Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll 158

Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu Teisipäev, 02. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 17.20

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudusid: Vadim Belobrovtsev ja Signe Kivi

Kutsutud: Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel (1. ja 2. päevakorrapunkt);

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esimees Kristi Veeber, Rahvaraamatukogude Nõukogu

esimees Katre Riisalu, Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp, Põlva

Keskraamatukogu direktor Kati Maidla, Rakvere Raamatukogu direktor Tiina Kriisa, Jõhvi

Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja

Pärnu Keskraamatukogu esindaja, Jõhvi Keskraamatukogu direktor Eve Kottise, Järvamaa

Keskraamatukogu direktor Jane Kiristaja, Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktor Janne

Tenson, Tallinna Keskraamatukogu esindajad Triinu Seppam-Saar ja Kaie Holm, Tallinna

Linnakantselei esindajad Kira Teras ja Aljona Kallaste, Harju Maakonnaraamatukogu direktor

Rutt Enok, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Heiki Hepner ja nõunik Agne

Vaalmäe, Teadusraamatukogude Nõukogu ja Rektorite Nõukogu esindajad, Tallinna Ülikooli

Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist ning ekspert, E-varamu projektijuht Agu

Kivimägi, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi esindaja Asko Tamme, Eesti

Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin, OÜ Deltmar (raamatukogutarkvara RIKS

teenusepakkuja) Meelis Lilbok ja Aivar Jüris;

Kultuuriministeeriumi esindajad kantsler Merilin Piipuu, kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm ning õigus-ja haldusosakonna õigusnõunik Epp Hannus (2.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 2025. aasta tegevusaruandest

2. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 2025. aasta tegevusaruandest

2

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu. L. Kersna sõnas, et komisjonile on laekunud

kirjalikult ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 2025. aasta tegevusaruandest (lisa 1).

Esimees andis Eesti Rahvusraamatukogu 2025. a tegevusaruande tutvustamiseks sõna Eesti

Rahvusraamatukogu (RaRa) peadirektorile.

Martin Öövel tutvustas RaRa 2025. a tegevusaruannet ning RaRa tuleviku nägemust (lisa 2).

RaRa struktuuri on korrastatud: teenused jagunevad hoonega seotud füüsilisteks teenusteks

ning üleriigilisteks, eelkõige digiteenusteks. Digipöörde tulemusel on struktuurifondide toel

loodud tugev IT-organisatsioon, kuid sellel puudub püsirahastus. Rekonstrueerimise ajal, mil

hoones teenindamist ei toimunud, koondati 111 inimest. Töötajate arv langes 174-ni, praegu

on töötajaid 197. Lisandunud ametikohad on kõrgema palgatasemega. Platvormi Minu

Raamatukogule (Mirko) ehk kasutajale suunatud laenutusteenuse algus oli keeruline

e-teavikute kallite laenutuslitsentside ja litsentsiraha nappuse tõttu, kuid on rahulolu taas

tõstnud ning platvorm on küpsem.

RaRa ehituseks vajalik rahastus on saadud, välja arvatud välialade jaoks, ning ka sisustusraha

on olemas ja hanked kulgevad plaanipäraselt.

Peadirektor lisas, et rahastuse leidmisel tuli teha mitu kärpekorda, kuid soodsamad hanked on

võimaldanud osa varem välja jäetud positsioone taastada ning hoida reservi võimalike

kallinemiste katteks. Eesti Raamatuaasta 500 lõppsündmus toimus RaRa-s. Raamatuaasta

tugevdas koostööd Lätiga, kus raamatukoguvõrgu reform toimub sarnaste küsimuste taustal.

Eeskujuks on Poola. RaRa peamised näitajad on püsinud või paranenud, kuid suurim risk on

IT-organisatsiooni püsirahastus. Piiratud ressursside tõttu venis raamatukogude juhtimise

töölaua projekt arendaja alampakkumise ja töömahu alahindamise tõttu, ent projekt on

suuresti päästetud ning peaks peagi soovitud kujul tööle hakkama.

RaRa läheb tulevikule vastu uuendatud struktuuriga. Teenused jagunevad füüsilisteks,

üleriigilisteks ja tugiteenusteks. IT jäeti üleriigiliste teenuste alla selle strateegilise rolli tõttu

nii teenuseportfellis kui ka raamatukogureformis. Varasem efektiivistamine on ammendunud

ning lisandunud riiklikke ülesandeid ei saa enam katta muu personali arvelt. Asutus on

vähenenud üle 400 töötajalt alla 200 ning viimati koondati palgafondi vabastamiseks

turundusfunktsioon. Hoone taasavamiseks on Kultuuriministeeriumilt (KUM) küsitud 850

000 eurot lisategevustoetust aastas, et taastada 27 saaliteenindaja ametikohta.

Tõnis Lukas küsis, kuidas saab VAT Teater oma tegevust RaRa-s planeerida, kui pinnad on

sündmusturunduse kasutuses.

Martin Öövel vastas, et VAT Teater on varem kasutanud alumist teatrisaali, mis jääb ka

edaspidi nende kasutusse, kuid ruum ei kuulu teatrile. RaRa avatuse kontseptsioon näeb ette

saalide mitmeotstarbelise kasutuse, et tuua majja uusi sihtrühmi ja suurendada hoone

nähtavust inimeste liikumisteedel. VAT Teatri ruume ei saa teised nende nõusolekuta

kasutada.

Kadri Tali sõnul vajavad kultuurikollektiivid kodu ning rahvusraamatukogu peab olema

ligipääsetav ja kutsuv, mitte kauge institutsioon. Kesklinna väärikas hoone peaks täitma mitut

funktsiooni ja olema ka vastavalt rahastatud. K. Tali lisas, et uute sihtrühmade kaasamine on

kogu maja ülesanne.

Martin Öövel selgitas, etvastav kontseptsioon on valmis ning organisatsioonis omaks

3

võetud. Selle väljatöötamisse kaasati 2800 osalejaga sihtrühm, külastati 24 raamatukogu ning

tutvuti rahvusvaheliste praktikatega, sh Soome ja Taani lahendustega.

Liina Kersna küsis, kuidas rahvaraamatukogu seaduse reformiga kavandatav üleriigiline

laenutuskeskkond erineb Mirkost ja kas mõlemad jäävad alles.

Martin Öövel vastas, et Mirko on kasutajale suunatud üleriigiline laenutusteenus, samas kui

ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ÜÜRS) on eelkõige raamatukoguhoidja töövahend

kataloogi haldamiseks. Süsteemid on omavahel liidestatud. ÜÜRS-i hankes on jäänud üks

pakkuja ning läbirääkimiste käigus on tekkinud võimalus võtta rahvaraamatukogudes

kasutusele sama tooteperre kuuluv kataloog, kasutades Mirko arendusraha vajalike

lisafunktsioonide ja liideste loomiseks. Võimalik on liikuda ühe peamise kataloogi suunas,

kuid lahendust arutatakse veel partneritega.

Margit Sutrop küsis RaRa teadusfunktsiooni ja selle rahastuse kohta. Ta soovis teada, kas

teadustegevuseks konkureeritakse Eesti Teadusagentuuri grantidele või saadakse selleks

KUM-ilt eraldi vahendeid.

Martin Öövel selgitas, et RaRa peamine teaduslik väljund on olnud Piret Lotmani

eestvedamisel ilmunud teadussari, mis on tema pensionile jäämise tõttu ajutiselt pausil.

Teadusandmebaasidele pakutakse lugejatele ligipääsu Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi

(ELNET Konsortsium, raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks asutatud

mittetulunduslik ühendus) kaudu. See toimib sarnaselt ülikoolidega, kuid erinevalt

teadusraamatukogudest ostab RaRa litsentsid oma eelarvest.

Margit Sutrop küsisRaRa kriisivalmiduse kohta ning soovis teada, kas kogude kaitseks on

plaan ja kas hoonet saab kasutada ka kriisiülesannete täitmiseks.

Martin Öövel vastas, et RaRa hoone ei ole avalik varjumispaik, kuigi maa-alused korrused

seda võimaldaksid. Rekonstrueerimisel seda funktsiooni ei kavandatud ning kiire lahendus

eeldaks eraldi suuremahulist projekti. Lähim varjumispaik on Vabaduse väljaku maa-alune

parkla.

M. Öövel lisas, et kogude kaitseks suunatakse säästetud vahendeid täiendavate digitaalsete

varukoopiate loomiseks.Ostetakse salvestusseadmeid ning koostöös Eesti

Rahvusringhäälinguga salvestatakse andmeid nii lintidele kui ka välisriigis paiknevatesse

hoidlatesse. Nn kuumvarukoopiat (online-koopiat) praegu luua ei saa, kuid KUM otsib

koostöös Euroopa Liiduga lahendusi. Kuna digiteeritud on 43% kultuuripärandist ja järgmise

kavaga jõutakse 55%-ni, on nn külmkoopia (offline-koopia) loomine strateegiliselt oluline.

Füüsiliste kogude puhul on koostatud kriitiliste teoste loetelu nn punane raamat. Asjaomaseid

mäluasutusid on informeeritud ning vajaduse korral plaanitakse originaalid riigist välja

toimetada. RaRa ülesanne on nende ette valmistamine ja pakkimine.

Liina Kersna tänas peadirektorit ülevaate eest.

2. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna huvirühmade ja

Kultuuriministeeriumi (KUM) esindajatele ettepanekute tutvustamiseks ning

tagasisidestamiseks.

Ülle Talihärm tänas huvirühmasid ettepanekute eest ning rõhutas, et iga ettepanek on oluline,

kuna seadust tehakse pikaks ajaks. Kõik esitatud ettepanekud on KUM-i poolt läbi vaadatud

ning nende kohta on kujundatud ka arvamus (KUM tagasiside ettepanekut kohta).

4

Ü. Talihärm lisas, et eelnõu üldist jõustumisaega 1. jaanuaril 2027 ei muudeta, kuid

andmekogu ja maakonnaraamatukogude ülesannete ülemineku korrektseks rakendamiseks

tehakse ettepanek (02.06.2026) lükata eelnõu teise etapiga seotud sätete jõustumine edasi 1.

jaanuarini 2028.

Sellega nihkuvad ka rahvaraamatukogude põhimääruste ja rahvusraamatukogu põhikirja

muudatuste tähtajad. Samuti kavandatakse isikuandmete kontrolli paindlikumaks muutmist.

Andmeid võib kontrollida kord aastas ning vajaduse korral sagedamini kui kord kolme aasta

jooksul.

Martin Öövel tutvustas Eesti Rahvusraamatukogu ettepanekuid.

M. Öövel lisas, et RaRa nõukogu seisukoht on, et ei peeta põhjendatuks RaRa nõukogu

koosseisu laiendamist, see ei ole kooskõlas varasema praktikaga ja sellega kaasneb asutusele

täiendav kulu ning see tähendab püsivat organisatsioonilist keerukust. Raamatukoguteenus

puudutab laia sihtgrupp ja iga teenusest puudutatud sihtgrupi esindaja ei ole automaatselt

kunagi kuulunud nõukokku. Selle muudatuse vajadust ja eesmärki ei ole vähemalt meie jaoks

piisavalt hästi selgitatud.

Ülle Talihärm selgitas, et RaRa-le lisanduvad riiklikud haldusülesanded mõjutavad

kohalikke omavalitsusi, omavalitsusliite ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM)

haldusala. Seetõttu peab ministeerium oluliseks, et nende valdkondade esindajad saaksid

ülesannete arendamisel ja rakendamisel regulaarselt kaasa rääkida.

Martin Öövel ei välistanud Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) või HTM-i esindaja

kuulumist RaRa nõukogusse, kuid leidis, et nõukogu suurendamine võib tekitada

maksumaksjale lisakulu ning muuta asjaajamise keerukamaks. Kultuuriministeeriumile on

pakutud alternatiivi teha muudatus olemasoleva nõukogu koosseisu piires, millega ei kaasneks

asutusele lisakulu. See on olnud niiviisi ka varasemate RaRa nõukogu koosseisu muudatuste

korral.

Kristi Veeber tutvustas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) ettepanekuid.

K. Veeber sõnas, et ERÜ koondas eri piirkondade ja raamatukogude seisukohad ühiseks

arvamuseks. Valdkonnas on reformiga seoses nii hirme ja segadust kui ka soov jõuda parima

lahenduseni. ERÜ toetab reformi teise etapi ajakava pikendamist, et võimaldada sisulisemat

arutelu tulevase uue süsteemi ja andmekogu toimimise üle. Murekohaks peetakse riiklike

haldusülesannete koondamist, mis võib jätta väiksemad maaraamatukogud ilma senisest toest,

näiteks koolituste koordineerimisest jne. See omakorda tekitab küsimuse, kuidas toimub

edaspidi selle teenuse järelevalve ja kvaliteedi hindamine üle Eesti.

ERÜ peab jätkuvalt oluliseks, et seaduses sätestataks raamatukoguhoidja kõrghariduse või

kutse nõue, sest üksnes „piisav haridus“ ei taga teenuse kvaliteeti ega toeta eriala mainet ja

järelkasvu. Kuigi kõiki ERÜ ettepanekuid ei ole arvestatud, toetab ühing seadusega

edasiminekut, et vajalikud arengud ei seiskuks.

Ülle Talihärm selgitas, et raamatukogu töötajate haridusnõuete kehtestamisel jäetakse

kohalikele omavalitsustele kaalutlusõigus, et arvestada ametikohtade erinevat sisu ja

kohalikke võimalusi. Põhiülesandeid täitvalt raamatukoguhoidjalt eeldatakse kõrgharidust ja

kutset, kuid tehnilisema töö puhul võib piisata muust haridusest. Paindlikkus on vajalik

eelkõige väikestes raamatukogudes ja maapiirkondades, kus sobivaid töötajaid napib.

Merilin Piipuu lisas, et paindlikum sõnastus tulenes ELVL-i ja kohalike väikeste

raamatukogude ettepanekust.

Katre Riisalu tutvustas Rahvaraamatukogude Nõukogu ettepanekuid.

K. Riisalu märkis, et Rahvaraamatukogude Nõukogu on alates 2020. aastast osalenud seaduse

5

ajakohastamises ning arutanud eelnõu korduvalt ja põhjalikult. Viimases tagasisides

konkreetseid ettepanekuid enam ei esitatud, sest seaduse vastuvõtmist peetakse vajalikuks.

Samas tekitab muret seaduse rakendamine: raamatukogud on väga erineva suuruse,

võimekuse, personali ja IT-toega ning süsteemide ja lugejaandmete ühendamine toob

paratamatult kaasa lisatööd. Nõukogu toetab seadusega edasiliikumist, kuid peab vajalikuks

selgemat etapiviisilist rakendusplaani.

Ülle Talihärm selgitas, et seaduse teise etapi rakendamise tähtaja pikendamist kaalutigi

selleks, et andmekogu puudutavaid muudatusi ja sellega seotud tegevusi saaks koostöös

paremini kavandada. Üleminek toob ajutiselt kaasa töömahu kasvu, kuid RaRa kinnitusel

automatiseeritakse andmekogude liitmisel (sh andmete ühendamisel) võimalikult paljud

protsessid, et vähendada käsitööd.

Triinu Rätsepp tutvustas Valga Keskraamatukogu ettepanekuid.

T. Rätsepp tervitas seaduse rakendamise teise etapi tähtaja edasilükkamise mõtet, pidades

seda vajalikuks paindlikkuse meetmeks. Ta rõhutas, et seaduse uuendamisega tuleb edasi

liikuda, kuna ettevalmistavad protsessid, sealhulgas personali liikumine, on juba käivitunud.

Reform vajab selget kommunikatsiooni, sest kohapeal tuli selgitada, et raamatukogusid ei

kaotata. T. Rätsepp pidas murekohaks kooliraamatukogude võimalikku eraldumist ühtsest

vaatesüsteemist, mis nõrgestaks lugeja jaoks nö ühe akna põhimõtet. Samuti tõi ta esile mure,

et raamatukoguvõrgu kujundamisel ei ole ette nähtud mõõdikuid, mis aitaksid otsustada

raamatukogu avamise või sulgemise üle maapiirkondades. Leidis, et rahvaraamatukogu vallas

peakski olema eraldi asutus, mitte muutuma valla kultuuri- või huvikeskuse

struktuuriüksuseks, kuna see ei tee head raamatukogu tulevikule.

T. Rätsepp palus raamatukoguvõrgu kujundamisel pöörata tähelepanu ka hajaasustuse

eripärale.

Merilin Piipuu sõnul on kooliraamatukogud oodatud liituma ühtsesse süsteemi ning nende

liitumine oleks Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest tasuta. M. Piipuu avaldas lootust, et

HTM leiab võimaluse katta ka hilisemad kulud ühtselt, et iga kool või kohalik omavalitsus ei

peaks seda üksi tegema. Seega, raamatukogusüsteemi analüüse tehes ja ka praegu riigihanget

läbi viies, oleme ette näinud, et see süsteem on kõigile raamatukogutüüpidele.

Ülle Talihärm lisas, et isegi kui kooliraamatukogud jäävad esialgu eri süsteemidesse, peab

e-kataloog tagama lugejale võimalikult lihtsa ühise otsingu.

Rahvaraamatukogude võrgu kujundamisel eelistatakse KOV-ide suuremat otsustuspädevust,

sest kui kehtestada jäigad numbrilised mõõdikud raamatukoguvõrgu kujundamiseks ei arvesta

need omavalitsuste erinevust ega ajas muutuvaid olusid. Ümberkorraldused peavad olema

põhjendatud ja kaasavad. Kohalikud omavalitsused on juba täna teinud väga põhjendatud,

kaalutletud otsuseid, kui nad on raamatukoguvõrku ümber kujundanud: nad on kaasanud

elanikke, on vaadanud raamatukogu kasutamist tervikuna. Seega saavad omavalitsused

otsustuspädevuse töötada välja kriteeriumid raamatukoguvõrgu kujundamiseks.

Ministeeriumile tuleb tagasiside, kuidas raamatukoguvõrku kujundatakse ning vajaduse korral

saab Vabariigi Valitsus kriteeriume määrusega täpsustada.

Ü. Talihärm lisas, et mis puudutab ühisasutuste moodustamist, siis ministeerium kindlasti

eelistab olukorda, kus rahvaraamatukogu peaks üldjuhul jääma eraldi asutuseks. Aga me

oleme arvestanud ka väiksemate omavalitsuste ettepanekut, kus põhjendatud juhul võib

raamatukogu olla ka teise asutuse osa, kui seadusest tulenevad ülesanded ja pädev

raamatukoguteenuse juhtimine on tagatud.

6

Kati Maidla tutvustas Põlva Keskraamatukogu ettepanekuid.

K. Maidla sõnul lahenevad mitmed Põlva Keskraamatukogu ettepanekutes tõstatatud

küsimused seaduse rakendamise teise etapi tähtaja edasilükkamisega. Ta rõhutas, et

raamatukogude suurus ja võimekus omavalitsustes on erinev. Näiteks Põlva

Keskraamatukogu saab olemasolevate oskuste ja kogemustega hakkama, kuid väiksemate

omavalitsuste keskraamatukogudel võib puududa varasem kogemus ja piisav võimekus ning

senine maakondlik tugi võib neile reformi järel väheneda.

Ülle Talihärm selgitas, et reformi eesmärk on kujundada kõigis omavalitsustes tugevad

keskraamatukogud ja ühtselt juhitud raamatukoguteenus, millel on keskne eelarve ning

arendus- ja koolitusvõimekus. Riik ja RaRa arendusüksus saavad olema keskraamatukogude

partneriks, toetades ka nõrgema võimekusega omavalitsusi, sealhulgas koolitustega. Lisaks

aitab reformi mõju leevendada nn raamatukogu kiirendi toetusmeede.

Tiina Kriisa tutvustas Rakvere Raamatukogu ettepanekuid.

T. Kriisa tänas kaasamise eest ning märkis, et tagasisidet on olnud võimalik anda kogu

menetluse vältel. Rakvere Raamatukogu ootab seaduse, eriti selle esimese etapi, kiiret

vastuvõtmist ning peab vajalikuks selgust edasiste sammude kohta.

Eve Kottise tutvustas Jõhvi Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Tartu O. Lutsu

nimelise Linnaraamatukogu ja Pärnu Keskraamatukogu ettepanekuid.

E. Kottise pidas vajalikuks näha rakendusmääruste kavandeid, sest seadus annab üksnes

raamistiku. Raamatukoguhoidja kõrghariduse nõude puhul rõhutas ta, et Eestis on erialase

kõrghariduse omandamise võimalused piiratud ning väikese koormuse ja vähese kasutusega

raamatukogudes ei ole kõrghariduse nõue realistlik. Sobivam oleks paindlik kutseõpe, näiteks

viienda taseme õppekava laiemal raamatukogunduse erialal. Raamatukogu Nõukogu

moodustamine võiks E. Kottise hinnangul olla seaduses vabatahtlik ja KOV-i otsustada, sest

mõnes raamatukogus on see vajalik, teistes aga formaalne. Samuti märkis ta, et infosüsteem ei

taga teaviku kättesaadavust, vaid näitab selle leidumust. Pikkade järjekordade tõttu jääb

kättesaadavuse probleem alles.

E. Kottise väljendas kahtlust, kas RaRa-l on piisav võimekus ja kompetents kõigi riiklike

ülesannete täitmiseks rahvaraamatukogude vaates, viidates raamatukogude juhtimistöölaua

(RAJU) IT-arendusprojekti hilinemisele, kvaliteediprobleemidele ja pakutavate koolituste

ebaühtlasele tasemele. Eelnõus tuleks täpsustada, mida mõeldakse selle all, et kohalik

omavalitsus tagab rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud „kohalikule eripärale

sobivad ruumid“, kuna praktikas võib see tähendada väga erineva tasemega lahendusi,

sõltudes eelkõige omavalitsuse rahalistest võimalustest.

E. Kottise viitas eelnõu § 13 lõike 3 punktile 1, mille kohaselt toetatakse riigieelarvest

osaliselt väljaannete soetamist rahvaraamatukogudele. E. Kottise pidas problemaatiliseks

piirkondlikke erinevusi väljaannete soetamise toetuse ehk nn teavikutoetuse jagamisel. Tõi

näiteks Tallinna ja Tartu toetuskoefitsientide vähenemise. Selgitas, et Ida-Virumaa saab ühe

elaniku kohta väiksemat toetust, kui samas on nt Harjumaa nn kuldses ringis suuremate

toetustega.

E. Kottise tõi välja eelnõu §-i 21 lõike 8 osas probleemi, kus külastusõiguse piirangu puhul on

raamatukogud arvamusel, et rahvaraamatukogu eeskirja rikkumise korral peaks piirang olema

pikem kui 30 päeva, st kuni üks aasta või kompromissi korras kuni kuus kuud.

Praktilise murekohana rõhutati, et raamatukogude ülesanded ja ootus töötajate

multifunktsionaalsusele kasvavad, kuid palgatase on paljudes kohtades väga madal ning

järelkasvu napib. Ka IT-taristu ja -pädevus on raamatukogudes ebaühtlane. Paljud arvutid on

7

vanad ning mõnes raamatukogus puudub kasutajal võimalus arvutit kasutada. Väga väikese

kasutusega raamatukogude puhul peaks KOV sisuliselt hindama, kas raamatukogu pidamine

on otstarbekas, kui raamatukogul ei ole külastajaid ega vahendeid. Komplekteerimise keskse

korralduse puhul ei piisa üksnes kiirematest tarnetest, kui teavikute ostuks on vähe raha. E.

Kottise sõnul on raamatukogud kriitilised piirkondlikele esindajatele kavandatud rolli suhtes.

See võib osutuda kulukamaks kui senine süsteem ning jätta eriti väiksemate omavalitsuste

raamatukogud senisest enam üksi.

Merilin Piipuu sõnas, et rahvaraamatukogu töötajate palk, järelkasv, erialase kõrghariduse

puudumine ning aastaid muutumatuna püsinud nn teavikutoetus, arvestades raamatuhindade

tõusu, on tõsised murekohad. Neid seadusega ei lahendata, kuid lahendusi tuleb edasi otsida

koostöös.

Ülle Talihärm andis selgituse § 21 lõike 8 kohta. Juba eelnõu koostamise käigus kaaluti

raamatukogu eeskirjade rikkumise korral külastusõiguse äravõtmise erinevaid võimalusi, kuid

rahvaraamatukogu on avalik asutus, mistõttu ei peeta põhjendatuks külastusõiguse piiramist

üle 30 päeva. Piirang vormistatakse haldusaktiga ja see tehakse inimesele teatavaks ning

külastusõiguse võib ära võtta korduvalt. Samas korduvate probleemide korral eeldatakse, et

rahvaraamatukogu juht pöördub kohaliku omavalitsuse poole, et inimese käitumisega

sisuliselt tegeletaks.

Piirkondlike esindajate ülesanded on raamatukogudega läbi räägitud ning neile korraldatakse

avalik konkurss. Eeldatakse, et need inimesed on rahvaraamatukogude töötajad, tunnevad

kohalikke olusid, omavad võrgustikke, koordineerivad piirkondlikke tegevusi ning juhivad

vajaduse korral konkreetseid projekte. Määruse kavandite osas selgitas, et need koostatakse

kaasavalt ja kooskõlastatakse asjaomaste ministeeriumidega. Senised kavandid, mis on eelnõu

lisadena esitatud, lähtusid eelnõu koostamise ajal teada olnud ressurssidest ja põhimõtetest.

Raamatukogude juhtimistöölaua projekti osas selgitas, et see on KUM-i digitegevuskava

eraldi arendus, mis toetab RaRa statistika kogumise ülesannet ega kuulu raamatukogude

andmekogu arhitektuuri. Projekti probleemidest on õpitud ning andmekogu rakendamisel

arvestatakse riskidega. Raamatukogude Nõukogude puhu on ministeeriumi

järelevalvepraktika näidanud, et keskraamatukogu tasandil toimiv nõukogu toetab

raamatukogu juhti teenuste arendamisel ja aitab probleeme ennetada.

Ü. Talihärm lisas, et kutsehariduse teemal jätkatakse sügisel koostööd Tartu Ülikooli,

erialaühenduste ja RaRa-ga, et arutada mikrokraade, kutseõppe korraldust ning omavalitsuste

paremat teavitamist täienduskoolituste võimalustest.

Martin Öövel selgitas, etRaRa pakutavad koolitused on RaRa aastaaruandes kõrgeima

rahuloluga teenus ning sihtrühma hinnangul väga asjakohased. Seni on see täiendav võimalus,

mitte RaRa eraldi kohustus. Koolitusi korraldatakse koostööprogrammide ja grantide toel,

näiteks AI-koolitusi Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu. Sarnaseid võimalusi koolitusi

korraldada saavad kasutada ka teised raamatukogud. Samas täpsustas, et uute

seadusemuudatustega tekib rahvusraamatukogul kohustus pakkuda koolitusi ja see on oluline,

et sihtrühm ka neid koolitusi vajalikuks peaks.

M. Öövel vabandas raamatukogude juhtimistöölaua IT-arendusprojekti probleemide pärast,

mille põhjuseks oli riigihanke sisuline alapakkumine ja töömahu alahindamine. Selgitas ka,

kuigi olukorda püüti lahendada koostöös, siis õige lahendus oleks olnud hanke tühistamine ja

uue hanke korraldamine. Lisas, et läbiviidavat raamatukogureformi ei saa võrrelda eelviidatud

IT-arendusprojekti hankega. Raamatukogude reformi puhul korraldatakse hange ja ostetakse

ühtne üleriigiline infosüsteem pakkuja poolt, kes pakub valmis lahendust raamatukogudele üle

maailma, mida me kohalikul tasandil endale sobivamaks arendame.

8

Jane Kiristaja tutvustas Järvamaa Keskraamatukogu ettepanekuid.

J. Kiristaja märkis, et keskraamatukogude küsimused on sarnased ning suurim mure on seotud

ühtsele üleriigilisele raamatukogude süsteemile üleminekuga. Senine programm, arendaja ja

koostöö on olnud väga head ning arendused ja tugi, kiired. Varasemad negatiivsed kogemused

muudavad ülemineku keeruliseks, kuid J. Kiristaja hinnangul on kõik probleemid

lahendatavad.

Merilin Piipuu sõnas, etühtsele raamatukogude süsteemile üleminekuga seotud hirmud on

arusaadavad ningalguses saab kindlasti olema keeruline. Iirimaa, Norra ja Poola kasutavad

täna ühtset raamatukogude infosüsteemi. Iirimaa kogemus näitab, et kui nad läksid teist korda

üle uuele ühtsele programmile, siis oli üleminek kordades lihtsam. Samas, riigil ei ole

mõistlik pidada üleval kolme paralleelset süsteemi ning ka kasutajal on lihtsam orienteeruda

ühes süsteemis.

Janne Tenson tutvustas Lääne Maakonna Keskraamatukogu arvamust.

J. Tenson sõnas, et paljud arutelus kõlanud seisukohad kattuvad Lääne Maakonna

Keskraamatukogu kollektiivi arvamusega. Ta rõhutas, et teavad rakendusmääruste kavandite

raamistikku, aga vajaksid rohkem infot reformi rakendumise plaani kohta, sest seaduse

rakendamine on lähedal. Murekohaks on piirkondlike esindajate töökorraldus, kuna nad

peaksid hästi tundma kohalikke eripärasid. Näiteks Läänemaa piirkond ulatub Nõvast

Kihnuni.

Samuti vajavad täpsustamist raamatu teekond lugejani ja komplekteerimise korraldus.

Seetõttu toetas J. Tenson raamatukogude reformi rakendumise teise etapi edasilükkamist, et

koguda rohkem teavet ning üleminekuks paremini valmistuda.

