1

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

juuli 2026

käskkirjaga nr 22

KOOSTÖÖVESTLUSTE KORD

1. Üldsätted ja mõisted

1.1. Koostöövestluse korra eesmärgiks on kehtestada ühtsed põhimõtted Ravimiameti

ametnike ja töötajate koostöövestluste, sealhulgas katseajavestluste, läbiviimiseks.

1.2. Käesolevas korras kasutatakse järgmiseid mõisteid:

1.2.1. Ametnik – isik, kes on Ravimiametiga avalik-õiguslikus teenistus- ja

usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse

seaduse alusel.

1.2.2. Töötaja – isik, kes on Ravimiametiga eraõiguslikus töösuhtes ning ei teosta

avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab

töölepingu alusel.

Edaspidi ametnik ja töötaja koos nimetatud teenistuja.

1.2.3. Koostöövestlus (edaspidi vestlus) – teenistuja ja tema vahetu juhi vaheline vestlus,

mille käigus hinnatakse teenistuja töötulemusi, ametialast arengut ja

koolitusvajadust ning räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid, sh annab

teenistuja juhile tagasisidet juhtimise kohta.

1.2.4. Katseajavestlus – uue teenistuja ja tema vahetu juhi vestlus, mille käigus

hinnatakse kas teenistuja haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad

teenistus- või tööülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.

1.2.5. Vahetu juht – juht, kelle otseses alluvuses teenistuja töötab.

2. Koostöövestluse eesmärgid ja üldpõhimõtted

2.1. Vestluse eesmärkideks on:

2.1.1. anda hinnang teenistuja eelmise perioodi töötulemustele, koostööalgatustele,

töökorralduse uuendustele, õigusaktide muutmise ettepanekutele, läbitud

koolituste mõjususele ja arengule,

2.1.2. täpsustada teenistuja ametialast tegevust ja koostöövõrgustikes osalemist,

vajadusel teha ettepanekud ametijuhendi ajakohastamiseks,

2.1.3. leppida kokku järgmise perioodi tegevus- ja arengueesmärgid,

2.1.4. hinnata teenistuja koolitus- ja arenguvajadust,

2.1.5. selgitada välja teenistuja ja juhi vastastikused ootused ning

2.1.6. anda juhile tagasisidet juhtimise ja töökorralduse kohta.

2.2. Vestluse tulemused võivad olla aluseks:

2.2.1. muudatustele teenistus-/tööülesannetes ja töökorralduses,

2.2.2. koolitusplaani väljatöötamisele,

2.2.3. töökeskkonna parandamisele jne.

2

2.3. Vestlus viiakse läbi kõikide teenistujatega vähemalt üks kord aastas. Seda teeb

teenistuja vahetu juht. Erandkorras viib vestluse läbi kõrgema tasandi juht.

2.4. Ravimiametis viiakse vestlused läbi igal aastal üldjuhul oktoobri – detsembri jooksul.

2.5. Vestlust ei pea teenistujaga läbi viima ja selle võib edasi lükata järgmisesse aastasse,

kui:

2.5.1. teenistuja on olnud teenistuses või tööl vähem kui kuus kuud,

2.5.2. teenistujaga läbi viidud katseajavestlusest on möödas vähem kui kuus kuud,

2.5.3. teenistuja teenistus- või töösuhe on olnud eelneva aasta jooksul peatatud kokku

üle kuue kuu,

2.5.4. teenistuja vahetu juht on olnud teenistuses või tööl vähem kui neli kuud.

3. Koostöövestluse läbiviimine

3.1. Vestlusel käsitletavad teemad valmistavad ette nii teenistuja kui tema vahetu juht, et

tagada sisukas ja eesmärgipärane arutelu. Vestlused vormistatakse PlanPro

keskkonnas.. Vestlusel võib võtta aluseks eelmise perioodi vestluse kokkuvõtte,

teenistuja ametijuhendi, Ravimiameti arengustrateegia ja muud vajalikud

dokumendid.

3.2. Vestlus toimub aruteluna kahe võrdse osapoole vahel ning see on eelkõige

orienteeritud koostööle, arengule ja ühiste eesmärkide saavutamisele.

3.3. Vestluse kokkuvõte on konfidentsiaalne ning sellele on juurdepääs mõlemal vestluse

osapoolel ja personalispetsialistil. Vestluse kokkuvõttega saab tutvuda ka kõrgema

tasandi juht.

3.4. Vestluse kokkuvõttest sisestab personalispetsialist teenistuja järgmise perioodi

koolitusvajadused koolitusplaani. Lõplikud koolitusevajadused sisestab

koolitusplaani teenistuja vahetu juht. (vt Koolituste korda). Töökorralduslikest

ettepanekutest teeb personalispetsialist anonüümse kokkuvõtte juhtkonnale.

3.5. Kui vestluse käigus selgub, et teenistuja kompetentsid või töötulemused ei vasta

teenistuskoha nõuetele, annab vahetu juht teenistujale mõistliku aja (ligikaudu 4-6

kuud) koolituseks ja enesetäiendamiseks ning lepitakse kokku uus vestluse aeg.

Vastav kokkulepe vormistatakse vestluse kokkuvõttes ning teenistuja vahetu juht

informeerib sellest kõrgema tasandi juhti.

4. Katseajavestluste läbiviimine

4.1. Uue teenistujaga vesteldakse katseaja lõpus (katseajavestlus), hiljemalt kaks nädalat

enne katseaja lõppu, kusjuures katseaja lõpp lükkub edasi nende päevade võrra, mil

ametniku teenistussuhe või töötaja töösuhe oli peatunud, näiteks puhkus, ajutine

töövõimetus jne.

4.2. Katseajavestluse käigus hinnatakse teenistuja töötulemusi ja vastavust teenistuskohal

esitatavatele nõuetele ning vajadusel otsustatakse iseseisvale tööle lubamine

(teenistuskoha nõuded on kirjeldatud ametijuhendis). Lisaks hinnatakse teenistuja

3

edasist arengu- ja koolitusvajadust (sh edasist juhendamise vajadust) ning

planeeritakse järgmise perioodi eesmärgid.

4.3. Vestlus vormistatakse PlanPro keskkonnas.

4.4. Katseaja ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku teenistusest vabastada

Avaliku teenistuse seaduse § 91 alusel ning töötaja töölepingu lõpetada Töölepingu

seaduse § 86 alusel hiljemalt katseaja viimasel päeval.

KÄSKKIRI

juuli 2026 nr 22

Koostöövestluste korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1, avaliku teenistuse seaduse § 30 lõike 4 ja

sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ § 7 punktide

11 ja 13 alusel

1. Kinnitan Ravimiameti koostöövestluste korra.

2. Tunnistan kehtetuks Ravimiameti peadirektori 28. juuni 2023. a käskkirja nr 20

„Koostöövestluste korra kinnitamine“.

3. Arendus- ja haldusosakonna dokumendihalduse spetsialistil teha käskkiri Ravimiameti

ametnikele ja töötajatele teatavaks dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui ametnik või töötaja

soovib käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

§ 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma

teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kiisk

Peadirektor

Mairi Kompus

[email protected]