EELNÕU

…06.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jagunemine

Riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 alusel ja kooskõlas sihtasutuste seadusega volitada

majandus- ja tööstusministrit riigi sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (registrikood 90006012) jagunemine eraldumise teel,

mille tulemusena antakse sihtasutuse eluasemevaldkonna teenustega, välja arvatud käenduste

tagamine, seotud vara koos kõikide vara omamisega kaasnevate õiguste ja kohustustega üle

Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (registrikood 90005946).

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jagunemine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte 28.05.2026 valitsuskabineti istungil otsustati viia eluasemevaldkonna teenused üle Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutusest sihtasutusse Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Korralduse eelnõu kohaselt volitab Vabariigi Valitsus majandus- ja tööstusministrit riigi sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jagunemise.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab

asutajaõigusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab

asutajaõigusi Kliimaministeerium.

Eluasemevaldkonna teenuste üleandmise eesmärk on koondada eluasemetega seonduv kompetents ühte asutusse kujundamaks terviklikult riiklikku eluasemepoliitikat - tõhustada ja edendada elamuvaldkonna toetusi, laene ja nõustamistegevust ja ühtlustada need Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastavate teenustega. Tegevusvaldkonna üleviimise on kokku leppinud sihtasutuste asutajaõigusi teostavad ministrid. Valitsus on 28.05.2026

kabinetiistungil kokkuleppe heaks kiitnud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse

ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel 625 6366; [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ja Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse

juhataja Marju Lepmets.

2. Eelnõu sisu

Korralduse eesmärk on anda Vabariigi Valitsuse poolt riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2

alusel majandus- ja tööstusministrile kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) asutajaõigusi teostava ministeeriumi juhile volitus otsustada EISi jagunemine

eluasemevaldkonna teenuste, välja arvatud laenude tagamine, eraldamise teel EISst. Eraldatavad teenused antakse üle Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

Teenuste üleandmine toimub likvideerimismenetluseta ning EISi vastavate teenustega seotud

kohustused ja vara antakse protsessi tulemusena üle KIKile. Teenuste üleandmiseks sõlmivad sihtasutused notariaalselt tõestatud jagunemislepingu. Protsess viiakse läbi sihtasutuste seaduses (edaspidi SAS) sätestatud korras.

Arvestades kasvavaid ootusi eluasemete taskukohasuse parandamisele nii Eestis kui ka

Euroopas laiemalt, ootab ühiskond järjest tugevamat riigi sekkumist. Rahvusvaheline

2

tähelepanu antud teemal annab ka võimaluse moderniseerida meie amortiseeruvat hoonefondi

ning arendada vastavat kõrgekvaliteedilist tööstust. Seetõttu peab Kliimaministeerium oluliseks, et riigi tasemel vastutaks teema rakendamise eest vastava eesmärgiga kompetentsikeskus. Seni on selleks asutuseks olnud EIS.

Kliimaministeerium näeb oma haldusalas võimalust eluasemevaldkonna teenuste KIKi

ülevõtmisega tõhustada ja edendada järjest kasvava tähtsusega valdkonna rakendustegevusi, sh koordineerida ja korraldada rahastamist ja valdkonna strateegiliste eesmärkide elluviimist alusdokumentide ning ELi poliitika kohaselt.

Mõlemad sihtasutused tegelevad sarnasel põhimõttel toimivate toetusmeetmetega ning

teenuste ühendamine võimaldab tänasest paremini saavutada kummagi eesmärke. Kliimaministeeriumi eesmärk on teenuste ülevõtmise tulemusel moodustada tervikliku struktuuriga kompetentsikeskus, ühendades valdkonna tegevused ja varad. Eluasemevaldkonna

tegevused sobivad KIKi üldisesse portfelli hästi, tekitades keskse eluasemevaldkonna fookusega asutuse.

EISi eluaseme ja energiatõhususe osakond pakub teenuseid, mis panustavad hoonete energiatõhususe suurendamisse, linnaruumi korrastamisse ning annavad võimaluse endale

eluase soetada või seda rekonstrueerida. Oluline osa tegevustest on suunatud üldise teadlikkuse tõstmisele hõlmates tegevustena nii nõustamist, koolitusi, uuringuid, analüüse, pilootprojekte,

rahvusvahelist koostööd jms. Osakond tegutseb kompetentsikeskuse ning finantseerijana olles hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviija.

