1

30.06.2026

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja

sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja

sidevõrkude tehnilised nõuded“ (edaspidi ka VV määrus nr 140) muutmise eesmärk on

tõhustada meetmeid finantspettuste ennetamiseks ja tõkestamiseks. Määrus kehtestatakse

elektroonilise side seaduse1 (ESS) § 87 lõike 2 punkti 1 alusel.

Viimastel aastatel on finantspettuste arv ja tekkinud kahju märkimisväärselt kasvanud.2

Kui 2024. aastal kaotasid Eesti inimesed petturitele 16 miljonit eurot, siis eelmisel aastal

kelmide tekitatud kahju peaaegu kahekordistus. 2025. aastal langes kelmuste ohvriks 3685

inimest, kellelt peteti välja kokku üle 29 miljoni euro. Suurima osa kahjudest moodustasid

petukõned, millega kaotati kelmidele ligi 11,5 miljonit eurot. Sellele järgnesid

investeerimispettused (6,3 miljonit), ettevõtetele suunatud pettused (2,7 miljonit) ja

müügipettused (1,7 miljonit).3

Pettuste toimepanemiseks kasutatakse erinevaid digitaalseid kanaleid ja tehnilisi vahendeid

ning identiteedivargust ja sotsiaalset manipuleerimist, mille abil petetakse isikutelt raha välja.

Enamik pettusi algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu on

tõhus ennetus võimalik vaid riigi ja erasektori tihedas koostöös. Pettusekatsete kasvule aitab

kaasa järjepidev ülemaailmne digitaliseerumine. Iga järgnev aasta on toonud endaga kaasa

mõne varasemaga võrreldes täiendatud või täiesti uue petuskeemi, mille kohta ei jõua isegi

hoiatada enne, kui lisanduvad juba järgmised skeemid4.

Pettusekatseid esineb erakordselt palju, kuid suur osa neist ei pruugigi inimesteni jõuda, sest

näiteks suured mobiilioperaatorid blokeerivad ise nädalas üle miljoni pettusekatse. Pettuste

tõkestamiseks on teenusepakkujad astunud väga jõulisi samme. Pettuste tõkestamisega

tegelevad aktiivselt mitmed Eesti sideettevõtjad, rakendades erinevaid filtreerimis‑ ja

blokeerimismeetmeid. Ainuüksi 2025. aasta esimese kolme kuuga blokeerisid Telia ja Elisa tänu

oma ühisele lahendusele üle 11 miljoni petukõne, mida kelmid üritasid väljastpoolt Eestit teha

(Telia, 2025).

Blokeerimisega tegeleb väga aktiivselt ka Tele2. Sellest hoolimata kasutavad petturid sageli

mitut seadet, võltsitud (ingl spoofed) numbreid ning lokaliseeritud sõnumeid, mis raskendavad

nende tegevuse tuvastamist. Lisaks võivad petturid siseneda Eesti mobiilsidevõrku väiksemate

teenuseosutajate kaudu, kes ei pruugi olla kõiki vajalikke filtreerimismeetmeid veel kasutusele

võtnud. Seetõttu on oluline tagada ühtlasem ja koordineeritum lähenemine pettuste

ennetamisele kogu sektoris.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025018 2 Maksepettuste Ülevaade 2025 3 https://www.politsei.ee/et/uudised/kelmid-petsid-eesti-inimestelt-vaelja-29-miljonit-eurot-13196 4 https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/%C3%9Clevaade%20enamlevinud%20kelmuskuritegudest%20perioodil%202021%E2%80%932024.pdf

2

Võltsnumbreid kasutavad kurjategijad, kes asuvad näiteks mõnes kolmandas riigis, kasutavad

tehnilisi võtteid, et kuvada kõne saaja telefoniekraanile numbri, mis näeb välja nagu Eesti

number. Nii on suurem võimalus, et inimene võtab telefonikõne vastu ja usaldab kelmi.

Muudatuste eesmärk on tagada sideteenuste kasutajatele parem kaitse pettuste eest ning luua

selge ja ühtne raamistik, mille alusel sideteenuse osutajad saavad pettusi ennetada ja tõkestada.

Eelnõukohane määrus kohustab kõiki numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajaid (st

telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutajaid) kasutama võltsnumbrite vastaseid meetmeid.

Samuti loob eelnõukohane määrus selgema õigusraamistiku ja tugevdab numbripõhise

isikutevahelise side teenuse osutajate õigust rakendada tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid

helistaja numbri võltsimise tuvastamiseks ja tõkestamiseks.

Muudatuste tulemusena väheneb petukõnede ja -sõnumite jõudmine kasutajateni, paraneb

sideteenuste turvalisus ning väheneb pettustega seotud rahaline kahju. Muudatustega kaasneb

halduskoormuse kasv sideettevõtjatele, kuna kehtestatakse uued kohustused kõneliikluse ja

sõnumite saatja numbri kontrollimiseks ning pettuste tõkestamiseks.

Sideettevõtjatele uute kohustuste kehtestamine on põhjendatud avaliku huvi kaitsega, eelkõige

kahjude ennetamise, tarbijakaitse, ausa konkurentsi ja sideteenuste läbipaistvuse tagamise

vajaduse tõttu. Halduskoormuse kasv on tasakaalustatud sellega, et eelnõu rakendamiseks

nähakse ette piisav üleminekuperiood, mis võimaldab sideettevõtjatel muudatustega kohaneda

ja töökorraldust muuta. Muudatuse rakendamisel muutub sideettevõtja töökorraldus

kõneliikluse käsitlemisel selgemaks ning see võib vähendada halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik

Elena Reilent ([email protected], 5885 1081). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga aastateks 2025–2027. Selle punkti 3085 kohaselt on ette nähtud, et

koostöös Eesti Panga, erasektori ja teiste asutustega töötakse välja finantspettuste tõkestamise

tegevuskava ja tehakse selle põhjal vajalikud muudatused õigusaktides.

