Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 199

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 08. juuni 2026

Algus 11.19, lõpp 13.03

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid: Mart Helme, Ester Karuse, Juku-Kalle Raid ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid (2.

päevakorrapunkt); Välisministeeriumi Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika

osakonna peadirektor Kristi Karelsohn ning juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo

direktor René Värk (3. päevakorrapunkt); Uuringut läbiviiva Tallinna Tehnikaülikooli

majandusteaduskonna õiguse instituudi esindaja Holger Mölder (4. päevakorrapunkt);

väliskomisjoni praktikant Adrian Mõttus

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

3. Kollektiivne pöördumine "Eesti kohustus ennetada genotsiidi Gazas" (1-6/26-36/1)

4. Väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises

korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“ vaheraporti esitlus

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Väliskomisjoni nädala (08.06-14.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 8. juuni 2026 kell 11.15

1. Väliskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

3. Kollektiivne pöördumine "Eesti kohustus ennetada genotsiidi Gazas" (1-6/26-36/1)

4. Väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises

korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“ vaheraporti esitlus

5. Info ja muud küsimused

2

Komisjoni istung reedel, 12. juuni 2026 kell 8.30 (videosild)

1. Eesti seisukohad 15. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil

2. Info ja muud küsimused

Visiidid:

1.-12. juunil 2026 toimub väliskomisjoni töövisiit Narva ja Kagu-Eestisse

Kohtumised:

Esmaspäeval, 8. juunil 2026 kell 14.00 toimub Eesti ja Türgi väliskomisjonide kohtumine

8-9. juunil 2026 toimub Eesti, Läti, Leedu ja Türgi väliskomisjonide kohtumine

Kolmapäeval, 10. juunil 2026 kell 11.00 kohtub väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson

Ukraina diplomaatidega, kes osalevad ESTDEV-i projekti raames ja Eesti Diplomaatide Kooli

korraldataval õppereisil

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Henn

Põlluaas, Luisa Värk).

2. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

2.1. Eesti Vabariigi suursaadik Ukrainas

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikut ja põhjendas tema sobivust antud ametikohale.

Tiina Intelmann rõhutas vajadust konsolideerida rahvusvahelist toetust Ukrainale, tuues esile

ka NB8 koostöö olulisuse Eesti eesistumise raames. Ta märkis, et Euroopa Liiduga

liitumiseks valmistumisel on oluline selgus Ukraina seadusandlikus raamistikus, et toetada

Eesti ettevõtete, sealhulgas kaitsetööstuse investeeringuid. T. Intelmann tõi esile, et Eesti on

panustanud Ukraina ülesehitamisse juba sõja ajal ning on suutnud kaasata ka teiste riikide

vahendeid, mis loob eeldused osalemiseks laiemas taastamisprotsessis. Samuti käsitles ta

kriminaalvastutuse teemat, rõhutades tõendusmaterjali kogumise olulisust ning vajadust

jätkata rahvusvaheliste mehhanismide sh Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamist. Ta lisas,

et Eesti ja Euroopa Liidu suhted Ukrainaga ei ole probleemideta ning tuleb valmistuda

nõudlikeks läbirääkimisteks. Ukraina ootused Euroopa Liidu suhtes on kõrged, kuid liitumise

eeltingimused peavad olema täidetud.

Marko Mihkelson küsis, milline peaks olema Eesti vaates Ukraina tulevik ning kuidas

seostub Ukraina Eesti julgeoleku ja välispoliitiliste huvidega.

Tiina Intelmann märkis, et Eesti soov on näha Ukrainat Euroopa Liidu ja täieõigusliku

partnerina, kes panustab Euroopa julgeolekusse.

Marko Mihkelson küsis, milline on Eesti ja Ukraina vaheliste kahepoolsete suhete seis,

sealhulgas kaitsealase koostöö ja julgeolekugarantiide kontekstis. Samuti palus ta selgitada,

kuidas võiks Ukraina kogemus, sealhulgas droonivõimekuse areng, toetada Eesti julgeolekut.

Tiina Intelmann märkis, et Eesti ja Ukraina vahel toimub juba ulatuslik kaitsetööstuslik

koostöö ning mitmed Eesti ettevõtted tegutsevad Ukrainas. Ta rõhutas, et koostöö on

vastastikku kasulik.

