KINNITATUD

Riigikohtu esimehe 02.07.2026

käskkirjaga nr 7-3/26-6

Riigikohtu teabehalduse ja andmekaitse kord

1. ÜLDSÄTTED ............................................................................................................. 2

2. MÕISTED ................................................................................................................... 3

3. TEABEHALDUSE KORRALDUS JA VAHENDID................................................... 8

3.1. Üldnõuded teabe töötlemisel ja kaitsel .................................................................. 8

3.2. Andmekogud ja infosüsteemid ............................................................................ 11

3.3. Infoturbe korraldus ja pädevuse üldine jagunemine ............................................. 12

3.4. Kasutajaõiguste haldamine .................................................................................. 14

3.5. Teabe avalikustamise ja teabenõuete täitmise korraldus....................................... 15

4. DOKUMENDIHALDUS........................................................................................... 15

4.1. Üldosa................................................................................................................. 15

4.2. Dokumendiplangid ja -mallid ning töövood......................................................... 16

4.3. Dokumendi saamine ............................................................................................ 17

4.4. Dokumendi loomine ja saatmine ......................................................................... 20

4.5. Dokumendi tagastamine, säilitamine, hävitamine ja üleandmine Rahvusarhiivi ... 22

5. VEEBILEHED .......................................................................................................... 23

5.1. Siseveebi haldus .................................................................................................. 23

5.2. Välisveebi haldus ................................................................................................ 24

6. PITSATID, NENDE HOIDMINE JA KASUTAMINE .............................................. 25

7. LÕPPSÄTTED .......................................................................................................... 26

8. LISADE LOETELU .................................................................................................. 26

2

1. ÜLDSÄTTED

1. Riigikohtu teabehalduse ja andmekaitse korraga (edaspidi kord) kehtestatakse

Riigikohtu teabehalduse ja andmekaitse põhinõuded.

2. Korra eesmärk on tagada Riigikohtus ülesannete täitmiseks vajaliku teabe ja andmete

(edaspidi teabe)  haldus nii, et teave oleks:

2.1. terviklik ja piisava kvaliteediga;

2.2. õigel ajal kättesaadav nii Riigikohtu sisestele kui ka välistele teadmisvajadusega

kasutajatele;

2.3. töödeldud nõuetekohaselt ja järjepidevalt viisil, et teabehaldusega seotud riskid on

kuluefektiivselt maandatud;

2.4. säilitatud, kui teabele (teabekandjale) on omistatud arhiiviväärtus.

3. Kord sätestab:

3.1. teabe saamise, loomise, kasutamise, jagamise ja säilitamise nõuded asjakohastes

infosüsteemides, andmekogudes, Riigikohtu domeeni pilves või võrguketastel;

3.2. dokumendihalduse, sise- ja välisveebi sisuhalduse nõuded, samuti teabele juurdepääsu

ja avaldamise tingimused;

4. Riigikohus rakendab erinevaid asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et

tagada teabe töötlemine kooskõlas korraga ja õigusaktidega.

5. Kord ei reguleeri seda osa Riigikohtu tööprotsessides, mis on seadusest tulenevalt

terviklikult reguleeritud Riigikohtu teiste kordadega, nt salastatud teabe töötlemine, või

reguleeritud menetlusseadustikega ja kohtusüsteemi kui terviku tasemel, nt kohtulahendite

ettevalmistamine ja vormistamine, töö menetlus- ja kohtudokumentidega, õigusemõistmise

infosüsteemides toimuv andme- ja dokumendihaldus, konkreetse õigusvaidlusega seotud

teave, või riigis keskselt osutatava teenusega, nt majandus- ja personaliarvestus, või mis

ulatuses tööprotsessides tuleb järgida teiste isikute infosüsteemides ja rakendustes

ettenähtut või kriitilise teabe formeerumiseks vajalikke tegevusi, välja arvatud

küberturvalisusega ning andmekaitse ja isikuandmete töötlemisega seotud ulatuses.

6. Korra rakendamisel juhindutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016. a

määrusest 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi

isikuandmete kaitse üldmäärus), avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest,

menetlusseadustikest, arhiivieeskirjast, Vabariigi Valitsuse 25.05.2017. a määrusest nr 88

„Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ ning teistest asjakohastest õigusaktidest.

7. Riigikohus loob oma tööprotsessiks vajaliku teabe (edaspidi kriitiline teave) ja töötleb

teavet ning teabekandjaid üldjuhul digitaalselt. Üksnes siis, kui teabe digitaalne loomine

3

või töötlemine ei ole võimalik või otstarbekas, luuakse ja töödeldakse teavet

paberil. Paberil loodud kriitiline teave digiteeritakse esimesel võimalusel.

8. Riigikohtu teenistujad töötlevad oma teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikku

teavet, sealhulgas isikuandmeid üksnes õiguslikul alusel, arvestades isikuandmete kaitse

üldmääruses ja isikuandmete kaitse seaduses kehtestatud nõudeid, ja vastutavad oma

teenistus- või tööülesannete täitmise käigus saadud ja loodud teabe ning teabekandjate

nõuetekohase haldamise eest.

9. Uuele teenistujale tutvustab korda üldosakonna juhataja.

2. MÕISTED

A

Aktiivne avalikustamine – teabele juurdepääsu võimaldamine teabevaldaja veebilehel

teabevaldaja omal algatusel.

Andmed – faktid, mida kellegi või millegi kohta teada saadakse või teatakse,

informatsioon kellegi või millegi kohta.

Andmesubjekt – füüsiline isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige nime,

isikukoodi, asukohateabe, võrguidentifikaatori abil või tema ühe või mitme füüsilise,

füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

Arhivaal – dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud

arhiiviväärtuse.

Asjaajamisperiood – fikseeritud ajavahemik, mida rakendatakse dokumendihalduse

toimingutes.

Avalikustamine – teabevaldaja poolt seadusega sätestatud korras teabele juurdepääsu

võimaldamine.

D

Digitaalallkiri – tõendab allkirjastaja identiteeti ja tagab dokumendi autentsuse ja

terviklikkuse.

Digitaaldokument ehk elektrooniline dokument – masinloetavale andmekandjale

digitaalkujul salvestatud dokument. Üldjuhul on loodud digitaalsena.

4

Digitaalne kohtutoimik (digitoimik) – kohtute infosüsteemis (KIS) registreeritud

dokumendid ja muud kohtuasja kohta registreeritud andmed. Digitoimikut säilitatakse e-

toimikus.

Dokumendihaldus – asjaajamise käigus dokumentidega tehtavad toimingud, millega

tagatakse dokumentide autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus.

Dokumendiplank – kindla formaadiga paberileht või dokumendihaldussüsteemis olev

dokumendimall, millele on kantud koostatavate dokumentide püsielemendid.

Dokumendiregister – digitaalne andmekogu Riigikohtusse saabunud, väljastatud ja

Riigikohtus koostatuddokumentidest.

Dokument – kirjalik, elektrooniline või muu salvestatud teabe kandja, mis sisaldab teavet,

mida on võimalik salvestada, edastada, säilitada ja vajaduse korral kasutada.

Dokumentide liigitusskeem – Riigikohtu funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu

ning raamistik dokumentide ning teabe hõlmamiseks ja haldamiseks.

H

Hävitamine – protsess, mille käigus dokumenti või andmeid muudetakse või neid

kõrvaldatakse selliselt, et dokumenti või andmeid ei saaks enam kasutada ega taastada.

I

Info, informatsioon – andmete töötlemise tulemusena saadud teave, mida on võimalik

edastada, tõlgendada ja töödelda.

Infoturbeintsident – sündmus, mis reaalselt või potentsiaalselt kahjustab andmete

käideldavust, terviklikkust või konfidentsiaalsust.

Infovara – andmed ja nende töötlemiseks vajalikud infotehnoloogilised rakendused ja

tehnilised vahendid.

Infovara omanik – Riigikohtu teenistuja tema teadmisvajadusega piiritletud kriitilise

teabe ja selleks tema poolt kasutatavate Riigikohtu IT-vahendite, infosüsteemide,

andmekogude ja rakenduste ulatuses.

Isikuandmed – mis tahes vormis andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.

