KÄSKKIRI

juuli 2026 nr 21

Koolituste korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1, avaliku teenistuse seaduse § 31 lõike 8 ja

sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ § 7 punktide

11 ja 13 alusel

1. Kinnitan Ravimiameti koolituste korra.

2. Tunnistan kehtetuks Ravimiameti peadirektori 28. juuni 2023. a käskkirja nr 19

„Koolituste korra kinnitamine“.

3. Arendus- ja haldusosakonna dokumendihalduse spetsialistil teha käskkiri Ravimiameti

ametnikele ja töötajatele teatavaks dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui ametnik või töötaja

soovib käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

§ 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma

teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kiisk

Peadirektor

Mairi Kompus

[email protected]

1(6)

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

juuli 2026

käskkirjaga nr 21

KOOLITUSTE KORD

1. Üldsätted ....................................................................................................................................... 1

2. Mõisted ......................................................................................................................................... 1 3. Koolituste üldpõhimõtted ............................................................................................................. 1 4. Koolitusvajaduste analüüs ............................................................................................................ 2 5. Koolitusplaan ja –eelarve ............................................................................................................. 2 6. Koolituste korraldamine ............................................................................................................... 3

7. Koolituste tulemuslikkuse hindamine .......................................................................................... 4

8. Koolituste arvestus ja aruandlus ................................................................................................... 5

Lisa 1 KOOLITUSE TAGASISIDE LEHT ........................................................................................ 6

1. Üldsätted

1.1 Koolituste korras sätestatakse Ravimiameti (edaspidi amet)ametnike ja töötajate (edaspidi koos

nimetatud teenistujad) ametialase koolitamise põhimõtted ja korraldus.

1.2 Koolituste korra eesmärgiks on tagada teenistujate ametialane pädevus ning ühtlustada

koolitustegevuse korraldust ametis.

2. Mõisted

2.1 Mõistet koolitus kasutatakse käesolevas korras täiskasvanute tööalase täiendkoolituse

tähenduses, mis järgneb tasemeõppes omandatud või omandatavale haridusele ja on suunatud

tööalaste teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute arendamisele ning säilitamisele.

2.2 Koolitusvormid – koolitusürituse korraldamise viisid, mis lähtuvad koolitaja valikust ja

sihtrühmast:

- avatud koolitus on koolitusasutuse poolt avalikult väljapakutud koolitus, kus osalejad on

erinevatest organisatsioonidest;

- tellimuskoolitus on koolitusasutusest tellitud koolitus, mille puhul koolitusel osalejad on

ühest organisatsioonist ning koolitaja on väljastpoolt;

- sisekoolitus on koolitus, mille puhul nii koolitaja kui koolitusel osalejad on ühest

organisatsioonist;

- iseseisev õpe on teenistuja iseseisev õpe õppematerjalide või juhendaja abil, mille puhul

teenistuja omandab iseseisvalt tööks vajalikud teadmised ja oskused;

- e-õpe on teenistuja õpe, mille puhul õppimine toimub info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia

kaasabil.

3. Koolituste üldpõhimõtted

3.1 Amet hüvitab koolitusele suunatud teenistuja koolitusega seotud kulud.

3.2 Koolitus toimub üldjuhul tööajast.

3.3 Koolitusele registreerimise ja/või koolituse eest tasumise hetkest on teenistujale koolitusest

osavõtt kohustuslik.

2(6)

3.4 Kui teenistujal ei ole võimalik koolitusest osa võtta, tuleb sellest esimesel võimalusel teatada

oma vahetule juhile või viimase äraolekul tema asendajale ja personalispetsialistile.

3.5 Koolituse olulise põhjuseta pooleli jätmisel võidakse koolituskursuse tasu teenistujalt tagasi

nõuda.

4. Koolitusvajaduste analüüs

4.1 Koolitusvajaduste analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, keda, mis teemal ja kuidas

koolitada, et toetada ameti eesmärkide saavutamist. Analüüsi käigus kogutakse ja

analüüsitakse infot ameti erinevatelt tasanditelt töökorralduse, teenistujate kompetentsuse ja

töösoorituse, ameti eesmärkide, eesolevate muudatuste jms kohta. Koolitusvajaduste analüüs

algab koostöövestlusega (vt. Koostöövestluse kord).

4.2 Koolitusvajaduse analüüsi tasandid:

- teenistuja tasand: teenistujate eneseanalüüs koostöövestluseks valmistumisel ja

ettepanekud järgmise perioodi koolitusvajaduseks (vastutaja teenistuja);

- struktuuriüksuse tasand: koostöövestlused teenistujatega, sh vestluste kokkuvõtted, juhtide

hinnangud teenistujate koolitusvajadusteks, info kogumine eelolevate muudatuste,

töökorralduse, eesmärkide jms kohta, struktuuriüksuse koolitus- ja arengueesmärkide

püstitamine, koolitusvajaduste seostamine osakonna ja ameti eesmärkidega → osakonna

koolitusvajaduste ülevaade (vastutaja osakonna juhataja);

- organisatsiooni ja valdkonna tasand: rahvusvahelised ja üleriigilised valdkondlikud ja

strateegilised dokumendid ja arengukavad, ameti arengueesmärgid, strateegilised

eesmärgid ja riskid, osakondade koolitusvajaduste ülevaated → Ravimiameti

koolitusvajaduste ülevaade (vastutaja juhtkond).

