12.03.2026

Ülle Luiks Kliimaministeerium

Järelpärimine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh missüsteemi seaduse eelnõu e epanekute arutelu jätkuks

Austatud Ülle Luiks

Täname 5.03.2026 Kliimaministeeriumis toimunud kohtumise korraldamise eest ja 10.03.2026 saadetud kirjaliku kokkuvõ e eest.

Tutvudes saadetud kokkuvõ ega, peame siiski vajalikuks esitada täiendava lisapäringu ja paranduse kokkuvõ e , kuna mitmed kohtumisel tõstatatud küsimused jäid vastuseta ning osa kokkuvõ es esitatud punk dest ei kajasta täielikult arutelus väljendatud seisukoh .

Esmalt soovime kinnitada oma varasemat seisukohta, et majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud peavad jääma keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse osaks. Praegu kavandatavate muudatuste puhul ei näe me turbasektori vaatest, et need aitaksid menetlusprotsesse sisuliselt kiirendada või ajaliselt efek ivsemaks muuta, sealhulgas bürokraa at vähendada. Nagu tõime välja ka varasemas tagasisides, on pigem oht, et bürokraa a nihkub KMH menetluselt eelhindamise etappi. Selline lahendus võib prak kas menetlusprotsessi hoopis pikendada, kuna ametnikule jääb väga lai kaalutlusruum täiendavate andmete küsimiseks põhjendusega, et otsuse tegemiseks on vaja lisateavet.

Samas puudub selge raamis k KMH protsessi selles osas, mis määratleks, milline ja millises mahus teave on otsuse tegemiseks piisav. Samu ei ole selgelt määratletud Keskkonnaame vastutus menetlusprotsessi õigeaegse läbiviimise tagamisel. Peame oluliseks rõhutada, et arendaja ei peaks kandma menetlusriske, mis tulenevad haldusorgani sisemistest teguritest, nagu tööjõu voolavus, organisatsioonilised muudatused või menetluskompetentsi puudujäägid.

Lisaks jäi kohtumisel vastuseta ja põhjendamata küsimus, miks majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud tuleks KMH menetlusest välja jä a. Samu jääb ebaselgeks, millises menetluses ja millise metoodika alusel oleks edaspidi kavas sotsiaal-majanduslikke mõjusid hinnata ning kuidas tagatakse, et need mõjud oleksid otsustusprotsessis süsteemselt ja sisuliselt arvesse võetud koos mõjuga loodusele. Meie hinnangul ei vähenda keskkonnamõjude käsitlemine KMH raames ja sotsiaal-majanduslike mõjude käsitlemine eraldi bürokraa at, vaid killustab mõjude hindamise süsteemi. See muudab hindamise tervikuna keerukamaks ning võib viia olukorrani, kus tegevuse kumula ivset mõju enam terviklikult ei hinnata.

KMH senine lähenemine on võimaldanud hinnata kavandatava tegevuse alterna ive ning koondmõju tervikuna, arvestades nii looduslikke, majanduslikke kui ka sotsiaalseid mõjusid. Ainult looduslikule aspek le keskendumine annab paratamatult kitsama ja potentsiaalselt kallutatud hinnangu. Keskkonna mõiste on olemuselt laiem ning hõlmab ka inimest ja tema elukeskkonda. KMH menetlust taotletakse majandustegevuseks, millel on lisaks võimalikele keskkonnamõjudele ka posi ivne mõju ümbritsevale piirkonnale, näiteks töökohtade loomise kaudu, eri maapiirkondades.

Seetõ u jääme seisukohale, et KMH menetluses tuleb ja on oluline tasakaaluka hindamise jaoks jätkuvalt käsitleda keskkonna-, majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid terviklikult, nagu seda on tehtud senini. Kui heaolu mõiste kasutamine KMH konteks s tekitab tõlgendusprobleeme, nagu seletuskirjas viidatakse, oleks meie hinnangul mõistlik kaaluda selle mõiste täpsustamist seaduses, mi e selle põhjendamatut eemaldamist.