Jonatan Vseviov rõhutas, et Ukraina julgeoleku seisukohalt on keskne küsimus usutavate

julgeolekugarantiide loomine olukorras, kus NATO liikmesus ei ole lähiajal realistlik. Ta

märkis, et kuigi sõjalisel tasandil on tööd tehtud, puudub poliitiline selgus garantiide sisu ja

ulatuse osas.

Otsustati:

2.1. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko

3

Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

2.2. Eesti Vabariigi suursaadik Ungaris

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikut ja põhjendas tema sobivust antud ametikohale.

Jana Vanamölder andis ülevaate Ungari sisepoliitilistest arengutest, märkides, et riigis

nähakse uut poliitilist algust ning oodatakse olulisi reforme, kuigi varasemate poliitiliste

jõudude mõju on endiselt olemas. Ta rõhutas, et lähiajal on oluline jälgida, kuivõrd suudab

uus juhtkond oma eesmärke ellu viia. J. Vanamölder tõi esile, et Eesti saatkonna peamiseks

ülesandeks on uute kontaktide loomine ning otsustusprotsesside kaardistamine, säilitades

samal ajal varasemad töösuhted. Samuti märkis ta, et Ungari on huvitatud Euroopa Liiduga

suhete parandamisest ning reformide kaudu on juba saavutatud teatud edasiminekuid,

sealhulgas Euroopa Liidu rahastuse osaline vabastamine. Ta lisas, et Eesti saab toetada Ungari

reforme näiteks e-valitsemise kogemuse jagamise kaudu ning arendada majanduskoostööd,

arvestades kasvavat huvi investeeringute vastu mõlemas suunas. J. Vanamölder käsitles ka

Ungari suhteid Ukrainaga, märkides, et pooled on astunud samme koostöö taastamiseks ning

Eesti huvi on toetada Ungari positiivset rolli Ukraina Euroopa Liiduga liitumise protsessis.

Otsustati:

2.2. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

2.3. Eesti Vabariigi suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonia Vabariigis,

Montenegros ja Serbia Vabariigis

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikukandidaati ja põhjendas tema sobivust antud

ametikohale.

Suursaadikukandidaat tõi Lääne-Balkani riikide osas esile, et piirkonnas on poliitiline

olukord mitmes riigis ebastabiilne ning liitumisprotsessid on aeglustunud, samas kui

Montenegrot nähakse realistliku järgmise EL laienemise kandidaadina.

Otsustati:

2.3. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Luisa Värk).

2.4. Eesti Vabariigi suursaadik Kasahstani Vabariigis

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikut ja põhjendas tema sobivust antud ametikohale.

Marje Luup andis ülevaate Kesk-Aasia riikide arengutest, rõhutades regiooni kasvavat

geopoliitilist, julgeolekupoliitilist ja majanduslikku tähtsust. Ta märkis, et piirkonnas

suurendavad oma mõju nii Hiina, USA kui ka Türgi ning Eesti jaoks on oluline neid arenguid

tähelepanelikult jälgida. M. Luup tõi esile, et koostöö Kesk-Aasia riikidega on piiratud, kuid

olemas, sealhulgas reformikogemuse jagamise ja majanduskoostöö, eelkõige logistika ja

transiidi valdkonnas. Samas märkis ta, et sanktsioonidest möödahiilimise risk on piirkonnas

märkimisväärne. Lisaks tõi ta esile EL riikide koostöö ja tegevuse nähtavuse.

Otsustati:

2.4. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Luisa Värk).

2.5. Eesti Vabariigi suursaadik Kõrgõzstani Vabariigis, Tadžikistani Vabariigis ja Usbekistani

Vabariigis

4

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikukandidaati ja põhjendas tema sobivust antud

ametikohale.

Suursaadikukandidaat tutvustas oma eesmärke suursaadikuna.

Otsustati:

2.5. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Luisa Värk).

3. Kollektiivne pöördumine "Eesti kohustus ennetada genotsiidi Gazas" (1-6/26-36/1)

Marko Mihkelson palus välisministeeriumi esindajatel anda omapoolse vaate.

