Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

20240404_Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus_ EE.pdf

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

1

EELNÕU

01.04.2024

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 833 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka ning nende oluliste osade

loetlemiseks kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega

sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.“;

2) paragrahvi 835 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle

kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva

seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa Liidu

või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud

relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.“;

3) paragrahvi 8323 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kellel on täidetud käesoleva seaduse § 40

lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded“ tekstiosaga „kelle suhtes ei ole tuvastatud

käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on

Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille suhtes

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole

kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.“;

4) paragrahvi 8324 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on

kehtiv relvaluba.“;

5) paragrahvi 8325 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse andmise korra.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

2

(5) Kui ettevõtja tegeleb sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemisega,

hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel sätestatud

määruse kohaselt.“;

6) paragrahvi 8328 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „osutajale“ tekstiosaga „,kellel on

juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või

nendega seotud teabele“;

7) paragrahvi 8328 lõikes 3 asendatakse sõnad „kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat“

sõnadega „riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kehtiv riigisaladusele

juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat“;

8) paragrahvi 8333 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „millele“ sõnadega „valmistamise

käigus“;

9) paragrahvi 8333 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust osutava ettevõtja suhtes, kellele

on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuet, kui tegu on ühekordse teenuse osutamisega.“;

10) paragrahvi 8352 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„ettevõtja“ sõnadega „ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja“.

§ 2. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 4181 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ sõnadega

„sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ning“.

§ 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja 4181“

tekstiosaga „, 4181 ja 4182“.

§ 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) lõhkematerjali käitlemisel, kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva,

laskemoona, lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks.“;

2) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) sõjarelva, laskemoona, lahingumoona või nende olulise osa käitlemiskohal, millel on

relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba.“.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

3

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.

20240404_Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus_SK.pdf

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

1

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse

eelnõu SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

2022. aastal muutunud julgeolekuolukorra tõttu on vajadus tugevdada kaitsetööstust

päevakorralisem kui kunagi varem. Eesti kaitsetööstuspoliitika kohaselt moodustab

kaitsetööstus suure osa riigi kaitsevõimest. Seda nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. On oluline, et

kehtiv õiguskord suudaks vastata julgeolekuohtudele ning võimaldaks oma riigi ja

rahvusvahelise koostööga tugevdada ühist kaitsevõimet. Selleks on vaja, et Eesti õigusruumis

saaksid nii Eesti kui ka välismaised ettevõtjad teha ühist koostööd, ilma et seda takistaks liigne

halduskoormus.

Riigi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti.

Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt välja Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad,

milleks on suuremahulisest konventsionaalsest sõjalisest konfliktist tulenev relvastuse ja

laskemoona nõudluse kasv ning puudujääk Euroopa riikide sõjalistes varudes.

Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus kiirelt kohaneda muutunud julgeolekuolukorraga ja seda

toetab ka eri meetmetega Euroopa Liit (edaspidi ka EL). Eesti kaitsetööstusel peab olema

võimalus selle muutusega kaasas käia.

Selleks et kaitsetööstus saaks nõutava eesmärgi poole jõudsalt edasi liikuda, on vaja välja

töötada ettevõtjate kaasamise võimalused. Kehtivate õigusnormide alusel ei ole võimalik

tegevusluba taotleda ettevõtjal, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO

liikmesriigi kodanik. Eelnõuga planeeritakse laiendada nende isikute ringi, kes saavad

tegevusluba taotleda, ja automaatselt välistatakse ainult need isikud, kelle suhtes on Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud

relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Muudatuse eesmärk

ei ole uusi reegleid välja töötada, vaid olemasolevaid reegleid täpsustada, kuna eelmise

seadusemuudatusega piirati liigselt ka Eesti ja Euroopa Liiduga heades suhetes olevate riikide

ettevõtjate võimalusi Eesti kaitsetööstuses osaleda.

Lisaks muudetakse eelnõuga relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse

menetlust. Kuna nende kahe seaduse alusel nõutavad tegevus- ja käitamisloa kontrolliesemed

on sarnased, ei ole ettevõtjalt vaja nõuda mõlema seaduse alusel loa omamist.

Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba

olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea.

Eelnõuga muudetakse relvaseadust (edaspidi ka RelvS), karistusseadustikku (edaspidi ka KarS),

kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi ka KrMS) ja lõhkematerjaliseadust (edaspidi ka

LMS).

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Elise Saar

([email protected]) ja kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp

([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Marion Saarna-

Kukk ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.1

Enne eelnõu ettevalmistamist koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mille raames

kaasati Kaitsevägi, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei-

ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liit ning kaitsetööstusettevõtted.

Eelnõu koostamisel tuginetakse muu hulgas riikide relvaseaduse ja sõjarelvade regulatsioonide

võrdluse ning praktika analüüsile, mille on teinud VTK raames advokaadibüroo Sorainen.

Analüüsis võrreldi Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käsitlemist nimetatud riikide õiguses ja halduspraktikas.

Eelnõu koostamisel võeti aluseks järgmised seaduste redaktsioonid:

1) relvaseadus ‒ RT I, 06.07.2023, 12;

2) karistusseadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 40;

3) kriminaalmenetluse seadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 49;

4) lõhkematerjaliseadus ‒ RT I, 04.01.2021, 9.