1. Millises menetluses ja millise metoodika alusel on edaspidi plaanis hinnata kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning kuidas tagatakse, et sotsiaal-majanduslikud mõjud oleksid otsustusprotsessis süsteemselt ja sisuliselt arvesse võetud?

2. Kuidas on kavas täpsustada KMH menetluse raamis kku, et oleks selge, milline ja millises mahus teave on otsuse tegemiseks piisav?

3. Kuidas on määratletud Keskkonnaame vastutus KMH menetlusprotsessi õigeaegse läbiviimise tagamisel?

Lugupidamisega

Annika Päsik Ees Turbaliit MTÜ

29.01.2026

Kliimaministeerium

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh missüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta arvamuse avaldamine

Lugupeetud energee ka- ja keskkonnaminister Andres Su

Olete esitanud kooskõlastusringile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh missüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) koos rakendusak dega, mille eesmärgiks on muuta keskkkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetlus tõhusamaks ja kiiremaks, jä es ära sisult dubleerivad ja vähese lisaväärtusega menetlustoimingud ja-etapid ning sisunõuded ning kaotades nende tegevuste KMH nõude, mille puhul KMH kohustuslikkus ei ole põhjendatud.

Esmalt juhime tähelepanu viitele eelnõu seletuskirjas, mille kohaselt on muudatustest mõjutatud arendajad ning tegevusloa taotlejad, mh viidatakse kaevandamislubadele, kuid kooskõlastusringi ei ole kaasatud antud eelnõuga kavandatud muudatustes puudutatud erialaliite, sh turba kaevandajaid esindavat Turbaliitu. Palume edaspidi eelnõudele seisukohtade küsimisel järgida kaasamise head tava ning kaasata huvirühmad, keda planeeritavad muudatused otseselt mõjutavad.

Saadame eelnõu kohta järgnevad tähelepanekud ja küsimused:

1. Eelnõu eesmärgiks on vähendada bürokraa at ja halduskoormust, samas tuuakse eelhinnangu koostamise kohustuse määr madalamale. See toob kaasa eelhinnangute ehk siis Keskkonnaame poolt läbiviidatavate menetlusprotsesside mahu suurenemist, mis lõpuks võivad mahult KMH sisuga ühtlustuda. Juhime tähelepanu, et sel viisil tegelikkuses nii bürokraa a kui halduskoormus ei vähene, vaid võib ka suureneda (eelnõu seletuskiri toob välja, et eelhinnangute arv suureneb). 1.1. Palume selgitada, kuidas on hinnatud selle muudatuse tegelikku mõju

menetlusprak kale, arvestades, et kuigi formaalne KMH kohustus kaob, laieneb samas eelhinnangu kohustus oluliselt väiksematele tegevusmahtudele. Eri oluline mida palume selgitada, kas ja kuidas tagatakse eelhinnangu ühtlane kvaliteet olukorras, kus see muutub peamiseks filtriks KMH algatamise otsustamisel arvestades, et eelhinnangu koostajatele ei määrata kvalifikatsiooni nõudeid.

1.2. Juhime tähelepanu, et eelhinnangu kvaliteet ja põhjalikkus hakkab otseselt mõjutama KMH ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) otsuse algatamise või algatamata jätmise vaidlustatavust ning seeläbi õiguseid.

1.3. Palume selgitada, kuidas tagatakse arendaja õiguskindlus eelhinnangu faasis, arvestades, et eelhinnang võib menetluse käigus oluliselt täieneda, sh eelnõu seletuskirja alusel Keskkonnaamet võib eelhinnangu täiendamiseks nõuda juurde lisauuringuid või muud täpsustavat infot ning KMH algatamise otsus sõltub otseselt selle sisust.

