Tere,

Palun väljastada projekteerimise nõuded riigimaantee nr 61 Põlva – Reola tee km 36,7 ristumiskoha (sh riigiteele möödumislaienduse) ja juurdepääsutee projekteerimiseks

Manuses möödumislaiendiga lahendus, mille parameetrid on valitud allolevast väljavõttest lähtuvalt.

Parimate soovidega

Kalle Grents

Arendusjuht

AS Eesti Keskkonnateenused/ EKT Ecobio OÜ

Telefon +372 5666 7705

E-mail; [email protected]

www.keskkonnateenused.ee

E-kiri on saadetud tööaselt e-posti aadressilt, millele saadetavat informatsiooni tööldakse vastavalt Eesti Keskkonnateenused AS-i töökorralduse reeglites toodud regulatsioonile

Tere,

Edastatud andmetele tuginedes jõudsime siiski paraku otsusele, et soovime riigitee nr 61 ristmiku väljaehitamisel kohe ka riigiteele nr 61 möödasõidu laienduse väljaehitamist.

Sisuliselt on planeeringu realiseerimine biogaasi- ning sorteerimistehase mahus küll hästi jälgitav ning hallatav, kuid meid teeb ettevaatlikuks kahe etapi väljaehitamise vahele jääv aeg (mis võib tegelikkuses olla palju pikem kui hetkel prognoositav 3-4 aastat) ning samuti jääb planeeritav tegevus väljapoole riigitee kaitsevööndit. Mis tähendab seda, et on võimalik, et meid ei kaasatagi teise etapi väljaehitamise menetlusse ning sellisel juhul oleme sunnitud ise planeeringu realiseerimise järgselt riigiteele möödasõidu laienduse või vasakpöörderaja ehitama.

Lugupidamisega

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakond

kooskõlastuste üksus

Tel: +372 5807 3001

Transpordiamet

Valge 4 / 11413 Tallinn

Tere,

Me saame jagada planeeringuala Luha kinnistu osale plaanitavate tehaste mahud ja sellest tulenevad transpordikoormuste prognoosid, lisan need siia meili arvutuskäiku näitavate tabelitena. Materjalide voogudele lisaks näha ka töötajate transpordi prognoos.

Jäätmejaama osas saab hetketeadmise alusel liitumine olema ilmselt alles siis kui Kogujatee välja ehitatakse.

Meie vaates muidugi oleks just sobivam selline lahendus, kus selle nö ajutise mahasõidu osas saaks rakendada etappide kaupa välja ehitamist, kuna me esimese kiirema etapina alustaksime kohe biogaasitehasega, selle mahud ei ole ilmselt suure mõjuga ning võiks piirduda maksimaalselt mõõdasõidulaienduse väljaehitamisega (kui siis sedagi). 2 etapp järgneks eelduslikulrt alles 3-4 aastat hiljem, kus siis lisanduks sorteerimistehas oma mahtudega.

Kas siinkohal võiks pooltele kindlustunde saavutamiseks kasutada lahendusena Transpordiameti kaasamist KOV-i ehituslubade väljastamise protsessi, et näiteks kui ettevõte taotleb II etapi sorteerimitehase ehitusluba, siis Transpordiamet saab vastavalt lisanduva koormuse prognoosile seada tingimuse laienduse või vasakpöörderaja väljaehitamiseks?

Alustamiseks oleks vaja meil Transpordiameti arvamust selle esimese etapi osas, et mis tingimustel saaksime selle ajutise mahasõidu projekteerida, arvestades nende lisatud andmega autode kohta.

Parimate soovidega

Kalle Grents

Arendusjuht

AS Eesti Keskkonnateenused/ EKT Ecobio OÜ

Telefon +372 5666 7705

E-mail; [email protected]

www.keskkonnateenused.ee

E-kiri on saadetud tööaselt e-posti aadressilt, millele saadetavat informatsiooni tööldakse vastavalt Eesti Keskkonnateenused AS-i töökorralduse reeglites toodud regulatsioonile

Tere!

Meeldiv kuulda, et olete jõudnud maade omandamises kokkuleppele ning saate planeeringuga edasi minna.

Me ei näe omalt poolt ühtegi põhjust, miks te ei saaks / võiks planeeringuga edasi minna.

Samas hetkel esitatud info alusel ei saa me ka öelda, et üks või teine riigitee ristmiku lahendus oleks õige või välistatud.

Olete andnud küll projekteerijale sisendinfo „esialgu vasakpööre 1 auto tunnis“ ja „hiljem 2 autot tunnis“, samas kust need arvud on võetud / mille alusel tuletatud?

Meie seisukoht on, et riigitee ristmik (ka ajutiselt ainult planeeringualal teenindamiseks, st enne riigitee projekti realiseerimist) tuleb kavandada vastavalt maksimaalsele võimalikule tegevusele (tootmise / jäätmekäitluse mahule) planeeringu realiseerimise järgselt. St mis on jäätmejaama aastane jäätmete kogumise / ümbertöötlemise maht? Kui suur osa sellest on prognoositud nn korralise jäätmekäitluse sisendina, kui suur osa eraisikutelt? Kas ja kui suur osa jäätmetest liigub planeeringualalt välja? Mis on biogaasijaama kavandatav aastane võimsus ning millises mahus tooraine sissevedu see eeldab?