Ülle Talihärm selgitas reformi rakendamise kohta, et olemasolevad raamatukogusüsteemid

jäävad esialgu tööle, mistõttu raamatukogu töökorraldusega seonduvad rakenduslikud aktid

lähtuvad esialgu olemasolevatest süsteemidest. Maakonnaraamatukogud jätkavad andmekogu

pidamise ja kogude komplekteerimise ülesannetega ning töökorralduse juhend ja toetuse

eraldamise põhimõtted praegu ei muutu. Suuremad muudatused kaasnevad raamatukogude

reformi teises etapis uue ühtse andmekogude süsteemi käivitamisega, mille põhimäärus ja

rakendusaktid koostatakse kaasavalt ning uue andmekogu põhimõtetest lähtudes. Kui nüüd

rakendub uus andmekogu ja me teeme andmekogu põhimääruse, siis see tähendab, et see

muudab ka töökorralduse aluseid. Ü. Talihärm kinnitas, et piirkondlikele esindajatele seatakse

kõrged ootused. Nad peavad olema aktiivsed, tundma kohalikke olusid ning tegema tihedat

koostööd omavalitsuste keskraamatukogude juhtidega.

Kaie Holm tutvustas Tallinna Keskraamatukogu ettepanekuid.

K. Holm sõnas, et eelnõu piirab liigselt kohalike omavalitsuste autonoomiat ja paindlikkust,

kuigi Kultuuriministeeriumi esindaja rõhutas tänasel kohtumisel ka, et KOV-id on juba teinud

raamatukoguvõrgu ümberkujundamisel kaalutletud otsuseid. Uus seadus peaks olema

tulevikku vaatav ega tohiks üle reguleerida praegust olukorda, jäik regulatsioon võib takistada

innovatsiooni. K. Holm ei pidanud vajalikuks Rahvaraamatukogu Nõukogu kohustuslikku

moodustamist. Kogukondi ja sihtrühmi saab kaasata ka teenusedisaini ja muude

paindlikumate meetoditega ning nõukogu loomine võiks jääda KOV-i vabatahtlikuks

võimaluseks.

K. Holm rõhutas ka terminoloogilist ja õigusselguse vajadust, eriti võlgnevuste sissenõudmise

ja kasutajatega suhtlemise vaates. Lisaks tegi ta kultuurikomisjonile ettepaneku, et komisjon

arutaks ka seda väljaannete soetamise toetuse rahastamise määrust ehk seda, kuidas jaotatakse

teavikute raha, sealhulgas Tallinna ja Tartu toetuskoefitsiente ning nende võrdlust

9

ümbritsevate piirkondadega.

Triinu Seppam-Saar viitas KUM-i esitatud infole, et mitmes KOV-is on nõukogud olemas

ning nende tegevust hinnatakse positiivselt. T. Seppam-Saar rõhutas, et nõukogude vajadust

tuleks hinnata võrreldavate raamatukogude põhjal. Tallinna Keskraamatukogu on üks

eesrindlikumaid kogukonna kaasajaid ning selle puhul ei ole nõukogu vaja. Keskraamatukogu

hinnangul võiks nõukogu moodustamine olla vabatahtlik võimalus, mitte kohustus.

Kira Teras tutvustasTallinna Linnakantselei ettepanekuid.

K. Teras juhtis tähelepanu eelnõu § 21 lõikele 4, mis käsitleb ettekirjutuse kättetoimetamist.

Eelnõus on lihtkirjaga saadetud ettekirjutuse kättetoimetamise erisus: haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 25 lõikest 1 tulenevalt loetakse lihtkirjaga saadetud ettekirjutus

kättetoimetatuks 30 päeva pärast saatmist. Elektroonilise edastamise puhul ei ole eelnõus aga

sätestatud, millal ettekirjutus kättetoimetatuks loetakse, ning HMS § 27 lõige 2 sellist

kättetoimetatuks lugemise alust ei anna. Kuna puudub e-keskkond ja kättesaamist ei kinnitata,

tuleks õigusselguse huvides lisada eelnõusse erisus, mille kohaselt loetakse ka e-kirjaga

saadetud ettekirjutus kättetoimetatuks 30 päeva pärast saatmist. K. Terase sõnul on see oluline

ka sundtäitmise eelduse kindlakstegemiseks.

Merilin Piipuu selgitas, et Raamatukogude Nõukogu rolli on arutatud alates 2020. aastast.

Kehtivas seaduses on nõukogu kohustuslik kõikidele raamatukogudele. Tulevikus oleks see

kohustuslik üksnes kohaliku omavalitsuse keskraamatukogule ehk juhtivale raamatukogule.

Ministeeriumi hinnangul aitab nõukogu saavutada omavalitsuses vajalikke tulemusi, toetada

arendusi ja rahastusotsuseid ning pakkuda juhile mõtete ja ideede peegeldamise kohta.

Arutelude tulemusel jäeti Rahvaraamatukogu Nõukogu moodustamise kohustus eelnõusse,

sest see võimaldab kaasata kohalikku kogukonda ja ettevõtjaid ning aitab raamatukogul

arvestada kohalike vajadustega, pakkudes süsteemile lisandväärtust.

Ülle Talihärm selgitas, et riik tegeleb ettekirjutuste elektroonilise kättetoimetamisega ning

seda ei pea rahvaraamatukogu seaduses eraldi reguleerima. Ü. Talihärm lisas, et

elektroonilised dokumentide kättetoimetamise võimalused arenevad ning omavalitsuste

praktiline võimekus e-kirjade registreerimisel ja kättesaamise tuvastamisel on erinev. Seetõttu

jääb eelnõusse praegu üksnes lihtkirjaga kättetoimetamise erisus ning elektroonilise

kättetoimetamise regulatsiooni võimalikke täpsustusi jälgitakse haldusmenetluse seaduse

edasiste muudatuste raames.

Aljona Kallaste palus Rahvaraamatukogu Nõukogu kohustuslikkuse veel kord üle vaadata,

kuna Tallinna Keskraamatukogu puhul ei nähta nõukogu moodustamiseks vajadust. Tema

sõnul eeldab sisuline nõukogu pädevate liikmete kaasamist, kuid nende tasuta osalemise

eeldamine ei pruugi olla realistlik ning võib kaasa tuua lisakulu. A. Kallaste märkis, et

väiksemates omavalitsustes võib kogukonna panus raamatukogu juhtimisse olla suurem, kuid

Tallinnas toetavad raamatukogu tegevust ja arendamist juba Kultuuri- ja Spordiamet ning

teised linna ametid.

Rutt Enok tutvustas Harju Maakonnaraamatukogu ettepanekuid.

R. Enok märkis, et Harjumaa ei koosne üksnes Tallinnast ja tema ümbruse jõukamatest

omavalitsustest, vaid hõlmab ka väiksemaid ja piiratumate võimalustega kohalikke

omavalitsusi. Seetõttu tuleks väljaannete soetamise toetuse jagamisel arvestada elanike arvu

kõrval ka piirkondlikke erisusi, raamaturinglust ja raamatukogude tegelikke vajadusi. Ta

pidas eelnõu tugevuseks raamatukogude ja KOV-ide iseseisvuse säilitamist ning

raamatukogutöötajate puhul ametisse sisenemisel paindlikkuse säilitamist. Toetas

raamatukogu reformi ülemineku tähtaja pikendamist ning rõhutas täiend- ja kutsekoolituse

olulisust. Rõhutas, et huvi RaRa juures toimuva raamatukoguhoidjate kutsekoolituse vastu on

10

tõusnud. R. Enoki sõnul toetab Harju Maakonnaraamatukogu seadusega edasiliikumist ning

peab esile toodud hirme ja rakendusküsimusi koostöös lahendatavaks.

Agne Vaalmäe tutvustas Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekuid.

A. Vaalmäe märkis, et 1998. aastast pärineva rahvaraamatukogu seaduse uuendamist on alates

2020. aastast ette valmistatud koostöös eri ministrite, ekspertide ja huvirühmadega. ELVL

jättis eelnõu 2025. aastal kooskõlastamata, millele järgnes tihe koostöö KUM-i, KOV-ide ja

raamatukogudega. ELVL-i juhatus kiitis eelnõu 2026. aasta märtsis heaks, rõhutades

muudatuste elluviimisel KOV-ide võrdset kohtlemist, maakonnaraamatukogude riiklike

ülesannete ajakohastamist ning vajadust luua nüüdisaegne raamistik kvaliteetse ja

kättesaadava raamatukoguteenuse tagamiseks üle Eesti. ELVL toetab seaduse uuendamist.

Heiki Hepner lisas, et uus seadus peab toetama raamatukogude ajakohastamist ja teenuse

kvaliteedi parandamist. Üleminek ühtsele raamatukogusüsteemile eeldab head koostööd

RaRa-ga, piirkondlike esindajatega ning riigipoolset paindlikku reageerimist probleemidele.

KOV-ide autonoomiat tuleb hoida, kuid samal ajal tagada ka ühtne üle-eestiline

raamatukoguteenuse standard. H. Hepner tõi murekohana esile raamatukogutöötajate palga.

Omavalitsuste jaoks on raamatukogu valla või linna oluline kultuuriline keskpunkt.

Andres Kollist tutvustas Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu,

Teadusraamatukogude Nõukogu ja Rektorite Nõukogu ettepanekuid.

A. Kollist sõnas, et rahvaraamatukogu seaduse muutmine ja raamatukogu uue andmekogu

loomine on olulise tähendusega. Kavandatavad muudatused puudutavad

teadusraamatukogusid vahetult. Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi tarkvara (ÜÜRS)

baseerub kataloogil ja lugejabaasil. Ligikaudu kaks kolmandikku kataloogiga hõlmatavast

andmekogust on loodud ja hallatud Eesti teadusraamatukogudes, üks kolmandik RaRa ja

teiste raamatukogude poolt. A. Kollist lisas, et 18. detsembril 2025 sõlmiti Eesti

avalik-õiguslike ülikoolide, Eesti Rahvusraamatukogu ja ülikoolide ühishuvisid esindava

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (edaspidi konsortsium) vahel koostööleping (lisa 3).

A.Kollisti sõnul seisneb mure selles, kuidas hakatakse infosüsteemi üleval pidama. See

peaks vastama koostöölepingus kokku lepitule. Oluline on, et seda Euroopa Liidu rahade

ressurssi, mille baasil infosüsteemi üles ehitatakse, käsitataks ühise rahana mõlema süsteemi

eesmärgi ülesehitamiseks: üks suunaga ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide poole ja teine

rahvaraamatukogude poole. Oluline on ka kokkulepe, et hankijaga sõlmitakse lepingud nii, et

kui tulevikus on ülikoolidel ühtmoodi arengud ja teistel raamatukogudel teistmoodi, siis on

arengud võimalikud mõlemas suunas.

A. Kollist sõnul on ettepanek lisada seadusesse infotehnoloogia arendamine koostöös

ülikoolidega. Ettepaneku mõte on selles, et kui infosüsteemi ehitatakse koos, siis seda ka

arendatakse koos.

Lisaks on ettepanek, et HTM rahastaks ülikoole ühendavat organisatsiooni, mitte otse

raamatukogu või süsteemi ülalpidajat ning HTM haldusala teised asutused võiksid

konsortsiumiga ühinedes samuti infosüsteemi tasuta kasutada.

Ülle Talihärm selgitas, et § 29 sõnastus on kooskõlastatud Haridus- ja

Teadusministeeriumiga (HTM) ning arvestab eri liiki raamatukogude vajadusi. KUM soovis

laiendada tasuta teenust ka teistele HTM-i haldusala asutustele, kuid HTM-i hinnangul

otsustavad asutused ise kasutatava infosüsteemi üle. Ühtne raamatukogu süsteem jääb avatuks

ning kulupõhised alused kehtestatakse määrusega. Kui HTM soovib laiendada tasuta kasutust,

saab ta tingimused sätestada oma toetusmeetmete või haldusala seaduste kaudu, võimalusel

hüvitada oma eelarvest. KUM ei näe takistust teiste asutuste raamatukogude liitumisele.

11

Jakob Rosin tutvustas Eesti Pimedate Liidu ettepanekuid.

J. Rosin rõhutas, et raamatukoguteenuse ligipääsetavus peab hõlmama nii füüsilist keskkonda,

teenuseid kui ka digilahendusi, sealhulgas Mirkole juurdepääsu. J. Rosina sõnul ei ole Mirko

praegu nägemispuudega ja teiste lugemisraskustega inimeste jaoks piisavalt kasutatav ning

üksnes viitest avaliku teabe seadusele ei piisa, kui ligipääsetavuse nõuded jäävad eelnõus

ebaselgeks. Ligipääsetavust tuleks eelnõus täpsemalt kirjeldada, et vältida formaalset

hindamist, erinevat tõlgendamist ja tagada teenuse tegelik kättesaadavus eri sihtrühmadele. J.

Rosin märkis, et Eesti Pimedate Raamatukogu suudab juba praegu pakkuda ligipääsu laiale

lugemisraskustega sihtrühmale ning seda võimekust tuleks RaRa ja raamatukoguvõrgu

arendamisel kasutada. Samuti pidas ta vajalikuks, et RaRa töötajatele ja avalikkusele suunatud

koolitused hõlmaksid ligipääsetavuse nõudeid, et tagada selles osas raamatukogudes ka

klienditeenindus. J. Rosin palus edaspidi Eesti Pimedate Liitu eraldi kaasata, kuna nendeni

jõudis see pöördumine Eesti Puuetega Inimeste Koja kaudu

Ülle Talihärm tänas Eesti Pimedate Liitu oluliste tähelepanekute eest ning märkis, et

ligipääsetavus on eelnõu eesmärk, kuigi nõudeid ei ole selles detailselt kirjeldatud. Avalike

ruumide ja teenuste ligipääsetavuse tagamine on iga KOV-i kohustus ning seda on toetatud

raamatukogude kiirendi toetusprogrammiga. Tulevikus on kavas korraldada KOV-idele

seminare, mille teemad on raamatukogude innovatsioon ja ligipääsetavus. Eesti Pimedate

Raamatukogu teenus on üle antud RaRa-le, et arendada seda teiste teenustega integreeritult ja

universaalse disaini põhimõttel. Raamatukoguteenused peavad olema ligipääsetavad. RaRa

peaks kaasama sihtrühmi testimisse ning ligipääsetavust tuleb täpsemalt kirjeldada ka

andmekogu põhimääruses.

Jakob Rosin toetas integreeritud süsteemide lähenemist, kuid rõhutas, et Eesti Pimedate

Raamatukogu süsteeme ei tohi sulgeda enne, kui Mirko on ligipääsetav.

Meelis Lilbok tutvustas OÜ Deltmar ettepanekuid.

M. Lilbok tõi esile uue üleriigilise andmekogu ja ÜÜRS-i tarkvara mõju RIKS-ile, mida

Deltmar on arendanud 25 aastat ning mida kasutab üle 500 raamatukogu, sealhulgas rahva-,

kooli- ja erialaraamatukogud. Rahvaraamatukogude üleminek uuele süsteemile vähendaks

Deltmari kliendibaasi ja tulu ning võib muuta teenuse kooliraamatukogudele kallimaks. M.

Lilboki hinnangul piirasid ühtse raamatukoguteenuse hanketingimused kohalike pakkujate

konkurentsi ning võimalik Alma tarkvara ei pruugi vastata Eesti rahvaraamatukogude

vajadustele, sest see on suunatud eelkõige suurtele ja akadeemilistele raamatukogudele.

Samuti tõi ta esile andmete migreerimise riskid, üleminekuga kaasneva lisatöö ning vajaduse

arvestada Deltmari senist panust ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

Liina Kersna küsis, millel põhineb Deltmari hinnang, et tõenäoliseks võitjaks peetav süsteem

ei sobi rahvaraamatukogudele, arvestades, et hanke tulemus ei ole veel selgunud.

Meelis Lilbok selgitas, et taotluse esitasid Ex Libris, Alma raamatukoguteenuste platvormi

arendaja, ja EBSCO. M. Lilboki sõnul on Alma eelkõige suurtele akadeemilistele

raamatukogudele mõeldud välismaine valmistoode ega pruugi katta kõiki Eesti

rahvaraamatukogude vajadusi. Näiteks ei sisalda see tema sõnul ürituste ega tasuliste teenuste

registreerimise ja statistika mooduleid. Isegi juhul, kui kõik Eesti raamatukogud kasutaksid

Almat ning esitaksid palve tasuliste teenuste registreerimise mooduli loomiseks, ei pruugi

sellist arendust tulla, kuna suured Ameerika ülikoolid sellist funktsionaalsust ei vaja. Kuna

Almal on ühine koodibaas ning suured kliendid ei pruugi selliseid arendusi vajada, pidas ta

Eesti vajadustele vastavate eriarenduste saamist ebatõenäoliseks.

Ülle Talihärm vastas, et hanke eeltööna on läbi viidud kolm raamatukogusüsteemi analüüsi,

kus ka kõik eritüüpi raamatukogud on saanud kaasa rääkida, millised on nende

funktsionaalsed vajadused. Hange keskendub raamatukogu põhiteenusele. Ürituste, tasuliste

teenuste ja muu lisafunktsionaalsuse infotehnoloogilised arendused tellitakse vajaduse korral

12

hiljem ning hangitakse avaliku riigihanke kaudu. Rahvaraamatukogudele olulisi arendusi

rahastab KUM.

Martin Öövel märkis, et suure raamatukogusüsteemi pakkuja võimalik edu põhineb tema

kogemusel ja võimekusel. Eesti ei ole sellistele ettevõtetele väike klient, sest kogu riigi roll

selle projekti juures on rahvusvaheliselt kaalukas ning on vähe riike, kes on sellise lahenduse

riiklikult tervikuna kasutusele on võtnud. Puuduolevad funktsionaalsused saab tema sõnul

tellida riiklikult kas RaRa peatellijana või konsortsiumi kaudu.

Agu Kivimägi selgitas, et ta osaleb uue raamatukogutarkvara hankekomisjoni ja ekspertgrupi

töös. Tema sõnul on hange jõudnud läbirääkimiste etappi ühe kvalifitseerunud pakkujaga,

kelle lahendus vastab nõudele teenindada eri tüüpi raamatukogusid, sealhulgas ülikooli- ja

rahvaraamatukogusid. A. Kivimägi märkis, et tegemist on väga võimeka, kuid

rahvaraamatukogude jaoks tõenäoliselt keerukama süsteemiga, mistõttu üleminek ja

kasutajate väljaõpe vajavad aega. Tehniliselt oleks võimalik kasutada ka

integratsioonilahendusi, kuid praegu liigutakse ühise tarkvaralahenduse suunas.

A. Kivimägi rõhutas, et seaduses tuleks selgelt sätestada RaRa ja ülikoolide koostöö, sest ilma

koostöökohustuseta võivad arendused aja jooksul lahkneda. See võib takistada ühtse

üleriigilise süsteemi eesmärki, mille kohaselt rahvaraamatukogude ja ülikooliraamatukogude

kasutajad näevad ja saavad kasutada üksteise kogusid.

Tõnis Lukas küsis, kas hanke senine seis ja võimalus kasutada ühist tarkvaralahendust

muudavad akadeemiliste raamatukogude lähtepositsiooni. Ta soovis täpsustada, kas

koostöölepingu järgi eeldatakse endiselt eraldi katalooge või oleks võimalik liikuda ühtse

infosüsteemi suunas. Samuti küsis T. Lukas, kas ülikooliraamatukogude soov säilitada eraldi

lahendus tuleneb vajadusest hoida oma otsustus- ja arendussõltumatust.

Andres Kollist vastas, et ühise hanke puhul koondatakse nõuded kahelt poolelt:

rahvaraamatukogudelt ja konsortsiumilt, kuhu kuuluvad ülikooliraamatukogud ning Eesti

Rahvusraamatukogu. Eesmärk on tagada süsteemide omavaheline toimimine ja

andmevahetus, kuid konsortsiumil ja rahvaraamatukogudel jäävad eraldi lepingud, tingimused

ja kasutusvajadused. Rahvusraamatukogu osaleb konsortsiumis suurraamatukoguna ning

samal ajal täidab rahvaraamatukogude suunal keskset rolli. Seetõttu ei tähenda ühine hange

automaatselt ühtainsat kataloogi, vaid pigem ühildatavaid lahendusi, mille täpne korraldus

sõltub lepingutest ja arenduste kokkulepetest.

Triinu Rätsepp märkis, et ühine programm katab eeldatavasti raamatukogu põhiteenuse, kuid

rahvaraamatukogude kasvav kogukondlik roll ning laste ja noorte lugemiskultuuri

edendamine eeldavad paindlikumat funktsionaalsust. Tema sõnul peaks süsteem võimaldama

muu hulgas ürituste, esemelaenutuse ja teiste teenuste arvestust ning statistika peaks tekkima

süsteemis, mitte eraldi Exceli tabelites või käsitsi peetavas arvestuses.

Ülle Talihärm selgitas, et raamatukogude juhtimistöölauale arendatakse lisamooduleid,

sealhulgas ürituste arvestuseks ja statistika kogumiseks. Eraldi tuleb hinnata, millised

arendused peavad kuuluma raamatukogusüsteemi põhiteenuse juurde ja millised lahendatakse

juhtimistöölaua või teiste liideste kaudu. Eesmärk on vältida Exceli tabeleid ja käsitööd.

Andmeid tuleks sisestada üks kord ning kasutada neid mitmeks väljundiks juhtimistöölaua,

raamatukogude andmekogu ja teiste seotud süsteemide kaudu.

Kristi Veeber rõhutas, et tulevases süsteemis tuleb vältida nii Exceli tabeleid kui ka andmete

mitmekordset sisestamist. Andmed peaksid liikuma ühest sisestuskohast automaatselt

raamatukogude juhtimislauale (RAJU) ja teistesse vajalikesse süsteemidesse.

Merilin Piipuu selgitas, et andmekogu, kasutajale nähtav teenus ja eri liidesed on eraldi

kihid. Kasutaja jaoks jääb peamiseks aknaks tõenäoliselt Mirko, mille kaudu ta otsib e- ja

tavaraamatuid, teadmata, millisel andmekogul teenus põhineb. RAJU ja teised süsteemid

13

peavad omavahel suhtlema ning andmeid vahetama. Tavakasutaja ei pea eristama hankes

käsitletavat tarkvara, andmekogu ja kasutajale nähtavat teenust.

Margit Sutrop sõnas, et tema jätkuv mure puudutab kooliraamatukogude kaasamist ühtsesse

süsteemi. M. Sutrop palus rahvaraamatukogudel kirjeldada kohalikku koostööd

kooliraamatukogudega ning selgitada kooliraamatukogude vajadusi.

Triinu Rätsepp selgitas, et Valga Keskraamatukogu struktuuris täidab kolm

rahvaraamatukogu ka kooliraamatukogu ülesandeid. Maapiirkonnas on selline korraldus

õpilaste, õpetajate ja kogukonna jaoks loogiline, kuid üleminek uuele süsteemile võib sellistes

raamatukogudes tekitada rohkem küsimusi. Praegu võimaldab Valgamaa raamatukogude

ühine avalik RIKS-i vaade näha ka kutseõppeasutuse, gümnaasiumi- ja

põhikooliraamatukogude kogusid, mis aitab lugejal kiiresti sobiva teaviku leida. Seetõttu on

oluline, et kooliraamatukogude kogud oleksid ka edaspidi kasutaja jaoks nähtavad ühtses

otsingus.

Kristi Veeber märkis, et kooliraamatukogude olukord on üle Eesti väga erinev. Toimivate

koostöömudelite kõrval leidub ka formaalseid lahendusi. ÜÜRS-i ja üleriigilise andmekogu

puhul on oluline, et kooliraamatukogud oleksid lugeja vaates samas kataloogis ning et

kasutaja ei peaks teadma, millised süsteemid taustal toimivad. Ideaalis peaksid

kooliraamatukogud saama uue süsteemiga tasuta liituda ning lahendus peaks vastama ka

nende vajadustele.

Merilin Piipuu täpsustas, et kooliraamatukogud saavad uue süsteemiga liituda ja

ministeerium loodab, et nad seda ka teevad. Peamine küsimus on rahastuses. Praegu katab

süsteemitasu KOV, kuid tulevikus võiks seda teha HTM. M. Piipuu lisas, et vastavad

läbirääkimised HTM-iga käivad.

Andres Kollisti sõnul väärib kaalumist riigigümnaasiumide liitumine konsortsiumiga, et

toetada õpilaste sujuvamat liikumist edasi ülikooliõpingutesse.

Merilin Piipuu sõnas, et HTM saab riigigümnaasiumide konsortsiumiga liitumise kiiresti

korraldada ning rahastus ei ole selleks takistus.

Madis Kallas tõstatas küsimuse maakondlike palgatoetuste kadumise kohta. Tema sõnul

puudutab reform 58 regionaalset töökohta ning paljudes piirkondades väheneb kõrgharidusega

kultuuritöötajate palgafond umbes 80 000–100 000 euro võrra. M. Kallase hinnangul ei suuda

enamik kohalikke omavalitsusi seda vähenemist oma eelarvest katta.

Agne Vaalmäe sõnas, et palgatoetuse kadumine on asjaomastele omavalitsustele keeruline,

kuid palgaraha oli seotud riiklike ülesannete täitmisega ning riigil on õigus nende ülesannete

korraldust muuta. Samas tuleb arvestada ka omavalitsustega, kes seni toetust ei saanud ja

pidasid senist olukorda ebavõrdseks. Kõigile 78 omavalitsusele palgatoetuse maksmine ei ole

realistlik, kuid eelnõu loob ümberjaotuse kaudu kõigile omavalitsustele võrdsema süsteemi.

Ülle Talihärm lisas, et reformi eesmärk on kohelda omavalitsusi võrdselt. Kõiki omavalitsusi

toetatakse andmekogu, statistika, koolituste ja juhenditega ning raamatukogu kiirendi meetme

kaudu ka töötajate koolituse ja investeeringutega. Loodud e-laenutuskeskkond ja ühtne

andmekogu parandavad digisisu kättesaadavust, sest praegu ei kajastu paljude omavalitsuste

lugejakataloogides Eestis digiteeritud väljaanded. Ühele andmekogule üleminek suurendab

üle Eesti kättesaadavat inforessurssi ning toetab tulevaste õppijate ja teadlaste kujunemist.

Madis Kallas täpsustas, et tema kriitika ei puuduta KOV-ide erinevat kohtlemist, vaid

maakondlike palgafondide kadumist. M. Kallase hinnangul võiks toetuse korraldada

maakondlikult nii, et ükski omavalitsus ei tunneks end kõrvalejäetuna. Jaotus võiks olla

maakonna otsustada, nagu pärast maavalitsuste kadumist on mitmeid teenuseid korraldatud

maakonnakeskuse, arenduskeskuse või omavalitsusliidu kaudu. Seetõttu ei pidanud M. Kallas

14

ebavõrdsuse argumenti veenvaks.

Agu Kivimägi rõhutas rahvaraamatukogude ja ülikoolide teadusraamatukogude erinevat rolli.

Ülikooliraamatukogud toetavad eelkõige teadus- ja õppetegevust ning vajavad sihipärast

otsingut teaduskirjanduse ja artiklite leidmiseks. Rahvaraamatukogude ülesanne on lisaks

teavikute vahendamisele toetada laiemalt kultuuripärandi kättesaadavust ja identiteediloomet,

mistõttu peab ka Mirko võimaldama kasutajal juhuslikku avastamist ja sisuga tutvumist.

Praeguse hanke järgi jäävad ülikoolidele ja rahvaraamatukogudele eraldi kataloogid: ülikoolid

hangivad oma kataloogi ning rahvaraamatukogud kasutavad RaRa arendatud Mirkot. A.

Kivimägi pidas oluliseks, et uus süsteem tugineks ülikoolide ja RaRa senisele kvaliteetsele

andmebaasile ega tooks sellesse kontrollimatult üle rahva- ja kooliraamatukogude ebaühtlase

kvaliteediga kirjeid. Andmete üleviimisel tuleb vältida segadust ning tagada, et protsess ei

kahjustaks ülikoolide andmeid ega töökorraldust.

Margit Sutrop rõhutas, et raamatukogu suurim väärtus on loetav sisu, mitte üksnes viis,

kuidas lugeja selleni jõuab. M. Sutrop lisas, et ka ülikooliraamatukogudes on kasutajate

vajadused erinevad. Osa kasutajaid vajab kiiret juurdepääsu andmebaasidele ja artiklitele,

humanitaarteaduste kasutajad ning linnarahvas aga ka füüsilisi kogusid ja õpikeskkonda.

Rahvaraamatukogude puhul on mureks vähesed võimalused teavikuid soetada ja sellest

tulenevad pikad järjekorrad. Ülikoolide puhul on oluline võimalus soetada ühishangetena

näiteks käsiraamatuid ning teaduskirjastuste e-ressursside sarju. M. Sutrop küsis, kas ühtse

andmesüsteemi loomine aitab vabastada või suunata rohkem ressursse selle sisu ostmiseks,

mida kasutajad tegelikult vajavad, sealhulgas e-raamatute soetamiseks.

Merilin Piipuu vastas, et riigieelarve läbirääkimistel taotletakseväljaannete soetamise

toetuse (praegu nn teavikutoetuse) suurendamist, sest toetus ei ole aastaid kasvanud, samal

ajal kui raamatute hinnad on tõusnud ja järjekorrad pikenenud. Eelarvevalikud on siiski

keerulised. Ühtne süsteem parandab teavikute nähtavust kõikide omavalitsuste jaoks ja

võimaldab olemasolevaid ressursse paremini kasutada, sealhulgas e-raamatute puhul, mille

arendamist on mõistlik korraldada keskselt. Kolme süsteemi asemel ühe süsteemi

kasutuselevõtt peaks vähendama dubleerivat tööd, näiteks raamatukirjelduste sisestamist, ning

andma pikas vaates kokkuhoidu. Esialgu on üleminek siiski töömahukas ja vajab lisatuge.