Selleks et seadus Riigikogus vastu võtta, on vaja poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ja tagada Eestis konkurentsivõimeline

keskkond kaitsetööstusele.

Eelnõu koostamisel on arvesse võetud ettevõtjate kogemusi asjakohaste õigusnormide

rakendamisel ning seaduse muudatustega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust tegevus- ja

käitlemislubade taotlemisel ja menetlemisel. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud järgmisi

erieesmärke:

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 – https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

3

• võimaldada anda tegevusluba Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate

kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO

või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud;

• võimaldada osutada veoteenust selliselt, et tegevusluba ei nõutaks ettevõtjalt, kes ei ole

Eestis registreeritud ja osutab veoteenust Eestis ühekordselt;

• vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui

ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba;

• vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui

ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba;

• võimaldada toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid relvaseaduse

alusel nõutava tegevusloata, kui neile tootmise käigus ei paigaldata sõjarelva;

• muuta taustakontrolli tegemine ökonoomsemaks nii ettevõtjatele kui ka

valitsusasutustele, kes taustakontrolli tegemisega kokku puutuvad;

• täiendada kriminaalmenetluse alustamise välistavaid asjaolusid, et isikud saaksid

Politsei- ja Piirivalveametile loovutada ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu § 1. Relvaseaduse muutmine

Paragrahviga 1 sätestatakse relvaseaduse muutmine.

Punktiga 1 täiendatakse RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antavat volitusnormi relvasüsteemi oluliste

osade võrra. Volitusnormi täpsustamine aitab tagada õigusselgust sõjarelvade, laskemoona või

lahingumoona ning nende oluliste osade liigitamisel ning vastavalt sellele lihtsustab RelvS-i

alusel antavate lubade menetlemist.

Punktides 2 ja 3 sätestatud muudatuse eesmärk on võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka

neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi

kodanik. Samas täiendatakse eelnõu tingimusega, et isik, kes ei ole NATO või EL-i liikmesriigi

kodanik, ei tohi olla ka sellise riigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone,

embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Piirangu sidumine sanktsiooniga ei loo uut õigust,

sest antud juhul on analoogia võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §

37 lõikest 4. See muudatus NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke ei puuduta.

Kehtiva RelvS-i sätte sõnastus on endaga kaasa toonud olukorra, kus koostöö ei ole välistatud

mitte ainult agressorriikidega, vaid piirang laieneb kõikidele isikutele väljaspool NATO ja

Euroopa Liidu liikmesriike. Sellised isikud on muu hulgas Singapurist, Ukrainast, Austraaliast

ja Iisraelist pärit ettevõtjad, kellega soovitakse koostööd teha. Eelnõuga muudetakse olukorda

selliselt, et tegevusloa andmisel on välistatud ainult nende riikide kodanikud, mille suhtes on

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu

kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.2 Hetkel

on eelnimetatud sanktsioonid kehtestatud näiteks muuhulgas Afganistani Islamivabariigi,

2 Teave selle kohta, mis riikide suhtes on sanktsioone kehtestatud: https://www.sanctionsmap.eu/#/main.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

4

Valgevene Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni, Hiina Rahvavabariigi, Korea

Rahvademokraatlik Vabariik, Iraagi Vabariigi, Iraani Islamivabariigi suhtes. Kuna agressiivsed

riigid on välistatud, pole põhjust karta, et muudatuse tõttu muutuks julgeolekuolukorra

seisukohast Eesti positsioon halvemaks. Samas võimaldatakse suuremal juriidiliste isikute

ringil Eesti kaitsetööstusse panustada.

Punktide 2 ja 3 muudatused on seotud eelkõige tegevusloa andmise tingimustega juriidilisele

isikule sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud tegevusaladel tegutsemiseks.

Eelnõuga muudetakse relvaseaduse § 835 selliselt, et ettevõtjas võib olulise osaluse omandada,

seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada

igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud relvaseaduse § 40 lõike 1 punktides 5–8 ja lõikes 11

sätestatud asjaolusid.

Nimetatud asjaolud, mida loa andmisel arvesse võetakse, on järgmised:

kas juriidilise isiku aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik

• on karistatud Eestis riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise

julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249

sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist

kustutatud;

• on toime pannud inimsusvastase või sõjakuriteo või alust arvata, et ta on seda teinud;

• kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime

panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või

rahapesuga;

• võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

Eelnõuga jäetakse loetelust välja RelvS-i § 40 lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimus, mille

kohaselt välistatakse loa saamise võimalus juriidilistel isikutel, kelle aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei

ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.

Vajadus tugevdada riigi julgeolekut ei ole vähenenud ja seda aitab tagada eelkõige

kaitsetööstuse arengu soodustamine. Muudatuse eesmärk on võimaldada nendel välismaistel

ettevõtjatel, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes, panustada Eesti kaitsetööstusse

ning teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Lisaks on eesmärk soodustada Eesti

uuenduslikus ja turvalises ärikeskkonnas uute äriühingute teket.

Seadusemuudatusega parandatakse muu hulgas üks ilmselge ebatäpsus. Kehtiva redaktsiooni

sätte sõnastuse kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada

ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kes on täitnud RelvS-i

§ 40 lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded. Viidatavas RelvS-i § 40 lõikes 1 on

nimetatud asjaolud, mis välistavad juriidilisele isikule soetamis- ja relvaloa andmise.