Finantspettustega võitlemine on tähtsal kohal ka Euroopa Liidu õigusloomes. Nimelt on

Euroopa Liidu tasemel sisuliselt kokku lepitud uus makseteenuse määrus6, mis hakkab

asendama praegu kehtivat makseteenuste direktiivi 2015/23667. Määrusega tugevdatakse muu

hulgas makseteenuste turvalisust ning nähakse ette ulatuslikumad pettusevastased meetmed,

5 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-

2027/riigirahandus 6 EUR-Lex - 52023PC0367 - EN - EUR-Lex 7 Directive - 2015/2366 - EN - Payment Services Directive - EUR-Lex

3

mis aitavad nii makseteenuse pakkujatel kui ka vastavatel ametiasutustel tõhusamalt pettusi

avastada, välja selgitada ja tõkestada. Samuti näeb määrus ette andmete vahetamise

makseteenuse pakkujate vahel, samuti muude asutustega. Makseteenuste määruses jõuti

poliitilise kokkuleppeni 2025. aasta novembris. Määrust hakatakse eeldatavalt kohaldama 2028.

aasta lõpus.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded

sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ 1. märtsil 2027 jõustuvat

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.12.2025, 44.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse VV määrust nr 140 uue peatükiga 22. Uus peatükk nimega

„Numbripõhise isikutevahelise side teenus“ koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvis 38 sätestatakse kõneliikluse termin ja nähakse ette, mis kõneliiklust peetakse

eksitavaks ja on seetõttu keelatud. Paragrahvi 38 lõikes 1 sätestatakse, mis on keelatud

kõneliiklus. Keelatud kõneliiklus on see, milles kasutatakse vale, kehtetut või kasutusõiguseta

helistaja- või suunamisnumbrit. Vale viitab sellele, et number ei ole millegagi vastavuses ja

anomaaliale tuleb reageerida. Nt number küll kehtib, kuid kõneliikluses ei näe, kellele see

kuulub, päritolu on teadmata.

Keelatud on kõneliiklus, milles saabunud rahvusvaheline kõne esitatakse Eesti numbrina ilma

õigusliku aluseta. Õiguslik alus on näiteks rändlusteenus. ESS § 2 punkti 461 alusel on

rändlusteenus elektroonilise side teenus, millega mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab oma

kliendil kasutada mobiiltelefoniteenust teises mobiiltelefonivõrgus. Paragrahvi 38 lõike 2

punktide 3 ja 4 kohaselt keelatud kõneliiklus on ka selline, mille käigus varjatakse kõne

tegelikku päritolu või milles saabunud rahvusvaheline kõne edastatakse riigi sees teisele

numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajale ilma kõneliikluse kontrolli meetmeid

rahvusvahelisel liidesel rakendamata või mis rikub numeratsiooni, sidumise või teenuse

kasutamise tingimusi.

Paragrahvi 38 lõikes 2 sätestatakse, et kõneliiklus on üldkasutatavas elektroonilise side võrgus

või võrkude vahel edastatav kahepoolset kõnet võimaldav side, sealhulgas kõne algatamine,

edastamine, lõpetamine ja suunamine. Kõne termin on määratletud ESS-is. ESS § 2 punkti 17

kohaselt on kõne isikutevahelise side teenuse osutamise käigus loodud ühendus, mis võimaldab

kahepoolset häälsuhtlust.

Paragrahvi 38 lõikes 3 sätestatakse, et kõne suunamise puhul peab suunaja number olema õige,

kehtiv ja kasutusõigusega seotud. Kõne suunamine on olukord, kus kliendi numbrile tulev kõne

läheb automaatselt edasi teisele numbrile. Suunamise järel on olemas uus number, millele kõne

peab kohale jõudma. Säte on vajalik, kuna praktikas on esinenud juhtumeid, kus sideettevõtjaid

on petetud kõnede suunamisnumbrite kuritarvitamise kaudu. Näiteks on petturid seadistanud

kõnede automaatse suunamise kolmandatele numbritele, muutnud suunamisnumbreid ilma

õigustatud aluseta või kasutanud suunamist viisil, mis varjab kõne tegelikku sihtkohta.

Paragrahvi 38 lõikega 4 sätestatakse, et rahvusvahelise kõne puhul ei tohi suunaja numbrina

kasutada Eesti numeratsiooniplaani kuuluvat numbrit, kui selleks puudub õiguslik alus.

Õiguslik alus on rändlus, mille puhul viibib helistaja välismaal ja näiteks Eestisse helistades on

tehtud kõne rahvusvaheline.

4

Paragrahvi 38 lõikes 5 sätestatakse suunaja numbri termini tähendus õigusselguse huvides.

Suunaja number on number, millelt kõne edasi suunatakse.

Paragrahvi 38 lõikes 6 sätestatakse numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja (edaspidi

sideettevõtja) kohustus rakendada oma sidevõrgus asjakohaseid ja mõistlikke meetmeid, et

tuvastada ja võimaluse korral tõkestada keelatud kõneliiklust. ESS § 2 punkti 341 kohaselt on

numbripõhise isikutevahelise side teenus Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani

kuuluvaid numbreid kasutav isikutevahelise side teenus. Teisisõnu kasutatakse ühenduse

loomiseks numbreid. Siia alla kuuluvad nt tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenus.

Lõikes 6 nimetatud meetmed on sõnastatud teadlikult üldiselt, et tagada regulatsiooni

paindlikkus ning võimaldada reageerida pettuste ja väärkasutuse tehnoloogiate kiirele arengule.

Liiga detailsete tehniliste nõuete sätestamine ei oleks otstarbekas, kuna see piiraks

sideettevõtjate võimalusi rakendada olukorrale vastavaid tõhusaid lahendusi. Sätte eesmärk on

kohustada sideettevõtjaid rakendama meetmeid, mis takistavad kõneliikluse edastamist

välismaistelt operaatoritelt juhtudel, kui Eesti numbreid on võltsitud või muul viisil

väärkasutatud.

Paragrahv 39 sätestab kõneliikluse kontrolli meetmed rahvusvahelisel liidesel. Selle paragrahvi

lisamise eesmärk on tõkestada helistaja numbri võltsimist rahvusvaheliste kõnede tegemisel.

Paragrahvi 39 lõikes 1 sätestatakse, et sideettevõtjal on õigus rakendada tehnilisi ja

organisatsioonilisi meetmeid helistaja numbri võltsimise tuvastamiseks ja tõkestamiseks.

