord talle ei meeldi. Ingrid Kullerkann küsis, kas ta näeb

5

selles asjas sisulist probleemi. Olari Koppel vastas, et näeb suurt sisulist probleemi: volikogu

liige oli samal ajal ka vallavalitsuses tööl. Ta sõnas, et on sellise praktika vastu ning leidis, et

kui tegelikku töösuhet on võimalik käsunduslepingutega varjata, on tegemist lüngaga

õigussüsteemis.

Ingrid Kullerkann küsis volikogu liikme tegevusvaldkonna kohta. Olari Koppel selgitas, et

isik täitis vastavalt vajadusele oma ekspertteadmistele vastavaid ülesandeid, sh

planeeringumenetluses planeeringute koostamist või selle juures abistamist. Kuna planeering

jõuab eeldatavasti otsustamiseks volikokku, on lubamatu, kui volikogu liige peab hiljem

hindama enda tehtud tööd. Ta lisas, et kui VVK on organ, kes peaks sellistele küsimustele

reageerima ja selgust looma, siis praeguses ajaraamis komisjonist abi ei ole.

Airi Mikli küsis, kas komisjon peaks tegema otsuse ka sisulises küsimuses või piirduda

seisukohaga, et kuna käsunduslepingud on üldjuhul sõlmitud lühiajaliselt ja VVK menetleb

kaebust esitatud asjaolude põhjal, siis olukorras, kus leping lõpeb enne asjaolude tuvastamist,

on mõistlik menetlus lõpetada, kuna otsusel puuduksid õiguslikud tagajärjed.

Ingrid Kullerkann küsis, kui teise vallaga oli analoogne leping, jättis VVK kaebuse läbi

vaatamata, kuid järelevalve algatati. Katrin Laaniste vastas jaatavalt.

Airi Mikli märkis, et sellised lepingud on volikogudes sagedad, kuid VVK ei kontrolli

süstemaatiliselt töötamise registrit. Komisjonini info jõudmine on pigem juhuslik ning

objektiivseid tunnuseid kõigi selliste juhtumite menetlemiseks ja lahendamiseks ei ole. Ta

pakkus, et komisjon ei võtaks sisulist seisukohta selles, kas tegemist oli käsunduslepingu või

tegeliku töösuhtega, kuna selle tuvastamine on juba kaua aega võtnud ning leping on nüüdseks

lõppenud, seega ei ole seda otstarbekas tuvastada.

Sirje Kaljumäe sõnas, et esitatud vastuste põhjal tahaks väita, et tegemist ei olnud

töölepinguga – sisemine hinnang on pigem, et oli. Praeguste vastuste põhjal ei ole võimalik

teha adekvaatset otsust, vaid oleks vaja täiendavat infot. Menetluse lõpetamise osas nentis ta,

et kuna leping on lõppenud, puudub komisjonil järelevalve ese.

Teet Raidma täpsustas, et leping praegusel hetkel siiski veel kehtib, mistõttu ei saa rääkida

juba lõppenud asjast.

Gert Uiboaed märkis, et vastuste põhjal näib, et isik on seal siiski tööl, kuigi vastused on

sõnastatud oskuslikult viisil, mis töösuhte olemasolu varjab. Ta lisas, et kuna on lepingu

kehtivuse viimane päev, puudub komisjonil võimekus jõuda asja menetleda enne lepingu

lõppemist.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar märkis, et kui komisjon poleks sekkunud, oleks leping ilmselt

kauem kehtinud.

Ingrid Kullerkann sõnas, et komisjon peab teatama menetluse lõpetamisest, ning leidis, et see

ei takista VVK-l alustada uut järelevalvemenetlust, kui sõlmitakse uus leping. Ta märkis, et

vastamisega viivitati üsna pikalt ning sooviks küsida täpsustavaid küsimusi.

Sirje Kaljumäe tegi ettepaneku sõnastada, et komisjonile on teatatud lepingu lõppemisest

vastaval kuupäeval ning komisjonil puudub alus kahelda selle teabe õigsuses. Ta lisas, et

järelevalvet võib vajadusel alustada.

Ingrid Kullerkann tegi ettepaneku menetlus lõpetada, tuues põhjenduseks, et alus on lepingu

lõppemisega ära langenud, kuid uue lepingu sõlmimisel alustatakse vajadusel uut

järelevalvemenetlust. Ta lisas, et komisjon peab sel viisil töötamist üldiselt problemaatiliseks

ning jälgib sarnaseid olukordi edaspidi teravdatud tähelepanuga.

Komisjoni liikmed nõustusid ettepanekuga.

Koosolek lõppes kell 16.45.

6

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann Elis Jürgens

Juhataja Protokollija