1.4. Kuidas Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium on planeerinud, et menetlusprotsessid ei veni antud muudatuste tulemusel, kui juba praegu on menetlusprotsessid pikemad ja teatud juhtudel lähevad üle tähtaja1, sh kaob ära võimalus prognoosida menetlusprotsesside võimalikku kestvust? Juhime tähelepanu, et see on arendajale ebakindlust tekitav ajalise kui ka rahalise kulu arvestamiseks.

2. Keskkonnaamet pakub lähenemist, mille kohaselt võib KMH programmi koostamisest loobuda juhul, kui kavandatava tegevuse võimaliku olulise keskkonnamõju olemus ja ulatus on varasemate samalaadsete KMH/KSH menetluste kaudu juba teada ning vajalikud uuringud on välja kujunenud. Sellisel juhul võib KMH programmi asemel tugineda varasematele prak kale ning määrata vajalikud uuringud KMH algatamise otsuses. 2.1. Samas juhime tähelepanu riskile, et KMH programmi etapi ärajätmisel võivad olulised

probleemkohad, eksperthinnangud ning vastuolud selguda oluliselt hiljem alles KMH aruande koostamise või avalikustamise etapis ehk ajal, kui arendaja on teinud märkimisväärseid investeeringuid.

2.2. Palume täpsustada, kas ja millistel alustel on võimalik KMH algatamise otsuses määratud uuringute ulatust menetluse käigus muuta, kui ilmneb, et osa uuringutest ei ole asjakohased või vastupidi – vajalikud on täiendavad analüüsid.

2.3. Täiendavalt palume selgitada, kas KMH programmi ärajätmine tegelikult vähendab menetluse bürokraa at ja ajakulu tervikuna, kui eelhinnangute maht kasvab ning kvaliteet muutub ebaühtlasemaks suurendades selgelt Keskkonnaame töökoormust ning teadmisvajadust.

3. Eelnõus täpsustatakse KMH/KSH algmõistet „keskkonnamõju“, mis on seni defineeritud kui mõju, mis võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelnõu muudatuse kohaselt ei käsitle uus definitsioon keskkonnamõju mõistet samalaadselt, sh ei viidata uues mõistes keskkonnataluvusele ning pöördumatutele muutustele, vaid viidatakse keskkonnaseadus ku üldosaseaduses defineeritud keskkonnahäiringule – tegevuse elluviimisega kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu toimiv mõju. 3.1. Palume selgitada, kas keskkonnamõju hindamises on laiemalt toimunud

kontseptuaalne muutus ning kas sellise põhimõ elise muudatuse osas on tehtud

1 Keskkonnaamet dokumendiregister 12-1/25/5876 h ps://adr.envir.ee/et/document.html?id=992f5e03-0fed- 4a3d-840e-2 68664cafe

analüüsid, mis näitavad, et senine keskkonnamõju hindamise prak ka ei täida eesmärki? Keskkonnahäiringu mõiste on kujundatud eelkõige tegevusloa ngimuste ja järelevalve konteks s, mi e kavandatava tegevuse terviklikuks mõjuhindamiseks ning oluliste keskkonnaaspek de selgitamiseks ja ohjeks. Juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise eesmärk on kavandatava tegevuse tegelike ja eeldatavate mõjude süstemaa line tuvastamine ja olulisuse hindamine (sh mõju ulatus, kestus, kumula ivsus ja pöörduvus), samas kui keskkonnahäiringu hindamine taandub riskihindamisele, mis keskendub võimalike kahjulike sündmuste tõenäosusele (kaasnev vahetu või kaudne mõju) ja nende realiseerumise tagajärgedele (keskkonna kaudu toimiv mõju).

3.2. Palume täpsustada, kuidas praeguse eelnõu rakendamisel tagatakse, et KMH/KSH

protsessis säilib sisuline keskkonnamõju analüüs, mille raames leitakse olulised keskkonna(kui laiem mõiste, mi e vaid loodus) aspek d ning meetmed nende ohjamiseks.