Grammatilise tõlgendusmeetodi järgi on eespool nimetatud sätted seotud selliselt, et RelvS-i

§-s 835 puudutatud isik pidi vastama RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–9 välistavatele

asjaoludele. Seega muudetakse sätte sõnastust selliselt, et kui isiku suhtes ei tuvastata RelvS-i

§ 40 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud välistavaid asjaolusid, võib talle tegevusloa (ka muude

tingimuste täitmisel) anda.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

5

Punktis 4 sätestatud muudatuse eesmärk on lihtsustada ettevõtja töötajatel teatud tingimustel

tervisekontrolli läbimist ja selle kaudu vähendada ettevõtjate halduskoormust. Eelnõuga

täiendatakse RelvS-i § 8324 lõikega 51, mille kohaselt ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel

on kehtiv relvaluba. Praegu kehtiv nõue on praktikas dubleeriv, s.o kehtiva sätte kohaselt peab

tervisekontrolli tegema töötervishoiuarst. Puudutatud isikute terviseseisundi vastavuse

tõendamiseks nähakse ette võimalus tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille

eelduseks omakorda on perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend.

Vastavalt RelvS-i § 351 lõikele 21 kehtib tervisetõend relvaloa taotlemisel tehtud terviskontrolli

läbimise kohta kuni viis aastat ja relvaluba kehtib vastavalt nii kaua, kuni kehtib tervisetõend.

Kuigi tervisenõuded on sätestatud eri seaduste alusel ja selleks nähakse ette eraldiseisvad

terviseseisundi hindamised, kattuvad nende nõuded enamjaolt ning seetõttu piisab edaspidi

ühest tervisetõendist, et vähendada tervishoiusektori töökoormust ja vältida isikute täiendavat

terviseseisundi hindamist.

Punktiga 5 muudetakse RelvS-i § 8325 lõike 4 volitusnormi sõnastust, mille kohaselt võib

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada sõjarelvade,

sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse andmise korra.

Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte vastutava

spetsialisti nõuete jaoks on vaja välja töötada omaette pädevuse tõendamise kord. Vastutav isik

teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle

eest. Ainuüksi LMSi-kohane pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev vastutama

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest.

Kehtivate nõuete kohaselt peab moona käitlevas ettevõttes olema määratud vastutav isik, kes

tagab ohutuse ja nõuete täitmise. Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad

teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon.

Muutmise vajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-is sätestatud korra järgi. LMS-i alusel

väljastatakse isikutele kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali

käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nimetatud

eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete

käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel

rakendatakse sektori eripärale omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka

vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada.

Lõikes 5 tehtav muudatus tuleneb vajadusest hinnata laske- ja lahingumoona käitlemisega

tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni kooskõlas selleks väljatöötatud nõuetega,

nagu kirjeldati juba eespool.

Punktiga 6 täiendatakse RelvS-i § 8328 lõike 1 punkti 3 sõnastust. See muudatus on seotud

taustakontrolli nõuete täpsustamisega.

Kehtiva seaduse kohaselt tehakse taustakontrolli kõikidele ettevõtja töötajatele ja

alltöövõtjatele. Ettevõtja peab ka igasuguste tugiteenuste raames tegema igale alltöövõtjale

taustakontrolli, sealhulgas nendele isikutele, kes ei puutu kokku sõjarelvade, lahingumoona ja

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

6

laskemoona ega nende oluliste osadega, ning nendele isikutele, kes osutavad teenust

alltöövõtuna.

Kui eelnõukohane seadus jõustub, ei pea enam tegema taustakontrolli nendele ettevõtja

töötajatele, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kes ei puutu kokku sõjarelvade, laskemoona või

lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva teabega.

Kavandatav kaitsetööstuspargi loomine toob juurde uusi ettevõtjaid ja töötajaid, suurendades

taustakontrolli tegevate riigiasutuste töökoormust (Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsepolitseiamet). Seetõttu nähakse kavandatava muudatusena ette taustakontrolli tegemine

ainult nendele ettevõtja, alltöövõtja ja teenuse osutaja töötajatele, kellel on vahetu kokkupuude

sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona tootmise, käitlemise ning sellega seonduva teabega,

et kokkuvõttes taustakontrolliga kaasnevat töökoormust vähendada.

Punktiga 7 täpsustatakse seadusandja mõtet: RelvS-i § 8328 lõikes 3 on sätestatud, et Politsei-

ja Piirivalveamet võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on kehtiv

juurdepääsuluba või -sertifikaat. Kuna sõnastusest ei selgu, millist juurdepääsuluba

või -sertifikaati mõeldakse, täiendatakse seadust viitega riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seadusele.

Varasema redaktsiooni3 seletuskirjas on öeldud: „Taustakontrolli ei pea tegema isiku kohta, kes

on läbinud julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt ja kellel

on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.“ Seega muudetakse eelnõuga sätte sõnastust

selliselt, et see vastaks seadusandja mõttele.

Punktiga 8 täpsustatakse RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti 4 sõnastust selliselt, et tegevusluba ei

peaks taotlema ettevõtja, kes ei puutu tootmisprotsessis kokku sõjarelva, selle olulise osa,

laskemoona või lahingumoona käitlemisega.