Meetmeid on õigus rakendada siis, kui sideettevõtjad näevad kõneliikluses mustreid või

anomaaliaid. Meetmeks võib olla näiteks kõne ajal sideettevõtja edastatav häälteade, mida

kuuleb vastuvõtja, kuid mida helistaja ei kuule. Kuid see valdkond areneb väga kiiresti ning

õigusaktis ei ole mõtet kirjutada midagi konkreetset.

ESS § 2 punkti 23 kohaselt on liides kahe funktsionaalüksuse vaheline ühispiir, mis on

määratletud asjakohaste funktsioonide, füüsilise ühenduse, signaalivahetuse ja muude seda

laadi omadustega.

Paragrahvi 39 lõikes 2 täpsustatakse, et sideettevõtja peab rakendama tõkestavaid meetmeid

rahvusvaheliste kõnede puhul, kui helistaja number ei vasta Eesti numeratsiooniplaanile, ei ole

kasutuses või kui helistaja number on Eesti riigisisene telefoninumber, kuid number ei ole

rändluses. Suurtel sideettevõtjatel (Telia, Elisa, Tele2) on see võime olemas ja ka teised

sideettevõtjad peaksid selle võime looma või sellega liituma.

Paragrahvi 39 lõige 3 seab sideettevõtjale kohustuse piirata helistaja numbri edastamist, kui

kõne tõkestamine ei ole tehniliselt võimalik või võib põhjustada olulist sidekatkestust. Kui

helistatakse tundmatult numbrilt, on kõne vastuvõtja tavaliselt ettevaatlikum. Oluline

sidekatkestus on näiteks olukord, kus kõik sideettevõtjad blokeerivad kõiki.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse VV määrust 140§-ga 41, mille pealkiri on „SMS-i

saatmisel edastatava saatja numbri kontrolli meetmed“. Paragrahv koosneb kahest lõikest.

Paragrahvi 41 lõige 1 sätestab mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja õiguse rakendada

tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid SMS-i saatja numbri võltsimise tuvastamiseks ja

tõkestamiseks või muu pettuse tõkestamiseks. Säte on üles ehitatud sarnaselt rahvusvahelise

kõneliikluse kontrollmeetmete sättele ning loob mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale

5

selge õigusliku aluse rakendada pettuste ennetamiseks vajalikke filtreerimis- ja

tuvastuslahendusi. Arvestades, et SMS‑i-liiklus on petturite jaoks jätkuvalt oluline kanal, on

selliste meetmete rakendamine vajalik teenuse turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks.

Paragrahvi 41 lõike 2 kohaselt peab mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja rakendama

asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid selleks, et SMS-i saatmisel edastatav sõnumi

saatja number on kehtiv mobiiltelefoninumber vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile, üheselt

seostatav SMS-i saatjaga või kasutusel isikul, kellel on õigus vastavat numbrit kasutada. Sätte

eesmärk on vältida olukordi, kus SMS‑i saatja number on võltsitud või eksitav, mis võib

soodustada pettusi, identiteedivargust või adressaadi eksitamist. Nõue ei piira õiguspärast

teenusekasutust, näiteks klienditeeninduse numbrite või ettevõtte üldnumbrite kasutamist

teavitussõnumite saatmisel (nt hambakliinik saadab oma kliendile SMS-i hambaarsti

vastuvõtuajaga, kus saatja number on ettevõtte üldnumber).

SMS-ide puhul on praegu kõige tõhusamaks pettuste ennetamise meetodiks mustripõhine

analüüs ja filtreerimine. See tähendab, et sideettevõtjad tuvastavad pettusele viitavaid tunnuseid

saatja identifikaatoris või liiklusmustrites ning rakendavad nende põhjal automaatseid

tõkestusmeetmeid. Selline lähenemine võimaldab reageerida kiiresti muutuvatele

pettuseskeemidele, ilma et oleks vaja kehtestada jäiku tehnilisi nõudeid, mis võiksid kiiresti

vananeda.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub 1. märtsil 2027.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri pettuste tõkestamist sedavõrd detailsel tasemel nagu kõnealune

määrus.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamise peamine mõju on seotud finantspettuste ennetamise ja tõkestamisega

ning sideteenuste turvalisuse suurendamisega. Muudatused mõjutavad eelkõige majandust,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) töökorraldust ja sotsiaalvaldkonda ning

puudutavad peamiselt sideettevõtjaid, sideteenuste kasutajaid ning pettuste tõkestamisega

tegelevaid riigiasutusi.

Eelnõu peamised sihtrühmad on kõik sideteenuse kasutajad, sideettevõtjad (~30) ning TTJA,

keda muudatused mõjutavad nii teenuse kasutamise, protsesside korralduse kui ka järelevalve

tegemise kaudu.

Majanduslik mõju avaldub peamiselt sideettevõtjatele, kellel tekib selgem õiguslik alus

pettusekahtlusega kõnede ja SMS-ide tuvastamiseks ja tõkestamiseks, mis aitab vähendada

petukõnede jõudmist kasutajateni ja sellega seoses ka pettustest tulenevat kahju.

Mõju TTJA-le. Muudatused toovad kaasa selgema järelevalvekohustuse ning kõneliikluse ja

SMS-i-saatja numbri kontrolli meetmete rakendamise kohustuse.

6

Mõju sideettevõtjatele – selgus õiguses ja vähem omavahelisi probleeme. Eelnõukohane

määrus toob sideettevõtjatele kaasa mõningaid töökorralduslikke muudatusi ja selle peamine

eesmärk anda neile selge õiguslik alus tegutsemiseks.

Õiguse rakendamine võib kaasa tuua töökorralduslikke kohandusi, näiteks sisemiste

protsesside, riskihindamise või lepingutingimuste ajakohastamisel. Eelnõu toob

sideettevõtjatele kaasa täiendava haldus- ja tegevuskoormuse. Sideettevõtjad peavad:

• analüüsima oma võrkude ja teenuste võimekust keelatud kõneliikluse tuvastamiseks;

• arendama või hankima kõneliikluse filtreerimise ja kontrollimise tehnilisi lahendusi;

• kohandama võrguseadmeid ja marsruutimisreegleid;

• kehtestama sisemised protseduurid kahtlase liikluse käsitlemiseks;

• tegema suuremas mahus koostööd teiste sideettevõtjate ning järelevalveasutustega.