Helle-Moonika Helme sõnas, et arutelus kõlanud praktilisi muresid tuleb tõsiselt arvesse

võtta ning vältida olukorda, kus otsustajad ja valdkonna praktikud jäävad teineteisest kaugele.

Ta märkis, et reformis ei tohi niigi piiratud raha liikuda inimeste ja töökohtade arvelt üksnes

süsteemidesse, kuigi IT-lahenduste ajakohastamine on vajalik. H.-M. Helme tõi OÜ Deltmari

näitel esile mure kohalike ettevõtete ja töökohtade võimaliku kadumise pärast rahvusvaheliste

pakkujate kõrval ning hoiatas varasemate suurte IT-arenduste ebaõnnestumise kordumise eest.

H.-M. Helme palus, et ministeerium arvestaks komisjoni ja valdkonna ettepanekuid sisuliselt

ning et raamatukogude rahastus ei jääks teiste valdkondade kõrval taas tahaplaanile.

Tõnis Lukas sõnas, et Isamaa fraktsioon on esitanud eelnõule ettepaneku taastada seaduses

maakonna- ehk keskraamatukogude regulatsiooni muudetud kujul. T. Lukase sõnul ei ole

kõiki RaRa-le kavandatavaid ülesandeid, sealhulgas koolitusi ja kohapealset nõustamist,

mõistlik täielikult tsentraliseerida, sest maakonnakeskus on väiksematele omavalitsustele

lähemal ning täidab olulist suhtleja ja kaasaja rolli. Ta leidis, et kavandatud piirkondlikud

töökohad ei pruugi seda puudujääki lahendada, kui otsustamine ja sisuline suhtlus liiguvad

siiski maakondadest kaugemale.

T. Lukas märkis, et ühtsele süsteemile üleminek ei pruugi tuua rahalist kokkuhoidu, kui

15

kasutusele võetakse kallis ühissüsteem, mida tuleb eri vajaduste järgi edasi arendada ja mille

rakendamine eeldab rahvaraamatukogudele täiendavat tuge. Samuti rõhutas ta reformi

regionaalpoliitilist mõõdet: kvalifitseeritud töökohtade kadumist maakondadest ei tohi lubada

ilma samaväärse asenduseta. T. Lukas palus, et otsustes arvestataks tegelikke piirkondlikke

vajadusi.

Liina Kersna tänas osalejaid kirjaliku ja suulise tagasiside eest ning märkis, et tagasiside

põhjal on juba sõnastatud kuus muudatusettepanekut. Arutelu käigus esile toodud küsimuste

põhjal võib muudatusettepanekuid lisanduda.

L. Kersna sõnul on eelnõuga aastaid koos valdkonnaga töötatud ning eesmärk on jõuda teise

lugemiseni kevadistungjärgul. Lõpphääletuse aeg sõltub sellest, kas arutelu tulemusena

lisandub uusi muudatusettepanekuid.

3. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ning muid küsimusi ei tõstatatud

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll 158

Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu Teisipäev, 02. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 17.20

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudusid: Vadim Belobrovtsev ja Signe Kivi

Kutsutud: Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel (1. ja 2. päevakorrapunkt);

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esimees Kristi Veeber, Rahvaraamatukogude Nõukogu

esimees Katre Riisalu, Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp, Põlva

Keskraamatukogu direktor Kati Maidla, Rakvere Raamatukogu direktor Tiina Kriisa, Jõhvi

Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja

Pärnu Keskraamatukogu esindaja, Jõhvi Keskraamatukogu direktor Eve Kottise, Järvamaa

Keskraamatukogu direktor Jane Kiristaja, Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktor Janne

Tenson, Tallinna Keskraamatukogu esindajad Triinu Seppam-Saar ja Kaie Holm, Tallinna

Linnakantselei esindajad Kira Teras ja Aljona Kallaste, Harju Maakonnaraamatukogu direktor

Rutt Enok, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Heiki Hepner ja nõunik Agne

Vaalmäe, Teadusraamatukogude Nõukogu ja Rektorite Nõukogu esindajad, Tallinna Ülikooli

Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist ning ekspert, E-varamu projektijuht Agu

Kivimägi, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi esindaja Asko Tamme, Eesti

Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin, OÜ Deltmar (raamatukogutarkvara RIKS

teenusepakkuja) Meelis Lilbok ja Aivar Jüris;

Kultuuriministeeriumi esindajad kantsler Merilin Piipuu, kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm ning õigus-ja haldusosakonna õigusnõunik Epp Hannus (2.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 2025. aasta tegevusaruandest

2. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 2025. aasta tegevusaruandest

2

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu. L. Kersna sõnas, et komisjonile on laekunud

kirjalikult ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 2025. aasta tegevusaruandest (lisa 1).

Esimees andis Eesti Rahvusraamatukogu 2025. a tegevusaruande tutvustamiseks sõna Eesti

Rahvusraamatukogu (RaRa) peadirektorile.

Martin Öövel tutvustas RaRa 2025. a tegevusaruannet ning RaRa tuleviku nägemust (lisa 2).

RaRa struktuuri on korrastatud: teenused jagunevad hoonega seotud füüsilisteks teenusteks

ning üleriigilisteks, eelkõige digiteenusteks. Digipöörde tulemusel on struktuurifondide toel

loodud tugev IT-organisatsioon, kuid sellel puudub püsirahastus. Rekonstrueerimise ajal, mil

hoones teenindamist ei toimunud, koondati 111 inimest. Töötajate arv langes 174-ni, praegu

on töötajaid 197. Lisandunud ametikohad on kõrgema palgatasemega. Platvormi Minu

Raamatukogule (Mirko) ehk kasutajale suunatud laenutusteenuse algus oli keeruline

e-teavikute kallite laenutuslitsentside ja litsentsiraha nappuse tõttu, kuid on rahulolu taas

tõstnud ning platvorm on küpsem.

RaRa ehituseks vajalik rahastus on saadud, välja arvatud välialade jaoks, ning ka sisustusraha

on olemas ja hanked kulgevad plaanipäraselt.

Peadirektor lisas, et rahastuse leidmisel tuli teha mitu kärpekorda, kuid soodsamad hanked on

võimaldanud osa varem välja jäetud positsioone taastada ning hoida reservi võimalike

kallinemiste katteks. Eesti Raamatuaasta 500 lõppsündmus toimus RaRa-s. Raamatuaasta

tugevdas koostööd Lätiga, kus raamatukoguvõrgu reform toimub sarnaste küsimuste taustal.

Eeskujuks on Poola. RaRa peamised näitajad on püsinud või paranenud, kuid suurim risk on

IT-organisatsiooni püsirahastus. Piiratud ressursside tõttu venis raamatukogude juhtimise

töölaua projekt arendaja alampakkumise ja töömahu alahindamise tõttu, ent projekt on

suuresti päästetud ning peaks peagi soovitud kujul tööle hakkama.

RaRa läheb tulevikule vastu uuendatud struktuuriga. Teenused jagunevad füüsilisteks,

üleriigilisteks ja tugiteenusteks. IT jäeti üleriigiliste teenuste alla selle strateegilise rolli tõttu

nii teenuseportfellis kui ka raamatukogureformis. Varasem efektiivistamine on ammendunud

ning lisandunud riiklikke ülesandeid ei saa enam katta muu personali arvelt. Asutus on

vähenenud üle 400 töötajalt alla 200 ning viimati koondati palgafondi vabastamiseks

turundusfunktsioon. Hoone taasavamiseks on Kultuuriministeeriumilt (KUM) küsitud 850

000 eurot lisategevustoetust aastas, et taastada 27 saaliteenindaja ametikohta.

Tõnis Lukas küsis, kuidas saab VAT Teater oma tegevust RaRa-s planeerida, kui pinnad on

sündmusturunduse kasutuses.

Martin Öövel vastas, et VAT Teater on varem kasutanud alumist teatrisaali, mis jääb ka

edaspidi nende kasutusse, kuid ruum ei kuulu teatrile. RaRa avatuse kontseptsioon näeb ette

saalide mitmeotstarbelise kasutuse, et tuua majja uusi sihtrühmi ja suurendada hoone

nähtavust inimeste liikumisteedel. VAT Teatri ruume ei saa teised nende nõusolekuta

kasutada.

Kadri Tali sõnul vajavad kultuurikollektiivid kodu ning rahvusraamatukogu peab olema

ligipääsetav ja kutsuv, mitte kauge institutsioon. Kesklinna väärikas hoone peaks täitma mitut

funktsiooni ja olema ka vastavalt rahastatud. K. Tali lisas, et uute sihtrühmade kaasamine on

kogu maja ülesanne.

Martin Öövel selgitas, etvastav kontseptsioon on valmis ning organisatsioonis omaks

3

võetud. Selle väljatöötamisse kaasati 2800 osalejaga sihtrühm, külastati 24 raamatukogu ning

tutvuti rahvusvaheliste praktikatega, sh Soome ja Taani lahendustega.

Liina Kersna küsis, kuidas rahvaraamatukogu seaduse reformiga kavandatav üleriigiline

laenutuskeskkond erineb Mirkost ja kas mõlemad jäävad alles.

Martin Öövel vastas, et Mirko on kasutajale suunatud üleriigiline laenutusteenus, samas kui

ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ÜÜRS) on eelkõige raamatukoguhoidja töövahend

kataloogi haldamiseks. Süsteemid on omavahel liidestatud. ÜÜRS-i hankes on jäänud üks

pakkuja ning läbirääkimiste käigus on tekkinud võimalus võtta rahvaraamatukogudes

kasutusele sama tooteperre kuuluv kataloog, kasutades Mirko arendusraha vajalike

lisafunktsioonide ja liideste loomiseks. Võimalik on liikuda ühe peamise kataloogi suunas,

kuid lahendust arutatakse veel partneritega.

Margit Sutrop küsis RaRa teadusfunktsiooni ja selle rahastuse kohta. Ta soovis teada, kas

teadustegevuseks konkureeritakse Eesti Teadusagentuuri grantidele või saadakse selleks

KUM-ilt eraldi vahendeid.

Martin Öövel selgitas, et RaRa peamine teaduslik väljund on olnud Piret Lotmani

eestvedamisel ilmunud teadussari, mis on tema pensionile jäämise tõttu ajutiselt pausil.

Teadusandmebaasidele pakutakse lugejatele ligipääsu Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi

(ELNET Konsortsium, raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks asutatud

mittetulunduslik ühendus) kaudu. See toimib sarnaselt ülikoolidega, kuid erinevalt

teadusraamatukogudest ostab RaRa litsentsid oma eelarvest.

Margit Sutrop küsisRaRa kriisivalmiduse kohta ning soovis teada, kas kogude kaitseks on

plaan ja kas hoonet saab kasutada ka kriisiülesannete täitmiseks.

Martin Öövel vastas, et RaRa hoone ei ole avalik varjumispaik, kuigi maa-alused korrused

seda võimaldaksid. Rekonstrueerimisel seda funktsiooni ei kavandatud ning kiire lahendus

eeldaks eraldi suuremahulist projekti. Lähim varjumispaik on Vabaduse väljaku maa-alune

parkla.

M. Öövel lisas, et kogude kaitseks suunatakse säästetud vahendeid täiendavate digitaalsete

varukoopiate loomiseks.Ostetakse salvestusseadmeid ning koostöös Eesti

Rahvusringhäälinguga salvestatakse andmeid nii lintidele kui ka välisriigis paiknevatesse

hoidlatesse. Nn kuumvarukoopiat (online-koopiat) praegu luua ei saa, kuid KUM otsib

koostöös Euroopa Liiduga lahendusi. Kuna digiteeritud on 43% kultuuripärandist ja järgmise

kavaga jõutakse 55%-ni, on nn külmkoopia (offline-koopia) loomine strateegiliselt oluline.

Füüsiliste kogude puhul on koostatud kriitiliste teoste loetelu nn punane raamat. Asjaomaseid

mäluasutusid on informeeritud ning vajaduse korral plaanitakse originaalid riigist välja

toimetada. RaRa ülesanne on nende ette valmistamine ja pakkimine.

Liina Kersna tänas peadirektorit ülevaate eest.

2. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna huvirühmade ja

Kultuuriministeeriumi (KUM) esindajatele ettepanekute tutvustamiseks ning

tagasisidestamiseks.

Ülle Talihärm tänas huvirühmasid ettepanekute eest ning rõhutas, et iga ettepanek on oluline,

kuna seadust tehakse pikaks ajaks. Kõik esitatud ettepanekud on KUM-i poolt läbi vaadatud

ning nende kohta on kujundatud ka arvamus (KUM tagasiside ettepanekut kohta).

4

Ü. Talihärm lisas, et eelnõu üldist jõustumisaega 1. jaanuaril 2027 ei muudeta, kuid

andmekogu ja maakonnaraamatukogude ülesannete ülemineku korrektseks rakendamiseks

tehakse ettepanek (02.06.2026) lükata eelnõu teise etapiga seotud sätete jõustumine edasi 1.

jaanuarini 2028.

Sellega nihkuvad ka rahvaraamatukogude põhimääruste ja rahvusraamatukogu põhikirja

muudatuste tähtajad. Samuti kavandatakse isikuandmete kontrolli paindlikumaks muutmist.

Andmeid võib kontrollida kord aastas ning vajaduse korral sagedamini kui kord kolme aasta

jooksul.

Martin Öövel tutvustas Eesti Rahvusraamatukogu ettepanekuid.

M. Öövel lisas, et RaRa nõukogu seisukoht on, et ei peeta põhjendatuks RaRa nõukogu

koosseisu laiendamist, see ei ole kooskõlas varasema praktikaga ja sellega kaasneb asutusele

täiendav kulu ning see tähendab püsivat organisatsioonilist keerukust. Raamatukoguteenus

puudutab laia sihtgrupp ja iga teenusest puudutatud sihtgrupi esindaja ei ole automaatselt

kunagi kuulunud nõukokku. Selle muudatuse vajadust ja eesmärki ei ole vähemalt meie jaoks

piisavalt hästi selgitatud.

Ülle Talihärm selgitas, et RaRa-le lisanduvad riiklikud haldusülesanded mõjutavad

kohalikke omavalitsusi, omavalitsusliite ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM)

haldusala. Seetõttu peab ministeerium oluliseks, et nende valdkondade esindajad saaksid

ülesannete arendamisel ja rakendamisel regulaarselt kaasa rääkida.

Martin Öövel ei välistanud Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) või HTM-i esindaja

kuulumist RaRa nõukogusse, kuid leidis, et nõukogu suurendamine võib tekitada

maksumaksjale lisakulu ning muuta asjaajamise keerukamaks. Kultuuriministeeriumile on

pakutud alternatiivi teha muudatus olemasoleva nõukogu koosseisu piires, millega ei kaasneks

asutusele lisakulu. See on olnud niiviisi ka varasemate RaRa nõukogu koosseisu muudatuste

korral.

Kristi Veeber tutvustas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) ettepanekuid.

K. Veeber sõnas, et ERÜ koondas eri piirkondade ja raamatukogude seisukohad ühiseks

arvamuseks. Valdkonnas on reformiga seoses nii hirme ja segadust kui ka soov jõuda parima

lahenduseni. ERÜ toetab reformi teise etapi ajakava pikendamist, et võimaldada sisulisemat

arutelu tulevase uue süsteemi ja andmekogu toimimise üle. Murekohaks peetakse riiklike

haldusülesannete koondamist, mis võib jätta väiksemad maaraamatukogud ilma senisest toest,

näiteks koolituste koordineerimisest jne. See omakorda tekitab küsimuse, kuidas toimub

edaspidi selle teenuse järelevalve ja kvaliteedi hindamine üle Eesti.

ERÜ peab jätkuvalt oluliseks, et seaduses sätestataks raamatukoguhoidja kõrghariduse või

kutse nõue, sest üksnes „piisav haridus“ ei taga teenuse kvaliteeti ega toeta eriala mainet ja

järelkasvu. Kuigi kõiki ERÜ ettepanekuid ei ole arvestatud, toetab ühing seadusega

edasiminekut, et vajalikud arengud ei seiskuks.

Ülle Talihärm selgitas, et raamatukogu töötajate haridusnõuete kehtestamisel jäetakse

kohalikele omavalitsustele kaalutlusõigus, et arvestada ametikohtade erinevat sisu ja

kohalikke võimalusi. Põhiülesandeid täitvalt raamatukoguhoidjalt eeldatakse kõrgharidust ja

kutset, kuid tehnilisema töö puhul võib piisata muust haridusest. Paindlikkus on vajalik

eelkõige väikestes raamatukogudes ja maapiirkondades, kus sobivaid töötajaid napib.

Merilin Piipuu lisas, et paindlikum sõnastus tulenes ELVL-i ja kohalike väikeste

raamatukogude ettepanekust.

Katre Riisalu tutvustas Rahvaraamatukogude Nõukogu ettepanekuid.

K. Riisalu märkis, et Rahvaraamatukogude Nõukogu on alates 2020. aastast osalenud seaduse

5

ajakohastamises ning arutanud eelnõu korduvalt ja põhjalikult. Viimases tagasisides

konkreetseid ettepanekuid enam ei esitatud, sest seaduse vastuvõtmist peetakse vajalikuks.

Samas tekitab muret seaduse rakendamine: raamatukogud on väga erineva suuruse,

võimekuse, personali ja IT-toega ning süsteemide ja lugejaandmete ühendamine toob

paratamatult kaasa lisatööd. Nõukogu toetab seadusega edasiliikumist, kuid peab vajalikuks

selgemat etapiviisilist rakendusplaani.

Ülle Talihärm selgitas, et seaduse teise etapi rakendamise tähtaja pikendamist kaalutigi

selleks, et andmekogu puudutavaid muudatusi ja sellega seotud tegevusi saaks koostöös

paremini kavandada. Üleminek toob ajutiselt kaasa töömahu kasvu, kuid RaRa kinnitusel

automatiseeritakse andmekogude liitmisel (sh andmete ühendamisel) võimalikult paljud

protsessid, et vähendada käsitööd.

Triinu Rätsepp tutvustas Valga Keskraamatukogu ettepanekuid.

T. Rätsepp tervitas seaduse rakendamise teise etapi tähtaja edasilükkamise mõtet, pidades

seda vajalikuks paindlikkuse meetmeks. Ta rõhutas, et seaduse uuendamisega tuleb edasi

liikuda, kuna ettevalmistavad protsessid, sealhulgas personali liikumine, on juba käivitunud.

Reform vajab selget kommunikatsiooni, sest kohapeal tuli selgitada, et raamatukogusid ei

kaotata. T. Rätsepp pidas murekohaks kooliraamatukogude võimalikku eraldumist ühtsest

vaatesüsteemist, mis nõrgestaks lugeja jaoks nö ühe akna põhimõtet. Samuti tõi ta esile mure,

et raamatukoguvõrgu kujundamisel ei ole ette nähtud mõõdikuid, mis aitaksid otsustada

raamatukogu avamise või sulgemise üle maapiirkondades. Leidis, et rahvaraamatukogu vallas

peakski olema eraldi asutus, mitte muutuma valla kultuuri- või huvikeskuse

struktuuriüksuseks, kuna see ei tee head raamatukogu tulevikule.

T. Rätsepp palus raamatukoguvõrgu kujundamisel pöörata tähelepanu ka hajaasustuse

eripärale.

Merilin Piipuu sõnul on kooliraamatukogud oodatud liituma ühtsesse süsteemi ning nende

liitumine oleks Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest tasuta. M. Piipuu avaldas lootust, et

HTM leiab võimaluse katta ka hilisemad kulud ühtselt, et iga kool või kohalik omavalitsus ei

peaks seda üksi tegema. Seega, raamatukogusüsteemi analüüse tehes ja ka praegu riigihanget

läbi viies, oleme ette näinud, et see süsteem on kõigile raamatukogutüüpidele.

Ülle Talihärm lisas, et isegi kui kooliraamatukogud jäävad esialgu eri süsteemidesse, peab

e-kataloog tagama lugejale võimalikult lihtsa ühise otsingu.

Rahvaraamatukogude võrgu kujundamisel eelistatakse KOV-ide suuremat otsustuspädevust,

sest kui kehtestada jäigad numbrilised mõõdikud raamatukoguvõrgu kujundamiseks ei arvesta

need omavalitsuste erinevust ega ajas muutuvaid olusid. Ümberkorraldused peavad olema

põhjendatud ja kaasavad. Kohalikud omavalitsused on juba täna teinud väga põhjendatud,

kaalutletud otsuseid, kui nad on raamatukoguvõrku ümber kujundanud: nad on kaasanud

elanikke, on vaadanud raamatukogu kasutamist tervikuna. Seega saavad omavalitsused

otsustuspädevuse töötada välja kriteeriumid raamatukoguvõrgu kujundamiseks.

Ministeeriumile tuleb tagasiside, kuidas raamatukoguvõrku kujundatakse ning vajaduse korral

saab Vabariigi Valitsus kriteeriume määrusega täpsustada.

Ü. Talihärm lisas, et mis puudutab ühisasutuste moodustamist, siis ministeerium kindlasti

eelistab olukorda, kus rahvaraamatukogu peaks üldjuhul jääma eraldi asutuseks. Aga me

oleme arvestanud ka väiksemate omavalitsuste ettepanekut, kus põhjendatud juhul võib

raamatukogu olla ka teise asutuse osa, kui seadusest tulenevad ülesanded ja pädev

raamatukoguteenuse juhtimine on tagatud.

6

Kati Maidla tutvustas Põlva Keskraamatukogu ettepanekuid.

K. Maidla sõnul lahenevad mitmed Põlva Keskraamatukogu ettepanekutes tõstatatud

küsimused seaduse rakendamise teise etapi tähtaja edasilükkamisega. Ta rõhutas, et

raamatukogude suurus ja võimekus omavalitsustes on erinev. Näiteks Põlva

Keskraamatukogu saab olemasolevate oskuste ja kogemustega hakkama, kuid väiksemate

omavalitsuste keskraamatukogudel võib puududa varasem kogemus ja piisav võimekus ning

senine maakondlik tugi võib neile reformi järel väheneda.

Ülle Talihärm selgitas, et reformi eesmärk on kujundada kõigis omavalitsustes tugevad

keskraamatukogud ja ühtselt juhitud raamatukoguteenus, millel on keskne eelarve ning

arendus- ja koolitusvõimekus. Riik ja RaRa arendusüksus saavad olema keskraamatukogude

partneriks, toetades ka nõrgema võimekusega omavalitsusi, sealhulgas koolitustega. Lisaks

aitab reformi mõju leevendada nn raamatukogu kiirendi toetusmeede.

Tiina Kriisa tutvustas Rakvere Raamatukogu ettepanekuid.

T. Kriisa tänas kaasamise eest ning märkis, et tagasisidet on olnud võimalik anda kogu

menetluse vältel. Rakvere Raamatukogu ootab seaduse, eriti selle esimese etapi, kiiret

vastuvõtmist ning peab vajalikuks selgust edasiste sammude kohta.

Eve Kottise tutvustas Jõhvi Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Tartu O. Lutsu

nimelise Linnaraamatukogu ja Pärnu Keskraamatukogu ettepanekuid.

E. Kottise pidas vajalikuks näha rakendusmääruste kavandeid, sest seadus annab üksnes

raamistiku. Raamatukoguhoidja kõrghariduse nõude puhul rõhutas ta, et Eestis on erialase

kõrghariduse omandamise võimalused piiratud ning väikese koormuse ja vähese kasutusega

raamatukogudes ei ole kõrghariduse nõue realistlik. Sobivam oleks paindlik kutseõpe, näiteks

viienda taseme õppekava laiemal raamatukogunduse erialal. Raamatukogu Nõukogu

moodustamine võiks E. Kottise hinnangul olla seaduses vabatahtlik ja KOV-i otsustada, sest

mõnes raamatukogus on see vajalik, teistes aga formaalne. Samuti märkis ta, et infosüsteem ei

taga teaviku kättesaadavust, vaid näitab selle leidumust. Pikkade järjekordade tõttu jääb

kättesaadavuse probleem alles.

E. Kottise väljendas kahtlust, kas RaRa-l on piisav võimekus ja kompetents kõigi riiklike

ülesannete täitmiseks rahvaraamatukogude vaates, viidates raamatukogude juhtimistöölaua

(RAJU) IT-arendusprojekti hilinemisele, kvaliteediprobleemidele ja pakutavate koolituste

ebaühtlasele tasemele. Eelnõus tuleks täpsustada, mida mõeldakse selle all, et kohalik

omavalitsus tagab rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud „kohalikule eripärale

sobivad ruumid“, kuna praktikas võib see tähendada väga erineva tasemega lahendusi,

sõltudes eelkõige omavalitsuse rahalistest võimalustest.

E. Kottise viitas eelnõu § 13 lõike 3 punktile 1, mille kohaselt toetatakse riigieelarvest

osaliselt väljaannete soetamist rahvaraamatukogudele. E. Kottise pidas problemaatiliseks

piirkondlikke erinevusi väljaannete soetamise toetuse ehk nn teavikutoetuse jagamisel. Tõi

näiteks Tallinna ja Tartu toetuskoefitsientide vähenemise. Selgitas, et Ida-Virumaa saab ühe

elaniku kohta väiksemat toetust, kui samas on nt Harjumaa nn kuldses ringis suuremate

toetustega.

E. Kottise tõi välja eelnõu §-i 21 lõike 8 osas probleemi, kus külastusõiguse piirangu puhul on

raamatukogud arvamusel, et rahvaraamatukogu eeskirja rikkumise korral peaks piirang olema

pikem kui 30 päeva, st kuni üks aasta või kompromissi korras kuni kuus kuud.

Praktilise murekohana rõhutati, et raamatukogude ülesanded ja ootus töötajate

multifunktsionaalsusele kasvavad, kuid palgatase on paljudes kohtades väga madal ning

järelkasvu napib. Ka IT-taristu ja -pädevus on raamatukogudes ebaühtlane. Paljud arvutid on

7

vanad ning mõnes raamatukogus puudub kasutajal võimalus arvutit kasutada. Väga väikese

kasutusega raamatukogude puhul peaks KOV sisuliselt hindama, kas raamatukogu pidamine

on otstarbekas, kui raamatukogul ei ole külastajaid ega vahendeid. Komplekteerimise keskse

korralduse puhul ei piisa üksnes kiirematest tarnetest, kui teavikute ostuks on vähe raha. E.

Kottise sõnul on raamatukogud kriitilised piirkondlikele esindajatele kavandatud rolli suhtes.

See võib osutuda kulukamaks kui senine süsteem ning jätta eriti väiksemate omavalitsuste

raamatukogud senisest enam üksi.

Merilin Piipuu sõnas, et rahvaraamatukogu töötajate palk, järelkasv, erialase kõrghariduse

puudumine ning aastaid muutumatuna püsinud nn teavikutoetus, arvestades raamatuhindade

tõusu, on tõsised murekohad. Neid seadusega ei lahendata, kuid lahendusi tuleb edasi otsida

koostöös.

Ülle Talihärm andis selgituse § 21 lõike 8 kohta. Juba eelnõu koostamise käigus kaaluti

raamatukogu eeskirjade rikkumise korral külastusõiguse äravõtmise erinevaid võimalusi, kuid

rahvaraamatukogu on avalik asutus, mistõttu ei peeta põhjendatuks külastusõiguse piiramist

üle 30 päeva. Piirang vormistatakse haldusaktiga ja see tehakse inimesele teatavaks ning

külastusõiguse võib ära võtta korduvalt. Samas korduvate probleemide korral eeldatakse, et

rahvaraamatukogu juht pöördub kohaliku omavalitsuse poole, et inimese käitumisega

sisuliselt tegeletaks.

Piirkondlike esindajate ülesanded on raamatukogudega läbi räägitud ning neile korraldatakse

avalik konkurss. Eeldatakse, et need inimesed on rahvaraamatukogude töötajad, tunnevad

kohalikke olusid, omavad võrgustikke, koordineerivad piirkondlikke tegevusi ning juhivad

vajaduse korral konkreetseid projekte. Määruse kavandite osas selgitas, et need koostatakse

kaasavalt ja kooskõlastatakse asjaomaste ministeeriumidega. Senised kavandid, mis on eelnõu

lisadena esitatud, lähtusid eelnõu koostamise ajal teada olnud ressurssidest ja põhimõtetest.

Raamatukogude juhtimistöölaua projekti osas selgitas, et see on KUM-i digitegevuskava

eraldi arendus, mis toetab RaRa statistika kogumise ülesannet ega kuulu raamatukogude

andmekogu arhitektuuri. Projekti probleemidest on õpitud ning andmekogu rakendamisel

arvestatakse riskidega. Raamatukogude Nõukogude puhu on ministeeriumi

järelevalvepraktika näidanud, et keskraamatukogu tasandil toimiv nõukogu toetab

raamatukogu juhti teenuste arendamisel ja aitab probleeme ennetada.

Ü. Talihärm lisas, et kutsehariduse teemal jätkatakse sügisel koostööd Tartu Ülikooli,

erialaühenduste ja RaRa-ga, et arutada mikrokraade, kutseõppe korraldust ning omavalitsuste

paremat teavitamist täienduskoolituste võimalustest.

Martin Öövel selgitas, etRaRa pakutavad koolitused on RaRa aastaaruandes kõrgeima

rahuloluga teenus ning sihtrühma hinnangul väga asjakohased. Seni on see täiendav võimalus,

mitte RaRa eraldi kohustus. Koolitusi korraldatakse koostööprogrammide ja grantide toel,

näiteks AI-koolitusi Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu. Sarnaseid võimalusi koolitusi

korraldada saavad kasutada ka teised raamatukogud. Samas täpsustas, et uute

seadusemuudatustega tekib rahvusraamatukogul kohustus pakkuda koolitusi ja see on oluline,

et sihtrühm ka neid koolitusi vajalikuks peaks.