Senine sõnastus „sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

paigaldatakse sõjarelv“ jätab kaheti tõlgendamise võimaluse ja tegevusluba on taotlenud ka

need ettevõtjad, kes tegelikult oma tootmisprotsessi käigus sõjarelva, selle olulise osa,

laskemoona või lahingumoonaga kokku ei puutu.

Muudatusega täpsustatakse seadusandja esialgset mõtet, et tegevusluba peavad taotlema ainult

need ettevõtjad, kelle tootele juba toomisprotsessi käigus paigaldatakse sõjarelv või selle

oluline osa, ning tegevusluba ei pea taotlema need ettevõtjad, kes toodavad tooteid, millele

toote valmistamise käigus sõjarelva või selle olulist osa ei paigaldata, aga selle paigaldamise

võimalus on olemas. Muudatuse eesmärk on vähendada nende ettevõtjate halduskoormust, kes

ise tootmisprotsessis sõjarelvade ning laske- või lahingumoona käitlemisega kokku ei puutu.

3 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I,

29.06.2018, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018003. Vt ka relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse,

lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 57 –

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-

7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%

20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

7

Varem on esinenud olukordi, kus laevu valmistav ettevõtja ei ole saanud laeva täielikult valmis

ehitada, sest tal puudus sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba.4 Täpsustava muudatuse

tulemusel tulevikus selliseid olukordi enam tekkida ei tohiks.

Punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 8333 lõikega 31.

Paragrahvi 8333 lõike 3 kohaselt peab tegevusluba olema ka ettevõtjal, kellel on mõnes teises

Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba. Tegevusluba nõutakse ka juhul, kui on tegu

ajutise tegevusega.

Uue lõikega sätestatakse sellest erand, et Eestist väljaspool registreeritud ettevõtja saaks Eesti

Vabariigi territooriumil osutada ühekordset teenust. On juhuseid, kus sõjarelvi, laskemoona või

lahingumoona transpordib Eestisse mõni välismaine transpordiettevõtja (näiteks Kaitseväele)

või kasutatakse Eestit transiitriigina ning välismaisel ettevõtjal puudub selleks vajalik

relvaseaduse kohane tegevusluba. Sellistel puhkudel on ebamõistlik nõuda välismaiselt

ettevõtjalt tegevusluba, kui ta osutab teenust Eesti territooriumil ühekordselt. Juhul kui

rakendatakse tegevusloa nõude erandit, peab aga siiski olema tagatud veo turvalisus kooskõlas

relvaseaduse ja selle alusel kehtestatud tingimustega.

Punktiga 10 täiendatakse RelvS-i § 8352 lõikeid 1, 2 ja 3 täpsustusega, et sõjarelvi ja

laskemoona ning lahingumoona võib vedada ka ühekordset teenust osutav ettevõtja, kes on

registreeritud väljaspool Eestit ja kellele ei ole relvaseaduse alusel antud tegevusluba.

Praktikas on tekkinud probleem sõjarelvade, nende laskemoona või lahingumoona vedudega:

on juhuseid, kus Eestisse (näiteks Kaitseväele) või transiitveoga läbi Eesti veab sõjarelvi,

laskemoona või lahingumoona mõni välismaine transpordiettevõtja, kellel ei ole relvaseaduse

kohast tegevusluba. Sellistel puhkudel on ebamõistlik eeldada ja nõuda välismaiselt ettevõtjalt

tegevusluba, kui ta näiteks osutab sellist teenust Eesti territooriumil ühekordselt.

Ühekordse veoteenuse osutamise korral tuleb tagada veose julgestus, et ennetada

julgeolekuriske. Üks riskide maandamise meede on tagada julgestus saatemeeskonna abil ja

ühekordse veoteenuse osutamisel oleks ettevõtjal kohustus tellida Eesti territooriumil

turvaettevõtja eskort. Täpsemad nõuded, kuidas ja mis tingimustel vedusid korraldatakse, on

sätestatud kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja

lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“5. Seoses ühekordse veoteenuse osutamisega

täiendatakse eelnimetatud määrust vajalike sätetega.

Eelnõu § 2. Karistusseadustiku muutmine

4 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri, 615 SE, lk 62. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-

7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%

20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 5 Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja

kord“. – https://www.riigiteataja.ee/akt/113072018008.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

8

Eelnõu §-s 2 sätestatakse karistusseadustiku muutmine. Eesmärk on luua õigusselgus karistuse

kohaldamisel, millele on juhitud tähelepanu karistusseadustiku kommentaarides.

Karistusseadustiku (KarS) § 418 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik

käitlemine), § 4181 (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona

ebaseaduslik käitlemine) ja § 4182 (sõjarelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik

käitlemine) koosseisud erinevad peamiselt relva ohtlikkuse poolest nii, et iga järgmine

moodustab erikoosseisu eelmise suhtes.

Tsiviilkäibes on keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon määratud kindlaks

RelvS-i § 20 lõigetes 1 ja 4. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks on muu hulgas

automaattulirelvad, raketisüsteemid ja raskerelvad (RelvS-i § 20 lõike 1 punktid 5 ja 7 ning

§ 833 lõike 1 punktid 2–4). RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa

käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud relvaseadusega seda liiki relva käitlemisele.