4. Eelnõu kohaselt ei hinnata edaspidi KMH/KSH raames mõju inimese tervisele, heaolule ja

varale. Palume täpsustada, kas tegemist on teadliku lähenemise muutusega ning kuidas see suhestub senise prak kaga. Juhime tähelepanu, et antud muudatud eelnõus ei ole kooskõlas Kliimaministeeriumi enda tellitud õigusanalüüsiga2, mis on mõeldud KMH teenuse disaini e evalmistamiseks. Eelnõuga on muudetud mitmeid sä eid, mis on õiguseksper de hinnangul olnud asjakohased ja/või EL ja rahvusvahelise õiguse kohaselt vajalikud (nt lk 68 õigusanalüüs1). Antud õigusanalüüsi kohaselt tuleb eelnõu mõjusid hinnata ja asjaolusid uurida. 4.1. Soovitakse välja võ a viide „sotsiaalsetele vajadustele“, põhjendades seda mõiste

ebaselguse ja hindamisprak ka ebaühtlusega. Juhime tähelepanu, et mõiste väljajätmine on juriidiliselt ebakorrektne ja vastuolus direk iviga. Näiteks õigusanalüüs toob välja, et kas ja mis ulatuses tuleb KSH (ja ka KMH) käigus hinnata ka sotsiaalseid mõjusid, ei ole lõplikult selge. Kui see ei ole selge, siis pole põhjendatud selle kohustuse kustutamine, kaasa arvatud olukorras, kus vastavat kohustust otseselt ei tule. Vajadusel tuleb mõiste sisuliselt täpsustada, mi e eemaldada, et tagada ühtne arusaam ning väl da hindamisprak ka erinevusi.

4.2. Eelnõu seletuskiri on eksitav, lihtsustatud ning suunab mõjude hindajaid ning vastavaid ametnikke väärale prak kale, mis võimaldab sisuliselt ignoreerida olulisi keskkonnamõjusid. Seletuskirjast peab kustutama eksitavad väiteid. Näiteks: “Kui kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale, siis järelikult ei saa keskkonnamuutuse kaudu kaasneda ka olulist mõju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale.”

2 h ps://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025- 07/%C3%95igusanal%C3%BC%C3%BCs.pdf

4.3. Palume selgitada täpsemalt koos näidetega, mida tähendab keskkonnakaudu toimiv mõju ning millist mõju ei loeta keskkonna kaudu toimivaks.

4.4. Kas saame õiges aru, et KMH/KSH raames ei hinnata enam sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, näiteks planeeritava tegevuse mõju tööhõivele, toimetulekule, vara väärtusele jmt? Selguse puudumine selle osas võib viia olukorrani, kus aspekte käsitletakse erinevates menetlustes (näiteks tegevusloa menetlus) erineva lähenemisviisiga ning taotleja mõistes kogu protsess pikeneb.

4.5. Eelnõu muudatus tekitab küsimusi seoses planeerimisotsuste põhjendamisega, sh tegevuse panusega kohalikku majandusse, tööhõivesse ning inimeste heaolusse tervikuna, mille all on seni käsitletud ka tegevusega seotud varasid kui teisi hüvesid. Näiteks õigusanalüüs1 toob välja, et kas ja mis ulatuses tuleb KSH (ja ka KMH) käigus hinnata ka sotsiaalseid mõjusid, ei ole lõplikult selge. Kuigi see ei ole selge, siis ei ole põhjendatud selle kohustuse kustutamine ka olukorras, kus vastavat kohustust otseselt ei tule.

4.6. Palume selgitada, millises menetluses ja millisel viisil eeldatakse edaspidi nende aspek de arvestamist, et väl da olukorda, kus sotsiaal-majanduslike aspek dega KMH/KSH hindamisel enam ei arvestata, kuid puudub ka selge alterna ivne raamis k nende käsitlemiseks.

5. E epaneku kohaselt tuleb kohustusliku KMH korral teha Natura eelhindamine juba KMH algatamise otsuse tegemisel Keskkonnaame poolt, varasemalt on Natura eelhindamise KMH kohustuse korral teinud ekspertrühm.