Isikuandmeid liigitatakse järgmiselt:

1) tavalised isikuandmed – niisugune teave andmesubjekti kohta, millega saab teda otse

või kaudselt tuvastada, näiteks nimi, isikukood, sünniaeg, elukoha aadress, asukohateave,

telefoninumber, meiliaadress, võrguidentifikaatorid (tunnused, mis sidevõrgus aitavad viia

konkreetse andmesubjektini), pseudonüümi andmed, palgaandmed, samuti füüsilised,

5

füsioloogilised, geneetilised, vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja mis tahes muud

tuvastamist võimaldavad tunnused ja nende kombinatsioonid jms;

2) tundlikud isikuandmed – teave, mille avaldamisega kaasneb oht andmesubjekti elule ja

tervisele või identiteedivarguse oht; teave, mille avaldamisega võib kaasneda varaline ja

mainekahju, näiteks sotsiaalabi saamise ning kriminaal- ja väärteomenetlusega seotud

andmed, makseteenustega seotud andmed, andmed andmesubjekti varandusliku seisu

kohta, sõnumisaladusega kaetud sideandmed, reaalajas asukohatuvastuse andmed jms;

3) eriliigilised isikuandmed – andmed, millest ilmnevad järgmised asjaolud:

3.1. rassiline või etniline päritolu;

3.2. poliitilised vaated;

3.3. usulised või filosoofilised veendumused;

3.4. ametiühingusse kuulumine;

3.5. geneetilised andmed (isikuandmed, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku päritud või

omandatud geneetiliste omadustega, mis annavad ainulaadset teavet tema füsioloogia ja

tervise kohta ning tulenevad eelkõige tema bioloogilise proovi analüüsist saadud

andmetest);

3.6. isiku tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed (konkreetse tehnilise

töötlemise abil saadavad andmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste

kohta, mis võimaldavad teda tuvastada või kinnitavad tema tuvastamist, näiteks näokujutis,

sõrme- ja peopesajälgede kujutis, silmaiirisekujutis);

3.7. terviseandmed (isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud andmed, sh talle osutatud

tervishoiuteenuste andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta);

3.8. andmed seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

Isikuandmete töötlemine – iga isikuandmete või nende kogumiga tehtav automatiseeritud

või automatiseerimata toiming või nende kogum, sh isikuandmete kogumine, salvestamine,

korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine; juurdepääsu võimaldamine

isikuandmetele; päringute ja väljavõtete tegemine; isikuandmete kasutamine, edastamine,

ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eelnimetatud

toimingut.

J

6

Juurdepääs – õigus vaadata, muuta või kasutada dokumente, andmebaase või süsteeme

tööks vajalike ülesannete täitmiseks. Dokumendisüsteemi kasutajale antud õigus tutvuda

sarjas, toimikus, dokumendis või selle osas sisalduva teabega.

Juurdepääsupiiranguga teave – teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud

korras piiratud.

K

Kohtusüsteemi logo – kujunduselement, mis kujutab tasakaalus kaalude taustal esitatud

kolme sinist sammuvat otsavaatavat lõvi kuldsel riigivapil.

Kohtutoimik – on dokumentide kogum, mis sisaldab kõiki kohtuasja menetlemiseks

vajalikke materjale ajalises järjestuses. Seaduses ettenähtud juhul on kohtutoimiku juures

muud menetlusega seotud esemed. Kohtutoimikut võib pidada nii paberil kui ka digitaalselt

(digitoimik).

Koopia – paberdokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui vormilt.

Kriitiline teave – Riigikohtu tööprotsessiks vajalik teave.

L

Lisa – dokumendi põhitekstile lisatud materjal, millega täiendatakse või selgitatakse selle

sisu.

M

Menetlusdokument – konkreetse kohtuasja menetlusega seotud dokument, mis

registreeritakse KIS-is.

Metaandmed – teabe (dokumendi) loomist, muutmist vm töötlemist kirjeldavad andmed,

mis luuakse või mida hallatakse mistahes infosüsteemis vähemalt korras kirjeldatud

ulatuses.

Märgukiri – korra mõistes isiku pöördumine, millega ta teeb Riigikohtule ettepanekuid

Riigikohtu või kohtusüsteemi töö korraldamiseks või arengu kujundamiseks või annab

Riigikohtule teavet.

Pädevus – õigus ja kohustus korraldada, võtta vastu otsuseid ning vastutada korras või

Riigikohtu tööd korraldavas õigusaktis või Riigikohtu muus korras ettenähtu piirides.

R

Registreerimine – dokumendi ja selle metaandmete sisestamine

dokumendihaldussüsteemi, dokumendile ainuidentifikaatori andmine.

7

S

Sari – dokumentide liigituse põhiüksus dokumendiliigitussüsteemis. See on funktsiooni

piires ühe või mitme tunnuse alusel seotud teave, mis on loodud järgmiste tunnuste alusel:

andmete kogum või dokumendiliik; sisu või teema; funktsioon või tööprotsess(id), mille

käigus dokumendid luuakse; koht infosüsteemis; säilitustähtaeg; juurdepääsupiirang.

Selgitustaotlus – isiku pöördumine, milles ta taotleb Riigikohtult teavet, mille andmiseks

on vaja teavet analüüsida, sünteesida või lisaks koguda.

Säilitustähtaeg – dokumentide liigitusskeemis määratud lühim aeg, mille jooksul tuleb

teavet hoida või säilitada.

T

Teabe haldamine – praktilised tegevused dokumentide saamisel, loomisel, kasutamisel,

jagamisel ja säilitamisel nende üleandmiseni arhiivi.

Teabehaldus – Riigikohtu eesmärkide saavutamist toetav süsteemne tegevus teabe

haldamise, jagamise ning vahetamisega kõigis infosüsteemides ja andmekogudes.

Teabehalduse alategevused on andmehaldus, dokumendihaldus, sisuhaldus sise- ja

välisveebis ning teabele juurdepääsu ja kaitse korraldamine.

Teabenõudja – iga isik, kes esitab Riigikohtule teabenõude.

Teabenõue – taotlus saada teavet.

Teave – isikuandmed (vt eespool) või andmed või faktid, mis iseloomustavad mingit

nähtust, protsessi, asja vm, mis on mis tahes viisil ning mis tahes teabekandjale

jäädvustatult saadud või Riigikohtu ülesannete täitmiseks Riigikohtu teenistujate loodud,

sh suulisena saadud teabe dokumenteerimine, või edasi antud.

Teave asutusesiseseks kasutamiseks – teave, mille Riigikohus on avaliku teabe seaduse

või teiste õigusaktide alusel tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Toimik – ühise teema, tegevuse või toiminguga seotud dokumentide korrastatud üksus,

mis on koostatud kas selle loojale igapäevaseks kasutamiseks või arhiveerimise käigus.

Töövoog – tööülesannete ja toimingute reeglipärane jada protsessi eesmärgi või tegevuse

tulemuse saavutamiseks.

V

Vastutav töötleja – riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline

isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele

8

võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse

ja andmekogu arendamise eest.

Viit – tärk (täht, number või märgistiku erimärk), mis näitab sarja, toimiku või dokumendi

asukohta liigitusskeemis.

Volitatud töötleja – andmekogus olevate andmete töötleja, kes on kohustatud täitma

vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama

andmekogu turvalisuse.

Väljavõte – paberdokumendi teksti osaline ja tõestatud taasesitus.

Ä

Ärakiri – paberdokumendi rekvisiitide ja sisu täpne taasesitus, mis ei tarvitse vormilt

originaaliga kokku langeda.

3. TEABEHALDUSE KORRALDUS JA VAHENDID

3.1. Üldnõuded teabe töötlemisel ja kaitsel

10. Riigikohtu tööprotsessiks, sh Riigikohtu välisele isikule vajalikku teavet (edaspidi

kriitiline teave) hoitakse üksnes andmebaasis, infosüsteemis, välisveebis, siseveebis või

Riigikohtu andmehoidlas. Kriitilise teabe ühisele andmehoidlale ligipääs tagatakse igale

teenistujale, kelle teenistus- või tööülesannete täitmiseks see on vajalik (edaspidi

teadmisvajadusega teenistuja).

Kriitilist teavet võib teadmisvajadusega teenistuja oma töö efektiivsemaks korraldamiseks

hoida dubleerivalt temale individuaalseks kasutamiseks antud Riigikohtu töövahendis.

11. Teenistuja järgib kriitilise teabe töötlemisel selle terviklikkusele, konfidentsiaalsusele

ja käideldavusele õigusaktiga või Riigikohtu dokumendiga seatud nõudeid. Teabe

terviklikkus hõlmab samal ajal teabe eesmärgipärasust, õigsust, täielikkust, lubamatute

muutuste puudumist, autentsust ja salgamatust.

11.1. Teabe eesmärgipärasus tähendab, et koos teabe täielikkusega on see piisav Riigikohtu

tööprotsessiks või rahuldab muu isiku vajadusi, kellele see teave on ette nähtud.

11.2. Teabe õigsus tähendab, et see kajastab fakti või sündmust õigesti. Teabe autentsus

tähendab, et see pärineb usaldusväärsest allikast.

11.3. Teabe salgamatus tähendab, et teabe looja, saatja või saaja ei saa hiljem eitada teabe

loomist (või selle loomises osalemist), saatmist või saamist.

9

11.4. Teave on käideldav, kui see on õigel ajal kättesaadav teavet vajavatele isikutele ja

vastab oma vormistuselt ja kättesaadavaks tegemise viisilt kättesaadavusele seatud

täpsematele nõuetele, sh selle masinloetavusele.