Lisaks veel jäätmejaama ning biogaasijaama töötajad (täiendav alaline liikumine nt hommikusel tipptunnil).

Hetkel me pigem näeme, et riigitee ristmiku rajamiseks on vajalik minimaalselt möödasõidulaiendus. Kas on vajalik ka vasakpöörderada, see tuleneb planeeringualale kavandatavate tegevuste summaarsest aastasest mahust – kui see on midagi, mida te täna juba teate, siis palun jagage meile infot. Kui see on midagi, mis lõplikult selgub planeerimise käigus, siis sellest tulenevalt selgub vajalik riigitee ristmiku tüüp ka edaspidi planeeringu koostamise käigus. Üldiselt me ei poolda lahendusi, kus väidetavalt on „alguses nii palju“ ning „pärast nii palju + n“. Küll aga oleme valmis kaaluma lahendust, kus algselt ehitatakse välja kas üks või teine (jäätmejaam või biogaasijaam), kuid mõlema puhul arvestades siiski nende maksimaalset aastast töömahtu. Sellisel juhul on võimalik tõmmata reaalne piir lisanduva liikluskoormuse osas ja vastavalt sellele kavandada lahendusi (nt et ainult biogaasijaama puhul piisab möödasõidulaiendusest, kuid jäätmejaama lisandumine eeldab vasakpöörderaja väljaehitamist (või vastupidi)).

Võite arvestada võimalusega rajada juurdepääs riigiteelt otse planeeringualale.

Samas tuleb arvestada, et riigitee projekti realiseerimise järgselt, st kogujatee väljaehitamise järgselt ei ole mõeldav planeeringualale juurdepääsu tagamine eskiisil näidatud asukohast (st kogujatee väliskurvist), samuti ei ole mõeldav sinna kolmeharulise ristmiku rajamine – kogujatee näol on tegemist teega, mis tagab juurdepääsu Ülenurme alevikule lõunast (samas ka sealt liikumise lõunasse), st see tähendab kõrgelt liiklussagedust. Planeeringu koostamisel arvestage, et juurdepääsu planeeringualale saab kogujateelt hetkel riigitee projektis näidatud asukohast ning võimalik on ka teise juurdepääsu kavandamine nt ca 100 m  kaugusele pärast kogujatee kurvi. Võib koostada planeeringualale juurdepääsu tagamise kontekstis võib planeeringust koostada kaks versiooni – esimene, kus näidatakse juurdepääs planeeringualale kuni riigitee projekti realiseerimiseni ja teine kus kajastatakse juurdepääsu planeeringualale pärast riigitee projekti realiseerimist.

Täiendavate küsimuste korral palun helistage või kirjutage.

Lugupidamisega

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakond

kooskõlastuste üksus

Tel: +372 5807 3001

Transpordiamet

Valge 4 / 11413 Tallinn

Tere,

Oleme kokkuleppele jõudmas naaberkinnistu omanikega nende Piiri kinnistu 94901:009:0388 osaliseks omandamiseks. Selle plaanitud ala sisse jääks tulevane mahasõit Põlva-Reola maanteelt. Teedeinsener Indrek Kustavus tegi selle kohta ka esialgsed joonised ja arvamuse (allolevas meilis).

Palun Transpordiameti arvamust-seisukohta, kas selline lahendus võiks sobida ja me saame detailplaneeringuga edasi liikuda.

Kambja vallalt saadud vastus oli positiivne ja neil vastuväited puuduvad, kuid viitasid, et selles osas on lõplikuks otsustajaks Transpordiamet.

Ette tänud ja kiiret vastust oodates!

Parimate soovidega

Kalle Grents

Arendusjuht

AS Eesti Keskkonnateenused/ EKT Ecobio OÜ

Telefon +372 5666 7705

E-mail; [email protected]

www.keskkonnateenused.ee

E-kiri on saadetud tööaselt e-posti aadressilt, millele saadetavat informatsiooni tööldakse vastavalt Eesti Keskkonnateenused AS-i töökorralduse reeglites toodud regulatsioonile

Tere

Vaatasin üle Luha ja Lapatsi detailplaneeringuala juurdepääsu võimalikud variandid. Kui lähtuda sisendinfost, et riigiteelt Põlva – Reola oleks planeeringualale vasakpööre esialgu üks auto tunnis ja hilisema arenduse korral kaks pööret tunnis, siis vastavalt Tee projekteerimise normide joonisele 11 (vt all) ei ole vajalik ei möödasõidulaiendit ega eraldi vasakpöörde rada ja seda sõltumata peatee liiklussagedusest. Vastav möödasõidulaiendi kaalumise nõue tekib alates viiest vasakpöörajast ja sedagi peatee tipptunni liiklussageduse puhul üle 400 a/h.