René Värk andis ülevaate rahvusvahelise õiguse aspektidest seoses pöördumises tõstatatud

genotsiidi väidetega. Ta selgitas, et Iisraeliga seotud menetluste puhul on tegemist kolme

eraldi protsessiga, millest kaks on nõuandvad arvamused, mis puudutavad okupatsiooni

teemaid ja ei käsitle otseselt genotsiidi, ning üks on Lõuna-Aafrika Vabariigi algatatud

riikidevaheline vaidlus Rahvusvahelises Kohtus.

Ta rõhutas, et kohus ei ole tuvastanud genotsiidi toimumist, vaid leidnud, et eksisteerib

võimalus, et kaitstavaid õigusi võidakse riivata. Samuti selgitas ta, et tegemist on kahe riigi

vahelise vaidlusega, mille järeldused ei laiene automaatselt teistele riikidele. R. Värk tõi esile,

et genotsiidi vältimise kohustus on rahvusvahelises õiguses tõlgendatav eelkõige

hoolsuskohustusena, mitte tulemuskohustusena ning riigid tegutsevad vastavalt oma

võimalustele ja ressurssidele. Ta lisas, et riigid ei ole õiguslikult kohustatud aktiivselt

sekkuma kõikjal maailmas võimalike genotsiidiohtude korral ega saa neid automaatselt

vastutavaks pidada teiste riikide tegevuse eest.

Kristi Karelson selgitas, et pöördumises ette heidetud väited puudutavad eelkõige Eesti

seisukohti Iisraeli tegevuse suhtes. Ta märkis, et Eesti ei ole jäänud passiivseks, vaid on

liitunud erinevate rahvusvaheliste avaldustega, milles mõistetakse hukka humanitaarabi

piiramist ja rünnakuid tsiviilelanike vastu, ning on neid teemasid tõstatanud ka kahepoolses

suhtluses Iisraeliga. Ta rõhutas, et Palestiina riigi tunnustamine ei ole Eesti hinnangul otseselt

seotud genotsiidi ennetamisega. Samuti tõi ta esile, et Eesti ei ekspordi Iisraelile relvi ega

sõjalisi kaupu ning relvade import Eestisse on seotud riigi enda julgeoleku tagamisega ega ole

käsitatav panusena väidetavatesse rikkumistesse.

Marko Mihkelson küsis, kas Eesti avalikus arutelus on piisavalt arvesse võetud ekspertide

seisukohti või on jäänud osa asjatundjate arvamusest avalikkuses kuulamata.

Kristi Karelson märkis, et kuigi pöördumises on viidatud arutelu puudumisele, ei ole

ühiskondliku arutelu algatamine otseselt valitsuse kohustus. Ta rõhutas, et valitsus ei ole

arutelusid piiranud ning on osalenud erinevates aruteludes ja dialoogides, sealhulgas vastanud

pöördumistele ja osalenud avalikel üritustel.

Marko Mihkelson küsis René Värgi hinnangut pöördumises esitatud seisukohtadele, uurides,

kas väidetel Eesti võimaliku kohustuste rikkumise kohta on rahvusvahelise õiguse seisukohast

alust ning kas arutelus võib esineda valikulisus ekspertide kaasamisel.

René Värk selgitas, et pöördumises esitatud väidetel Eesti võimaliku rahvusvaheliste

kohustuste rikkumise kohta ei ole selget õiguslikku alust ning rõhutas, et erinevad

ekspertarvamused on osa tavapärasest arutelust, kuid sellest ei tulene, et riik oleks kohustatud

lähtuma ühest kindlast vaatenurgast.

Marko Mihkelson tänas saadud selgituste eest ning märkis, et need annavad komisjonile

vajalikku sisendit lõpliku seisukoha kujundamiseks kollektiivse pöördumise suhtes. Ta tegi

ettepaneku, et kuulates ära ekspertide selgitused pöördumises esitatud etteheidete ja

ettepanekute kohta, ettepanekutega mitte nõustuda.

5

Otsustati:

3.1. Esitatud ettepanek tagasi lükata (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Luisa

Värk).

4. Väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas

rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“

vaheraporti esitlus

Holger Mölder tutvustas väliskomisjoni tellitud uuringu vaheraporti seisu, märkides, et

vahearuande eesmärk on määratleda töö struktuur ja peamised analüüsiteemad. Ta tõi esile, et

rahvusvaheline keskkond on kiiresti muutuv ja prognoosimatu, mida iseloomustavad kasvav

geopoliitiline konkurents, tehnoloogilised muutused ning reeglitepõhise maailmakorra

nõrgenemine. Uute jõududena tõusevad esile muu hulgas Hiina, India ja teised riigid, samas

kui Venemaa püüab olemasolevat korda lõhkuda. H. Mölder rõhutas, et üleilmsete

probleemide lahendamine eeldab rahvusvahelist koostööd, kuid samal ajal on märgata

koostöömehhanismide nõrgenemist ning konfliktide pikalevenimist. Ta lisas, et väikeriikide

huvides on reeglitepõhise maailmakorra säilitamine, kuna kaootilises keskkonnas jäävad

väiksemad riigid haavatavamaks. Ta märkis, et Eesti võimalused peituvad eelkõige koostöös

sarnase mõtteviisiga riikidega, sealhulgas NB8 raamistikus, ning tõi välja, et sisepoliitilised

arengud suurriikides mõjutavad oluliselt rahvusvahelisi suundumusi. Lõpetuseks esitas ta

uuringu käigus esile kerkinud peamised arengustsenaariumid edasiseks aruteluks.

Eerik-Niiles Kross märkis, et uuringus esitatud välispoliitilised valikud on üldjoontes avatud,

kuid juhtis tähelepanu vajadusele arvestada ajalisust, viidates asjaolule, et teatud poliitilised

suundumused võivad olla ajutised ning keskne küsimus on, millised arengud järgnevad

pikemas perspektiivis.

Holger Mölder nõustus eelkõneleja tähelepanekuga, et välispoliitiliste valikute käsitlemisel

tuleb arvestada nende ajalisust ning rõhutas, et muutuvas rahvusvahelises keskkonnas on

oluline hinnata arenguid ka pikemas perspektiivis.

Eerik-Niiles Kross märkis, et lisaks reeglitepõhisele maailmakorrale tuleks Eesti

julgeolekuvalikute käsitlemisel arvestada ka liitlassuhete ja iseseisva kaitsevõime rolli, tuues

eeskujuks Soome ja Iisraeli mudeli. Ta rõhutas, et üksnes rahvusvaheliste normide ja

koostööle lootmisest ei pruugi piisata.

Holger Mölder selgitas, et uuringus esitatud välispoliitilised valikud on teadlikult avatud ja

mitmetähenduslikud, võimaldades hinnata erinevaid arengusuundi. Ta rõhutas, et need

valikud ei välista üksteist täielikult ning võivad osaliselt kattuda, pakkudes erinevaid

kombinatsioone Eesti võimalikeks strateegilisteks valikuteks. H. Mölder lisas, et raporti

eesmärk on analüüsida erinevaid võimalusi ja suundi, mille põhjal on võimalik kujundada

edasisi poliitilisi otsuseid vastavalt muutuvatele rahvusvahelistele oludele.

Marko Mihkelson rõhutas julgeolekupoliitika aluste tähtsust märkides, et tegemist on

erakondadeülese konsensusdokumendiga, mis kirjeldab Eesti julgeolekukeskkonda ja peamisi

tegevussuundi. Ta lisas, et aruteludes on oluline säilitada avatus erinevatele ideedele, vältides

liigset dogmaatilisust. M. Mihkelson tõstatas küsimuse, milline roll võiks olla Ukrainal Eesti

julgeoleku tagamisel muutuvas rahvusvahelises keskkonnas ning millistes formaatides võiks

selline koostöö realiseeruda.

Holger Mölder märkis, et julgeolekupoliitika alused on uuringus arvesse võetav ning neid

saab kasutada analüüsiraamistiku osana, et hinnata võimalikke kitsaskohti ja arengusuundi.

Marko Mihkelson märkis, et vahekokkuvõte vastab komisjoni ootustele, andes ülevaatliku

pildi rahvusvahelisest olukorrast ning võimaldades sellest lähtuda Eesti võimalike valikute ja

järelduste kujundamisel. Ta lisas, et analüüsi valmimisel võiks korraldada sellel teemal

avaliku seminari, kaasates laiemat ringi osalejaid ning arutades tulemusi komisjoni tasandil.