11.5. Teave on konfidentsiaalne, kui teavet hoitakse ja töödeldakse viisil, et see on

kättesaamatu ja paljastamatu, sh automatiseeritud protsesside kaudu, teadmisvajaduseta

isikutele, kelleks võib olla ka Riigikohtu teenistuja.

12. Kulutused teabe terviklikkuse, käideldavuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks ei tohi

üldjuhul ületada teabe väärtust ja prognoositavat realistlikku kahju. Teabe väärtus on

kõikide kulutuste (nt tööaeg jms otse- ja kaudkulud) summa, mida Riigikohtu teenistuja(d)

peaksid vältimatult tegema, et saavutada võimalikult samasugune tulemus (tagajärg), mida

oleks kaasa toonud tervikliku ja nõuetekohaselt käideldava teabe kasutamine. Teabe

minimaalne väärtus on vältimatud kulutused teabe terviklikkuse ja käideldavuse

taastamiseks. Prognoositav realistlik kahju on Riigikohtu (tõenäoline) rahaline kogukulu

(sh võimalik trahv vm sanktsioon, Riigikohtu vastu esitatud nõue vms), aga ka

(tõenäolised) kulutused, mida otsustatakse teha mainekahju jms korvamiseks (nt

tööajakulu, ürituste kulu ja lisateenuste kulu).

13. Kriitilise teabe või selle osa muutmine, ühisest hoiukohast eemaldamine, aga ka

kriitilise teabe lisamine ühisesse hoiukohta peab olema infotehnoloogiliste vahenditega

tuvastatav ka mõistliku aja vältel tagant järele järgmiste metaandmete kaupa: muudetud

teave, kuupäev ja kellaaeg, teenistujat või tema seadet identifitseeriv info. Sellised

metaandmed peavad talletuma automaatselt ning olema omakorda kaitstud autoriseerimata

muutmise eest.

Enne eelmises lõigus sätestatud nõude kehtestamist kasutusele võetud andmebaasi,

infosüsteemi, rakenduse või andmehoidlas talletatud teabe suhtes, kui selline automaatne

võimekus puudub, võib rakendada muid meetmeid kriitilise teabe terviklikkuse

tagamiseks.

14. Teenistuja on kohustatud esimesel võimalusel tema loodud või saadud teabe ulatuses

kriitilist teavet selle hoiukohas täiendama või olemasolevat muutma.

15. Teenistuja e-posti aadressilt kriitilise teabe väljastamine ei ole lubatud, välja arvatud

olukorras, kus Riigikohtu e-post ei toimi ja teabe väljastamine on aegkriitiline. Kui selliselt

väljastatud teave on dokument või on vastuseks saabunud dokumendile, korraldab

teenistuja esimesel võimalusel väljasaadetu hõlmamise EDHS-is (vt osa 4.4. „Dokumendi

loomine ja saatmine“).

16. Igale teenistujale tagatakse teabe töötlemiseks individuaalsed töövahendid, sh IT-riist-

ja tarkvara. Kui kriitilise teabe töötlemine igapäevaselt on väikesemahuline, piirdub

üksikute tööprotsessidega ja töötlemise või protsessiga seotud turberiskid ei ole olulised,

luuakse sellistele teenistujatele kriitilise teabe töötlemiseks Riigikohtu hoones jagatud

10

töökoht. Teabe töötlemiseks vajalike töövahendite spetsifikatsiooni kehtestab direktor,

võttes arvesse tööprotsesse ja teabe töötlemise nõudeid.

Välise andmekandja kasutamine Riigikohtu IT-vahendites on keelatud.

17. Riigikohtu IT-vahenditesse paigaldab tööks ja turvalisuseks vajaliku tarkvara IT-

osakond. Ainult IT-osakonna loal võib konkreetse tööks vajaliku tarkvara paigaldada tema

kasutuses olevasse IT-seadmesse teenistuja ise. Kõik keskselt paigaldamiseks ette nähtud

tarkvarauuendused paigaldab ja keskselt ette nähtud hoolduse teeb õigel ajal IT-osakond

või IT-osakonna kaasatud Riigikohtu lepinguline partner. Teenistuja kontrollib tema

individuaalses kasutuses, IT-osakond jagatud töökohtade ja nõupidamisruumides olevates

IT-vahendites tarkvarauuenduste olemasolu ja paigaldab need vähemalt üks kord nädalas.

18. IT-osakond tagab teenistujatele IT-vahendite abil tööks, teabe töötlemiseks ning muuks

teabehalduseks võrguketaste põhimõttel serveriressursi ühiseks (funktsiooni või

tööprotsessi või struktuuriüksuste kaupa) või isikupõhiseks kasutamiseks. IT-osakond peab

asjakohast arvestust. Struktuuriüksuse võrguketta kasutamise korraldajaks on

struktuuriüksuse juht või IT-osakonnale tema teatatud teenistuja, funktsiooni- või

tööprotsessi põhisel jaotusel dokumentide liigitusskeemis märgitud vastutaja ning

isikupõhisel jaotusel vastav teenistuja.

19. Kriitilist teavet hoitakse eraldi ülejäänud teabest ning muust talletatust ning nii mitmes

eraldi kaustas, et oleks tagatud ligipääs vastavalt teadmisvajadusele. Kriitilisele teabele

ligipääsu loob ja suleb teenistujale IT-osakond ainult võrguketta kasutamise korraldaja

kirjaliku teate alusel.

20. Kõik need Riigikohtu töövahendid teabe töötlemiseks, mis on ette nähtud

individuaalseks kasutamiseks, aga samuti jagatud töökohad, peavad olema kaitstud

vähemalt kaheastmelise autentimisega, millest vähemalt üks on teenistuja enda valitud

personaalne salasõna. Üksnes sellistel töövahenditel, mida kasutatakse eranditult ainult

Riigikohtu kohtvõrgus ja millel puudub ligipääs personaliseeritud võrguketastele, ei pea

kaheastmeline autentimine sisaldama personaalse salasõnaga autentimist.

21. Teenistuja ei tohi teha oma salasõna kättesaadavaks mistahes isikule, sh teisele

teenistujale, sh IT-valdkonna teenistujatele, aga samuti võimaldada eelnimetatud isikutel

enda salasõna kaudu avatud IT-vahendi, sh isikliku IT-seadme kasutamist Riigikohtu

infosüsteemi kaudu.

Riigikohtu külaliste wifi-võrgu parooli annab külalisele vajaduse korral külalise vastuvõtja

isiklikult.

22. Kui teenistuja soovib kriitilist teavet töödelda isikliku IT-seadmega, peab ta lisaks

korras sätestatu järgimisele olema IT-osakonna nõudel valmis esitama selle seadme kohta

täpsemat teavet, rakendama abinõusid turvalisuse tagamiseks või võimaldama IT-

osakonna teenistujal seade üle vaadata. IT-osakonnal on õigus argumenteeritult piirata

11

teenistuja isikliku IT-seadme kaudu juurdepääsu Riigikohtu andmebaasidele,

infosüsteemidele ja e-postile.

23. Teenistuja, kes asub väljaspool maja võrku, saab võrguketastel asuvat teavet töödelda

üksnes Riigikohtu IT-seadme abil turvakanalit kasutades.

24. Teenistuja ei tohi töödelda kriitilist teavet kolmandate isikute sellisel juuresolekul, et

neil on võimalik teavet lugeda töötlemiseks kasutatava seadme ekraanilt, sh Riigikohtu

tööruumides teenistuja juuresolekul, kellel puudub teadmisvajadus.

24.1. Kui Riigikohtu hoone I korrusel asuva arvutitöökoha monitori ekraan on aknast

jälgitav, korraldab majandusosakond aknale väljastpoolt ekraanil oleva sisu lugemist

takistava peegelkile või, kui akna kiletamine ei ole võimalik, IT-osakond monitorile

ekraanikile paigaldamise.

24.2. Riigikohtu sülearvuti ekraani katab kõrvalt lugemist takistava kilega IT-osakond, kui

seda ei ole teinud seadme tarnija või seadmel ei ole kõrvalt lugemist välistava võimekusega

monitori.

3.2. Andmekogud ja infosüsteemid

25. Riigikohtu loodud ja saadud teavet hallatakse järgmiste andmekogude, infosüsteemide

ja -rakenduste abil ning muul eriotstarbelisel viisil.