5.1. Palume selgitada, kas ja kuidas on sellise lähenemise puhul tagatud Natura eelhindamise

sisuline kvaliteet ja pädevus, arvestades, et keh va korra järgi teeb Natura eelhindamise KMH programmi etapis KMH juhtekspert või eksperdirühm, kellele on seatud konkreetsed kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuded.

5.2. Palume selgitada, kas ja kuidas planeeritakse hinnata eelhinnangut koostavate Keskkonnaame töötajate vastavust keskkonnamõju hindaja pädevusnõuetele.

Näeme, et mitmed eelnõus kavandatud muudatused nihutavad sisulist vastutust ja riske arendaja vaates varasemasse menetlusetappi, suurendades samal ajal eelhinnangute ja otsustaja kaalutlusõiguse rolli. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks peame oluliseks, et eelnõu rakendamisel oleks üheselt arusaadav, milliseid mõjusid, millises menetlusetapis ja millise pädevuse alusel hinnatakse.

Samu peame äärmiselt oluliseks selgust, kuidas ning millise menetluse raames käsitletakse tegevuste sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mis on igasuguse kestliku arengu vaates väl matud?

Ootame esitatud küsimustele ja tähelepanekutele sisulisi selgitusi ning palume arvestada täiendavaid täpsustusi, et eelnõu eesmärgid - menetluse lihtsustamine, õigusselgus ja kvaliteetne keskkonnamõju hindamine - oleksid saavutatud ilma kvaliteedilanguse, ebaselge menetlusprotsessi ning tegeliku bürokraa a ja töömahu kasvuta.

Eelnevalt väljatoodud põhjustel juhime tähelepanu, et eelnõu on vajalik viia EL ja Ees õigusega vastavaks. Praegusel kujul muudatustega eelnõu ei ole õiguspärane ega kooskõlas EL direk ivi või rahvusvahelise lepingu sõnastustele.

Kokkuvõ eks, KeHJS muutmise eelnõu kavandatud muudatused ei pruugi prak kas vähendada bürokraa at ega halduskoormust, vaid nihutavad sisulise vastutuse varasemasse menetlusetappi ning suurendavad eelhinnangute mahtu, otsustaja kaalutlusõigust ja arendaja õigusselgust puudutavaid riske. Turbaliit ei saa nõustuda keskkonnamõju mõiste põhimõ elise muutmisega ja kitsendamisega n KMH/KSH-st, mis on vastuoluline senise prak ka, EL õiguse ja tehtud õigusanalüüsidega. Ilma selgete pädevusnõuete, menetlusraamis ku ja alterna ivse lahenduseta nende mõjude käsitlemiseks ähvardab eelnõu eesmärkide – lihtsustamise ja tõhususe – asemel tuua kaasa kvaliteedilanguse, menetluste pikenemise ja vaidluste kasvu.

Lugupidamisega,

Annika Päsik Tegevjuht MTÜ Turbaliit

1

02.07.2026

Tähelepanekud ja tagasiside Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh missüsteemi seaduse muutmise eelnõule

Ees Turbaliit leiab, et eelnõu praegune muutmine antud sõnastuses ei täida soovitud eesmärki ning mitmed kooskõlastusringis tõstatatud sisulised probleemid on jäänud lahendamata.

Tutvudes eelnõu seletuskirja ning kooskõlastusringil esitatud e epanekute arvestamise tabeliga nähtub, et Turbaliidu e epanekud on valdavas osas märgitud kategooriasse „Selgitatud“, kuid mi e „Arvestatud“. Tegelikult toimus üks kohtumine 5.märtsil, organiseeritud Kliimaministeeriumi poolt, kuid vastupidiselt kaasamistabelis tooduga ei kohapeal ega hiljem kirjalikult meie saadetud tähelepanekutele ega küsimustele me kahjuks vastuseid ei saanud. See tähendab, et seletuskirja on küll täiendatud teatud põhjendustega, kuid just oluliste ja märkimisväärseid muudatusi toovate teemade osas eelnõu põhimõ elisi lahendusi ei ole ei muudetud, selgitatud ega nendest muudatusest laiemalt kaasneva mõjuga arvestatud. Kõige suuremaks probleemiks peame kavandatavat muutust, mille tulemusel muutub keskkonnamõju hindamine sisuliselt ühekülgseks vaid looduskeskkonnale toimuva mõju hindamiseks.

