| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 1-9/2333-1 |
| Registreeritud | 02.07.2026 |
| Sünkroonitud | 03.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
| Sari | 1-9 Ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 1-9/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Kairi Pikk (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Avalike suhete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Rahandusministeerium
02.07.2026 nr 1-9/2333-1
Liikmeõiguste teostaja koondaruanne
2025. aasta kohta
Edastame liikmeõiguste teostaja 2025. aasta aruande mittetulundusühingute kohta, milles
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium liikmeõigusi teostab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisa: Aruanne 4 lehel
Kairi Pikk
1
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI
LIIKMEÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE
2025. a kohta
1. MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, registrikood 80120020
(endine nimi MTÜ Eesti Standardikeskus)
MTÜ liikmed:
1. Eesti Vabariik (liikmeõiguste teostaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium),
registrikood 70003158;
2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, registrikood 80004733;
3. Eesti Tööandjate Keskliit, registrikood 80036271.
Liikmemaks 800 eurot aastas.
MTÜ tegutseb toote nõuetele vastavuse seaduse alusel Eesti standardimisorganisatsiooni ja
Eesti akrediteerimisasutusena.
MTÜ oli 2025. aastal Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika
Standardimiskomitee (CENELEC) ja Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO)
täisliige ning Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoniga (IEC) liitunud liige, osales nende
organisatsioonide tegevuses, võttis nende standardeid üle Eesti standarditeks ning tegi Euroopa
ja rahvusvahelisi standardeid Eestis kättesaadavaks. MTÜ oli 2025 Euroopa Akrediteerimise
Koostööorganisatsiooni EA põhiliige. MTÜ osales 2025 EA mitmepoolses vastastikuse
tunnustamise leppes (MLA) laborite ja inspekteerimisasutuste ning sertifitseerimisasutuste
akrediteerimise osas. Lisaks oli MTÜ EA MLA liige kasvuhoonegaaside heitkoguste
tõendamisasutuste akrediteerimise alal. MTÜ on alates 2023 maist Rahvusvahelise Laborite
Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni ILAC täisliige.
Muutused mittetulundusühingus
Alates 01.01.2021 lisandus ühingu teenuste hulka akrediteerimisteenuste pakkumine ja
tegutsemine riikliku akrediteerimisasutusena. Akrediteerimistegevused võttis ühing üle
Sihtasutuselt Eesti Akrediteerimiskeskus. Nimetatud muudatusega seoses on alates 01.01.2021
ühingu nimi Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. 2025. aastal
ülesannetes muudatusi ei olnud.
Mittetulundusühingu jätkamise vajadus
Standardimine ja akrediteerimisteenuse pakkumine on oluline ettevõtjate konkurentsivõime
tagamiseks. Riigi tegevus peab olema pikaajaliselt suunatud sellele, et ühiskond tervikuna
areneks ja tootlikkus kasvaks, mistõttu riik peab suutma pakkuda kvaliteetseid avalikke
teenuseid üle Eesti ka demograafiliste trendide mõjudest tulenevate piiratud ressursside
tingimustes.
Liikmeõiguste teostaja peab mittetulundusühistu jätkamist vajalikuks.
2
2. Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühing (EuroSDR)
Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühing ehk European Spatial Data Research
(edaspidi EuroSDR) on mittetulundusühing, mis asutati rahvusvahelise kokkuleppe alusel
1953. aastal Pariisis. EuroSDR liikmeteks on asutajaliikmed, lihtliikmed ja assotsieerunud
liikmed. Lihtliikmeks saab olla Euroopa Nõukogu liikmesriigi asutus või organisatsioon, mis
vastutab oma riigis topograafilise informatsiooni ja maainfo eest või selle riigi asutus ja/või
organisatsioon, mis tegeleb ruumiandmete uuringutega või sellealase hariduse andmisega.
Eestist on EuroSDR liikmeks ka Tartu Ülikool. EuroSDR töö on korraldatud viie komisjoni
kaudu, mis tegelevad vastavalt ruumi andmehõive ja andmete kogumisega; andmetöötluse ja
modelleerimisega; tootmisprotsesside ja informatsiooni kasutamisega; töökorralduse ja
ärimudelite ning haridustööga. Igas valdkonnas korraldatakse üleeuroopalisi uuringuid
konkreetsete teemade süvaanalüüsiks.