Relvaseaduses eristatakse termineid „sõjaväerelv“ ja „sõjarelv“. Sõjaväerelv on ametirelv, mis

on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või -kohustuste

täitmiseks (RelvS-i § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel

otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või

relvasüsteem (RelvS-i § 3 lõige 3). Sõjaväerelvade ja nende laskemoona liigid on täpsemalt

kindlaks määratud kaitseministri 09.07.2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende

laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ §-s 2. Sõjarelvad on täpsemalt

reguleeritud RelvS-i 111. peatükis ja kaitseministri 10.07.2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade,

laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“.

Relvaseaduse kohaselt on võimalikud olukorrad, kus sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud. See

võib tekitada õiguslikku ebaselgust, millises osas on KarS-i § 4182 erinorm KarS-i § 4181

suhtes. Karistusnorm peab olema selge ja arusaadav nii, et adressaat suudaks ennustada, millise

tegevuse eest võidakse ta võtta õiguslikult vastutusele. Seetõttu on vaja KarS-i § 4181 lõikes 1

selgelt välistada „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona“ vastutus.

KarS-i 4182 koosseisu eesmärk on kehtestada raskem karistus sõjarelvade ebaseaduslikule

käitlemisele, kuna viimaste ohtlikkus (raketisüsteemid, suurtükid jne) on suurem muudest

tsiviilkäibes keelatud relvadest.

Eelnõu § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Paragrahvis 3 sätestatakse kriminaalmenetluse seadustiku muutmine.

Punktiga 1 täiendatakse KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 loetelu KarS-i §-ga 4182.

Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 käsitletakse kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid

ning selle paragrahvi lõikes 1 on loetletud juhud, millal kriminaalmenetlust ei alustata – selle

punkti 7 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust juhul, kui tegemist on karistusseadustiku §-des

414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus

valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine.

Praegu puudub KrMS-ist viide KarS-i §-le 4182, millega saaks välistada kriminaalmenetluse

algatamise, kui isik loovutab vabatahtlikult ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

9

sõjalise otstarbega laskemoona. Seetõttu on tekkinud olukord, kus isik ei ole tsiviilrelva

loovutamisel kriminaalkorras vastutav, aga sõjarelva loovutamisel on. Muudatuse eesmärk on

täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka.

Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse alustamist välistavaid asjaolusid selliselt, et

hõlmatud oleks ka ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise otstarbega laskemoona

vabatahtlik loovutamine.

Politsei- ja Piirivalveamet korraldab relvade ja laskemoona loovutamise kampaaniat, mille

eesmärk on ebaseaduslikud tulirelvad kokku korjata ning hävitusse saata. Ebaseadusliku

tulirelva saab vabatahtlikult loovutada ka kampaaniaväliselt. Seega on kavandatava muudatuse

eesmärk dekriminaliseerida need juhtumid, kus puudutatud isik saab vabatahtlikult loovutada

ebaseaduslikus valduses oleva sõjarelva ilma, et tema suhtes algatataks kriminaalmenetlus.

Kavandatava muudatuse jõustumise järel lõpetatakse menetlus KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7

asjaolude ilmnemise korral vastavalt KrMS-i §-s 200 sätestatule. KrMS-i § 200 kohaselt – kui

kohtueelses menetluses ilmneb selle seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab

kriminaalmenetluse – lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal

või prokuratuuri määrusega.

Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Paragrahviga 4 sätestatakse lõhkematerjaliseaduse muutmine.

Punktiga 1 muudetakse LMS-i § 12 lõike 2 punkti 6, mille eesmärk on kaotada ühe ja sama

kontrollieseme puhul topeltlubade taotlemise kohustus.

Kui isikul juba on relvaseaduse kohane tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab

ka lõhkematerjali käitlemist, ei peaks ta eraldi taotlema tegevusluba ja käitlemiskoha

käitamisluba ka lõhkematerjaliseaduse alusel.

Kehtivate nõuete kohaselt nõutakse lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava lahingumoona

tootmisega tegelevalt ettevõttelt peale RelvS-is toodud tegevuslubade (tsiviilkäibes lubatud või

sõjalise lahingumoona tootmine) ka LMS-i tegevusluba lõhkeaine või pürotehniliste toodete

käitlemiseks. Üldjuhul kaasneb moona tootmisega lõhkeaine käitlemine. Seejuures hõlmab

sõjalise moona tootmisel tegevusloa kontrolliese suuresti ka LMS-i tegevusloa kontrollieset.

Kahe sarnase funktsiooniga tegevusloa nõue ühele ja samale tegevusele ei ole sisuliselt

põhjendatud. Selleks et ettevõtjate halduskoormust vähendada, oleks otstarbekas, kui

relvaseaduse kohane moona tootmise tegevusluba hõlmaks ka selleks tegevuseks vajamineva

lõhkeaine käitlemist.

Punktis 2 muudetakse LMS-i loakohustuse nõuet selliselt, et LMS-i alusel ei pea käitamisluba

olema sõjarelva laske- või lahingumoona käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane

käitlemiskoha käitamisluba. Kuna relvaseaduses ja lõhkematerjaliseaduses on käitamislubade

kontrolliesemed sarnased, ei ole vaja nõuda ettevõtjatelt kahe loa taotlemist.