M. Öövel vabandas raamatukogude juhtimistöölaua IT-arendusprojekti probleemide pärast,

mille põhjuseks oli riigihanke sisuline alapakkumine ja töömahu alahindamine. Selgitas ka,

kuigi olukorda püüti lahendada koostöös, siis õige lahendus oleks olnud hanke tühistamine ja

uue hanke korraldamine. Lisas, et läbiviidavat raamatukogureformi ei saa võrrelda eelviidatud

IT-arendusprojekti hankega. Raamatukogude reformi puhul korraldatakse hange ja ostetakse

ühtne üleriigiline infosüsteem pakkuja poolt, kes pakub valmis lahendust raamatukogudele üle

maailma, mida me kohalikul tasandil endale sobivamaks arendame.

8

Jane Kiristaja tutvustas Järvamaa Keskraamatukogu ettepanekuid.

J. Kiristaja märkis, et keskraamatukogude küsimused on sarnased ning suurim mure on seotud

ühtsele üleriigilisele raamatukogude süsteemile üleminekuga. Senine programm, arendaja ja

koostöö on olnud väga head ning arendused ja tugi, kiired. Varasemad negatiivsed kogemused

muudavad ülemineku keeruliseks, kuid J. Kiristaja hinnangul on kõik probleemid

lahendatavad.

Merilin Piipuu sõnas, etühtsele raamatukogude süsteemile üleminekuga seotud hirmud on

arusaadavad ningalguses saab kindlasti olema keeruline. Iirimaa, Norra ja Poola kasutavad

täna ühtset raamatukogude infosüsteemi. Iirimaa kogemus näitab, et kui nad läksid teist korda

üle uuele ühtsele programmile, siis oli üleminek kordades lihtsam. Samas, riigil ei ole

mõistlik pidada üleval kolme paralleelset süsteemi ning ka kasutajal on lihtsam orienteeruda

ühes süsteemis.

Janne Tenson tutvustas Lääne Maakonna Keskraamatukogu arvamust.

J. Tenson sõnas, et paljud arutelus kõlanud seisukohad kattuvad Lääne Maakonna

Keskraamatukogu kollektiivi arvamusega. Ta rõhutas, et teavad rakendusmääruste kavandite

raamistikku, aga vajaksid rohkem infot reformi rakendumise plaani kohta, sest seaduse

rakendamine on lähedal. Murekohaks on piirkondlike esindajate töökorraldus, kuna nad

peaksid hästi tundma kohalikke eripärasid. Näiteks Läänemaa piirkond ulatub Nõvast

Kihnuni.

Samuti vajavad täpsustamist raamatu teekond lugejani ja komplekteerimise korraldus.

Seetõttu toetas J. Tenson raamatukogude reformi rakendumise teise etapi edasilükkamist, et

koguda rohkem teavet ning üleminekuks paremini valmistuda.

Ülle Talihärm selgitas reformi rakendamise kohta, et olemasolevad raamatukogusüsteemid

jäävad esialgu tööle, mistõttu raamatukogu töökorraldusega seonduvad rakenduslikud aktid

lähtuvad esialgu olemasolevatest süsteemidest. Maakonnaraamatukogud jätkavad andmekogu

pidamise ja kogude komplekteerimise ülesannetega ning töökorralduse juhend ja toetuse

eraldamise põhimõtted praegu ei muutu. Suuremad muudatused kaasnevad raamatukogude

reformi teises etapis uue ühtse andmekogude süsteemi käivitamisega, mille põhimäärus ja

rakendusaktid koostatakse kaasavalt ning uue andmekogu põhimõtetest lähtudes. Kui nüüd

rakendub uus andmekogu ja me teeme andmekogu põhimääruse, siis see tähendab, et see

muudab ka töökorralduse aluseid. Ü. Talihärm kinnitas, et piirkondlikele esindajatele seatakse

kõrged ootused. Nad peavad olema aktiivsed, tundma kohalikke olusid ning tegema tihedat

koostööd omavalitsuste keskraamatukogude juhtidega.

Kaie Holm tutvustas Tallinna Keskraamatukogu ettepanekuid.

K. Holm sõnas, et eelnõu piirab liigselt kohalike omavalitsuste autonoomiat ja paindlikkust,

kuigi Kultuuriministeeriumi esindaja rõhutas tänasel kohtumisel ka, et KOV-id on juba teinud

raamatukoguvõrgu ümberkujundamisel kaalutletud otsuseid. Uus seadus peaks olema

tulevikku vaatav ega tohiks üle reguleerida praegust olukorda, jäik regulatsioon võib takistada

innovatsiooni. K. Holm ei pidanud vajalikuks Rahvaraamatukogu Nõukogu kohustuslikku

moodustamist. Kogukondi ja sihtrühmi saab kaasata ka teenusedisaini ja muude

paindlikumate meetoditega ning nõukogu loomine võiks jääda KOV-i vabatahtlikuks

võimaluseks.

K. Holm rõhutas ka terminoloogilist ja õigusselguse vajadust, eriti võlgnevuste sissenõudmise

ja kasutajatega suhtlemise vaates. Lisaks tegi ta kultuurikomisjonile ettepaneku, et komisjon

arutaks ka seda väljaannete soetamise toetuse rahastamise määrust ehk seda, kuidas jaotatakse

teavikute raha, sealhulgas Tallinna ja Tartu toetuskoefitsiente ning nende võrdlust

9

ümbritsevate piirkondadega.

Triinu Seppam-Saar viitas KUM-i esitatud infole, et mitmes KOV-is on nõukogud olemas

ning nende tegevust hinnatakse positiivselt. T. Seppam-Saar rõhutas, et nõukogude vajadust

tuleks hinnata võrreldavate raamatukogude põhjal. Tallinna Keskraamatukogu on üks

eesrindlikumaid kogukonna kaasajaid ning selle puhul ei ole nõukogu vaja. Keskraamatukogu

hinnangul võiks nõukogu moodustamine olla vabatahtlik võimalus, mitte kohustus.

Kira Teras tutvustasTallinna Linnakantselei ettepanekuid.

K. Teras juhtis tähelepanu eelnõu § 21 lõikele 4, mis käsitleb ettekirjutuse kättetoimetamist.

Eelnõus on lihtkirjaga saadetud ettekirjutuse kättetoimetamise erisus: haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 25 lõikest 1 tulenevalt loetakse lihtkirjaga saadetud ettekirjutus

kättetoimetatuks 30 päeva pärast saatmist. Elektroonilise edastamise puhul ei ole eelnõus aga

sätestatud, millal ettekirjutus kättetoimetatuks loetakse, ning HMS § 27 lõige 2 sellist

kättetoimetatuks lugemise alust ei anna. Kuna puudub e-keskkond ja kättesaamist ei kinnitata,

tuleks õigusselguse huvides lisada eelnõusse erisus, mille kohaselt loetakse ka e-kirjaga

saadetud ettekirjutus kättetoimetatuks 30 päeva pärast saatmist. K. Terase sõnul on see oluline

ka sundtäitmise eelduse kindlakstegemiseks.

Merilin Piipuu selgitas, et Raamatukogude Nõukogu rolli on arutatud alates 2020. aastast.

Kehtivas seaduses on nõukogu kohustuslik kõikidele raamatukogudele. Tulevikus oleks see

kohustuslik üksnes kohaliku omavalitsuse keskraamatukogule ehk juhtivale raamatukogule.

Ministeeriumi hinnangul aitab nõukogu saavutada omavalitsuses vajalikke tulemusi, toetada

arendusi ja rahastusotsuseid ning pakkuda juhile mõtete ja ideede peegeldamise kohta.

Arutelude tulemusel jäeti Rahvaraamatukogu Nõukogu moodustamise kohustus eelnõusse,

sest see võimaldab kaasata kohalikku kogukonda ja ettevõtjaid ning aitab raamatukogul

arvestada kohalike vajadustega, pakkudes süsteemile lisandväärtust.

Ülle Talihärm selgitas, et riik tegeleb ettekirjutuste elektroonilise kättetoimetamisega ning

seda ei pea rahvaraamatukogu seaduses eraldi reguleerima. Ü. Talihärm lisas, et

elektroonilised dokumentide kättetoimetamise võimalused arenevad ning omavalitsuste

praktiline võimekus e-kirjade registreerimisel ja kättesaamise tuvastamisel on erinev. Seetõttu

jääb eelnõusse praegu üksnes lihtkirjaga kättetoimetamise erisus ning elektroonilise

kättetoimetamise regulatsiooni võimalikke täpsustusi jälgitakse haldusmenetluse seaduse

edasiste muudatuste raames.

Aljona Kallaste palus Rahvaraamatukogu Nõukogu kohustuslikkuse veel kord üle vaadata,

kuna Tallinna Keskraamatukogu puhul ei nähta nõukogu moodustamiseks vajadust. Tema

sõnul eeldab sisuline nõukogu pädevate liikmete kaasamist, kuid nende tasuta osalemise

eeldamine ei pruugi olla realistlik ning võib kaasa tuua lisakulu. A. Kallaste märkis, et

väiksemates omavalitsustes võib kogukonna panus raamatukogu juhtimisse olla suurem, kuid

Tallinnas toetavad raamatukogu tegevust ja arendamist juba Kultuuri- ja Spordiamet ning

teised linna ametid.

Rutt Enok tutvustas Harju Maakonnaraamatukogu ettepanekuid.

R. Enok märkis, et Harjumaa ei koosne üksnes Tallinnast ja tema ümbruse jõukamatest

omavalitsustest, vaid hõlmab ka väiksemaid ja piiratumate võimalustega kohalikke

omavalitsusi. Seetõttu tuleks väljaannete soetamise toetuse jagamisel arvestada elanike arvu

kõrval ka piirkondlikke erisusi, raamaturinglust ja raamatukogude tegelikke vajadusi. Ta

pidas eelnõu tugevuseks raamatukogude ja KOV-ide iseseisvuse säilitamist ning

raamatukogutöötajate puhul ametisse sisenemisel paindlikkuse säilitamist. Toetas

raamatukogu reformi ülemineku tähtaja pikendamist ning rõhutas täiend- ja kutsekoolituse

olulisust. Rõhutas, et huvi RaRa juures toimuva raamatukoguhoidjate kutsekoolituse vastu on

10

tõusnud. R. Enoki sõnul toetab Harju Maakonnaraamatukogu seadusega edasiliikumist ning

peab esile toodud hirme ja rakendusküsimusi koostöös lahendatavaks.

Agne Vaalmäe tutvustas Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekuid.

A. Vaalmäe märkis, et 1998. aastast pärineva rahvaraamatukogu seaduse uuendamist on alates

2020. aastast ette valmistatud koostöös eri ministrite, ekspertide ja huvirühmadega. ELVL

jättis eelnõu 2025. aastal kooskõlastamata, millele järgnes tihe koostöö KUM-i, KOV-ide ja

raamatukogudega. ELVL-i juhatus kiitis eelnõu 2026. aasta märtsis heaks, rõhutades

muudatuste elluviimisel KOV-ide võrdset kohtlemist, maakonnaraamatukogude riiklike

ülesannete ajakohastamist ning vajadust luua nüüdisaegne raamistik kvaliteetse ja

kättesaadava raamatukoguteenuse tagamiseks üle Eesti. ELVL toetab seaduse uuendamist.

Heiki Hepner lisas, et uus seadus peab toetama raamatukogude ajakohastamist ja teenuse

kvaliteedi parandamist. Üleminek ühtsele raamatukogusüsteemile eeldab head koostööd

RaRa-ga, piirkondlike esindajatega ning riigipoolset paindlikku reageerimist probleemidele.

KOV-ide autonoomiat tuleb hoida, kuid samal ajal tagada ka ühtne üle-eestiline

raamatukoguteenuse standard. H. Hepner tõi murekohana esile raamatukogutöötajate palga.

Omavalitsuste jaoks on raamatukogu valla või linna oluline kultuuriline keskpunkt.

Andres Kollist tutvustas Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu,

Teadusraamatukogude Nõukogu ja Rektorite Nõukogu ettepanekuid.

A. Kollist sõnas, et rahvaraamatukogu seaduse muutmine ja raamatukogu uue andmekogu

loomine on olulise tähendusega. Kavandatavad muudatused puudutavad

teadusraamatukogusid vahetult. Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi tarkvara (ÜÜRS)

baseerub kataloogil ja lugejabaasil. Ligikaudu kaks kolmandikku kataloogiga hõlmatavast

andmekogust on loodud ja hallatud Eesti teadusraamatukogudes, üks kolmandik RaRa ja

teiste raamatukogude poolt. A. Kollist lisas, et 18. detsembril 2025 sõlmiti Eesti

avalik-õiguslike ülikoolide, Eesti Rahvusraamatukogu ja ülikoolide ühishuvisid esindava

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (edaspidi konsortsium) vahel koostööleping (lisa 3).

A.Kollisti sõnul seisneb mure selles, kuidas hakatakse infosüsteemi üleval pidama. See

peaks vastama koostöölepingus kokku lepitule. Oluline on, et seda Euroopa Liidu rahade

ressurssi, mille baasil infosüsteemi üles ehitatakse, käsitataks ühise rahana mõlema süsteemi

eesmärgi ülesehitamiseks: üks suunaga ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide poole ja teine

rahvaraamatukogude poole. Oluline on ka kokkulepe, et hankijaga sõlmitakse lepingud nii, et

kui tulevikus on ülikoolidel ühtmoodi arengud ja teistel raamatukogudel teistmoodi, siis on

arengud võimalikud mõlemas suunas.

A. Kollist sõnul on ettepanek lisada seadusesse infotehnoloogia arendamine koostöös

ülikoolidega. Ettepaneku mõte on selles, et kui infosüsteemi ehitatakse koos, siis seda ka

arendatakse koos.

Lisaks on ettepanek, et HTM rahastaks ülikoole ühendavat organisatsiooni, mitte otse

raamatukogu või süsteemi ülalpidajat ning HTM haldusala teised asutused võiksid

konsortsiumiga ühinedes samuti infosüsteemi tasuta kasutada.

Ülle Talihärm selgitas, et § 29 sõnastus on kooskõlastatud Haridus- ja

Teadusministeeriumiga (HTM) ning arvestab eri liiki raamatukogude vajadusi. KUM soovis

laiendada tasuta teenust ka teistele HTM-i haldusala asutustele, kuid HTM-i hinnangul

otsustavad asutused ise kasutatava infosüsteemi üle. Ühtne raamatukogu süsteem jääb avatuks

ning kulupõhised alused kehtestatakse määrusega. Kui HTM soovib laiendada tasuta kasutust,

saab ta tingimused sätestada oma toetusmeetmete või haldusala seaduste kaudu, võimalusel

hüvitada oma eelarvest. KUM ei näe takistust teiste asutuste raamatukogude liitumisele.

11

Jakob Rosin tutvustas Eesti Pimedate Liidu ettepanekuid.

J. Rosin rõhutas, et raamatukoguteenuse ligipääsetavus peab hõlmama nii füüsilist keskkonda,

teenuseid kui ka digilahendusi, sealhulgas Mirkole juurdepääsu. J. Rosina sõnul ei ole Mirko

praegu nägemispuudega ja teiste lugemisraskustega inimeste jaoks piisavalt kasutatav ning

üksnes viitest avaliku teabe seadusele ei piisa, kui ligipääsetavuse nõuded jäävad eelnõus

ebaselgeks. Ligipääsetavust tuleks eelnõus täpsemalt kirjeldada, et vältida formaalset

hindamist, erinevat tõlgendamist ja tagada teenuse tegelik kättesaadavus eri sihtrühmadele. J.

Rosin märkis, et Eesti Pimedate Raamatukogu suudab juba praegu pakkuda ligipääsu laiale

lugemisraskustega sihtrühmale ning seda võimekust tuleks RaRa ja raamatukoguvõrgu

arendamisel kasutada. Samuti pidas ta vajalikuks, et RaRa töötajatele ja avalikkusele suunatud

koolitused hõlmaksid ligipääsetavuse nõudeid, et tagada selles osas raamatukogudes ka

klienditeenindus. J. Rosin palus edaspidi Eesti Pimedate Liitu eraldi kaasata, kuna nendeni

jõudis see pöördumine Eesti Puuetega Inimeste Koja kaudu

Ülle Talihärm tänas Eesti Pimedate Liitu oluliste tähelepanekute eest ning märkis, et

ligipääsetavus on eelnõu eesmärk, kuigi nõudeid ei ole selles detailselt kirjeldatud. Avalike

ruumide ja teenuste ligipääsetavuse tagamine on iga KOV-i kohustus ning seda on toetatud

raamatukogude kiirendi toetusprogrammiga. Tulevikus on kavas korraldada KOV-idele

seminare, mille teemad on raamatukogude innovatsioon ja ligipääsetavus. Eesti Pimedate

Raamatukogu teenus on üle antud RaRa-le, et arendada seda teiste teenustega integreeritult ja

universaalse disaini põhimõttel. Raamatukoguteenused peavad olema ligipääsetavad. RaRa

peaks kaasama sihtrühmi testimisse ning ligipääsetavust tuleb täpsemalt kirjeldada ka

andmekogu põhimääruses.

Jakob Rosin toetas integreeritud süsteemide lähenemist, kuid rõhutas, et Eesti Pimedate

Raamatukogu süsteeme ei tohi sulgeda enne, kui Mirko on ligipääsetav.

Meelis Lilbok tutvustas OÜ Deltmar ettepanekuid.

M. Lilbok tõi esile uue üleriigilise andmekogu ja ÜÜRS-i tarkvara mõju RIKS-ile, mida

Deltmar on arendanud 25 aastat ning mida kasutab üle 500 raamatukogu, sealhulgas rahva-,

kooli- ja erialaraamatukogud. Rahvaraamatukogude üleminek uuele süsteemile vähendaks

Deltmari kliendibaasi ja tulu ning võib muuta teenuse kooliraamatukogudele kallimaks. M.

Lilboki hinnangul piirasid ühtse raamatukoguteenuse hanketingimused kohalike pakkujate

konkurentsi ning võimalik Alma tarkvara ei pruugi vastata Eesti rahvaraamatukogude

vajadustele, sest see on suunatud eelkõige suurtele ja akadeemilistele raamatukogudele.

Samuti tõi ta esile andmete migreerimise riskid, üleminekuga kaasneva lisatöö ning vajaduse

arvestada Deltmari senist panust ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

Liina Kersna küsis, millel põhineb Deltmari hinnang, et tõenäoliseks võitjaks peetav süsteem

ei sobi rahvaraamatukogudele, arvestades, et hanke tulemus ei ole veel selgunud.

Meelis Lilbok selgitas, et taotluse esitasid Ex Libris, Alma raamatukoguteenuste platvormi

arendaja, ja EBSCO. M. Lilboki sõnul on Alma eelkõige suurtele akadeemilistele

raamatukogudele mõeldud välismaine valmistoode ega pruugi katta kõiki Eesti

rahvaraamatukogude vajadusi. Näiteks ei sisalda see tema sõnul ürituste ega tasuliste teenuste

registreerimise ja statistika mooduleid. Isegi juhul, kui kõik Eesti raamatukogud kasutaksid

Almat ning esitaksid palve tasuliste teenuste registreerimise mooduli loomiseks, ei pruugi

sellist arendust tulla, kuna suured Ameerika ülikoolid sellist funktsionaalsust ei vaja. Kuna

Almal on ühine koodibaas ning suured kliendid ei pruugi selliseid arendusi vajada, pidas ta

Eesti vajadustele vastavate eriarenduste saamist ebatõenäoliseks.

Ülle Talihärm vastas, et hanke eeltööna on läbi viidud kolm raamatukogusüsteemi analüüsi,

kus ka kõik eritüüpi raamatukogud on saanud kaasa rääkida, millised on nende

funktsionaalsed vajadused. Hange keskendub raamatukogu põhiteenusele. Ürituste, tasuliste

teenuste ja muu lisafunktsionaalsuse infotehnoloogilised arendused tellitakse vajaduse korral

12

hiljem ning hangitakse avaliku riigihanke kaudu. Rahvaraamatukogudele olulisi arendusi

rahastab KUM.

Martin Öövel märkis, et suure raamatukogusüsteemi pakkuja võimalik edu põhineb tema

kogemusel ja võimekusel. Eesti ei ole sellistele ettevõtetele väike klient, sest kogu riigi roll

selle projekti juures on rahvusvaheliselt kaalukas ning on vähe riike, kes on sellise lahenduse

riiklikult tervikuna kasutusele on võtnud. Puuduolevad funktsionaalsused saab tema sõnul

tellida riiklikult kas RaRa peatellijana või konsortsiumi kaudu.

Agu Kivimägi selgitas, et ta osaleb uue raamatukogutarkvara hankekomisjoni ja ekspertgrupi

töös. Tema sõnul on hange jõudnud läbirääkimiste etappi ühe kvalifitseerunud pakkujaga,

kelle lahendus vastab nõudele teenindada eri tüüpi raamatukogusid, sealhulgas ülikooli- ja

rahvaraamatukogusid. A. Kivimägi märkis, et tegemist on väga võimeka, kuid

rahvaraamatukogude jaoks tõenäoliselt keerukama süsteemiga, mistõttu üleminek ja

kasutajate väljaõpe vajavad aega. Tehniliselt oleks võimalik kasutada ka

integratsioonilahendusi, kuid praegu liigutakse ühise tarkvaralahenduse suunas.

A. Kivimägi rõhutas, et seaduses tuleks selgelt sätestada RaRa ja ülikoolide koostöö, sest ilma

koostöökohustuseta võivad arendused aja jooksul lahkneda. See võib takistada ühtse

üleriigilise süsteemi eesmärki, mille kohaselt rahvaraamatukogude ja ülikooliraamatukogude

kasutajad näevad ja saavad kasutada üksteise kogusid.

Tõnis Lukas küsis, kas hanke senine seis ja võimalus kasutada ühist tarkvaralahendust

muudavad akadeemiliste raamatukogude lähtepositsiooni. Ta soovis täpsustada, kas

koostöölepingu järgi eeldatakse endiselt eraldi katalooge või oleks võimalik liikuda ühtse

infosüsteemi suunas. Samuti küsis T. Lukas, kas ülikooliraamatukogude soov säilitada eraldi

lahendus tuleneb vajadusest hoida oma otsustus- ja arendussõltumatust.

Andres Kollist vastas, et ühise hanke puhul koondatakse nõuded kahelt poolelt:

rahvaraamatukogudelt ja konsortsiumilt, kuhu kuuluvad ülikooliraamatukogud ning Eesti

Rahvusraamatukogu. Eesmärk on tagada süsteemide omavaheline toimimine ja

andmevahetus, kuid konsortsiumil ja rahvaraamatukogudel jäävad eraldi lepingud, tingimused

ja kasutusvajadused. Rahvusraamatukogu osaleb konsortsiumis suurraamatukoguna ning

samal ajal täidab rahvaraamatukogude suunal keskset rolli. Seetõttu ei tähenda ühine hange

automaatselt ühtainsat kataloogi, vaid pigem ühildatavaid lahendusi, mille täpne korraldus

sõltub lepingutest ja arenduste kokkulepetest.

Triinu Rätsepp märkis, et ühine programm katab eeldatavasti raamatukogu põhiteenuse, kuid

rahvaraamatukogude kasvav kogukondlik roll ning laste ja noorte lugemiskultuuri

edendamine eeldavad paindlikumat funktsionaalsust. Tema sõnul peaks süsteem võimaldama

muu hulgas ürituste, esemelaenutuse ja teiste teenuste arvestust ning statistika peaks tekkima

süsteemis, mitte eraldi Exceli tabelites või käsitsi peetavas arvestuses.

Ülle Talihärm selgitas, et raamatukogude juhtimistöölauale arendatakse lisamooduleid,

sealhulgas ürituste arvestuseks ja statistika kogumiseks. Eraldi tuleb hinnata, millised

arendused peavad kuuluma raamatukogusüsteemi põhiteenuse juurde ja millised lahendatakse

juhtimistöölaua või teiste liideste kaudu. Eesmärk on vältida Exceli tabeleid ja käsitööd.

Andmeid tuleks sisestada üks kord ning kasutada neid mitmeks väljundiks juhtimistöölaua,

raamatukogude andmekogu ja teiste seotud süsteemide kaudu.

Kristi Veeber rõhutas, et tulevases süsteemis tuleb vältida nii Exceli tabeleid kui ka andmete

mitmekordset sisestamist. Andmed peaksid liikuma ühest sisestuskohast automaatselt

raamatukogude juhtimislauale (RAJU) ja teistesse vajalikesse süsteemidesse.

Merilin Piipuu selgitas, et andmekogu, kasutajale nähtav teenus ja eri liidesed on eraldi

kihid. Kasutaja jaoks jääb peamiseks aknaks tõenäoliselt Mirko, mille kaudu ta otsib e- ja

tavaraamatuid, teadmata, millisel andmekogul teenus põhineb. RAJU ja teised süsteemid

13

peavad omavahel suhtlema ning andmeid vahetama. Tavakasutaja ei pea eristama hankes

käsitletavat tarkvara, andmekogu ja kasutajale nähtavat teenust.

Margit Sutrop sõnas, et tema jätkuv mure puudutab kooliraamatukogude kaasamist ühtsesse

süsteemi. M. Sutrop palus rahvaraamatukogudel kirjeldada kohalikku koostööd

kooliraamatukogudega ning selgitada kooliraamatukogude vajadusi.

Triinu Rätsepp selgitas, et Valga Keskraamatukogu struktuuris täidab kolm

rahvaraamatukogu ka kooliraamatukogu ülesandeid. Maapiirkonnas on selline korraldus

õpilaste, õpetajate ja kogukonna jaoks loogiline, kuid üleminek uuele süsteemile võib sellistes

raamatukogudes tekitada rohkem küsimusi. Praegu võimaldab Valgamaa raamatukogude

ühine avalik RIKS-i vaade näha ka kutseõppeasutuse, gümnaasiumi- ja

põhikooliraamatukogude kogusid, mis aitab lugejal kiiresti sobiva teaviku leida. Seetõttu on

oluline, et kooliraamatukogude kogud oleksid ka edaspidi kasutaja jaoks nähtavad ühtses

otsingus.

Kristi Veeber märkis, et kooliraamatukogude olukord on üle Eesti väga erinev. Toimivate

koostöömudelite kõrval leidub ka formaalseid lahendusi. ÜÜRS-i ja üleriigilise andmekogu

puhul on oluline, et kooliraamatukogud oleksid lugeja vaates samas kataloogis ning et

kasutaja ei peaks teadma, millised süsteemid taustal toimivad. Ideaalis peaksid

kooliraamatukogud saama uue süsteemiga tasuta liituda ning lahendus peaks vastama ka

nende vajadustele.

Merilin Piipuu täpsustas, et kooliraamatukogud saavad uue süsteemiga liituda ja

ministeerium loodab, et nad seda ka teevad. Peamine küsimus on rahastuses. Praegu katab

süsteemitasu KOV, kuid tulevikus võiks seda teha HTM. M. Piipuu lisas, et vastavad

läbirääkimised HTM-iga käivad.

Andres Kollisti sõnul väärib kaalumist riigigümnaasiumide liitumine konsortsiumiga, et

toetada õpilaste sujuvamat liikumist edasi ülikooliõpingutesse.

Merilin Piipuu sõnas, et HTM saab riigigümnaasiumide konsortsiumiga liitumise kiiresti

korraldada ning rahastus ei ole selleks takistus.

Madis Kallas tõstatas küsimuse maakondlike palgatoetuste kadumise kohta. Tema sõnul

puudutab reform 58 regionaalset töökohta ning paljudes piirkondades väheneb kõrgharidusega

kultuuritöötajate palgafond umbes 80 000–100 000 euro võrra. M. Kallase hinnangul ei suuda

enamik kohalikke omavalitsusi seda vähenemist oma eelarvest katta.

Agne Vaalmäe sõnas, et palgatoetuse kadumine on asjaomastele omavalitsustele keeruline,

kuid palgaraha oli seotud riiklike ülesannete täitmisega ning riigil on õigus nende ülesannete

korraldust muuta. Samas tuleb arvestada ka omavalitsustega, kes seni toetust ei saanud ja

pidasid senist olukorda ebavõrdseks. Kõigile 78 omavalitsusele palgatoetuse maksmine ei ole

realistlik, kuid eelnõu loob ümberjaotuse kaudu kõigile omavalitsustele võrdsema süsteemi.

Ülle Talihärm lisas, et reformi eesmärk on kohelda omavalitsusi võrdselt. Kõiki omavalitsusi

toetatakse andmekogu, statistika, koolituste ja juhenditega ning raamatukogu kiirendi meetme

kaudu ka töötajate koolituse ja investeeringutega. Loodud e-laenutuskeskkond ja ühtne

andmekogu parandavad digisisu kättesaadavust, sest praegu ei kajastu paljude omavalitsuste

lugejakataloogides Eestis digiteeritud väljaanded. Ühele andmekogule üleminek suurendab

üle Eesti kättesaadavat inforessurssi ning toetab tulevaste õppijate ja teadlaste kujunemist.

Madis Kallas täpsustas, et tema kriitika ei puuduta KOV-ide erinevat kohtlemist, vaid

maakondlike palgafondide kadumist. M. Kallase hinnangul võiks toetuse korraldada

maakondlikult nii, et ükski omavalitsus ei tunneks end kõrvalejäetuna. Jaotus võiks olla

maakonna otsustada, nagu pärast maavalitsuste kadumist on mitmeid teenuseid korraldatud

maakonnakeskuse, arenduskeskuse või omavalitsusliidu kaudu. Seetõttu ei pidanud M. Kallas

14

ebavõrdsuse argumenti veenvaks.

Agu Kivimägi rõhutas rahvaraamatukogude ja ülikoolide teadusraamatukogude erinevat rolli.