Peamised teenused (olemasolevad ja perspektiivsed teenused): o Elamufondi ja elukeskkonna uuenemine:

▪ finantsmeetmed, sh riiklikud käendused, laenud (elamuinvesteeringute fond) ja toetused eluhoonete rekonstrueerimise stimuleerimiseks (uuel MFF perioodil tuleb liikuda rohkem otsetoetustelt finantsinstrumentide suunas, kuid täna ei ole selge, mis teenus olema saab);

▪ teavitustegevus, sh nõustajate võrgustik maakondlikes arenduskeskustes; ▪ kasutuseta hoonete lammutamise toetus.

o Kvaliteetsete eluruumide kättesaadavuse parandamine: ▪ eluasemelaenude riiklik käendus erinevatele sihtrühmadele; ▪ taskukohase elamufondi ärimudelite väljatöötamine ja rakendamine (plaanitav), sh varasemalt

kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) üürielamute rajamise või rekonstrueerimise toetamine;

▪ lasterikaste perede kodutoetus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib EISi jagunemisega keskenduda ettevõtja

kui oma fookus- ja põhikliendi teenuste arendamisele arvestades EISi tegevuseesmärke ja ülesandeid. EIS on muutmas oma strateegiat ning edasise tegevuse põhifookus on eksportivatel

ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetel, sealjuures lähtutakse teenuste pakkumisel TAIE arengukavast ning selles seatud eesmärkidest. See tähendab muuhulgas teenuste hajususe vähendamist ning teenuste konkretiseerimist ja täpset sihtimist. Selles olukorras on asjakohane

hinnata ka eluasemevaldkonna teenuste sobivust ja kooskõla asutuse uute strateegiliste eesmärkide, edasise fookuse ja kliendiprofiiliga.

Erinevad rekonstrueerimistoetused ja renoveerimise otselaen sobituvad valdkondlikult hästi Kliimaministeeriumi valitsemisalas asuva KIKi sisulise põhifookuse ja ülejäänud teenustega,

samuti on tugisüsteem üles ehitatud sarnastel alustel. Õiguslikult ja tehniliselt saab teenused üle viia, välja arvatud käendused, mille pakkumise õiguslik raamistik, tehnilised lahendused ja

kogu tugisüsteem on ühine ettevõtluse käendustega. Ülejäänud teenuste üleviimisel jääb

3

eluasemete kättesaadavuse ja kapitalile ligipääsetavuse temaatika jätkuvalt osaliselt EISi. Kuna

valdavalt kasutavad korteriühistud renoveerimiseks pangalaenu, siis käenduste puhul jääb kliendi suhtluskanaliks ja partneriks sõltumata teenusepakkujast siiski pank, seega klienditeekonna vaates jääb teenus endiselt terviklikult toimima.

KIKi peamiseks ülesandeks on keskkonnavaldkonna eesmärkide täitmiseks vajalike projektide

finantseerimine ja teostamine. KIK suunab investeeringuid keskkonna- ja kliimavaldkonda, et parandada Eesti elukvaliteeti ning edendada loodus- ja ettevõtluskeskkonna tasakaalustatud ning jätkusuutlikku arengut. KIK pakub keskkonna ja kliimavaldkonnas vajalikke toetusi ning

finants- ja arendusteenuseid ning viib ellu valdkonnaga seotud projekte, omades põhikompetentsivaldkondades pikaajalist kogemust ja detailset sisuteadmist. Muu hulgas on

olnud teenuste hulgas vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus, elanike veevärgiga liitumiste toetamine, kaugküttekatlamajade ja -võrkude renoveerimine, kortermajade liitumised kaugküttega ja taastuvatele kütteallikatele üleminek, samuti lasteaedade jm avalike hoonete

renoveerimine. Seega sobitub korteriühistute renoveerimine ja muud eluasemevaldkonnaga seotud toetusmeetmed sisuliselt hästi KIKi teenuste paketti. Mõlemad sihtasutused on EL jm

rahastusvahendite kasutamisel rakendusüksuseks ja kasutavad toetuste andmisel keskset e- toetuste süsteemi SFOS.