4.3 Ravimiameti koolitusvajaduste ülevaade on osa koolitusplaanist, mis valmib iga aasta lõpus

uue aasta kohta.

5. Koolitusplaan ja –eelarve

5.1 Koolitusplaan koostatakse lähtudes ameti koolitusvajaduste ülevaatest ning võimalustest ja

ressurssidest.

5.2 Koolitusplaani kantakse vähemalt järgmine informatsioon:

- teema;

- eesmärk, sh koolitusvajaduse kirjeldus;

- osalejad/sihtgrupp;

- orienteeruv toimumise aeg;

- ligikaudne koolituse eelarve;

- koolitusvorm.

5.3 Osakonnajuhatajad koostavad esmase osakonna koolitusplaani kavandi tööplaani koostöös

personalispetsialistiga vastavalt punktile 5.2.

5.4 Juhtkond korrigeerib (sh võib lisada üldisi kogu ametit puudutavaid koolitusi) koolitusplaani

kavandit lähtuvalt ameti vajadustest ja eelarve võimalustest. Koolitusplaani kiidab heaks

juhtkond.

5.5 Koolitusplaani sisulist täitmist vaatab üle juhtkond poolaasta tööplaani tulemustega koos, et

vajadusel seda korrigeerida lähtudes muutunud koolitusvajadustest või eelarvest.

Koolituskulude eelarve täitmist jälgib finantsjuht.

3(6)

5.6 Koolitusplaan on paindlik dokument ning seda võib juhtkonna või peadirektori otsusel

vajaduse korral muuta.

5.7 Plaaniväliseid koolitusi võib aktsepteerida, kui:

- on muutunud ameti koolituste vajadused ja võimalused;

- plaaniliste koolituste ärajäämisel on leitud sarnase eesmärgiga asenduskoolitusi.

5.8 Plaanivälisele koolitusele lubamisest võib keelduda, kui:

- koolituse eesmärgid ei ole seotud ameti eesmärkide ja arenguprioriteetidega;

- eelarve vahendid ei võimalda teha planeerimata kulutusi;

- teenistus- või tööülesanded ei võimalda teenistujal töölt eemal olla.

6. Koolituste korraldamine

6.1 Avatud koolitused

6.1.1 Teenistuja korraldab enda registreerimise ja osalemise avatud koolitustel lähtudes

koolitusplaanis kinnitatud koolitusvajadustest ning vastutab koolitusega seotud dokumentide

õigeaegse vormistamise ja koolitusel osalemise eest.

6.1.2 Uute töötajate kohustuslikud koolitused on kättesaadavad Digiriigi Akadeemia lehel

www.digiriigiakadeemia.ee ja need on järgmised:

- avaliku sektori ametnike ja töötajate sisseelamise e-kursus

- huvide konflikti- ja korruptsiooni e-koolitus

- Infoturbe koolitus ja test (alternatiivina võib kasutada ka teiste riigi IT-asutuste

koolitust ja testi)

- elanikkonna kaitse e-koolitus

- Teamsi ja SharePointi e-koolitus

- Microsoft Planneri e-koolitus

- Outlooki ja OneDrive`i e-koolitus

6.1.3 Kohustulikud koolitused tuleb läbida uue töötaja juhendamise ajakavas määratud tähtajaks.

6.1.4 Peadirektori ja peadirektori asetäitja kohustuslik koolitus on läbida infoturbe juhtimise

koolitus.

6.1.5 Kõigile on kohustuslikud iga-aastased koolitused (vähemalt kord 1–2 aasta jooksul):

elanikkonnakaitse e-koolitus, tuleohutuskoolitus ning infoturbekoolitus koos testiga.

6.1.6 Koolitustele minemiseks täidab teenistuja esimesel võimalusel pärast koolitusest teadasaamist

koolitustaotluse Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (RTIP). Kui koolitusega kaasneb lähetus,

siis vormistatakse koolituslähetuskorraldus. Koolituse vormistamisel lähtutakse juhenditest

„Koolitustaotluse vormistamise juhend RTIP-s“ ja „Lähetustaotluse vormistamise juhend

RTIP-s“, mis asuvad siseveebis (IT abi – kasutusjuhendid). Koolitustaotlus tuleb esitada ka

tasuta koolituste korral.

6.1.7 Koolitustaotlus peab olema menetletud enne koolitusele minemist. Finantsdokumente on

võimalik kinnitada vaid siis, kui taotlus on menetletud.

6.2 Tellimuskoolitused

6.2.1 Tellimuskoolitused korraldab personalispetsialist või muu koolitatava valdkonna tundja

koostöös personalispetsialistiga. Tellimuskoolituste puhul lähtutakse riigihangete läbiviimise

põhimõtetest (vt. Hankekord).

6.3 Sisekoolitused

4(6)

6.3.1 Põhitegevustega seotud sisekoolituste korraldamise eest vastutavad struktuuriüksuste juhid,

üldiste valdkondade koolitused korraldab personalispetsialist või valdkonna asjatundja.

6.3.2 Sisekoolituste info edastatakse kõikidele ameti teenistujatele, et vajaduse korral saaks sellest

osa võtta kõik teenistujad, kelle tööd korraldatav koolitus võib puudutada. Kui koolituse

teema on väga spetsiifiline ning puudutab ainult kindlat teenistujate gruppi, võib info

edastamisest loobuda.

6.4 Ressursimahukas koolitus

6.4.1 Ressursimahukas koolitus on teenistus- või tööalane koolitus, mis kestab kalendriaasta

jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel koolitusele kuluv aeg moodustab

olulise osa teenistuja tööajast või mille ameti tasutud koolituse maksumus ja koolitusega

seonduvad muud kulud ületavad vähemalt viis korda kuu töötasu alammäära.

6.4.2 Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmib amet teenistujaga halduslepingu (edaspidi

koolitusleping), milles määratakse teenistuja kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametis

kindlaksmääratud aja jooksul (edaspidi siduvusaeg), kui ameti poolt tasutud koolituse

maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud ületavad 3000 eurot.

6.4.3 Koolituslepingu sõlmimiseks esitab amet teenistujale kirjaliku ettepaneku. Koolitusleping

sõlmitakse enne ressursimahuka koolituse algust. Teenistujal on õigus keelduda osalemast

ressursimahukal koolitusel.

6.4.4 Ametis sõlmitud koolituslepingus määratakse teenistuja siduvusajaks vähemalt 6 kuud,

siduvusaeg ei tohi ületada 3 aastat. Iga koolituslepingu sõlmimisel hindab peadirektor

koolituskulude ja siduvusaja proportsionaalsust.

6.4.5 Kui teenistuja lahkub teenistusest või töölt enne koolituslepingus määratud siduvusaja lõppu,

peab ta hüvitama koolituskulud ametile proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud

ajaga. Ressursimahuka koolituse kulud peab teenistuja hüvitama kogu ulatuses, kui ta ei osale

koolitusel või katkestab selle mõjuva põhjuseta.

7. Koolituste tulemuslikkuse hindamine

7.1 Koolituste tulemuslikkuse hindamise eesmärgiks on saada ülevaade koolituse eesmärkide

täitmisest ja mõjususest.

7.2 Tellimus- ja sisekoolituste korral kogutakse vajadusel infot tagasisidelehtede (lisa 1) abil.

Tagasiside kogumise korraldab koolituse korraldaja, sisekoolituse korral vajadusel

personalispetsialist.

7.3 Avalike koolituste, iseseisva õppe ja e-õppe mõjususe suurendamiseks jagavad osalejad

võimalusel saadud teadmisi struktuuriüksuse koosolekul või ameti sisekoolitusel.

7.4 Koolituse mõju teenistuja töö tulemuslikkusele hindab struktuuriüksuse juht töö käigus ning

koostöövestlusel (vt. Koostöövestluse kord), kus vaadeldakse teenistuja koolitusel saadud

teadmiste ja oskuste kasutamist igapäevases töös.

7.5 Osakonnajuhataja koostab aasta lõpus sisulise ülevaate, millises valdkonnas koolitused ja

areng toimusid, millised kompetentsid omandati, millised eesmärgid täideti ning millised

eesmärgid jäid täitmata.

5(6)

7.6 Juhtkonna arengupäevadel hinnatakse ameti eelmise aasta koolitustegevust – mis valdkonna

koolitustel osaleti, kui palju teenistujaid osales, mis teemadel koolitusi läbiti, koolituse

tagasiside ja tulemuslikkus jne – ning koolituseelarve kasutamist. Iga osakonnajuhataja annab

hinnangu oma osakonna eelmise aasta koolitustegevusele. Arutelu käigus hindab juhtkond

koolitustegevuse terviklikku mõju ameti ja valdkonna arengule ning strateegiliste eesmärkide

saavutamisele.

7.7 Juhtkonna hinnang eelmise aasta koolitustegevusele on üheks sisendiks järgmise perioodi

koolitustegevuse planeerimisel.

8. Koolituste arvestus ja aruandlus

8.1 Personalispetsialist esitab juhtkonnale kord kvartalis koolitusplaani ja –eelarve täitmise

ülevaated.

8.2 Koolitusel osalenud teenistuja esitab koolituselt naastes võimalusel personalispetsialistile

koolituse tunnistuse koopia.

6(6)

Lisa 1 KOOLITUSE TAGASISIDE LEHT

Koolituse nimetus:

Kuupäev:

1. Hinnang koolitusele

4 – väga hea 3 - hea 2 - rahuldav 1 – nõrk

Koolituse sisu

Rahulolu koolitusega

Eesmärgi täitmine

Korraldus

Rakendatavus töös

Materjalid

Lektor

2. Kommentaarid ja ettepanekud

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

Aitäh tagasiside eest!