Ülikooliraamatukogud toetavad eelkõige teadus- ja õppetegevust ning vajavad sihipärast

otsingut teaduskirjanduse ja artiklite leidmiseks. Rahvaraamatukogude ülesanne on lisaks

teavikute vahendamisele toetada laiemalt kultuuripärandi kättesaadavust ja identiteediloomet,

mistõttu peab ka Mirko võimaldama kasutajal juhuslikku avastamist ja sisuga tutvumist.

Praeguse hanke järgi jäävad ülikoolidele ja rahvaraamatukogudele eraldi kataloogid: ülikoolid

hangivad oma kataloogi ning rahvaraamatukogud kasutavad RaRa arendatud Mirkot. A.

Kivimägi pidas oluliseks, et uus süsteem tugineks ülikoolide ja RaRa senisele kvaliteetsele

andmebaasile ega tooks sellesse kontrollimatult üle rahva- ja kooliraamatukogude ebaühtlase

kvaliteediga kirjeid. Andmete üleviimisel tuleb vältida segadust ning tagada, et protsess ei

kahjustaks ülikoolide andmeid ega töökorraldust.

Margit Sutrop rõhutas, et raamatukogu suurim väärtus on loetav sisu, mitte üksnes viis,

kuidas lugeja selleni jõuab. M. Sutrop lisas, et ka ülikooliraamatukogudes on kasutajate

vajadused erinevad. Osa kasutajaid vajab kiiret juurdepääsu andmebaasidele ja artiklitele,

humanitaarteaduste kasutajad ning linnarahvas aga ka füüsilisi kogusid ja õpikeskkonda.

Rahvaraamatukogude puhul on mureks vähesed võimalused teavikuid soetada ja sellest

tulenevad pikad järjekorrad. Ülikoolide puhul on oluline võimalus soetada ühishangetena

näiteks käsiraamatuid ning teaduskirjastuste e-ressursside sarju. M. Sutrop küsis, kas ühtse

andmesüsteemi loomine aitab vabastada või suunata rohkem ressursse selle sisu ostmiseks,

mida kasutajad tegelikult vajavad, sealhulgas e-raamatute soetamiseks.

Merilin Piipuu vastas, et riigieelarve läbirääkimistel taotletakseväljaannete soetamise

toetuse (praegu nn teavikutoetuse) suurendamist, sest toetus ei ole aastaid kasvanud, samal

ajal kui raamatute hinnad on tõusnud ja järjekorrad pikenenud. Eelarvevalikud on siiski

keerulised. Ühtne süsteem parandab teavikute nähtavust kõikide omavalitsuste jaoks ja

võimaldab olemasolevaid ressursse paremini kasutada, sealhulgas e-raamatute puhul, mille

arendamist on mõistlik korraldada keskselt. Kolme süsteemi asemel ühe süsteemi

kasutuselevõtt peaks vähendama dubleerivat tööd, näiteks raamatukirjelduste sisestamist, ning

andma pikas vaates kokkuhoidu. Esialgu on üleminek siiski töömahukas ja vajab lisatuge.

Helle-Moonika Helme sõnas, et arutelus kõlanud praktilisi muresid tuleb tõsiselt arvesse

võtta ning vältida olukorda, kus otsustajad ja valdkonna praktikud jäävad teineteisest kaugele.

Ta märkis, et reformis ei tohi niigi piiratud raha liikuda inimeste ja töökohtade arvelt üksnes

süsteemidesse, kuigi IT-lahenduste ajakohastamine on vajalik. H.-M. Helme tõi OÜ Deltmari

näitel esile mure kohalike ettevõtete ja töökohtade võimaliku kadumise pärast rahvusvaheliste

pakkujate kõrval ning hoiatas varasemate suurte IT-arenduste ebaõnnestumise kordumise eest.

H.-M. Helme palus, et ministeerium arvestaks komisjoni ja valdkonna ettepanekuid sisuliselt

ning et raamatukogude rahastus ei jääks teiste valdkondade kõrval taas tahaplaanile.

Tõnis Lukas sõnas, et Isamaa fraktsioon on esitanud eelnõule ettepaneku taastada seaduses

maakonna- ehk keskraamatukogude regulatsiooni muudetud kujul. T. Lukase sõnul ei ole

kõiki RaRa-le kavandatavaid ülesandeid, sealhulgas koolitusi ja kohapealset nõustamist,

mõistlik täielikult tsentraliseerida, sest maakonnakeskus on väiksematele omavalitsustele

lähemal ning täidab olulist suhtleja ja kaasaja rolli. Ta leidis, et kavandatud piirkondlikud

töökohad ei pruugi seda puudujääki lahendada, kui otsustamine ja sisuline suhtlus liiguvad

siiski maakondadest kaugemale.

T. Lukas märkis, et ühtsele süsteemile üleminek ei pruugi tuua rahalist kokkuhoidu, kui

15

kasutusele võetakse kallis ühissüsteem, mida tuleb eri vajaduste järgi edasi arendada ja mille

rakendamine eeldab rahvaraamatukogudele täiendavat tuge. Samuti rõhutas ta reformi

regionaalpoliitilist mõõdet: kvalifitseeritud töökohtade kadumist maakondadest ei tohi lubada

ilma samaväärse asenduseta. T. Lukas palus, et otsustes arvestataks tegelikke piirkondlikke

vajadusi.

Liina Kersna tänas osalejaid kirjaliku ja suulise tagasiside eest ning märkis, et tagasiside

põhjal on juba sõnastatud kuus muudatusettepanekut. Arutelu käigus esile toodud küsimuste

põhjal võib muudatusettepanekuid lisanduda.

L. Kersna sõnul on eelnõuga aastaid koos valdkonnaga töötatud ning eesmärk on jõuda teise

lugemiseni kevadistungjärgul. Lõpphääletuse aeg sõltub sellest, kas arutelu tulemusena

lisandub uusi muudatusettepanekuid.

3. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ning muid küsimusi ei tõstatatud

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

1

Eesti Rahvus- raamatukogu tegevusaruanne

2025

KINNITATUD Eesti Rahvus- raamatukogu nõukogu 07.04.2026 otsusega nr 1-1/1

2

Sisukord

1. Aasta lühiülevaade 3

2. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine 7

3. Eesti Raamatu Aasta, Eesti raamat 500 11

4. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus 15

4.1. Üleriigiline laenutusteenus MIRKO 17

4.2. Raamatukogude statistika 20

4.3. Andmehaldus 21

4.4. Digihumanitaaria ja andmete kättesaadavaks tegemine 22

4.5. Raamatukoguvõrgu täiendus- ja kutsekoolitus 23

5. Raamatukogu kasutamine 25

5.1. Külastused 25

5.2. Soovitus- ja rahuloluindeks 25

5.3. Raamatukoguteenuste kasutajaks registreerumine 26

5.4. Teavikute laenutamine 28

5.5. Päringutele vastamine 30

5.6. RaRa digiteenused: DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaal 31

6. Kogud ja säilitamine 33

6.1. Kogude komplekteerimine 33

6.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite väljastamine 34

6.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia 35

6.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv 36

6.5. Digiteerimine 37

6.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine 39

6.7. Füüsiliste kogude säilitamine 39

7. Sotsiaalia ja humanitaaria infokeskus 41

8. Pimedate raamatukogu 45

9. Hoiuraamatukogu 47

10. Hariduskeskus 49

11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade 51

12. Organisatsioon ja personal 53

13. Rahvusvaheline koostöö 55

3

1. Aasta lühiülevaade

• 2025. aastal jõudis rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone rekonst- rueerimine uude etappi. Ehitaja andis peamaja üle 01.09.2025 ja algas töö üleviimine Narva mnt 11 asendusruumidest Tõnismäele: asenduspind suleti 03.09.2025 ning algas intensiivne kolimisperiood.

• Hoidlate valmimine ja kogude tagasikolimine –veebruaris algas teavikute kolimine laost ning oktoobris jõudsid Tõnismäele Narva mnt ajutistes ruumides olnud teavikud. 22 hoidlast oli aasta lõpuks inven- tariga sisustatud 8 ning 62 354 kastist (1888 alust) lahti pakitud 15 899 (25,5%). Viimased hoidlad antakse üle 2026. aasta jaani- päevaks ja kolimine lõpeb 2026. aasta sügiseks.

• Tõnismäe hoone haridus- ja innovatsioonikeskkond – 17.04.2024 kinnitati koostöö Vivita/Lahenduste Laboratooriumiga loovate õpi- ruumide prototüüpimiseks ning 10.03.2025 sõlmiti TalTechiga hea tahte kokkulepe robootikalabori regulaarse programmi käivitamiseks. EdTech Hubi kontseptsiooni ettevalmistust toetasid õppereisid (Oodi ja Helsinki Education Hub) ning 14.08.2025 Haridustreffil koos EdTech Estoniaga korraldatud koosloome töötoad.

• Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus – RaRa jätkas laiapõhjalise rahvaraamatukogude reformi eeltegevusi; keskenduti koostöö edendamisele, töörühmade tegevuste korraldamisele ning toime- ja koostöömudeli kinnistamisele.

• Üleriigiline e-kataloog – MIRKO edasiarendusena alustati e-kataloogi arendusi. 2025. aasta lõpuks olid töös I–II etapp (juurdepääsulahendus ja otsing), toimus nõuete ja UI/UXi (kasutajaliidese ja -kogemuse disaini- põhimõtete) kooskõlastamine erinevate raamatukogutüüpidega ning arendused algasid.

• Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRSi) hange – aasta teisel poolel koostati hankedokumentatsioon, sõlmiti ühishanke kokkulepe ELNETi raamatukogudega (18.12.2025) ja valmis terviklik hankeraamistik.

• MIRKO e-väljaannete laenutus – maht jäi planeeritust madalamaks, kuid nõudlus oli selgelt olemas. Teenuse kasutus sõltus otseselt litsentside (kasutuskordade) arvust, piiratud eelarve tõttu oli teavikute kättesaadavus piiratud ja kasutajakogemus ebaühtlane (soovitus- indeks: 2025. a 37%, 2024. a 30%).

• E-väljaannete hinnaläbirääkimised kirjastajatega – kujundati uus ostumudel (fookus vanemale kirjandusele, soodushinnad ja piirmäärad), et tagada lõppkasutajatele stabiilne ja jätkusuutlik teenus. Vana hanke- mudeliga võrreldes väheneb e-raamatu laenutuskorra hind 1,67 eurolt 1,18-le (29%) ja audioraamatu laenutuskorra hind 4,18 eurolt 2,94-le (30%).

4

• Raamatukogude juhtimistöölaud (RAJU) –juhtimistöölaua arendus osutus planeeritust mahukamaks ega valminud 2025. aastal. Probleeme süvendas riigihanke võitnud arenduspartneri töömahu alahindamine ehk sisuliselt alapakkumine hankes. Tehnilised tõrked põhjustasid kooliraamatukogude aruandluses hilinemisi ja puudujääke, mõjutasid andmekvaliteeti ning vähendasid statistikateenuse tulemuslikkust ja usaldusväärsust. RaRa jaoks kujunes olukord sisuliselt kriisijuhtimiseks. Avaliku liidese valmimine lükkus 2026. aastasse, oodatud funktsioonide puudumine kahjustas mainet ning probleemide lahendamine jätkub eesmärgiga viia need lõpule 2026. aasta juuniks.

• DIGARi arendus – tähtaeg nihkus 2026. aasta kevadesse, arendus anti üle garantiitööde klausliga. Samas käivitati andme- ja kodanikuteaduse arendusetapi järgmine osa, mille fookuses on kasutajate kaasamine ja tulevikuteenuste arendamine.

• Automaatse kataloogimise ja märksõnastamise kratt (Kata) valmis 2025. aasta lõpul ning alustati lahenduse juurutamist kataloogimise ja DIGARi töövoogudesse (jätkub 2026. aasta jooksul).

• Litsentsiandmebaasid – andmebaaside arv ja ligipääs jäid üldjoontes stabiilseks, kuid kasutuskorra keskmine hind kasvas ja otsingute arv langes: 2025. aastal tehti 382 288 otsingut (–17% võrreldes 2024. aastaga). Fookus nihkus pigem infonõustamistel ja otsesel lugeja- teenindusel toimuvatele sisututvustustele.

• Tehisintellekt rahvusbibliograafias – RaRa juhtkond kinnitas otsuse mitte käsitleda tehisintellekti abil loodud väljaandeid rahvusbiblio- graafia objektidena, et hoida bibliograafia sisu üheselt määratletava ja võrreldavana.

• Digitaalarhiiv: platvormivahetus ja automatiseerimine – digitaalarhiiv viidi üle uuele tarkvaralahendusele Rosetta ning jätkus töövoogude automatiseerimine (sh SUPP2 ja migratsioonid), mis vähendas käsi- töönduslikku arhiveerimist ja stabiliseeris tööprotsesse.

• Kultuuriministeeriumi digipöörde tegevuskava raames viis RaRa ellu trükipärandi massdigiteerimise projekti,mille tulemusena tehti avalikult veebis kättesaadavaks 557 575 lk ajalehti. 18 kuuks planeeritud projekt (01.09.2024–28.02.2026) lõpetati ennetähtaegselt 05.01.2026.

• Viidi läbi raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb” koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja raamatukogu, Eesti Kirjandus- muuseumi ning uuringufirmaga Kantar Emor; tulemused avaldatakse 2026. aastal trükisena.

• Sotsiaal- ja humanitaarteaduste infoteenus – varasemad eraldi teenused ühendati ühtseks infoteenuseks ja osakonnad üheks struktuuriüksuseks, koondades teadmised ja oskused. Ajutine teenindus toimis ning infonõustamiste maht kasvas.

• Haridustegevus piiratud tingimustes: fookus kvaliteedil ja digi- materjalidel – programmide maht oli väiksem, kuid loodi/uuendati suur hulk mänge ja õppematerjale; kasutajateed tehti selgemaks ja veebimaterjalide kasutus kasvas. Soovitusindeks püsis jätkuvalt kõrge: 88% (2024. a 92) ja rahuloluindeks 74% (2024. a 82).

5

• Digihumanitaaria ja teaduskoostöö – valmisid RaRa andmetel põhi- nevad lõputööd ja alustati koostööprojekte (sh keelemudelite treening- korpuste loomist), mis kinnistas digilabori rolli uurimistoena.

• Videomängude muuseum LVLup! tegutses rahvusvahelises võrgusti- kus: EFGAMPi liikmena, 28.10–04.11 Berliinis arvutimängude muuseumi (Computerspielemuseumi) programmis „Replay Rebrain” ning praktika- kohana programmi Erasmus+ raames (kolm praktikanti Prantsusmaalt).

• Sündmuskeskuse töö algus: omatulu ja turuletulek – 2025 oli tegevus- mudeli ülesehitamise aasta. Teeniti omatulu, majja toodi üle 10 000 külastaja ja toimus 60 sündmust; huvi kandus eelbroneeringutena 2026. aastasse.

• Organisatsiooni tunnustused: Green Key ökomärgis tugevdab RaRa sündmuskeskuse positsiooni suurürituste võõrustamisel. Hoiuraamatu- kogu kampaania „Anna raamatule uus elu!” pälvis ERÜ jätkusuutlikkuse eripreemia (28.02.2025) ning Tõnismäe hoone muinsuskaitseameti aastaauhinna (20.11.2025). RaRa-d tunnustati ka atraktiivse tööandjana humanitaarteaduste üliõpilaste seas ning märgistega „Tervist edendav töökoht 2025” ja „Riigikaitsjate toetaja 2025” (pronkstase).

RaRa võtmenäitajad 2023‒2025

Mõõdik Muutus 2024 (%)

Tulemus 2025

Tulemus 2024

Tulemus 2023

Kasutajate rahulolu 

Soovitusindeks, RaRa (%)  1,2 86 85 88

Raamatukogu kasutamine

Külastuste arv –37,8 40 563 65 175 69 095

Otsinguportaali ja litsentsiandmebaaside kasutamine

–17 382 288 460 618 329 044

DIGARi ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine

80,9 9 232 677 5 103 664 1 936 144

Kodulehe külastused 74,3 782 081 448 760 327 548

Digikogude maht

Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest (andmebaasi ERB alusel; %)

0 32 32 30

Üleriigiline laenutusteenus MIRKO

„Raamatud liikuma” soovitusindeks (%)  22,1 87 71 84

E-väljaannete soovitusindeks (%)  14,3 34 30 53

Üle-eestiline laenutuste arv –30,2 2 422 3 468 2 357

E-väljaannete laenutuste arv –27,2 102 945 141 365 105 254

RaRa Tõnismäe hoone pälvis Muinsuskaitseameti aastaauhinna „Hästi restaureeritud mälestis avalikus omandis”. Esile tõsteti rekonstrueerimise kvaliteeti ning RaRa rolli kultuuripärandi hoidjana. Foto: Aron Urb

7

2. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine

2025. aastal jõudis rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone rekonstrueeri- mine uude etappi: peamaja anti RaRa-le üle 01.09.2025 ning taastus halduskulude katmise kohustus. Rekonstrueerimist juhtis Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja ehitas OÜ Ehitus5ECO. Hoone avatakse täies mahus 2027. aasta mais. Üleandmise järel algas kolimine Narva mnt 11 asendusruumi- dest Tõnismäele: asenduspind suleti 03.09.2025 ning raamatukogus algas intensiivne kolimisperiood.

2025. aasta oli hoidlate valmimise ja kogude tagasikolimise aasta. Kogude kolimine algas veebruaris; kevadel lisandus seadmete, inventari ja kunsti- teoste kolimine ning oktoobris jõudsid Tõnismäele Narva mnt ajutistes ruumides olnud teavikud. Lahtipakkimist ja hoidlatesse paigutamist ootas 1888 alust ehk 62 354 kasti. Hoidlate sisustamise hanke võitja AS Laomaailm alustas inventari paigaldamist kohe pärast hoone üle andmist. Oktoobri lõpuks valmis esimene hoidla ja novembris algas teavikute kolimine. RaRa käsutuses on 22 hoidlat, neist 8 oli aasta lõpuks inventariga sisustatud. Aasta lõpuks pakiti lahti 15 899 kasti ehk 25,5% kogumahust. Viimased hoidlad antakse üle 2026. aasta jaanipäevaks ja teavikute kolimine lõpetatakse 2026. aasta sügiseks.

Teenused jäid kättesaadavaks teeninduspunktides ja e-kanalites: pärast Narva mnt väikese maja sulgemist saavad lugejad kasutada RaRa saatkonda Solarise 2. korrusel ja alates septembrist teenindus- punkti aadressil Suur-Sõjamäe 44b. Raamatuid saab ka tellida Viru bussiterminali ja Ülemiste Keskuse raamatukappidesse. Tõnismäe majja pääseb alates 03.09.2025 eelkokkuleppel haridusprogrammide, koolituste ja ürituste raames.

Uuendatud hoone siht on külastajate arvu mitmekordistamine (eesmärk 3000 külastust päevas). Ettevalmistused lähtuvad neljast põhifunktsioo- nist: RaRa kui raamatukoguteenuse osutaja, kultuuri- ja sündmuskeskus, hariduskeskus ning töö- ja kogukonnaruum. 2025. aastal jätkus teenindus- korralduse, iseteenindusliku raamatukogu terviklahenduse ja ligipääse- tavuse põhimõtete kooskõlastamine, et siduda ühtseks teenuseruumiks füüsiline ja virtuaalne keskkond (majaplaan, avakogu juht, iseteenindus- automaadid, broneerimissüsteem ja koduleht). Paralleelselt täpsustati eelarveid ja hangete ajakava ning alustati broneerimissüsteemi arendu- sega. Kultuuri- ja hariduskeskkonna ettevalmistused jätkusid 2024. aastal kinnitatud visiooni alusel: algas kuraatorite töö aastate 2026–2027 hangete ja sisutegevuste ettevalmistamiseks.

8

Hea tahte koostöölepped ja partnerlus. RaRa alustas Tõnismäe hoone haridus- ja innovatsioonikeskkonna kujundamist, sõlmides hea tahte koostööleppeid ja leides kindlaid partnereid. 17.04.2024 kinnitati koostöö Vivita/Lahenduste Laboratooriumiga, et avada Tõnismäe hoones keskus loovate õpperuumide ja õppemeetodite prototüüpimiseks ja testimiseks koos lastega ning pakkuda 9–18-aastastele leiutamis-, prototüüpimis- ja enesejuhtimisoskuste arendamiseks sobivat keskkonda. 10.03.2025 sõlmiti TalTechiga hea tahte kokkulepe, millega pandi paika robootika- labori regulaarse programmi raamistik (kursused, laagrid ja õpitoad); tegevus aitab siduda RaRa ruumid noorte teadus- ja tehnoloogiahuvi kasvatamisega. EdTech Hubi kontseptsiooni ettevalmistust toetasime õppereisiga (Oodi ja Helsinki Education Hubi külastused) ning 14.08.2025 Haridustreffil koostöös EdTech Estoniaga läbi viidud koosloome töö- tubadega, et saada sisendit RaRa haridusinnovatsiooni- ja õpikeskkonna disainiks ning teenusemudeli täpsustamiseks.

Protsendikunsti raames korraldasid RKAS ja rahvusraamatukogu 2025. aastal Tõnismäe hoone sisehoovi kunstikonkursi. 36 kavandi seast valiti võitjaks Jass Kaselaane ja Jenny Grönholmi pronksskulptuur „Monument raamatutele, mis on loetud kapsaks”. Teise koha sai Urmas Viigi „Sõna- sööja” ja kolmanda Hannes Aava „Sisaliku tee. Geoloogiline aed”.

Kampaania „Tagasi Tõnismäele”. RaRa meediategevus jaotati kolme etappi, et toetada kolimist asendusruumidest tagasi Tõnismäele ning hoida avalikkust kursis teenuste muudatustega. Esimeses etapis (01.05.–31.08.2025) keskenduti asendusruumide sulgemisele, ülipikale laenutustähtajale, ehituse lõppjärgule ja teenuste kättesaadavusele kolimisperioodil. Etapp algas 8. mai pressituuriga Tõnismäel ning sai laialdast kajastust Eesti populaarsemates tele-, raadio- ja veebikanalites. Teises etapis (01.09.–03.10.2025) oli fookuses Narva mnt asendus- ruumide sulgemine, teenuste korraldus 19-kuulisel üleminekuperioodil, töötajate tagasikolimine ning Tõnismäe ruumide kasutamise ja haridus- tegevuste algus. Teine etapp algas 1. septembri pressiteatega ning tõi taas ulatusliku kajastuse televisioonis, raadios ja veebimeedias.

Kampaania kaks esimest etappi tagasid kolimise ja Tõnismäele naasmise järjepideva ja laiapõhjalise meediakajastuse, hoides teema avalikkuse fookuses kogu kolimisperioodi vältel. Tugeva tulemuseni jõudsime ka sotsiaalmeedias, kus 2025. aasta kajastused ületasid eelmise aasta taseme juba septembri lõpuks.

Ülevaade kommunikatsiooni- ja turundustegevustest. 2025. aastal püsis rahvusraamatukogu meedianähtavus tugev ja kasvas võrreldes eelneva aastaga: ilmus 1179 meediakajastust (2024. a 1083), millega organisatsioon tõusis 10 000 enim kajastatud organisatsiooni seas 149. kohale. Kajastuste hinnanguline rahaline väärtus ületas 670 000 eurot (meediaauditi teinud BMMG arvutus regionaalsete sisuturundus- ja reklaamihindade põhjal). Meediapilt oli valdavalt neutraalne või positiivne ning tähelepanu koondus peamiselt avalik-õiguslikesse ja kultuurikanalitesse, toetades rahvusraamatukogu kuvandit riikliku kultuuri- ja teadmuskeskusena.

9

Turunduses ületas infonõustamise kampaania „Tippteadja” seatud ees- märgi (180 nõustamist), jõudes 203 nõustamiseni. Sotsiaalmeedias kasvas nähtavus ja kaasatus märkimisväärselt: postituste orgaaniline ulatus suurenes aastaga 282 247-lt 370 000-ni ning kogulevik 500 000-ni; kaasatus tõusis 49 204-ni ja uusi jälgijaid lisandus 1554. Facebookis on postituste orgaaniline ulatus kasvanud kahel järjestikusel aastal ligikaudu 100 000 unikaalse kasutaja võrra, kinnitades valitud sisustrateegia ja sõnumiraamistuse tulemuslikkust.

Infonõustamise kampaania „Tippteadja”

Emakeelepäeval anti hoogu Eesti Raamatu Aastale. Foto: Aron Urb

11

3. Eesti Raamatu Aasta, Eesti raamat 500

RaRa oli aruandeaastal seotud raamatuaasta mitmete kesksete tegevus- tega. Teema-aasta peakorraldaja oli Eesti Kirjanduse Selts ning patroon Vabariigi President Alar Karis. Eesmärk oli kaasa lüüa vähemalt ühe temaatilise näituse ja konverentsi korraldamisel ning osaleda vähemalt ühe teemakohase trükise väljaandmisel.

Uudishimu päeval (17.11.2024) sündis rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandus- muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös algatus Koduraamatukogu, mille raames jagasid eestlased pilte oma kodustest raamaturiiulitest. RaRa kodulehelt leiab fotogalerii, kus saab lähemalt tutvuda sadade Eesti kodude raamaturiiulitega.

07.03.‒01.05.2025 oli Tallinnas Tammsaare pargis väljas Joonas Sildre koomiksinäitus, mis viis külastajad rännakule kirjasõna maailma ‒ eesti- keelse teksti esmamainimisest iseseisvusmanifestini. Näitus lähtus Eesti ja Läti rahvusraamatukogu ühisest artiklikogumikust „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri” ja oli osa raamatuaasta programmist. Seda eksponeeriti mitmetes saatkondades ning president Alar Karise riigivisiidi ajal ka Kasahstanis. Näituse põhjal anti raamatuaasta lõpuks välja trükitud koomiks.

Läti Rahvusraamatu- kogu direktriss Dagnija Baltiņa ja Eesti Rahvusraamatu- kogu peadirektor Martin Öövel artikli- kogumiku „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri” esitlusel. Foto: Eiko Lainjärv

12

Maikuus ilmus trükist Eesti ja Läti rahvusraamatukogu koostöös valminud Piret Lotmani ja Toms Ķencise koostatud kogumik „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri”. Raamat sisaldab eesti ja läti humanitaar- teadlaste 25+25 esseed, milles vaadeldakse paralleelselt mõlema rahvuse jaoks ajavahemikus 1525‒1918 ilmunud olulisi trükiseid. Esseed annavad ülevaatliku pildi emakeelsete raamatute väljaandmise algusest ja arengu- loost, kajastades samal ajal meie kirjandusloo uurimise hetkeseisu.

Raamatuaasta lugemisuuring. 2025. aastal läbi viidud lugemisuuring „Eestlane loeb” andis ülevaate eesti raamatukultuuri ja lugemise kestlik- kusest ning kirjasõna väärtustamisest, selgitades eestikeelse kirjasõna tarbimise struktuuri ja kultuurilise kihistumise tendentse, eestikeelse kirjanduse levikut ja lugejani jõudmise viise. Uuringu tulemused anna- vad ülevaate lugemisvara teemadest ja žanritest ning lugemist takista- vatest teguritest, samuti lugejaskonda iseloomustavast tüpoloogiast. Uuring koosneb eestikeelse elanikkonna raamatutarbimise aktiivsuse ja lugemispraktikate statistiliselt kvantitatiivsest uuringust ning raamatute tootmise ja levitamise ning lugemishuvide ja -praktikate kujundamisega seotud spetsialistide osalusel läbi viidud kvalitatiivsetest uuringutest. Uuringut rahastas Kultuuriministeerium ning teostasid rahvusraamatu- kogu, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum ning uuringufirma Kantar Emor. Tulemuste kohta annab RaRa välja trükise, mille ametlik esitlus toimub raamatuaasta lõpukonverentsil 13.03.2026 Eesti Rahvusraamatukogus.

2025. aastal alustati raamatuaasta lõpetamisega seotud sündmuste ja näituste aktiivse ettevalmistusega. Teema-aasta tähistamine lõpeb piduliku konverentsiga. Kahepäevane konverents „Eesti raamat ‒ kaua võib?” toimub 13.‒14.03.2026 rahvusraamatukogu veel avamata hoones ning keskendub esmajoones eesti raamatukultuuri olevikule ja tulevikule.

Joonas Sildre koomiksinäitus viis külastajad rännakule kirjasõna maailma. Foto: Aron Urb

13

Konverentsi fookuses on raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb” ning soomlaste ja lätlaste viimased lugemisuuringud. Käsitlemist leiab ka (kirja)kultuuri ja loomingulisuse säilitamine tehisaru ajastul, eestikeelse humanitaarteaduse tulevik, eesti raamatu käekäik laias maailmas ning noorte lugejate ja kirjanduse õpetamisega seonduv. Konverentsi raames eksponeeritakse esmakordselt ka raamatuaasta jooksul ühisaktsioonina valminud Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna tudengite kujun- datud piltvaipa. Konverentsi peakorraldajad on Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Raamatuaasta lõpukonverentsi ajal avatakse rahvusraamatukogu fuajees ka suur Eesti raamatukujunduse ülevaatenäitus. Eestis on 70 aastat läbi viidud 25 kauneima raamatu konkurssi, et väärtustada ja esile tõsta raamatu esteetilist ja füüsilist poolt. Tegemist on Eesti suurima raamatu- kujundusnäitusega, mida eksponeeritakse huvilistele 2026. aasta jooksul ka Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus ning Tartu Ülikooli raamatukogus.