Eelnõu § 5. Seaduse jõustumine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

10

Eelnõu §-s 5 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2024. aasta 1. juuli.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vahetult seotud ühegi Euroopa Liidu õigusaktiga.

6. Seaduse mõjud

6.1. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõue

Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube, teevad taustakontrolli ja

usaldusväärsuse kontrolli (Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, Kaitsepolitseiamet).

6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud muudatuse kohaselt antakse suuremale hulgale

ettevõtjatele võimalus panustada Eesti kaitsetööstusse. Eelkõige on muudatusega silmas peetud

uue kaitsetööstuspargi rajamist ning seoses sellega luuakse juurde uusi töökohti (näiteks võib

tekkida täiendav huvi inseneeria, tootmise ja ehituse vastu) ning suureneb huvi kaitsesektori

vastu ja teadlikkus sellest.

Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku koolituse järele, s.t peale

tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse

korraldamist (st nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele).

Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne – suureneb ettevõtjate arv, kes soovivad kaitsesektoris

osaleda.

Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude muutmine nii, et välistatud oleksid

agressorriigid kodanikud, aga mitte Eesti partnerriikide või Eestiga sõbralikes suhetes olevate

riikide kodanikud, ei suurenda ohtu riigi julgeolekule. Eesti suhtleb julgeoleku ja riigikaitse

küsimustes ning teeb koostööd paljude riikidega, mis ei kuulu NATO-sse ega Euroopa Liitu,

sealhulgas Ukraina, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Iisrael ja Singapur.

Mõju siseturvalisusele on minimaalne, sest taustakontrolli kohustus jääb ettevõtjatel tegevusloa

taotlemisel alles ja iga ettevõtjat hinnatakse eraldi, sealjuures võetakse põhjalikult arvesse

julgeolekukaalutlusi. See tagab, et ettevõtte juhtkonna, töötajate ja olulise osa omanikud oleksid

usaldusväärsed ega ohustaks riigi julgeolekut. Taustakontrolli võib olla kolmandate riikide

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

11

puhul raskem teha ja see võib rohkem aega võtta, kuid see ei peaks olema välistav tegur

võimaldamaks sõbralike riikide kodanikel tegutseda Eesti kaitsetööstuses.

Mõju välissuhetele on positiivne, sest Eesti ettevõtjad saavad konkureerida rahvusvahelistel

hangetel võrdselt teiste välismaiste ettevõtjatega ja see edendab väliskaubandust. Soodsam

regulatiivne raamistik aitab Eestisse tuua ka kaitsetööstuse välisinvesteeringuid.

Seega tiheneb muudatuse tulemusena rahvusvaheline koostöö ja sealjuures tekib suurem

võimalus elavdada riigisisest majandust.

6.1.3. Mõju majandusele

Mõju majandusele on positiivne. Tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi

majandust. Sõjarelvade ja laskemoona tootmise võimekus Eestis loob lisavarustuskindluse

Eesti riiklikele sõjavarudele. Tekib suurem suutlikkus Eestis kohapeal riigikaitseks vajalikku

sõjalist kaupa toota. Koostöövõimalused meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtetega

kasvavad. Ettevõtjatele arusaadavad ja selged nõuded, mis täidavad ka riigi julgeoleku

eesmärki, aitavad luua kaitsetööstusele soodsa ettevõtluskeskkonna.

VTK analüüsi käigus tehtud uuringust selgus6, et on avaldatud soovi tegutseda kõigis relvade

ning laske- ja lahingumoona käitlemist puudutavates valdkondades.

Kaitsetööstussektori müügitulu on alates 2018. aastast, mil see oli 87,2 miljonit eurot, peaaegu

kahekordistunud. 2020–2021 oli müügitulu 165–170 miljonit eurot aastas. Ekspordikäive

moodustab sellest poole, 2021. aastal oli see 82 miljonit eurot. 2022. aastal oli kaitsetööstuse

müügitulu 247 miljonit eurot ja eksport 136 miljonit eurot. 2021. aastaga võrreldes on

müügitulu kasvanud 52% ja eksport peaaegu 70%.

Paralleelselt seadusemuudatusega planeeritav kaitsetööstuspark edendab eeskätt laskemoona

tööstusharu arengut ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Alates 2018. aastast on

Eestis 117 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ning ehitavad ümber, remondivad

ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona vedusid, kuid ei ole ühtegi

laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe

ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid spetsiifilistele toodetele keskenduvaid

ettevõtteid (näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale).

Tööstusparki mahub hulk ettevõtteid olenevalt nende tootmishoonete vajadusest, käideldavast

lõhkeaine kogusest ja tehnoloogiast. Eeldame, et tööstuspargis on näiteks üks suure või

keskmise kaliibriga laskemoona tootja, üks väikese kaliibriga laskemoona tootja ja üks

lahingumoona (miinide, laengute) tootja. Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane

investeering võib olla 50–100 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase puhul

10 mln €. Suurt või keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50–100 töökohta, väikest

kaliibrit tootev ettevõte 50 töökohta ja miinitehas 25 töökohta.