Mõju on suurem nendele sideettevõtjatele, kes vahendavad märkimisväärses mahus

rahvusvahelist kõneliiklust. Suuremad sideettevõtjad rakendavad neid meetmeid juba praegu,

kuid väiksemate sideettevõtjate puhul võib mõju olla proportsionaalselt suurem.

Sotsiaalne mõju seisneb sideteenuste suuremas turvalisuses ja elanike turvatunde paranemises.

Kuigi eelnõu eesmärk on vähendada pettusi ja suurendada elektroonilise side teenuste

usaldusväärsust, võivad kavandatavad meetmed kaasa tuua ka ebasoovitavaid mõjusid.

Sideettevõtjatele võib tuua kaasa täiendavad investeeringuid. Keelatud kõneliikluse

tuvastamise ja tõkestamise lahenduste rakendamine võib kaasa tuua investeeringuid

võrguseadmetesse ja tarkvarasse. Suuremad sideettevõtjad on need investeeringud juba teinud,

kuid väiksemad sideettevõtjad peavad selle investeeringu alles tegema.

Muudatused ei avalda mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega

regionaalarengule. Määruse muudatusega ei kaasne demograafilisi mõjusid. Kokkuvõttes on

muudatustega kaasnev mõju valdavalt positiivne ning kaasnev ebasoovitavate mõjude risk on

väike. Muud otsesed või kaudsed mõjud puuduvad samuti.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisavahendeid, ette ei ole näha ka riigieelarve tulude

suurenemist. Kavandatavate muudatustega ei kaasne vajadust täiendavate personali- ega IT-

ressursside järele. Järelevalve teostamine jääb olemasoleva töökorralduse raames

numeratsioonivaldkonna eest vastutava peaspetsialisti ülesandeks. Mõju TTJA

järelevalvekoormusele on hinnanguliselt vähene. Järelevalvetegevus toimub peamiselt

reaktiivselt, st laekunud kaebuste, pöördumiste või muu asjakohase teabe alusel. Seetõttu ei ole

ette näha märkimisväärset täiendavat töökoormust TTJAle.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2027. Pool aastat on tehniliselt ja majanduslikult

piisav aeg, et sideettevõtjad rakendaksid kõneliikluse ja SMS‑i-saatja numbri kontrolli

meetmeid.

7

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab kõiki aktiivseid sideettevõtjaid plaanitavast

määrusemuudatusest.

EELNÕU

30.06.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a

määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“

muutmine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 punkti 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja

sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse 22. peatükiga järgmises sõnastuses:

„22. peatükk

NUMBRIPÕHISE ISIKUTEVAHELISE SIDE TEENUS

§ 38. Kõneliiklus

(1) Keelatud on kõneliiklus:

1) milles kasutatakse vale, kehtetut või kasutusõiguseta helistaja- või suunamisnumbrit;

2) milles saabunud rahvusvahelise kõne puhul esitatakse helistaja numbrina Eesti numbrit ilma

õigusliku aluseta;

3) mille käigus varjatakse kõne tegelikku päritolu;

4) milles saabunud rahvusvaheline kõne edastatakse riigi sees teisele numbripõhise

isikutevahelise side teenuse osutajale ilma kõneliikluse kontrolli meetmeid rahvusvahelisele

liidesele rakendamata või

5) mis rikub numeratsiooni, sidumise või teenuse kasutamise tingimusi.

(2) Kõneliiklus on üldkasutatavas elektroonilise side võrgus või võrkude vahel edastatav

kahepoolset kõnet võimaldav side, sealhulgas kõne algatamine, edastamine, lõpetamine ja

suunamine.

(3) Kõne suunamise puhul peab suunaja number olema õige, kehtiv ja kasutusõigusega seotud.

(4) Rahvusvahelise kõne puhul ei tohi suunaja numbrina kasutada Eesti numeratsiooniplaani

kuuluvat numbrit, kui selleks puudub õiguslik alus.

(5) Suunaja number on number, millelt kõne edasi suunatakse.

(6) Numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja peab rakendama oma sidevõrgus

asjakohaseid ja mõistlikke meetmeid, et tuvastada ja võimaluse korral tõkestada keelatud

kõneliiklust.

§ 39. Kõneliikluse kontrolli meetmed rahvusvahelise liidese korral

(1) Numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajal on õigus rakendada tehnilisi ja

organisatsioonilisi meetmeid helistaja numbri võltsimise tuvastamiseks ja tõkestamiseks.

(2) Numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja peab rakendama asjakohaseid ja

mõistlikke tõkestavaid meetmeid avaliku rahvusvahelise sidevõrgu liidese kaudu saabuvate

kõnede suhtes, kui:

1) helistaja number ei vasta Eesti numeratsiooniplaanile või ei ole kasutuses või

2) helistaja number on Eesti riigisisene telefoninumber, kuid number ei ole rändluses kasutusel.

(3) Kui kõne tõkestamine ei ole tehniliselt võimalik või võib põhjustada olulist sidekatkestust,

peab numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja piirama helistaja numbri edastamist.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. SMS-i saatmisel edastatava saatja numbri kontrolli meetmed

(1) Mobiiltelefoniteenust osutaval sideettevõtjal on õigus rakendada tehnilisi ja

organisatsioonilisi meetmeid SMS-i (Short Message Service) saatja numbri võltsimise

tuvastamiseks ja tõkestamiseks või muu pettuse tõkestamiseks.

(2) Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja peab rakendama asjakohaseid ja

proportsionaalseid meetmeid selleks, et SMS-i saatmisel edastatav saatja number on:

1) kehtiv mobiiltelefoninumber vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile;

2) üheselt seostatav SMS-i saatjaga või

3) kasutusel isikul, kellel on õigus vastavat numbrit kasutada.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2027. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Siseministeerium

Meie 30.06.2026 nr 8-1/5038-1

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine Saadame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse määruse seletuskiri

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Elena Reilent 58851081 [email protected]

1

30.06.2026

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja

sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja

sidevõrkude tehnilised nõuded“ (edaspidi ka VV määrus nr 140) muutmise eesmärk on

tõhustada meetmeid finantspettuste ennetamiseks ja tõkestamiseks. Määrus kehtestatakse

elektroonilise side seaduse1 (ESS) § 87 lõike 2 punkti 1 alusel.