Eesti astus EuroSDR liikmeks veebruaris 2019. Selleks andis Vabariigi Valitsus eelnevalt
novembris 2018. a korralduse, milles määras riigi liikmeõiguste teostajaks
Keskkonnaministeeriumi. Keskkonnaministeerium määras riigi liikmeõigusi teostama Maa-
ameti, kuna Eesti riiklike ruumiandmete ajakohasus ja kättesaadavus oli Maa-ameti
vastutusalas. Seoses ministeeriumide valitsemisalade ümberkorraldamisega määras
Vabariigi Valitsus juulis 2023 EuroSDR riigi liikmeõiguste teostajaks Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi, kuna Maa-amet toodi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
valitsemisalasse. Seoses ministeeriumide valitsemisalade ümberkorraldamisega jaanuaris 2025
määras Vabariigi Valitsus EuroSDR riigi liikmeõiguste teostajaks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalasse toodi Maa-ameti baasil loodud Maa- ja Ruumiamet.
Ühingul on iga-aastane liikmemaks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tasus
2025. a liikmemaksu 4800 eurot ja 2026 a. liikmemaksu 4800 eurot.
2025. aasta tegevused
Seoses sellega, et kuni 2024. aasta lõpuni EuroSDRis Eestit esindanud inimesed (juhtdelegaat
Tambet Tiits ja delegaat Artu Ellmann) ei jätkanud tööd Maa-ja Ruumiametis, oli 2025. aastal
Maa- ja Ruumiameti ning EuroSDR vahel koostöö varasemaga võrreldes veidi vähem aktiivne.
Kuid alates 2026. aastast nimetati uueks juhtdelegaadiks Maa- ja Ruumiameti
geoinfosüsteemide arenduse osakonna juhataja Sulev Õitspuu (delegaadi kinnitab delegaatide
nõukogu 2026. a novembri kokkusaamisel Leuvenis) ning ühinguga koostöö hoogustus sellega
märkimisväärselt.
22.-23. jaanuaril 2025 toimus Pariisis EuroSDR 3D töögrupi töötuba „State-of-the-art 3D
Mapping at national and regional mapping agencies“, kus osales Maa- ja Ruumiameti esindaja
ettekandega 3D andmete tootmisest ja kasutamisest Eestis. Töötoas osalemine andis lisaks väga
hea ülevaate teistes riikides toimuvast, nende 3D andmetega seotud käimasolevatest
projektidest ja tegevustest. Töötoa järelmitena toimus kaks veebikoosolekut Maa- ja
Ruumiameti spetsialistide ja välismaiste firmade vahel Eesti 3D andmete tootmissüsteemi
tutvustuseks, kogemuste vahetamiseks ja uute tarkvaratoodete hindamiseks.
26.-28. novembril 2025 osales Maa- ja Ruumiameti esindaja GeoAI töögrupi avakoosolekul
Rotterdamis. EuroSDR GeoAI töögrupi käivitamine koondas 12 riigi esindajad, et kaardistada
GeoAI valdkonna vajadused, väljakutsed ja koostöövõimalused, sh fookus metaandmete
kataloogi loomisel, kogemuste jagamisel ja ühtse lähenemise arendamisel. Praeguseks on
3
valmis GeoAI mudelite metaandmete kataloogi prototüüp, mis toetab edasist koostööd ja
teadmiste vahetust GeoAI valdkonnas. Täpsema kirjelduse saab näha failist EuroSDR GeoAI
SIG 26-28 november 2025.docx.
2. detsembril 2025 toimus EuroSDR veebipõhine koolituskursus "Beyond GNSS: resilient
positioning and aerial mapping", kus osalesid mitu Maa- ja Ruumiameti kaugseire osakonna
töötajat.
EuroSDR korraldab oma liikmetele arvukalt erinevatel teemadel veebitöötubasid, -koolitusi jm
üritusi, millel osalevad Maa- ja Ruumiameti töötajad.
Üritused on vaid osa Maa- ja Ruumiameti töötajate tegevusest organisatsioonis ja sellest
saadavast kasust. Suure osa moodustab organisatsiooni liikmete regulaarne suhtlemine ja
vajaduspõhised konsultatsioonid nii EuroSDR sees tervikuna kui selle üksikliikmete vahel, tänu
millele saab Maa- ja Ruumiamet teha otsuseid, arendustegevust ja hankida riist- ja tarkvara.
Selline koostöö on olnud viljakas. Ühe näitena võib tuua 3D-andmete tootmise ja arendamise
Maa- ja Ruumiametis, mille loomine oleks ilma EuroSDR liikmelisuseta (just regulaarse
suhtluse ja koostöö osas) olnud väga keeruline. 3D-andmed (Geo3D) hõlmab endas nii
olemasolevate andmete parema kasutuse kui ka uute kolmemõõtmeliste andmestike loomise.