KMH eesmärk peab olema tasakaalustatud otsustamine. Sotsiaal-majanduslikud mõjud jäetakse KMH menetlusest välja põhjendusega, et neid hinnatakse vajaduse korral muudes menetlustes. Käesolevas eelnõus puudub selgus, millises menetluses siiski sotsiaal-majanduslikke mõjusid hinnatakse. Selguseta jääb, millise metoodika alusel hindamine toimub ning milline asutus selle eest vastutab. Puudub selgus, kuidas tagatakse, et neid mõjusid tegelikult üldse hinnatakse.

Seetõ u ei saa nõustuda väitega, et tegemist on üksnes menetlusliku täpsustamisega. Tegemist on sisulise muudatusega, mis vähendab otsustamiseks vajaliku informatsiooni hulka. Keskkonnakasutus ei puuduta üksnes loodust. Iga suurem arendus mõjutab samaaegselt töökoh , e evõtlust, kohalike omavalitsuste tulubaasi, piirkondlikku arengut ja inimeste elukeskkonda ning kogukondade jätkusuutlikkust.

Nende mõjude kõrvalejätmine tähendab, et otsuseid hakatakse tegema puuduliku informatsiooni alusel. Tasakaalustatud otsus saab sündida ainult siis, kui otsustaja näeb üheaegselt nii keskkonnamõjusid kui ka sotsiaal-majanduslikke tagajärgi.

Praegune eelnõu seda enam ei võimalda. Leiame, et enne eelnõu vastuvõtmist tuleks säilitada KMH menetluses oluliste sotsiaal-majanduslike mõjude terviklik hindamine või vähemalt sätestada seaduses selgelt, millises menetluses neid mõjusid hinnatakse, kes vastutab ning millist metoodikat kasutatakse.

Teise punk na toome välja, et menetluste lihtsustamise eesmärk ei ole veenvalt tõendatud, kuigi eelnõu eesmärgina nimetatakse bürokraa a vähendamist. Samas nähtub eelnõust endast, et eelhinnangute arv suureneb, kusjuures otsustaja kaalutlusõigus suureneb ja arendajalt nõutava teabe maht suureneb. Prak kas võib see tähendada, et ulatuslik eelhindamine hakkab asendama KMH menetlust. Seega ei vähene halduskoormus, vaid see nihkub menetluse varasemasse etappi.

Selle kohta ei ole esitatud mõjuanalüüsi, mis tõendaks, et menetlus muutub tegelikult kiiremaks või odavamaks.

2

Õiguskindlus ei parane. Kooskõlastusringis juhi tähelepanu, et eelhinnangu puhul puuduvad selged kriteeriumid, millal on esitatud teave piisav. Ka pärast seletuskirja täiendamist jäävad vastamata küsimused:

1. kui palju uuringuid võib otsustaja nõuda; 2. millal loetakse teave piisavaks; 3. kuidas on piiratud otsustaja kaalutlusõigus; 4. kuidas välditakse menetluste pikenemist.

Need küsimused mõjutavad otseselt e evõtjate ja arendajate õiguskindlust.

Palume eelnõu enne selle lõplikku menetlemist täiendada viisil, mis taastab keskkonnamõju hindamise terviklikkuse ning tagab, et looduskeskkonna kõrval hinnatakse süsteemselt ka kavandatava tegevuse mõju inimestele, kogukondadele ja piirkondlikule arengule.

Annika Päsik

Ees Turbaliit/tegevjuht