Viimastel aastatel on finantspettuste arv ja tekkinud kahju märkimisväärselt kasvanud.2

Kui 2024. aastal kaotasid Eesti inimesed petturitele 16 miljonit eurot, siis eelmisel aastal

kelmide tekitatud kahju peaaegu kahekordistus. 2025. aastal langes kelmuste ohvriks 3685

inimest, kellelt peteti välja kokku üle 29 miljoni euro. Suurima osa kahjudest moodustasid

petukõned, millega kaotati kelmidele ligi 11,5 miljonit eurot. Sellele järgnesid

investeerimispettused (6,3 miljonit), ettevõtetele suunatud pettused (2,7 miljonit) ja

müügipettused (1,7 miljonit).3

Pettuste toimepanemiseks kasutatakse erinevaid digitaalseid kanaleid ja tehnilisi vahendeid

ning identiteedivargust ja sotsiaalset manipuleerimist, mille abil petetakse isikutelt raha välja.

Enamik pettusi algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu on

tõhus ennetus võimalik vaid riigi ja erasektori tihedas koostöös. Pettusekatsete kasvule aitab

kaasa järjepidev ülemaailmne digitaliseerumine. Iga järgnev aasta on toonud endaga kaasa

mõne varasemaga võrreldes täiendatud või täiesti uue petuskeemi, mille kohta ei jõua isegi

hoiatada enne, kui lisanduvad juba järgmised skeemid4.

Pettusekatseid esineb erakordselt palju, kuid suur osa neist ei pruugigi inimesteni jõuda, sest

näiteks suured mobiilioperaatorid blokeerivad ise nädalas üle miljoni pettusekatse. Pettuste

tõkestamiseks on teenusepakkujad astunud väga jõulisi samme. Pettuste tõkestamisega

tegelevad aktiivselt mitmed Eesti sideettevõtjad, rakendades erinevaid filtreerimis‑ ja

blokeerimismeetmeid. Ainuüksi 2025. aasta esimese kolme kuuga blokeerisid Telia ja Elisa tänu

oma ühisele lahendusele üle 11 miljoni petukõne, mida kelmid üritasid väljastpoolt Eestit teha

(Telia, 2025).

Blokeerimisega tegeleb väga aktiivselt ka Tele2. Sellest hoolimata kasutavad petturid sageli

mitut seadet, võltsitud (ingl spoofed) numbreid ning lokaliseeritud sõnumeid, mis raskendavad

nende tegevuse tuvastamist. Lisaks võivad petturid siseneda Eesti mobiilsidevõrku väiksemate

teenuseosutajate kaudu, kes ei pruugi olla kõiki vajalikke filtreerimismeetmeid veel kasutusele

võtnud. Seetõttu on oluline tagada ühtlasem ja koordineeritum lähenemine pettuste

ennetamisele kogu sektoris.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025018 2 Maksepettuste Ülevaade 2025 3 https://www.politsei.ee/et/uudised/kelmid-petsid-eesti-inimestelt-vaelja-29-miljonit-eurot-13196 4 https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/%C3%9Clevaade%20enamlevinud%20kelmuskuritegudest%20perioodil%202021%E2%80%932024.pdf

2

Võltsnumbreid kasutavad kurjategijad, kes asuvad näiteks mõnes kolmandas riigis, kasutavad

tehnilisi võtteid, et kuvada kõne saaja telefoniekraanile numbri, mis näeb välja nagu Eesti

number. Nii on suurem võimalus, et inimene võtab telefonikõne vastu ja usaldab kelmi.

Muudatuste eesmärk on tagada sideteenuste kasutajatele parem kaitse pettuste eest ning luua

selge ja ühtne raamistik, mille alusel sideteenuse osutajad saavad pettusi ennetada ja tõkestada.

Eelnõukohane määrus kohustab kõiki numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajaid (st

telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutajaid) kasutama võltsnumbrite vastaseid meetmeid.

Samuti loob eelnõukohane määrus selgema õigusraamistiku ja tugevdab numbripõhise

isikutevahelise side teenuse osutajate õigust rakendada tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid

helistaja numbri võltsimise tuvastamiseks ja tõkestamiseks.

Muudatuste tulemusena väheneb petukõnede ja -sõnumite jõudmine kasutajateni, paraneb

sideteenuste turvalisus ning väheneb pettustega seotud rahaline kahju. Muudatustega kaasneb

halduskoormuse kasv sideettevõtjatele, kuna kehtestatakse uued kohustused kõneliikluse ja

sõnumite saatja numbri kontrollimiseks ning pettuste tõkestamiseks.

Sideettevõtjatele uute kohustuste kehtestamine on põhjendatud avaliku huvi kaitsega, eelkõige

kahjude ennetamise, tarbijakaitse, ausa konkurentsi ja sideteenuste läbipaistvuse tagamise

vajaduse tõttu. Halduskoormuse kasv on tasakaalustatud sellega, et eelnõu rakendamiseks

nähakse ette piisav üleminekuperiood, mis võimaldab sideettevõtjatel muudatustega kohaneda

ja töökorraldust muuta. Muudatuse rakendamisel muutub sideettevõtja töökorraldus

kõneliikluse käsitlemisel selgemaks ning see võib vähendada halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik

Elena Reilent ([email protected], 5885 1081). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga aastateks 2025–2027. Selle punkti 3085 kohaselt on ette nähtud, et

koostöös Eesti Panga, erasektori ja teiste asutustega töötakse välja finantspettuste tõkestamise

tegevuskava ja tehakse selle põhjal vajalikud muudatused õigusaktides.

