Juuru ja Kaiu Hooldekodu [email protected] Rapla vald, Juuru alevik, Muuseumi tn 3 79401, Rapla maakond

JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE

02.07.2026 nr 5.1-3/16367-1

ÜLDSÄTTED Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 3. Järelevalve teostamisel kontrolliti Juuru ja Kaiu Hooldekodu (registrikood 75023846) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (hooldusteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. Järelevalve teostamise tegevuskohad:

1. Muuseumi tn 3, Juuru alevik, Rapla vald, Rapla maakond; 2. Kasvandu tee 45, Kaiu alevik, Rapla vald, Rapla maakond.

Paikvaatluse aeg: 08.06.2026 kell 13.00 – 15.00. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialist Kadri Plato ja Svetlana Kubpart (järelevalve juht). Kaasatud oli praktikant Emily Anete Pukk. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, vestlused töötajate, teenusesaajate ja nende lähedastega, päringud kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR). Järelevalvetoimingute juures paikvaatlusel osales Juuru ja Kaiu Hooldekodu juhataja Merle Lember. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas, et Juuru ja Kaiu Hooldekodu ei täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: MSÜS § 30 lõige 2, mis kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Töötajate nimekirja ja tööajatabelite (periood 01.04.2026-30.06.2026) kontrollimisel ning MTR 30.05.2026 andmetega

2

võrdlemisel selgus, et töötajate üldarv erines 2 võrra. Hooldekodu korrastas järelevalvemenetluse ajal MTR-i tegelikkusega vastavaks. Rikkumine kõrvaldati 15.06.2026. SKA seisukoht: Juuru ja Kaiu Hooldekodu kõrvaldas puudused järelevalvemenetluse jooksul. SKA tuvastas, et Juuru ja Kaiu Hooldekodu järgib hooldusteenuse osutamisel SHS-is ja määruses nr 36 sätestatud nõudeid. SKA lõpetab järelevalvemenetluse. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas Juuru ja Kaiu Hooldekodus 30.05.2026 järelevalvemenetluse SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks ning viis läbi etteteatamata paikvaatluse 08.06.2026. Teenuseosutajale on lubatud Juuru tegevuskohas osutada üldhooldusteenust 23-le ja Kaiu tegevuskohas 19-le inimesele. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmetel oli seisuga 30.05.2026 hooldekodu mõlemas tegevuskoha nimekirjas kokku 42 teenusesaajat, mis ühtis paikvaatluse päeval esitatud teenusesaajate arvuga. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 30.05.2026 kantud 13 teenust vahetult osutavat töötajat (neist 1 abihooldustöötaja). Järelevalve menetluse ajal korrigeeriti töötajate nimekirja MTRis ja viidi see vastavusse tegelikkusega. Hooldekodu veebilehel on avaldatud hooldusteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, tegevuskohad, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info ja nõuanded teenusele tulekul, samuti erinevad korrad jm. Hooldekodus on välja töötatud mitmeid teenuse osutamisega seotud juhiseid (nt hooldustöötaja ametijuhend, agressiivse kliendiga käitumise juhis, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord, pesugraafikud ja muud toimingute lehed, videovalve kord) mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja turvalise teenuse osutamine. Mõlemas tegevuskohas on tegemist ühekorruselise hoonega, toad on peamiselt kahekohalised, ent on ka privaatseid ja kolmekohalisi. Mitmekohalistes tubades võimaldatakse privaatsust siinidel kardinatega. Toad on sisustatud sarnaselt, tubades on funktsionaalvoodid ja öökapid, mõnedes tubades ka kapid ja lauad toolidega. Soovi korral on teenuseosutajatel võimalik sisustada tuba isiklike esemete ja muu meelepärasega. Hooldekodu mõlemas tegevuskohas on tõhus abi kutsumise süsteem. Teenusesaajatele on õues liikumiseks Juuru tegevuskohas majaesine territoorium piiratud õuealaga, Kaiu tegevuskohas on suur terrass ja majatagune piiratud õueala. Hooned on ligipääsetavad liikumisraskustega inimestele, koridoride seintel on käsipuud. Toitu kolmeks söögikorraks valmistatakse mõlemas tegevuskohas kohapeal. Süüakse nii tubades kui söögitubades. Juuksur osutab tegevuskohtades teenust umbes neljal korral aastas. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul muudatustest, mil hooldustöötaja või abihooldustöötaja tööleping on sõlmitud või on tööleping lõpetatud. Tegevusloa väljastajal peab olema võimalus kontrollida hooldustöötaja või abihooldustöötaja vastavust nõuetele. Seisuga 30.05.2026 oli tegevusloal MTRis märgitud 13 hooldus-ja abihooldustöötajat. 15.06.2026 korrigeeris juhataja töötajate nimekirja, lisades 2 uut töötajat. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine SHS § 20 lõigete 2 ja 3 ja määruse § 2 lõigete 1 – 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Juhuvalimina kontrolliti kuue teenusesaaja hooldusplaane ja hooldusplaanide ülevaatamist. Kontrollitud hooldusplaanid olid nii koostatud ja kui üle vaadatud õigeaegselt. Järelevalve menetluse käigus küsitleti juhuvalimina ka teenusesaajate lähedasi. Küsitletud lähedased väljendasid rahulolu teenusega, ent polnud teadlikud hooldusplaanist kui dokumendist. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine.