Üleviimine võimaldaks hallata hoonete energiatõhususega seotud küsimusi sama haldusala siseselt asutuses, mis juba tegeleb energiatõhususe, kaugkütte, samuti ühisveevärgi,

ringmajanduse ja jäätmevaldkonna, elektritranspordile ülemineku ning muude elukondlike teenuste nagu KOV keskkonna- ja energiakavade ning kliimakindluse saavutamiseks vajalike investeeringute toetamisega. Potentsiaalselt on võimalik elamuvaldkonna teenused sidustada

KIKi teiste (valdkondade) meetmetega ja luua seeläbi terviklike lahendusi näiteks läbi kompleksse lähenemise energiatootmisele ja tarbimisele sh elektriautode laadimistaristu

lahendamisel, samuti ringmajanduse lahenduste loomisel jäätmemajanduse korraldamisel kortermajade juures või linnaliste alade elurikkust toetavate tegevuste toetamisel nagu vertikaalsed aiad, kliimakindlad haljastuslahendused ja muud looduspõhised lahendused.

KIKil on põhjalikud teadmised mahukate ehitushangete kontrollimisest ja nõustamisest, nagu

ka kogemus hangete korraldamisest rakenduslike projektide elluviijana, mis kokkuvõttes annab hea aluse keskse hangete teenuse korraldamisel tulevikus. Lisaks hangete läbiviimise ja kontrollimise alasele kogemusele on KIK nii varasematest meetmete rakendamisest kui ka

käimasolevatest meetmetes olemas koostöövõrgustik ekspertidega energiatõhususe valdkonnas, keda kaasatakse nt hindamistesse. KIKil on olemas majasisene tugev kompetents

keskkonna- ja kliimaekspertide näol, kellel on kogemusi mõjude hindamisega, KHG mudeliga, DNSH ja kliimakindlusega. See on asjakohane eelkõige korterelamute rekonstrueerimistoetuste kontekstis.

Muuhulgas saab edasi arendada KIKi kliima- ja keskkonnavaldkonnale orienteeritud

rakenduslike ja arendusprojektide juhtimise alast kogemust, mis pakub võimekust nii konsultatsiooniteenusteks kui ka näiteks piirkondlike vms renoveerimis- ja pilootprojektide elluviimisel, sealhulgas nn one-stop-shop põhimõtte rakendamisel korterelamute nõustamiseks.

KIK on ministeeriumidele partneriks mitmete projektide elluviimisel, korraldamisel ja nõustamisel. Näiteks koordineeris KIK seitsme linna valgustite renoveerimisprojekti, on

ELWINDi ja Eesti vee-ettevõtete reformi projektijuhiks ning on ellu viinud erinevad reostustõrje projekte nagu Raadi rehvide koristus, seirepuurkaevude sulgemised, reostusuuringud jms. Samuti on KIK eri osapoolte koostöös ette valmistanud mitmeid

lisarahastuse taotlusi Horisont, LIFE, CEF, NEFCO jms välisvahenditest.

4

Lisaks toetuste administreerimisele on KIKil võimekus väljastada laenusid - KIK on

laenuandjaks KOVidele ja nende vee-ettevõtetele nende vee- ja kanalisatsiooniprojektide rahastamisel. Seega on KIKis olemas ka teatav finantsinstrumentide rakendamise kogemus, mida on võimalik edasi arendada.

Jaguneva sihtasutuse üle viidavate töötajate töölepingud jätkuvad senistel tingimustel ja

jaguneva sihtasutuse poolt töötajatega sõlmitud töölepingutest tulenevad tööandja õigused ja kohustused tulevad omandavale sihtasutusele üle kooskõlas töölepingu seaduse § 112 lõikega 3. Töölepingud lähevad üle omandavale sihtasutusele ning nii üleandjal kui ka omandajal on

keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu (TLS § 112 lg 3).

Planeeritud teenuste üleviimisel on nende jätkuvaks pakkumiseks vajalik ligikaudu 20 FTE liigutamine KIKi, sealjuures 20 sisuosakonna töötaja ning 2 tugiosakonna töötaja üleviimine. Ülejäänud FTEd ei ole isikupõhised ning töötajad nendega kaasa ei liigu. FTEdega seotud

ülesanded saab osaliselt integreerida KIKi olemasolevatesse ametikohtadesse, eeldatavalt tuleb eraldi leida 3 uut töötajat (järelevalve, ostumenetlus, õigus). Lisaks on vaja üleminekust

tulenevat ajutist nn kohanemisaega lepingute ja muude koostööaluste muudatuste elluviimiseks, samuti struktuurimuudatuste täielikuks rakendumiseks. Siiski on muudatuse tegemine kõige leebema mõjuga just enne EL struktuurivahendite 2028+ perioodi ja sotsiaalse

kliimafondi käivitumist.