Finantspettustega võitlemine on tähtsal kohal ka Euroopa Liidu õigusloomes. Nimelt on

Euroopa Liidu tasemel sisuliselt kokku lepitud uus makseteenuse määrus6, mis hakkab

asendama praegu kehtivat makseteenuste direktiivi 2015/23667. Määrusega tugevdatakse muu

hulgas makseteenuste turvalisust ning nähakse ette ulatuslikumad pettusevastased meetmed,

5 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-

2027/riigirahandus 6 EUR-Lex - 52023PC0367 - EN - EUR-Lex 7 Directive - 2015/2366 - EN - Payment Services Directive - EUR-Lex

3

mis aitavad nii makseteenuse pakkujatel kui ka vastavatel ametiasutustel tõhusamalt pettusi

avastada, välja selgitada ja tõkestada. Samuti näeb määrus ette andmete vahetamise

makseteenuse pakkujate vahel, samuti muude asutustega. Makseteenuste määruses jõuti

poliitilise kokkuleppeni 2025. aasta novembris. Määrust hakatakse eeldatavalt kohaldama 2028.

aasta lõpus.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded

sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ 1. märtsil 2027 jõustuvat

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.12.2025, 44.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse VV määrust nr 140 uue peatükiga 22. Uus peatükk nimega

„Numbripõhise isikutevahelise side teenus“ koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvis 38 sätestatakse kõneliikluse termin ja nähakse ette, mis kõneliiklust peetakse

eksitavaks ja on seetõttu keelatud. Paragrahvi 38 lõikes 1 sätestatakse, mis on keelatud

kõneliiklus. Keelatud kõneliiklus on see, milles kasutatakse vale, kehtetut või kasutusõiguseta

helistaja- või suunamisnumbrit. Vale viitab sellele, et number ei ole millegagi vastavuses ja

anomaaliale tuleb reageerida. Nt number küll kehtib, kuid kõneliikluses ei näe, kellele see

kuulub, päritolu on teadmata.

Keelatud on kõneliiklus, milles saabunud rahvusvaheline kõne esitatakse Eesti numbrina ilma

õigusliku aluseta. Õiguslik alus on näiteks rändlusteenus. ESS § 2 punkti 461 alusel on

rändlusteenus elektroonilise side teenus, millega mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab oma

kliendil kasutada mobiiltelefoniteenust teises mobiiltelefonivõrgus. Paragrahvi 38 lõike 2

punktide 3 ja 4 kohaselt keelatud kõneliiklus on ka selline, mille käigus varjatakse kõne

tegelikku päritolu või milles saabunud rahvusvaheline kõne edastatakse riigi sees teisele

numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajale ilma kõneliikluse kontrolli meetmeid

rahvusvahelisel liidesel rakendamata või mis rikub numeratsiooni, sidumise või teenuse

kasutamise tingimusi.

Paragrahvi 38 lõikes 2 sätestatakse, et kõneliiklus on üldkasutatavas elektroonilise side võrgus

või võrkude vahel edastatav kahepoolset kõnet võimaldav side, sealhulgas kõne algatamine,

edastamine, lõpetamine ja suunamine. Kõne termin on määratletud ESS-is. ESS § 2 punkti 17

kohaselt on kõne isikutevahelise side teenuse osutamise käigus loodud ühendus, mis võimaldab

kahepoolset häälsuhtlust.

Paragrahvi 38 lõikes 3 sätestatakse, et kõne suunamise puhul peab suunaja number olema õige,

kehtiv ja kasutusõigusega seotud. Kõne suunamine on olukord, kus kliendi numbrile tulev kõne

läheb automaatselt edasi teisele numbrile. Suunamise järel on olemas uus number, millele kõne

peab kohale jõudma. Säte on vajalik, kuna praktikas on esinenud juhtumeid, kus sideettevõtjaid

on petetud kõnede suunamisnumbrite kuritarvitamise kaudu. Näiteks on petturid seadistanud

kõnede automaatse suunamise kolmandatele numbritele, muutnud suunamisnumbreid ilma

õigustatud aluseta või kasutanud suunamist viisil, mis varjab kõne tegelikku sihtkohta.

Paragrahvi 38 lõikega 4 sätestatakse, et rahvusvahelise kõne puhul ei tohi suunaja numbrina

kasutada Eesti numeratsiooniplaani kuuluvat numbrit, kui selleks puudub õiguslik alus.

Õiguslik alus on rändlus, mille puhul viibib helistaja välismaal ja näiteks Eestisse helistades on

tehtud kõne rahvusvaheline.

4

Paragrahvi 38 lõikes 5 sätestatakse suunaja numbri termini tähendus õigusselguse huvides.

Suunaja number on number, millelt kõne edasi suunatakse.

Paragrahvi 38 lõikes 6 sätestatakse numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja (edaspidi

sideettevõtja) kohustus rakendada oma sidevõrgus asjakohaseid ja mõistlikke meetmeid, et

tuvastada ja võimaluse korral tõkestada keelatud kõneliiklust. ESS § 2 punkti 341 kohaselt on

numbripõhise isikutevahelise side teenus Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani

kuuluvaid numbreid kasutav isikutevahelise side teenus. Teisisõnu kasutatakse ühenduse

loomiseks numbreid. Siia alla kuuluvad nt tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenus.

Lõikes 6 nimetatud meetmed on sõnastatud teadlikult üldiselt, et tagada regulatsiooni

paindlikkus ning võimaldada reageerida pettuste ja väärkasutuse tehnoloogiate kiirele arengule.

Liiga detailsete tehniliste nõuete sätestamine ei oleks otstarbekas, kuna see piiraks

sideettevõtjate võimalusi rakendada olukorrale vastavaid tõhusaid lahendusi. Sätte eesmärk on

kohustada sideettevõtjaid rakendama meetmeid, mis takistavad kõneliikluse edastamist

välismaistelt operaatoritelt juhtudel, kui Eesti numbreid on võltsitud või muul viisil

väärkasutatud.

Paragrahv 39 sätestab kõneliikluse kontrolli meetmed rahvusvahelisel liidesel. Selle paragrahvi

lisamise eesmärk on tõkestada helistaja numbri võltsimist rahvusvaheliste kõnede tegemisel.

Paragrahvi 39 lõikes 1 sätestatakse, et sideettevõtjal on õigus rakendada tehnilisi ja

organisatsioonilisi meetmeid helistaja numbri võltsimise tuvastamiseks ja tõkestamiseks.