Eestikeelse raamatu teekond koomiksivõtmes: eestikeelse teksti esmamainimisest iseseisvusmanifestini. Illustraator: Joonas Sildre

Kogusid saab kasutada sõltumata elukohast, väljaandeid tellida pakiautomaati või koju ning e- ja audioraamatuid laenutada digitaalselt. Foto: Aron Urb

15

4. Raamatukogu- võrgu arendus- ja kompetentsikeskus

14.10.2023 kinnitas Kultuuriministeerium rahvusraamatukogu rahva- raamatukogude riiklike ülesannete täitjaks. RaRa täidab riiklikke haldus- ülesandeid: arendab ja haldab üleriigilisi teenuseid, kogub ja analüüsib sisulise töö aruandeid, koordineerib piirkondlikku erialast nõustamist ja koolitusvajaduste iga-aastast kaardistamist, korraldab üleriigilist komplekteerimist ning koordineerib rahvaraamatukogude osalemist rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides. 2025. aastal täideti ülesandeid planeeritud mahus ning üleriigiliste teenuste osuta- miseks vajalikud eeltegevused toimusid suures osas RaRa sisemiste ressursside toel.

2025. aastal keskenduti ühtsete teenuste ülesehitusele, kasutajakoge- muse mõtestamisele ja võrgustiku kaasamisele. Sisuline töö toimus raamatukogude esindajatest koosnevates töörühmades, kes kogusid sisendeid, testisid lahendusi, sõnastasid ettepanekuid ja vahendasid infot.

Aasta lõpus algas statistika esitamine ja menetlemine RAJU keskkonnas. Seda protsessi toetati sihitud juhendamisega, et ühtlustada osalejate rollid, menetlusetapid ja andmekvaliteedi juhtimine kogu võrgustikus. Paralleelselt toimus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) hanke ettevalmistus. Teenuste arendamises hoiti fookus kolmel komponendil: lugejale suunatud ühtne e-kataloog, keskne bibliokirjete andmebaas ja raamatukogutöötajate töövahendina uus raamatukogutarkvara. Nõuete kokkupanek ja sisuarendustöö toimus töörühmades, et lahendus arves- taks eri raamatukogutüüpide vajadusi ning toetaks ühtse teenuse- ja andmeruumi loomist.

Üleriigilise komplekteerimise ja teavikute logistika arenduses kujunes 2025. aasta teaviku teekonna disainiprojekti aastaks. 01.09.2025 sai raamatukogude esindajate koostöös alguse projekt (lõpptähtaeg 28.02.2026) eesmärgiga muuta teavikute liikumine raamatukogude vahel töökindlaks ja kuluefektiivseks ning tagada kiire tarne parima hinnaga.

Kasutajakogemuse seires korraldati üleriigiline rahvaraamatukogude rahuloluküsitlus (06.–20.03.2025), et hinnata kasutajate viimaseid külastuskogemusi. Tulemused kinnitasid raamatukogude teenuste kõr- get kvaliteeti ja kogukondlikku väärtust, kuid tõid välja ka probleemid ja arendusvajadused: uute raamatute eksemplaride vähesus ja järjekorrad, suurema valiku vajadus eri keeltes ja erialakirjanduses, noorte- ja kooli-

16

kirjanduse parem kättesaadavus. Digiteenustes rõhutati e- ja audio- raamatute laenutuse piiranguid ja kasutusmugavust ning vajadust kujundada teenus terviklikumaks koos teavituse ja kasutusjuhistega. Tulemusi kasutatakse sisendina teenuste prioriteetide seadmisel ja arendusvajaduste sõnastamisel.

Võrgustiku ühtse inforuumi kujundamiseks toimus kolm koostööseminari: anti ülevaade riiklike ülesannete korraldusest ja muudatuste ajakavast, käsitleti piirkonnaüksuste loomist ning arutati, kuidas riiklikud ülesanded praktikas kohalikku teenust toetaksid. Testiti ka teaviku teekonna prot- sessi ja lepiti kokku parendusettepanekud. ÜÜRSi ettevalmistustes käsitleti hanke edenemist ja osapoolte ootusi, et vältida tegevuste dubleerimist, hoida teenuse kvaliteeti ning tagada muutuste prognoo- sitavus. Avalikus arutelus esile kerkinud ootused kinnitasid vajadust selge kommunikatsiooni, arendustega seotud riskide maandamise ja osalejate sisulise kaasamise järele.

Olulise läbimurdeni jõuti 2025. aastal koostöös teadusraamatukogudega. Juunis alanud läbirääkimised lõppesid 18.12.2025 avalik-õiguslike ülikoolide, RaRa ja ELNET Konsortsiumi vahelise koostööleppe allkirjastamisega. Lepiti kokku eesmärk arendada ja ühishankega hankida Eesti raamatu- koguvõrgule ühtne raamatukogusüsteem. ÜÜRSi arenduseks eraldatud ESFi vahendeid käsitletakse riikliku investeeringuna. Kinnitati osapoolte otsustusõigus hanke kõikides etappides ja lepiti kokku, et lahendus peab võimaldama vajadusel arendusi teha nii ühiselt kui eraldiseisvalt ning kulude katmise vastutus jaotub osapoolte vajaduste ja teenuse kasutuse järgi.

RaRa panustas rahvaraamatukogude arendusvõimekusse ka kiirendi programmi kaudu. Investeeringuprojektide taotlusvooru eelarve oli 441 750 eurot, laekus 34 taotlust kogusummas 954 603 eurot ning projektide üldmaksumus oli 1,914 mln eurot (eelduseks oli vähemalt 50%-ne oma- või kaasfinantseering). Toetust sai 29 projekti; suurim toetus oli 58 852 ja väikseim 598 eurot. Koolitusprojektide taotlusvooru eelarve oli 33 250 eurot, laekus 16 taotlust kogusummas 62 813 eurot ning projektide üldmaksumus oli 98 708 eurot. Toetuse ülempiir oli 7000 eurot, toetust sai 14 koolitust ja õppereisi. Kokkuvõtet esitleti 29.04 RaRa ja Kultuuriministeeriumi koostööseminaril. Kultuuriministee- riumile koostati ülevaade taotlustest, toetustest ja parimast praktikast aastatel 2023–2025 ning investeeringute mõju kasutajate rahulolule käsitleti mäluasutuste suveseminaril ettekandes „Rahvaraamatukogude kiirendi investeeringuprojektide tulemustest aastatel 2023–2025”.

Kokkuvõttes oli 2025. aasta arenduskeskuse vaates teenuste aasta. Tegevused toimusid vastavalt planeeritud ajakavale. Fookus oli üleriigi- liste teenuste rakendamise eeldustel (andmed, protsessid, kokkulepped), et 2026. aastal jätkata standardiseerimise, teenusepõhise juhtimise ja ÜÜRSi edasiste ettevalmistustega.

17

4.1. Üleriigiline laenutusteenus MIRKO 2025. aastal viidi Kultuuriministeeriumi digipöörde raames läbi raamatu- kogude sündmus-, proaktiivse ja nõusolekuteenuse ärianalüüs, mis kaardistas ÜÜRSi vaates isikuandmete töötlemise protsessid ja andmete kättesaadavuse, kirjeldas tulevikulahenduse teenuseid ja IT-arhitektuuri ning hindas andmetöötluse õiguslike aluste olemasolu ja piisavust.

Üleriigilise e-kataloogi arendust jätkati MIRKO edasiarendusena. Aasta esimesel poolel keskenduti e-kataloogi juurdepääsu- ja otsingulahenduse arendaja leidmiseks minikonkursside korraldamisele. Hanked kuulutati välja ja alustati arendustega. Aasta teisel poolel algas raamatukogusüs- teemi hankedokumentide koostamine. Raamatukogusüsteemi töörühm ja ekspertgrupp koostasid tehnilise kirjelduse ning aasta lõpuks valmis terviklik hankedokumentatsioon.

Üleriigilise laenutusteenuse ja MIRKO arendused on parandanud ligipääsu teenustele üle Eesti: kogusid saab kasutada sõltumata elukohast, välja- andeid tellida pakiautomaati või koju ning e- ja audioraamatuid laenutada digitaalselt. E-kataloogi arenduse algus loob tulevikus eeldused kasutaja- sõbralikumaks otsinguks ja teenustele ligipääsuks, toetab ühtse üleriigi- lise raamatukogusüsteemi ning andmepõhise ja kasutajakeskse teenuse- mudeli kujunemist. Täismahuni jõuab arenduse mõju 2027. aasta teisel poolaastal, kui ühtne e-kataloog ja raamatukogusüsteem jõuavad raamatu- kogude ja lugejate igapäevasesse kasutusse.

Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets 2022 – – – – – – – – 135 335 215 219

2023 210 7 494 7 278 5 846 6 867 8 806 11 764 11 184 11 702 12 149 12 511 11 800

2024 14 343 16 980 18 230 13 176 13 817 11 957 10 313 7 767 12 426 11 541 7 852 6 431

2025 8 665 9 951 9 633 9 054 7 644 10 217 6 701 4 047 7 764 13 525 9 393 9 004

MIRKO paber- ja e-laenutused ning liitunud raamatukogud 2022‒2025

Mõõdik 2022 2023 2024 2025 Üle-eestiline laenutus (MIRKO) 904 2 357 3 468 2 422 E-väljaannete laenutus (MIRKO) ‒ 105 254 141 365 102 945 Liitunud raamatukogud 31 44 77 86

MIRKO teenuse üldine aastane laenutuste arv 2022‒2025

0

4 000

8 000

12 000

16 000

20 000

18

Üleriigilise laenutusteenuse tulemused olid tagasihoidlikumad kui eelmisel aastal: eesmärgist täideti 76%. Kasutuse vähenemise põhjuseks oli kind- lasti muuhulgas olukord, kus kolme suure raamatukogu kogud olid MIRKOs pikemalt kättesaamatud: RaRa kolimise tõttu, TalTech remondi tõttu ning Viljandi Linnaraamatukogu loobus teenusest töökorralduslike muudatuste tõttu.

Üle-eestiline laenutus 2022‒2025

Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets 2022 – – – – – – – – 135 335 215 219

2023 210 200 206 165 150 123 152 156 289 341 204 161

2024 401 232 237 195 137 258 300 407 427 320 305 249

2025 348 274 235 200 170 169 192 190 259 206 198 212

E-väljaannete laenutusi tehti kokku 102 945 (2024. a 141 365) ning eesmärgist täideti 73%. Laenutusmaht sõltub teenusesse hangitavate teavikute kasutuskordade arvust: osteti 94 150 kasutuskorda (2024. a 89 570). Aasta lõpus lisandus Kultuuriministeeriumilt lisarahastus 350 000 eurot, mille eest hangiti 2026. aastaks 144 030 e-raamatu ja 80 180 audioraamatu kasutuskorda. Teenust kasutasid kõigi oma- valitsuste lugejad, enim kasutajaid elaniku kohta oli väikesaartel (6%) ning Tallinna ümbruse valdades (Saue, Saku, Rae, Kiili 4–5%).

0

100

200

300

400

500

19

E-väljaannete laenutus 2023‒2025

Rahulolu- ja soovitusindeks olid jätkuvalt madalad, peamine negatiivse tagasiside põhjus oli e- ja audioraamatute litsentside (kasutuskordade) nappus. Kuigi keskkonnad töötasid 2025. aastal stabiilselt ja soovitus- indeks suurenes 37%-ni (2024. a 30%), tekitas vähene sisu endiselt suurt rahulolematust. E-väljaanded läksid aasta jooksul ka kallimaks ja seetõttu oli võimalik osta veel vähem litsentse (kasutuskordi).

Läbirääkimised kirjastajatega, MIRKO e-laenutuse litsentsimudel. Eesmärk on ühiselt kujundada mudel, mis tagab rahulolu üleriigilise e-laenutuse teenusega ja selle jätkusuutlikkuse. Läbirääkimiste tule- musel kujundati uus hankemudel: RaRa hangib edaspidi 70% ulatuses vanemat (rohkem kui aasta tagasi ilmunud) kirjandust soodushinnaga (40–60% tavahinnast). MIRKO ostudel on piirhind: e-raamatul 20 eurot ja audioraamatul 50 eurot litsentsi kohta, kus üks litsents sisaldab 10 kasutuskorda. Uus hinnastus ja hankemudel langetasid laenutuskorra hinda ligi kolmandiku võrra. Vana mudeliga võrreldes vähenes e-raamatu laenutuskorra hind 1,67 eurolt 1,18-le (29%) ja audioraamatu laenutus- korra hind 4,18 eurolt 2,94-le (30%). Sama eelarve juures (242 000 eurot) tähendab see, et laenutuskordade kogumaht kasvab eeldatavalt 9400-lt 13 328-le ehk lisandub 3928 laenutuskorda (42%). Sisuliselt tähendab see, et sama raha eest saadakse märgatavalt rohkem kasutuskordi ning teenuse kättesaadavus paraneb.

Üleriigilise laenutusteenuse 2026. aasta fookused on üleriigilise e-kata- loogi arenduse jätkamine ja kasutuselevõtt MIRKO edasiarendusena, ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) hankemenetluse läbi- viimine, MIRKO laenutusteenuse ja e-väljaannete teenuse edasiarenda- mine ja stabiliseerimine ning andmehalduse, teenuste turvalisuse ja õigusraamistiku põhimõtete süsteemne rakendamine.

Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets 2023 – 7 294 7 072 5 681 6 717 8 683 1 1612 11 028 11 413 11 808 12 307 11 639

2024 13 942 16 748 17 993 12 981 13 680 11 699 10 013 7 360 11 999 11 221 7 547 6 182

2025 8 317 9 677 9 398 8 854 7 474 10 048 6 509 3 857 7 505 13 319 9 195 8 792

0

8 000

12 000

4 000

16 000

20 000

20

4.2. Raamatukogude statistika Statistikateenuse mahtu näitab andmeesitajate (raamatukogude) arv.

Statistikateenuse maht 2021‒2025

Mõõdik 2021 2022 2023 2024 2025

Andmeesitajate (raamatukogude) arv 871 864 893 887 858

Võrreldes 2024. aastaga vähenes näitaja 29 võrra rahvaraamatukogude struktuurimuudatuste ja kooliraamatukogude aruandluse RAJUsse liikumise tõttu. Raamatukogude juhtimistöölaua haldusliidese kasutust peegeldab kasutajate arv: 2025. aastal loodi konto 912 raamatukogutöötajale.

Raamatukogude juhtimistöölaua (RAJU) arendus ja kasutuselevõtt osutus planeeritust aja- ja ressursimahukamaks ning projekt ei lõppenud 2025. aastal. Arenduspartner hindas töö sisu algselt liiga lihtsaks ning RaRa pidas probleemide ja riskide maandamiseks partneriga täiendavaid läbirääkimisi (sh ulatuse, ajakava ja tarnete osas). RAJU haldusliides avati septembris kooliraamatukogude statistika kogumiseks. Selleks ajaks olid raamatukogude andmed RSTATi andmebaasist üle toodud ja põhifunktsionaalsus aruannete täitmiseks olemas, kuid andmete kogumisel ja menetlemisel esines tehnilisi tõrkeid ning kasutuselevõtt ei olnud kooliraamatukogudele sujuv. See mõjutas aruannete kvaliteeti, pikendas kontrollitsüklit ja tõi kaasa hilinemisi: osa raamatukogusid

Koos Eesti Raamatu- koguhoidjate Ühin- guga väljaantav ajakiri Raamatukogu kajastab nii raamatu- koguvõrgu arendusi kui ka laiemale lugejaskonnale huvi- pakkuvaid teemasid raamatumaailmast. Illustratsioonid: Joonas Sildre

21

ei esitanud aruannet tähtajaks ning 16 kooliraamatukogu jättis aruande esitamata; kokku esitas aruande õppeaasta 2024/2025 kohta 340 kooli- raamatukogu. RAJU keskkonnas valmis Statistikaameti nõuetele vastav koondaruanne, kuid see esitati kokkuleppel hilinemisega. Juhtimistöölaua avaliku liidese arendus ei valminud ja jätkub 2026. aastal. Hilinemine on vähendanud statistikateenuse juhtimise tulemuslikkust ja kvaliteeti ning kahjustanud RaRa mainet raamatukoguvõrgus, kuna mitmed oodatud funktsioonid (nt eeltäidetud andmed ja väljundid) on veel puudu ja valmivad jätkuarendustena.

2026. aasta eesmärk on RAJU projekti lõpetamine, haldusliidese täielik kasutusse võtmine statistika kogumiseks, analüüsiks ja avaldamiseks ning juhtimistöölaua avaliku keskkonna avamine, et teha Eesti raamatu- koguvõrgu andmestik kättesaadavaks kõigile huvilistele.

4.3. Andmehaldus RaRa digipöörde toetamiseks on vajalik ajakohane ja kättesaadav ülevaade andmevaradest. 2025. aastal kirjeldati andmekataloogis õigusbibliograafia (BIE) ja uue Kirjastajaportaali (KP) andmesõnastikud ning need liideti andmekataloogiga; lisaks ühendati kataloogiga DIGARi andmestiku struktuur. Jätkati andmekogude küpsustaseme hindamist 2024. aasta loogika alusel: DEA ja vana DIGAR jäeti hindamata, sest aktiivseid arendusi ei toimunud ning 2023. aasta lõpuks saavutatud tase jäi kehtima. Uuele DIGARile üleminek jäi 2025. aastal toimumata, mistõttu lükkus edasi ka andmekogu küpsustaseme hindamine. Veebi- arhiivi küpsustase jäi hindamise hetkel 2. tasemele. Andmehaldus toetas 2025. aastal võtmeprojektide (RAJU, DIGAR, Kata, MIRKO, Rosetta) arendusi andmete koosvõime ja kvaliteedi vaates, viidi läbi andmeanalüüsi koolitus „AI rakendamine andmeanalüüsis ja andme- töötluses”. DIGARi andmestiku ja ärisõnastiku kirjeldus lükkus projekti- tähtaegade nihkumise tõttu 2026. aastasse. Tulenevalt küpsustaseme eesmärgist (3 ‒ standardtase) on jätkuvalt fookuses ka andmekogude võtmeisikute koolitamine.

22

4.4. Digihumanitaaria ja andmete kättesaadavaks tegemine Teenuse fookuses on suurendada RaRa digiainese taas- ja ristkasutust ning populariseerida digihumanitaaria kui uurimismeetodi võimalusi.

2024/2025. õppeaastal pakuti esmakordselt kõrgkoolidele lõputööde teemasid; Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist kaitses kuus bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilast viis RaRa andmetel põhinevat lõputööd ning ühe lõputöö autorid avaldasid digilabori blogis postituse „Kuidas mõõta digiteeritud teksti kvaliteeti?”. Digilabori tööriistadest täiendati tõlkevõrgustikku ning DIGARis lisandus kohalike ajalehtede ilmumiskohti kajastav kaardirakendus. Viidi läbi viis koolitust TÜs (neli aine „Eesti ajaloo allikad ja digihumanitaaria” raames koos kokkuvõtte- seminariga ning üks aine „Suurte tekstiandmete töötlemine ja analüüs humanitaarteadustes” raames), üks koolitus TLÜs (aine „Sissejuhatus digihumanitaariasse”), seitse koolitust „Kratimanamine algajatele” (Põlvas, Kõrvekülas, Võrus, Jõhvis, Põltsamaal, Valgas ja RaRa-s) ning kaks koolitust „Tehisaru ohud” (Valgas ja TalTechis).

Koostööprojektidena osales RaRa 2025. aastal kahes algatuses: projektis „Meediasisu põhjal loodud Eesti majandusarengut kirjeldav teadmusgraaf ning selle võimalikud valitsemislahendused” koos Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Rahvusringhäälinguga ning projektis „Eesti Rahvusraamatukogu andmekogudest suurte keele- mudelite treeningkorpuste loomine” koos Tartu Ülikooliga.

Digilabori (data.digar.ee) kasutamine 2021‒2025

Mõõdik 2021 2022 2023 2024 2025

Avaandmetena avaldatud andmekogumid 28 26 30 30 30

Avaandmetena avaldatud andmekogud (%) ‒ 80 60 60 60

Veebilehe digilab.rara.ee külastuste arv* 2 209 3 878 4 463 17 730 18 669

Ajakohaste 5-tärni avaandmete publitseerimine IT-süsteemide + andmekogude vaates (%)

‒ ‒ 60 60 ‒

* 2021‒2023 vaid data.digar.ee külastused

Kõik RaRa avaandmetest koosnevad andmekogud on avalikustatud ning 2025. aastal uusi andmekogusid ei lisandunud, juurdekasvu ei olnud ka planeeritud. 2026. aasta peamine fookus on DIGARi avalikustamine, andme- ja kodanikuteaduse arendusetapi edasiarenduste lõpetamine ning Tõnismäe hoones andmelabori avamise ettevalmistamine nii äri- protsesside kui ka IT-arenduse vaates.

23

4.5. Raamatukoguvõrgu täiendus- ja kutsekoolitus 2025. aastal toimus raamatukogudele 17 täienduskoolitust, kus osales 368 raamatukoguhoidjat ehk 13% kõigist Eesti raamatukoguhoidjatest (2024. a 12 koolitust ja 11%). Raamatukoguhoidjate kutsekoolitusele võeti vastu 22 õppurit ning 2024/2025. aasta lennust sai tunnistuse 21. Tegevuste tagasiside oli jätkuvalt väga hea: soovitusindeks oli 93,75% (2024. a 96,23) ja rahuloluindeks 91,67% (2024. a 92,45).

Raamatukogutöötajate erialased täienduskoolitused 2019‒2025

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Täienduskoolituste arv 16 14 16 13 13 12 17

Koolitusel osalenud raamatukoguhoidjate osakaal Eesti raamatukoguhoidjate koguarvust (%)

33 21 20 10 12 11 13

RaRa korraldas maakonnaraamatukogude juhtidele 12.–15.05.2025 kogemusreisi Kopenhaagenisse, osales 18 keskraamatukogude juhti ja 2 RaRa hariduskeskuse töötajat. Fookus oli noortetööl ning külastati Kopenhaageni linnaraamatukogu, Taani kuninglikku raamatukogu ja Frederikssundi linnaraamatukogu.

2026. aastal jätkub uuendatud õppekava alusel raamatukoguhoidjate kutsekoolituse 2025/2026. õppeaasta ning eesmärk on korraldada raamatukogutöötajatele 15 täienduskoolitust aastas, sh lisada vähemalt kaks uut erialast koolitust. Üle vaadatakse õppekavad ja teenuse doku- mentatsioon. Jätkub üleriigilise täienduskoolituste töörühma töö koordi- neerimine ja koolituskalendri koostamine ning järgmise direktorite kogemusreisi korraldamine.

Raamatukogus leiab oma pesa põnevaid tegevusi pakkuv Vivita/Lahenduste Laboratoorium. Foto: Aron Urb

Nüüdseks juba traditsiooniks saanud suveraamatukogu Tallinnas Rotermanni kvartalis. Foto: Eiko Lainjärv

25

5. Raamatukogu kasutamine

RaRa hoonete külastused vähenesid 2025. aastal 37,8%: kokku 40 563 külastust (2024. a 65 175), põhjuseks 03.09 alanud väikese maja Tõnis- mäele tagasikolimine ja Narva mnt hoone sulgemine. Raamatukogu oli avatud 341 päeva (2024. a 338 päeva), lugemisalasid külastas keskmiselt 119 inimest päevas (Solarises 66, väikses majas 43). Solarise esinduses oli 22 457 (2024. a 21 026) külastust (55,4% koguarvust), Narva mnt maja külastusi oli aasta esimesel kaheksal kuul 14 688 (36,2% kogu- arvust), maja suleti külastajatele 03.09.

5.1. Külastused Lugemisala külastused 2015‒2025

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

133 274 132 080 135 125 169 228 200 483 132 542 83 974 60 475 69 095 65 175 40 563

5.2. Soovitus- ja rahuloluindeks Klientide usaldusest ja lojaalsusest ning teeninduse kõrgest kvaliteedist annab tunnistust kõrgena püsiv soovitusindeks 86% (2024. a 85), seda vaatamata keskkonna muutumisele ning tõsiasjale, et 90% kogudest on jätkuvalt lugejatele suletud.

Soovitus- ja rahuloluindeks 2020‒2025

Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Soovitusindeks (%) 90 90 83 88 85 86

Rahuloluindeks (%) ‒ 81 75 80 80 77

Rahuloluindeks väljendab üldist kliendirahulolu, mille kohta küsitakse arvamust pärast teenuse kasutamisel toimunud kliendikontakti; see võimaldab koguda klientide arvamusi ja teha muudatusi, et suurendada nende rahulolu toodete ja teenustega. Asendusruumides tegutsemise aastatel on rahuloluindeks püsinud keskmiselt 80% juures (2024. a 80%).

26

5.3. Raamatukoguteenuste kasutajaks registreerumine Vaatamata sellele, et Narva mnt maja oli avatud umbes kaheksa kuud, lisandus 2025. aastal 6161 uut teenuste kasutajat (2024. a 6879). Aastaks seatud eesmärk 3600 ületati 171%-ga. Iseseisvalt registreerus veebi kaudu 5189 uut kasutajat (2024. a 6723), mis ületas eesmärgiks seatud 3204 162%-ga.

Uued registreeritud kasutajad 2015‒2025

Uutest registreeritud kasutajatest olid 67% naised ja 33% mehed. Pisut on uute kasutajate arvus suurenenud naiste ja vähenenud meeste osakaal, aga valdavalt on trend varasemate aastatega sarnane. Uutest kasutajatest enamik on üliõpilased.

Uute kasutajate jagunemine vanuse järgi 2025. aastal (%)

0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

7433 8065 7431

5400 6161

8 000

10 000

6 000

4 000

2 000

6353 6732

8830

6545 5139

6879

alla 16

0,00

40,00

80,00

120,00

16–20 21–30 31–50 51–65 üle 65

44,23 34,20 30,76 32,11 34,29 42,62

55,77

Naised

Mehed 65,80 69,24 67,89 65,71

57,38

27

Uute kasutajate jagunemine tegevusalade järgi 2025. aastal (%)

Huvivaldkondadest määratleti enim humanitaarteadusi (1013 kasutajat) ning teisena sotsiaalteadusi (700 kasutajat).

Uute kasutajate jagunemine huvivaldkonna järgi 2025. aastal (%)

Kalamaja Sega- koorgi on leidnud tee raamatukokku muusikavideo salvestamiseks. Kuvatõmmis videost „Mägede hääl”. Liisi Koikson & Kalamaja Segakoor

66,03 Määratlemata

8,62 Juht, spetsialist

1,08 Teadur, doktorant

3,15 Õpilane 2,45 Loomeinimene 2,42 Pensionär 1,21 Pedagoog 0,10 Mäluasutuse töötaja 1,00 Ettevõtja 0,78 Riigiasutuse spetsialist

5,14 Muu

8,02 Üliõpilane, magistrant

16,64 Humanitaarteadused

11,50 Sotsiaalteadused

4,21 Õigus

5,21 Kunst

2,86 Muusika13,75 Muu

4,80 Reaalteadused

3,73 Loodusteadused

37,31 Määratlemata

28

5.4. Teavikute laenutamine 2025. aastal vähenes kojulaenutuste arv 12,6%: tehti 31 576 laenutust (2024. a 36 139), kuid sihttase 30 000 ületati 1576 laenutusega. Languse põhjuseks oli Narva mnt hoone avakogude Tõnismäele tagasikolimine (kogud olid ligi kaks kuud suletud). Laenutusvõimaluste tagamiseks suurendati Solarise teeninduspunktis 2024. aasta lõpus riiulipinda 54 laudimeetri võrra, mis võimaldas avakogusid enam kasutada.

Kojulaenutused 2015‒2025

Lugemissaalist/kogust laenutamine 2022‒2025

Laenutuste jagunemine: 43,5% Solarise lugemissaali kogu, 24,9% humani- taaria ja kunstide raamatukogu (HKRK) ning 17,6% sotsiaalia ja parlamendi- raamatukogu (SPARK); jaotus on olnud viimased kolm aastat sarnane. Pakiautomaatide kaudu laenutamine veidi vähenes ning raamatukappide kaudu tehti 1036 laenutust (2024. a-ga võrreldes –10%), sh mõjutasid tulemust Viru raamatukapi tehnilised probleemid alates juunist 2025.

0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

40 982

31 576 40 000

50 000

30 000

20 000

10 000

40 384 36 13933 731

44 295 46 309

33 701 27 549

47 33949 265

9285 8017 7856

5966

8004

4106

11 06411 272

8950 9368 10 863

12 442 13 730

240728543057

2022 2023 2024 2025 0

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

6 000

4 000

2 000

HKRK SPARK (sh parlament) Solaris Hoidla

29

Kojulaenutused raamatukappide ja Omniva teenuse vahendusel 2020‒2025

Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Laenutuste arv raamatukappide vahendusel 9625 10 278 1688 1725 1152 1036

Laenutuste arv Omniva pakiautomaadi teenuse vahendusel

407 830 290 255 200 147

Aruandeaastal telliti RVLi kaudu teistest raamatukogudest 174 teavikut, tellimustest täideti 93% (162). Teistelt raamatukogudelt saadi 50 tellimust ja neist täideti 70% (35), kuna suur osa kogudest on remondi ajaks pakitud.

Raamatukogudevaheline laenutus (RVL) 2015‒2025

Koostöös Goethe Instituudi ja kirjastusega Eesti Raamat toimunud saksa kirjaniku Markus Thielemanni autoriõhtu oli oodatud sündmus paljudele kirjandussõpradele. Foto: Eiko Lainjärv

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 0

400

500

600

700

300

200

100

587

394

181 202

308

101 50

363 351327 353

465444 352 352

621

283 293 347

187 174 73

Sissetulev RVL

Väljaminev RVL

30

5.5. Päringutele vastamine RaRa põhiteenus on kasutajapäringutele vastamine. 2025. aastal registreeriti 200 mahukat päringut (2024. a 291), s.t päringut, millele vastamine võtab aega üle 30 minuti. Kõige ajamahukamad küsimused (3–32 tundi) tulid Riigikogust (sh Riigikogu Kantseleist) ja ministeeriu- midelt. Pöördumiste koguarv oli 8970 (2024. a 8753): veebivestlusi oli 335 (2024. a 421), e-kirju 6379 (2024. a 5861) ja telefonikõnesid 2277 (2024. a 2471); e-kirjade ja telefonipäringute arvu kasv seostub tõe- näoliselt Tõnismäele tagasikolimisega ning veebivestluste langus kasutajate veebikasutusoskuste ja harjumuste muutumisega.

Päringud ja veebivestlused 2018‒2025

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Päringute arv 430 363 414 394 319 239 291 200

Veebivestluste arv 750 1271 2566 2262 1301 1025 421 335

Kõige rohkem pöördumisi lahendatakse e-posti teel. Telefonipäringud ja pikemad teemapäringud on aasta-aastalt pisut vähenenud, kuid püsivad enam-vähem samal tasemel, seevastu infonõustamiste arv on pidevas tõusutrendis.

Päringuteenus 2021‒2025

20212022202320242025 0

4000

5000

6000

7000

3000

2000

1000

2724 2908

1019

5861 6109

78 40 77

2277

335 200 200

2471

421 291 180 239

1322

319

2262

394

5322

62636379

Telefon

Veebivestlus

E-post

Päring

Infonõustamine

31

2026. aastal jätkub teemapäringutele vastamine ning lugejatele ja raamatukogudele kasutajatoe pakkumine (sh raamatukapid, Omniva laenutus, digitaalarhiiv, Otsinguportaal, Kirjastajaportaal, MIRKO). Olulise muudatusena liitub pimedate raamatukogu teenus kogude ja teenindusosakonnaga, mis toob kaasa uue sihtgrupi teenindamise ja töötajate võimaliku puuduse riski. Infonõustamiste eesmärk on 180 nõustamist, mis planeeritult toimuvad veebikanalites.

5.6. RaRa digiteenused: DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaal Digitaalarhiivi DIGAR külastati 2025. aastal 9 232 677 korda (sh DIGAR 5 718 366 korda, DIGARi Eesti artiklid 3 514 311 korda). Võrreldes 2024. aastaga kasvas kasutus 4 129 013 korda. Kasutusnumbrite tõusu üks põhjustest on andmete migratsioon ja andmekvaliteedi kontroll RaRa sisetööde protsessides. IP-põhist eristamist ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik teha ning seetõttu ei saanud eristada lõppkasutajate külastusi RaRa sisemistest protsessidest.

DIGARi ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 2018‒2025

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

DIGARi kasutamine

3 65 942 434 069 566 279 596 494 530 363 478 175 1 792 433 5 718 366

DIGARi Eesti artiklite kasutamine

1 326 232 1 669 371 1 991 494 1 664 597 1 334 148 1 457 969 3 311 231 3 514 311

Lugemissaalides ootavad pakitud teadmised hoidlatesse paigutamist. Foto: Aron Urb

33

6. Kogud ja säilitamine

RaRa kogudega seotud tegevustes jätkati kogude kujundamist vastavalt rahvusraamatukogu ülesannetele eesti kultuuripärandi koguja ja säilitajana, sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu kasutajate vajadustele vastava väljaannete kogu täiendamise ning teadusandmebaaside hankimisega.

RaRa kogude suurus 2015‒2025

Mõõdik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Füüsilised kogud 3 389 471 3 381 072 3 370 2853 383 3633 234 366 3 230 589 3 269 807 3 281 591 3 848 395 3 920 008 3 972 174

E-kogud 179 975 380 445 426 519 460 287 603 774 664 666 718 760 875 860 1 179 773 1 271 174 1 379 475

6.1. Kogude komplekteerimine 2025. aastal jätkus teavikute komplekteerimine vastavalt kogude kujun- damise põhimõtetele. Arvele võetavate teavikute siht aastaks 2025 sai täidetud, komplekteeriti 11 445 teavikut (2024. a 11 241). Tuglase Seltsi raamatukogu sulgemise järel saabus Helsingist hoiuraamatukogusse 167 kasti eestikeelseid trükiseid ja Estonica’t, sh RaRa kogudest puu- duvaid teavikuid, mille arvelevõtt algas 2025. aastal ja jätkub 2026. Harulduste kogusse lisandus „Tarto-Ma Kele Kässi Ramat” (1743).

MIRKO e-laenutuse sisu hangiti 2025. aastal edasi vastavalt e-laenutuse nõukoja suunistele, arvestades kasutuskordi ja kasutajate soove. Aasta lõpus eraldas Kultuuriministeerium ühekordse 350 000 euro suuruse lisa- rahastuse, mille eest hangiti MIRKOsse täiendavalt e- ja audioraamatuid, et paremini katta pidevalt kasvavat nõudlust.

Hangitud andmebaaside maht püsis üldjoontes stabiilne: 2025. aasta lõpus oli otsinguportaalis ligipääs 477 võõrkeelsele andmekogule, sh 32-le RaRa hangitud teadusandmebaasile. Samal ajal kasvas kasutus- korra keskmine hind. Ühelt poolt saab seda selgitada väiksema kasutaja- huviga (varem on olnud suur positiivne mõju andmebaase tutvustavatel kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniatel), teisalt aga peegeldab see teenuste ja kaupade üleüldist hinnatõusu. 2025. aastal tehti otsingu- portaalis ja litsentsiandmebaasides 382 288 otsingut (2024. a 460 618, –17%). Teenuse peamised tutvustuskanalid olid infonõustamised ja otsene lugejateenindus, laiemat kampaaniat ei tehtud.

34

Kasutajate tellimuste alusel (kasutajakeskset komplekteerimismudelit kasutades) tellitud välisraamatute osakaal eelarves püsis 14% juures, kuid viimasel kahel aastal hangitud välisraamatute kasutatavus langes, tõenäoliselt Narva mnt hoone sulgemise tõttu. Humanitaar- ja sotsiaal- teaduste väljaannete hankimise osakaalud on püsinud stabiilsena. Suurem muutus on nähtav 2026. aasta sihtides seoses mahuka mere- kaartide ostuga, mis kaetakse humanitaarteaduste eelarvest. Positiivne on, et komplekteerimiseelarve osakaal RaRa eelarves on jätkunud püsi- valt tõusvas trendis, sest jätkunud on ka teavikute ja logistika üldine hinnatõus. 2026. aasta põhifookus on jätkuvalt teavikute hankimisel RaRa kogudesse vastavalt klientide vajadustele ning raamatukogu profiilile, aga ka tööprotsesside jätkuv kohandamine ning uute teenuse- osutajate koolitamine. Tegeldakse ka komplekteerimisjuhendite üle- vaatamise, korrigeerimise ja täiendamisega, sh videomängude komplekteerimispõhimõtete sõnastamisega.

6.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite väljastamine Säilituseksemplare edastati teistele säilituseksemplare säilitavatele raamatukogudele plaanipäraselt. Teenuse töökorraldus on välja kujune- nud ning mahud püsisid stabiilsed, peegeldades Eesti trükiste tootmise seisu. 2026. aasta eesmärk on tagada teenuse töökindlus ja jätkusuut- likkus kooskõlas säilituseksemplari seaduse ja RaRa andmestrateegiaga, jätkata koostööd kirjastajatega ning toetada digihumanitaaria valdkonda, teksti- ja andmekaeve ning avaandmete teenuseid.

Hangitud ja arvele võetud säilituseksemplaride arv 2021–2025

Aasta Arv Muutus võrreldes 2024. aastaga

2021 7330 ‒

2022 8213 +883 (+12%)

2023 7467 ‒746 (‒9,1%)

2024 6700 ‒767 (‒10,3%)

2025 6136 ‒564 (‒8,4%)

35

Aasta alguses muudeti tehisintellekti (TI) kasutavate kirjastuste tegevuse tõttu ajutiselt standardnumbrite väljastamise tingimusi, mistõttu väljasta- tud standardnumbrite arv vähenes. Massdigiteerimise projekti lõppemise tõttu langes oluliselt digikoopiatele väljastatud standardnumbrite arv, samas jäi digitaalsete säilituseksemplaride arv ligikaudu eelmise aasta tasemele, kuna laekusid TI-kirjastuste 2024. aastal välja antud raamatute failid. Kõikumiste suurim mõjutaja on TI-kirjastuste tegevus, digikoopiate standardnumbreid mõjutavad massdigiteerimise projektid. 2026. aastal on fookuses uue Kirjastajaportaali kasutuselevõtt ning jätkuarenduse hange ja arenduste algus.

Väljastatud standardnumbrid ja failide mahud 2021‒2025

Mõõdik 2021 2022 2023 2024 2025

Kirjastajaportaalist väljastatud ISNide arv 5676 5470 5902 13 912 5 803

Digikoopiatele väljastatud ISNide arv 4134 6267 7051 2 672 508

Säilituseksemplaride failide mahud 7902 6434 7303 15 488 15 614

6.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia 2025. aastal kataloogiti 9590 teavikut (7583 rahvusteavikut ja 2007 välis- teavikut), 2024. aastal 9985 teavikut (7876 rahvusteavikut ja 2109 välis- teavikut). Maht püsis varasemaga võrreldav ning teavikute õigeaegne leitavus e-kataloogis ESTER oli tagatud. Kõik teavikuliigid kataloogiti RDA standardi järgi. Andmekvaliteedi kontroll toimus iga nädal: keskmine vea- määr oli 10% (–1 pp) ning teenusetaseme kokkuleppe alusel kirjeldati 85% saabunud rahvusteavikutest kahe tööpäeva jooksul.

Aruandeaastal täiendati rahvusbibliograafia (ERB) koostamise aluseid otsusega, et tehisintellekti abil loodud väljaandeid ei käsitleta rahvus- bibliograafia objektidena. Otsuse põhjenduseks on eesmärk hoida ERBi kirjeldusandmed võrreldavad ning ühtse kvaliteediloogika alustel.

Vanaraamatu kataloogimisjuhend viidi vastavusse RDA standardiga ning isikunimede normpealdiste juhendit täiendati pseudonüümide käsitlusega. 2025. aastal loodi 8787 normikirjet (2024. a 9244). 2026. aastal on fookuses teavikute jooksva kataloogimise jätkamine, andmekvaliteedi sihipärane suurendamine ÜÜRSi juurutamise ettevalmistamiseks ning isikunimede normikirjete ja märksõnastamise korrastamise lõpetamine raamatukogusüsteemis Sierra. Fookuses on ka RDA järjepidev rakenda- mine, rahvusvaheliste identifikaatorite (VIAF, ISNI) kasutuselevõtt normi- kirjetes, automatiseerimise rolli täpsustamine krati tulemuste põhjal ning rahvusbibliograafia positsioneerimine ÜÜRSi tuumikteenusena.

36

6.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv Aruandeaasta esialgne eesmärk oli digitaalarhiivi migratsiooni lõpetamine Proacti Läti taristule I kvartalis. Migratsioon Läti serverikeskusesse viidi lõpule, kuid umbes 2% andmetest jäi saatmata, sest 17.12.2024 tegi RaRa juhtkond otsuse kolida digitaalarhiivi majutus RaRa Ädala serverikesku- sesse. Otsuse aluseks oli eelarveline kokkuhoid, kuna majutusteenuse hankimine väliselt partnerilt osutus keskmiselt viis korda kallimaks (üks kuu majutust partneri juures u 20 000 eurot ja RaRa enda serverilahen- duses u 3500 eurot). Hangitava kettapinna eluiga on prognoositavalt 10 aastat.

Digitaalarhiivi tarkvara juurutusprojekt lõppes märtsis ja massloovutuse projekt veebruaris. Andmete töötlus ja kontroll viidi üle uude massloovu- tuse lahendusse (SUPP2), mis on pikaajalise säilitamise arhiivi Rosetta vastuvõtuliides. Kultuuriministeeriumi digipöördega seotud massloovu- tuse projekt (SUPP2) valmis tähtaegselt, kuid ootas uue töövoo (Kirjas- tajaportaal→SUPP2→Rosetta) rakendamist. Veebiarhiivi suuremahuline veebikorje algas 2025. aasta sügisel ja lõpeb 2026. aasta märtsis.

Veebiarhiivi kogutakse ka Eestiga seotud sotsiaalmeediasisu (nt Insta- gram, YouTube, Facebook, X). Kuna Meta ja YouTube ei soovi oma materjali arhiveerimist, siis tähendab see suures osas käsitööd ning uute arhiveerimisvahendite otsimist ja leiutamist, et sotsiaalmeedia- korporatsioonide uute arendustega kaasas käia. YouTube’i puhul satume pidevalt keelu alla ning arhiveerimine toimub, kui keeld ajutiselt ei kehti.

Digitaalarhiivi mahtude kasvu prognoos 2024‒2029

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

Minio Rosetta kettad DIGAR2 Digitaalne kultuuriruum DEA kasutuskeskkond

DIGAR1 kasutuskeskkond Operaator server Veebiarhiiv Fedora

Toru FTP Massdigi2

37

Digiarhivaaride võrgustiku õpi- ja koostööüritusena toimus Toosikannul IX digiarhiivinduse seminar, mis tõi kokku 41 osalejat; üritus on kujune- nud Eesti digiarhivaaride kogukonna oluliseks kohtumiseks ning 2026. aastal on kavas koostöös Rahvusarhiiviga üritus uuesti korraldada.

2025. aastal alustati digitaalse säilitamise pakettide teenuse väljatööta- mist teistele (mälu)asutustele. Teenuse eesmärk on pakkuda võimalust oma materjali RaRa digitaalarhiivis nõuetekohaselt pikaajaliselt säilitada ja vajadusel tutvustada. Uus digitaalarhiiv toob olulise kvaliteedihüppe võrreldes eelmise Fedora-põhise lahendusega: võimalik on aktiivsäilita- mine, lihtsam on hallata andmeid ning automatiseeritud andmevahetus on viinud käsitööndusliku arhiveerimise vähenemiseni ja toonud paari aastaga hinnanguliselt ca 4 FTEd kokkuhoidu.

Prognoosis arvestatakse, et vanad keskkonnad (Fedora ja Minio) tühjen- datakse 2026. aasta jooksul. Materjali juurdekasv on ca 38 TB aastas ning 2025. aastal kasvasid näitajad u 5% (DEA nimetused +4,8%, suurim kasv DEA artiklites +27,4%). 2026. aasta fookused on käsitöö vähenda- mine veebiarhiveerimisel (kohalike lehtede PDFid ja ühiskonnauuringud), veebiperioodika kvaliteedikontrolli automatiseerimine, vähemalt ühe Eesti videomängu pilootarhiveerimine Rosettasse, digikogude säilitus- poliitika uuendamine, digisäilituse/-kasutuse pakettide lõplik hinnastamine, vanade digihoidlate järelkontroll pärast Ädala keskusse kolimist, digiarhii- vinduse seminari korraldamine Toosikannul (u 50 osalejat) ning Milano- Cortina olümpiamängude ja 2026. aasta presidendivalimiste teemaliste erikogude moodustamine veebiarhiivi.

6.5. Digiteerimine Aruandeaastal oli koopiatellimusi 75 754 lk (digitellimused 67 326 lk / 317 tellimust; valguskoopiad 8428 lk / 850 tellimust). 2024. aastal oli tellimusi 85 526 lk, millest 76 682 lk (2023. a 24 663 lk) oli digitellimusi ja 10 844 lk (2023. a 3286 lk) valguskoopiate tellimusi. Digitaalarhiivid täienesid 273 nimetuse ja 57 402 lk võrra; suurimad välistellijad olid Emakeele Selts ja Meremuuseum ning huvi oli ka kirjastustel. Reprodutseerimiskava alusel digiteeriti kokku 468 681 lk (2024. a 742 140 lk), sh nõukogudeaegset perioodikat 79 840 lk, üleminekuaja ajalehti 113 118 lk, pisitrükiseid ning muud ainest (sh 48 655 lk raamatuid/perioodikat, 156 plakatit, 343 fotot). Lõpetati eksliibriste kogu digiteerimine (lisandus 1051 annetatud eksliib- rist) ja alustati postkaartide digiteerimisprojektiga (300 postkaarti). Digitee- rimise mahu vähenemine 2025. aastal tulenes eelkõige ainese ja tööprot- sessi muutusest. Kui 2024. aastal digiteeriti peamiselt Raamatupalati nõu- kogude perioodi trükiseid, mis võimaldasid kiiret dokumendiskaneerimist, siis 2025. aastal tuli suurem osa materjalist (hinnanguliselt 60–70%) TLÜARist tellida (ajakirjad ja osad ajalehed), mis pikendas tööaega. Lisaks olid töös pisitrükised, mis on ajamahukad, kuid väiksema leheküljemahuga. Digitee- rijad alustasid paralleelselt ka digiteeritu segmenteerimist ning õppisid ajalehtede jm materjali töötlust, mis vähendas tootmismahtu protsessi käivitamise perioodil. Mõju avaldas ka vananenud skanneripark, mis põhjustas remondipause ja seadis piiranguid osade tööde tegemisele.

38

2025. aastal segmenteeriti 445 621 lk (2024. a 408 473 lk) trükieelsete ajalehtede, ajakirjade ja jätkväljaannete faile (lisaks digiteeritud perioodika ja pisitrükised). Lõpetati 2023. aastal laekunud pisitrükiste segmentee- rimine ning jätkati säilituseksemplaride, Raamatupalati pisitrükiste (sh müürilehed) ning digiteeritud ajalehtedega (Eesti Päevaleht, Usulised Tõeterad – 19 019 lk). Välispartneri ‒ tarkvaraettevõtte Content Conver- sion Specialists (CCS) segmenteerimisteenuse kaudu lisandus arhiivi 4214 numbrit ja 58 549 lk.

Digiteerimine 2021‒2025

Kirjastajatele on kättesaadavad kõigi ilmunud trükiste tagatisfailid ning 2025. aasta jooksev perioodika on segmenteerituna kättesaadav. Vaatamata RaRa sulgemisele toimis koopiateenus katkematult.

Aruandeaastal alustatud mitmed töövood olid kavandatud kaheaastaseks või püsivaks protsessiks: digiteerimiskeskuse kujundamine kompetentsi- keskuseks seoti digiharidusprogrammiga (esmakordselt 2026. aastal kutsekoolituse moodulis). Tõrkeid põhjustasid arenduste ja Riigi IT Keskuse (RITi) tehnilised probleemid, mistõttu viibis segmenteerimistarkvara DocWiz liidestamine Kirjastajaportaaliga ning segmenteerimise töövoo käivitamine ja koopiateenuse arendused Tõnismäel ei sujunud soovitud kiirusel, seetõttu jäid ka tulemused oodatust madalamaks. Alustati skannerihanke ja Pilveprindi juurutuse ettevalmistust.

2026. aasta fookus on digiainese mahu kasvatamine, koopiateenuse katkematu tagamine (sh Pilveprint töötajatele), segmenteerimise töövoo lõplik käivitamine ja alamprotsesside automatiseerimise analüüs, uute seadmete hankimine ning digiteerimiskeskuse arendamine kompetentsi- keskuseks ja digiharidusprogrammi käivitamine. Lisaks tehakse ISE artiklite andmebaasi analüüs digiteerimata perioodika töövoo käivita- miseks, vaadatakse üle digiteerimisjuhised uute säilitus-/kättesaadavus- lahenduste valguses ning katsetatakse masin- ja käsikirjaliste materjalide tekstituvastusprogramme (jätkuprojekt EMTAga).

Digiteeritud lk Segmenteeritud lk Koopiatellimuste lk

2021 2022 2023 2024 2025 0

1 000 000

1 500 000

500 000

795 000

1 246 065 1 209 731

741 140

326 179

90 465 86 760 27 949 76 682 75 754

334 526 336 292 408 473 468 681 445 621

39

6.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine Autoriõiguse alt vabanevate teoste vabakasutusse liikumine toimus väiksemas mahus (2025. a 7125; 2024. a 116 056), kuna töövoog käivitus korrektselt 2023 ja selleks ajaks oli kogunenud varasematest aastatest suurem hulk teoseid, mida sai kättesaadavaks teha. Edaspidi jääb autori- õiguse alt vabanevate teoste maht võrreldes 2025. aastaga ilmselt samaks. Kaubanduskäibest väljas olevate teoste märgistamine kasvas valimi 1980. aastani laiendamise tõttu, suurendades ainese üldsusele kättesaadavat mahtu; digitaalarhiivi lisati 28 405 õiguspäraselt tasuta loetavat teost. Autoriõiguse päeva seminaril osales kohapeal 75 inimest, ülekannet jälgis u 110 ning järelevaatamisi oli üle 275. Kirjastajatele anti üle 583 helifaili ja fonogrammitasudest laekus 49 551,27 eurot omatulu. 2026. aastal on fookuses kaubanduskäibest väljas olevate teoste tuvas- tamise töövoo osaline automatiseerimine (sh veebipäringud ja nende päringutulemuste võrdlus e-kataloogiga). Kultuuriministeeriumile tehakse ettepanekud laenutushüvitise laiendamiseks ning säilituseksemplari seaduse § 14 täiendamiseks, et säilituseksemplare saaks kasutada ka muudel autoriõiguse seadusest tulenevatel juhtudel, sh võimaldada neid teaduseesmärgil andmekaeveks kopeerida.

6.7. Füüsiliste kogude säilitamine Aruandeaastal keskendus füüsiliste kogude pikaajaline säilitamine teavi- kute kolimisele Tõnismäele ning stabiilse hoiustamise tagamisele kuni renoveeritud hoones hoidlainventari paigaldamiseni, sh jätkus järel- komplekteeritud teavikute suunamine konserveerimisele ja digiteerimi- sele. Aasta lõpus oli arhiivkogus 756 448 eksemplari, haruldaste raama- tute kogus 37 397 eksemplari ja tagatiskoopiate kogus 5812 eksemplari; isikuarhiive oli 38 (korrastatud 23), kokku 8648 säilikut. Kuni septembrini hoiti teavikuid Narva mnt 11 arhiiviruumis ning 2025. aastal neid logistika- partneri lattu ei saadetud. Restaureerimiskeskuses jätkati teavikute puhastamist ja karbistamist. Konserveerimisele edastati 303 arhiiv- ja 3 harulduste kogu väljaannet (mahud olid väiksemad, sest töö koondus esimesse poolaastasse).

Pingestunud julgeolekuolukorra tõttu on Eestis alustatud kultuuripärandi riskijuhtimise ja evakueerimiseks valmistumisega: 16.07.2024 moodustati kultuuriministri käskkirjaga trükipärandi kaitse valdkonnaülene töörühm, mida juhtis RaRa (partnerid: Kultuuriministeerium, TÜ raamatukogu, TLÜ akadeemiline raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Laste- kirjanduse Keskus). Töörühm kinnitas 27.01.2025 rahvusteavikute tuumik- kollektsiooni nimekirja 2973 eesti algupärandiga (peamiselt raamatud, väiksem valik ka kaarte ja noote) koos nelja stsenaariumiga kogumi füüsiliseks komplekteerimiseks, mis lülitati riigi kaitsetegevuse kava Kultuuriministeeriumi valitsemisala alamkavasse 2025–2027.

Oskuskeelepäev toimus 20. korda. Foto: Aron Urb

41

7. Sotsiaalia ja humanitaaria infokeskus 2025. aastal ühendati sotsiaalteaduste ja parlamendiraamatukogu ning humanitaarraamatukogu teenused sotsiaal- ja humanitaarteaduste info- teenuseks, koondades valdkonna eksperdid ja teadmuse ühtseks tervi- kuks. Peamised fookused olid raamatuaasta ja eesti raamatu 500. aasta- päeva tähistamine, parlamendi infoteeninduse kvaliteedi tagamine, kogude sujuv kolimine asendusruumidest ning MeediaRadari projekti algus. Aasta jooksul toimusid ka traditsioonilised kultuuriüritused ja rahvusvahelised koostööõhtud (sh Austria saatkonna ja Goethe Instituudiga) ning noorte kirjandusüritusega osaleti Poola Rahvusraamatukogu juhitud projektis „Read. For Real” (esineja Jukka Behm).

Haridustegevuste tutvustamiseks korraldati infotunnid muusika-, eesti keele ja kirjanduse ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele, toeta- des raamatukogu rolli humanitaaria ja kunstide keskse kompetentsi- keskusena. Raamatuaasta raames koostati Joonas Sildre koomiksivõtmes näitus 12 loona esimestest eestikeelsetest trükistest. Näitust eksponeeriti Tammsaare pargis ja RaRa väikeses majas ning materjalid tehti hiljem RaRa veebis vabalt kasutatavaks, nt koolidele, raamatukogudele ja välis- esindustele. Lisati ka töölehed (alla laaditud 67 korda). Eestikeelse näi- tuse materjale laeti alla 120 korda ja ingliskeelseid 5 korda (nt Dublinist, Astanast, Ottawast, Ateenast). Näitust tutvustati ka ESTO päevadel, Kirjandustänava festivalil ja PWC finantskonverentsil.

Eesti Raamatu Aasta raames ilmus koostöös Läti Rahvusraamatukoguga artiklikogumik „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri” (ka läti keeles). Kogumiku esitlus toimus rahvusraamatukogus, tugevda- des RaRa rolli raamatuajaloo uurimises. Veebiviktoriin „Eesti raamat 500” tutvustas eestikeelse raamatu ajalugu ning kogus mõne kuuga ligi 3000 vaatamist.

Koostöös partneritega korraldati üle-eestiline laste ja koolinoorte konkurss „Mina, raamat ja eksliibris”, mis algas 2024. aastal ja jätkus 2025, kasu- tades inspiratsioonina RaRa eksliibrisekogusid. Koostati RaRa toimetiste allseeria „Raamat ja aeg” 8. number „Sõnade tähendusest” (pühendatud Eesti raamatu 500. aastapäevale; ilmub 2026) ning RaRa eksperdid tut- vustasid Heinrich Stahli, eesti kirikukirjandust ja vanu lauluraamatuid Eesti Kirjandusmuuseumi videosarjas. Eesti Raamatu Aasta tähestiku raames ilmus RaRa blogis artikleid kogude haruldustest (käsikirjad, publikaadid, laulikud ja vanim eestikeelne trükis).

42

Jätkus tihe koostöö erialaühenduste ja partneritega: koos Tartu linna- raamatukoguga koostati veebinäitus „Eestikeelne muusika- ja noodi- raamat 1635–1869”, osaleti IAMLi konverentsil ning RILMi ja RISMi töö- rühmades. RILMi andmebaasi lisati 105 ingliskeelsete annotatsioonidega kirjet. Jätkus kultuuri- ja teabevahetuskoostöö Austria ja Saksamaa partneritega ning koos Presidendi Kantseleiga alustati presidentide raamatukogu ja teenetemärkide galerii näituste ettevalmistamist.

Kultuuriministeeriumi rahastuse toel algas projekt MeediaRadar, mis arendab eri kultuuri- ja keeletaustaga elanike meedia- ja digipädevust. Valmis kakskeelne koolitusmaterjal „Kuidas orienteeruda infokülluses?”, töötati välja sellega seotud koolitusprogramm ning toimetati ja kirjastati eesti- ja venekeelne „Digioskuste käsiraamat”. Lisaks valmis eesti- ja venekeelne vandenõuteooriate teemaline e-mäng ja loodi 40 eksperti koondav partnervõrgustik. Projekti raames toimus raamatukogudes 11 sihtrühmaüritust ja 9 raamatukoguhoidjate koolitust ning programmi tutvustati Riigikogu lahtiste uste päeval, Euroopa päeval Narvas ja arva- musfestivalil. Alustati mitmekeelse veebilehe loomist, lehe avalikustamine on planeeritud 2026. aasta algusesse. Neljandat korda toimus meedia- hariduse konverents, seekord pealkirjaga „Ekraanid ja hinged – elu digi- maailmas”, osalejaid oli 1300 (100 kohapeal, 1200 veebis). Toimus XX oskus- keelepäev „Piiblist kõik algas – piiblitõlkest tehisaruni” 326 osalejaga (65 kohapeal, 261 veebis). Välkraamatukoguga osaleti 11 tavapärasel üritusel ning lisaks uutel üritustel (Kalevala päev, ESTO päevad, PWC finantskonverents), samuti Euroopa päeval ja Riigikogu lahtiste uste päeval.

SHIKi veebilehtede ja andmebaaside külastused/kasutused 2021‒2025

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

BIE VPB Summaria Iuridica Ühiskonnauuringud Meie parlament ja aeg

Veebileht Eesti kaardid

20 21

20 22

20 23

20 24

20 25

43

Eesti õigusbibliograafia (BIE) kasutus on stabiilne, 2025. aasta tulemus 8632 oli viimaste aastate kõrgeim. 2025. aastal keskenduti andmekvali- teedi parandamisele. Vabariigi Presidendi bibliograafia kasutus kasvas 6048-ni, Summaria Iuridica jõudis hästi sihtrühmani ja kasvutrend jätkus (2025. a 14 668 külastust). Kasutuse kasvu toetas päevakajaliste teemade käsitlemine (nt droonid, tehisintellekt, erakondade rahastamine, riiklik jälgimissüsteem). Ühiskonnauuringute lehe kasutus langes 2025. aastal 566-ni, mis toetab suunda viia Eesti uuringute kogum DIGARi uude kesk- konda. Veebinäitus „Meie parlament ja aeg” vajab madala külastuse (2025. a 698) tõttu laiemat tutvustamist.

SHIKi muu tegevus 2021‒2025

Mõõdik 2021 2022 2023 2024 2025

Ürituste arv (sotsiaalia-humanitaaria) 62 50 69 58 62

Välisekspertide soovitused (humanitaaria; %) 44 42 49 39 32

Välisekspertide soovitused (sotsiaalia; %) 37 29 29 27 30

Kogu suurus (sotsiaalia) ‒ 36 978 36 513 36 617 35 806

Kogu suurus (humanitaaria) ‒ 56 608 58 689 60 723 53 452

Parlamendiraamatukogu 2021‒2025

Parlamenditeeninduses kasvab jätkuvalt vajadus info selekteerimise, värske ja usaldusväärse info ning ajakirjandusartiklite monitoorimise järele. 2025. aastal jätkus ELi ja parlamentide uudiste seire, lisaks kasvas huvi keskkonna- ja riigikaitseteemade vastu. Kokku oli töös kuus pika- ajalist päringut, mis eeldas head koostööd tellijatega ja tõhusat töö- korraldust. Kohaliku omavalitsuse volikogu (KOV) valimiste ajal tehti koostööd veebiarhiveerimise meeskonnaga kandidaatidega seotud veebisaitide leidmisel ning osaleti ECPRD ja Põhjamaade parlamendi- raamatukogude võrgustikukohtumistel. Parlamendiraamatukoguna pakume endiselt Riigikogu Kantseleile kirjastamisteenust ning koostöös valmis mitu jätkväljaannet (Riigikogu aastaraamat ja liikmete elulugude täiendatud kogumik, KOV valimiste käsiraamat).

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

Kogu suurus Laenutused Riigikogu veebilehele lisatud kirjed

Pöördumised Parlamendi- väljaannete maht (lk)

Monitooringud

20 21

20 22

20 23

20 24

20 25

Iga-aastasel septembrikuisel Kirjandus- tänava festivalil: huvi vaegnägijate igapäevase toimetuleku ja pimedate raamatukogu teenuste vastu on suur. Foto: Eiko Lainjärv

45

8. Pimedate raamatukogu

Pimedate raamatukogu lugejate arv kasvas 2025. aastal 1339-ni ning rekordiliselt lisandus 160 uut lugejat (2024. a 1179 ja 73 uut lugejat), seda peamiselt veebiraamatukogu kasutajate arvelt (2025. a 961; 2024. a 802). Samal ajal vähenes veebiraamatukogu allalaadimiste arv 10% (21 300), kohapealsed külastused 30% ning kojulaenutus ja mitte- tagastatavate heliraamatute laenutus jätkasid langust (2025. a 233 ja 7886; 2024. a 266 ja 9151). Seda mõjutasid RITi teenuste tehnoloogia- muutused ja CD-teenuse trükkimise tõrked.

Uute heliraamatute tootmine kasvas 15% (192), tellimustööd punktkirjas ja kombatavate materjalidena püsisid samal tasemel ning teenust tutvustati 10 koolituse ja esinemisega.

RaRa äsjarenovee- ritud Tõnismäe hoone põrandatel on taktiilsed juht- teed vaegnägijate ja pimedate liikumise hõlbustamiseks. Foto: Rita Enna

Hoiuraamatukogu raamaturingluse teavikuid vahendati ka Kirjandustänava festivalil. Foto: Eiko Lainjärv

47

9. Hoiuraamatukogu

Aruandeaastal kasvasid hoiuraamatukogu vahetusteenuse nähtavus ja mahud. Vahetuskogusse võeti vastu 463 371 teavikut (+44 008) ja taaskasutuseks anti üle 138 374 teavikut (+8881). Suurim kasv tuli kooliraamatukogude (+22%, kokku 6009 teavikut) ning muuseumide/ teatrite/filmistuudiote varustamisest (+44%, kokku 6119 teavikut). Üleantud teavikute arv kokku kasvas 7% (sh eestikeelsed raamatud +19%, eestikeelne perioodika +56%). Tegevustesse kaasati 13 üld- kasuliku töö tegijat ja 34 vabatahtlikku. Korraldati 10 kampaaniaüritust „Anna raamatule uus elu!” (lisandus 50 954 teavikut), 12 koolitust (176 osalejat) ja ürituse Open House Tallinn raames 11 ekskursiooni (75 huvilist). Annetustest kasvas kirjastuste laojääkide osakaal (9%) ning vahendati kirjastuste Hea Lugu, Varrak, Eesti Raamat, Ilmamaa ning Päike ja Pilv trükiseid; suurimad annetajad olid mh Rahvusarhiiv, Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv ja Eesti Kirjanike Liit ning lisandusid mitmed nimekad kogud (sh Presidendi Kantselei ja president Arnold Rüütli raamatukogu). Eesti Raamatu Aasta raames kasutasid valitsus- asutused ja ministeeriumid teenust rohkem (+2%), kasutajad olid ka SOS Lasteküla, Tallinna Rändekeskus ja Tallinna Vangla, avati Saue Kooli lugemistuba ning loodi eesti kirjanduse nurgad Eesti saatkonnas Egiptuses ja Astana akadeemilises raamatukogus. Reisi- ja suveraamatu- kogudele anti üle 23 616 teavikut ning tellijad olid ettevõtted T Grupp ja TS Laevad. Hoiuraamatukogu ekspert Kalju Tammaru osales Wingate’i ülikooli Balti kollektsiooni hindamisel ja viis läbi RaRa Muuseumiöö tuuri.

Peamised fookused 2026. aastal on raamaturingluse mahu ja kvaliteedi tagamine, teenuse nähtavuse ja kättesaadavuse suurendamine üleriigi- liste raamatukoguteenuste projekti vaates ning reisi- ja välkraamatu- kogude rolli optimeerimine avalikkusele suunatud teenuse vaates.

Hoiuraamatukogu tegevus 2021‒2025

Mõõdik 2021 2022 2023 2024 2025

Vastuvõetud teavikute arv 337 745 426 345 376 271 419 363 463 371

Üleantud teavikute arv 95 353 124 065 163 163 129 493 138 374

Lahendatud päringute arv 4 070 5 460 3 278 5 715 5 014

Jäätmekäitlusesse üle antud teavikute arv

300 389 330 600 255 076 233 616 281 963

Teabe- ja kogumisürituste arv 8 12 11 13 10

Koostöös Apollo raamatupoega jätkati perehommikuid RaRa Solarise saatkonnas ning üks perehommik korraldati Kirjandustänava festivali lastealal koostöös Rahvusarhiiviga. Foto: Ülle Kullamaa

49

10. Hariduskeskus

Aruandeaastal keskendus haridusteenus Tõnismäe hoone avamise ette- valmistustele 2027. aasta mais. 2025. aastal parandati veebimängude ja -viktoriinide leitavust ja kasutajateekondi. Kolimise ja väiksema mees- konna tõttu toimus tegevus piiratud mahus: kevadel Narva mnt asendus- ruumides, alates septembri kolmandast nädalast juba Tõnismäel.

Programmide läbiviimiseks avati 2025. aasta septembris kaks õppeklassi. Vaatamata piiratud tegevustingimustele on valikus 11 info- ja meedia- pädevust toetavat haridusprogrammi (I kooliastmele 1, II–III kooliastmele 8, gümnaasiumile 2). Aasta jooksul viidi läbi 262 haridusprogrammi (2024. a 431), milles osales 6131 õppijat (2024. a 8962): 57% osalejatest olid alg- ja põhikooliealised, gümnaasiumi osakaal oli 11%, eelkooliealisi oli 17% ning täiskasvanuid (sh tudengeid) 15%. Veebipõhistes info- ja meedia- pädevuse programmides osales 285 õppijat. Haridustegevuste soovitus- indeks oli 88% (2024. a 92) ja rahuloluindeks 74% (2024. a 82).

Jätkati perehommikuid koostöös Apollo raamatupoega RaRa Solarise saatkonnas (2025. aastal kaheksa perehommikut) ning korraldati üks perehommik Kirjandustänava festivali lastealal koostöös Rahvusarhiiviga. Pärast uue haridustehnoloogi värbamist kiirenes õppematerjalide ja -mängude arendus: aasta jooksul loodi või uuendati 29 materjali, sh loodi 17 uut mängu. Mänge ja viktoriine kasutati kokku 101 170 korral (2024. a 136 256) ning veebianalüütika järgi kasvas materjalide vaatamine RaRa kodulehel 45%. Kasutamiskogemuse parandamiseks korrastati kasutaja- teekondi (nt vanusegruppide järgi reastatud programmid, tähtpäeva- mängude õigeaegne esiletõstmine) ning loodi mängude temaatiline kalender, mida jagati plakati ja voldikuna ning mida saab veebist printida.

Koostööpartnerite ring püsis lai: jätkati koostööd Rahvusarhiivi, VAT Teatri ja Eesti Teadusagentuuriga (ETAG), huvitegevusi pakuti Tallinna Ülikooli korraldatud riikliku emakeeleolümpiaadi finalistidele (60 õpilast 7.–12. klassist). ETAGi õpilasuurijate konkursil anti välja esimene eripreemia parimale meedia- ja infopädevuse tööle ning arendati uusi kontakte (Patendiamet, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Harno haridussaadikute ja haridusekspordi võrgustik, Multilingua, EKA uusmeedia osakond; ette- valmistamisel on koostöö Vivita/Lahenduste Laboratooriumi ja TalTechiga).

Videomängude muuseum LVLup! tegutses samuti kolimise tingimustes: kogud toodi 2025. aasta teisel poolel kuuest säilituskohast Tõnismäele, parandati ligikaudu 40 seadet, puhastati ja hooldati umbes 100 eset ning aasta lõpuks oli kogudest kaardistatud 90%. Alustati Eesti videomängude arhiveerimise korralduse väljatöötamist ja arvelevõtu loogika arutelusid. 15.12 toimus säilituseksemplari nõukoja koosolek, kus anti ülevaade muudatustest ja esimese kahe mängu arhiveerimise seisust. Muuseum tegutses rahvusvahelises võrgustikus: EFGAMPi liikmena, 28.10–04.11 Berliinis arvutimängude muuseumi (Computerspielemuseumi) program- mis „Replay Rebrain” ning praktikakohana programmi Erasmus+ raames

50

(kolm praktikanti Prantsusmaalt). Vaatamata piiratud ligipääsule tegutseti edasi: 12.12 prototüübiti üritus „Sünnipäev muuseumis”, 17.12 toimus EKA uusmeedia tudengite näitus ning aasta jooksul tehti kaks väljasõiduüritust.

Aruandeaastal tutvustati haridustegevusi sihtrühmadele, et hoida haridus- keskus nähtavana ka piiratud tingimustes. Toimus õpetajate infotund Tõnismäel (25.09; koos Rahvusarhiivi ja VAT Teatriga) ning kolm info- tundi Tallinna Õpetajate Maja võrgustikele (14.01 kogukonnajuhid, 22.04 ajaloo- ja ühiskonnaõpetajad, 27.08 muusikaõpetajad). Lisaks anti välja viis uudiskirja ja tutvustati tegevusi Õpetajate Lehes, Haridus- treffil ja VAT Teatri haridussündmusel. Valmis RaRa hariduskeskkonna visioon. Infootsingu digiõppematerjalide paketi valmimine lükkus edasi (maht osutus suureks) ning töörühm jätkab koos Patendiametiga selle täiendamist ja testimist.

Teenuse maht vähenes: 2025. aastal toimus 262 haridustegevust 6131 osalejaga (2024. a 431 ja 8962), seda peamiselt kolimise, ruumipiiran- gute, paketi „RaRa ratastel” lõppemise ning töötajate lahkumise tõttu. Hinnanguliselt kasvab osalus programmides alates 2027. õppeaastast, kui Tõnismäe hoone on täielikult avatud ning õppijad saavad kasutada kogu õpikeskkonda ja teisi seotud teenuseid.

Haridustegevused, osalejad ja e-programmide kasutus 2021–2025

Mõõdik 2021 2022 2023 2024 2025

Haridustegevuste arv 174 338 473 431 262

Haridustegevustes osalejate arv 3 772 7 786 10 385 8 962 6 131

E-programmide kasutuste arv 24 166 195 685 186 442 136 256 101 170

Aruandeaastal oli haridustegevuste soovitusindeks 88% (siht 90) ja rahuloluindeks 74% (siht 85); mõlemad jäid alla sihi ning 2024. aasta taseme (92% ja 82%), kuid väärtuslik tagasiside annab selge aluse programmide arenduseks. 2026. aastal on fookuses renoveeritud maja taasavamise ettevalmistus ja näitustega seotud haridustegevused (sh muuseumi LVLup! näituse koostamine), veebimaterjalide aja- kohastamine ja uurimistöö veebipaketi loomine.

51

11. Digipööre, RaRa arendus- portfelli ülevaade

IT-projektiportfell on organisatsiooni arengu võtmetööriist, sest aitab hoida arendused strateegilises raamis, juhtida riske ning viia RaRa digipöörde eesmärgid ellu süsteemselt ja planeeritult. 2025. aastal oli fookus vananenud lahenduste asendamisel kaasaegsete ja turvaliste platvormidega ning Kultuuriministeeriumi digipöörde projektide, sh üleriigiliste infosüsteemide arenduste elluviimine.

2025. aasta portfellis oli kokku 13 projekti (2024. a 12). Kalendriaastal lõppema pidanud kaheksast projektist lõpetati kolm: „Failide massloo- vutuse lahenduse arendus”, „Kirjastajaportaali arendused” ja „Digitaal- arhiivi juurutamine”. Digitaalarhiivi juurutamise tulemusel viidi arhiiv üle uuele platvormile Rosetta. Kirjastajaportaali arendustega loodi kirjas- tajatele senise rakenduse asemele uus, turvalisem ja funktsionaalsem platvorm. Massloovutuse lahendusega asendati vana vastuvõturakendus ning loodi uus lahendus, mis suudab digiteeritud materjali vastu võtta ja nõuetekohaselt digitaalarhiivi edastada, haldab juurdepääsuõigusi ja litsentsiinfot ning veebimaterjalide linkide suunamise reegleid.

Neli projekti ei lõppenud 2025. aastal planeeritult ja töö jätkub 2026. aastal. Jätkuvad projektid „Digitaalarhiivi kasutuskeskkond (DIGAR)” (kolme platvormi koondamine ühele uuele, seniste platvormide sulge- mine), „Raamatukogude juhtimistöölaud” (uue juhtimisvahendi välja- töötamine ja vana rakenduse sulgemine), „Veebiraamatukogu üleviimine MIRKO e-laenutuse keskkonda” (pimedate raamatukogu teenuse üle- viimine) ning innovatsiooniprojekt „Automaatse kataloogimise ja märk- sõnastamise krati arendus”, mille siht on kasutada tehisintellekti abi märksõnastamisel ja kataloogimisel.

Järgmisel aastal jätkub 2025. aastal alanud tööde ettevalmistus ja ellu- viimine projektis „DIGARi andme- ja kodanikuteaduse arendusetapp” ning viiakse läbi üleriigilised hanked projektides „Uus raamatukogusüs- teem: e-kataloogi hankimine” ja „Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi lahenduse ja ühisotsingu lahenduse loomine ja juurutamine”. Tõnismäe hoone rekonstrueerimisega seotud arendustest jätkuvad 2026. aastal projektid „Broneerimissüsteem” ja „Iseteeninduslik raamatukogu”.

Positiivne on, et portfell püsis kontrolli all: planeerimata projekte ei lisan- dunud. Ennetähtaegselt katkestati projekt „CRM süsteemi kasutusele- võtt kliendiandmebaasina”, sest analüüsietapi lõppedes osutus lahendus RaRa jaoks ebamõistlikult kalliks. 2025. aastal lõpetatud projektide täht- aeg nihkus edasi keskmiselt umbes kuus kuud, samas kujunes nende kulutase mõnevõrra väiksemaks kui algselt planeeritud. Projekt „Kirjastaja- portaali arendused” nihkus nelja kuu võrra edasi, kuna arendaja alahindas

52

tööde mahtu ja keerukust. Projekti „Failide massloovutuse lahenduse arendus” edasinihkumise kolme kuu võrra põhjustas funktsionaalsuste vastuvõtutestimise käigus avastatud mitteootuspärane toimimine, üle- antud dokumentatsiooni puudujääkide kõrvaldamine ja turvatestimise käigus selgunud nõrkuste likvideerimine. Projekti „Digitaalarhiivi juuru- tamine” tähtaeg nihkus edasi 11 kuud, sest migratsioonitööde maht ja keerukus osutus planeeritust suuremaks.

Kultuuriministeeriumi digipöörde tegevuskava raames viis RaRa läbi trükipärandi massdigiteerimise projekti (ettevalmistus 2023; riigihange 2024 – teostaja OÜ Ratus koos TLÜARiga, segmenteerija Content Conversion Specialists GmbH; koostöö ainese ettevalmistamisel TLÜARi, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ja TÜ raamatu- koguga). Projekti eesmärk oli teha avalikult veebis kättesaadavaks 550 042 lk ajakirjanduspärandit. 18 kuuks planeeritud töö (01.09.2024– 28.02.2026) lõppes ennetähtaegselt 05.01.2026 ning lepingut muudeti mahuga +7533 lk aastakäikude komplektsuse tagamiseks. Projekti tule- musena on avalikult kättesaadav 557 575 lk ajalehti (188 144 lk nõu- kogude päevalehti – 6 nimetust; 294 370 lk eestikeelseid 1987–2016 ilmunud ajalehti – 14 nimetust; 75 061 lk väliseesti ajalehti – 69 nimetust).

53

12. Organisatsioon ja personal

Seisuga 31.12.2025 oli töötajate keskmine arv 193,4 (2024. a 197,7) ja töötajate arv 198 (2024. a 191). 2025. aastal tuli tööle 23 ja lahkus 19 töötajat, värbamiskonkurssidel oli keskmiselt 46 kandidaati (min 9, maks 233). Töötajate koguvoolavus oli 10% (2024. a 11%) ja vabatahtlik voolavus 4% (2024. a 7%). Töötajate keskmine vanus oli 50,8 ning staaž 17,2 aastat. 82% töötajatest on kõrgharidusega, magistri-/doktorikraa- diga 55%. Koolitusmaht oli viis koolituspäeva töötaja kohta (2024. a 6). Keskmine palk oli 1975 eurot ja mediaanpalk 1730 eurot.

2025. aastal toimus RaRa organisatsioonis kaasavalt aastate 2026–2028 strateegia koostamise protsess, kus juhtide ja töötajate sisend koondati ühtseteks eesmärkideks ning sõnastati viis peamist strateegilist fookust: RaRa kui Eesti kultuuripärandi hoidja ja säilitaja ning raamatukogundus- mõtte eestvedaja, tõhus organisatsioon ja väärtustatud töötajad, Tõnis- mäe maja kui kultuuri- ja koostöökeskus ning RaRa kui kultuuripärandi kättesaadavuse võimendaja.

Aruandeaastal tehti teenusepõhises juhtimises mitmeid muudatusi. Struktuurimuudatuste eesmärk oli organisatsiooni tasandil dubleerivate sisutegevuste lõpetamine ja teadmuse koondamine tiimidesse. Sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu ning humanitaaria ja kunstide raamatukogu sisutegevuste alusel moodustati sotsiaalia ja humanitaaria infokeskus ning loodi ka kogude ja teenindusosakond. Seoses IT-juhi lahkumisega otsustati eraldi IT-osakonda enam mitte luua, rollid jagunesid arendus- keskuse ja üleriigiliste raamatukoguteenuste keskuse vahel.

Teenuste portfell korrastati (2025. a lõpuks 29 teenust; 2024. a 44) ning kasutusele võeti teenuste dünaamiline kataloog – teenuste juhtimise ja haldamise keskne tööriist, mis seob teenused protsesside, juhiste, mõõdikute, projektide ja reaalajas kajastuvate muudatustega. Kataloog võimaldab kiiret ligipääsu teenuse elutsükli infole, toetab läbipaistvust ja koostööd ning on kooskõlas E-ITSi ja kvaliteedijuhtimise põhimõtetega.

Parendati ja täiendati RaRa teenusedisaini tööriistakasti, lisades praktilisi koostöö- ja koosloomemeetodeid ning õppematerjale, mis on kõigile teenuse- ja protsessijuhtidele interaktiivse tööriistakastina hõlpsasti ligipääsetavad veebirakenduses Figma.

Töötajate koolitus ja arendamine on RaRa eesmärkide saavutamisel jätkuvalt võtmetähtsusega. 2025. aastal viidi jaanuarist maini läbi praktilised tehisintellektikoolitused, mille käigus omandas ligikaudu 60 töötajat kahe tunni jooksul ChatGPT teadliku kasutamise põhimõtted (eelnevalt jagati osalejatele ka lühike teoreetiline materjal). Koolituste käivitamise ajendiks oli klienditeenindajate selge praktiline vajadus

54

TI kasutusoskuste järele infootsingul ja kliendisuhtluses, kuid huvi laienes kiiresti ka teistesse osakondadesse. Kohtumistel lahendati 17 igapäeva- tööd toetavat ülesannet (nt kokkuvõtted, kliendivastused, tekstide toime- tamine ja lihtsustamine, tõlkimine, info struktureerimine, ideede gene- reerimine), mille tulemusena kasvas osalejate kindlus ja oskus rakendada tehisintellekti konkreetsetes tööülesannetes. Järgmise sammuna alustati hariduskeskuse toel moodulipõhise e-koolituse kavandamist, et teadmi- sed oleksid püsivalt kättesaadavad ja kohandatavad; fookus on oskustel, mitte üksikutel tööriistadel ning eesmärk on koolitus 2026. aasta kevadel RaRa-s testgrupiga piloteerida.

Aruandeaasta jooksul pälvis RaRa organisatsioonina mitu tunnustust, mis kinnitavad organisatsiooni sihtide täitmise edukust. 28.02.2025 sai RaRa hoiuraamatukogu kampaania „Anna raamatule uus elu!” Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu jätkusuutlikkuse eripreemia, tuues esile edukuse ringmajanduses ja kogukonnale suunatud teenusearenduses. Lisaks oli RaRa Tõnismäe hoone 20.11.2025 muinsuskaitseameti aasta- auhindade laureaat kategoorias „Hästi restaureeritud mälestis avalikus omandis”, mis tõstis esile rekonstrueerimise kvaliteeti ning RaRa rolli kultuuripärandi hoidjana. Uuenduslikku mõttelaadi ja organisatsiooni edukust näitavad tunnustused atraktiivne tööandja humanitaarteaduste üliõpilaste seas, tervist edendava töökoha märgis 2025, riigikaitsjate toetaja 2025 – pronkstase ja RaRa sündmuskeskuse Green Key ökomärgis.

2025 oli sündmuskeskuse loomise ja tegevuse alguse aasta: pandi paika teenuse mudel, põhiprotsessid ja meeskond ning teenust testiti piiratud mahus, saadi nähtavaks ja kujunes esmane kliendibaas. Huvi maja vastu osutus püsivaks (eelbroneeringud 2026. aastasse), tugevuseks kujune- sid usalduslikud suhted agentuuride ja suuremate klientidega ning Green Key keskkonnastandard toetab suuremate ürituste võõrustamist. 2026. aastal liigub fookus müügitulu kasvatamisele ja ärimudeli tugevdamisele, mida toetavad sisustuse ja tehnika tarned ning nelja suure ruumi reaal- ajas heli- ja pildiühenduse võimaldamine, mis kasvatab konverentsivõi- mekuse kuni 600 osalejani. 2025. aasta tulemus: omatulu 112 697 eurot, 10 200 külastajat, 60 sündmust (38 välis- ja 22 omasündmust); esile võiks tõsta nt Tallinn Digital Summiti ja mitu galat/foorumit. 2026. aasta siht on müügitulu 350 000 eurot.

55

13. Rahvusvaheline koostöö

• Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (Conference of Directors of National Libraries, CDNL);

• Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (Conference of European National Librarians, CENL), CENLi juurde loodud tehis- intellekti arendamise töögrupp (CENL AI in Libraries Working Group);

• Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit (International Federation of Library Associations and Institutions, IFLA): rahvusraamatukogude sektsioon (National Libraries Section), statistika ja tulemuslikkuse hindamise sektsioon (Statistics and Evaluation Section);

• kataloogimisstandardi RDA Euroopa huvigrupp (European RDA Interest Group, EURIG);

• OCLC egiidi all tegutsev rahvusvahelise virtuaalse autoriteetfailiga tegelev VIAF Nõukogu (VIAF Council);

• Euroopa riikide rahvaraamatukogusid kureerivate asutuste koostööfoorumi (NAPLE) e-raamatu töörühm;

• Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonnad ‒ kogude komplekteerimine ja kultuurivahetus;

• standardnumbrite rahvusvahelised keskused: Rahvusvaheline ISBN Agentuur (International ISBN Agency), Rahvusvaheline ISSN Keskus (ISSN International Centre), Rahvusvaheline ISMN Agentuur (International ISMN Agency);

• Euroopa Parlamentide Uurimis- ja Doku- mentatsioonikeskus (European Centre for Parliamentary Research and Documentation, ECPRD);

• rahvusvaheline andmekogu RILM – muusika- kirjanduse annoteeritud andmebaas;

• Maailma Intellektuaalse Omandi Organisat- sioon (World Intellectual Property Organiza- tion, WIPO) ‒ kogude komplekteerimine ja pimedate raamatukogus toodetud venekeel- sete heliraamatute kättesaadavaks tegemine;

• Euroopa Teadusraamatukogude Ühing (Ligue des Bibliothèques Européennes de Recherche, LIBER): LIBERi autoriõiguse töögrupp (LIBER Copyright & Legal Matters Working Group);

• Rahvusvaheline Veebiarhiveerimise Konsortsium (International Internet Preservation Consortium, IIPC);

• IIIF Konsortsium (IIIF Consortium, IIIF-C);

• Ex Librise toodete kasutajate koostöö- võrgustik (International Group of Ex Libris Users, IGeLU);

• autoriõiguse koostöövõrgustik (Europeana Copyright Community).

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu

Esimees: Vilja Toomast Riigikogu liige

Liikmed:

Antero Habicht Riigikogu Kantselei direktor

Monika Kuntsel Kultuuriministeeriumi varahaldusnõunik

Helmen Kütt Riigikogu liige

Priit Pirsko Riigiarhivaar

Anti Poolamets Riigikogu liige

Raivo Ruusalepp Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultant

Esikaane foto: Aron Urb

Riigikogu kultuurikomisjon

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 15.04.2026 Nr 1-19/179 2025. aasta tegevusaruanne

2025. aastal kuulusid Eesti Rahvusraamatukogu nõukogusse: - Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht; - Riigiarhivaar Priit Pirsko; - Kultuuriministeeriumi varahaldusnõunik Monika Kuntsel (kuni 7.09.2025); - Riigikogu liige Helmen Kütt; - Riigikogu liige Anti Poolamets; - Riigikogu liige Vilja Toomast; - Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultant Raivo Ruusalepp; - Kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu (alates 8.09.2025).

Eesti Rahvusraamatukogu seaduses on sätestatud Rahvusraamatukogu nõukogu töökorraldus, mis näeb ette nõukogu koosolekute toimumise vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas. 2025. aastal toimus neli koosolekut.

29. aprillil 2025 oli päevakorras:

1. Eesti Rahvusraamatukogu 2024. aasta tegevusaruande kinnitamine. 2. Eesti Rahvusraamatukogu organisatsiooni struktuuri muutmise kinnitamine. 3. Eesti Rahvusraamatukogu 2024. majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande kinnitamine. 4. Eesti Rahvusraamatukogu sündmuskeskuse visioon. 5. Eesti Rahvusraamatukogu teenuste toimemudel alates 03.09.2025. 6. Raamatukoguvõrgu reform (sh ÜÜRS) seadusloomest. 7. Eesti Rahvusraamatukogu sisend 11.04.2025 koalitsioonikõnelustel (MIRKO litsentside jätk)

3. juunil 2025 oli päevakorras:

1. Eesti Rahvusraamatukogu Tõnismäe rekonstrueeritud maja tuur. 2. Peamise strateegilise partneri Rahvusarhiivi üürileping ja hoone ühiskasutuse põhimõtted. 3. E-laenuteenuse litsentsid. 4. Ülevaade ja Eesti Rahvusraamatukogu kooskõlastus raamatukoguvõrgu reformi puudutavatele seaduseelnõudele.

21. oktoobril 2025 oli päevakorras:

1. Rahvusarhiivi ja Eesti Rahvusraamatukogu vahelise üürilepingu sõlmimine. 2. Eesti Rahvusraamatukogu organisatsiooni struktuuri muutmine. 3. Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu tegevustest raamatukoguvõrgu reformiga seonduvalt. 4. Eesti Rahvusraamatukogu valdkondlikud ülevaated: 4.1. IT valdkond (kriitilised projektid: Digar, juhtimistöölaud). 4.2. Sündmuskeskuse käivitamine. 4.3. Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioon/meediakajastus.

9. detsembril 2025 oli päevakorras:

1. Eesti Rahvusraamatukogu 2026. aasta eelarve kinnitamine. 2. Eesti Rahvusraamatukogu 2025. aasta tegevuskava analüüs. 3. Eesti Rahvusraamatukogu strateegilised fookused 2026–2028.

Eesti Rahvusraamatukogu | Tõnismägi 2, Tallinn 10122 www.rara.ee | tel +372 630 7502 | [email protected] registrikood 74000139

4. Eesti Rahvusraamatukogu 2026. aasta tegevuskava kinnitamine. 5. Positiivsed uudised MIRKO litsentsidest. 6. Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorile tulemustasu maksmine.

Rahvusraamatukogu nõukogu otsused on kättesaadavad Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel asuvast dokumendiregistrist (https://www.rara.ee/meist/ametlikud-dokumendid/#dokumendiregister). Eesti Rahvusraamatukogu 2025. aasta tegevusaruanne, mis on lisatud ka nõukogu aruandele, kinnitati nõukogu poolt 7. aprillil 2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vilja Toomast Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu esimees

Lisa: Eesti Rahvusraamatukogu tegevusaruanne 2025

Eesti Rahvusraamatukogu | Tõnismägi 2, Tallinn 10122 www.rara.ee | tel +372 630 7502 | [email protected] registrikood 74000139