3. Korralduse mõju

Elamuvaldkonna teenuste üleviimine EISist KIKi ei too kaasa olulisi muutusi seni toimivate

tegevuste ja teenuste sisus. Samuti puudub korraldusel otsene mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Teenuste üleviimisel KIKi on potentsiaalselt positiivne mõju nii KIKi olemasolevatele kui lisanduvatele teenustele. Hoonete rekonstrueerimise lisandumisel muutub KIKi portfell

terviklikumaks ning senisest enam saab otsida võimalusi terviklikumate lahenduste välja töötamiseks ning osaleda võimalikes (rahvusvahelistes) arendusprojektides. Näiteks asulate

energiakavade, kliimaneutraalsuse ja kliimakindlusele suunatud ning ringmajanduse lahenduste kasutuselevõtul, samuti veesüsteemide, küttesüsteemide, laadimistaristu jms süsteemide arendamisel saaks hoonetega seotud teenused nendega üksteist täiendavalt kokku paketeerida,

lahendades elukeskkonnaga seotud küsimusi terviklikumalt, lähtudes laiemast valdkondlikust kompetentsist ning võimendades pakutavaid tugivõimalusi omavahel. Sisuliselt koonduks nii

laiem eluasemetega seonduv kompetents ühte asutusse. Teenuste üleviimise kasud ja riskikohad:

a) Korterelamute renoveerimistegevuse üleviimisel KIKi saab tagada nii ühtse klienditeekonna säilimise kui ka tervikliku, muude teenustega sünergiat loova kompetentsi. Selleks on oluline

viia vastavat sisukompetentsi omav meeskond tervikuna üle KIKi. b) Laenude andmisel on KIKil toimiv laenuportfell, protseduurika ja kogemus, seega on võimalik üle anda ka otselaenude portfell. Samas tuleb arvestada, et sellega seoses on vajalik

KIKi luua ka SF finantsinstrumentide elluviimise kompetents, mis on spetsiifiline ja mille osas on Eestis süvateadmisi väga vähestel.

c) Tagamistegevuse üleandmine ei ole spetsiifilise sisu ja pankadega koostöösuhete, samuti riskide hajutamise ning käendusportfelli haldamise vaates otstarbekas. See eeldaks seaduse muudatusi (ETS), sihtkapitali eraldamist, pankade koostöölepingute üleandmist, vastava

aruandluse ja IT-süsteemi ehitamist ning tagatisportfelli üleandmist jms põhjalikumat ümberkorraldamist. Arvestama peab, et käendusi pakutakse nii eraisikutele oma kodu

ostmiseks ja rekonstrueerimiseks kui ka korteriühistutele elamute rekonstrueerimiseks. Kehtiv

5

eluasemelaenu käenduste portfell 30.09.2025 seisuga on 71,6 mln eurot, tagatud laenud kokku

1,3 mld eurot, lepinguid ehk olemasolevaid kliente 11 549. Korterelamu laenukäenduse portfell on 44 mln, tagatud laenud 78,2 mln ja kliente 827. Kuna käenduste üleviimist EIS ega KIK ei poolda, tekib olukord, kus kaks käendusteenust jäävad jätkuvalt EISi, mis on otseselt seotud

eluasemete kättesaadavuse ja kapitalile ligipääsetavuse tõrgetega. Kuigi teenus on üles ehitatud selliselt, et kliendiga suhtleb ja käenduslepinguid sõlmib pank, kujundab EIS teenuse

tingimused, määrab teenuse hinna lähtudes isetasuvuse põhimõttest, töötab välja uusi käendusliike (lähiminevikus nt lasterikaste perede laenukäendus, maapiirkonna käendus), koolitab pangahaldureid ja annab sisendit riiklike teenusega seotud poliitikate kujundamisse.

Seega ei ole tegemist vaid back-office teenusega ning teenuse jätkumisel EISis jääb sinna ka konkreetse teenuse ja valdkonna spetsiifikaga seotud kompetents ja vajadus selle arendamiseks.