6

5. Info ja muud küsimused

Muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 199

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 08. juuni 2026

Algus 11.19, lõpp 13.03

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid: Mart Helme, Ester Karuse, Juku-Kalle Raid ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid (2.

päevakorrapunkt); Välisministeeriumi Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika

osakonna peadirektor Kristi Karelsohn ning juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo

direktor René Värk (3. päevakorrapunkt); Uuringut läbiviiva Tallinna Tehnikaülikooli

majandusteaduskonna õiguse instituudi esindaja Holger Mölder (4. päevakorrapunkt);

väliskomisjoni praktikant Adrian Mõttus

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

3. Kollektiivne pöördumine "Eesti kohustus ennetada genotsiidi Gazas" (1-6/26-36/1)

4. Väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises

korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“ vaheraporti esitlus

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Väliskomisjoni nädala (08.06-14.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 8. juuni 2026 kell 11.15

1. Väliskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

3. Kollektiivne pöördumine "Eesti kohustus ennetada genotsiidi Gazas" (1-6/26-36/1)

4. Väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises

korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“ vaheraporti esitlus

5. Info ja muud küsimused

2

Komisjoni istung reedel, 12. juuni 2026 kell 8.30 (videosild)

1. Eesti seisukohad 15. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil

2. Info ja muud küsimused

Visiidid:

1.-12. juunil 2026 toimub väliskomisjoni töövisiit Narva ja Kagu-Eestisse

Kohtumised:

Esmaspäeval, 8. juunil 2026 kell 14.00 toimub Eesti ja Türgi väliskomisjonide kohtumine

8-9. juunil 2026 toimub Eesti, Läti, Leedu ja Türgi väliskomisjonide kohtumine

Kolmapäeval, 10. juunil 2026 kell 11.00 kohtub väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson

Ukraina diplomaatidega, kes osalevad ESTDEV-i projekti raames ja Eesti Diplomaatide Kooli

korraldataval õppereisil

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Henn

Põlluaas, Luisa Värk).

2. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

2.1. Eesti Vabariigi suursaadik Ukrainas

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikut ja põhjendas tema sobivust antud ametikohale.

Tiina Intelmann rõhutas vajadust konsolideerida rahvusvahelist toetust Ukrainale, tuues esile

ka NB8 koostöö olulisuse Eesti eesistumise raames. Ta märkis, et Euroopa Liiduga

liitumiseks valmistumisel on oluline selgus Ukraina seadusandlikus raamistikus, et toetada

Eesti ettevõtete, sealhulgas kaitsetööstuse investeeringuid. T. Intelmann tõi esile, et Eesti on

panustanud Ukraina ülesehitamisse juba sõja ajal ning on suutnud kaasata ka teiste riikide

vahendeid, mis loob eeldused osalemiseks laiemas taastamisprotsessis. Samuti käsitles ta

kriminaalvastutuse teemat, rõhutades tõendusmaterjali kogumise olulisust ning vajadust

jätkata rahvusvaheliste mehhanismide sh Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamist. Ta lisas,

et Eesti ja Euroopa Liidu suhted Ukrainaga ei ole probleemideta ning tuleb valmistuda

nõudlikeks läbirääkimisteks. Ukraina ootused Euroopa Liidu suhtes on kõrged, kuid liitumise

eeltingimused peavad olema täidetud.

Marko Mihkelson küsis, milline peaks olema Eesti vaates Ukraina tulevik ning kuidas

seostub Ukraina Eesti julgeoleku ja välispoliitiliste huvidega.

Tiina Intelmann märkis, et Eesti soov on näha Ukrainat Euroopa Liidu ja täieõigusliku

partnerina, kes panustab Euroopa julgeolekusse.

Marko Mihkelson küsis, milline on Eesti ja Ukraina vaheliste kahepoolsete suhete seis,

sealhulgas kaitsealase koostöö ja julgeolekugarantiide kontekstis. Samuti palus ta selgitada,

kuidas võiks Ukraina kogemus, sealhulgas droonivõimekuse areng, toetada Eesti julgeolekut.

Tiina Intelmann märkis, et Eesti ja Ukraina vahel toimub juba ulatuslik kaitsetööstuslik

koostöö ning mitmed Eesti ettevõtted tegutsevad Ukrainas. Ta rõhutas, et koostöö on

vastastikku kasulik.