EuroSDR komisjonides käsitletakse Maa- ja Ruumiameti jaoks olulisi teemasid:
maakatastri süsteeme (infosüsteemide ülesehitus, teenused);
INSPIRE direktiivi (elektrooniliste teenuste arendamine);
aeropildistamise ja laserskaneerimise andmete laialdasemat kasutamist;
kaugseire andmete (Euroopa Kosmoseagentuuri Sentinel satelliitidelt) kasutamist;
ruumiandmete efektiivsemat kogumist;
globaalseid satelliitnavigatsioonisüsteeme, nende töökindlust ja usaldusväärsust ning
segamiste vastu võitlemist;
uute toodete väljatöötamist jms.
Kõigis ülalmainitud valdkondades lasub Maa- ja Ruumiametil kohustus toota riiklikke
ruumiandmeid, arendada uusi teenuseid ja teha need kättesaadavaks.
Liikmelisuse jätkamise vajalikkus
EuroSDR uurimisrühmade töö on Maa- ja Ruumiameti jaoks eriti väärtuslik, kuna see
keskendub riiklike organisatsioonide vajadustele ja võimalustele. Selle tulemusel on võimalik
olla kursis selles valdkonnas mujal maailmas toimuvaga, info ja kogemustega, võimaluse korral
arengut ka suunata, minimeerida ebasoodsaid otsuseid andmetöötluse tarkvara valikul või
teenuste arendamisel ning see säästab aega, inimressursi ja riiklikke vahendeid.
EuroSDR liikmelisusest saab kasu ühiskond tervikuna, sest liikmeksolek annab
Eesti spetsialistidele olulise võimaluse osaleda ruumiandmetega seotud rakendusuuringutes ja
arendustegevuses ning tõsta esile Eesti jaoks olulisi ruumiandmetega seotud teemasid. Selle
tulemusel on võimalik ruumiandmete valdkonda efektiivsemalt ja edukamalt arendada.
Suure osa EuroSDR-s käsitletavate teemade uurimiseks iseseisvalt ei ole Eestil piisavalt inimesi
ega raha, samas tuleb Eestil osaleda Euroopa Liidu elukeskkonda mõjutavate strateegiate ja
poliitikate kujundamisel ning ruumiandmete valdkonna arendamisel. Seega on riigi järjepidev
osalemine EuroSDR-i tegevuses oluline ja vajalik nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Liikmeõiguste teostaja peab mittetulundusühistu jätkamist vajalikuks.
4
3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, volituse alusel Maa- ja
Ruumiameti, teostatavad liikmeõigused maaparandusühistutes perioodil 01.2025
- 06.2025
Jrk nr Ühistu nimi Registrikood
Liikmemaksu
suurus aastas
(eurot)
Ühishoiukulu
aastas (eurot)
Kulu
kokku
(eurot)
1 Aardla polder MPÜ 80596432 - - -
2 Alajõe Maaparandusühistu 80310890 - - -
3 Ariste Maaparandusühistu 80372141 - - -
4 Inkalaane maaparandusühistu 80405389 - - -
5 Jänese Maaparandusühistu 80224305 2 480,83 12 843,17 15 324,00
6 JÄRVAKÜLA MAAPARANDUSÜHISTU 80552274 - - -
7 KAIMI MPÜ 80552245 - - -
8 Karu Maaparandusühistu 80292838 - - -
9 Laane maaparandusühistu 80215915 - - -
10 Lemmetsa Maaparandusühistu 80417234 - - -
11 Lodja Maaparandusühistu 80417091 - - -
12 Madila-Vilumäe maaparandusühistu 80287794 - - -
13
Mittetulundusühing Mustu
Maaparandusühistu 80387243 49,35 49,35
14 Muri Maaparandusühistu 80420696 - - -
15 Ohukotsu MPÜ 80568217 - - -
16 Oidrema Vahesoo Maaparandusühistu 80550370 - - -
17 Rahinge Maaparandusühistu 80186585 3 602,66 11 073,34 14 676,00
18 Rebase Maaparandusühistu 80554920 - - -
19 Räpu Maaparandusühistu 80376676 - - -
20 Sangamõisa Maaparandusühistu 80416795 - - -
21 Sepa Maaparandusühistu 80554288 - - -
22 Sikassaare Poldri MPÜ 80655146 - - -
23 Soetaguse Maaparandusühistu 80404941 - - -
24 Sõrandu Maaparandusühistu 80303192 - - -
25 Ubesoo Poldri Maaparandusühistu 80190109 - - -
26 Varnja Poldri Maaparandusühistu 80190173 - - -
27 Viruvere-Räsna Maaparandusühistu 80275076 - - -