d) Korterelamute rekonstrueerimisel on kõige suuremaks kitsaskohaks kujunenud kvaliteetsete ostumenetluste läbiviimine. Sellega seoses on meetmes teatud juhtudel kohustuslik (tehaseline ja naabruskonnapõhine rekonstrueerimine) suunata ostumenetluste läbiviimine EISi, lisaks on

võimalik ühistul ka omal soovil sellist võimalust kasutada. Ostumenetluste tugifunktsioon arendati välja sektori ootusele kvaliteetsemateks hangeteks, mis aitab pakkuda parema hinna ja

kvaliteedi suhtega lahendusi ning tõsta renoveerimistööstuse lisandväärtust. Seega ei ole selle funktsiooni kaotamine mõeldav. Viimati toimunud taotlusvoorus soovis 1/3 taotluse esitajatest ostumenetluse läbiviimist EISi poolt. Ministeeriumiga kokkulepitult ongi suund sellele, et

ostumenetlusi hakkaks tulevikus ühistu asemel läbi viima EIS. See tähendab märkimisväärset halduskoormust ning ka võimalikke nõudeid, kui ostumenetluse ebakorrektne läbiviimine on

toimunud hankija poolt. Seega tuleb teenuse üleviimisel täiendada ja tugevdada KIKi senist hangetega seonduvat praktikat ning luua EISiga samaväärne korterelamute rekonstrueerimisalane ostumenetluste läbiviimise kompetents ning tagada menetluste kiirus ja

kvaliteet. e) Kolmandiku valdkonna tegevustest moodustavad erinevad teadlikkuse suurendamisele

suunatud tegevused. Sealjuures on nende elluviimiseks sõlmitud erinevad koostöö- ja hankelepingud üle Eesti asuvate partnerorganisatsioonidega, nt Korteriühistute Liit, Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Regionaalne Energiaagentuur jne. Teenuste üleviimisel

tuleb uuendada ka vastavad kokkulepped partneritega. Kuna Kliimaministeerium ja EIS on taotlenud ELENA programmist teadlikkuse suurendamiseks rahastust, peab teenuste

üleviimisel oluliselt suurendama ka sellega seotud tegevusi, mh tuleb projekti alusel luua 5 nõustamispunkti üle Eesti ning koostada tüüpprojekte, uusi digilahendusi, hallata veebilehte kodudkorda.ee ja koostada hangete näidisdokumente. Vastavate tegevuste tegemise ja tellimise

kompetents on hetkel eelkõige EISs. f) SF ning RÜ teenuste üleviimine tuleb läbi rääkida nii korraldusasutuse (RTK) kui

rahastajatega, seejuures tuleb tagada järjepidevus ja vastutus võimalike kontrollide läbiviimisel ning KIKi poolt täidetavate ülesannete lahusus (elluviija/ toetuse saaja / partner versus rakendusüksus). Oluline on märkida, et kavas on kõik protseduurid üle viia olemasoleval kujul,

mistõttu üleviimisest tulenevalt ei ole ette näha sisulisi takistusi rahastajatega kokkuleppimisel, samuti on juba täna KIKis rahastaja ja elluviija funktsioonid lahutatud, mis annab võimaluse

lahendada sarnaselt ka eluasemeteenustega seonduv. SFi toetuste/meetmete üleandmisel tuleb pidada silmas, et edaspidi oleks meetmeid puudutavates võimalikes juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditites auditeeritavaks isikuks KIK. Samuti tuleks konkreetse projekti

projektiauditis anda selgitusi ja vastuseid KIKil. Eelnev on mõistlikult tehtav nende sisukompetentsi omava meeskonna KIKi tervikuna üle toomise korral. Samuti toetab

vaadeldava küsimuse lahendamist asjaolu, et SF projekte menetletakse SFOSis, mida kasutavad mõlemad RÜd. Kui JKS audit peaks tuvastama süsteemseid vigu, siis tehtaks tähelepanekud ja soovitused KIKile, kes vastutab nende rakendamise eest. Lisaks, kui auditites tuvastatakse

mitteabikõlblikud kulud, kohustub KIK need toetuse saajalt tagasi nõudma. Kõnesolevad tegevused on KIKile teada ja nende täitmiseks kompetents olemas. EISile on ka RRF ja sellega

6

seotud jätkukohustused, nt peavad üle tulema ka MAKidega sõlmitud hankelepingud

nõustamiseks. KIKi selgeks eeliseks ja tugevuseks on tema poolt juba elluviidavate tegevuste valdkondlik

haakuvus eluaseme teemadega ning võimalus koondada energiatõhususalane kompetents ühte asutusse. Oluline potentsiaal on KIKis arendada teadlikkusega seotud tegevusi, sealhulgas viia

lisarahastuse abil ellu erinevaid pilootprojekte. Kitsaskohaks võib osutuda finantsinstrumentide arendamine ning ostumenetluste piisava kiirusega ülesehitamise võimekus, samuti teenuste üleviimisel võtmeisikute valdkonnast lahkumise oht.