25.1. Infosüsteemid

25.1.1. Dokumendihalduse infosüsteem (edaspidi EDHS)

25.1.2. Riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi RTIP, isikuandmete moodul; lähetuste

moodul; puhkuste ja puudumiste moodul; koolituste moodul; majanduskulude moodul;

varade moodul)

25.1.3. E-arvete infosüsteem

25.1.4. E-riigikassa

25.1.5. Statistikaametile andmete esitamise keskkond

25.1.6. Riigihangete register

25.1.7. Raamatukogu e-kataloog

25.1.8. Masintõlkeprogramm

25.1.9. Kohtute infosüsteem (KIS)

25.1.10. Nõuete arvestamise programm

25.1.11. Riigieelarve infosüsteem

25.1.12. Saldoandmike infosüsteem

25.1.13. Eelnõude infosüsteem

25.1.14. Riigi kinnisvararegister

1251.15. E-äriregister

25.2. IT-rakendused

12

25.2.1. MS-tooteperekond MS365

25.2.2. Riigikohtu arvutisüsteemi andmehoidla

25.2.3. Riigikohtu töökohaarvutite lokaalne salvestusruum

25.2.4. Riigikohtu välisveeb

25.2.5. Riigikohtu siseveeb

25.2.6. Justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkond

25.2.7. RIK-i koolituskeskkond

25.2.8. Voogedastusplatvormid (Zoom, Vimeo, VeeRa)

25.2.9. Riigikohtu koolituste koduleht (https://koolitus.riigikohus.ee)

25.2.10. Dokumendivahetuskeskond (edaspidi DVK/DHX)

25.3. IT-vahenditele talletamata (unikaalne) teave

25.3.1. Riigikohtu (digiteerimata) arhiiv

25.3.2. Ainult paberil hoitav teave

26. Andmekoguna hallatava teabe töötlemise ja kaitse nõuded sätestatakse andmekogu

põhimääruses. Põhimääruse kehtestab andmekogu vastutav töötleja.

27. Andmekogu, mille vastutav töötleja on Riigikohus, või Riigikohtu üldkasutatava

infosüsteemi või rakenduse loomise otsustab ja vastutava struktuuriüksuse määrab

Riigikohtu juhtkond.

28. Kui Riigikohus ei ole andmekogu vastutav töötleja, infosüsteem või rakendus ei kuulu

Riigikohtule, korraldab ja tagab selles Riigikohtu tööprotsesse arvestavad tingimused ja

korraldab Riigikohtu tööprotsesside korrigeerimise korra osas „Pädevus“ sätestatud

teenistuskohta täitev teenistuja.

29. Korras nimetamata infosüsteemide, IT-rakenduste, veebilehtede jms IT-vahenditega

juurdepääsetava teabe töötlemine Riigikohtu IT-vahenditega või Riigikohtu infosüsteemi,

rakenduse või arvutisidevõrgu kaudu toimub teenistuja vastutusel.

3.3. Infoturbe korraldus ja pädevuse üldine jagunemine

30. Teabehalduse terviklik korraldus ja infoturbe juhtimise süsteem on direktori pädevuses.

31. Kui Riigikohtus ei ole komplekteeritud infoturbejuhi teenistuskoht, täidab

infoturbejuhi ülesandeid direktor. Infoturbejuht:

31.1. määrab infovara omanikud (kui korras sätestatut on vaja täpsustada);

31.2. kinnitab infovaradele omanike määratud turvaklassid;

31.3. kinnitab infoturbe valdkonda täpsemalt reguleerivad korrad;

31.4. juhendab, jälgib ja analüüsib infoturbe nõuete piisavust, nende täitmist Riigikohtus

ise või korraldab vastavad teenused väliste partnerite toel;

13

31.5. korraldab niisuguste turvameetmete rakendamist Riigikohtus, mis ei ole antud

käesoleva või muu Riigikohtu korraga või tööd reguleeriva dokumendiga teise teenistuja

pädevusse;

31.6. korraldab üldiste turvameetmete rakendamist Riigikohtus, korraldab riskihindamise

ja selle regulaarse ülevaatamise;

31.7. aktsepteerib turvameetme täitmata jätmisega tekkinud jääkriskid, mida Riigikohtu

juhtkond ei ole võtnud enda pädevusse ega korraga delegeeritud infovara omaniku

pädevusse;

31.8. korraldab vajaduse järgi turvanõuete välisauditi tellimise;

31.9. taotleb ja korraldab saadud infoturbeks vajalike ressursside eraldamise ja jälgib nende

kasutamist;

31.10. korraldab turvaintsidentide registreerimise, haldamise ja dokumenteerimise

Riigikohtus, sh Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeintsidentide käsitlemise osakonda

(CERT-EE) nendest teavitamise;

31.11. korraldab niisuguste asjakohaste varundus- ja taasteplaanide koostamise, mis ei ole

ette nähtud Riigikohtu teiste asjakohaste kordadega;

31.12. koostab koostöös personaliosakonnaga infoturbekoolituse programmi ning

korraldab koostöös personaliosakonnaga infoturbekoolitusi;

31.13. kontrollib, et Riigikohtus järgitakse infoturbe kordasid ning ei esine infovara

volitamata kasutamist;

31.14. korraldab infoturbe auditi tulemuste tutvustamise juhtkonnale;

31.15. esitab iga aasta juhtkonnale infoturbest ülevaate, mis peab sisaldama ka

turvameetmete täitmata jätmisega tekkinud jääkriskide loetelu.

32. Teave ja selle töötlemise nõuetekohasus on iga teenistuja pädevuses. Teenistuja töötleb

teavet, sh juurdepääsupiirangutega teavet, oma teadmisvajadusest lähtudes. Teenistuja ei

töötle teavet, mille kohta tal teadmisvajadust ei ole, ja sellisele teabele ilma

teadmisvajaduseta ligipääsust teavitab teenistuja viivitamatult oma vahetut juhti, tema

puudumisel kõrgemalseisvat juhti või IT-osakonda.

33. Kriitilise teabe töötlemiseks vajalike infosüsteemide, andmebaaside ja rakenduste

nõuetekohane töö on kasutajaõigusi haldava teenistuja pädevuses (kui kasutajaõigusi ei

halda struktuuriüksuse juht, siis kasutajaõigusi haldava teenistuja vahetu juhi pädevuses),

kes taotleb kohe selleks abi oma vahetult juhilt või Riigikohtu juhtkonnalt, kui ta ise ei

suuda nende nõuetekohast tööd tagada.

34. Teabe töötlemise üldkasutuses olevad IT-seadmed, arvutisidevõrk ja Riigikohtu

domeen ning eelnevate turvaliseks tööks vajalik tarkvara on IT-osakonna juhataja

pädevuses, ülejäänud osas üldkasutuses olev infovara majandusosakonna juhataja (tema

puudumisel haldusjuhi) pädevuses.

14

35. Kolleegiumi esimehe, osakonna juhataja (haldusjuhi) pädevuses on korrale vastav

teabehaldus tema juhitud struktuuriüksuses, projekti või muu töölõigu eest vastutaval

teenistujal (nt kulujuhid) selle piires.

36. Iga pädev teenistuja kasutab otstarbekalt tema käsutuses olevaid ressursse korrale

vastava teabehalduse tagamiseks ja selle arendamiseks, taotleb vajaduse korral kohe ning

põhistatult selleks lisaressursse või esitab ettepanekud töökorralduse muutmiseks ja riskide

maandamiseks.

3.4. Kasutajaõiguste haldamine

37. Direktor teeb isiklikult toimingud, mis on vajalikud pääsuõiguste halduritele pädevuse

andmiseks ja äravõtmiseks kõikides infosüsteemides, andmekogudes ja IT-rakendustes,

mis on vajalikud kriitilise teabe haldamiseks.

38. Üldosakonna juhataja teeb isiklikult toimingud teenistujatele kasutajaõiguste

andmiseks ja äravõtmiseks EDHS-is, KIS-is, ja DVK/DHX-is;

39. spetsialist-keeletoimetaja teeb isiklikult toimingud teenistujatele kasutajaõiguste

andmiseks ja äravõtmiseks raamatukogu e-kataloogis ja masintõlkeprogrammis.

40. Personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja teeb isiklikult toimingud

teenistujatele kasutajaõiguste andmiseks ja äravõtmiseks RTIP-is, välisveebis ja

siseveebis.

41. Õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja teeb isiklikult toimingud teenistujatele

kasutajaõiguste andmiseks ja äravõtmiseks RTIP-is (ainult koolituste moodul), eelnõude

infosüsteemis, justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkonnas; RIK-i koolituskeskkonnas

Moodle ja Riigikohtu koolituste kodulehel.

42. Finantsjuht teeb isiklikult toimingud teenistujatele kasutajaõiguste andmiseks ja

äravõtmiseks RTIP-is (majanduskulude moodul), e-arvete infosüsteemis, e-riigikassas,

nõuete arvestamise programmis, riigieelarve infosüsteemis ja saldoandmike infosüsteemis.

43. IT-osakonna juhataja teeb isiklikult toimingud teenistujatele kasutajaõiguste andmiseks

ja äravõtmiseks RTIP-is (varade moodul) ja Riigikohtu arvutivõrgu domeenis.