Lisaks 11 olemasolevale tegevusloaga ettevõttele on ette näha, et umbes samas suurusjärgus

ettevõtteid võib tekkida juurde. Praegune julgeolekuolukord ja Ukraina sõja järelmid on

näidanud, et kaitsetööstus areneb kiiresti ning potentsiaali on uutel lahendustel, mis aitavad

6 Advokaadibüroo Sorainen 2023. aasta relvaseaduse VTK raames tehtud analüüs, milles uuriti Eesti, Läti, Soome

ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist õiguses ja halduspraktikas. 7 Vt eelmist punkti.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

12

täpsemini ja kaugemalt sihtmärke tabada, samuti kasutatakse mehitamata platvormidel

põhinevaid lahendusi. Kiiresti areneb ka droonitööstus, Eesti tootjad plaanivad arendada nii

õhuründemoona kui ka droonipõhiseid relvasüsteeme. Potentsiaalne valdkond on

kaugjuhitavad relvasüsteemid, eelkõige nende optroonika, juhtelektroonika ja tarkvara.

Lisanduda võib ka relvasüsteemide ja laskemoona vedajaid. Kuna kaitsevägi ostab lähema

kümne aasta jooksul suures koguses juurde uusi relvasüsteeme ja soomukeid, kasvab vajadus

nende ümberehituse, hooldamise ja remondi järele. Sellised teenused on enamasti otstarbekas

hankida kodumaistelt pakkujatelt.

6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Kui nende ettevõtjate hulk, kes alustavad sõjarelvade ning lahingu- ja laskemoona tootmist,

suureneb, mõjutab see vahetult elu- ja looduskeskkonda, nii nagu lõhkematerjalide ning

lahingu- ja laskemoona valmistamisega kaasneb väiksem või suurem mõju keskkonnale. Mõju

ulatus ei ole aga suur, kuna iga lõhkeainet käitlev ettevõtja peab arvestama keskkonnaalaseid

õigusakte ja taotlema nende alusel keskkonnalube.

6.1.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju konkreetsete riigiasutuste – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet – korraldusele on väike. Kui juriidilise isikuga seotud isikute

kodakondsusnõudeid täpsustatakse nii, et EL-i ja NATO-sse mittekuuluvate riikide kodanikud

ei ole automaatselt välistatud ettevõtete osanike ringist ning juhtkonnast, tekib lisatöökoormus

seotud isikute taustakontrolliks ja menetlemiseks. Küll aga ei ole ette näha, et NATO- ja

EL-i-väliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib

selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne.

Teiselt poolt võib seaduse muutmine nimetatud asutuste töökoormust ka vähendada – kui

ettevõtja töötajate isikute ringi, kellele tehakse taustakontrolli, piiritletakse ainult nende

isikutega, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale või nende osadele, siis ei pruugi

tegevusluba väljastaval komisjonil olla vajadust enam nii paljudele inimestele taustakontrolli

teha, mis tähendab eelkõige Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile teatud

töökoormuse vähenemist.

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. Kaitsetööstuse elavdamisega tekib eelduslikult tulu nii ettevõtetele kui ka riigile

laekuvate maksudena.

6.2. Ettevõtja töötajatele taustakontrolli tegemine ja tervisekontrolli nõue

Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube ja teevad taustakontrolli.

6.2.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalne ja demograafiline mõju puudub.

6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.

6.2.3. Mõju majandusele

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

13

Mõju on vähene. Taustakontrolli tegemine ainult nendele ettevõtja töötajatele, kes vahetult

sõjarelvade, laskemoona, lahingumoona ja sellega seonduva teabega kokku puutuvad, on

ettevõtjale majanduslikult soodsam.

6.2.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Mõju puudub.

6.2.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju on positiivne. Taustakontrolli tegemiseks kuluvate töötundide arv väheneb, kuna

arvestatavale hulgale ettevõtjate töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset

taustakontrolli tegema. Eelkõige puudutab muudatus Politsei- ja Piirivalveameti ning

Kaitsepolitseiameti tööd, mille maht taustakontrolli tegemise osas kavandatava eelnõu järgi

väheneb. Seoses sellega kahaneb ka ettevõtjate ja nende töötajate halduskoormus. Sarnaselt

terviseseisundi hindamisele väheneb mõlema poole koormus – ettevõtja töötaja saab enda

terviseseisundit tõendada juba olemasoleva kehtiva relvaloa alusel ning teisalt väheneb

töötervishoiuarsti tervisekontrolli tegemise töömaht.

6.3. Tegevusloa taotlemine ei ole nõutud, kui sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid või

muid sarnaseid tooteid valmistav ettevõtja ei käitle sõjarelvi

Sihtrühm: ettevõtjad, kes toodavad nimetatud sõidukeid või muid tooteid, millele on võimalik

paigaldada sõjarelv, ent valmistamise käigus sellega kokku ei puutu.

6.3.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõju puudub.

6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju puudub.

6.3.3. Mõju majandusele

Ettevõtjatel on võimalik osaleda sõjaväe otstarbeks toodetavate objektide hangetes, ilma et neil

oleks vaja relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona

käitlemiseks (nt laevade, droonide vms tootmine). Mõju on marginaalne.

6.3.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Muudatus eluskeskkonnale ega loodusele mõju ei avalda.

6.3.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju on positiivne, sest kaob vajadus tegevusloa andmiseks ja menetluse tegemiseks isiku

suhtes, kellel seda luba sisuliselt vaja ei lähe. Väheneb töökoormus riigiasutustele, kes

tegelevad lubade väljastamise ja taustakontrolliga.

6.4. Sõjarelvade, nende laske- ja lahingumoona vedu

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

14

Sihtrühm: kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad, Kaitsevägi, asutused, mis on seotud

loamenetluse ja taustakontrolliga.

6.4.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõju puudub.

6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavaid julgeolekuohte. RelvS-i alusel

kehtestatud määruses täpsustatakse, mis tingimustel võib sõjarelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona vedusid korraldada. Võimalikud julgeolekuohud maandatakse seeläbi, et

veoteenust pakkuvad ettevõtjad, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba, peavad teenust

osutades tagama, et veosel on Eestis relvastatud eskort. Vajaduse korral saab eskorti osutada ka

Kaitsevägi. Mõju välissuhetele on pigem soodustav, kuna lihtsustatakse rahvusvahelist

koostööd.

6.4.3. Mõju majandusele

Mõju majandusele on pigem positiivne, kuna välismaiste ettevõtjate poolne teenuse osutamine

muutub teatud tingimustel lihtsamaks. Lisaks hõlbustab see liitlaste sõjarelvadega seotud

tarneid Eestisse.

6.4.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Mõju puudub.

6.4.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Täiendavat mõju ei kaasne.

6.5. Vastutava spetsialisti kompetentsuse nõue

Sihtrühm: ettevõtjad, puudutatud isikud ehk RelvS-i §-s 8325 nimetatud isikud.

6.5.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku koolituse järele, s.t peale

tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse

korraldamist (st nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele).

Demograafilist mõju kavandatav eelnõu ei avalda.

6.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju puudub.

6.5.3. Mõju majandusele

Mõju puudub.

6.5.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Mõju puudub.

6.5.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

15

Mõju puudub.

6.6. Kriminaalmenetluse alustamist välistava loetelu laiendamine

Sihtrühm: üksikisikud, juriidilised isikud, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud.

6.6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalne mõju on positiivne, sest üksikisikuid kutsutakse üles loovutama vabatahtlikult

sõjarelvi, mis on ebaseaduslikus valduses. Seetõttu võib loota, et käibes olevate ebaseaduslike

relvade maht väheneb ja selle üldist mõju võib hinnata positiivseks.

Kuna ebaseadusliku sõjarelva vabatahtlik loovutamine dekriminaliseeritakse, ei teki inimesel

hirmu, et tema suhtes võidakse algatada kriminaalasi selle ebaseadusliku omamise eest, ning

eelduslikult suunab see inimesi pigem õiguskuulekalt käituma ja ebaseaduslikus omandis

relvad loovutama.

6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kui väheneb ebaseaduslikus käibes olevate sõjarelvade

hulk. Samas võib oletada, et selliseid ebaseaduslikke sõjarelvi palju ei ole ja seetõttu võib mõju

hinnata pigem väikeseks. Välissuhetele mõju puudub.

6.6.3. Mõju majandusele

Mõju puudub.

6.6.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Mõju puudub.

6.6.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute töö eelduslikult väheneb, sest langeb ära vajadus

alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud sõjarelva. Mõju riigiasutustele võib hinnata

väikeseks. Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.

6.7. Dubleeritud loakohustused

Sihtrühm: ettevõtjad, ametiasutused, kes luba väljastavad ja kes tegelevad valdkonna

ettevõtjatega.

6.7.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Ettevõtjate halduskoormus väheneb sarnaselt riigiasutuste töökoormusele, kuna puudub

vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba.

6.7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju puudub.

6.7.3. Mõju majandusele

Kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavat mõju majandusele.

6.7.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

16

Mõju elukeskkonnale ja loodusele puudub, sest keskkonnaload ja nendega kooskõla on nii

relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel nõutavad ning topeltloakohustuse kaotamisel

jääb keskkonnaloa vajadus alles.

6.7.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste töökoormus, sest puudub

vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda. Kohaliku omavalitsuse asutuste

korraldusele mõju ei esine.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. Relvaseaduse muudatustega võib vähesel määral suureneda nende ettevõtjate arv, kes

taotlevad tegevusluba relvade ja laskemoonaga seotud tegevusaladeks, kuid see on

marginaalne. Seevastu taustakontrolli maht väheneb, kuna arvestuslikul hulgal ettevõtjate

töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Riigiasutuste

töökoormus üldiselt kahaneb, sest puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut

tegevusluba.

Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused puudutavad

eelkõige uurimisasutuste, prokuratuuri ning kohtute tööd, mis eelduslikult väheneb, sest langeb

ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud vabatahtlikult ebaseaduslikus

omandis oleva tulirelva, mis kvalifitseerub sõjarelva alla.

Kaitsetööstuse elavdamisega tekib tulu nii ettevõtetele kui ka riigile tervikuna.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja koostada järgmised kaitseministri määrused:

1. „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona ning nende oluliste osade täpsustav loetelu“;

2. „Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord“.

Lisaks on vaja muuta kaitseministri 10. juuli 2018. a määrust nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona

ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.01.2023

Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni

Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

17

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile eelnõude

infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Välisluureametile,

Kaitsepolitseiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidule.

Avalik_20240405_KM_5-1_24_2_Väljamine algatuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2024-04-05 11:38:24