Laiemalt jääb tegevuste üleviimisel kõige selgemaks probleemkohaks ühe teenusgrupi ehk

käenduste jäämine EISi, mis tähendab, et erinevate eluaseme valdkonna teenuste arendamine omavahel seotuna võib osutuda varasemaga võrreldes aeganõudvamaks, lisaks ei ole erinevate tõrgete puhul enam võimalik ühe asutuse siseselt kasutada kõiki võimalikke teenuste

kombinatsioone (nt toetus + käendus; käendus vs laen).

4. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse

rakendamise eeldatavad tulud

Jagunemislepingu jõustumiseks peavad lepingu sõlmimise järel selle heaks kiitma mõlema sihtasutuse nõukogud (SAS § 72). Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle

2/3 nõukogu liikmetest (SAS § 72 lg 2). Avalduse registrile võib esitada mitte varem kui ühe kuu möödudes jagunemislepingu heakskiitmisest (SAS § 74 lg 1). Sihtasutuste seadus sätestab, et jagunemise kandmisega jaguneva sihtasutuse registrikaardile läheb jaguneva sihtasutuse

eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele sihtasutustele (SAS § 77 lg 1). Jagunemisel osalev sihtasutus avaldab viivitamata pärast

jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemise kohta jagunemisel osalevate sihtasutuste võlausaldajatele ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates (SAS § 78).

Seoses eluasemevaldkonna teenuste lisandumisega on vajalik muuta KIKi põhikirja, samuti

ajakohastada vastutava ministri käskkirjaga kinnitatavad asutaja ootused. Otselaenu üleviimiseks on vajalik ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse

muutmine Riigikogu menetluses, Euroopa Komisjoniga kooskõlastatult rakenduskava lisa 2 muutmine, meetmete nimekirja muutmine Vabariigi Valitsuse menetluses, toetuse andmise

tingimuste määruste, asjakohaste lepingute ja sihtasutuste asutaja ootuste ja põhikirjade muutmine. Ühtlasi oleks antud protsessis pikemas plaanis otstarbekas vaadata üle Maaelu Sihtasutuse eluasemeteenuste ülesanded. Nimetatud otsustele lisandub hulk tegevusi asjaolude

täpsustamiseks, juhtimislikud tegevused mõjude selgitamiseks töötajatele jt oluliste osapooltele, töö tehnilise haldamisega seotud aspektides (nt dokumendihaldus, töötajate

arvestused, raamatupidamine, laenude menetlussüsteem, veebikeskkonnad). Lisaks tuleb läbi mõelda ja ette valmistada kommunikatsioonitegevused ning sõnumid avalikkusele. Teiste hulgas on oluline teavitada ja vajadusel kokku leppida täpsemad tegevused võimalike

rahastajate, korraldusasutuse (RTK) jt valdkonda kureerivate asutustega sh RaM. Teadaoleva info põhjal on jagunemisega seotud tegevused võimalik läbi viia hinnanguliselt 11–12 nädala

jooksul. Teenuste üleviimisega seotud juriidiliste toimingute läbiviimise hiliseimaks tähtpäevaks on kavandatud 31.03.2027.

Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivust ja notaritasudest. Kulud kaetakse sihtasutuste eelarvest. Teenuste üleviimine ei nõua riigieelarvest lisaraha (seonduvad

kulud kaetakse sihtasutuse omavahenditest).

7

Edasise tegevuse eluasemevaldkonna teenuste rakendamisel lepivad kokku KIK ja Kliimaministeerium.

5. Muudatused õigusaktides

Muuta tuleb õigusakte, milles on viidatud EISile kui eluasemevaldkonna teenuste rakendajale - ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine Riigikogu menetluses, Euroopa Komisjoniga kooskõlastatult rakenduskava lisa 2 muutmine, meetmete nimekirja

muutmine Vabariigi Valitsuse menetluses, korter- ja väikeelamutele energiatõhususe toetuse andmise tingimuste määruste ja elamuinvesteeringute fondi lepingu muutmine. Muudatuste

tegemise korraldab Kliimaministeerium teenuste üleviimise lõpule viimise tähtajaks, hiljemalt 2027. aasta 1. aprilliks.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

01.07.2026 nr 1-4/26/2540

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine

Palume esitada Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, mille kohaselt

volitab Vabariigi Valitsus majandus- ja tööstusministrit riigi sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jagunemise.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. eelnõu

2. seletuskiri

Kaie Kunst, 625 6366

[email protected]