44. Haldusjuht teeb isiklikult toimingud teenistujatele kasutajaõiguste andmiseks ja

äravõtmiseks RTIP-is (varade moodul), SITREP-i keskkonnas, riigihangete registris, riigi

kinnisvararegistris, e-äriregistris ja Transpordiameti iseteeninduses.

45. Korras vm Riigikohtu tööd korraldavas dokumendis reguleerimata juhtumil või korrast

erineva korralduse (edaspidi erandi tegemise) esinemisel otsustab kasutajaõigused direktor

15

teenistuja vahetu juhi ettepanekul. Erandi tegemisel kajastatakse kõik selle olulised

aspektid dokumendihalduse infosüsteemis.

3.5. Teabe avalikustamise ja teabenõuete täitmise korraldus

46. Direktor korraldab Riigikohtu arengut ja tööd üldiselt reguleerivate dokumentide

avalikustamist ja nendega seotud teabenõuetele vastamist.

47. Personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja korraldab teenistujate

ametijuhendite, täitmata ametikohtade andmete, kehtiva palgajuhendi, lisatasu maksmise

ning erisoodustuste andmise kordade arvestust, teenistujate telefoninumbrite ja

elektronpostiaadresside ning teenistujate ees- ja perekonnanimesid, haridust, eriala jm

personaliteabe avalikustamist, aga samuti õigusemõistmisega, v.a lahendid, ja kohtu

omavalitsusorganite, välja arvatud koolitusnõukogu, tööga seotud teabe avalikustamist ja

eelnevaga seotud teabenõuetele vastamist.

48. Finantsjuht korraldab eelarve ja selle täitmise aruande, tegevusaruande jm finants- ja

majandusarvestuse teabe avalikustamist ning nendega seotud teabenõuete vastamist.

49. Õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja korraldab tellitud uurimuste ja koostatud

analüüside avalikustamist ning eelneva ning kohtunike ja kohtuteenistujate koolitusega

ning koolitusnõukogu tööga seotud teabe avalikustamist ning eelnevaga seotud

teabenõuetele vastamist.

50. Üldosakonna juhataja korraldab avaliku dokumendiregistri (ADR) täitmist, lahendite

avalikustamist, õigusemõistmist puudutava statistilise teabe avalikustamist ning eelnevaga

seotud teabenõuetele vastamist.

51. Vajaduse korral määrab direktor teabe avalikustaja või teabenõude täitja erinevalt

käesoleva osa punktides 1–5 sätestatust.

52. Teabe avalikustamiseks välis- või siseveebis esitatakse see õigel ajal

kommunikatsioonispetsialistile.

4. DOKUMENDIHALDUS

4.1. Üldosa

53. Üldosakonna juhataja pädevuses on dokumendihalduse, välja arvatud

majandusarvestuse ja personaliarvestuse dokumentide, korraldus, sealhulgas selle

16

nõuetelevastavuse ja efektiivsuse jälgimine ning mittevastavuse või ebaefektiivsuse

tuvastamisel abinõude rakendamine, sealhulgas Riigikohtu teenistujatele juhiste andmine.

54. Elektroonilistesse registritesse hõlmatakse kõik dokumendid järgmiselt:

54.1. menetlusdokumendid – KIS;

54.2. majandusarvestuse dokumendid – SAP;

54.3. personaliarvestuse dokumendid – RTIP;

54.4. kõik ülejäänud dokumendid (edaspidi menetlusvälised dokumendid) – EDHS.

Dokument hõlmatakse ühes või teises infosüsteemis (EDHS või KIS) ainult ühel korral.

55. EDHS-is ei hõlmata:

55.1. sõltumata teabekandja laadist õnnitlusi, kaastundeavaldusi, reklaamtrükiseid vm

sarnase sisuga määratlemata isikute ringile mõeldut, perioodikat, märkega ISIKLIK

saabunud teabekandjaid (välja arvatud, kui adressaat tuvastab ise või andmekaitse

spetsialisti-arhivaari kaasates, et tegemist on siiski ametialase dokumendiga), anonüümseid

pöördumisi, Riigikohtule kui kaassaajale edastatud ebaselgeid taotlusi või adressaadi

leidmata jäämise tõttu kohtule tagastatud kirju;

55.2. suuliseid teabepäringuid;

55.3. meediapäringuid.

56. Vaidluse korral, kas tegemist on menetlusdokumendiga, teeb otsuse asja ettevalmistav

kohtunik ja dokument hõlmatakse tema otsuse kohaselt. Vaidluse korral, kas

menetlusvälist dokumenti tuleb hõlmata, teeb otsuse andmekaitsespetsialist-arhivaar.

57. Asjaajamisperiood on vaid menetlusväliste dokumentide haldamisel ja see on

kalendriaasta.

58. Asjaajamisperioodi alguseks avab EDHS-is dokumentide liigitusskeemi põhjal uue

asjaajamisperioodi toimikud üldosakonna dokumendihaldusega tegelev sekretär (edaspidi

kantselei sekretär).

59. EDHS-is seab kõikidele sarjadele säilituskava andmekaitsespetsialist-arhivaar,

vajaduse korral muudab seda dokumendi haldaja.

60. EDHS-i aktiivbaasis hoitakse dokumente üldjuhul kaks aastat ning kantakse seejärel

edasiseks kasutamiseks ja arhiveerimistoimingute tegemiseks passiivbaasi.

4.2. Dokumendiplangid ja -mallid ning töövood

61. Riigikohtus on kasutusel eesti- ja ingliskeelsed mustvalged ning värvilised plangid nii

digitaalselt kui ka paberil. Menetlusväliste dokumentide digitaalplanke hoitakse EDHS-is,

paberil planke kantseleis. Menetlusdokumentide planke hoitakse KIS-is.

17

62. Riigikohtus on kasutuses järgmised dokumendiplangid:

62.1. suure riigivapi kujutisega ühevärviline üldplank – lahendite

vormistamiseks;

62.2. väikese riigivapi kujutisega ühevärviline kirjaplank – esimehe

määruste vormistamiseks;

62.3. kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank – korraldusdokumentide

vormistamiseks;

62.4. kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank – korraldusdokumentide

vormistamiseks;

62.5. kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank – ametikirjade

vormistamiseks;

62.6. kohtusüsteemi logoga kirjaplank – ametikirjade vormistamiseks.

63. Suure riigivapiga üldplank ja väikese riigivapiga üldplank registreeritakse

Riigikantseleis riigivapi seaduses sätestatud korras.

64. Teenistuja kasutab Riigikohtu nimel koostatava dokumendi vormistamiseks

dokumendiplangi alusel dokumendiliigi metaandmetest ja vorminõuetest lähtuvalt

vaikimisi määratud vormingutes dokumendimalli. Kõiki dokumendimalle koos asjakohase

juhisega nende kasutamise kohta hoitakse Riigikohtu võrgukettal.

65. Dokumendiplankide ja -mallide loomine ning õigeaegne uuendamine ühistes

hoiukohtades on üldosakonna juhataja pädevuses. Kui sobiv dokumendimall puudub,

edastab teenistuja dokumendi teksti kantselei sekretärile, kes vormistab dokumendi.

66. Saabuvate ja saadetavate dokumentide menetlemiseks luuakse dokumentide

hõlmamise infosüsteemides töövood. Kui töövood ei ole ette nähtud õigusaktiga või

infosüsteemi vastutava töötleja poolt, loob töövood asjakohastes infosüsteemides selles

administraatori õigustes teenistuja tööprotsessi eest vastutava teenistuja juhiste kohaselt.

Töövood dokumentide menetlemiseks ei tohi vähendada sellega seotud tööprotsesside

efektiivsust ega olla ka eraldivõetuna ebaefektiivsed, nad peavad kajastama dokumendi

saamisest kuni täitmiseni ja loomisest kuni väljasaatmiseni (adressaadile kättesaadavaks

tegemiseni).

4.3. Dokumendi saamine

67. Elektroonilised menetlusvälised dokumendid võetakse vastu aadressile

[email protected] või [email protected]; menetlusdokumendid

[email protected] ja meediapäringud [email protected]. Ekslikult saadetud

dokumendid suunab üldosakonna sekretär viivitamatult ümber.

18

68. Teenistuja edastab viivitamatult tema teenistusalasele e-posti aadressile saabunud

dokumendi või teabenõude selleks ettenähtud e-posti aadressile või annab saadud

paberdokumendi üle kantselei sekretärile.

69. E-posti teel saadetud dokumendi jõudmisest elektronposti aadressile

[email protected] saab dokumendi esitaja automaatse elektroonilise

vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta.

70. Käsiposti (kulleri) kaudu saabunud dokumendi (teabekandja) võtab vastu kantselei

tööajal kantselei sekretär, kantselei töövälisel, kuid Riigikohtu hoone lahtioleku ajal

saabunud käsiposti võtab vastu kordnik, kui kohal ei ole ühtegi üldosakonna sekretäri.