3

Hooldekodus kasutatakse privaatsuse tagamiseks siinidel vahekardinaid. Tahet ja võimekust arvestatakse hooldustoimingute teostamisel viisil, et toiminguid saadavad hooldustöötajad selgitava jutuga, tuppa sisenedes koputatakse. Igale teenusesaajale määratakse kindel hooldustöötaja, kes peseb teda kokkulepitud päevadel ja korrastab tema voodi ning kapi. SKA seisukoht: teenuseosutaja täidab SHS § 20 lõikeid 2 ja 3 ja määruse § 2 lõikeid 1 – 4. Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Teenusesaajate hulgas on nii dementsusega inimesi kui ka erinevate haiguste tõttu voodikeskseid. Vestlustest teenust vahetust osutavate töötajatega toodi puudusena välja ruumikitsikus ja teenusesaajate piiratud pesemistingimused, mistõttu peavad mõned teenusesaajad taluma voodispesu/kuivpesu. Samuti arvatakse, et päevasel ajal on töökoormus liiga suur kahele töötajale, mistõttu jääb teenusesaajatega suhtlemiseks vähe aega, füüsilise aktiviseerimise tegevused ei ole järjepidevad ning vedeliku tarbimist ei jälgita süsteemselt. Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid söömisel ja joomisel. Toitlustatakse nii söögisaalis kui teenusesaajate tubades. Kasutusel on hooldustööd toetavad abivahendid (nt pesemistool, libilinad, libilauad jms). Hooldekodu töötajad peavad abivahendite hulka piisavaks. Hooldekodus abistatakse ja juhendatakse teenusesaajaid üle keha pesemisel, teenusesaajaid pestakse ülekeha seitsme päeva tagant, samale päevale planeeritakse ka voodi korrastamine ja voodipesu vahetus, küünehooldus ja habemeajamine. Teenusesaajad kannavad isiklikke riideid, mis on markeeritud. Kõik riided ja pesu pestakse hooldekodus kohapeal. Teenustele väljapoole maja saab liikuda koos lähedasega või saadab õde, vajadusel korraldatakse transport. Lisaks saab tellida tasulisi teenuseid kohapeale, näiteks juukselõikust, pediküüri, maniküüri. Nii teenusesaajat kui tema lähedast toetatakse elulõputoimingutes. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud. Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud Juuru ja Kaiu Hooldekodus töötab üks õde kahe tegevuskoha peale, pool päeva ühes ja pool päeva teises tegevuskohas. Õe ülesanne on jälgida teenusesaajate terviseseisundit, raviskeemi, teha koostööd perearstidega ja osutada õendusabi. Õde juhendab hooldustöötajaid terviseseisundiga seotud tegevustes, teeb sidumisi, vajadusel suhtleb lähedastega, võtab analüüse ja viib laborisse, saadab eriarsti juurde, registreerib surma kui see leiab aset tööaja sees, korraldab asendiravi ja hooldustöötajate juhendamise. Info märgitakse nii tervisetoimingutega seotud märkmikusse kui hooldustoimingute märkmetesse. Vestlustes osalenud töötajad tõid välja, et dokumenteerimine on ebaühtlane ja killustatud. Hooldustöötajad oskavad ära tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit. Infot jagatakse ka õe ja juhatajaga, vajadusel konsulteeritakse perearsti infotelefoniga või kutsutakse kiirabi. Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel. Teenusesaajate retseptiravimite tellimusi teeb õde. Ravimeid hoitakse suletuna personali puhketoas, ravimid on tellitud isikupõhiselt pakendatuna. Töötajad hindavad koostööd õega heaks, hinnatakse, et õde on majades regulaarselt kohal ning ravimite manustamine on hästi korraldatud ja dokumenteeritud. Märgitakse, et õel on teenuse osutamisel suur roll, ta on esmase abivajaduse hindamise juures, hoiab ühendust raviarstidega ja osaleb hooldusplaani koostamisel. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. Määruse nr 36 § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud

4

Igal teenusesaajale on koostatud isiklik hooldusplaan. Hooldusplaanid on koostatud ja ülevaadatud elektrooniliselt SKA soovituslikul vormil. Analüüsitud hooldusplaanides oli kavandatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (nt võimetekohane liikumine, käeline tegevus, vestlus hingehoidjaga, televiisori vaatamine). Hooldekodus puudub eraldi töötaja, kes viiks igapäevaselt läbi mõtestatud päevategevusi, mistõttu on korraldatud tegevused ebaregulaarsed. Iseseisvalt liikuvatel teenusesaajatel on võimalik värskes õhus viibida, soovijaid aidatakse õue ka ratastooli ja rulaatoriga. Lähedastega suhtlemist toetatakse. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. SHS § 21 lõige 1-5 (hooldusplaani koostamine) SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese üldhooldusteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Rapla Vallavalitsuses toimub teenuse rahastamine isiku või tema esindaja esitatud taotluse ja abivajaduse hindamise alusel. Teenuse vajaduse tuvastamisel teeb Rapla Vallavalitsus vastava haldusotsuse ning teenuseosutaja ja teenuse saaja või tema esindaja/lähedane sõlmivad omavahel halduslepingu, milles lepitakse kokku teenuse osutamise tingimused, sealhulgas teenuse saaja omafinantseering ja teenuse kasutamise praktilised korraldused. Kohalikult omavalitsuselt saadud tagasiside kohaselt ollakse teenuse osutamisega rahul, koostöö Juuru ja Kaiu Hooldekoduga on olnud hästi toimiv. Infovahetus teenusele suunatavate ja teenusel viibivate isikute osas toimub vajaduspõhiselt ning hooldekodu on vajaliku info edastamisel olnud igati koostööaldis, teenusesaajatele on tagatud vajalik hooldus, järelevalve ja igapäevane kõrvalabi vastavalt nende abivajadusele. Kui konkreetse isiku puhul on ilmnenud täiendav abivajadus või vajadus teenuse tingimusi täpsustada, on küsimused lahendatud koostöös teenuseosutajaga. KOV sotsiaaltöötaja sõnul ei osale nad hooldusplaanide koostamises. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid, et tagada teenusesaajale turvaline ja tema abivajadusest lähtuv keskkond. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas. Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Järelevalvemenetluses kontrollis SKA kuue hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2–5 sätestatud nõuetele. Iga kontrollitud hooldusplaani juurdes oli märge ka lähedase kohta. Hooldusplaane koostab juhataja koostöös õe, lähedaste ja hooldustöötajatega. Hooldusplaanides on teenusesaajate tervishoiuteenuste vajadust hinnanud tervishoiutöötaja ning terviseseisundiga seotud toimingud on planeeritud. Kõik hooldusplaanid on hooldustöötajatele kättesaadavad. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 sätestatud nõudeid. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. Päevasel ajal on hooldekodu mõlemas tegevuskohas tööl kaks ja öisel ajal üks hooldustöötaja. Töövahetused on 24- tunnised hooldustöötajatel ja 11- tunnised hooldus- ja abihooldustöötajatel. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult

5

toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti juhuvalimina karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Juhataja sõnul kontrolliti töötajate karistatust viimati 20.05.2026. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 22 lõigete 1–5 nõuded. Hooldekodu on täitnud nõude töötajate arvule, mis tuleneb määruse nr 36 §st 3 ja rakendub 01.07.2026. Juhime tähelepanu, et tegemist on miinimumnõudega, hoolduspersonali planeerimisel tuleb arvestada teenusesaajate hooldusvajaduse ulatust ja hooldustoimingute mahtu. See on eriti oluline dementsusega ja voodikesksete teenusesaajate puhul, kelle abivalmidus on suurem ja ajamahukam. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha maksumuse ning hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse, isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud) maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu on avalikustanud hooldusteenuse kohamaksumuse, mis on 1400 eurot kuus ja millest hoolduskomponent on 650 eurot. Teenuse hinnas on ka kulu inkontinentstoodetele ja retseptiravimitele. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED

1. Kaasata senisest enam hooldusplaani koostamisse teenusesaajaid ja tutvustada hooldusplaani teenusesaaja lähedastele.

2. Kaaluda täiendava töötaja palkamist, kelle põhitööks oleks elanike aktiveerimine ja mõtestatud päevategevuste läbiviimine.

(allkirjastatud digitaalselt) Svetlana Kubpart juhtivspetsialist (järelevalve)