Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu (võlgniku

sissetuleku arestimise korra

muutmine) väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

(võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine) väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK).

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus arvamusi mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult. Kohtunikud

on seisukohal, et võlgniku sissetuleku arestimise regulatsioon täitemenetluses ja

maksejõuetusemenetluses vajab selgust ja kaasajastamist.

Kohtunikel olid järgmised tähelepanekud VTK osas. Sissejuhatuses selgitatakse, et tulevase

regulatsiooni eesmärk on muuhulgas vähendada käsitööd ja soodustada masintöödeldavust ja

automatiseerimist menetluse läbiviimisel ning tuleks rohkem andmeid ristkasutada. Kohtunike

praktiline kogemus näitab, et tihti töötavad võlgnikud välisriikides, neil on vara või

pangakontod välisriikides ning ka nende ülalpeetavate andmed võivad asuda välisriikides.

Seega ei pruugi kõik võlgniku andmed olla Eesti riigi registrites. Süsteem ja regulatsioon peab

arvestamas siiski teatud määral käistsi andmete sisestamise võimalusega.

Kohtunike arvates on oluline, et maksejõuetusmenetluses ja täitemenetluses oleksid võlgniku

sissetuleku arestimise reeglid võimalikult sarnased ning mitte-arestitav miinimaalseks

toimetulekuks ette nähtud summa oleks ühesugune. Pankrotimenetlus on kollektiivne

täitemenetlus ning võlgniku sissetuleku arestimise seisukohast ei tohiks olla see erinev

täitemenetlusest.

Teie 08.06.2026 nr 8-1/4501-1

Meie 02.07.2026 nr 6-3/26-1195-3

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Regulatsiooni täiendamisel tuleks siiski meeles pidada, et see peaks pidurdama ka

täitemenetlusest kõrvale hoidvaid isikuid. VTK mainib, et võlgniku arestitav osa üksnes

võlgniku sissetulekust. Kohtunike praktiline kogemus näitab, et tihtilugu puudub võlgnikul

isiklik sissetulek, kuid ta saab ülal pidamist oma lähedastele kuuluvate äriühingute kaudu, olles

näiteks juhatuse liige äriühingus ning tema igapäevased kulud kantakse äriühingu poolt.

TMS § 131 muutmise alternatiivide osas ei ole kohtunikel selget eelistust, kuid praktiline

kogemus näitab, et eelkõige kohustustest vabastamise menetluses esineb tihti olukordi, kus

võlgnikul on puuduv töövõime, ta saab mitmeid sihtotstarbelisi toetusi ja tuge kohalikult

omavalitusestl ning tema tegelik sissetulek on selgelt üle FIMS § 47 toodud piirangu, kuid

kohustust tagasimakseid teha ei ole. Sihtotstarbeliste toetuste täielik väljajätmine arestitavast

sissetulekust võimaldab kohtunike arvates täitemenetlusest kõrvalehoidmist.

Täitemenetluse seadustiku muutmisel võiks kaaluda ka täiendada täitemenetluse peatumise

regulatsiooni täiendamist nii, et täitemenetlus peatub pärimismenetluse ajaks või pärandvara

inventuuri ajaks. Praegune regulatsioon võimaldab täituril müüa surnud võlgniku vara nii, et

pärijad ei ole menetlusse kaastaud ega teagi menetluse toimumisest.

Kohtunikud on nõus eelnõu valmimise käigus ka andma ministeeriumile tagasisidet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Härmand

osakonnajuhataja

l