Riigikohtu postkasti tühjendab kordnik kaks korda tööpäevas: kell 8.00 ja kell 15.00.

71. Kantselei tööajal saabunud kiireloomuline menetlusväline dokument või teabenõue või

Riigikohtu tööajal saabunud kiireloomuline menetlusdokument hõlmatakse registrisse alati

saabumise tööpäeval, mittekiireloomuline hiljemalt järgneval tööpäeval. Tööajal

saabunud, kuid järgmisel tööpäeval hõlmatud dokumendi saabumise kuupäevaks on nii

menetlusvälise kui menetlusdokumendi või teabenõude puhul tegelik saabumise päev.

Töövälisel ajal saabunud dokument ja teabenõue hõlmatakse töövälisele ajale või päevale

järgneval tööpäeval, elektroonilise menetlusdokumendi puhul registreeritakse see ka siis

vastavalt tegelikule saabumise päevale (elektroonilisse postkasti jõudmise päevale),

kõikidel muudel juhtudel loetakse saabumise päevaks registrisse hõlmamise tööpäeva.

72. Dokumendi hõlmamisel EDHS-i kontrollib kantselei sekretär adressaadi õigsust

(Riigikohus, selle struktuuriüksus või teenistuja), allkirjade ja lisade ning vajaduse korral

juurdepääsupiirangu olemasolu ning puuduste esinemisel informeerib saatjat. Ekslikult

kohale toimetatud saadetised, millele on märgitud teine institutsioon või isik, saadab

dokumentihaldusega tegelev üldosakonna sekretär märgitud adressaadile ja elektroonilisel

edasisaatmisel informeerib sellest e-dokumendi saatjat.

Kui esmalt saadud dokumendi koopiale sõltumata selle saatmisviisist järgneb sisult ja

vormistuselt identne originaalpaberdokument, kannab kantselei sekretär sellele koopia

saabumise kuupäeva ja numbri üksnes siis, kui seda paberdokumenti tuleb säilitada.

Dokumendiga tegelemise aega arvutatakse alates esmase teabekandja registreerimisest.

73. Paberdokumendi hõlmamiseks skaneerib selle üldosakonna sekretär. Postisaadetise

ümbrik skaneeritakse juhul, kui ainult see sisaldab saatja aadressi või postitemplil on

tähtsust dokumendi postipaneku kuupäeva tõendamisel. Ainult siis, kui paberdokumenti ei

õnnestu (masin)loetavalt skaneerida või muul viisil digiteerida, hõlmatakse see

paberdokumendina.

74. Dokumendi hõlmamisel EDHS-i määratakse dokumendi asukoht liigitusskeemis.

Toimikusse saab lisada ainult kindlaks määratud liiki dokumente. Dokumenti saab

registreerida kas toimiku koosseisu või toimikus juba oleva dokumendi järjena. Algatus-

19

ja vastuskiri registreeritakse ühe viida all. Dokumentide vahel tekitatakse seoseid, mis on

nähtavad mõlema seotud dokumendi juures. EDHS-is registreeritud dokumentidele võib

luua omavahelisi seoseid.

75. Dokumendi registreerimisel genereeritakse dokumendile automaatselt dokumendi viit

ja registreerimiskuupäev.

76. Juurdepääsupiiranguga dokumendi hõlmamisel valib kantselei sekretär EDHS-i

metaandmetes juurdepääsupiirangu märke „AK“ ja lisab vastava juurdepääsupiirangu

aluse ning, kui teabekandja seda võimaldab, kannab juurdepääsupiirangu märke ka

dokumendile.

77. Riigikohtusse saabunud „AK“ märketa / juurdepääsupiiranguta dokumendile seatakse

Riigikohtus piirang üksnes juhul, kui Riigikohtu hinnangul on ilmselgelt ekslikult jäänud

AK märge panemata. Dokumendi täitmise eest vastutav teenistuja teavitab sellisel juhul

kohe üldosakonna juhatajat, kes otsustab piirangu seadmise. Riigikohus teavitab

juurdepääsupiirangu seadmisest ka asutust, kes on dokumendi saatnud.

78. Kui Riigikohtule dokumendi saatja teavitab tema antud juurdepääsupiirangu kehtetuks

tunnistamisest, eemaldab kantselei sekretär juurdepääsupiirangu märke EDHS-ist.

79. Kantselei sekretär algatab asjakohase töövoo, suunates dokumendi otse kõikidele

täitjatele ja teadmiseks võtjatele. Kui sobivat töövoogu ei ole, suunatakse dokument juhile,

kelle vastutusalasse dokument kuulub.

80. Saadud dokumendi hõlmamisel märgitakse EDHS-i dokumendile vastamise tähtaeg

tulenevalt õigusaktist, lepingust või dokumendis märgitud tähtajast, kui see erineb üldisest

15-päevasest vastamise tähtajast. Teabenõudele vastatakse esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Tähtaega võib pikendada vaid õigusaktides ettenähtud alustel

ja korras, teavitades sellest teabenõudjat.

81. Vastamise tähtaega arvutatakse dokumendi registrisse hõlmamisel selle

saabumispäevaks märgitud päevale järgnevast esimesest tööpäevast (tähtaja loendamisel

esimene päev või esimene tööpäev).

82. Dokumendi täitja saab tööpäeval EDHS-is registreeritud dokumendi kohta kohe e-posti

teel teavituse, täitja alates 1 tööpäev enne tähtaja saabumist kell 8.00 meeldetuletuse, mis

kordub iga tööpäev, kuni dokument on täidetud (märgitud täidetuks EDHS-is).

83. Dokument loetakse täidetuks, kui dokumendist tulenevad toimingud on sooritatud või

dokumendi saatjale on vastatud.

20

4.4. Dokumendi loomine ja saatmine

84. Dokumendi asjakohane ja korrektne sisu, dokumendimalli olemasolul korrektne

vormistus, vajaduse korral juurdepääsupiirangu seadmine ning väljasaatmisele või muul

viisil Riigikohtu välisele isikule kättesaadavaks tegemisele eelnev menetlus on dokumendi

koostaja pädevuses.

85. Dokumendi koostamisel konsulteerib teenistuja vajaduse korral sisu üle kõikide

asjassepuutuvate teenistujatega, keelekasutuse asjus keeletoimetajaga,

juurdepääsupiirangu üle andmekaitsespetsialist-arhivaariga ja dokumendimalli asjus

kantselei sekretäriga.

86. Kui dokumendi koostamine ja menetlus on õigusakti, kasutamiseks ettenähtud

infosüsteemi või Riigikohtu muu korraga ette nähtud kindlas infosüsteemis, luuakse

dokument ja seda menetletakse kindlaks määratud infosüsteemi abil. Üksnes siis, kui

selleks ettenähtud infosüsteem või selle üksikfunktsionaalsus ei toimi või ei toimi piisavalt

efektiivselt, kasutatakse alternatiivseid vahendeid. Enne alternatiivse vahendi kasutamist

peab seda kasutav teenistuja olema veendunud, et kõiki olulisi nõudeid, milleks on

ennekõike isikuandmete kaitse jms turvalisusnõuded, on võimalik täita.

87. Kui dokumendi koostaja ametijuhend või töökirjeldus või muu tema teenistust

reguleeriv õigus- või haldusakt ei näe ette dokumendi menetluse iseseisvat korraldamist,

edastab teenistuja e-kirjaga tema koostatud menetlusvälise dokumendi kantselei

(menetlusdokumendi kolleegiumi) sekretäri e-postile ja lisab vajaduse korral juhised

menetluse korraldamiseks või dokumendi registreerimiseks. Koostatud dokument

edastatakse koos kõikide lisadega.

Kui menetlusväline elektrooniline dokument (selle lisa) on suurem kui 20 megabaiti, jaotab

koostaja selle osadeks, kui ta soovib seda edastada e-kirjana või e-kirja manusena, või

jagab pilveteenuse abil.

88. Kui loodud dokumendi avalikustamine on vastuolus AvTSi või mõne teise õigusaktiga,

siis, märgib dokumendi koostaja sellele juurdepääsupiirangu kestuse ja aluse või annab

selleks vajaliku info, kui dokumendi vormistuse teeb kantselei sekretär. „AK“ märkega

dokumendi vastuseks saadetavale dokumendile kantakse juurdepääsupiirangu aluseks asja

algatanud dokumendis märgitud juurdepääsupiirangu alus.

88.1. Juurdepääsupiirang tunnistatakse kehtetuks, kui selle seadmise põhjus on ära

langenud.

88.2. Kantselei sekretär teeb EDHS-is vajaduse korral muudatusi teabele kehtestatud

juurdepääsupiirangu alustes ning tähtajas. Asjakohane kommentaar lisatakse

menetlusvälise dokumendi puhul ka EDHS-i.