Jonatan Vseviov rõhutas, et Ukraina julgeoleku seisukohalt on keskne küsimus usutavate

julgeolekugarantiide loomine olukorras, kus NATO liikmesus ei ole lähiajal realistlik. Ta

märkis, et kuigi sõjalisel tasandil on tööd tehtud, puudub poliitiline selgus garantiide sisu ja

ulatuse osas.

Otsustati:

2.1. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko

3

Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

2.2. Eesti Vabariigi suursaadik Ungaris

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikut ja põhjendas tema sobivust antud ametikohale.

Jana Vanamölder andis ülevaate Ungari sisepoliitilistest arengutest, märkides, et riigis

nähakse uut poliitilist algust ning oodatakse olulisi reforme, kuigi varasemate poliitiliste

jõudude mõju on endiselt olemas. Ta rõhutas, et lähiajal on oluline jälgida, kuivõrd suudab

uus juhtkond oma eesmärke ellu viia. J. Vanamölder tõi esile, et Eesti saatkonna peamiseks

ülesandeks on uute kontaktide loomine ning otsustusprotsesside kaardistamine, säilitades

samal ajal varasemad töösuhted. Samuti märkis ta, et Ungari on huvitatud Euroopa Liiduga

suhete parandamisest ning reformide kaudu on juba saavutatud teatud edasiminekuid,

sealhulgas Euroopa Liidu rahastuse osaline vabastamine. Ta lisas, et Eesti saab toetada Ungari

reforme näiteks e-valitsemise kogemuse jagamise kaudu ning arendada majanduskoostööd,

arvestades kasvavat huvi investeeringute vastu mõlemas suunas. J. Vanamölder käsitles ka

Ungari suhteid Ukrainaga, märkides, et pooled on astunud samme koostöö taastamiseks ning

Eesti huvi on toetada Ungari positiivset rolli Ukraina Euroopa Liiduga liitumise protsessis.

Otsustati:

2.2. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

2.3. Eesti Vabariigi suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonia Vabariigis,

Montenegros ja Serbia Vabariigis

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikukandidaati ja põhjendas tema sobivust antud

ametikohale.

Suursaadikukandidaat tõi Lääne-Balkani riikide osas esile, et piirkonnas on poliitiline

olukord mitmes riigis ebastabiilne ning liitumisprotsessid on aeglustunud, samas kui

Montenegrot nähakse realistliku järgmise EL laienemise kandidaadina.

Otsustati:

2.3. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Luisa Värk).

2.4. Eesti Vabariigi suursaadik Kasahstani Vabariigis

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikut ja põhjendas tema sobivust antud ametikohale.

Marje Luup andis ülevaate Kesk-Aasia riikide arengutest, rõhutades regiooni kasvavat

geopoliitilist, julgeolekupoliitilist ja majanduslikku tähtsust. Ta märkis, et piirkonnas

suurendavad oma mõju nii Hiina, USA kui ka Türgi ning Eesti jaoks on oluline neid arenguid

tähelepanelikult jälgida. M. Luup tõi esile, et koostöö Kesk-Aasia riikidega on piiratud, kuid

olemas, sealhulgas reformikogemuse jagamise ja majanduskoostöö, eelkõige logistika ja

transiidi valdkonnas. Samas märkis ta, et sanktsioonidest möödahiilimise risk on piirkonnas

märkimisväärne. Lisaks tõi ta esile EL riikide koostöö ja tegevuse nähtavuse.

Otsustati:

2.4. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Luisa Värk).

2.5. Eesti Vabariigi suursaadik Kõrgõzstani Vabariigis, Tadžikistani Vabariigis ja Usbekistani

Vabariigis

4

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikukandidaati ja põhjendas tema sobivust antud

ametikohale.

Suursaadikukandidaat tutvustas oma eesmärke suursaadikuna.

Otsustati:

2.5. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Luisa Värk).

3. Kollektiivne pöördumine "Eesti kohustus ennetada genotsiidi Gazas" (1-6/26-36/1)

Marko Mihkelson palus välisministeeriumi esindajatel anda omapoolse vaate.