Meetmeid on õigus rakendada siis, kui sideettevõtjad näevad kõneliikluses mustreid või

anomaaliaid. Meetmeks võib olla näiteks kõne ajal sideettevõtja edastatav häälteade, mida

kuuleb vastuvõtja, kuid mida helistaja ei kuule. Kuid see valdkond areneb väga kiiresti ning

õigusaktis ei ole mõtet kirjutada midagi konkreetset.

ESS § 2 punkti 23 kohaselt on liides kahe funktsionaalüksuse vaheline ühispiir, mis on

määratletud asjakohaste funktsioonide, füüsilise ühenduse, signaalivahetuse ja muude seda

laadi omadustega.

Paragrahvi 39 lõikes 2 täpsustatakse, et sideettevõtja peab rakendama tõkestavaid meetmeid

rahvusvaheliste kõnede puhul, kui helistaja number ei vasta Eesti numeratsiooniplaanile, ei ole

kasutuses või kui helistaja number on Eesti riigisisene telefoninumber, kuid number ei ole

rändluses. Suurtel sideettevõtjatel (Telia, Elisa, Tele2) on see võime olemas ja ka teised

sideettevõtjad peaksid selle võime looma või sellega liituma.

Paragrahvi 39 lõige 3 seab sideettevõtjale kohustuse piirata helistaja numbri edastamist, kui

kõne tõkestamine ei ole tehniliselt võimalik või võib põhjustada olulist sidekatkestust. Kui

helistatakse tundmatult numbrilt, on kõne vastuvõtja tavaliselt ettevaatlikum. Oluline

sidekatkestus on näiteks olukord, kus kõik sideettevõtjad blokeerivad kõiki.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse VV määrust 140§-ga 41, mille pealkiri on „SMS-i

saatmisel edastatava saatja numbri kontrolli meetmed“. Paragrahv koosneb kahest lõikest.

Paragrahvi 41 lõige 1 sätestab mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja õiguse rakendada

tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid SMS-i saatja numbri võltsimise tuvastamiseks ja

tõkestamiseks või muu pettuse tõkestamiseks. Säte on üles ehitatud sarnaselt rahvusvahelise

kõneliikluse kontrollmeetmete sättele ning loob mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale

5

selge õigusliku aluse rakendada pettuste ennetamiseks vajalikke filtreerimis- ja

tuvastuslahendusi. Arvestades, et SMS‑i-liiklus on petturite jaoks jätkuvalt oluline kanal, on

selliste meetmete rakendamine vajalik teenuse turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks.

Paragrahvi 41 lõike 2 kohaselt peab mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja rakendama

asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid selleks, et SMS-i saatmisel edastatav sõnumi

saatja number on kehtiv mobiiltelefoninumber vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile, üheselt

seostatav SMS-i saatjaga või kasutusel isikul, kellel on õigus vastavat numbrit kasutada. Sätte

eesmärk on vältida olukordi, kus SMS‑i saatja number on võltsitud või eksitav, mis võib

soodustada pettusi, identiteedivargust või adressaadi eksitamist. Nõue ei piira õiguspärast

teenusekasutust, näiteks klienditeeninduse numbrite või ettevõtte üldnumbrite kasutamist

teavitussõnumite saatmisel (nt hambakliinik saadab oma kliendile SMS-i hambaarsti

vastuvõtuajaga, kus saatja number on ettevõtte üldnumber).

SMS-ide puhul on praegu kõige tõhusamaks pettuste ennetamise meetodiks mustripõhine

analüüs ja filtreerimine. See tähendab, et sideettevõtjad tuvastavad pettusele viitavaid tunnuseid

saatja identifikaatoris või liiklusmustrites ning rakendavad nende põhjal automaatseid

tõkestusmeetmeid. Selline lähenemine võimaldab reageerida kiiresti muutuvatele

pettuseskeemidele, ilma et oleks vaja kehtestada jäiku tehnilisi nõudeid, mis võiksid kiiresti

vananeda.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub 1. märtsil 2027.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri pettuste tõkestamist sedavõrd detailsel tasemel nagu kõnealune

määrus.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamise peamine mõju on seotud finantspettuste ennetamise ja tõkestamisega

ning sideteenuste turvalisuse suurendamisega. Muudatused mõjutavad eelkõige majandust,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) töökorraldust ja sotsiaalvaldkonda ning

puudutavad peamiselt sideettevõtjaid, sideteenuste kasutajaid ning pettuste tõkestamisega

tegelevaid riigiasutusi.

Eelnõu peamised sihtrühmad on kõik sideteenuse kasutajad, sideettevõtjad (~30) ning TTJA,

keda muudatused mõjutavad nii teenuse kasutamise, protsesside korralduse kui ka järelevalve

tegemise kaudu.

Majanduslik mõju avaldub peamiselt sideettevõtjatele, kellel tekib selgem õiguslik alus

pettusekahtlusega kõnede ja SMS-ide tuvastamiseks ja tõkestamiseks, mis aitab vähendada

petukõnede jõudmist kasutajateni ja sellega seoses ka pettustest tulenevat kahju.

Mõju TTJA-le. Muudatused toovad kaasa selgema järelevalvekohustuse ning kõneliikluse ja

SMS-i-saatja numbri kontrolli meetmete rakendamise kohustuse.

6

Mõju sideettevõtjatele – selgus õiguses ja vähem omavahelisi probleeme. Eelnõukohane

määrus toob sideettevõtjatele kaasa mõningaid töökorralduslikke muudatusi ja selle peamine

eesmärk anda neile selge õiguslik alus tegutsemiseks.

Õiguse rakendamine võib kaasa tuua töökorralduslikke kohandusi, näiteks sisemiste

protsesside, riskihindamise või lepingutingimuste ajakohastamisel. Eelnõu toob

sideettevõtjatele kaasa täiendava haldus- ja tegevuskoormuse. Sideettevõtjad peavad:

• analüüsima oma võrkude ja teenuste võimekust keelatud kõneliikluse tuvastamiseks;

• arendama või hankima kõneliikluse filtreerimise ja kontrollimise tehnilisi lahendusi;

• kohandama võrguseadmeid ja marsruutimisreegleid;

• kehtestama sisemised protseduurid kahtlase liikluse käsitlemiseks;

• tegema suuremas mahus koostööd teiste sideettevõtjate ning järelevalveasutustega.

Mõju on suurem nendele sideettevõtjatele, kes vahendavad märkimisväärses mahus

rahvusvahelist kõneliiklust. Suuremad sideettevõtjad rakendavad neid meetmeid juba praegu,

kuid väiksemate sideettevõtjate puhul võib mõju olla proportsionaalselt suurem.

Sotsiaalne mõju seisneb sideteenuste suuremas turvalisuses ja elanike turvatunde paranemises.

Kuigi eelnõu eesmärk on vähendada pettusi ja suurendada elektroonilise side teenuste

usaldusväärsust, võivad kavandatavad meetmed kaasa tuua ka ebasoovitavaid mõjusid.

Sideettevõtjatele võib tuua kaasa täiendavad investeeringuid. Keelatud kõneliikluse

tuvastamise ja tõkestamise lahenduste rakendamine võib kaasa tuua investeeringuid

võrguseadmetesse ja tarkvarasse. Suuremad sideettevõtjad on need investeeringud juba teinud,

kuid väiksemad sideettevõtjad peavad selle investeeringu alles tegema.

Muudatused ei avalda mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega

regionaalarengule. Määruse muudatusega ei kaasne demograafilisi mõjusid. Kokkuvõttes on

muudatustega kaasnev mõju valdavalt positiivne ning kaasnev ebasoovitavate mõjude risk on

väike. Muud otsesed või kaudsed mõjud puuduvad samuti.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisavahendeid, ette ei ole näha ka riigieelarve tulude

suurenemist. Kavandatavate muudatustega ei kaasne vajadust täiendavate personali- ega IT-

ressursside järele. Järelevalve teostamine jääb olemasoleva töökorralduse raames

numeratsioonivaldkonna eest vastutava peaspetsialisti ülesandeks. Mõju TTJA

järelevalvekoormusele on hinnanguliselt vähene. Järelevalvetegevus toimub peamiselt

reaktiivselt, st laekunud kaebuste, pöördumiste või muu asjakohase teabe alusel. Seetõttu ei ole

ette näha märkimisväärset täiendavat töökoormust TTJAle.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2027. Pool aastat on tehniliselt ja majanduslikult

piisav aeg, et sideettevõtjad rakendaksid kõneliikluse ja SMS‑i-saatja numbri kontrolli

meetmeid.

7

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab kõiki aktiivseid sideettevõtjaid plaanitavast

määrusemuudatusest.

EELNÕU

30.06.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a

määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“

muutmine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 punkti 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja

sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse 22. peatükiga järgmises sõnastuses:

„22. peatükk

NUMBRIPÕHISE ISIKUTEVAHELISE SIDE TEENUS

§ 38. Kõneliiklus

(1) Keelatud on kõneliiklus:

1) milles kasutatakse vale, kehtetut või kasutusõiguseta helistaja- või suunamisnumbrit;

2) milles saabunud rahvusvahelise kõne puhul esitatakse helistaja numbrina Eesti numbrit ilma

õigusliku aluseta;

3) mille käigus varjatakse kõne tegelikku päritolu;

4) milles saabunud rahvusvaheline kõne edastatakse riigi sees teisele numbripõhise

isikutevahelise side teenuse osutajale ilma kõneliikluse kontrolli meetmeid rahvusvahelisele

liidesele rakendamata või

5) mis rikub numeratsiooni, sidumise või teenuse kasutamise tingimusi.

(2) Kõneliiklus on üldkasutatavas elektroonilise side võrgus või võrkude vahel edastatav

kahepoolset kõnet võimaldav side, sealhulgas kõne algatamine, edastamine, lõpetamine ja

suunamine.

(3) Kõne suunamise puhul peab suunaja number olema õige, kehtiv ja kasutusõigusega seotud.

(4) Rahvusvahelise kõne puhul ei tohi suunaja numbrina kasutada Eesti numeratsiooniplaani

kuuluvat numbrit, kui selleks puudub õiguslik alus.

(5) Suunaja number on number, millelt kõne edasi suunatakse.

(6) Numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja peab rakendama oma sidevõrgus

asjakohaseid ja mõistlikke meetmeid, et tuvastada ja võimaluse korral tõkestada keelatud

kõneliiklust.

§ 39. Kõneliikluse kontrolli meetmed rahvusvahelise liidese korral

(1) Numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajal on õigus rakendada tehnilisi ja

organisatsioonilisi meetmeid helistaja numbri võltsimise tuvastamiseks ja tõkestamiseks.

(2) Numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja peab rakendama asjakohaseid ja

mõistlikke tõkestavaid meetmeid avaliku rahvusvahelise sidevõrgu liidese kaudu saabuvate

kõnede suhtes, kui:

1) helistaja number ei vasta Eesti numeratsiooniplaanile või ei ole kasutuses või

2) helistaja number on Eesti riigisisene telefoninumber, kuid number ei ole rändluses kasutusel.

(3) Kui kõne tõkestamine ei ole tehniliselt võimalik või võib põhjustada olulist sidekatkestust,

peab numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja piirama helistaja numbri edastamist.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. SMS-i saatmisel edastatava saatja numbri kontrolli meetmed

(1) Mobiiltelefoniteenust osutaval sideettevõtjal on õigus rakendada tehnilisi ja

organisatsioonilisi meetmeid SMS-i (Short Message Service) saatja numbri võltsimise

tuvastamiseks ja tõkestamiseks või muu pettuse tõkestamiseks.

(2) Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja peab rakendama asjakohaseid ja

proportsionaalseid meetmeid selleks, et SMS-i saatmisel edastatav saatja number on:

1) kehtiv mobiiltelefoninumber vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile;

2) üheselt seostatav SMS-i saatjaga või

3) kasutusel isikul, kellel on õigus vastavat numbrit kasutada.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2027. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Siseministeerium

Meie 30.06.2026 nr 8-1/5038-1

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine Saadame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse määruse seletuskiri

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Elena Reilent 58851081 [email protected]