88.3. Kui dokument sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet, siis teabe väljastamisel tagab

Riigikohus juurdepääsu ainult sellele osale dokumendist, mille suhtes juurdepääsupiirang

ei kehti. Riigikohus loob asjakohase juurdepääsu juhul, kui teabenõude täitmine ei nõua

21

taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, ei takista talle

pandud avalike ülesannete täitmist või ei nõua põhjendamatult suuri kulutusi".

88.4. Menetlusvälisel dokumendil „AK“ märke tähtaja saabumisel teavitab EDHS

automaatselt dokumendi koostajat tähtaja saabumisest. „AK“ märke (juurdepääsupiirangu)

pikendamise vajalikkuse üle otsustab dokumendi koostaja, kes informeerib piirangu

pikendamise vajadusest kantselei sekretäri.

88.5. Kantselei sekretär informeerib juurdepääsupiirangu muutustest ka teabevaldajaid,

kellele dokument oli juba edastatud.

89. Loodud menetlusvälise dokumendi EDHS-i hõlmamisel sisestab hõlmaja

metaandmetesse, kes on dokumendi koostaja (kui see ei selgu dokumendist), loob

asjakohased seosed EDHS-is juba olemasolevate dokumentidega ja algatab töövoo.

90. Enne menetlusdokumendi allkirjastamisele (kinnitamisele) suunamist või väljasaatmist

(kui dokument ei vaja allkirjastamist) peab töövoog läbima kõiki kooskõlastajaid ja

tutvujaid, välja arvatud, kui dokumendi koostaja on selle teinud infosüsteemi väliselt ja

sellekohane teave on sisestatud EDHS-i dokumendi metaandmetesse.

Kui menetlusvälise dokumendi koostaja ja kooskõlastaja(d) jäävad dokumendi kohta

erimeelsusele, lisatakse eriarvamused koos põhjendustega EDHS-i eraldi dokumendina või

metaandmetesse ja otsuse dokumendi sisu kohta teeb allkirjastaja (kinnitaja) või, kui

dokument ei vaja allkirjastamist (kinnitamist), dokumendi koostaja vahetu juht.

91. Digitaalne menetlusdokument allkirjastatakse KIS-is, menetlusväline allkirjastatakse

või kinnitatakse EDHS-is töövoona.

91.1. Kui digitaaldokument allkirjastatakse väljaspool KIS-i või EDHS-i, peab dokument

võimaluse korral olema enne täielikult vormistatud (st lisatud viit ja registreerimisnumber),

allkirjastatavasse konteinerisse koondatud kõik dokumendi lisad ja fail viidud PDF või

bdoc vormingusse.

91.2. Paberil allkirjastatud dokument skaneeritakse ja fail hõlmatakse vastavalt kas KIS-is

või EDHS-is.

92. Ärakiri vormistatakse dokumendi sisu täielikuks taasesitamiseks – infosüsteemi

andmetest faili genereerimisel, digitaaldokumendi paberväljatrüki tegemisel või

paberdokumendi digiteerimisel. Dokumendist või infosüsteemi andmetest tehakse

väljavõte, kui seda on vaja osaliselt taasesitada. Digitaalne ärakiri või väljavõte

kinnitatakse vajaduse korral digitaalallkirjaga.

93. Riigikohtus koostatud dokumendi saab adressaat:

93.1. DVK/DHX-i abil või tema teatatud e-postile või elektroonilise suhtluskanali

puudumisel tavapostiga, kui ta on selle teatanud (mittemenetlusdokumendid);

22

93.2. avaliku e-toimiku vahendusel või tema teatatud e-posti või, kui eelmised

suhtluskanalid puuduvad, paberil tema teatatud füüsilisel aadressil postiteenusena kas

lihtkirjana või tähitult väljastusteatega (menetlusdokumendid).

94. Riigikohtule tagastatud kätte toimetamata jäänud menetlusdokumendid registreeritakse

KIS-is, samuti kätte toimetamata jäämise põhjus ja menetlusdokumendi kohtule

tagastamise kuupäev.

Menetlusdokumendi kvalifikatsiooni muutmisel tehakse KIS-is lõpetamismärge ja

dokument registreeritakse EDHS-is.

4.5. Dokumendi tagastamine, säilitamine, hävitamine ja üleandmine Rahvusarhiivi

95. Kohtuasja pabertoimik, sh Riigikohtus toimunud menetlusega seotud

paberdokumendid, tagastatakse pärast menetluse lõppu esimesel võimalusel toimiku

esitanud kohtule.

96. Riigikohtu saadud muud paberdokumendid tagastatakse pärast digiteerimist saatjale,

kui saatja on seda soovinud, tegemist on originaaldokumendiga või andmekaitsespetsialist-

arhivaar on hinnanud selle arhiiviväärtuslikuks ja saatja aadress on teada.

96.1. Originaaldokumendina ei käsitata saatja enda koostatud dokumenti (kirja).

96.2. Saatjale mitte tagastada õnnestunud arhiiviväärtuslik paberdokument arhiveeritakse

üldises korras.

97. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtutoimik arhiveeritakse Riigikohtus.

98. Pärast asjaajamisaasta lõppemist valmistab paberdokumendid säilitamiseks ette

dokumentide liigitusskeemis sarja pidamise eest vastutav struktuuriüksus või teenistuja.

99. Säilitamiseks ettevalmistatud säilikud annab struktuuriüksus (teenistuja) Riigikohtu

arhiivi üle iga kalendriaasta 1. aprilliks.

100. Arhiivi võetakse säilitamiseks vastu ainult täielikult ettevalmistatud säilikuid.

101. Riigikohtu menetluses ja asjaajamises suletud toimikute ja dokumentide olemi

kindlakstegemise ning juurdepääsu tagamise vahendiks on arhiivi koosseisu ülevaade, kus

järjestatakse toimikud või muud üksused liigitusskeemi sarjade kaupa.

102. Teabe (dokumendid ja andmekogud) võib eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja

möödumist. Rahvusarhiivi hindamisotsusega arhiiviväärtuslikuks tunnistatud dokumente

ei hävitata. Riigikohtule saadetud saatjale mitte tagastatav või mitte arhiiviväärtuslik

paberdokument hävitatakse ühe kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu.

102.1. Dokumendi teabekandja võib hävitada juhul, kui dokumendis olev teave on üle

viidud teisele teabekandjale.

23

102.2. Üleviidud teabe autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus peavad olema

tagatud.

103. Andmekaitsespetsialist-arhivaar koostab hävitatavatest dokumentidest akti vastavalt

korra lisaks olevale vormile (lisa 3), mille kinnitab üldosakonna juhataja.

104. Teabe hävitamise viis sõltub teabekandja tüübist põhimõttel, et hävitatud teabe

taaskasutamine ei tohi olla võimalik.

105. Rahvusarhiivi hindamisotsusega arhiiviväärtuslikuks tunnistatud dokument (arhivaal)

antakse Rahvusarhiivi üle.

106. Arhivaale üleandmiseks ette valmistades koostab andmekaitsespetsialist-arhivaar

dokumentide liigitusskeemi ja arhiivi koosseisu ülevaate alusel arhiiviskeemi.

107. Üleantavad arhivaalid korrastatakse arhiiviskeemi järgi. Üleantavad arhivaalid

kirjeldatakse sarja tasandil nimistus. Nimistu kooskõlastatakse Rahvusarhiiviga.

108. Arhivaalide üleandmisel Rahvusarhiivi vormistatud üleandmis-vastuvõtmisakti

allkirjastab Riigikohtu direktor.

5. VEEBILEHED

Riigikohtul on sise- ja välisveeb ning kohtunike koolitusveeb.

5.1. Siseveebi haldus

109. Siseveebi sisuhaldus on kommunikatsioonispetsialisti pädevuses, sh sisu vastavuse

kontroll ja ilmnenud puuduste kõrvaldamise nõudmine sisu loojatelt ning teenistujate

juhendamine siseveebi kasutamisel.

110. Siseveeb jaguneb pealeheks ja alamlehtedeks. Pealeht on üles ehitatud põhimõttel, et

kasutajale vajalik info siseveebis on leitav avalehele paigutatud viidete kaudu. Pealehe

kaudu sisestatakse Riigikohtu siseuudiseid, organisatsiooni üldinfot ja hallatakse siseveebi

otsingukeskust. Pealehe sisuhaldur on kommunikatsioonispetsialist.

111. Siseveeb on seotud Riigikohtu sisevõrgus loodud kasutajakontoga teenuste

kataloogiga Active Directory ja majandustarkvara programmiga SAP. See seos võimaldab

kasutajate andmeid hallata ühest keskkonnast ja neid vajaduse korral ühiskasutada.

112. Majandustarkvara SAP ja siseveebi suhtlus toimub päringute abil, millega siseveeb

pöördub SAP-i poole, et uuendada kasutajate profiili andmeid, lähetusi, eemalviibimisi ja

puhkuseid. Active Directory ja SAP-i andmete igaöise sünkroonimise tulemusena

kuvatakse siseveebi automaatselt teenistujate andmed (ees- ja perekonnanimi, e-posti

24

aadress, telefoninumber, tööruum, sünnipäev, ametikoht, vahetu juht, tööleasumine ja

haridus).

113. Siseveebi alamlehtede sisuhalduriks on asjakohase valdkonna eest vastutatava

osakonna juht või osakonna teenistuja, kelle määrab osakonna juhataja. Alamlehe

sisuhaldur kooskõlastab oma tegevuse pealehe sisuhalduriga. Sisuhalduri ligipääsuõigused

määrab personali- ja kommunikatsiooniosakonna juht.

114. Mistahes infotehnoloogiliste erilahenduste rakendamine kas kogu siseveebile või

tema mistahes osale tuleb kokku leppida IT-osakonna juhiga.

5.2. Välisveebi haldus

115. Välisveebi haldust korraldavad pressinõunik ja kommunikatsioonispetsialist, kes

tagavad teenistujate juhendamise välisveebi kasutamisel. Pressinõunik vastutab välisveebi

struktuuri arendamise eest. Tema pädevuses on välisveebi sisu vastavuse kontroll,

pressinõunikul on õigus nõuda ilmnenud puuduste kõrvaldamist sisu loojatelt.

Avaldamisele kuuluv teave lisatakse Riigikohtu välisveebi vastavale alamlehele esimesel

võimalusel ja õigusaktides ettenähtud vormis.

116. Välisveeb on eesti ja osaliselt inglise keeles.

117. Välisveeb jaguneb pealeheks ja alamlehtedeks. Pealeht on üles ehitatud põhimõttel,

et kasutajale vajalik info välisveebis on leitav avalehele paigutatud viidete kaudu. Pealehel

avaldatakse Riigikohtu uudised ning viited lahenditele, menetlus- ja kontaktinfole.

118. Pealeht on jagatud alamlehtedeks vastavalt Riigikohtu tegevusvaldkondadele ja

avaliku teabe seadusega ning teiste õigusaktidega nõutud andmetele.

119. Välisveeb on seotud EDHS-i ja KIS-iga. EDHS-is registreeritud avalik teave

avaldatakse avaliku teabe seaduse nõuete kohaselt automaatselt Riigikohtu veebilehel

olevas dokumendiregistris. KIS-is olev jõustunud kohtulahend avaldatakse

kohtumenetluse seadustikes sätestatud tähtaegadest ja nõuetest juhindudes automaatselt

Riigikohtu kodulehe kaudu.

120. Välisveebi alamlehtede sisuhalduriks on asjakohase valdkonna eest vastutatava

struktuuriüksuse juht või üksuse teenistuja, kelle määrab struktuuriüksuse juht. Alamlehe

sisuhaldur kooskõlastab oma tegevust pealehe sisuhalduriga. Sisuhalduri ligipääsuõigused

määrab personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja.

121. Riigikohus kasutab oma veebilehel küpsiseid (cookies), kogumaks kasutajate

andmeid. Andmete kogumise eesmärk on tagada veebilehe parem haldamine.

25

122. Riigikohus kasutab oma veebilehel veebianalüüsi teenust Matomo, mis aitab koguda

infot Riigikohtu veebilehe kasutamise kohta. Kogutud informatsiooni kasutatakse

veebilehe kasutajasõbralikkuse suurendamiseks ning struktuuri parendamiseks.

123. Riigikohus kasutab teabe edastamiseks ka Eesti kohtusüsteemi ühiseid sotsiaalmeedia

kanaleid:

123.1. Facebook: https://www.facebook.com/eestikohtud/;

123.2.LinkedIn: https://www.linkedin.com/company/eestikohtud/?viewAsMember=true;

123.3. Youtube: https://www.youtube.com/user/Kohtud.

124. Menetlusteave avalikustatakse järgmiselt:

124.1. KIS-is olev menetlusinformatsioon avaldatakse kohtumenetluse seadustikes

sätestatud tähtaegade ja nõuete kohaselt automaatselt Riigikohtu kodulehel;

124.2. KIS-is olev jõustunud kohtulahend avaldatakse kohtumenetluse seadustikes

sätestatud tähtaegade ja nõuete kohaselt automaatselt kas Riigikohtu kodulehel või

saadetakse Riigi Teataja väljaandjale.

6. PITSATID, NENDE HOIDMINE JA KASUTAMINE

125. Riigikohtus on kasutuses riigivapiga pitsatid ja lihtpitsatid.

126. Riigikohtus kasutatavad riigivapiga pitsatid on:

126.1. riigivapiga värvipitsat on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga sinise värvitooniga

pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri välimisel äärel on noolekujuline

muster, mille sees on aastaarv MCMXCVII. Sõõri ülemist äärt mööda on suurtähtedega

tekst „RIIGIKOHUS“;

126.2. reljeefne turvapitsat on 35 mm läbimõõduga sõõrikujuline värvitu pitsat, mille

keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri välimisel äärel on muster. Sõõri ülemist äärt

mööda on riigivapi kohal suurtähtedega tekst „RIIGIKOHUS“. Sõõri alumist äärt mööda

riigivapi all on kolm tärni.

127. Riigikohtus kasutatavad pitsatid registreeritakse Riigikantseleis riigivapi seaduses

ettenähtud alustel ja korras.

128. Riigivapiga pitsatite kasutamise ja hoidmise eest vastutavad Riigikohtu ametnikud,

kelle ametijuhendis on see ette nähtud.

Riigivapiga pitsateid hoitakse seifis.

129. Riigivapiga pitsatiga kinnitatakse õigusaktidega ettenähtud dokumendid.

130. Reljeefpitsatit kasutatakse turvaelemendina paberil kohtuotsustel ja määrustel.

Reljeefpitsati jäljend paigutatakse dokumendiplangile allkirjast allpool lehe vasakule

poole, mitmelehelise dokumendi puhul tehakse jäljend kõikidele lehtedele.

26

131. Sinise ja punase värvitooniga lihtpitsatid on Riigikohtu direktoril, personali- ja

kommunikatsioonosakonna juhatajal, personali- ja kommunikatsiooniosakonnal,

õigusteabe- ja koolitusosakonnal ning üldosakonnal.

132. Lihtpitsatiga kinnitatakse järgmised dokumendid:

132.1. teenistuslehed;

132.2. arhiiviteatised tööstaaži kinnitamiseks (lisa 2).

132.3 Dokumendi koopia (ärakiri, väljavõte) tõestatakse tõestusmärke ja lihtpitsatiga.

133. Märge „KOOPIA“, „ÄRAKIRI“ ja „VÄLJAVÕTE“ tehakse dokumendi esimese lehe

ülemisele parempoolsele nurgale.

134. Dokumendi viimasele lehele tehakse tõestusmärge. Kohtuotsuste, määruste jt

dokumentide kinnitusmärge kinnitatakse Riigikohtu üldosakonna pitsatiga. Pitsat

asetatakse nii, et see riivaks sõna „õige“ viimaseid tähti.

135. „Asutusesiseseks kasutamiseks“ templit kasutatakse asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabele märke tegemiseks.

136. Riigikohtus kasutatavate pitsatite kohta peetakse üldosakonnas pitsatite ja templite

jäljendite registrit, kuhu kantakse järgmised andmed:

136.1. järjekorra number;

136.2. pitsati jäljend;

136.3. kasutusele võtmise aeg / kasutusest äravõtmise või hävitamise aeg.

137. Aegunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pitsatid hävitatakse. Hävitamise kohta

koostatakse akt, mille allkirjastavad pitsati hoidja ja üldosakonna juhataja.

7. LÕPPSÄTTED

138. Kord ja selle muudatused tehakse kõikidele teenistujatele teatavaks EDHS-i kaudu.

8. LISADE LOETELU

Korra juurde kuuluvad järgmised lisad:

1. dokumentide liigitusskeem;

2. arhiivi teatis;

3. teabekandjate hävitamise akt.

KÄSKKIRI

Tartu

02.07.2026 nr 7-3/26-6

Riigikohtu teabehalduse ja andmekaitse korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 25.05.2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse

alused“ ja Riigikohtu kodukorra p 30 alusel

1. Kinnitan Riigikohtu teabehalduse ja andmekaitse korra.

2. Tunnistan kehtetuks Riigikohtu esimehe 17.12.2012 käskkirjaga nr 3-6-1-13-12

kinnitatud Riigikohtu asjaajamiskorra, Riigikohtu direktori 29.10.2015 käskkirjaga nr

7-4/15-19 kinnitatud Riigikohtu arvutivõrgu kasutamise korra ning 27.04.2015

kinnitatud Riigikohtu infoturbe põhimõtted.

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Kõve

Riigikohtu esimees

Lisa: Riigikohtu teabehalduse ja andmekaitse kord