René Värk andis ülevaate rahvusvahelise õiguse aspektidest seoses pöördumises tõstatatud

genotsiidi väidetega. Ta selgitas, et Iisraeliga seotud menetluste puhul on tegemist kolme

eraldi protsessiga, millest kaks on nõuandvad arvamused, mis puudutavad okupatsiooni

teemaid ja ei käsitle otseselt genotsiidi, ning üks on Lõuna-Aafrika Vabariigi algatatud

riikidevaheline vaidlus Rahvusvahelises Kohtus.

Ta rõhutas, et kohus ei ole tuvastanud genotsiidi toimumist, vaid leidnud, et eksisteerib

võimalus, et kaitstavaid õigusi võidakse riivata. Samuti selgitas ta, et tegemist on kahe riigi

vahelise vaidlusega, mille järeldused ei laiene automaatselt teistele riikidele. R. Värk tõi esile,

et genotsiidi vältimise kohustus on rahvusvahelises õiguses tõlgendatav eelkõige

hoolsuskohustusena, mitte tulemuskohustusena ning riigid tegutsevad vastavalt oma

võimalustele ja ressurssidele. Ta lisas, et riigid ei ole õiguslikult kohustatud aktiivselt

sekkuma kõikjal maailmas võimalike genotsiidiohtude korral ega saa neid automaatselt

vastutavaks pidada teiste riikide tegevuse eest.

Kristi Karelson selgitas, et pöördumises ette heidetud väited puudutavad eelkõige Eesti

seisukohti Iisraeli tegevuse suhtes. Ta märkis, et Eesti ei ole jäänud passiivseks, vaid on

liitunud erinevate rahvusvaheliste avaldustega, milles mõistetakse hukka humanitaarabi

piiramist ja rünnakuid tsiviilelanike vastu, ning on neid teemasid tõstatanud ka kahepoolses

suhtluses Iisraeliga. Ta rõhutas, et Palestiina riigi tunnustamine ei ole Eesti hinnangul otseselt

seotud genotsiidi ennetamisega. Samuti tõi ta esile, et Eesti ei ekspordi Iisraelile relvi ega

sõjalisi kaupu ning relvade import Eestisse on seotud riigi enda julgeoleku tagamisega ega ole

käsitatav panusena väidetavatesse rikkumistesse.

Marko Mihkelson küsis, kas Eesti avalikus arutelus on piisavalt arvesse võetud ekspertide

seisukohti või on jäänud osa asjatundjate arvamusest avalikkuses kuulamata.

Kristi Karelson märkis, et kuigi pöördumises on viidatud arutelu puudumisele, ei ole

ühiskondliku arutelu algatamine otseselt valitsuse kohustus. Ta rõhutas, et valitsus ei ole

arutelusid piiranud ning on osalenud erinevates aruteludes ja dialoogides, sealhulgas vastanud

pöördumistele ja osalenud avalikel üritustel.

Marko Mihkelson küsis René Värgi hinnangut pöördumises esitatud seisukohtadele, uurides,

kas väidetel Eesti võimaliku kohustuste rikkumise kohta on rahvusvahelise õiguse seisukohast

alust ning kas arutelus võib esineda valikulisus ekspertide kaasamisel.

René Värk selgitas, et pöördumises esitatud väidetel Eesti võimaliku rahvusvaheliste

kohustuste rikkumise kohta ei ole selget õiguslikku alust ning rõhutas, et erinevad

ekspertarvamused on osa tavapärasest arutelust, kuid sellest ei tulene, et riik oleks kohustatud

lähtuma ühest kindlast vaatenurgast.

Marko Mihkelson tänas saadud selgituste eest ning märkis, et need annavad komisjonile

vajalikku sisendit lõpliku seisukoha kujundamiseks kollektiivse pöördumise suhtes. Ta tegi

ettepaneku, et kuulates ära ekspertide selgitused pöördumises esitatud etteheidete ja

ettepanekute kohta, ettepanekutega mitte nõustuda.

5

Otsustati:

3.1. Esitatud ettepanek tagasi lükata (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Luisa

Värk).

4. Väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas

rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“

vaheraporti esitlus

Holger Mölder tutvustas väliskomisjoni tellitud uuringu vaheraporti seisu, märkides, et

vahearuande eesmärk on määratleda töö struktuur ja peamised analüüsiteemad. Ta tõi esile, et

rahvusvaheline keskkond on kiiresti muutuv ja prognoosimatu, mida iseloomustavad kasvav

geopoliitiline konkurents, tehnoloogilised muutused ning reeglitepõhise maailmakorra

nõrgenemine. Uute jõududena tõusevad esile muu hulgas Hiina, India ja teised riigid, samas

kui Venemaa püüab olemasolevat korda lõhkuda. H. Mölder rõhutas, et üleilmsete

probleemide lahendamine eeldab rahvusvahelist koostööd, kuid samal ajal on märgata

koostöömehhanismide nõrgenemist ning konfliktide pikalevenimist. Ta lisas, et väikeriikide

huvides on reeglitepõhise maailmakorra säilitamine, kuna kaootilises keskkonnas jäävad

väiksemad riigid haavatavamaks. Ta märkis, et Eesti võimalused peituvad eelkõige koostöös

sarnase mõtteviisiga riikidega, sealhulgas NB8 raamistikus, ning tõi välja, et sisepoliitilised

arengud suurriikides mõjutavad oluliselt rahvusvahelisi suundumusi. Lõpetuseks esitas ta

uuringu käigus esile kerkinud peamised arengustsenaariumid edasiseks aruteluks.

Eerik-Niiles Kross märkis, et uuringus esitatud välispoliitilised valikud on üldjoontes avatud,

kuid juhtis tähelepanu vajadusele arvestada ajalisust, viidates asjaolule, et teatud poliitilised

suundumused võivad olla ajutised ning keskne küsimus on, millised arengud järgnevad

pikemas perspektiivis.

Holger Mölder nõustus eelkõneleja tähelepanekuga, et välispoliitiliste valikute käsitlemisel

tuleb arvestada nende ajalisust ning rõhutas, et muutuvas rahvusvahelises keskkonnas on

oluline hinnata arenguid ka pikemas perspektiivis.

Eerik-Niiles Kross märkis, et lisaks reeglitepõhisele maailmakorrale tuleks Eesti

julgeolekuvalikute käsitlemisel arvestada ka liitlassuhete ja iseseisva kaitsevõime rolli, tuues

eeskujuks Soome ja Iisraeli mudeli. Ta rõhutas, et üksnes rahvusvaheliste normide ja

koostööle lootmisest ei pruugi piisata.

Holger Mölder selgitas, et uuringus esitatud välispoliitilised valikud on teadlikult avatud ja

mitmetähenduslikud, võimaldades hinnata erinevaid arengusuundi. Ta rõhutas, et need

valikud ei välista üksteist täielikult ning võivad osaliselt kattuda, pakkudes erinevaid

kombinatsioone Eesti võimalikeks strateegilisteks valikuteks. H. Mölder lisas, et raporti

eesmärk on analüüsida erinevaid võimalusi ja suundi, mille põhjal on võimalik kujundada

edasisi poliitilisi otsuseid vastavalt muutuvatele rahvusvahelistele oludele.

Marko Mihkelson rõhutas julgeolekupoliitika aluste tähtsust märkides, et tegemist on

erakondadeülese konsensusdokumendiga, mis kirjeldab Eesti julgeolekukeskkonda ja peamisi

tegevussuundi. Ta lisas, et aruteludes on oluline säilitada avatus erinevatele ideedele, vältides

liigset dogmaatilisust. M. Mihkelson tõstatas küsimuse, milline roll võiks olla Ukrainal Eesti

julgeoleku tagamisel muutuvas rahvusvahelises keskkonnas ning millistes formaatides võiks

selline koostöö realiseeruda.

Holger Mölder märkis, et julgeolekupoliitika alused on uuringus arvesse võetav ning neid

saab kasutada analüüsiraamistiku osana, et hinnata võimalikke kitsaskohti ja arengusuundi.

Marko Mihkelson märkis, et vahekokkuvõte vastab komisjoni ootustele, andes ülevaatliku

pildi rahvusvahelisest olukorrast ning võimaldades sellest lähtuda Eesti võimalike valikute ja

järelduste kujundamisel. Ta lisas, et analüüsi valmimisel võiks korraldada sellel teemal

avaliku seminari, kaasates laiemat ringi osalejaid ning arutades tulemusi komisjoni tasandil.

6

5. Info ja muud küsimused

Muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija