| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01355-1 |
| Registreeritud | 03.07.2026 |
| Sünkroonitud | 04.07.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 03.07.2026 nr 2-6/26-01355-1
Seaduseelnõu algatamine
Vabariigi Valitsus algatab päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Karp Büroo- ja dokumendihalduse juht Lisad: 1. Seaduseelnõu seitsmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 52 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde kolmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde kolmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 5. Lisa 3 seletuskirja juurde ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]
.
1
EELNÕU
Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Päästeseaduse muutmine
Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiked 12 ja 13 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Demineerimistöö käesoleva seaduse tähenduses on pommiohu, lahingumoonaohu ja
plahvatusohu ennetamise, väljaselgitamise või tõrjumisega seotud tegevus.
(13) Ennetustöö käesoleva seaduse tähenduses on inimeste teadlikkuse ja valmisoleku
suurendamine, et hoida ära päästesündmusi ja nendeks valmistuda, ning teabe kogumine ja
analüüsimine:
1) toimunud päästesündmuse kohta;
2) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl või muul
juhul leitud uppunu kohta;
3) inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta.“;
2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) ehitusseadustiku kohaselt esitatavale ehitus- või kasutusloa või ehitus- või kasutusteatise
eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul eelnõu
esitamisest arvates, kui ehitisele kehtib varjendi rajamise kohustus või ehitisele on õigusaktiga
kehtestatud tuleohutusnõuded, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hindab
tuleohutusnõudeid tuleohutuse seaduse § 5 lõike 11 või 12 kohaselt iseseisvalt;“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui ühendus terminalseadmega ohustab hädaabiteate menetlemise toimepidevust, võib
Häirekeskus panna ühenduse ootele.“;
4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„6) hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 2 määratletud ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid,
et selgitada välja isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta;
7) käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud andmeid, et koostada Päästeameti ülesannetega
seotud analüüse ja statistikat.“;
5) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Päästeinfosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) Päästeameti ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku üldandmed ja teenistuskoha
andmed;
2) päästesündmusega seotud isiku üldandmed ja teenistuskoha andmed;
3) päästesündmuse põhjustaja üldandmed ja sotsiaalse tausta andmed;
4) ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmed;
5) päästesündmusel hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu üldandmed;
6) päästesündmusel hukkunu ja vigastatu üksnes päästesündmusega seotud terviseandmed ning
võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed;
2
7) uppunu uppumisega seotud terviseandmed ning võimaliku uppumisega seotud riskikäitumise
ja sotsiaalse tausta andmed;
8) tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetlusega seotud isiku
üldandmed ja kutsealaga seotud andmed;
9) ohutusnõustamise korral eluruumi valdaja üldandmed, kodus ohutu toimetulekuga seotud
terviseandmed ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse
tausta andmed.“;
6) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed;“;
7) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Päästeinfosüsteemi põhimääruses sätestatakse selle pidamise kord, sealhulgas:
1) päästeinfosüsteemi ülesehitus ja andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) andmete parandamise kord;
4) andmete ja logide säilitustähtajad;
5) andmetele juurdepääs ja nende väljastamise kord;
6) andmesaajad;
7) vastutava töötleja ülesanded;
8) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
9) järelevalve päästeinfosüsteemi pidamise üle.“;
8) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 7–8 järgmises sõnastuses:
„(7) Päästeinfosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus teenuse kvaliteedi hindamise ja
arnedamise eesmärgil kasutada päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et pärida
Päästeameti ülesande täitmisega kokku puutunud isikult tagasisidet temale osutatud teenusega
rahulolu kohta. Isikul on õigus keelduda edasisest tagasiside pärimisest.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kontaktandmeid võib tagasiside pärimiseks
kasutada mõistliku aja jooksul pärast teenuse osutamist.“;
9) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv
andmekogu, mille eesmärk on:
1) menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks;
2) menetleda abi- ja infoteateid teabe ning käitumisjuhiste vahendamiseks riiklikes küsimustes;
3) koostada Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks;
4) koguda Häirekeskuse ülesannetega seotud statistikat Häirekeskuse töö korraldamiseks ja
teenuste arendamiseks.“;
10) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) hädaabiteate ning abi- ja infoteate edastaja üldandmed;
2) abivajaja ja sündmusega seotud muu isiku üldandmed;
3) abivajaja terviseseisundi andmed;
3
4) sündmuse lahendamisega seotud isiku, hädaabiteate menetleja ning abi- ja infoteate
menetleja üldandmed ja teenistuskoha andmed;
5) hädaabiteate edastaja avaldatud terviseseisundi andmed ja tema võimalik asukoht, kui
kasutatakse lühisõnumi teenust;
6) ohuteavituse teenuse tellinud riigiasutuse esindaja üldandmed;
7) abi- ja infoteenuse tellija üldandmed;
8) kriisiinfo teenuse kaudu lähedase kohta päringu teinud isiku ja päringualuse isiku üldandmed
ning käesoleva seaduse § 91 lõikes 24 nimetatud andmed;
9) kriisiinfo teenuse osutamisel päringu teinud isiku poolt enda kohta avaldatud andmed,
sealhulgas terviseandmed, kui need on vältimatult seotud kriisiinfo teenuse osutamise tinginud
erakorralise sündmusega.“;
11) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „infoteate“ sõnadega „ja selle
edastaja andmed ning sündmusega seotud muu isiku“;
12) paragrahvi 91 lõige 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(29)Andmekogu andmeid säilitatakse kümme aastat andmete andmekogusse kandmisest
arvates. Säilitustähtaja möödumisel andmed kustutatakse. Andmeid kajastatakse andmekogus
isikustatuna üks aasta ja üks kuu, pärast mida andmed pseudonüümitakse.“;
13) paragrahvi 91 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruses sätestatakse selle
pidamise kord, sealhulgas:
1) andmekogu ülesehitus ja andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) andmete säilitamise tähtaeg;
4) andmetele juurdepääs ja nende väljastamise kord;
5) andmesaajad;
6) vastutava töötleja ülesanded;
7) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
8) järelevalve andmekogu pidamise üle.“;
14) paragrahvi 131 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „50 ja 51“ tekstiosaga „50, 51 ja 52“;
15) paragrahvi 132 lõiked 2–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Päästeamet võib valdaja nõusolekuta siseneda tema valduses olevale piiratud või tähistatud
kinnisasjale, ehitisse, eluruumi ja ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ning kõrvaldada muid
takistusi, kui see on vajalik:
1) päästetööks või
2) pommiohu, lahingumoona ohu või plahvatusohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(3) Päästeamet võib halduskohtu loata vaadata läbi valdaja eluruumi või äriruumi väljaspool
selle töö- või lahtiolekuaega, kui see on vajalik:
1) päästetööks või
2) pommiohu, lahingumoona ohu või plahvatusohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.“;
16) paragrahvi 132 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „sisenemisest“ sõnadega „ja
selle läbivaatusest“;
4
17) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Päästeamet võib kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada
kiirabibrigaadi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 46 punkti 1 alusel valdusesse
sisenemisel.“;
18) paragrahv 311 loetakse §-ks 312 ning 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6. peatükk
RAHVUSVAHELINE PÄÄSTETÖÖ JA DEMINEERIMISTÖÖ
§ 31. Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine
(1) Rahvusvahelisel päästetööl osalemine toimub:
1) välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel esitatud abipalve alusel;
2) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel või
3) kiireloomulises piiriüleses koostöös välislepingu alusel.
(2) Kiireloomuline piiriülene koostöö käesoleva seaduse tähenduses on pidevas operatiivses
valmisolekus päästeüksuse osalemine päästetööl teise riigi territooriumil.
(3) Rahvusvahelisel demineerimistööl osalemine toimub:
1) välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel esitatud abipalve alusel;
2) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel rahvusvahelisel päästetööl ja lõike 3 punkti 1
alusel rahvusvahelisel demineerimistööl osalemise otsustamise, meeskonna päästetööle ja
demineerimistööle saatmise ning kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(5) Päästeamet võib kiireloomulises piiriüleses koostöös või välislepingu alusel esitatud
abipalve alusel kaasata Eesti Vabariigi territooriumil päästetööle või demineerimistööle teise
riigi pädeva asutuse ja tema vabatahtliku. Teise riigi pädeval asutusel on Eesti Vabariigi
territooriumil välislepingu kohane pädevus ja volitused.
(6) Teine riik võib kiireloomulises piiriüleses koostöös kaasata oma territooriumil päästetööle
Päästeameti ja tema vabatahtliku. Päästeametil on teise riigi territooriumil välislepingu kohane
pädevus ja volitused.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kiireloomulist piiriülest koostööd teise riigi
territooriumil ei käsitata lähetusena.
§ 311. Sotsiaalsed tagatised ja vaktsineerimine
(1) Kiireloomulises piiriüleses koostöös on päästeteenistujal päästeteenistuse seaduse §-s 14 ja
vabatahtlikul päästjal käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud sotsiaalsed tagatised.
(2) Käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punkti 1 alusel rahvusvahelisel päästetööl ja § 31 lõike 3
punkti 1 alusel rahvusvahelisel demineerimistööl osaleval meeskonna liikmel on avaliku
teenistuse seaduse §-s 49 nimetatud sotsiaalsed tagatised.
5
(3) Päästeamet korraldab käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punkti 1 alusel rahvusvahelisel
päästetööl ja § 31 lõike 3 punkti 1 alusel rahvusvahelisel demineerimistööl osaleva meeskonna
liikme vaktsineerimist.“;
19) paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „demineerimistööl“ sõnadega „või
ennetustööl“;
20) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Abidemineerija osalemine ennetustööl käesoleva seaduse tähenduses on inimeste
teadlikkuse suurendamine pommiohust, lahingumoonaohust ja plahvatusohust.“;
21) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse sõnad „võtmist korraldab“ sõnadega „võtmise otsustab“;
22) paragrahvi 381 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ja“ sõnadega „ennetustööl ning“;
23) paragrahvi 381 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 321 lõikes 2 sätestatud
ülesande täitmiseks“ sõnadega „demineerimistööl ja ennetustööl osalemiseks“;
24) paragrahvi 381 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Abidemineerija võib osaleda iseseisvalt ennetustööl pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud väljaõppe läbimist.“;
25) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „hüvitist“ sõnadega „, sealhulgas
hüvitatakse ravi- ja ravimikulud,“;
26) paragrahvi 43 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Õnnetusest põhjustatud kahjuks loetakse kahju, mille Päästeamet on tekitanud füüsilisele või
juriidilisele isikule:
1) käesoleva seaduse § 132 lõike 5 alusel vahetu sunni kohaldamisel;
2) käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud töö tegemisel või
3) korrakaitseseaduse §-s 49, 50, 51 või 52 sätestatud erimeetme kohaldamisel, et lahendada
päästesündmus.“.
§ 2. Karistusseadustiku täiendamine
Karistusseadustikku täiendatakse §-ga 2781 järgmises sõnastuses:
„§ 2781. Häirekeskuse töö häirimine
(1) Teadvalt vale hädaabiteate edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.“.
§ 3. Korrakaitseseaduse § 351 muutmine
6
Korrakaitseseaduse § 351 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 351. Hädaabinumbril ja riigiinfonumbril edastatud teabe töötlemine
(1) Häirekeskus salvestab hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud teabe.
(2) Hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud teavet töötlevad õigusaktis
sätestatud alusel ja korras:
1) Häirekeskus;
2) asutus, kelle pädevusse edastatud teave kuulub.
(3) Häirekeskus säilitab hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud teabe
salvestist üks aasta teabe salvestamisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel teave
kustutatakse.“.
§ 4. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse muutmine
Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse § 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(2) Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl kohaldatakse käesoleva seaduse asemel
päästeseadust.“.
§ 5. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 46–48 järgmises sõnastuses:
„(46) Kiirabibrigaad võib abivajajale kiirabi osutamiseks abivajaja või kolmanda isiku
nõusolekuta:
1) siseneda kinnisasjale, ehitisse või ruumi, sealhulgas avades uksi või kõrvaldades muid
takistusi;
2) läbi vaadata abivajaja või kolmanda isiku kinnisasja, ehitise või ruumi ja vallasasja.
(47) Kui kiirabibrigaad ei saa ise või ei saa õigel ajal käesoleva paragrahvi lõike 46 punktis 1
nimetatud tegevust teha, võib ta kaasata päästeseaduse § 132 lõike 5 kohaselt Päästeameti.
(48) Käesoleva paragrahvi lõikes 46 nimetatud tegevuse käigus tekitatud kahju loetakse
vääramatu jõu tõttu tekkinud kahjuks.“;
2) paragrahvi 61 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Tuleohutuse seaduse § 23 täiendamine
Tuleohutuse seaduse § 23 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „loata“ sõnadega „ja tasu
maksmata“.
§ 7. Väärteomenetluse seadustiku § 52 täiendamine
Väärteomenetluse seadustiku § 52 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-des 269, 271,“
tekstiosaga „2781,“.
7
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026 a nr 2-6/26-01355
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Karp
Büroo- ja dolumendihalduse juht
1
Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seaduseelnõu on välja töötatud eesmärgiga tagada riigisisese hädaabi osutamise toimepidevus,
piiritleda Päästeameti roll kiirabi abistamisel ja täpsustada rahvusvahelisel pääste- ja
demineerimistööl osalemist. Praktikas esile kerkinud kitsaskohtade lahendamiseks on vaja
muuta päästeseadust (edaspidi PäästeS) ja muid seotud seadusi.
Eelnõu esimene eesmärk on tagada hädaabiteadete menetlemise toimepidevus. Kehtiv õigus
ei anna Häirekeskusele piisavalt tõhusaid võimalusi takistada pahatahtlikke kõnesid, mis
häirivad päriselt abivajadusest tulenevate hädaabikõnede vastuvõtmist ja ohustavad seega abi
saamist tegelike abivajajate jaoks. Lisaks on vananenud hädaabinumbril edastatud teabe
töötlemise regulatsioon korrakaitseseaduses (edaspidi KorS). Selleks tehakse kehtivas õiguses
järgmised muudatused:
• kehtestatakse PäästeS-is Häirekeskusele meede hädaabiühendusele ooteaja
määramiseks, mida on võimalik rakendada terminalseadmega ühendusele, mis ohustab
hädaabiteate menetlemise teenuse osutamist;
• kehtestatakse karistusseadustikus (edaspidi KarS) uus väärteokoosseis, mille alusel on
võimalik võtta isik vastutusele Häirekeskuse töö häirimise eest ning
• ajakohastatakse KorS-s hädaabinumbril edastatud informatsiooni töötlemise
regulatsiooni.
Nende muudatuste peamine mõju on hädaabi parem kättesaadavus.
Eelnõu teine eesmärk on piiritleda Päästeameti roll kiirabi abistamisel. Praegu ei ole
piisavalt selge, millisel õiguslikul alusel saab Päästeamet kiirabibrigaadi abistada olukorras, kus
kiirabibrigaadil on vaja kiiresti siseneda valdusesse abivajaja juurde, näiteks ukse avamisel. See
tekitab praktikas ebakindlust ja võib takistada abi osutamist eluohtlikus olukorras. Selleks
kehtestatakse PäästeS-is selge õiguslik alus Päästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete
käigus, et Päästeametil oleks õigus kiirabibrigaadile valdusesse sisenemisel vahetut sundi
kasutades ust või väravat avada või muud takistust kõrvaldada. Muudatuse peamine mõju on
parema õigusselguse loomine Päästeameti ja kiirabibrigaadi poolt abivajajale abi osutamisel.
Muudatus toetab kiirabibrigaadi ja Päästeameti koostöö paremat korraldust kiire abi
kättesaadavuse tagamisel ning seega aitab päästa elusid.
Eelnõuga ajakohastatakse ka rahvusvahelise pääste- ja demineerimistöö regulatsiooni.
Eelnõuga täpsustatakse senise tegevuspraktika alusel rahvusvahelisel pääste- ja
demineerimistööl osalemise õiguslikke aluseid ning sotsiaalseid tagatisi. Lisaks nähakse eraldi
ette kiireloomulise piiriülese koostöö regulatsioon. Muudatuste peamine mõju seisneb selles, et
rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise õiguslikud alused on selgemad.
Inimeste, ettevõtete ja mittetulundusorganisatsioonide jaoks halduskoormus eelnõuga ei
suurene. Eelnõu muudatused on suunatud eelkõige õigusselguse suurendamisele avaliku sektori
tööjaotuses, sh hädaabiteenuse korraldamise ja Päästeameti rolli täpsustamises.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud:
2
• Siseministeeriumi nõunikud Marko Põld ([email protected]) ja Mari
Tikan ([email protected]) ning
• Siseministeeriumi õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (teenistussuhe peatunud).
Eelnõu koostamisse olid kaasatud:
• Siseministeeriumi osakonnajuhataja Tarvi Ojala (teenistussuhe lõppenud) ja nõunik
Kadi Luht-Kallas (teenistussuhe lõppenud);
• Häirekeskuse Lõuna Keskuse ja õigusosakonna juht Hedi Arukase (teenistussuhe
peatunud) ning õigusosakonna jurist Annika Jõgiste-Johanson (teenistussuhe
lõppenud);
• Päästeameti piiriülese koostöö nõunik Kairi Pruul ([email protected]) ja
õigusosakonna juhataja Eneken Kost ([email protected]);
• Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Nikita Panjuškin
([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs
Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunikud Helen
Ojamaa-Muru (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Parmas ([email protected])
ning õigusosakonna õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (teenistussuhe peatunud) ja Kristi Kool
(teenistussuhe peatunud).
Eelnõu on enne esimest kooskõlastusringi keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi
õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (teenistussuhe lõppenud). Eelnõu ja seletuskirja on
pärast esimest kooskõlastusringi keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele
vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:
1) PäästeS avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 68;
2) KarS avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 2;
3) KorS avaldamismärkega RT I, 07.04.2026, 7;
4) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus (edaspidi RTsMS) avaldamismärkega RT
I, 17.12.2015, 70;
5) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS) avaldamismärkega RT I,
19.06.2026, 7;
6) tuleohutuse seadus (edaspidi TuOS) avaldamismärkega RT I, 29.06.2024, 7;
7) väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 19.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse
rakendamisega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Eelnõu
kohaselt muudetakse VTMS-i, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 järgi
konstitutsiooniline seadus, mida saab muuta Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
Eelnõu on seotud järgmise arengukavaga – „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1
programm „Siseturvalisus 2022–2025“. Arengukava tegevussuuna 4.2.2 kohaselt on seatud
eesmärk, et Häirekeskus reageerib igale abivajadusele, ohule ja sündmusele antakse asjakohane
1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ (vaadatud 10.09.2024).
3
hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri
suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka eri abiosutajate endi vahel.
2. Seaduse eesmärk
Seadusel on kaks põhieesmärki. Esimene eesmärk on tagada Häirekeskuse toimepidevus.
Selleks nähakse ette võimalus peatada Häirekeskuse tööd häiriv tegevus ja teatud juhtudel ka
võimalus karistada isikuid Häirekeskuse töö häirimise eest. Teine eesmärk on piiritleda
Päästeameti roll kiirabibrigaadi abistamisel.
Selleks, et tagada hädaabiteadete menetlemise toimepidevus, täiendatakse eelnõu kohaselt
PäästeS-i hädaabiühenduse ootele paneku meetmega ja sätestatakse KarS-is uus
väärteokoosseis. Hädaabiteadete menetlemine on Häirekeskuse peamisi ülesandeid PäästeS-i
§ 5 lõike 11 punkti 1 kohaselt, et tagada kiire abi vajaduse korral abivajaja abistamine. Praegu
on võimalused Häirekeskuse töö häirimise eest isikut vastutusele võtta piiratud – KarS-i § 278
võimaldab väärteo korras karistada Päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt
vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest. Nimetatud sätet ei saa kohaldada
Häirekeskuse töö häirimise korral. Eelnõuga soovitakse laiendada võimalusi isikut vastutusele
võtta, et hädaabiteadete menetlemist häirivat tegevust vähendada. Lisaks võimaldatakse eelnõu
kohaselt Häirekeskust häiriva tegevuse korral rakendada hädaabinumbriga 112 tehtud ühenduse
ootelepaneku meedet, et tagada asutuse toimepidevus. Meede on Häirekeskusele oluline, et
vältida sideliinide ummistamist ja seeläbi tagada abivajadusega inimestele hädaabinumbri
parem kättesaadavus.
Eesmärgiga piiritleda Päästeameti roll kiirabibrigaadi abistamisel, kehtestatakse PäästeS-is
selge õiguslik alus Päästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete käigus, et kiirabibrigaadile
valdusesse sisenemisel ust või väravat füüsilise jõuga avada või muud takistust kõrvaldada.
Eelnõuga ei anta Päästeametile uut ülesannet. Ametiabi korras ukse avamisi ja muul viisil
juurdepääsu tagamise vajadusega juhtumeid oli Päästeametil 2023. aasta näitel üle 420, millest
kiirabibrigaadi abistati ligi kolmandikul juhtudel2. Sisult ei ole see enam ametiabi, vaid ühe
ülesande täitmine. Sealjuures peab ülesanne tulenema kehtivast õigusest. Praktikas on
kiirabibrigaadi abistamiseks selge õigusliku aluse puudumine tekitanud vaidlusi.
Eelnõuga seotud eesmärkide elluviimiseks on vaja täiendada eelkõige PäästeS-i, aga ka
KarS-i – luua vajalikud õiguslikud alused ja lisaks korrastada senist regulatsiooni. Eelnõu
rakendatakse olemasoleva eelarve kaudu, selleks ei ole kavas taotleda riigieelarvest
lisarahastust. Eelnõu kohaselt hakkab Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) uue
väärteokoosseisu alusel menetlema Häirekeskuse töö häirimisega seotud tegusid. Sellega võib
kaasneda mõningane töökoormuse kasv, kuid need ülesanded ei eelda asutuse töö
ümberkorraldamist ega lisapersonali värbamist.
Eelnõu väljatöötamiseks koostas Siseministeerium eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi
VTK), mille Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 14. juulil
2023. aastal3. VTK kooskõlastasid märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, VäM ning Justiitsministeerium, uue nimega
Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi JDM). Lisaks esitasid märkused Andmekaitse
Inspektsioon, Häirekeskus, PPA ja Päästeamet. Eelnõu väljatöötamisel on esitatud märkusi
arvestatud või märkuse esitajale mittearvestamist põhjendatud. VTK esitati tutvumiseks ka
2 Allikas: Päästeamet (andmed uuendatud 27.08.2024). 3 EIS-i toimik nr 23-0967.
4
Riigikogu õiguskomisjonile ja seda käidi tutvustamas õiguskomisjoni istungil 18. septembril
2023. aastal.
JDM märkis VTK tagasisides seoses uue väärteokoosseisu kehtestamisega, et eelnõu
seletuskirjas tuleb analüüsida KarS-i § 278 alusel algatatud senist menetluspraktikat. Sealhulgas
nähti vajadust välja tuua, mil määral karistusi täidetakse ja kui palju on korduvalt karistatud
isikuid; kui suur on olnud keskmine rahatrahv, milline on olnud miinimum- ja
maksimumsumma; kui paljudes liikmesriikides on see tegevus (Häirekeskuse töö häirimine või
takistamine) karistatav süüteona; kui kõrge on karistusmäär ja kuidas on karistusnorm praktikas
ennast õigustanud. Samuti nähti vajadust lisada eelnõu seletuskirja kavandatava
süüteokoosseisu karistusmäära analüüs ning tuua selgelt välja, kas uue väärteokoosseisu
loomine toob kaasa vajaduse personali suurendada.
Lisaks VTK-s tõstatatud probleemide lahendamisele täpsustatakse eelnõuga Päästeameti
läbiviidava ennetustöö ja demineerimistöö mõisteid. Samuti täiendatakse PäästeS-i kohaliku
omavalitsuse üksuste võimalusega väljastada iseseisvalt ilma Päästeameti osaluseta
üksikelamu, abihoone ning suvila ehitus- ja kasutuslubasid. Vastav põhimõte tuleneb TuOS-ist
ega ole sisult uus. Sarnaselt hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogule reguleeritakse
seaduses üksikasjalikumalt ka päästeinfosüsteemis (edaspidi PÄIS) isikuandmete töötlemist.
Eelnõusse on võrreldes VTK-ga lisandunud veel kustutusvee ilma tasuta kasutamise põhimõtte
reguleerimine, sest praktikas on veetrassist kustutusvee võtmisel tasu küsimise suhtes olnud
eriarvamusi. Seega on asjakohane lisada see põhimõte sarnaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seadusele (edaspidi ÜVVKS) ka TuOS-i. Eelnõu esimese kooskõlastusringi käigus tegi
Päästeamet ettepaneku anda abidemineerijatele õigus osaleda iseseisvalt ennetustööl. Kuna
abidemineerijad saavad juba praegu ennetustööalast väljaõpet, on mõistlik neile vastav õigus
seadusega anda. Eelnõu teise kooskõlastusringi käigus tegi Päästeamet ettepaneku täiendada
eelnõud sättega, mille kohaselt on päästeinfosüsteemi vastutaval töötlejal õigus kasutada
päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et pärida Päästeameti ülesande täitmisega kokku
puutunud isikult tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Oluline on, et
Päästeameti teenused vastaksid parimal moel ühiskonna ootustele. Seetõttu on vaja teenuste
arendamiseks ja kvaliteedi tagamiseks arvestada teenust saanud isikute vahetu tagasisidega.
Pärast teist kooskõlastusringi otsustati eelnõust välja jätta kiireloomulisi tsiviilmissioone
puudutav regulatsioon. VTK-s oli ühe probleemkohana sees, et rahvusvahelisel pääste- ja
demineerimistööl osalemise regulatsioon vajab ajakohastamist. Selleks kavandati lahendus,
mille järgi oleks päästealaseid kiireloomulisi tsiviilmissioone edaspidi reguleeritud vaid
päästeseaduses. Kuivõrd kehtiva praktika kohaselt kuulub Päästeameti hallatava
päästemeeskonna alla ka meditsiinirühm ehk välihaigla moodul, kerkis arutelude käigus esile
küsimus seoses meditsiinirühma ehk välihaigla edasise korralduse osas. Meditsiinirühma
tegevus, sealhulgas välihaigla võimekuse arendamine eeldab erialast vastutust ning selle
korraldamine ei saa kuuluda Päästeameti pädevusse ja see ei kuulu päästeseaduse
reguleerimisalasse. Oluline on muuta Päästeameti ja Terviseameti vastutuse jaotus selgemaks
ja loogilisemaks, et toetada nii Päästeameti päästemeeskonna kui ka Terviseameti
meditsiinirühma arengut ja kasutamist. Kuivõrd muudatuste sisuline läbimõtlemine ja vajalike
lahenduste kujundamine koostöös Terviseameti, Päästeameti, Välisministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumiga vajab rohkem aega, lahendatakse rahvusvahelist pääste- ja
demineerimistööd puudutav regulatsioon terviklikult, sealhulgas kiireloomulisi missioone
puudutav korraldus, eraldi eelnõuga. Käesoleva eelnõuga tehakse rahvusvahelise pääste- ja
demineerimistööga seoses muudatused, mis ei puuduta kiireloomulisi tsiviilmissioone,
humanitaarabi andmist ega rahvusvahelist pääste- ja demineerimistööd rahvusvahelise
tsiviilmissiooni osalemise seaduse alusel. Eelnõuga täpsustatakse vaid rahvusvahelisel pääste-
ja demineerimistööl osalemise aluseid ning sätestatakse selguse huvides, et kiireloomulist
5
piiriülest koostööd teise riigi territooriumil ei käsitata lähetusena. Korrigeeritakse ka
sotsiaalsete tagatiste regulatsiooni ning nähakse ette terviseuuringud ja vaktsineerimise
korraldus.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist, millega muudetakse seitset seadust ja nähakse ette
seaduse jõustumise aeg.
Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse PäästeS-i.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse demineerimistöö ja ennetustöö mõisteid.
Kehtiva PäästeS-i § 3 lõike 12 kohaselt on demineerimistöö pommiohu, lahingumoona ohu ja
plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. Eelnõu kohaselt on demineerimistöö ka pommiohu,
lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamise ja väljaselgitamisega seotud tegevus. Täiendus
tehakse seetõttu, et praktikas hõlmab demineerimistöö muu hulgas ohu ennetamise ja
väljaselgitamisega seotud tegevusi.
Ohu ennetamine on KorS-i § 5 lõike 7 kohaselt see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus,
kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu
väljaselgitamine on KorS-i § 2 lõike 1 kohaselt seotud ohukahtlusega. KorS-i § 5 lõike 6
kohaselt on ohukahtlus olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal
ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust
arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Ohu ennetamisest eristab ohukahtlust see, et
ohukahtluse korral peab korrakaitseorgan konkreetse ohu esinemist (kuigi pole selles kindel)
võimalikuks, ohu ennetamisel lähtutakse aga teadlikult sellest, et konkreetset ohtu ei esine
(puuduvad selle olemasolule viitavad asjaolud) ja kahju saabumise võimalus on üksnes
abstraktne või ei küündi konkreetse ohuni4.
Demineerimistöö mõistes tähendab pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamine
näiteks kontrollkäike enne avalikke üritusi. Pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu
väljaselgitamine tähendab demineerimistöö mõistes aga näiteks kahtlase saadetise hindamist
olukorras, kus eseme plahvatusoht pole veel kinnitust leidnud (nt postipakk, mida inimene pole
tellinud, kuid talle on varem saadetud ähvardav sõnum). Demineerimistöö raames tehakse ka
näiteks kõrgete ametiisikute, aukülaliste, kuulsuste kaitsetegevust, mille puhul tuginetakse
vastavatele ohuhinnangutele.
Olenevalt olukorrast võivad pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamise ja
väljaselgitamisega seotud tegevused hõlmata lõhkeainete otsingut teenistuskoera abil, aga ka
esemete visuaalset ja tehnilist kontrolli (sh röntgen, endoskoop).
Selguse huvides rõhutame, et pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamisega
seotud tegevus ei ole ennetustöö, mida reguleerib PäästeS-i § 3 lõige 13.Kuigi eelnõu kohaselt
on § 3 lõigete 12 ja 13 sõnastused kohati sarnased, on nende sisu siiski erinev. Demineerimistöö
mõistes on ennetusega seotud tegevus konkreetselt seotud ohuga – pommiohu, lahingumoona
ohu ja plahvatusohu ennetamisega seotud tegevus. See on konkreetne tegevus, mida tehakse,
kui saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel saab tekkida ohukahtlus või oht.
4 Laaring, Mait jt, 2017. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 26.
6
Ennetustöö sisu päästeseaduse tähenduses on aga midagi muud. See tähendab inimeste
teadlikkuse ja valmisoleku suurendamist päästesündmuste ärahoidmiseks ja sündmusteks
valmistumiseks, aga ka teabe kogumist ja analüüsimist juba toimunud päästesündmuste,
inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta ning otsingu- ja päästetööl või muul juhul vees
uppunu kohta (vt lähemalt ennetustöö sisu selgitust järgmisest lõigust). Seega seadust lugedes
tuleb ennetustöö raames juhinduda kitsalt vaid ennetustöö definitsioonist ja demineerimistöö
puhul demineerimistöö definitsioonist.
Ennetustöö sisu reguleeritakse PäästeS-i § 3 lõikes 13. Võrreldes kehtiva PäästeS-i § 3 lõike 13
sõnastusega on lõige jagatud kolmeks punktiks, et hõlbustada selle loetavust. Eelnõukohase
PäästeS-i § 3 lõike 13 punkti 2 kohaselt täiendatakse ennetustöö mõistet selliselt, et ennetustöö
on teabe kogumine ja analüüsimine ka PPVS-i § 3 lõike 1 punkti 4 tähenduses otsingu- ja
päästetöö (edaspidi merepääste) käigus ning muul juhul vees uppunu kohta.
Muudatuse eesmärk on võimaldada Päästeametil ennetustöö tegemiseks töödelda andmeid,
sealhulgas isikuandmeid, ka merepääste sündmuste kohta ilma, et ta ise sündmuse lahendamisel
osaleks. Kehtiva sõnastuse kohaselt saab Päästeamet ennetustöö eesmärgil koguda ja
analüüsida üksnes päästesündmuse andmeid. Päästesündmuseks loetakse PäästeS-i § 3 lõike 1
kohaselt ootamatut olukorda, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu
inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse,
keskkonnareostuse või muu sarnase olukorra korral. Päästetöö on päästesündmuse toimumisel,
ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata
rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused (PäästeS-i § 3 lõige 11). Päästeameti
ülesanne on PäästeS-i § 5 lõike 1 punktide 1 ja 11 kohaselt päästetöö tegemine maismaal ja
siseveekogudel ning PPVS-i § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel
osalemine kaldalähedasel merealal, kui esineb vahetu oht inimese elule või tervisele, samuti
punkti 4 kohaselt ennetustöö. Päästeametil on õigus ennetustöö tegemiseks koguda ja
analüüsida andmeid, mis on vajalikud päästesündmuse ennetamiseks. PäästeS-i § 9 lõike 1
punkti 4 kohaselt ja kooskõlas siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrusega nr 38
„Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ (edaspidi PÄIS-i
põhimäärus) töötleb Päästeamet neid andmeid PÄIS-is.
Lisaks siseveekogudel ja kaldalähedasel merealal aset leidnud päästesündmuste andmetele on
Päästeametil terviklikuks ennetustööks vaja analüüsida ka merepäästesündmuste andmeid
eesmärgiga neid sündmusi ennetada. Eelkõige on Päästeametil vaja saada andmeid
merepäästesündmuse ja piiriveekogudel toimunud sündmuste kohta, mille käigus on inimene
hukkunud. Ujulates, basseinides, siseveekogudes ja kaldalähedasel merealal toimunud
sündmustele reageerib ka Päästeamet, sest neid käsitatakse päästesündmusena. Selliste
sündmuste kohta saab Päästeamet koguda teavet, mida ennetustöö eesmärgil analüüsida.
Päästeamet ei hakka merepäästesündmustele reageerima, kuid merepäästesündmuse juhi
otsusel on võimalik Päästeametit kaasata. Siiski on ka merepäästesündmuste ennetamisel
Päästeametil oluline roll, kuna asutus teeb terviklikult veeohutusele suunatud ennetustööd.
Merepäästesündmuste ennetamise ülesande lisamine Päästeameti ennetustöö osana loob
andmete töötlemiseks sisulise aluse. Aastas on kuni kümme uppumissurma, mille puhul
Päästeamet sündmusele ei reageeri (sündmuse toimumiskoht on kaugemal kui kaldalähedane
mereala), kuid Päästeametil on ennetusstrateegia kujundamiseks vaja sündmuse kohta
lisateavet. Praegu kogub sündmuse kohta teavet PPA, kellelt Päästeamet saab esialgse teabe
sündmuse kohta ning võimaluse korral ka lisainfot. Eelkõige on Päästeameti huvi saada teada
tegevusest, mis eelnes uppunuga veeõnnetusele, ning võimalikke lisategureid, mis viisid
sündmuseni (alkoholijoove, terviserike, päästevesti puudumine, ilmastikuolud jms). Kõiki neid
andmeid ei pruugi PPA-l olla, seega tuleb Päästeametil koguda vajalikku teavet.
7
Praegu puudub Päästeametil uppunute andmetele terviklik juurdepääs. Eelnõu koostajatele
teadaolevalt on JDM algatanud kohtuarstliku lahangu saatekirja koostamise protsessi
muudatuse. Kõnesolev muudatus ei ole sisult eraldiseisev, vaid on seotud Päästeameti
vajadusega saada uppunud isiku lahkamise saatekirjale kantud andmetele juurdepääs. Seetõttu
puuduvad muudatusel sellised mõjud, sealhulgas mõjud isikuandmete töötlemisele, mida oleks
vaja käesoleva eelnõu raames eraldi analüüsida. Kokkuvõttes antakse Päästeametile
muudatusega selge õiguslik alus töödelda peale päästesündmuste ka merepäästesündmuse,
sealhulgas uppunu, andmeid. Eesmärk on tagada, et veeõnnetuste kohta analüüsitavad andmed
oleks terviklikud ja seeläbi saaks Päästeamet veeohutuse valdkonnas ennetustööd tõhusamalt
sihistada.
Veeõnnetuste ennetamise eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist, mis on vastavalt PS-i § 16
ja § 28 lõike 1 alusel kaitstavad hüved. PS-i § 26 esimese lausega kaitstakse isiku eraelu
puutumatust, mida antud juhul riivatakse isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete kaitse
seaduse § 9 lõike 2 punkti 3 kohaselt on peale andmesubjekti surma isikuandmete töötlemine
õiguspärane, kui selleks on vastav õiguslik alus. Antud juhul kaalub veeõnnetuste tekkepõhjuste
väljaselgitamine tulevikus õnnetuste ärahoidmiseks üles riive, mis kaasneb surnud isiku või
tema pärijate õigustele. Uppunud isikute isikuandmeid töötleb Päästeamet minimaalses
võimalikus ulatuses, et seostada sündmusega seotud andmed konkreetse isikuga ja selgitada
välja õnnetuse tekkepõhjuseid. Need andmed on loetletud PÄIS-i põhimääruse § 6 lõikes 9.
Isikuandmete töötlemise õiguslik alus nähakse eraldi ette eelnõu § 1 punktis 5 toodud § 9 lõike
11 punktiga 7 (vees uppunu terviseandmed seoses uppumisega ning võimaliku vees uppumisega
seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed).
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PäästeS-i § 5 lõike 1 punkti 8.Muudatuse kohaselt on
Päästeameti ülesanne ehitusseadustiku (edaspidi EhS) kohaselt esitatavale ehitus- või
kasutusloa või ehitus- või kasutusteatise eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest
keeldumine kümne päeva jooksul eelnõu esitamisest arvates, kui ehitisele kehtib varjendi
rajamise kohustus või ehitisele on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded, välja arvatud
juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hindab tuleohutusnõudeid tuleohutuse seaduse § 5
lõike 11 või 12 kohaselt iseseisvalt.
Esmalt tuuakseselgemalt välja kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV-i üksus) võimalus
iseseisvalt hinnata tuleohutusnõudeid (Päästeameti osaluseta) ning väljastada üksikelamu,
abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid ning kooskõlastada ehitus- või kasutusteatise
eelnõusid. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Kehtiva TuOS-i § 5 lõigete 11 ja 12 kohaselt
saab KOV-i üksus Päästeameti kooskõlastuseta väljastada üksikelamu, abihoone ja suvila
ehitus- ja kasutuslubasid ning kooskõlastada ehitus- või kasutusteatise eelnõusid või nendest
keelduda. Kuna PäästeS sellele otsesõnu ei viita, on praktikas tekkinud küsimus, kummast
normist tuleb lähtuda. Õigusselguse tagamiseks täiendatakse PäästeS-i sõnastust, et Päästeamet
annab kooskõlastuse või keeldub sellest vaid siis, kui KOV-i üksus ei kasuta TuOS-is nimetatud
võimalust hinnata iseseisvalt ehitise tuleohutusnõuetele vastavust.
Lisaks täiendatakse punkti 8 selliselt, et Päästeameti ülesanne on ka EhS-i kohaselt esitatavale
ehitus- või kasutusloa eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine, kui ehitisele
kehtib varjendi rajamise kohustus. Vastavalt EhS-le kooskõlastab KOV-i üksus vajaduse korral
ehitusloa eelnõu asutusega, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse
esemega (EhS § 42 lõige 7 punkt 1). Vastava valdkonna asutuste all on eelkõige silmas peetud
riikliku järelevalve teostajaid riikliku järelevalve peatüki järgi. 1. juulil 2026. aastal jõustuva
EhS-i § 130 lõike 10 kohaselt teostab Päästeamet riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete
ja varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Seega, kui ehitisele kehtib varjendi rajamise
8
kohustus ja KOV üksus ehitusloa eelnõu Päästeametile saadab, hindab Päästeamet projektis
varjendi osa ning annab selle kohta KOVile kooskõlastuse või keeldub sellest.
Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse PäästeS-i § 5 uue lõikega 5. Muudatusega
sätestatakse, et kui ühendus terminalseadmega ohustab hädaabiteate menetlemise
toimepidevust, võib Häirekeskus rakendada selle suhtes ooteaega. Ühenduse ootelepanek on
üks võimalik meede, kuidas Häirekeskus saab kaitsta hädaabinumbri 112 toimepidevust
kõneliine ummistava tegevuse korral. Sealjuures on terminalseade elektroonilise side seaduse
§ 2 punkti 60 kohaselt tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab
saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid; terminalseade on ka ruuter ja
modem. Kehtiv õigus võimaldab sarnast meedet kasutada küberintsidendi korral, kuid muudel
puhkudel selleks õiguslikku alust pole. Ühenduse ootelepaneku võimalus on Häirekeskusele
oluline, et erinevatele sideliine ummistavatele tegevustele kiirelt reageerida. Ka Euroopa
elektroonilise side seadustiku5 artikli 109 lõike 3 kohaselt on liikmesriikidel kohustus tagada,
et Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra sidele vastatakse
nõuetekohaselt ja see edastatakse riiklikule hädaabiorganisatsioonile kõige kohasemal viisil6.
Sellisele hädaolukorra sidele vastatakse ning sellega tegeletakse vähemalt sama kiiresti ja
tõhusalt kui riigisises(t)e hädaabinumbri(te) puhul, kui see (need) on jätkuvalt kasutusel.
Käesoleva punktiga reguleeritavat ühendusele ooteaja rakendamise meedet käsitlevad eelnõu
koostajad terviklikult koos Häirekeskuse tegevuse häirimise eest karistamise võimalusega, et
tagada hädaabiteadete menetlemise toimepidevus. Toimepidevuse tagamiseks on oluline esmalt
häiriv tegevus peatada ja alles kõige viimase lahendusena toimepanijat karistada.
Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja
hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ (edaspidi hädaabiteadete
menetlemise kord) § 9 lõikes 3 nähakse ette, et teate menetleja peab rakendama hädaabiteate
menetlemise teenuse toimepidevuse tagamise meetmeid. Seega peab Häirekeskus juba praegu
järgima hoolsuskohustust ning riskijuhtimise põhimõtteid ja valmistama ette abinõud
hädaabiteadete menetlemise häirete korral või erakorralistes oludes (nt elektrikatkestused,
tulekahjud, veeavariid, ajutine teenuse ülekoormus vms) toimetulekuks ning olema valmis ka
nende rakendamiseks. Siinkohal tuleb arvestada, et kõnealune norm ei ole kõne ootelepaneku
meetme kohaldamiseks siiski piisav alus. Isikute õiguseid oluliselt riivava meetme kohaldamise
alus peab tulenema seadusest (seadusreservatsiooni põhimõte). Riigikohus on PS-i tõlgendades
rõhutanud, et avalikku võimu võib teostada üksnes volitusnormi alusel. „Seadusereservatsiooni
nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates
küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama
seadusandja.“7 Teisisõnu, kui on risk, et ühenduse ootelepaneku meetme kohaldamisega
kaasneb riive ja viibib isiku õigus saada hädaabi, siis peab selline meede olema reguleeritud
seaduses. Küberintsidendi korral annab vastava aluse küberturvalisuse seadus (edaspidi KüTS).
Meetme kohaldamiseks muudel puhkudel kui küberintsident reguleeritakse eelnõu kohaselt
PäästeS-is täiendav õiguslik alus. Näiteks oleks see asjakohane selleks, et takistada rikkis või
halvasti seadistatud seadmelt tehtavate ühenduste liinile pääsemist ning ajutiselt lõpetada
teadlikult korduvalt abivajaduseta hädaabinumbril 112 helistajate tegevus.
Küberintsidendi korral on Häirekeskusel juba praegu kohustus KüTS-i alusel kohaldada
olukorra lahendamiseks ja minimeerimiseks asjakohaseid meetmeid. KüTS-i § 3 lõike 1
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse
Euroopa elektroonilise side seadustik. – ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214. 6 Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 109 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et hädaolukorra
side abil on võimalus saada tasuta juurdepääs hädaabiteenistusele, kasutades Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112,
ja muudelt määratletud riigisisestelt hädaabinumbritelt. 7 RKÜKo, 03.12.2007, 3-3-1-41-06, punkt 21. Vt ka viide 10.
9
kohaselt on teenuseosutaja KüTS-i tähenduses ühiskonna toimimise seisukohast ülioluline
üksus ja ühiskonna toimimise seisukohast oluline üksus. Ülioluline üksus on KüTS-i § 3 lõike
2 punkti 3 kohaselt ka keskvalitsuse avaliku halduse üksus. Keskvalitsuse avaliku halduse üksus
on KüTS-i § 2 punkti 15 kohaselt mh valitsusasutuse hallatav riigiasutus ehk antud juhul ka
Häirekeskus. Oluline üksus on KüTS-i § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt näiteks andmekogu
vastutav töötleja. Häirekeskus on ka andmekogu vastutav töötleja – hädaabiteadete ning abi- ja
infoteadete andmekogu (edaspidi HKSOS) vastutav töötleja. Seega on Häirekeskus KüTS-i
mõistes teenuseosutaja ja peab järgima KüTS-s toodud kohustusi. KüTS-i § 7 lõike 1 kohaselt
peab teenuseosutaja rakendama alaliselt asjakohaseid ja proportsionaalseid tehnilisi,
tegevuslikke ning korralduslikke turvameetmeid, et:
1) hallata riske, mis ohustavad teenuseosutaja tegevuses või teenuse osutamisel kasutatava
süsteemi turvalisust, sealhulgas koostab vastava riskianalüüsi;
2) ennetada või minimeerida küberintsidendi mõju teenuseosutaja osutatava teenuse saajale ja
muule teenusele;
3) ennetada küberintsidenti või see tuvastada ja lahendada.
KüTSi kohaselt on teenuseosutaja seega kohustatud koostama vastava riskianalüüsi ning
teenuseosutaja peab rakendada ka meetmeid küberintsidendi mõju vähendamiseks ja olukorra
lahendamiseks. Häirekeskuse puhul on niisuguses olukorras kõne ootelepanek üks võimalik
meede, et sideliinide ummistamist vältida. Häirekeskuse tööd häiriv tegevus ei ole sageli aga
küberintsidendina käsitatav. PäästeS-is konkreetse meetme reguleerimisega võimaldatakse
Häirekeskusel ühenduse ootelepaneku meedet rakendada erinevates hädaabiteadete
menetlemise toimepidevust ohustavates olukordades – nii juhul, kui tegemist on
küberintsidendiga, kui ka juhul, kui kübeintsidendi tunnused puuduvad. Seeläbi saab
Häirekeskus keskenduda intsidendi mõju piiramisele ja meetme rakendamiseks ei pea eelnevalt
tuvastama, kas sündmusel avalduvad küberründe tunnused.
Ühenduse ootelepaneku meetme rakendamisel nii küberintsidendi korral kui ka muul juhul
tuleb iga kord hinnata sellega kaasnevaid riske. Kui meetme rakendamise tagajärjel jääb
inimene abita, võib tõenäoliselt kaasneda õigusvastane riive isiku õigusele saada riigi kaitset
(PS-i § 13 lõige 1), samuti õigusele elule (PS-i § 16) ja õigusele tervise kaitsele (PS-i § 28
lõige 1). Seetõttu peab meetme rakendamine olema kajastatud Häirekeskuse koostatud
hädaabiteenuse toimepidevuse riskianalüüsis, et maandada võimalikke riske. Hädaabiteadete
menetlemise korra § 9 lõike 2 kohaselt peab Häirekeskus koostama hädaabiteate menetlemise
teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ning töötama välja toimepidevust tagavad meetmed.
Riskianalüüsi ja toimepidevuse tagamise meetmeid peab seejuures uuendama regulaarselt.
Samuti tuleb meetme kohaldamise täpsemad alused määratleda Häirekeskuse sisemise
töökorraldusega ning meetme rakendamine peab olema iga kord läbikaalutud ja põhjendatud
vajadusega. Häirekeskus peab oma tegevuses ja meetmete rakendamisel lähtuma seaduslikkuse,
proportsionaalsuse ja otsrabekuse põhimõttest (kehtiv PäästeS-i § 2 lõige 6).
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PäästeS-is PÄIS-i pidamise eesmärke. PÄIS-i pidamise
eesmärgina lisatakse PäästeS-i § 9 lõikesse 1 kaks uut punkti – punktid 6 ja 7.
Punkti 6 kohaselt töödeldakse PÄIS-is hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud ulatusliku
evakuatsiooniga seotud andmeid, et selgitada välja isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta. See
eesmärk on uus, kuivõrd ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid PÄIS praegu ei sisalda.
HOS-i § 16 lõike 2 kohaselt on ulatuslik evakuatsioon hädaolukorra või selle ohu korral
elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. Ulatuslikuks
evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet (HOS-i § 16 lõige 3).
Sisuliselt on Päästeameti vastutada evakuatsiooni üldine korraldus, juhtimine, elanike teavitus,
10
elanike evakueerimise korraldus, transpordi korraldus, esmaabi korraldus ning
kogunemispunktide ja evakuatsioonikohtade töö korraldus.8 Seoses elanike evakueerimise
korraldusega on vaja kaardistada isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta pärast seda, kui nad
on ohustatud alalt ära liikunud. Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. aasta määruse nr 112
„Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö,
avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks
valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord“ § 10 lõike 4 kohaselt tuleb
evakuatsioonikohas tagada evakueeritute viibimiseks esmased olme- ja hügieenitingimused,
esmavajalik toitlustamine ja joogivesi, esmaabi andmine ning füüsiline turvalisus. Nende
tingimuste täitmine eeldab seda, et teatakse, kui palju isikuid evakuatsioonikohta vajab. See,
milliseid andmeid konkreetselt kogutakse, tuuakse välja PÄIS-i põhimääruses, töödeldavate
isikuandmete ulatus on toodud eelnõu § 1 punktis 5. Kuna PÄIS on andmekogu, kus
töödeldakse Päästeameti ülesannetega seotud andmeid, ja ulatusliku evakuatsiooni korraldus
on Päästeameti ülesanne, on päästeinfosüsteem selliste andmete töötlemiseks loogiline koht.
Punkti 7 kohaselt töödeldakse PÄIS-is Päästeameti ülesannetega seonduvaid andmeid, et
koostada analüüse ja statistikat. Lisanduv eesmärk kasutada PäästeS-i § 9 lõike 1 punktides 1–
5 nimetatud andmeid Päästeameti ülesannetega seonduvate analüüside ja statistika
koostamiseks ei ole uus. Ka PÄIS-i põhimääruse § 1 lõikes 2 on ette nähtud, et lisaks PäästeS-i
§ 9 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele kasutatakse infosüsteemi andmeid Päästeameti
toimingutega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ning statistilistel eesmärkidel.
Antud eesmärk lisatakse muudatuse kohaselt ka seadusesse. PS-i §-ga 10 nähakse ette
seaduslikkuse põhimõte, mis tähendab, et avaliku võimu tegevus ei tohi olla vastuolus
seadusega (seaduse ülimuslikkus). Seadusliku aluse põhimõte (seaduse reservatsioon)
tähendab, et avalikku võimu võib teostada vaid volitusnormi alusel9. „Seadusereservatsiooni
nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ning tähendab, et põhiõigusi puudutavates
küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama
seadusandja. PS-is ette nähtud pädevus- ja vorminõuete eesmärk on tagada PS-i kandvate
printsiipide (õigusselguse, õiguskindluse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte)
järgimine ja tõhusam põhiõiguste kaitse10.“ Ülesannete täitmisega seonduvate analüüside
koostamine on vajalik Päästeameti töö planeerimiseks – selle teabe alusel planeeritakse näiteks
töökorralduse muudatusi.
Vajadus reguleerida seaduses andmekogu pidamise eesmärke tuleneb isikuandmete kaitse
üldmääruse (edaspidi IKÜM)11 nõuetest. IKÜM-is nähakse isikuandmete töötlemisele ette
järgmised üldalused:
1) isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus (artikli 6 lõige 1);
2) liikmesriigil on õigus reguleerida teatud andmetöötlust täpsemalt (artikli 6 lõike 3
punktid c ja e);
3) kohustus on määrata täpselt ja selgelt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk, mille
üks olulisemaid eesmärke on tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus (artikli 5
lõike 1 punktid a ja b);
4) tuleb tagada põhiõigus informatsioonilisele enesemääramisele, mille kohaselt peaks
inimesele olema tema isikuandmete kohta teada, kes, mis eesmärgil ja milliseid
8 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. –
seletuskiri.pdf. 9 Kalmo, Hent, Kask, Oliver, 2020. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 10 nr 44. 10 Vt viide 8. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.
11
isikuandmeid töötleb ning mida nende andmetega tehakse peale ettenähtud töötlemise
lõppemist.
Ka avaliku teabe seaduse (edaspidi AvtS) § 431 lõike 1 kohaselt võib andmekogu asutada üksnes
eesmärgiga täita seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ülesandeid. AKI on
andmekogude juhendis samuti märkinud, et andmekogu pidamise eesmärk kui volitusnormi
tuum peab olema seaduses sätestatud. Niisugune reguleerimine on vajalik andmekogu pidamise
ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle kontrolli teostamiseks12.
Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt sätestatakse § 9 lõikega 11 PÄIS-is töödeldavate isikuandmete
ulatus. Muudatusega luuakse seaduse tasandil parem õigusselgus isikuandmete töötlemise
ulatusest. Eelnõuga ei muudeta PÄIS-is töödeldavate isikuandmete koosseisu, välja arvatud
osas, mis puudutab ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid.
Isiku üldandmete mõistet ei ole kehtiva õigusega reguleeritud. Senises õigusloome praktikas on
selle all mõistetud isiku nime, isikukoodi, sugu, kodakondsust, kontaktandmeid, sealhulgas
aadressi ja emakeelt. Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatavafüüsilise isiku
ehk andmesubjekti kohta (IKÜM-i artikli 4 punkt 1). Tuvastatav füüsiline isik on seejuures isik,
keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu
nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise,
füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.
Kuna isikut on võimalik tuvastada ka kaudsete tunnuste põhjal, siis käsitatakse isikuandmeid
laiemalt kui üksnes otse nime alusel tuvastatava inimese andmed.
Isikuandmete kaitse on üks põhiõigusi, mis on tagatud osana perekonna- ja eraelu kaitsest PS-i
§ 26 kohaselt. Samuti on see osa igaühe õigusest vabale eneseteostusele (PS-i § 19). Igal
põhivabadusse sekkumisel ja piirangul peab PS-i järgi olema seaduslik alus, mille tagajärjed on
ettenähtavad ja piisavalt selged.13 Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes
seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja
vabaduste kaitseks, et tõkestada kuritegu või tabada kurjategija.14 Riigikohus on varasemas
kohtupraktikas märkinud, et „[e]raelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas
isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist“.15
Ka EL-i põhiõiguste hartas nõutakse põhiõiguste piirangu sätestamist seaduses. Euroopa Kohus
on praktikas rõhutanud, et harta artikli 8 lõikega 2 lubatakse isikuandmete töötlemist, kui on
täidetud teatud tingimused. Isikuandmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud
eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel.
Harta artikli 52 lõikega 1 nähakse ette, et selliseid õigusi võib piirata tingimusel, et piirangud
on ette nähtud seadusega, need arvestavad nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning need
on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalikud ja vastavad tegelikult liidu tunnustatud
üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.16
Isikuandmete kaitse ei ole absoluutne õigus ka IKÜM-i kohaselt, millega nähakse ette, et
töötlemise õiguspärasust tuleb kaaluda selle järgi, mis ülesannet see ühiskonnas täidab, ning
tasakaalustada proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt muude põhiõigustega. Euroopa Kohtu
praktika järgi peab isikuandmetega seotud põhiõiguste piiramisel piirduma vältimatult
vajalikuga: „Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tuleneb samuti Euroopa Kohtu
väljakujunenud praktikast, mille kohaselt nõuab eraelu puutumatuse põhiõiguse kaitsmine liidu
12 Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend, lk 6–7. 13 Kalmo, Hent 2020. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 11 nr 23. 14 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri. – 778 SE. 15 RKHKo, 12.07 2012, 3-3-1-3-12, punkt 19. 16 EKo C-92/09 ja C-93/09, punktid 49 ja 50.
12
tasandil, et isikuandmete kaitse erandid ja piirangud piirduksid rangelt vajalikuga.“17 Lisaks
peab kõnealune piirang kujutama endast põhiõigusi vähimal määral riivavat meedet, et
saavutada taotletav eesmärk.18
Praegu on töödeldavad isikuandmed sätestatud PÄIS-i põhimääruses, kuid seaduses pole
isikuandmete ulatust välja toodud. PäästeS-i lisatakse regulatsioon, et selgemalt vastata
põhiseaduslikule korrale ja IKÜM-iga seatud nõuetele. Vajadusele täiendada PäästeS-i
isikuandmete töötlemise ulatuse teabega on varem tähelepanu pööranud ka
Justiitsministeerium19. PÄIS-is töödeldavate isikuandmete koosseis kategooriate kaupa on
eelnõu kohaselt reguleeritud punktides 1–9. Täpsemalt on töödeldavad isikuandmed nimetatud
PÄIS-i põhimääruses ja selgitused vastava PÄIS-i põhimääruse eelnõu seletuskirjas.
Punkti 1 kohaselt töödeldakse Päästeameti ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku
üldandmeid ning teenistuskoha andmeid. Päästetööks valmis oleva (kutseliste ja vabatahtlike
päästjate) isikkoosseisu üldandmed hõlmavad ees- ja perekonnanime ning isikukoodi ning
teenistuskoha andmed hõlmavad struktuuriallüksust, valvekoosseisu numbrit ja ametinimetust.
Päästesündmuse korral kantakse PÄIS-i sündmusele reageerinud ressursi andmed ehk
reageerinud meeskonna liikmete ees- ja perekonnanimed ning päästetöö juhi ees- ja
perekonnanimi. Päästeameti ülesande täitja üldandmete alla läheb ka demineerimistööd tegeva
isiku ees- ja perekonnanimi ning tema telefoninumber. Ehitise tulekahju puhul kantakse PÄIS-i
sündmuskohal menetlust läbiviinud päästeametniku ees- ja perekonnanimi ning tema
ametikoht. Ohutusalase nõustamise osas kantakse PÄIS-i nõustaja ees- ja perekonnanimi,
regioon ning struktuuriüksus. Ohutusalase koolitus- ja teavitustegevuse osas kantakse PÄIS-i
ennetustegevuse läbiviija ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning struktuuriüksus.
Järelevalvemenetlust puudutavas osas kantakse PÄIS-i järelevalvet teostanud päästeametniku
ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning struktuuriüksus.
Päästeameti ülesande täitmisse kaasatud isikud on isikud, kes pidevalt Päästeameti tegevuses
ei osale, kuid kes on olenevalt sündmusest ülesande täitmisse kaasatud, näiteks
abipolitseinikud. Päästetööle kaasatud isiku puhul kantakse PÄIS-i kaasatud isiku ees- ja
perekonnanimi.
Punkti 2 kohaselt töödeldakse päästesündmusega seotud isiku üldandmeid ja teenistuskoha
andmeid. Päästesündmusega seotud isiku üldandmete all mõeldakse näiteks päästetööl vastava
objektiga seotud füüsilise isiku üldandmeid, nagu ees- ja perekonnanimi, telefoninumber,
e-posti aadress, isikukood või sünniaeg ja elukoha aadress, ning demineerimistööl vastava
objektiga seotud isiku üldandmeid, nagu ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber. Lisaks
lähevad selle punkti alla tulekahjuteate tühistamise korral tulekahju tühistaja andmed (kui
füüsiline isik, siis tema nimi) ja objekti, kust tulekahjuteade tuli, kontaktisiku andmed (ees- ja
perekonnanimi ning telefoninumber). Päästesündmusega seotud isiku teenistuskoha andmed on
päästesündmuse raames menetlust läbiviiva politseiametniku ametikoht ja tema telefoninumber
ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja kontaktisiku ametikoht ja tema telefoninumber.
Punkti 3 kohaselt töödeldakse päästesündmuse põhjustaja üldandmeid ja sotsiaalse tausta
andmeid. Päästetöö andmed hõlmavad PÄIS-is ka oletatava põhjustaja andmeid, need on ees-
ja perekonnanimi, telefoninumber, isikukood või sünniaeg ning elukoha aadress. Tulekahju
põhjustaja korral kantakse PÄIS-i tulekahju põhjustaja sugu, vanus, suhtluskeel ja tema
sotsiaalse tausta andmed (näiteks toimetulek, sotsiaalne staatus, isiku sotsiaalne käitumine).
17 EKo C-203/15 ja C-698/15, punkt 96. 18 Vt nt EK C-92/09 ja C-93/09, punkt 81. 19 Justiitsministeeriumi 06.07.2023. aasta kiri nr 8-2/4456.
13
Punkti 4 kohaselt töödeldakse ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmeid. Need
hõlmavad evakuatsioonikohta vajava isiku üldandmeid, milleks on isiku kodakondsus, sugu,
ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünnikuupäev ning tema kontaktandmed (telefon, aadress,
e-posti aadress, emakeel). Kuna neid andmeid kehtiv PÄIS-i põhimäärus ei sisalda, on selles
osas täiendatud ka PÄIS-i põhimäärust (vt rakendusakti kavandeid).
Üldandmed on vajalikud selleks, et aru saada, kui palju inimesi ja kes täpsemalt
evakuatsioonikohta ning abi vajavad. Seejuures on oluline teada, kui palju on lapsi, naisi ja
mehi, sest evakuatsioonikohas tuleb tagada näiteks esmased olme- ja hügieenitingimused ning
esmavajalik toitlustus. Täpsemad andmed, nagu isikukood ja sünnikuupäev, on vajalikud
seetõttu, et sama nimega võib olla mitu inimest. Olukorras, kus pereliikmed on sattunud eri
kohtadesse ja sideteenus pole kättesaadav, on selliselt võimalik pered kokku viia. Üldandmed
on vajalikud ka Häirekeskuse, PPA ja KOV-ide jaoks, sest inimestele on oluline ka
evakuatsioonikohas saada vajalikke ravimeid, toetusi ning muud abi. Isiku aadress ehk elukoht
on oluline info KOV-ide (info, millisest linnast või vallast isik pärineb) vaatest ja vajaduse
korral isikule vältimatu sotsiaalabi osutamise mõistes. Kokkuvõttes, kui inimene
evakuatsioonikohta vajab, tuleb selleks vajalikud tingimused korraldada. Seda ei ole võimalik
teha, kui puuduvad andmed, mis tagaksid talle vajaliku abi, näiteks kiire arstiabi (vaatamata
sellele, et näiteks arstiabi teenust Päästeamet ise ei paku).
Punkti 5 kohaselt töödeldakse päästesündmusel hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja
pääsenu üldandmeid. Need andmed on vajalikud selleks, et koostada koosmõjus muude
andmetega statistikat niisuguste sündmuste kohta. Üldandmed, mida olenevalt sündmusest
töödeldakse, on järgmised: sugu, vanus, isikukood, emakeel, elukoht.
Punkti 6 kohaselt töödeldakse päästesündmusel hukkunu ja vigastatu päästesündmusega seotud
terviseandmeid ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse
tausta andmeid. Päästesündmusel hukkunu ja vigastatu terviseandmed on isiku terviseandmed,
mis on konkreetselt ja ainult seotud päästesündmusega: hukkunu surma põhjus, vigastuse liik
ning terviseseisundi seos päästesündmuse tekkimisega, päästesündmusesse sattumise või
vigastada saamise või hukkumisega. Päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmed,
sealhulgas terviseandmed, on vajalikud selleks, et selgitada välja päästesündmuse asjaolud
ennetustöö ja järelevalve planeerimiseks (kehtiva PäästeS-i § 9 lõike 2 punkt 2). Riskikäitumise
ja sotsiaalse tausta andmed on oluline teave, et hinnata päästesündmuste, sealhulgas tulekahjude
ja uppumiste ennetamise võimalusi. Hukkunu või vigastatu riskikäitumise andmete all
mõeldakse isiku ohtu põhjustavat käitumist (sh ohutusnõuete rikkumist), tema eluviisi,
alkoholitarvitamist ja tulekahju puhul ka viiteid suitsetamisele. Sotsiaalse tausta andmed
hõlmavad hukkunu ja vigastatu sotsiaalset staatust (pensionär, üliõpilane, töötu vms),
varasemat kokkupuudet sotsiaaltöötajatega ning isiku sotsiaalset käitumist, sealhulgas
lähedaste või sugulaste olemasolu ja info- ja suhtluskanalite kasutamist. Riskikäitumise ja
sotsiaalse tausta andmed võidakse saada olenevalt olukorrast kas isikult endalt, tema
sugulastelt, sotsiaaltöötajatelt jne.
Punkti 7 kohaselt töödeldakse vees uppunu terviseandmeid seoses uppumisega ning võimaliku
vees uppumisega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmeid. Neid andmeid töötleb
Päästeamet selleks, et mõista uppumissurmade asetleidmise põhjuseid ja vähendada selliseid
sündmuseid tulevikus. Statistikasse arvestatakse Eesti territooriumil asetleidnud
uppumissurmad. Vees uppunu terviseandmed on seotud konkreetselt uppumisega, sisuliselt
tähendab see terviseseisundi seost uppumisega. Lisaks läheb siia alla uppunu surma põhjus.
Riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed hõlmavad uppunu eluviisi, varasemat kokkupuudet
sotsiaaltöötajatega, uppumisele vahetult eelnenud tegevust, sealhulgas joobeseisundit ja
14
uppumisohtu põhjustavat käitumist. Sellised andmed võidakse saada sotsiaaltöötajalt,
sugulastelt, naabritelt jne.
Punkti 8 kohaselt töödeldakse tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja
kooskõlastamismenetlusega seotud isiku üldandmeid ja kutsealaga seotud andmeid. Need on
ehitise omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, tuleohutusülevaatust teinud
isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, enesekontrolli tuleohutusaruande täitja ees- ja
perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning ehitusprojekti koostaja ees- ja
perekonnanimi ning telefoninumber. PÄIS-i kantakse ka küttesüsteemi puhastamisega seotud
isiku, korstnapühkija ja pottsepa andmed. Korstnapühkija ja pottsepa puhul kantakse PÄIS-i
peale nime, isikukoodi, e-posti aadressi ning telefoninumbri ka tema kutsealaga seotud andmed
– kvalifikatsiooni nimetus ja kutsetunnistuse number. Ka tuleohutusülevaatust teinud isiku
puhul kantakse PÄIS-i tema kutsealaga seotud andmed (kvalifikatsiooni nimetus,
kutsetunnistuse number). Lisaks eeltoodule kantakse PÄIS-i automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi korrashoiu eest vastutava isiku ja automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldaja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber; üld- ja
detailplaneeringu koostaja ning kooskõlastaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber või
e-posti aadress ning ehitus- või kasutusloa eelnõuga seonduvalt ehitise omaniku ning
kooskõlastaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber või e-posti aadress ning
omanikujärelevalve teostaja ja ehitaja andmed.
Punkti 9 kohaselt töödeldakse ohutusnõustamise korral eluruumi valdaja üldandmeid, kodus
ohutu toimetulekuga seotud terviseandmeid ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud
riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmeid. Eluruumi valdaja üldandmed on valdaja ees- ja
perekonnanimi, elukoha aadress, suhtluskeel ning telefoninumber. Terviseandmed hõlmavad
infot eluruumi kasutaja füüsilise või vaimse erivajaduse kohta. Riskikäitumise ja sotsiaalse
tausta andmed hõlmavad infot eluruumi valdaja eluviisi kohta (suitsetamine,
alkoholitarvitamine), eluruumi kohandamise vajaduse kohta ning hinnangut eluruumist
tulenevate riskide kohta. Ohutusnõustamisel kogutakse infot isiku nõusolekul. Andmeid
töödeldakse selleks, et kujundada turvaline elukeskkond ja seda hoida, ennetada ohtusid ning
planeerida edasist Päästeameti tegevust.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse PäästeS-i § 9 lõiget 2 punktiga 41, mille kohaselt kantakse
PÄIS-i ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmed. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 4,
mille kohaselt töödeldakse PÄIS-is ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid, et selgitada
välja isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta. Kuna kehtiva PäästeS-i § 9 lõikes 2 tuuakse välja
üldised andmete kategooriad, mida PÄIS-i kantakse, tuleb ka ulatusliku evakuatsiooni andmete
osas lõiget 2 täiendada. Isikuandmete töötlemise ulatus, mis puudutab ulatusliku evakuatsiooni
andmestikku, on toodud eelnõu § 1 punktis 5 (vt ka eelmise punkti selgitus).
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse PäästeS-i § 9 lõikes 4 ettenähtud põhimäärusega
reguleeritavat PÄIS-i pidamise korda. Muudatuse kohaselt on siseministri määrusega võimalik
reguleerida:
1) PÄIS-i ülesehitus ja andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) andmete parandamise kord;
4) andmete ja logide säilitustähtajad;
5) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine;
6) andmesaajad;
7) vastutava töötleja ülesanded;
8) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
9) järelevalve PÄIS-i pidamise üle.
15
Võrreldes sätte kehtiva sõnastusega on lisandunud andmeandjad, andmetele juurdepääs ja
andmete väljastamine, vastutava ja volitatud töötleja täpsed ülesanded ning järelevalve PÄIS-i
pidamise üle. Muudatus ei ole sisuline – PÄIS-i põhimääruses sisalduvad need normid ka
praegu, kuid seda ei ole reguleeritud seaduses. Kuna tegemist on andmekogu pidamise oluliste
aspektidega, siis tuleb need reguleerida seadusega. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne PÄIS-i
põhimääruse täiendamise vajadust, vaid seaduses nähakse täpsemalt ette piirid, mida on lubatud
reguleerida andmekogu põhimääruses.
Ka see muudatus tehakse kooskõlas PS-i §-s 10 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, mille
kohaselt langetab põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused seadusandja (vt § 1
punkti 4 juures toodud selgitused).
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PäästeS-i § 91 lõigetega 7 ja 8. Täienduste kohaselt on
PÄIS-i vastutaval töötlejal õigus teenuse kvaliteedi hindamise ja arendamise eesmärgil
kasutada PÄIS-i kantud kontaktandmeid, et pärida Päästeameti ülesande täitmisega kokku
puutunud isikult tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Isikul on seejuures alati
õigus keelduda edasisest tagasiside pärimisest. Kontaktandmeid võib tagasiside pärimiseks
kasutada mõistliku aja jooksul pärast talle osutatud teenuse osutamist.
Kehtiva PäästeS-i § 9 lõike 6 alusel on PÄIS-i vastutaval töötlejal õigus isiku nõusolekul
kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega
seotud järgmisi teavitusi: järgmise korstnapühkimise aeg; tuletõrje veevõtukohast vee
kasutamine; õigusaktide muudatused ja muu ohutust suurendav teave. PäästeS-i § 9 lõige 6 on
seotud teavituste saatmisega. Selle kohaselt on Päästeametil õigus edastada näiteks PÄIS-i
küttesüsteemide portaalist isikutele avalik-õiguslikke automaatseid meeldetuletusi, mille
saamise vastu on isikul eelduslikult suur huvi. Samuti saab Päästeamet edastada näiteks
automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide omanikele süsteemi hooldamise
meeldetuletusi või tuletõrje veevõtukoha omanikele teavet, kui veevõtukohast on vett võetud.
Kehtiv PäästeS-i § 9 lõige 6 ei anna seega õigust kasutada PÄIS-i kantud kontaktandmeid
selleks, et pärida isikult tagasisidet temale osutatud teenuse rahulolu kohta.
PäästeS-i täiendusega antakse selge ja konkreetne alus tagasiside kogumiseks teenuste kohta,
mida inimene on Päästeametilt saanud. Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määruse nr 88 „Teenuste
korraldamise ja teabehalduse alused“ § 4 kohustab kõiki valitsusasutusi ja tema allasutusi
tagama avalike teenuste kvaliteedi, mistõttu on vajalik avaliku teenuse kvaliteeti mõõta. Avalike
teenuste kvaliteedi mõõtmine küsitluse kaudu on mõistlik, vajalik ja eesmärgipärane meede.
Kuivõrd muudatuse kohaselt saab Päästeamet õiguse kasutada isikute kontaktandmeid, et
küsida oma avalike teenuste kohta tagasisidet, antakse talle sel eesmärgil ka õigus töödelda
vajalikke isikuandmeid. IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punktist b tuleneb kohustus määrata täpselt ja
selgelt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk, muu hulgas selleks, et tagada isikuandmete
töötlemise läbipaistvus (artikli 5 lõike 1 punkt a) ja põhiõigus informatsioonilisele
enesemääramisele. Kui isikuandmeid kasutatakse selleks, et võtta isikuga hiljem ühendust ja
küsida tagasisidet Päästeameti ülesannete täitmise kohta, on see andmete teisel eesmärgil
töötlemine. IKÜM-i artikli 6 lõigete 3 ja 4 järgi peab muul eesmärgil isikuandmete töötlemiseks
olema nõusolek, liikmesriigi õiguslik alus või hinnang uue eesmärgi ühilduvuse kohta. IKÜM
art 6 lg 3 kohaselt kehtestatakse punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alused
vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega. Liikmesriigi õiguslik alus peab aga
IKÜM artikkel 6 lõikes 4 sisalduvatele kriteeriumitele vastamiseks teenima selgelt mõnda
eesmärki, mis on artikkel 23 lõikes 1 nimetatud ning lisaks olema vajalik ja proportsionaalne.
Nimetatud eesmärkidest võib kõne alla tulla artikkel 23 lõike 1 punktis e nimetatud
„liikmesriigi muu üldist avalikku huvi pakkuv oluline eesmärk““. Isikute kontaktandmete
16
kasutamine, et uurida nende rahulolu teenusega, on piisavalt kaalukas, et käsitada seda
liikmesriigi muu üldist avalikku huvi pakkuva olulise eesmärgina ja töödelda andmeid teisel
eesmärgil.
Mitmete Päästeameti teenuste puhul on võimalik küsida isiku nõusolekut tagasiside
küsimustiku saatmiseks, kuid on ka teenuseid, kus nõusoleku küsimine, vajadusel hilisem
nõusoleku tõendamine ning nõusoleku andmata jätmise korral küsimustiku saatmata jätmine,
on raskendatud ja seotud nii organisatoorsete kui tehniliste riskidega. Päästeamet kogub
tagasisidet näiteks päästemeeskonna tegutsemise kohta päästesündmustel. Tagasiside
küsimustiku saatmine eeldab e-posti aadressi küsimist kontaktisikult sündmuskohal (e-posti
aadressi andes annab isik nõusoleku tagasiside küsimustiku saatmiseks). Nõusoleku küsimine
eeldab seega sündmuskohal inimesega suhtlemist ja selgitamist. Selline nõusoleku küsimine
sündmuskohal on aga raskendatud, kuna inimene on teda puudutava sündmuse osas niigi
ärevuses. Arvestades, et päästesündmuse näol on suure tõenäosusega tegemist isikule ka kahju
tekkimisega, võib eeldada, et isik on stressiseisundis ja ta ei pruugi mõista e-posti aadressi
küsimise eesmärki. Samuti võib olla kahju kannatanud isikule ebameeldiv või arusaamatu, kui
sellises olukorras küsitakse temalt luba tagasiside küsimustiku saatmiseks. Ka päästeteenistujal
ei pruugi õnnestuda sellel ajahetkel hinnata isiku adekvaatsust nõusoleku andmisel (st mida
nõusoleku andmine tähendab ja mida võib kaasa tuua jne). Päästesündmuse lahendamise
ajahetkel on nii päästeteenistujate kui ka teenuse tarbijate fookus suunatud üksnes sündmuse
lahendamisele (inimelu ja vara päästmisele). Samuti eeldab nõusolek kirjalikku vormi, mida
vahetult päästesündmuse käigus on keeruline vormistada. Seda eelkõige ajalisest vaatest, kuid
ka seetõttu, et sündmusel vahetult kirjalikult midagi ei vormistata. Päästesündmuse
lahendamisel toimub info talletamine vahetult raadioside teel ja sündmuse protokoll täidetakse
pärast sündmust komandos.
Sarnaseid protsesse on veel, kus hetkel, mille kohta tekib tagasiside küsimise vajadus, ei ole
Päästeametil võimalik tagasisidet küsida või on sellise võimaluse loomine ebamõistlikult
halduskoormav või kulukas. Nii näiteks koosneb tule- ja kemikaaliohutuse järelevalvega seotud
haldusmenetlus mitmest omavahel seotud ja hargnevast etapist, mille raames tagasiside
küsimise nõusoleku integreerimine eeldaks märkimisväärseid tööprotsessi muudatusi. See
tõstaks nii inspektorite halduskoormust kui muudaks ka klienditeekonda pikemaks. Selliselt
jääb teenuse arendamiseks vajalik kasutaja tagasiside saamata.
Lisaks on oluline märkida, et tagasiside andmine iseenesest on vabatahtlik.
Isikuandmete töötlemise õiguslik alus peab tulenema seadusest. Kuigi IKÜM ei nõua õigusliku
aluse kehtestamist seaduse tasandil, tuleneb selline nõue PS-st. Igasugune isikuandmete
töötlemine puudutab isiku põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele (PS § 26).
Põhiõiguste piiramise olukorras kohaldub PS § 3 lõikest 1 tulenev parlamendireservatsiooni
ehk olulisuse põhimõte, mille kohaselt peab põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi
reguleerima Riigikogu20.
Selleks, et arendada teenuseid nii, et nad vastaksid parimal moel ühiskonna ootustele, on oluline
kliendikesksus. Seetõttu on vaja teenuste arendamiseks ja kvaliteedi tagamiseks arvestada
teenust saanud isikute vahetu tagasisidega. Päästeamet kogub hetkel teenuste tarbijate
tagasisidet isiku nõusoleku alusel. Aastas saadetakse välja 15 000 kuni 20 000 küsimustikku ja
vastamismäär on keskmiselt 15 kuni 20%. Avalike teenuste asutuseväliste tarbijate tagasisidet
kogutakse kontaktijärgselt järgmiste tegevuste kohta:
1) päästesündmuste lahendamine;
20 RKPJKo 06.04.2021, 5-20-12/9, 2 p 62.
17
2) ennetustöö tegevused (koolitused, infopäevad, noorteringid jms);
3) tuletõrjemuuseumi külastused.
Lisaks kogutakse tagasisidet vastavalt vajadusele (ühekordse või perioodilisena) üksikute
protsesside või tegevuste kohta (nt konverentsid, partneri kaasamine, analüütilised tooted jms)
nii organisatsioonivälistelt kui -sisestelt tarbijatelt. Samuti on võimalik anda tagasisidet
Päästeameti teenustele kodulehel paikneva vormi kaudu. Tagasiside põhjal arendatakse
Päästeameti avalikke teenuseid, parendatakse protsesse ja disainitakse e-kanaleid. Mitme
teenuse puhul (nt tuleohutuse kontroll, ehituskontroll) ei ole organisatoorselt ega tehniliselt
võimalik tagada nõusolekust keeldumisel esmakordse küsimustiku mittejõudmist adressaadile
(isik saab loobuda edasistest teavitustest pärast esmakordset saatmist), mistõttu jääb väärtuslik
tagasiside Päästeametil saamata.
Sarnane regulatsioon on ka kehtiva PäästeS-i § 91 lõikes 6, mille kohaselt on HKSOS-i
vastutaval töötlejal õigus kasutada andmekogusse kantud kontaktandmeid, et pärida
hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega
rahulolu kohta. Muudatuse eesmärk on sarnane – saada tagasisidet teenuste kohta, mida inimene
on Häirekeskuse poole pöördudes tarbinud. Seejuures mõeldakse just Häirekeskuse osutatud
teenust, mitte näiteks PPA või Päästeameti oma.
Muudatuse tulemusena rakendab Päästeamet süsteemi, kus on võimalik küsida kõigilt
Päästeameti avalike teenuste saajatelt pärast talle teenuse osutamist tagasisidet. Praktikas kõigi
teenuste ja kõigi tarbijate tagasisidet siiski ei koguta, teenuste ja adressaatide valik sõltub iga
teenuse klienditeekonnast. Isikule jääb seejuures alati õigus keelduda tagasiside andmisest,
õigus nõuda kontaktandmete kustutamist ja loobuda järgmistest tagasiside küsimustike
saamisest.
Eelnõu § 1 punktiga 9 sõnastatakse ümberPäästeS-i § 91 lõikes 1 reguleeritud HKSOS-i
pidamise eesmärk. Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on riigi infosüsteemi
kuuluv andmekogu, kus töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et:
1) menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks;
2) menetleda abi- ja infoteateid teabe ja käitumisjuhiste vahendamiseks riiklikes küsimustes;
3) koostada Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks;
4) koguda Häirekeskuse ülesannetega seotud statistikat Häirekeskuse töö korraldamiseks ja
teenuste arendamiseks.
Muudatusega ühtlustatakse sätte ülesehitust PÄIS-iga, loetledes konkreetsed tegevused, mille
käigus on isikuandmete töötlemine õiguspärane. Sõnastusest on välja jäetud Häirekeskusele
pandud andmete töötlemise üldisem eesmärk – kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning
keskkonda, kuna see ei ava andmetöötluse sisulist poolt ja koormab asjatult sätte teksti.
Võrreldes kehtiva sõnastusega on täiendava eesmärgina lisatud Häirekeskuse ülesannetega
seonduvate analüüside koostamine ja statistika kogumine. Sätte loetavuse hõlbustamiseks on
lõige jagatud neljaks punktiks. Muudatus ei ole sisuline – Häirekeskus koostab oma tegevuse
planeerimiseks analüüse ja statistikat ka praegu, kuid seadusesse lisatakse see andmete
töötlemise eesmärgina.
Kõnesoleva muudatuse põhjendused sarnanevad eelnõu § 1 punktiga 4 tehtava muudatuse
põhjendustega – nii PÄIS-is kui ka HKSOS-is töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid,
vastava asutuse ülesannete täitmiseks. Seetõttu ei ole selgitusi käesolevas punktis üle korratud.
Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse HKSOS-is töödeldavate isikuandmete ulatus § 91 uues
lõikes 11. Praegu on töödeldavate isikuandmete koosseis sätestatud siseministri 21. detsembri
18
2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“
(edaspidi HKSOS-i põhimäärus). PäästeS-i regulatsiooni täiendatakse, et selgemalt vastata
põhiseaduslikule korrale ja IKÜM-iga seatud nõuetele.
Punkti 1 kohaselt töödeldakse hädaabiteate ning abi- ja infoteate edastaja üldandmeid.
Üldandmed on isiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ning e-posti aadress. Hädaabiteate
andmete all kogutakse ka hädaabiteate edastaja asukoha andmeid.
Punkti 2 kohaselt töödeldakse abivajaja ja sündmusega seotud muu isiku üldandmeid. Need on
isiku ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood või sünniaeg, kodakondsus ning vanus.
Sündmusega seotud isik võib olla teataja, juhuslik mööduja või keegi muu, kes on kuidagi
konkreetse abivajaduse juhtumiga puutumuses. Seos sündmusega kantakse samuti HKSOS-i.
Punkti 3 kohaselt töödeldakse abivajaja andmeid terviseseisundi kohta. Need on
terviseseisundit puudutavad andmed, mis aitavad abivajaja abivajaduse välja selgitada.
Andmed on olulised, et osutada vajalikku abi võimalikult kiiresti. Hädaabiteadete menetlemise
korra § 5 lõike 1 kohaselt peab abivajaduse väljaselgitamiseks teate menetleja koguma andmeid
sündmuse, sündmuse asukoha, abivajajate arvu, nende terviseseisundi ja abivajadusest teataja
kohta. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab menetleja üldjuhul ühe minuti jooksul välja
selgitama ohu inimese tervisele või elule. Rõhutame, et Häirekeskus ei ole tervishoiuteenuse
osutaja ja Häirekeskus ei saa abi andmise aluseks kasutada isiku varasemaid terviseandmeid.
Häirekeskusel puudub ligipääs tervise infosüsteemile. Häirekeskus lähtub infost, mis talle
abivajaja edastab või abivajaja kohta edastatakse, et vajalik abi jõuaks võimalikult kiiresti
abivajajani.
Punkti 4 kohaselt töödeldakse sündmuse lahendamisega seotud isiku, hädaabiteate menetleja
ning abi- ja infoteate menetleja üldandmeid ja teenistuskoha andmeid. Need on Häirekeskuses
hädaabiteate ning abi- ja infoteate menetleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood,
hädaabiteate menetleja puhul ka struktuuriüksus. Sündmuse lahendamisega seotud isiku
üldandmete all mõeldakse reageeriva ressursi andmeid: pääste poolt abi osutanud
meeskonnavanema ees- ja perekonnanimi ning (töö)telefoni number ning kiirabi poolelt
brigaadijuhi (töö)telefoni number. Politsei vaatest isikuandmeid ei töödelda.
Punkti 5 kohaselt töödeldakse hädaabiteate edastaja andmeid terviseseisundi ja võimaliku
asukoha kohta, kui kasutatakse lühisõnumi teenust. Need on teenuse kasutaja puue, haigus ja
muu lisateave seoses terviseseisundiga ning teenuse kasutaja võimaliku asukoha nimetus ja
aadress. Ka need andmed on vajalikud selleks, et osutada vajalikku abi võimalikult kiiresti.
Punkti 6 kohaselt töödeldakse ohuteavituse teenuse tellinud riigi ametiasutuse esindaja
üldandmeid. Need on haldusorganit esindava isiku ees- ja perekonnanimi. Ohuteavituse teenust
osutab Häirekeskus oma põhimääruse21 § 9 lõike 2 alusel, mis hõlmab muu hulgas
elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 2 alusel ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamist.
Punkti 7 kohaselt töödeldakse abi- ja infoteenuse tellija üldandmeid. Abi- ja infoteenuse tellija
üldandmed on vajalikud vastava teenuse osutamiseks. Teenuse tellija andmed võtab
Häirekeskus vastu teenuse osutaja nimel. Näiteks on Häirekeskuse vahendusel võimalik tellida
Päästeametilt tuleohutusnõustamist isiku eluasemel kodukülastusena. Häirekeskus võtab
selliseid sooviavaldusi vastu abi- ja infotelefonil 1247. Inimese sooviavalduse vastuvõtmisel
on Häirekeskusel vaja töödelda tema isikuandmeid, sealhulgas nimi, aadress, kus nõustamist
soovitakse, ja kontaktandmed, mille kaudu Päästeamet hiljem külastuse kokku lepib.
21 Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“.
19
Häirekeskus töötleb loetletud andmeid ja edastab need Päästeametile tema ülesannete
täitmiseks. Ilma isikuandmete töötlemiseta ei ole võimalik sooviavaldusi täita, sest puuduks
piisav teave, kes ja kus nõustamist soovib22.
Punkti 8 kohaselt töödeldakse kriisiinfo teenuse kaudu lähedase kohta päringu teinud isiku ja
päringualuse isiku üldandmeid ning käesoleva seaduse § 91 lõikes 24 nimetatud andmeid.
Andmete väljastamise eeldusena tuleb päringu tegijal anda Häirekeskusele andmed enda kohta,
et oleks võimalik teada saada, kes on isik, kes andmeid päris ja kellele andmed väljastatakse.
HKSOS-i kantakse päringu teinud isiku isikukood või sünniaeg ja tema seos päringualuse
isikuga. Andmekogus töödeldavad päringualuse isiku andmed on ees- ja perekonnanimi,
isikukood või sünniaeg. PäästeS-i § 91 lõikes 24 nimetatud andmed on tervise infosüsteemist
kriisiinfo teenuse osutamisel päritud andmed selle kohta, kas, kus ja millal on arvatavale
kannatanule osutatud tervishoiuteenust seoses PäästeS-i § 3 lõikes 4 nimetatud sündmusega
(eelkõige ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing, tõsine transpordi-, kiirgus- või
tuumaõnnetus, terrorirünnak, massitulistamine või paljude kannatanutega massiline korratus).
Kriisiinfo teenuse osutamisel ei töötle Häirekeskus arvatava kannatanu terviseandmeid.
Punkti 9 kohaselt töödeldakse kriisiinfo teenuse osutamisel päringu teinud isiku enda kohta
avaldatud andmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui need on vältimatult seotud kriisinfoteenuse
osutamise tinginud erakorralise sündmusega. Need andmed on seotud sellega, et riigiinfo
telefoni või muu kanali kaudu osutatava kriisiinfo teenuse osutamisel võib Häirekeskusel
tekkida vajadus töödelda Häirekeskuse poole pöörduja esitatud ja tema enda kohta avaldatud
teavet, sealhulgas tervise kohta. Näiteks puutus Häirekeskus tervisekriisi ajal kriisiinfo teenuse
osutamisel korduvalt kokku elanike infovajadusega, mis on seotud nende terviseandmetega.
Kuna kõik Häirekeskuse tehtud kõned salvestatakse HKSOS-is, on tegemist isiku edastatud ja
temaga seostatavate terviseandmetega, mis saavad HKSOS-i osaks. Niisamuti vajab isik vastust
esitatud küsimusele, mis tähendab, et Häirekeskuse operaator annab infot, lähtudes isiku antud
teabest. Kokkuvõttes ei ole seetõttu võimalik isiku esitatud ja tema kohta käivaid isikuandmeid
ammendavalt loetleda. Häirekeskus töötleb andmeid kriisiinfo teenuse osutamiseks isiku
nõusolekul (õiguslik alus on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt a),
edastamata neid teistele asutustele23.
Muudatuse olemus ja põhjendused on sisult sarnased eelnõu § 1 punktis 5 tooduga ning seetõttu
ei ole neid käesolevas punktis korratud.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse PäästeS-i§ 91 lõike 2 punkti 7 viisil, et abi- ja infoteate
andmetena töödeldakse ka infoteate edastaja ning sündmusega seotud muu isiku esitatud
andmeid. Abi- ja infoteadete andmestikku kantavad andmed on sätestatud HKSOS-i
põhimääruse §-s 52.
Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse PäästeS-i § 91 lõiget 29. Muudatuse kohaselt tõstetakse
HKSOS põhimäärusest andmete säilitamise tähtaeg seaduse tasandile ja täpsustatakse, et
isikuandmete säilitamise tähtaja möödudes andmed pseudonüümitakse.
Kehtiva PäästeS-i § 91 lõike 29 kohaselt anonüümitakse HKSOS-is säilitatavad isikustatud
andmed peale ühe aasta ja ühe kuu pikkust säilitustähtaega. Andmekaitse Inspektsioon on
asunud seisukohale, et isikuandmed on anonüümsed vaid juhul, kui need on muudetud viisil, et
üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Sealjuures peab
anonüümseks muutmine olema pöördumatu. Pärast isikute nime, isikukoodi, sünniaja ja
22 SK_HKSOS PM ja HMK_25042022.pdf. 23 SK_HKSOS PM ja HMK_25042022 (4).pdf.
20
kontaktandmete kustutamist ei ole tegemist mitte andmekogu anonüümsete andmetega, vaid
pseudonüümitud andmetega, mille töötlemisele kohaldatakse IKÜM-i nõudeid.24 Kuna
sündmuse asjaolude kaudu säilib teoreetiline võimalus, et peale isikuandmete eemaldamist on
võimalik konkreetne isik nendega kokku viia, siis ei ole korrektne sõnastus, et kõnesolevad
andmed anonüümitakse.
Isikuandmetele juurdepääsu alus peab olema seaduses (AvTS § 39 lõige 1). HKSOS
põhimääruse § 8 lõike 1 kohaselt säilitatakse HKSOS andmekogu andmeid kümme aastat
andmete andmekogusse kandmisest arvates. Kuivõrd nende andmete hulgas on ka isikuandmed
pseudonüümitud kujul, siis peab tähtaeg olema seaduses. Säilitustähtaja möödumisel andmed
kustutatakse.
IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punkti e kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab
andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks
isikuandmeid töödeldakse; isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui isikuandmeid
töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või
statistilisel eesmärgil vastavalt IKÜM-i artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste
ja vabaduste kaitseks rakendatakse käesoleva määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja
korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“).
Tähtaeg kümme aastat on määratud selleks, et Häirekeskus saaks koostada statistilisi ülevaateid
oma tegevuse analüüsimiseks ja teha järeldusi trendide kohta, mida kasutatakse asutuse
strateegilisel juhtimisel. Seejuures tuleb arvestada, et hädaabisündmuste mustrid (trendid) ja
riskitegurid ilmnevadki sageli pika aja jooksul. Eesmärk on, et hädaabiteadete menetlemisel
oleks võimalik arvestada erinevates olukordades ilmneva abivajadusega. Häirekeskus teeb
andmete põhjal ka näiteks töökoha analüüsi, et optimaalse töökoormuse tagamiseks
prognoosida vajaminevat teenistujate hulka ning paremini kavandada nende tööaega.
Kokkuvõttes on säilitustähtaeg vajalik eelkõige pikaajaliste trendide tuvastamiseks ning asutuse
koolitus- ja arendustegevuseks. Kümneaastane periood võimaldab teha usaldusväärseid
analüüse ja parandada laias laastus riiklikku kriisivalmidust.
Kümneaastane säilitustähtaeg on proportsionaalne, sest eesmärke pole võimalik saavutada
lühema aja jooksul ning isikustatud andmeid kasutatakse vaid aasta ja üks kuu, mille järel need
eelnõu kohaselt pseudonüümitakse. Pseudonüümimine25 kui kaitsemeede tähendab, et
andmesubjekti õigustele avalduv mõju on oluliselt vähendatud. Juurdepääs andmetele on ka
piiratud ja logitud. Andmete kasutus pärast pseudonüümimist on piiratud eelkõige analüütiliste
eesmärkidega.
Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse HKSOS-i põhimääruse regulatsiooni ulatust PäästeS-i
§ 91 lõikes 4. Kehtiva lõike 4 kohaselt sätestatakse HKSOS-i põhimääruses andmekogu
pidamise kord, volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis,
andmeandjad, andmesaajad, andmete säilitamise täpsed tähtajad ja vajaduse korral muud
andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Muudatuse kohaselt sätestatakse
siseministri määrusega andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1) andmekogu ülesehitus ja andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) andmete säilitamise tähtaeg;
24 Andmekaitse Inspektsiooni 10.11.2022. aasta kiri nr 1.2.4/22/2627. 25 IKÜMi kohaselt on pseudonüümimine isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam
täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse
eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja
korralduslikke meetmeid.
21
4) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine;
5) andmesaajad;
6) vastutava töötleja ülesanded;
7) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
8) järelevalve andmekogu pidamise üle.
Sätte sõnastust on muudetud selliselt, et see oleks paremini kooskõlas AvTS-iga, milles on
sätestatud andmekogude põhimääruse sisu. AvTS-i § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse
andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja
(haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis,
andmeandjad ning vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud
küsimused. Eelnõu kohaselt reguleeritakse siseministri määrusega samuti andmekogu pidamise
kord ja punktides 1–8 tuuakse eraldi välja, mida peab andmekogu pidamise kord määruse
tasandil kindlasti sisaldama. Võrreldes sätte kehtiva sõnastusega on eraldi välja toodud ka
andmeandjad, andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine, vastutava ja volitatud töötleja
täpsed ülesanded ning järelevalve HKSOS-i pidamise üle.
Andmekogude juhendis26 on loetelu andmekogu pidamise olulistest küsimustest, mida
põhimäärusega reguleeritakse. Seejuures on näiteks eraldi välja toodud, et põhimääruses tuleb
mh reguleerida andmeandjate osa, kohustuste jaotus vastutava ja volitatud töötleja vahel ehk
vastutava ja volitatud töötleja täpsed ülesanded ning andmete saajad ja andmete saamise
tingimused ehk andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine. Ka järelevalve osa on eraldi
andmekogude juhendis (p-s 4.5.1) märgitud. Seega sätestatakse nüüd seaduse tasandil kõik
olulised ja vajalikud punktid, mida põhimääruse regulatsioon peab sisaldama.
Oluline on märkida, et käesolev muudatus ei ole sisuline. HKSOS-i põhimääruses sisalduvad
vastavad normid ka praegu (§-s 6 on sätestatud see, kes esitavad andmekogusse andmeid
(andmeandja); andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine on reguleeritud 4. peatükis;
vastutava ja volitatud töötleja ülesanded 5. peatükis ning järelevalve 6. peatükis). Antud
muudatus tehakse kooskõlas PS-i §-s 10 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt
langetab põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused seadusandja. Nagu ka
käesoleva eelnõu § 1 punktis 4 toodud selgituses on märgitud, peab andmekogu pidamise
eesmärk kui volitusnormi tuum olema seaduses sätestatud. Selline reguleerimine on vajalik, et
teostada kontrolli andmekogu pidamise ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle27. Antud
muudatusega ei kaasne HKSOS-i põhimääruse täiendamise vajadust, vaid seaduses
reguleeritakse täpsemalt andmekogu põhimääruse regulatsiooni piirid.
Eelnõu § 1 punktiga 14 asendatakse PäästeS-i § 131 lõikes 1 tekstiosa „50 ja 51“ tekstiosaga
„50, 51 ja 52“. Kehtiva PäästeS-i § 131 lõike 1 kohaselt võib Päästeamet riikliku järelevalve
teostamiseks kohaldada KorS-i §-des 30, 32, 44, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. Eelnõu kohaselt lisatakse loetellu KorS-i §-s
52 sätestatud erimeede – vallasasja hoiulevõtmine. Vallasasja hoiuvõtmine on ekslikult jäänud
PäästeS-i § 131 lõikest 1 välja, kuigi erimeetme kohaldamine on Päästeameti töös vajalik.
Päästeameti jaoks on selle erimeetme kohaldamine vajalik juhul, kui demineerijaid leiavad
ohtliku eseme, mis tuleb hoiule võtta vahetu ohu tõrjumiseks. KorS-i § 52 lõike 1 punkti 1
kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võtta vallasasja hoiule
vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Meetme rakendamiseks on oluline,
26 Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend, lk 13–14. 27 Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend, lk 6–7.
22
et oht või korrarikkumine veel kestab ning see oht tuleneb hoiule võetavast vallasasjast või selle
valdaja isikust28.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täpsustatakse PäästeS-i § 132 lõigetes 2 ja 3 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmete erisuste sisu.
Kehtiva PäästeS-i § 132 lõike 2 kohaselt võib päästeasutus valdaja nõusolekuta siseneda tema
valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi ja ruumi, sealhulgas
avada uksi, väravaid ning kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks või
demineerimistööks. Päästeasutus hõlmab kehtiva PäästeS-i § 4 kohaselt lisaks Päästeametile ka
Häirekeskust. Kehtiva PäästeS-i § 132 lõike 2 sõnastus on seega eksitav, sest Häirekeskusel ei
ole valdusesse sisenemise õigust erimeetmena vaja. Seetõttu asendatakse eelnõus sõna
„päästeasutus“ sõnaga „Päästeamet“. Lisaks täpsustatakse, et valdaja nõusolekuta sisenemine
on lubatud demineerimistöö raames vaid pommiohu, lahingumoona ohu või plahvatusohu
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Täpsustus on vajalik, sest eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse
demineerimistöö definitsiooni. Pommiohu, lahingumoonaohu ja plahvatusohu ennetamisega
seotud tegevuseks Päästeametil valdusesse sisenemiseks luba ei ole.
Kehtiva PäästeS-i § 132 lõike 3 järgi võib Päästeamet halduskohtu loata siseneda valdaja
eluruumi, kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks. Muudatusega kõrvaldatakse
sättest ebatäpsus. Muudatuse kohaselt võib Päästeamet halduskohtu loata vaadata läbi valdaja
eluruumi või äriruumi väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega, kui see on vajalik: 1) päästetööks
või 2) pommiohu, lahingumoona ohu või plahvatusohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
Selguse huvides märgime, et loa taotlemine pole vajalik ka tagantjärgi. PäästeS-i kui
eriseadusega kehtestatakse KorS-st erisus, mille kohaselt halduskohtu luba PäästeS-s sätestatud
juhtudel vaja pole.
Kehtiva PäästeS-i § 131 lõike 1 kohaselt on Päästeametil nii valdusesse sisenemise kui ka
valduse läbivaatuse kui riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise õigus. Valdusesse
sisenemise riikliku järelevalve erimeedet reguleeritakse KorS-i §-ga 50, mis ei näe ette
valdusesse sisenemiseks kohtu luba. Küll aga on KorS-i § 51 lõike 2 kohaselt vajalik kohtu luba
valduse läbivaatuseks: isiku valduses oleva eluruumi läbivaatus ning äriruumi läbivaatus
väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega on lubatud ainult läbivaadatava elu- või äriruumi
asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Sama on Riigikohus välja toonud ka 2015. aasta
otsuses: „Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus on oma eesmärgilt ja olemuselt,
tagajärgedelt ning põhiõiguste riive intensiivsuselt kaks erinevat meedet. Valdusesse
sisenemise korral on tegemist valdusesse sisenemise, seal olemise ja üksnes selle visuaalse
vaatlemisega, mille eesmärgiks on mh selgitada ega ei esine ohuolukorda. Kuna valdusesse
sisenemise meede riivab isiku õigusi väiksema intensiivsusega, ei nõua see õiguse kohaselt
eelnevat halduskohtu luba. Valduse läbivaatus riivab intensiivsemalt isiku õigusi kui valdusesse
sisenemine, kuna see hõlmab lisaks valdusesse sisenemisele, seal olemisele ja selle visuaalsele
vaatlemisele ka seal asuvate asjade läbivaatamist ja uurimist (nt kappide ja sahtlite avamist jmt).
/…/ Tulenevalt meetme intensiivsusest peab selle sanktsioneerima üldjuhul halduskohus oma
loaga.“29 Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise
vajaduse tõttu, võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul
on korrakaitseorgan KorS § 51 lõike 2 kohaselt kohustatud loa taotlema tagantjärele.
Äriruumide (väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega) ja eluruumide läbivaatuse teostamiseks,
kui see on vajalik päästetööks või pommiohu, lahingumoona ohu või plahvatusohu
28 Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 169. 29 RKHKo, 03.11.2015, 3-3-1-36-15, punkt 13.2.
23
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, ei ole halduskohtu loa taotlemise nõue eesmärgipärane –
taolised sündmused on ajakriitilised ja loa taotlemise vajadus takistaks päästjatel või
demineerijatel oma tööd efektiivselt teha.
Eluruumide ja äriruumide läbivaatus riivab kodu puutumatust (PS § 33). Isikute põhiõigustesse
sekkumine on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt PS-ga kooskõlas.
Lihtsustatult tähendab formaalne põhiseaduspärasus, et õigusakt, millega isikute põhiõiguseid
riivatakse, on vastu võetud järgides ettenähtud protseduurireegleid. Materiaalne
põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõiguse riive on kehtestatud legitiimselt ehk PS-ga lubatava
eesmärgi saavutamiseks ning on selle legitiimse eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.30
Käesoleva muudatuse raames antakse õigus kohtu loata vaadata läbi eluruume ja äriruume
(väljaspool nende töö- või lahtiolekuaega), mis kuuluvad mõlemad kodu puutumatuse kaitseala
alla. PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas PS-ga, seades tingimuseks, et piirangud
peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja
vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema PS-ga kooskõlas olev
(legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv,
vajalik ja mõõdukas)31.
Päästeamet kui korrakaitseorgan teostab valduse ülevaatust riikliku järelevalve raames. Riiklik
järelevalve on kantud ohutõrje ideest. Korrakaitseorgan on riikliku järelevalve teostamisel
rangelt seotud proportsionaalsuse põhimõtte ja eriseadusega antud riikliku järelevalve pädevuse
ulatusega. See tähendab, et korrakaitseorgan saab läbivaatust teostada üksnes juhul, kui see on
vajalik seaduses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks ning korrakaitseorgan on nõuete täitmise
kontrollimisel seotud talle eriseadusega antud pädevuse ulatusega32. Antud muudatusega
antakse Päästeametile õigus teostada eluruumide ja äriruumide läbivaatust kohtu loata
päästesündmuse lahendamiseks. Põhieesmärk on elu ja tervise kaitse, mis on vastavalt PS-i § 16
ja § 28 lõike 1 alusel kaitstavad hüved, ning laiemalt avaliku korra ja turvalisuse tagamine.
Põhiõiguse riivel on seega PS-ga kooskõlas olev legitiimne eesmärk.
Meede on sobiv, kuivõrd Päästeameti kiire tegutsemine päästesündmuse lahendamiseks aitab
kaasa eesmärgi saavutamisele. Meede on vajalik, sest ei leidu muud, põhiõigust vähem piiravat,
ent sama efektiivset meedet. Halduskohtu loa taotlemine võtab aega ja võib seega takistada
Päästeameti tegevust ja laiemalt riigi kohustust kaitsta isikute elu, tervist ja turvalisust.
Eluruumi või äriruumi valdaja või omanikuga ei pruugi samuti olla võimalik kiiresti ja vajalikul
hetkel ühendust saada. Samas nähakse eelnõuga ette, et kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda
esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest ja selle läbivaatusest. Kui valdusesse
sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, peab Päästeamet tagama
kuni valdaja, muu õigustatud isiku või politsei saabumiseni valduse valve (vt eelnõu § 1 punkt
16). Meede on ka mõõdukas, sest meetme eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive intensiivsuse.
Antud juhul on eesmärk inimeste elu ja tervise kaitse, mis kaalub üles kodu puutumatuse õiguse
riive. Eeltoodust lähtuvalt vastab meede proportsionaalsuse põhimõttele.
Halduskohtu luba ei ole PäästeS-i kui eriseaduse kohaselt vaja ka tagantjärgi taotleda. PS ei
nõua reeglina kohtuliku eel- ega järelloa olemasolu iga riive puhul. Kohtu loa olemasolu on
nõutav eelkõige kriminaalmenetluses ehk väga intensiivsete põhiõiguste riive (läbiotsimine,
jälitustoimingud) korral. Päästeameti korrakaitseline tegevus selle alla ei kuulu. Päästeameti
eesmärk ei ole tõendite kogumine, vaid oma seadusest tuleneva ülesande täitmine. Valduse
30 RKPJKo 3-4-1-16-08, p 28. 31 RKPJKo 23.02.2023, 5-22-12, p 41. 32 Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse 424 SE seletuskiri. Eelnõu - Riigikogu
24
läbivaatus halduskohtu loata on selgelt piiritletud kahe olukorraga, mis on ühtlasi Päästeameti
põhiülesanded: päästetöö ja demineerimistöö raames pommiohu, lahingumoona ohu või
plahvatusohu väljaselgitamine või tõrjumine. Päästeameti valduse läbivaatus ei sisalda nt
kappide ja sahtlite avamist jmt, vaid Päästeamet vaatab valduse läbivaatuse puhul nt tulelevikut
või tulekollete asukohti, sh kas hoones võib viibida abivajaja jmt. Tegemist on enamasti
visuaalse vaatlusega, mis ei riiva isikute põhiõigusi ja vabadusi nii intensiivselt, et see eeldaks
tagantjärgi halduskohtu loa taotlemist. Kehtiva PäästeS-i § 2 lõike 2 kohaselt on Päästeameti
tegevuse eesmärk mh operatiivne ja professionaalne abistamine ning lõike 6 kohaselt peab
Päästeamet lähtuma oma tegevuses ja meetmete rakendamisel seaduslikkuse,
proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest. Seega on olemas piisavad alternatiivsed
garantiid halduskohtu loa taotlemisele: selge seaduslik alus ja täpselt määratletud volitused,
proportsionaalsuse kohustus jne. Kokkuvõttes on halduskohtu loa saamise nõue Päästeameti
põhiülesannete täitmiseks ebamõistlikult koormav ja ka sisuliselt mittevajalik.
PäästeS-i § 132 lõike 3 sõnastuses esinevale puudusele juhiti tähelepanu ka 2022. aastal
Turvalisuskompassis avaldatud artiklis33. Artiklis selgitatakse, et päästesündmuse lahendamisel
on keeruline eristada valdusesse sisenemise ja selle läbivaatuse piiri, mistõttu on PäästeS-is
vajalik nende meetmete liitmine või selgem eristamine. Seadusandja eesmärk on PäästeS-i
§ 13² lõigetes 2 ja 3 toodud erisuste sätestamisel olnud siiski valduse läbivaatus, mitte ainult
valdusesse sisenemine. Seda tõlgendust toetab ka kuni 30. juunini 2014 kehtinud PäästeS-i
redaktsiooni § 24 sõnastus34, mille kohaselt võib Päästeamet valdaja nõusolekuta isiku valduses
oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi
seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:
1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kelle
elu või tervis on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;
2) päästesündmuse väljaselgitamiseks või
3) päästetööks või demineerimistööks.
Täiendavalt oli kõnesoleva PäästeS-i redaktsiooni § 24 lõike 2 kohaselt piiratud või tähistatud
kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal õigus viibida valduse läbivaatuse juures, välja arvatud
juhul, kui valduse läbivaatus on vajalik päästetööks või demineerimistööks. KorS-i
jõustumisega 1. juulil 2014. aastal muutusid need sätted kehtetuks ja jõustusid PäästeS-i §-s 132
sätestatud riikliku järelevalve erisused.
Samuti juhiti viidatud artiklis tähelepanu, et PäästeS-i § 132 lõike 3 sõnastuse kohaselt on
meetme kohaldamise alt välistatud äriruumid, mille läbivaatamiseks on järelikult vajalik
halduskohtu luba. Sellisele lähenemisele ei ole päästesündmuse lahendamise kontekstis
mõistlikku põhjendust, kuna näiteks põlengu kustutamisel ei ole vahet, kas tegemist on isiku
omandis või kasutuses oleva eluaseme või äriruumiga. Seetõttu antakse muudatuse kohaselt
Päästeametile õigus halduskohtu loata vaadata läbi eluruum ja äriruum väljaspool selle töö- või
lahtiolekuaega, kui see on vajalik päästetööks või pommiohu, lahingumoona ohu või
plahvatusohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 16 lisatakse PäästeS-i § 132 lõike 4 esimesse lausesse täiendus, et kui
Päästeamet teostab valduse läbivaatust eelnõukohase PäästeS-i § 132 lõike 3 alusel, siis kaasneb
ka selle toiminguga valdaja teavitamise kohustus. PäästeS-i § 132 lõikes 4 on praegu ette nähtud
vaid valdusesse sisenemisest teavitamise kohustus. Päästesündmuse lahendamisel on
valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse meetmete rakendamine sageli väga tihedalt seotud
ning seetõttu on otstarbekas reguleerida teavitamise kohustus ühes lõikes.
33 Kroonberg, Riina, Roosve, Triin. 2022. Korrakaitsemeetmed päästetöödel ja laiemaltki. Turvalisuskompass 3.
Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 134–136. 34 RT I, 29.12.2011, 206.
25
Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse PäästeS-i § 132 uue lõikega 5. Muudatuse kohaselt võib
Päästeamet kohaldada vahetut sundi aitamaks kiirabibrigaadil siseneda valdusesse, et pääseda
patsiendi juurde, kes vajab tervishoiuteenust.
Vahetu sunni kasutamise õiguse andmisega Päästeametile kiirabibrigaadi abistamiseks ei anta
Päästeametile ülesannet tervishoiuteenuse osutamisel osaleda. Päästeamet ei sisene seejuures
ka valdusesse ega taga edasist valduse valvet. Päästeameti roll piirdub vaid vahetu sunni
kohaldamisega. Takistuse kõrvaldamisega abistab Päästeamet kiirabibrigaadi viisil, et
kiirabibrigaadil oleks võimalik asuda oma ülesannet täitma. Eelnõu kohaselt asutuste
ülesandeid ei muudeta, vaid Päästeameti rolli täpsema reguleerimisega tagatakse parem
õigusselgus kiirabisündmuste lahendamisel.
Päästemeeskondi kaasatakse sageli kiirabisündmustele, et abivajaja juurde pääsemiseks avada
näiteks uks või aken. 2023. aastal avas Päästeamet ametiabi korras ukse või akna kokku üle 420
juhul: ametiabi taotlesid nii politsei, kiirabi kui ka kohaliku omavalitsuse üksused. Kiirabi
abistamiseks ametiabi korras ukse avamine või takistuse kõrvaldamine Päästeameti poolt
moodustas sellest üle kolmandiku (2023. aastal 131 juhtumit)35. Kuna Päästeameti abi vajavaid
kiirabisündmuseid on aastas võrdlemisi palju, siis on põhjendatud anda Päästeametile selge ja
konkreetne õigus kiirabi abistamisel. Samuti on Päästeametile seni kaasnenud halduskoormus
ja rahaline kulu seoses ebaselgetel alustel tehtud toimingute vaidlustamisega. Aastas esitatakse
Päästeametile keskmiselt kümme kahjunõuet, millest osa on seotud uste avamisega. Kui
tegevuseks puudub selge õiguslik alus, siis tuleb Päästeametil tekitatud kahju hüvitada.
Kiirabisündmusel näiteks ukse või akna avamise toimingut tehes kasutab Päästeamet füüsilist
jõudu, mida saab käsitada vahetu sunni kohaldamisena KorS-i § 74 lõike 1 tähenduses. Vahetut
sundi kohaldab KorS-i § 75 lõike 1 alusel politsei. Muu korrakaitseorgan saab kasutada vahetut
sundi vaid seaduses sätestatud juhul. KorS-i § 6 lõike 6 kohaselt osutab politsei teisele
korrakaitseorganile halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi
riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises.
Halduskoostöö seadus vahetu sunni kohaldamist ei reguleeri. KorS-i kommentaarides on
selgitatud, et korrakaitseorgan, kelle pädevuses ei ole vahetu sunni teostamine, taotleb politseilt
ametiabi vahetus sunnis seisneva toimingu sooritamiseks36. Praktikas kaasavad aga teised
korrakaitseorganid Päästeametit, et valdusesse sisenemist takistavat ust või akent avada, kuna
Päästeametil on selleks vajalikud tööriistad ja oskused. Kehtiva õiguse kohaselt tekib
kiirabisündmuste puhul olukord, et valdusesse sisenemiseks peaks sündmusele reageerima
kolm ametkonda (kiirabi, politsei ja pääste). See on riigi ressursside ebamõistlik kasutus,
mistõttu vajab töökorraldus ülevaatamist. Samuti on tegemist probleemse olukorraga, kus isegi
lühike ajaline viivitus võib kaasa tuua patsiendi surma.
Praegu on Päästeameti kaasamise juhud reguleeritud küll Vabariigi Valitsuse 20. detsembri
2018. aasta määruses nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste, Kaitseväe ning
Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ (§ 5 lõige 3), kuid määrus ei anna Päästeametile õigust
kohaldada vajaduse korral vahetut sundi kiirabibrigaadi abistamiseks. Päästeamet on
reageerimise kriteeriumid väljasõiduplaanidega kinnitanud ja Häirekeskus alarmeerib
abiandjaid lähima abi põhimõttel. Väljasõiduplaan sisaldab Päästeameti ja Häirekeskuse
eelnevalt kokkulepitud töökorraldust sündmustele abiandjate saatmiseks. Kiirabi abistama on
võimalik saata vaba päästemeeskond. Kui Päästeameti ressurss on oma põhiülesannete
35 Päästeameti kiirabi abistamise statistika ja lühianalüüs 2022–2023. Memo on asutusesiseseks kasutamiseks. 36 Roosve, Triin. 2017. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 6 punkt 4.
26
täitmisega hõivatud, siis ei ole võimalik kiirabisündmusele reageerida ja sel juhul otsib
Häirekeskus võimaluse korral näiteks PPA ressursse kiirabibrigaadi abistamiseks.
Abivajaja või kolmanda isiku valdusesse isiku nõusolekuta sisenemine on avaliku võimu
teostamine, mille käigus riivatakse isiku õigusi. PS-i § 32 lõige 1 kaitseb igaühe omandi ja PS-i
§ 33 kodu puutumatust. Kiirabiväljakutsetel valdusesse sisenemisel riivatakse seda õigust
märkimisväärselt, kuid seda tehakse vaid juhul, kui on alust arvata, et ruumis viibiva isiku elu
või tervis võib olla ohus (PS-i § 16 ja PS-i § 28 lõikega 1 kaitstavad hüved). Viimane kaalub
üle omandi või kodu puutumatuse riive. Päästeameti poolt kiirabi abistamise vajadus seisneb
füüsilise jõuga takistuse eemaldamises (eelkõige ukse või akna avamine, et kiirabibrigaad
pääseks abivajaja juurde). Kuna kehtiv õigus ei anna selget alust Päästeameti poolt vahetu sunni
kohaldamiseks kiirabi abistamisel, antakse see õigus käesoleva eelnõuga. Kiirabisündmusel
hindab kiirabibrigaad vajadust abivajaja juurde pääseda ja selleks takistus kõrvaldada, mis
põhineb sellel, kas kahtlustatakse ohtu inimese elule või tervisele. Takistuse kõrvaldamine on
toiming, mille tegemine fikseeritakse operatiivsides Häirekeskusega, samuti HKSOS-is.
Hinnang tugineb eelkõige hädaabiteatest saadud, aga ka sündmuskohal selguvale infole ning
tervise infosüsteemi terviseandmetele. Kiirabibrigaad annab Päästeameti abi kasutamise
vajadusest teada raadioside teel Häirekeskusele. Kiirabibrigaad peab olema valmis nii
sündmuse lahendamise käigus kui ka hiljem põhjendama, miks ukse või värava avamine või
muu takistuse kõrvaldamine konkreetses olukorras on vajalik. Samas on mõistetav, et kiiret
reageerimist vajava sündmuse lahendamise käigus ei saa eeldada väga põhjalikku analüüsi.
Eelnõu § 1 punktiga 18 kohaselt täpsustatakse PäästeS-is rahvusvahelisel päästetööl ja
demineerimistööl osalemise regulatsiooni. Muudatuse kohaselt esitatakse uues sõnastuses kogu
PäästeS-i 6. peatükk. Kuna 6. peatükki lisatakse täiendavad paragrahvid, muutub ka PäästeS-is
6. peatükile järgneva sätte numeratsioon (senine § 311 muutub §-ks 312). Kuigi see eeldab
numeratsiooni muutmist, on PäästeS-i loogilise ülesehituse säilitamiseks otstarbekas täiendada
6. peatükki ja lisada sellesse paragrahve juurde, mitte paigutada seaduse lõppu uut peatükki.
Kõnesoleva muudatusega on seotud ka eelnõu §-ga 4 tehtav muudatus. Päästeameti osalemises
rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl ei tehta sisulisi muudatusi, vaid PäästeS-i
regulatsiooni ajakohastatakse ja täpsustatakse.
Rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemine on reguleeritud kahes seaduses –
PäästeS-is ja RTsMS-is. Kehtiva PäästeS-i § 31 lõike 1 kohaselt toimub rahvusvahelisel
päästetööl ja demineerimistööl osalemine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
rahvusvahelise päästekokkuleppe alusel esitatud või Euroopa Liidu liikmesriigi esitatud
abipalve alusel või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel. PäästeS-is
reguleerimata juhul kohaldatakse seega RTsMS-i. Seda põhimõtet eelnõuga ei muudeta.
Eelnõu kohaselt tehakse vahet rahvusvahelisel päästetööl osalemisel ja rahvusvahelisel
demineerimistööl osalemisel.
Eelnõukohase § 31 lõike 1 kohaselt toimub rahvusvahelisel päästetööl osalemine:
1) välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel esitatud abipalve alusel;
2) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel või
3) kiireloomulises piiriüleses koostöös välislepingu alusel.
Eelnõu kohaselt on rahvusvahelise päästekokkuleppe asemel üldisem sõnastatus – abistamine
toimub välislepingu alusel. Kõik rahvusvahelised päästekokkulepped on sisult välislepingud.
Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahel on
sõlmitud hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase
27
vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe. See on seadusena ratifitseeritud37. Tegu on
raamlepinguga, mille üksikasjalikumaks rakendamiseks võib sõlmida täpsustavaid
kokkuleppeid. Päästekokkulepped vastastikuse abi osutamiseks õnnetuse korral on sõlmitud
Soome38, Läti39, Leedu40 ja Rootsiga41.
Rahvusvaheline päästetöö toimub ka Euroopa Liidu õigusakti alusel esitatud abipalve alusel.
Selle all on mõeldud näiteks Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga42 liitumisel
võetud kohustusi. EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu võivad taotleda abi kõik maailma
riigid, kui hädaolukorra ulatus ületab nende katastroofidele reageerimise suutlikkuse. Eesti
panustab päästemeeskonna Urban Search and Rescue (USAR) meeskonnaga Euroopa
elanikkonnakaitse mehhanismi. Tegemist on ühe mooduliga European Humanitarian Response
Capacity (EHRC)instrumendist. Seega, tegemist on Eesti Vabariigi nimel võetud ametliku
kohustusega panustada vajaduse korral väljaspool Eestit päästemeeskonnaga hädaolukordade
ja kriiside lahendamisse. Tegemist ei ole eraõigusliku algatusega ega erakapitalil põhineva
tegevusega. EL-i elanikkonnakaitsemehhanismi puhul toimub reageerimine kriisidele Brüsselis
asuva kriisikoordinatsiooni keskuse (European Emergency Responce Coordination Center ehk
ERCC) kaudu, mis vahendab abipalveid ning selle kaudu koordineeritakse ühtselt Euroopa
Liidu abiosutamist. Igal riigil on võimalus üles anda nn ühisressursi võimekusi, mida
nimetatakse mooduliteks. Kui abivajav riik on esitanud abipalve, on liikmesriikidel, kellel
vajaminev ressurss või moodul on olemas, võimalus abi pakkuda. Siiski jääb viimane sõna
abiosutaja vastuvõtmiseks abipalve esitanud riigile, kes võib abipakkumise vastu võtta või
tagasi lükata. Olenevalt moodulist on reageerimisaeg abipalve esitaja abipakkumise
vastuvõtmisest kuni väljalennu või -sõiduni 12–72 tundi.
Punkti kolm kohaselt toimub rahvusvaheline päästetöö ka kiireloomulises piiriüleses koostöös
välislepingu alusel. Eelnimetatud Eesti, Leedu ja Läti vahel sõlmitud raamlepingut täpsustava
lepinguna sõlmiti Eesti Päästeameti ja Läti Vabariigi Riikliku Tuletõrje- ja Päästeteenistuse
(edaspidi Läti päästeteenistus) vahel 30. augustil 2021. aastal koostööleping, mis keskendub
operatiivkoostööle ehk kiireloomulisele päästealasele koostööle. Nimetatud koostöölepinguga
on Läti päästeteenistusega paika pandud Eesti ja Läti piirialadel piiriülese tuletõrje- ja
päästetööde käigus abi osutamise ja koostöö tegemise protseduurid. Päästemeeskonnad
reageerivad 40 kilomeetri kaugusele kummagi riigi piirist, arvestades riiklikke
väljasõidukordasid ja sündmuskohale lähima päästeressursi paiknemist. Abipalve saabumisel
konsulteerivad asjassepuutuvad asutused (VäM, Siseministeerium, Riigikantselei, Päästeamet
vm) omavahel. Konsultatsioonide käigus tehakse selgeks kehtivad kohustused, sihtkoha
eripärad, abi ootava poole ootused ja kiireloomulise missiooni toimumiseks vajalik (logistika,
maksumus jms).
Eelnõukohase § 31 lõikega 2 sisustatakse kiireloomulise piiriülese koostöö mõiste.
Kiireloomuline piiriülene koostöö PäästeS-i tähenduses on pidevas operatiivses valmisolekus
päästeüksuse osalemine päästetööl teise riigi territooriumil. Piiriülese koostööna reageerivad
päästetööks igapäevases operatiivses valmisolekus olevad päästeüksused päästekomandodes ja
37 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise,
nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seadus. 38 Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline hädaolukorra ennetamise, selleks valmistumise
ja selle lahendamise koostöökokkulepe. 39 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise,
nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe. 40 Vt viide 32. 41 Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse koostöökokkulepe hädaolukordade ennetamise, nendeks
valmisoleku tagamise ja nende tagajärgede likvideerimise kohta. 42
Elanikkonnakaitse mehhanism on loodud ja reguleeritud ELi õigusaktiga (EUROOPA PARLAMENDI JA
NÕUKOGU OTSUS nr 13132013/EL, 17. detsember 2013, liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta).
28
päästetöö välijuhid. Eesti Päästeameti ja Läti päästeteenistuse vahel sõlmitud koostöölepingu
eesmärk on lihtsustada abi osutamist ja koostööd piiriüleste päästesündmuste korral. See
tähendab, et Valga päästjad võivad sõita riigipiirist kuni 40 kilomeetrit Läti territooriumile
näiteks eluhoone tulekahju kustutama. Selline lähima abi printsiibi kasutamine tagab inimestele
kiirema päästealase abi hoolimata asjaolust, et abiosutaja tuleb vajaduse korral teisest riigist.
Nimetatud lepingus on kasutusele võetud päästeüksuse mõiste, mis on laiema tähendusega kui
päästemeeskonna mõiste, hõlmates lisaks päästemeeskonnale näiteks ka välijuhte või
päästeautot ainult alarmsõidukijuhiga (muu hulgas paakauto, redel- või tõstukauto,
konteinerauto) jm.
Eelnõukohase § 31 lõike 3 kohaselt tehakse rahvusvahelist demineerimistööd välislepingu või
Euroopa Liidu õigusakti alusel esitatud abipalve alusel või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil
osalemise seaduse alusel. Rahvusvaheline demineerimistöö on toodud eraldi lõikesse
eristamaks selgelt, et see ei ole seotud kiireloomulise piiriülese koostööga.
Eelnõukohase § 31 lõike 4 kohaselt kehtestab§ 31 lõike 1 punkti 1 alusel rahvusvahelisel
päästetööl ja § 31 lõike 3 punkti 1 alusel rahvusvahelisel demineerimistööl osalemise
otsustamise, meeskonna päästetööle ja demineerimistööle saatmise ning kulude katmise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Sisulisi muudatusi volitusnormis ei tehta, muutub
volitusnormi asukoht (senise lõike 2 asemel asub volitusnorm lõikes 4). Rakendusakti kavand
on leitav seletuskirja lisast.
Eelnõukohase PäästeS-i § 31 lõiked 5 ja 6 on sarnases sõnastuses kehtiva PäästeS-i § 31
lõigetega 3 ja 4.
Eelnõukohase § 31 lõike 5 kohaselt võib Päästeamet kiireloomulises piiriüleses koostöös või
välislepingu alusel esitatud abipalve alusel kaasata Eesti Vabariigi territooriumil päästetööle
või demineerimistööle teise riigi pädeva asutuse ja tema vabatahtliku. Teise riigi haldusorgani
kaasamine on ka kehtiva PäästeS-i § 31 lõike 3 järgi lubatud, kuid sellega võrreldes on
eelnõusse lisatud täiendus, et asutusega koos võib kaasata selle tegevuses osalevad
vabatahtlikud. Teise riigi pädeval asutusel on Eesti Vabariigi territooriumil välislepingu kohane
pädevus ja volitused. Eelnõu kohaselt võivad seega välislepingute alusel Läti, Leedu, Soome ja
Rootsi päästeteenistuse tegevusse kaasatud vabatahtlikud osaleda Eestis päästetöödel või
demineerimistöödel. Näiteks võib Valka päästemeeskond reageerida lähima abi printsiibi alusel
Eesti territooriumil eluhoone tulekahju kustutama koos Läti päästeteenistuse tegevusse
kaasatud vabatahtlike päästjatega. Ilma teise riigi haldusorgani esindajata ei ole lubatud
vabatahtlikel Eesti territooriumil päästetööl osaleda.
Eelnõukohase § 31 lõike 6 kohaselt võib teine riik kiireloomulises piiriüleses koostöös kaasata
oma territooriumil päästetööle Päästeameti ja tema vabatahtliku. Päästeametil on teise riigi
territooriumil välislepingu kohane pädevus ja volitused. Eestis tegutsevad vabatahtlikud
päästjad ei osale ilma Päästeameti esindajata päästetööl teise riigi territooriumil. Arvestades
riigipiiri lähedust, võib seega tekkida vajadus kaasata eelkõige Lõuna-Eesti maakondades
tegutsevaid vabatahtlikke päästjaid Lätis toimuvale päästetööle. Vabatahtlikud päästjad
moodustavad olulise osa Eesti päästevõrgustikust: peale 71 riikliku komando tegutseb 119
vabatahtlikku komandot ja kaks reservpäästerühma. Ööpäev läbi on päästetöödeks valmis
umbes 300 kutselist ja umbes 250 vabatahtlikku päästjat.43 Seeläbi on vabatahtlikel päästjatel
roll ka kiireloomulisel piiriülesel koostööl osalemisel.
43 Päästeamet. Päästeamet organisatsioonina (vaadatud 10.09.2024).
29
Eelnõukohase § 31 lõikega 7 sätestatakse, et kiireloomulise piiriülese koostöö raames
rahvusvahelisel päästetööl osalemist ei käsitata lähetusena. Tegu on tavapärase reageerimisega
päästesündmusele, mis mahub ühe tööpäeva sisse. Just kiireloomulisuse tõttu ei ole otstarbekas
vormistada tavapäraseid lähetusega kaasnevaid dokumente, mille asutusesisene menetlus
kestaks tavapäraselt mitu päeva. Lähetuse vormistamise eesmärk on katta lähetatavale
lähetusega seotud kulutused (nt transpordiga seonduvad kulud), mis antud olukorras ei ole
vajalik. Kuna kutseliste ega ka vabatahtlike päästjate osalemine kiireloomulisel piiriülesel
koostööl ei erine päästesündmuse lahendamisest Eesti territooriumil, siis puudub vajadus neile
lisakulusid kompenseerida. Sarnane regulatsioon on ette nähtud PäästeTS-i §-ga 22.
Eelnõukohane § 311 reguleeritakse rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise
sotsiaalseid tagatisi ja vaktsineerimist.
Lõike 1 kohaselt on kiireloomulises piiriüleses koostöös päästeteenistujal päästeteenistuse
seaduse (edaspidi PäästeTS) §-s 14 ja vabatahtlikul päästjal PäästeS-i §-s 41 nimetatud
sotsiaalsed tagatised. Sisuliselt tähendab see, et kiireloomulisel piiriülesel päästetööl kehtivad
samad sotsiaalsed tagatised nagu riigisisesel päästetööl. PäästeTS-i §-s 14 on kutselisele
päästjale sätestatud hüvitis päästeteenistuja surma ja töövõime vähenemise korral. PäästeS-i §-
ga 41 reguleeritakse hüvitise maksmist vabatahtliku päästja hukkumise, surma ja töövõime
vähenemise korral. Sotsiaalsete tagatiste reguleerimine ei ole seejuures uus – PäästeS-i § 31
lõike 5 alusel on ka praegu ette nähtud, et rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl
osalemisel laienevad meeskonnaliikmele sotsiaalsed tagatised.
Sotsiaalsete garantiide tagamine rahvusvahelisel päästetööl osalevatele isikutele on
põhjendatud, kuna päästetööd tehes riskitakse oma elu ja tervisega. Olemuselt on kiireloomulise
piiriülese päästetöö sisu sama, mis siseriiklikult tehtud päästetöö. Toetuse maksmise eesmärk
on aidata hukkumise, surma või töövõimetuse korral kiireloomulisel piiriülesel koostööl
osalenud isikul või tema perekonnaliikmetel tekkinud olukorraga toime tulla ning oma elu
vastavalt kohandada.
Lõike 2 kohaselt on PäästeS-i § 31 lõike 1 punkti 1 alusel rahvusvahelisel päästetööl ja § 31
lõike 3 punkti 1 alusel rahvusvahelisel demineerimistööl osaleval meeskonna liikmel avaliku
teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-s 49 nimetatud sotsiaalsed tagatised. Muudatusega lisatakse
PäästeS-i põhimõte, et rahvusvahelisel pääste- või demineerimistööl osaleva meeskonna liikme
sotsiaalsed tagatised on võrdsed teiste Eesti riigi poolt humanitaarmissioonidele lähetatud
ekspertide sotsiaalsete tagatistega. Need on reguleeritud RTsMS-i 4. peatükis. Samuti ei või
meeskonna liikme sotsiaalsed tagatised olla halvemad võrreldes nendega, mis kehtiksid tema
kohta Eestis. Seetõttu on põhjendatud, et ka sotsiaalsed tagatised on nendes olukordades
võrdsed. Näiteks päästjate sotsiaalsed tagatised on võrdsustatud ATS-i §-s 49 sätestatuga
(PäästeTS-i § 14). Selliselt soodustatakse nende motivatsiooni säilimist rahvusvahelisel pääste-
ja demineerimistööl osalemiseks.
Lõike 3 kohaselt korraldab Päästeamet PäästeS-i § 31 lõike 1 punkti 1 alusel rahvusvahelisel
päästetööl ja § 31 lõike 3 punkti 1 alusel rahvusvahelisel demineerimistööl osaleva meeskonna
liikme vaktsineerimist. Vaktsineerimine on osa valmisoleku tagamisest. Päästeamet omab
vaktsineerimise plaani, millega tagatakse enam levinud nakkuste kaitse. Vastavalt vajadusele
ja võimalusele tehakse täiendavaid vaktsineerimisi, arvestades kiireloomulise missiooni
sihtkoha riske. Vaktsineerimise kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu,
kui neid ei kaeta muudest vahenditest. Kuigi vaktsineerimine on oluline, arvestades võimalikke
missioonipiirkondi ja nendest tulenevaid terviseriske, ei saa meeskonna liiget vaktsineerima
sundida. Kui asukohariigi eripära arvestades on vaktsineerimine vajalik ja isik sellest keeldub,
siis teda rahvusvahelisele pääste- või demineerimistööle ei saadeta.
30
Eelnõu § 1 punktid 19, 20 ja 22-24 onseotud sellega, et abidemineerijatele antakse õigus
osaleda ennetustööl.Abidemineerija osalemine ennetustööl PäästeS-i tähenduses tähendab
inimeste teadlikkuse suurendamist pommiohust, lahingumoonaohust ja plahvatusohust.
Demineerimisvaldkonna ennetustöö on suures osas ohuteavitus ehk siis teadlikkuse tõstmine
ohust. Ennetustöö raames selgitatakse näiteks, mis on riskid, mis kaasnevad plahvatusohuga,
milline näeb välja plahvatusohtlik ese ja kuidas käituda vastava ohu korral. Oluline on märkida,
et abidemineerijatel ei teki õigust isikuandmete töötlemiseks. Abidemineerijate lubamisega
demineerimisalasele ennetustööle võimaldatakse levitada ja võimendada sõnumeid
avalikkusele, et vähendada plahvatusohtlikest sõjajäänustest tulenevat riski. Abidemineerija
saab ennetustööd teha avalikel üritustel, kus püütakse panna inimesi mõistma, mis ohud neid
ümbritsevad, aidata identifitseerida plahvatusohtlikke sõjajäänuseid ja õpetada, kuidas hoida
ohtudest eemale. Ennetustöös on olulisel kohal selle käigus jagatavad materjalid, milleks
võivad olla plakatid, pastakad, pinalid, märkmikud ning seljakotid, ennetustöö metodoloogiaks
võivad olla külastused koolides, raadiokampaaniad, samuti kampaaniad televisioonis ja
raadios44.
Väljaõppe muutmise vajadust sellega ei kaasne, kuna praegune väljaõpe tagab ka ennetustööks
vajalikud oskused ja teadmised. Abidemineerija väljaõppe käigus omandatud teadmised
võimaldavad teha demineerimisalast ennetustööd seejuures iseseisvalt, ennetustöö ei eelda
seega tegutsemist koos kutselise demineerijaga.
Eelnõu § 1 punkti 21 kohaseltnähakse PäästeS-i § 36 lõikes 1 sõnaselgelt ette, et Päästeameti
tegevuses osaleva isiku vabatahtlikuks võtmise otsustab Päästeamet. See on ka praegu nii ja
sisulisi muudatusi Päästeameti tegevusvaldkonnas vabatahtlikuks võtmise korralduses ei tehta.
Muudatuse kohaselt sõnastatakse selgemalt, et tegemist on Päästeameti otsusega, mis olemuselt
on haldusakt. Päästeametil on kaalutusõigus vabatahtliku staatuse andmisel – vastav raamistik
on ette nähtud PäästeS-i 7. peatükis. Praktikas on segadust põhjustanud asjaolu, et PäästeS-i
§ 36 lõike 1 sõnastus on üldine ega viita selgelt Päästeameti õigusele vabatahtlikuks võtmise
üle otsus langetada. Muudatus tehakse õigusselguse huvides.
Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt täpsustatakse PäästeS-i § 41 lõikes 3, et vabatahtlikule päästjale
ja abidemineerijale hüvitatakse riigieelarvest vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu
saadud vigastuse või haigestumisega kaasnevad ravi- ja ravimikulud. PäästeS-i § 41 lõikes 3
viidatud ATS-i §-s 49 on reguleeritud ametniku sotsiaalsed tagatised hukkumise, surma ja
töövõime vähenemise korral. PäästeS-i §-ga 41 reguleeritakse aga kitsamalt isiku hukkumise,
surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist. Enne 2022. aasta 1. juulit kehtinud
PäästeS-i redaktsiooni § 41 lõike 12 kohaselt oli ette nähtud, et kui isik on vabatahtliku päästja
ülesande täitmise tõttu saanud vigastada või haigestunud, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.
Sellest põhimõttest ei ole loobutud, kuid sätte praegune sõnastus ei anna mõtet piisavalt selgelt
edasi ning seetõttu võib tekkida vaidlusi, kas vastavaid kulusid on õigus hüvitada. Õigusselguse
tagamiseks tuuakse PäästeS-is hüvitatavate kuludena selgelt välja ravi- ja ravimikulud, mis
kaasnevad vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu saadud vigastuse või haigestumisega.
Muudatus ei ole sisuline.
Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks PäästeS-i § 43 lõige 2, mille kohaselt tehakse
käskkiri vabatahtliku päästja vabastamise kohta teatavaks teatise kättetoimetamisega.
Vabatahtliku staatusest vabastamise korral on tegemist Päästeameti otsusega, mis on haldusakt. Kuivõrd haldusakt toimetatakse kätte vastavalt haldusmenetluse seadusele, ei ole säte PäästeS-
s vajalik. Muudatus ei ole sisuline.
44 Tamm, T., magistritöö „Plaaniliste demineerimistööde vajadus Eestis“ (2017, Sisekaitseakadeemia).
31
Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse PäästeS-i § 48 sõnastust. Muudatuse kohaselt loetakse ka
eelnõukohase PäästeS-i § 132 lõike 5 alusel vahetu sunni kohaldamisega tekitatud kahju
õnnetusest põhjustatud kahjuks. Seega juhul, kui Päästeamet kohaldab kiirabibrigaadi teate
alusel vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel, ning tekitab seejuures
isikule varalist kahju, on tegemist õnnetusest põhjustatud kahjuga, mida Päästeamet ei hüvita.
Vara kahjustamine on seotud isiku elu ja tervise kaitsmise vajadusega, kui sündmusele
reageerimine on ajakriitiline ning vähem kahjustavat meedet ei ole võimalik rakendada.
Sarnaselt on loetud päästesündmuse käigus põhjustatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks.
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 17 tehtava muudatusega. Võrreldes kehtiva seadusega
on teksti lisatud, et sätet kohaldatakse ka KorS-i §-s 51 sätestatud valduse läbivaatuse käigus
tekitatud kahjule. Vastav viide on ekslikult PäästeS-ist välja jäänud.
Eelnõu §-ga 2 täiendatakse KarS-i §-ga 2781. Sellega nähakse ette uue väärteokoosseisuna
karistus vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest, millega häiritakse Häirekeskuse tööd.
Eelnõu kohaselt on karistusmäär sellise teo eest füüsilisele isikule rahatrahv kuni 200
trahviühikut või arest ning juriidilisele isikule rahatrahv kuni 10 000 eurot. Eelnõuga
kavandatakse KarS-i uut väärteokoosseisu, kuna kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik isikut
Häirekeskuse töö häirimise eest vastutusele võtta.
Kehtiva KarS-i §-s 278 on ette nähtud väärteokoosseis eritalituse vale väljakutsumise eest. Sätte
kohaselt on karistatav Päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale
väljakutse või väljasõidu põhjustamine. Teo eest on võimalik määrata füüsilisele isikule
rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 3200 eurot.
Sealjuures tuleb KarS-i kommentaaride kohaselt vale väljakutsena mõista igasugust helilist või
nähtavat teadaannet, mille sisuks on tegelikult olematu häda- või ohuolukord ning milles
viidatakse võõra abi hädavajadusele. Vale väljakutse loetakse lõpuleviiduks väljakutse
teatavakstegemisega, eritalituste tegelik reageerimine sündmusele ei oma sealjuures tähtsust.45
Häirekeskuse töö häirimise eest KarS-i § 278 alusel isikut vastutusele võtta ei saa, kuna taolise
teo puhul ei ole tegemist eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamisega.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel46 esitati 2023. aastal kokku 108 KarS-i §-ga 278 seotud
väärteoteadet (2022. a 146, 2021. a 137) ja registreeriti 97 väärtegu (2022. a 137, 2021. a 121).
Karistusena määrati 2023. aastal rahatrahv 66 juhul (2022. a 90, 2021. a 88 juhul) ja arest 5
juhul (2022. a 10, 2021. a 6 juhul47). Keskmine rahatrahvi summa oli 2023. aastal 230 eurot
(2022. a 219, 2021. a 183 eurot), minimaalne summa oli 20 eurot (2022. a 24, 2021. a 16 eurot)
ja maksimaalne summa 800 eurot (2022. a 760, 2021. a samuti 760 eurot) võimalikust
maksimaalsest 1200-eurosest trahvimäärast. Aresti kohaldamisel oli 2023. aastal keskmine
isiku kinnipidamise pikkus 13 päeva (2022. a 17, 2021. a 13 päeva), minimaalne pikkus 10
päeva (2022. a 5, 2021. a 2 päeva) ja maksimaalne pikkus 20 päeva (2022. a 25, 2021. a 30
päeva). Eelnõu koostamise ajal on 2023. aastal määratud trahv maksmata veidi vähem kui
pooltel juhtudest. Korduvrikkujate osakaal oli 2023. aastal 8% (2022. a 14%, 2021. a 11%)
kõigist juhtudest. Sealjuures nende rikkujate hulgas, kellele on määratud rahatrahv või arest, oli
45 RKKKo, 24.09.2008, 3-1-1-50-08, punktid 6-6.1. 46 2022. aasta ja 2021. aasta andmed on esitatud 23.08.2023. aasta seisuga, 2023. aasta andmed 05.06.2023. aasta
seisuga. 47 2021. aastal on 5 juhul karistusena määratud nii rahatrahv kui ka arest. Nendel puhkudel määrati kõigepealt
karistusena rahatrahv, mis jäi maksmata. Seejärel asendati see arestiga, sealhulgas neljal juhul asendati arest
omakorda üldkasuliku tööga.
32
korduvrikkujaid 2023. aasta andmetel 4%. 2023. aastal menetles kohus 9 juhtumit (2022. a 12,
2021. a 10 juhtumit), millest 5 juhul määras karistusena aresti48 (2022. a 10, 2021. a 6 juhtumit).
Kehtiva õiguse kohaselt on Häirekeskuse tööga seotud süütegude eest teatud juhtudel võimalik
vastutusele võtta KarS-i §-de 207 ja 406 alusel. KarS-i § 207 kohaselt on kriminaliseeritud
arvutisüsteemi toimimise takistamine ja see pakub karistusõiguslikku kaitset eelkõige
küberründe korral. Sealjuures on KarS-i § 207 lõike 2 punktis 3 ette nähtud enamohtliku
tagajärjena elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi, samuti avalike teenuste osutamise toimimise
takistamine või häirimine. Näiteks saab antud koosseisu alusel isiku vastutusele võtta
teenustõkestusründe korral, millega häiritakse hädaabiteadete menetlemist suure hulga nn
tühikõnedega, mis koormab sideliine. KarS-i kommentaaride kohaselt on teo koosseisuobjekt
arvutisüsteemi toimimine, sealjuures tuleb seda mõista läbi andmetöötluse. Koosseisupärased
on käigus oleva andmetöötluse vastu suunatud teod.49 Näiteks 2022. aasta aprillis hakkas Narva
linnast neli erinevat seadet hädaabinumbril 112 tegema tühikõnesid. Kokku tehti nädala jooksul
nelja seadmega 1174 nn tühikõnet, mis koheselt hüljati (lasti kutsuda mõni sekund ja seejärel
ühendus katkestati). Hädaabinumbri 112 tavapärane ööpäevane keskmine koormus on kokku
ligi 2600 kõnet. Kõigi seadmete puhul näitas positsioneering lähedast asukohta.50 Sellisel juhul
on isiku vastutusele võtmine probleemne, kuna teo toimepanija väljaselgitamine on keeruline.
KarS-i § 406 kohaselt on kriminaliseeritud elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine. KarS-i
kommentaaride kohaselt on sätte alusel kriminaliseeritud selline elutähtsa süsteemi häirimine
ja kahjustamine, mille tagajärjena on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa
süsteemi normaalsele toimimisele või kui sellega kaasnes sellise süsteemi toimimise häire või
katkemine. Sealjuures ei ole toodud ammendavat loetelu, milliseid tehnovõrke käsitatakse
elutähtsa süsteemina. Sättes on piiritletud laiemalt, et selle all mõistetakse tehnovõrke, mille
toimimisest sõltub inimeste elu või tervis, riigi julgeolek või majandussüsteem.51 Siiski ei ole
enamiku Häirekeskuse tööd häirivate tegude mõju nii tõsine, et KarS-i § 406 objektiivse
koosseisu tunnused oleksid täidetud, s.o hädaabiteadete menetlemise süsteemi töö oleks
katkenud või selle toimimine tervikuna häiritud. Samuti on väga keeruline tõendada tagajärjena
konkreetset ohtu isiku elule või tervisele, kui hädaabiteadete menetlemine on kellegi tegevuse
tagajärjel häiritud. 2022. aastal esitas Häirekeskus ühe kuriteoteate, millega seoses PPA alustas
menetlust KarS-i § 207 lõike 2 punkti 3 alusel, kuid kriminaalmenetlus lõpetati isiku
tuvastamatuse tõttu kriminaalmenetluse seadustiku § 2001 lõike 1 alusel. 2023. aastal esitas
Häirekeskus samuti ühe väärteoteate, põhjusel, et seadmelt tehti suurel hulgal SIM-kaardita
kõnesid. Ka selle menetluse puhul ei olnud alust isiku vastutusele võtmiseks, kuna teo
objektiivne koosseis ei vastanud eritalituse teadvalt vale väljakutse või väljasõidu
põhjustamisele – kõned tehti teadmatult eakale inimesele kuuluvalt telefonilt. Kokkuvõttes on
nii KarS-i § 207 kui § 406 alusel praktikas piiratud võimalused Häirekeskuse töö häirimise eest
isikut kriminaalkorras vastutusele võtta. Seetõttu näevad eelnõu koostajad vajadust uue
väärteokoosseisu kehtestamiseks, et Häirekeskuse töö häirimise korral oleks isik võimalik
väärteo toimepanemise eest vastutusele võtta. Seejuures on oluline märkida, et teadmatusest
põhjustatud tegu ei oleks karistatav, kuna eelnõu kohaselt peab selleks olema toimunud teadvalt
vale hädaabiteate edastamine.
Kehtiva õiguse kohaselt on samuti piiratud võimalused võtta isik vastutusele päästekorraldaja
vastu ebakohase käitumise eest hädaabiteadete menetlemise häirimisel. Solvamine,
ähvardamine vms vaimne vägivald kahjustab päästekorraldaja töövõimet ja seeläbi häirib
48 Kaks väärtegu oli ühendatud teiste väärteoasjadega. Ühel juhul kohtuotsuses lõpetati isiku suhtes
väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Ühel juhul on andmed täpsustamata. 49 Ginter, Jaan, 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 207 punkt 3. 50 Allikas: Häirekeskus. 51 Pikamäe, Priit, 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 406 punktid 3.2 ja 3.9.
33
Häirekeskuse tööd. Seetõttu oleks taoline tegevus samuti uue väärteokoosseisu kohaselt
karistatav. Praegu on ettevalmistamisel infotehnoloogialahenduse kasutuselevõtmine, mis
võimaldab abivajajal Häirekeskusega suhelda videokõne vahendusel. See toob endaga kaasa
veelgi suurema vajaduse kaitsta päästekorraldajat tahtliku ebakohase või sündmusega
mitteseotud videopildi menetlemise eest. Näiteks videopildi vahendusel füüsilise vägivallaga
ähvardamine on päästekorraldaja töövõimele selgelt halvav, kuna nii helistaja kui ka
päästekorraldaja on videopildis nähtavad ja hiljem äratuntavad.
Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et KarS-i § 275 (võimuesindaja solvamine) ja § 2751
(võimuesindaja laimamine) paiknevad KarS-i 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod)
3. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ning nendega kaitstavad õigushüved on
avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord. Seejuures kaitseb KarS-i § 275 lõike 1
koosseis õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama
avalikku korda52. Riigikohus on lisaks selgitanud, et antud paragrahvide kohaldamise puhul
seisneb küsimus selles, kas neis nimetatud avalikku korda kaitsev isik, kes täidab
ametikohustusi, peab teostama ka avalikku võimu53. Häirekeskuse puhul on põhiküsimus
avaliku korra kaitses – hädaabiteadete menetlemisel teostab päästekorraldaja riiklikku
ülesannet, ent korrakaitselise funktsiooni täitmine on piiratud PäästeS-i § 131 lõikes 2 (avalikus
ruumis paiknevate valvekaamerate videoedastuse töötlemine) ja 132 lõikes 11 (hädaabiteate
menetlemise käigus edastatud side asukohateabe töötlemine) nimetatud meetmetega.
Häirekeskuse päästekorraldajad ei liigitu ametnikeks, kelle suhtes kohaldataks kõrgendatud
karistusõiguslikku kaitset. Sarnaselt ei hõlma kõrgendatud kaitse ka kõiki teisi ametnikke, kes
ei kaitse avalikku korda. Isiku au ja hea nimi on kaitstavad PS-i § 17 alusel, kuid Eestis puudub
sellele karistusõiguslik kaitse. Seetõttu tuleb antud küsimuses pöörduda eelkõige eraõiguse
normide juurde ja oma õiguste kaitseks tsiviilkohtusse.54 Ähvardamise teo puhul ei ole karistus-
õiguslikult eristatud avalikku võimu teostavat isikut teo objektina. Seega saab päästekorraldaja
ähvardamisel teo toimepanija vastutusele võtta KarS-i § 120 alusel. Antud koosseisu alusel
karistatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või
hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kuna KarS-i
§ 120 alusel menetletakse tegu kui üksikisiku vastu suunatud rikkumist, siis päästekorraldaja
peab esmalt esitama kuriteoteate. Lisaks tuleb tähele panna, et ta osaleb menetluses isikuliselt.
Häirekeskus võtab hädaabinumbril 112 kõnesid vastu esimese vaba päästekorraldaja põhimõttel
ja päästekorraldajal ei ole võimalik valida, milliseid kõnesid ta menetleb. Ähvardamise tegu on
seotud töökohustuse täitmisega, mitte otseselt päästekorraldaja isikuga, kuid menetluse
osapoolena tuleb osaleda isikuliselt. Lisaks on sellistel puhkudel keeruline tõendada, kas on
alust karta ähvarduse täideviimist. Selline lahendus ei kaitse piisavalt efektiivselt nii
päästekorraldajate kui ka tervikuna Häirekeskuse töö toimepidevuse tagamise huve.
Kavandatava KarS-i § 2781 puhul on tegemist mitteammendava loeteluga väärteokoosseisuga.
Kuna tegemist on teodeliktiga, siis piisab süüteokoosseisu täitmiseks Häirekeskuse tegevust
häiriva teo toimepanemisest, mis seisneb ilma tegeliku hädaabivajaduseta hädaabinumbrile 112
pöördumises. Sealjuures ei ole oluline tõendada kausaalsust, kas konkreetsel juhul jäi keegi
sellise tegevuse tulemusena abist ilma või viibis abi saamine märkimisväärselt. Sätte alusel
karistatavate tegude määratlemisel on eelnõu koostajad lähtunud Häirekeskuse teadete
menetlemise korrast55. Samuti on arvesse võetud Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni
52 RKKKo, 13.04.2016, 3-1-1-31-16, punkt 10. 53 RKKKo, 17.09.2009, 3-1-1-69-09, punktid 7–9. 54 Pild, Maarja, 2020. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 17 punkt 14. 55 Häirekeskuse peadirektori 23. jaanuari 2023. aasta käskkiri nr HK.1.1-1/9 „Häirekeskuse teadete menetlemise
kord“. Häirekeskuse teadete menetlemise kord on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
AvTS § 35 lg 1 p 10 alusel. Hädaabiteadete menetlemise korra § 5 lõike 2 kohaselt peab teate menetleja abi välja
saatmiseks hindama ohtu tervisele, elule, varale ja keskkonnale. Ohu hindamisel kasutatakse Päästeameti, Politsei-
34
(EENA) klassifikatsiooni56, milles sisu põhjal eristatakse hädaabiteateid, millel on ühenduse
võtmiseks sisuline põhjus, ja valesid hädaabiteateid, mis häirivad või takistavad Häirekeskuse
tööd. Samuti on juhindutud soovitustest, mis on antud valede hädaabiteadete arvu
vähendamiseks võetavate meetmete kohta.
Objektiivse koosseisu moodustab Häirekeskuse töö häirimine vale hädaabiteate edastamisega.
Häirekeskuse tööd häirivate koosseisupäraste tegudena näevad eelnõu koostajad eelkõige
juhtusid, mille puhul 1) hädaabinumbrit kuritarvitatakse ja sellega häiritakse teenuse osutamist;
2) kõne tehakse teadlikult abivajaduseta.
Esimesel juhul näiteks helistatakse, et päästekorraldajat sõimata, ähvardada vms. Sellise teo
mõju on teenuse osutamise halvamine päästekorraldaja psühholoogilise mõjutuse kaudu. Teisel
juhul võib kõne tegemisele järgneda kohene kõne katkestamine ühenduse loomise järel või
teadlik vaikimine ehk nn tirtsutamine. Siia alla kuuluvad nii juhud, kus päästekorraldaja enne
kõne katkestamist veel ei jõua kõnet vastu võtta, kui ka juhud, mil ühendus luuakse ja
päästekorraldaja jõuab kõne vastu võtta, kuid seejärel kõne katkestatakse. Samuti võib
teadlikult abivajaduseta kõnede alla liigitada näiteks kõned, mille puhul helistatakse selleks, et
küsida kellaaega, või tehakse telefoniga rumalusi – toimub mingisugune suhtlus
päästekorraldajaga ehk räägitakse midagi ja sealjuures on arusaadav, et hädaabinumber 112 ei
ole juhuslikult valitud.
Eelloetletud juhtusid iseloomustab asjaolu, et hädaabinumbril 112 ühenduse võtmise põhjus ei
ole hädaabi saamise vajadus. Kuna ühelegi hädaabinumbril 112 tehtud kõnele ei saa jätta
vastamata, siis olukorras, kus koormus on suur ja kõned jäävad ootele, võib liini asjatu
koormamise tõttu tekkida olukord, kus eluohtlikus seisundis abivajaja ei saa Häirekeskusega
ühendust ning jääb vajaliku abita. Sellise põhjusliku seose tõendamine on väga keeruline ega
ole antud süüteokoosseisu täitmise vaates ka oluline. Oluline on asjaolu, et ilma tegeliku
abivajaduseta hädaabinumbril 112 Häirekeskuse poole pöördumine häirib asutuse tööd, kuna
päästekorraldaja ja sideliin on sellel ajal ilma põhjuseta hõivatud.
Mõiste vale hädaabiteade sisu avatakse hädaabiteadete menetlemise korras (vt eelnõu
seletuskirja lisa – rakendusaktide kavandid). Selle kohaselt käsitatakse vale hädaabiteatena
teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevalt Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja
Piirivalveameti või kiirabibrigaadi tegevust. Niisuguste kõnede puhul ei soovi helistaja
teavitada abivajadusest, mis on lahendatav abiandjate sekkumise või Häirekeskuse või muu
osapoole nõustamisega. Inglise keeles on selle kohta kasutusel mõiste falce emergency call.
Hädaabinumbril 112 pöördumise puhul on oluline aspekt abivajadus. Häirekeskus ei hinda
hädaabiteate menetlemise käigus, kas isik hädaabinumbril 112 pöördumise käigus valetab.
Häirekeskuse eesmärk on hädaabiteate menetlemise käigus selgitada välja suunatud abivajadus
ja saadava teabe alusel abi välja saata. Kui kõnest abivajadus ei selgu ja hädaabinumbriga
112 on ühendust võetud teadlikult muul põhjusel kui abi saamise vajadus, siis on tegemist
vale hädaabiteatega. Sealjuures kaalusid eelnõu koostajad ka mõiste näiline hädaabiteade
kasutamist, kuid selleks, et hoida KarS-is ühtlast sõnakasutust, võetakse eelnõuga kasutusele
mõiste vale hädaabiteade. Kui Häirekeskus tuvastab abivajaduse, kuid pöördumise põhjus on
sihilikult väljamõeldud ja reaalset ohuolukorda ei ole, siis on see olenevalt sisust käsitatav
ja Piirivalveameti ning Terviseameti kinnitatud tüüpjuhtumeid ja juhiseid, et rakendada sündmuse lahendamiseks
vajalikke meetmeid. Hädaabiteadete menetlemise kord sisaldab vastavate asutuste juhiseid ning teadete
menetlemisega seonduvaid tehnoloogilisi protsesse. Lisaks sätestab hädaabiteadete menetlemise korra § 9 lõige 3,
et teate menetleja peab rakendama hädaabiteate menetlemise teenuse toimepidevuse tagamise meetmeid. Seda
eesmärki aitab täita ka juurdepääsupiirangu seadmine hädaabiteadete menetlemise korrale. 56 European Emergency Number Association, 2020. Falce Emergency Calls, versioon 2.0.
35
eritalituste vale väljakutsena või vale väljasõidu põhjustamisega, mis on karistatav KarS-i § 278
alusel.
Subjektiivse koosseisu täidab tegutsemine otsese tahtlusega KarS-i § 16 lõike 3 tähenduses.
Seega, subjektiivne element on täidetud, kui isik teab, et tal (või mõnel teisel isikul, kellele
teates osutatakse) puudub tegelik abivajadus, ja tahab või vähemalt möönab, et ilma tegeliku
abivajaduseta ehk vale hädaabinumbril 112 pöördumise mõju on Häirekeskuse asjatu
koormamine ja seeläbi hädaabiteenuse osutamise häirimine.
Õigusvastane ei ole kavandatava sätte kohaselt igasugune tegu, mis mingil moel Häirekeskuse
tööd häirib. Ka ei näe eelnõu ettevalmistajad ette iga isiku karistamist, kelle ühekordne tegevus
vastab süüteokoosseisus kirjeldatule, vaid eelkõige sellise isiku karistamist, kes tuleks
vastutusele võtta teo iseloomu või raskuse tõttu. Häirekeskusel on võimalik teo raskusastet
hinnata ja vajaduse ilmnemisel esitada PPA-le väärteoteade menetluse alustamiseks. Sealjuures
on Häirekeskusel võimalik analüüsida ka isiku toimepandud tegude korduvust. Seda võimaldab
käesoleva eelnõuga PäästeS-i § 91 lõikesse 1 kavandatav täiendus, mille kohaselt on
Häirekeskusel õigus kasutada HKSOS-i kantud andmeid oma ülesannete täitmisega seotud
analüüside koostamiseks (punkt 3). HKSOS-i põhimääruse § 8 lõigete 1 ja 3 kohaselt säilitab
Häirekeskus andmeid kümme aastat, kuid isikustatuna 13 kuud. Kõneside salvestisi säilitab
Häirekeskus ühe aasta (HKSOS-i põhimääruse § 8 lõige 2).
Häirekeskuse tellitud nn sotsiaalkõnede analüüsi raportis toodi välja, et kokku vastas
Häirekeskus aasta jooksul sarihelistajate TOP 20 kõnedele 12 995 korral. Need kestsid kokku
üle 177 tunni ehk enam kui 7 ööpäeva57. Kõige pikema kõnede kestusega helistaja oli sel
perioodil liinil kokku 28,5 tundi ja tegi üle 1700 kõne. Sarihelistajate probleemiga tegeletakse
peamiselt koostöös kohaliku omavalitsuse üksuse ja piirkonnapolitseiga. Probleemil on mitu
tahku, millest üks osa on sotsiaalne probleem või vajadus – inimene ei leia õiget kohta abi
saamiseks – ja teine, Siseministeeriumi valitsemisalale probleemsem tahk on helistajad, kelle
puhul ei ole selget abivajadust (nt kellaaja küsimine, päästekorraldaja sõimamine või
pahameele väljendamine hädaabiteenusega mitteseotud tegevuste kohta). Sageli esinevad
sellised teod korduvalt, kuid isikute vastutusele võtmiseks ei ole praegu selget õiguslikku alust.
2023. aastal tehti hädaabinumbril 112 kokku 1 156 528 kõnet ning abi- ja infonumbril
1 247 222 793 kõnet. Hädaabi saadetakse välja keskeltläbi 1063 korda ööpäevas.58
Häirekeskuse statistika kohaselt liigitus 2023. aastal vastatud kõnedest ekslikuks59 232 073
(2022. a 203 413) ja pahatahtlikuks 11 422 (2022. a 13 364) kõnet. 2024. aasta nelja kuu
statistika kohaselt on need arvud kasvutrendis.60 Üksikasjalikumalt analüüsiti kõnede sisu
2023. aasta alguses valminud nn sotsiaalkõnede analüüsis (kõnede valim vahemikus
01.12.2021–30.11.2022)61, mille tellis Häirekeskus. Raportis toodi välja, et antud vahemikus
tehtud kõnedest liigitus pahatahtlikuks kokku 13 707 kõnet. Nende hulgast analüüsi valimisse
57 Sama. 58 Allikas: Häirekeskus (andmed esitatud 04.06.2024). 59 Häirekeskuse teadete menetlemise korra kohaselt liigitatakse ekslikuks kõned, kus ei räägita ja/või võib kuulda
taustahelisid, näiteks telefoninumbri valimist, liinirikke heli, kostvaid samme, inimeste omavahelist vestlust,
muusikat või muud sellist, samuti telefoniga mängivate laste kõned (telefoniga mängimise käigus kogemata
hädaabinumbrile helistamised) ja kõned, kus helistaja tunnistab, et eksis numbri valikul. Pahatahtlikud valekõned
on eesmärgipäratud ja teadlikult abivajaduseta hädaabinumbril 112 helistamised: kõned, kus helistamise
eesmärgist või probleemi olemusest ei ole võimalik aru saada. Siia liigituvad kõned, kus taustal on kuulda
naljatamist, naermist (nt lapsed), samuti kõned, mille sisuks on kohatud ütlemised, pahatahtlik või alandav
sõimamine või mõnitamine. 60 Allikas: Häirekeskus (andmed esitatud 04.06.2024). 61 Häirekeskus, 2022. „Numbrile 112 tehtud kõnedes esinevate sotsiaalsete probleemide kaardistus“. Analüüs on
asutusesiseseks kasutamiseks.
36
võetud 365 kõnet jagunesid järgmiselt: 156 juhul oli helistajaks tõenäoliselt joobes isik, 110
juhul sotsiaalprobleemiga isik (tõenäoliselt vaimsed probleemid), 74 korral oli tegemist
sisutühja valekõnega, sealhulgas esines hädaabinumbri kuritarvitamist (nt 38 juhul
päästekorraldaja või muu isiku sõimamist), vähem oli eaka inimese (15) või lapse (8) poolset
põhjuseta Häirekeskusesse pöördumist.
Vastutus nähakse ette ka juriidilisele isikule. Sealjuures võib juriidilise isiku tegu olla karistatav
nii tegevuse kui ka tegevusetuse eest. KarS-i § 14 lõike 1 punktide 1–2 kohaselt vastutab
juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke
kohustusi rikkudes toime pannud:
1) tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või
2) mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise
isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu.
Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei eelda ega välista süüteo toime pannud füüsilise isiku
vastutuselevõtmist, kui seaduses on ette nähtud ka füüsilise isiku vastutus (KarS-i § 14 lõige
3). Puuduliku töökorralduse näitena on praktikast teada juhtumeid, kus mobiiltelefonide
parandajad kasutavad parandataval telefonil hädaabinumbri 112 valimist eesmärgiga testida
SIM-kaarti sisestamata telefoni töökorras olekut. Selline tegevus ei ole hädaabinumbri 112
sihipärane kasutamine.
KarS-i § 13 kohaselt on võimalik juriidilist isikut karistada tegevusetuse eest. KarS-i
kommenteeritud väljaande järgi peab nõutav tegevus olema eeldatav ja võimaliku tagajärje
vältimiseks tuleb juriidilise isiku puhul ära näidata füüsiline isik, kellel oli tegutsemiskohustus
ja eeldatav tegutsemine62. Eelnõuga kavandatava väärteokoosseisu puhul saab
koosseisupärasena välja tuua ka näiteks olukorra, kus juriidilisele isikule kuuluvaid seadmeid
kasutatakse Häirekeskuse töö häirimiseks ja juriidiline isik pole võtnud piisavaid meetmeid, et
sellist olukorda ära hoida.
Eelnõu kohaselt nähakse vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise
eest ette karistus 200 trahviühikut või arest. Karistuse maksimaalse määra kujundamisel on
eelnõu koostajad lähtunud karistusmäärast, mis on KarS-i § 278 lõike 1 alusel ette nähtud
eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest. See on sisult kavandatava
sättega kõige sarnasem väärteokoosseis. Kavandatava KarS-i § 2781 lõike 1 alusel määratav
maksimaalne karistusmäär on 100 trahviühiku võrra madalam kui KarS-i § 278 lõike 1 puhul.
Eelnõu koostajad on lähtunud asjaolust, et eritalituse vale väljakutse või väljasõiduga
kaasnevad riigile otsesed kulud, mida makstav trahvisumma aitab osaliselt kompenseerida.
Kuna Häirekeskuse töö häirimisega seotud kulud on kaudsed, siis on kavandatava trahvi
maksimaalne määr ka madalam. Eelnõu kohaselt on juriidilisele isikule võimalik määrata
rahatrahv kuni 10 000 eurot. Vastav määr on oluliselt suurem KarS-i § 278 lõike 2 alusel
määratavast maksimaalsest karistusmäärast, kuivõrd kuni 3200 euro ulatuses määratavat
rahatrahvi ei saa tänapäeval pidada juriidilise isiku puhul piisavaks mõjutusvahendiks.
Kavandatava väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on eelnõu kohaselt PPA (vt eelnõu § 9).
Arvestades KarS-i § 278 lõike 1 alusel menetletud juhtumeid ja Häirekeskuse esitatud andmeid,
jääb aastas esitatavate väärteoteadete arv alla paarisaja, mis ei tähenda PPA-le
menetluskoormuse märkimisväärset kasvu ega vajadust palgata lisapersonali. Kuna
Häirekeskus kehtiva õiguse kohaselt väärtegusid ei menetle, ei ole otstarbekas asutusele uut
ülesannet anda. Menetluspädevuse loomine Häirekeskuses tähendaks täiendavat personalikulu
62 Sama, § 13 punkt 6.4.
37
ja väljaõpet, samuti puudub Häirekeskusel juurdepääs PPA kasutuses olevatele
andmekogudele, milles sisaldub menetluseks vajalik teave.
Kavandatava KarS-i § 2781 alusel kaitstav õigushüve on abivajava isiku elu ja tervis ehk
võimalus saada elupäästvat abi, samuti keskkonna ja vara kaitset. Samuti on kaitstav õigushüve
avalik võim – konkreetsemalt Häirekeskuse toimepidevus. PS-i § 28 lõikega 1 kaitstakse
universaalset õigust tervisele ja PS-i §-ga 16 õigust elule. Häirekeskuse töö segamisel seab teo
toimepanija ohtu hädaabi vajaja õiguse saada asjaomast abi ja sellega riivab märkimisväärselt
abivajaja õigust saada elu päästmiseks või tervise hoidmiseks vajalikku abi. PS-i § 19 lõikega 1
kaitstakse küll õigust vabale eneseteostusele, kuid lõike 2 kohaselt peab oma õiguste ja
vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja
vabadusi ning järgima seadust. Uue väärteokoosseisu kehtestamine on seotud ka PS-i § 23
lõikega 1, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks
seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
Eelnõu on kooskõlas PäästeS-iga, millega reguleeritakse Häirekeskuse ülesandeid. PäästeS-i
§ 5 lõike 11 punkti 1 kohaselt on Häirekeskuse ülesanne hädaabiteadete menetlemine. Kuna
kavandatava väärteokoosseisuga kaitstakse Häirekeskuse toimepidevust hädaabiteadete
menetlemisel, on see PäästeS-iga kooskõlas. PäästeS-is ei ole väärtegusid reguleeritud ja
olemuselt sobitub kavandatav norm KarS-i struktuuri § 278 järgi. Sättel ei ole puutumust
rahvusvahelise õigusega.
Isiku vastutusele võtmine Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik mitmetes riikides
(näiteks Belgia, Leedu, Holland, Malta, Poola, Saksamaa, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia).
Eelnõu koostajad kaardistasid karistuspraktikat Euroopa Liidu riikides koostöös Eesti Vabariigi
alalise esindusega Euroopa Liidu juures. Samuti kasutati internetiotsingut. Tulemused on
kantud seletuskirja lisas 2 olevasse tabelisse.
Analüüsitud riigid on võtnud kasutusele erinevaid mõjutusvahendeid. Osas riikides
rakendatakse kõige leebema meetmena hoiatust (Leedu, Slovakkia, Sloveenia). Riikides, kus
karistusena on võimalik määrata rahatrahv, ulatub trahvimäär 90–100 eurost (Belgia, Leedu)
mitmekümne tuhande euroni (Holland, lisaks on Belgias sidevõrgu pahatahtliku kasutamise
eest võimalik määrata trahv kuni 50 000 eurot). Sealjuures tuleb arvestada, et karistatava teo
olemus on määratletud erinevalt. Mitmetes riikides on karistusena võimalik määrata aresti
(Poola), aga ka vanglakaristust (Belgias on kõne menetleja ähvardamise eest võimalik ette näha
vanglakaristus 6 kuud kuni 5 aastat; ka Hollandis ja Saksamaal on võimalik määrata
Häirekeskuse töö segamise eest vanglakaristus kuni üks aasta). Menetletud süütegude arvu ei
osanud vastused saatnud riigid valdavalt välja tuua, samuti ei ole nendes riikides analüüsitud
karistusvõimaluse mõju süütegude toimepanemisele. Eelnõuga kavandatav säte on kõige
sarnasem Rumeenia praktikaga, millega eelnõu autorid tutvusid lähemalt. Rumeenias on
Häirekeskuse töö häirimise eest võimalik määrata rahatrahv ligikaudu 200–400 eurot (1000–
2000 Rumeenia leud) või 100–200 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd. Juhul kui tegu pannakse
toime ühe aasta jooksul korduvalt, siis on vastavad määrad kahekordsed. Kokkuvõttes on
riikide karistuspraktika Häirekeskuse töö häirimise eest väga erinev ning sealjuures on võimalik
raskematel juhtudel määrata rahatrahvi ja aresti kõrval ka vanglakaristust. See näitab, et
Häirekeskuse töö häirimist on peetud nendes riikides sisejulgeolekule võrdlemisi suureks ohuks
ja seetõttu tähtsustatakse võimalust võtta süüteo toimepanijad vastutusele.
Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse KorS-i § 351.
KorS-is muudetakse ja esitatakse uues sõnastuses § 351, millega reguleeritakse hädaabinumbril
edastatud informatsiooni töötlemist. Muudatused ei ole sisulised, nendega ei kaasne muudatusi
38
Häirekeskuse ega teiste asutuste töökorralduses, vaid paragrahvi sõnastus viiakse muutunud
oludega kooskõlla. Sealjuures muudetakse nii paragrahvi pealkirja kui ka sisu. Muudatuse
kohaselt reguleeritakse §-s 351 hädaabinumbril ja riigiinfonumbril edastatud informatsiooni
töötlemist. Praegu ei ole pealkiri täpne, kuna paragrahvis ei ole reguleeritud vaid
hädaabinumbril 112 edastatud informatsiooni töötlemist, vaid ka Keskkonnaameti
valvenumbril edastatava informatsiooni töötlemist.
Lõikest 1 tulenevalt salvestab Häirekeskus hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247
edastatud teabe. Sättest on välja jäetud lauseosa „Euroopa ühtsele“. Eestis on kasutusel üks
hädaabinumber 112, mis on ühtlasi Euroopa ühtne hädaabinumber. Selle väljatoomine seaduses
ei ole vajalik ja koormab asjatult sätte teksti. Häirekeskus salvestab ka riigiinfonumbril 1247
saabunud teabe, kuid seda ei ole sõnaselgelt KorS-is reguleeritud. Ka PäästeS-i § 91 lõike 2
punkti 8 kohaselt kantakse HKSOS-i Häirekeskuse kõneside salvestised, mis hõlmavad lisaks
hädaabiteadetele abi- ja infoteadete salvestisi. Kehtiva KorS-i § 351 lõike 3 sõnastuse järgi
salvestab Keskkonnaamet riigisisesel valvenumbril 1313 edastatud informatsiooni
looduskeskkonna ja -varade suhtes toimepandud korrarikkumise ja muu sündmuse kohta.
Osutatud valvenumber 1313 ei ole enam Häirekeskuse teenindatav. Alates 1. jaanuarist 2021
võtab Häirekeskus keskkonnainfo telefoninumbri 1313 asemel teateid vastu ühtsel
riigiinfonumbril 1247.
Lõikega 2 nähakse ette, et Häirekeskusele edastatud teavet töötlevad seaduses sätestatud alusel
ja korras Häirekeskus ning asutus, kelle tegevusalasse edastatud teave kuulub. Kehtiva KorS-i
§ 351 lõikes 3 on sätestatud samuti, et edastatud informatsiooni töötlevad seaduses sätestatud
alusel ja korras Häirekeskus ja Keskkonnaamet. Haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 4 kohaselt
peab haldusorgan edastama talle edastatud taotluse pädevale haldusorganile. Muudatuse
kohaselt reguleeritakse, et Häirekeskusel on õigus talle edastatud informatsiooni töödelda ka
juhtudel, kui seda tehakse teise haldusorgani nimel ja sellele haldusorganile edastamiseks.
Lõikega 3 sätestatakse, et Häirekeskus säilitab hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247
edastatud teabe salvestist üks aasta teabe salvestamisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel
teave kustutatakse. Kehtiva KorS-i § 351 lõike 5 kohaselt säilitatakse salvestist vähemalt üks
kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta. Seega lubab ka kehtiv KorS
salvestisi säilitada üks aasta. Üheaastane tähtaeg on ka kehtivas HKSOS-i põhimääruses.
Nimelt säilitab Häirekeskus HKSOS-i põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt kõneside salvestist
andmekogus üks aasta andmekogusse kandmisest arvates.
Salvestiste säilitamise tähtaeg on seotud ühest küljest isikuandmete minimaalse töötlemise
printsiibiga ja teisest küljest HÄK-i enda vajadustega. Üheaastase tähtaja määramisel HKSOS-i
põhimääruses lähtuti põhimõttest, et andmeid säilitatakse üksnes niikaua, kuni see on vajalik
andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Lisaks on viidatud IKÜM-i artikli 5 lõike 1
punktile e, mille kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte
tuvastada, kuid ainult seni, kuni see on vajalik andmete kogumiseks või töötlemiseks. Tähtaeg
on selline, et vajaduse korral oleks võimalik vastata teabenõuetele, teate edastaja
järelepärimisele olukorra lahendamise kohta või teha järelevalvet abi- ja infoteate menetlemise
üle. Ka Häirekeskuse praktika näitab, et üldjuhul esitatakse näiteks kaebused ja kahjunõuded
Häirekeskuse vastu ühe aasta jooksul sündmuse toimumisest.Lisaks võimaldab selline tähtaeg
Häirekeskusel koostada aruandeid ja statistilisi kokkuvõtteid. Üheaastane tähtaeg võimaldab ka
näiteks koostöö- või arenguvestluste korral, mida peetakse vähemalt kord aastas, vahetul juhil
tutvuda töötaja kõnede menetlemisega salvestiste abil ning seeläbi hinnata teenuse tagamise ja
töötaja soorituse kvaliteeti.
39
Kehtiv § 351 lõige 4 jäetakse uuest sõnastusest välja. Häirekeskuse salvestatud salvestise
andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave PäästeS-i § 91 lõike 210 kohaselt ja
puudub vajadus seda üle korrata. Põhimõte, et salvestise ja salvestise andmete väljastamine on
lubatud üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras, tuleneb avaliku teabe seadusest. Seetõttu
puudub samuti vajadus seda täiendavalt reguleerida.
Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse RTsMS-i § 1 lõiget 2. Eelnõu kohaselt ei reguleeri RTsMS
rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemist osas, mis on reguleeritud
päästeseadusega. Muudatus on seotud § 1 punktiga 18. Kuivõrd PäästeS-i sõnastust
muudetakse, tuleb vastavalt muuta ka RTsMS-i.
Eelnõu § 5 kohaselt muudetakse TTKS-i.
Lisaks eelnõu § 1 punktis 17 kavandatavale Päästeameti ülesandele abistada kiirabibrigaadi
kiirabi osutamisel, täiendatakse eelnõuga TTKS-is sätestatud kiirabi osutamise korraldust.
Praegu on TTKS-i § 61 lõikega 2 reguleeritud kiirabibrigaadi õigus valdusesse siseneda ja see
läbi vaadata. Eelnõu kohaselt tunnistatakse see säte kehtetuks ja täiendatakse TTKS-i § 17.
Eelnõuga ei muudeta kiirabi osutamist sisuliselt, vaid kehtivat õigust täiendatakse senise
tegevuspraktika alusel.
Eelnõu § 5 punktiga 1 täpsustatakse TTKS-i §-s 17 lõigetega 46–48 kiirabibrigaadi õiguseid
kiirabi osutamisel. Muudatus ei ole sisuline, vaid senise tegevuspraktika alusel täpsustatakse
kiirabibrigaadi õiguseid kiirabi osutamisel.
Eelnõukohase TTKS-i § 17 lõike 46 alusel saab kiirabibrigaad õiguse siseneda abivajaja või
kolmanda isiku piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi (edaspidi
valdusesse) nende nõusolekuta. See on vajalik, kuna abivajaja võib olla teadvuseta, liikumatu
vms, aga tema elu ja tervis on vaja päästa. Inimese elu päästmine on alati olulisem tema vara
kaitsest ja heakorrast. Sealjuures on lubatud avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi.
Võib juhtuda, et valduse uks on küll kinni, kuid kiirabibrigaad saab selle ise avada kerge jõuga
või siseneda, kui uks on lukustamata. Sellisel juhul ei ole tarvis kaasata Päästeametit. Kui
valdusesse sisenemisel on vaja kasutada jõudu, teeb seda Päästeamet, kohaldades vahetut sundi.
Päästeamet valib vahendi, millega uks või värav maha murda, et patsiendini jõuda.
Kiirabibrigaad tohib valdusesse siseneda juhul, kui on alust arvata, et valduses viibib abivajav
inimene, kellele on tarvis osutada kiirabi. Näiteks on naaber või lähedane kutsunud kellelegi
kiirabi, kuid uks on lukus ja abivajaja ise ei saa ust avada. Praktikas antakse raadio- või
mobiilside kaudu Häirekeskusele teada, milline kiirabibrigaad sisenes (kiirabibrigaad avab ukse
või see lõhutakse, kui muul moel pole võimalik) ja kuhu valdusesse. Raadioeeter ja
telefonikõned salvestatakse Häirekeskuses, lisaks paneb logistik sündmuse logid ning
kiirabibrigaadi juht info kirja ka kiirabikaardile. Seega fikseeritakse valdusesse sisenemine ilma
valdaja nõusolekuta alati kiirabikaardil ning sellest teavitatakse Häirekeskust. Pärast valdusesse
sisenemist tagatakse valduse valve jms mõistlikus ulatuses. Kui võimalik, suletakse uks
käepäraste vahenditega (võtmed saab toimetada kiirabibaasi, et need hiljem omastele üle anda)
või oodatakse sugulane ära, teavitatakse KOV-i, pannakse lint jne. Olenevalt olukorrast tuleb
kasutada mõistlikke meetmeid, et vältida vara kahjustamist (sh vargust). Siiski ei saa eeldada
vara valve tagamist kiirabibrigaadilt, kui see tegevus võib kahjustada kiirabitöö kiirust või
kvaliteeti.
Sarnaselt valdusesse sisenemisega ei ole eelnõukohase TTKS-i § 17 lõike 46 alusel abivajaja või
kolmanda isiku nõusolek vajalik kiirabi osutamisel valduse või vallasasja läbivaatamiseks.
Läbivaatamine on lubatud muu hulgas abivajaja identifitseerimiseks. Abivajaja isiku
kindlakstegemine on vajalik, et osutada talle asjakohast abi tema varasema terviseseisundi
40
alusel. Näiteks võimaldab see teada saada, kas isikul on ravimiallergiaid, millised on tema
kroonilised haigused jne. Lisaks võib vallasasja läbivaatamine aidata välja selgitada
terviseseisundi põhjust ja see omakorda parandab ravikvaliteeti. Näiteks võivad abivajajal
olemasolevad ravimid ja meditsiiniseadmed (glükomeeter jm) viidata konkreetsele kroonilisele
haigusele (raskekujulise allergiahoo leevendamiseks mõeldud ravimid jm) või üledoosi
kahtlusele (uimastid jm).
Kiirabibrigaad tohib isiku nõusolekuta siseneda valdusesse ning seda läbi vaadata, sealhulgas
avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, vaid siis, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest
tingimustest:
1) see on põhjendatult vajalik ohu väljaselgitamiseks;
2) see on vajalik abivajajale kiirabi osutamiseks.
Kui kiirabibrigaad ise ei saa valdusesse siseneda, kuna näiteks ust, väravat või akent ei õnnestu
avada, on kiirabibrigaadil õigus kutsuda PäästeS-i § 132 lõike 5 kohaselt appi Päästeamet, kellel
on takistuse kõrvaldamiseks sobivad tööriistad ja oskused (eelnõukohase TTKS-i § 17 lõige 47).
Päästeameti kaasamise õiguslikku alust on lähemalt avatud eelnõu § 1 punkti 15 selgitustes.
Samuti on kiirabibrigaadil õigus kaasata üldkorrakaitseorganina PPA, kui selleks tekib vajadus.
Eelnõukohase TTKS-i § 17 lõikega 48 reguleeritakse kahju hüvitamist. Kui kiirabibrigaad on
valdusesse sisenemisega, valduse või vallasasja läbivaatamisega tekitanud isikule kahju, kuid
sisenemine või läbivaatamine on olnud õiguspärane ning vastanud kõigile seaduses loetletud
tingimustele, siis ei ole kiirabibrigaadi pidaja kohustatud tekkinud kahju hüvitama. Kiirabi on
tervishoiuteenus, mille osutamise käigus tekib abivajaja ja abiosutaja vahel võlaõigussuhe.
Seega kohaldatakse võlaõigusseadust (edaspidi VÕS), mille § 103 alusel on rikkumine
vabandatav eelkõige vääramatu jõu tõttu. VÕS-i § 103 lõike 2 järgi on vääramatu jõud asjaolu,
mida võlgnik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata,
et ta selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks või asjaolu või tagajärje ületaks. Seetõttu lisatakse
käesoleva eelnõuga TTKS-i § 17 uus lõige, millega nähakse ette, et kiirabibrigaadi valdusesse
sisenemise ja valduse läbivaatamisega tekitatud kahju loetakse vääramatust jõust tekitatud
kahjuks. Näiteks kui kiirabibrigaadi liige lõhub kogemata köögikapi ukse, teadmata, et selle
uksehing juba enne logises, ja eesmärk oli vaadata, kas abivajaja ravimid on seal. See on
vääramatust jõust põhjustatud kahju, kuna kiirabibrigaadi liige ei osanud ette arvata, et kapiuks
puruneb, kuid tal oli tarvis sinna kappi vaadata. Kui kiirabibrigaad siseneb valdusesse ise,
avades veidi pehkinud värava kerge jõuga, siis loetakse see samuti vääramatust jõust
põhjustatud kahjuks ning kiirabibrigaadi pidaja ei pea värava kahjustamisega tekitatud kahju
hüvitama.
Eelnõu § 5 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKS-i § 61 lõige 2. Kiirabi valdusesse
sisenemise ja läbivaatuse õigus reguleeritakse TTKS-is uute lõigetega §-s 17.
Kiirabibrigaadile on kehtiva TTKS-i § 61 lõike 2 alusel antud korrakaitseorgani ülesanne. Muu
kehtiv õigus ei määratle kiirabibrigaadi korrakaitseorganina, seega on TTKS-is sisalduv erand.
Tegelikku riikliku järelevalve pädevust seadustest ei tulene. Riikliku järelevalve menetlus on
haldusmenetluse eriliik, eksternne, suunatud halduseväliste ohtude väljaselgitamisele ja
tõrjumisele.63 Riikliku järelevalvega tegelevad vaid korrakaitseorganid. Kiirabibrigaad osutab
tervishoiuteenust, mis toimub eraõiguslikul alusel. Kiirabibrigaadi pidaja on TTKS-i § 18
lõike 1 alusel sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi
või kohaliku omavalitsuse asutus. Kiirabibrigaadi tegevuse eesmärk on abistada inimest
63 Sama, lk 14.
41
terviserikete korral – anda abivajajale esmaabi ja vajaduse korral toimetada ta haiglasse.
Riiklikku järelevalve ülesannet kiirabibrigaadil olemuslikult ei ole.
Kuigi kiirabibrigaadile TTKS-i § 61 lõike 2 alusel antud korrakaitseorganina tegutsemise õigus
on kooskõlas avaliku huviga, on see vastuolus asjaoluga, et kiirabibrigaadi pidaja on eraõiguslik
juriidiline isik, kes osutab kiirabibrigaadi kaudu üksnes kiirabiteenust. Muudatus on ajendatud
asjaolust, et eraõiguslikule isikule on seadusega antud ülemäärane korrakaitseline ülesanne.
Puudub vajadus anda kiirabile valdusesse sisenemise õigus KorS-i tähenduses. Kiirabibrigaad
saab pöörduda teiste korrakaitseorganite poole, kellel on õiguspäraselt antud õigus jõuga
valdusesse siseneda ja sel viisil abivajaja juurde pääseda. TTKS-is sätestatakse viiteta KorS-ile
kiirabibrigaadi õigus siseneda abivajaja või kolmanda isiku valdusesse tema nõusolekuta,
samuti antakse õigus vaadata abivajaja või kolmanda isiku nõusolekuta läbi abivajaja või
kolmanda isiku kinnisasi, ehitis või ruum ning vallasasi. Ka kehtiva TTKS-i § 61 lõike 2 alusel
võib kiirabibrigaad siseneda valdusesse ja see tegevus on nii abivajaja kui ka laiemalt avaliku
huviga kooskõlas. Avalik huvi on, et ka edaspidi oleks kiirabibrigaadil õigus siseneda abivajaja
või kolmanda isiku valdusesse, et abivajajat abistada. See ei peaks tuginema KorS-ile, vaid
valdkondlikus seaduses sätestatud õigusele siseneda valdusesse isiku nõusolekuta, et kiirabi
osutada.
Eelnõu § 6 kohaselt täiendatakse TuOS-i § 23.
TuOS-i § 23 lõiget 4 täiendatakse peale sõna loata sõnadega ja tasu maksmata. Veeseaduse
§ 188 lõike 1 punkti 1 järgi lubatakse veeloata võtta vett hädaolukorras, päästesündmuse
lahendamiseks või nimetatud sündmuste jäljendamise korral õppustel. Kustutusvee võtmise
eest tasu maksmist on täpsustatud ÜVVKS-is. ÜVVKS-i § 44 lõikes 2 on sätestatud, et
päästesündmuse lahendamiseks, veevõtukoha katsetamiseks, avaliku korra tagamiseks või
õppuseks ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast võetud sihtotstarbeliselt kasutatava vee
kulu kajastatakse ühisveevärgi teenuse hinnas. ÜVVKS-i kohaselt kasutatakse ühisveevärgil
asuvast tuletõrje veevõtukohast vett TuOS-is sätestatud alustel, mis tähendab muu hulgas seda,
et veevõtukohast võib pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks vett võtta
valdaja loata. Päästeameti jaoks ei oma tähtsust, kas vett võeti veetrassil asuvast veevõtukohast
või mahutist. Kuna praktikas on veetrassist kustutusvee võtmisel tasu küsimise suhtes olnud
eriarvamusi, siis on asjakohane lisada kustutusvee ilma tasuta kasutamise põhimõte sarnaselt
ÜVVKS-ile ka TuOS-i. See loob õigusselguse ka veevõtukoha omanikule, kelle kohustus on
tagada veevõtukoha pidev kasutatavus, sealhulgas nõutav veekogus – kui vett veevõtukohas
pole, tuleb veevõtukoha omanikul see sinna korraldada. Muudatus ei ole sisuline.
Eelnõu § 7 kohaselt täiendatakse VTMS-i § 52.
VTMS-i § 52 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et käesoleva eelnõuga kehtestatava KarS-i § 2781
kohase uue väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on PPA. Muudatus on seotud eelnõu §-s 3
tehtava KarS-i muudatusega. Kuna PPA on mitmekülgse menetluspädevusega ja on ka seni
menetlenud tegusid, mis sisult seisnevad Häirekeskuse töö häirimises, siis ei ole otstarbekas
Häirekeskusele uut ülesannet panna. Lisaks ei ole Häirekeskusel praegu väärtegude
menetlemise pädevust, sealhulgas oskusteavet taoliste menetluste läbiviimiseks. Ka Päästeamet
ei ole ülesande täitmiseks sobiv, kuna viib väärteomenetlusi läbi vaid tuleohutuse valdkonnas
ja Häirekeskuse töö häirimist puudutavad väärteod ei kuulu Päästeameti pädevusse. Samuti
puudub mõlemal asutusel juurdepääs vajalikele andmetele, et menetlust oleks võimalik
efektiivselt läbi viia.
Uue väärteokoosseisu kehtestamisega ei ole ette näha PPA menetluskoormuse olulist kasvu.
Seetõttu puudub ka vajadus värvata lisatööjõudu või teha muudatusi töökorralduses.
42
Häirekeskuse töö häirimise eest vastutusele võtmise puhul on peamine takistus olnud asjaolu,
et kehtivas KarS-is ei ole süüteokoosseisu, mille tunnustele sellised teod vastaksid ja mille
alusel saaks toimepanijat vastutusele võtta. Kavandatava sättega kõige sarnasema
väärteokoosseisu KarS-i § 278 menetluspraktika näitab, et PPA alustas antud koosseisu alusel
2023. aastal 97 menetlust64. Häirekeskuse hinnangul võib uue süüteokoosseisu alusel
alustatavate menetluste arv aastas jääda samasse suurusjärku või väiksemaks. Kokkuvõttes on
menetlusülesande panemine PPA-le kõige otstarbekam ja riigile ka soodsaim lahendus, kuna
selle täitmiseks pole vaja teha olulisi muudatusi.
Eelnõu §-ga 8 nähakse etteseaduse jõustumisaeg. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2027. aasta
1. jaanuaril. Eelnõu järgi jäetakse lühike üleminekuaeg, kuna kavandatavad muudatused ei
eelda tööprotsessides oluliste muudatuste tegemist.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised mõisted:
1) vale hädaabiteade;
2) päästeüksus.
Vale hädaabiteatega on tegemist juhul, kui hädaabinumbril 112 tehtud kõnest ei selgu
abivajadus ja ühendust on võetud teadlikult muul põhjusel kui abi saamise vajadus. See
tähendab sisuliselt Häirekeskuse töö häirimist. Sealjuures kaalusid eelnõu koostajad ka mõiste
näiline hädaabiteade kasutamist, kuid selleks, et hoida KarS-is ühtlast sõnakasutust, võetakse
eelnõuga kasutusele uus mõiste. Mõiste sisustatakse siseministri määruses (vt rakendusakti
kavand nr 1).
Päästeüksus hõlmab lisaks kehtivas õiguses kasutatavale mõistele päästemeeskond erinevaid
Päästeameti operatiivarvestuses olevaid päästeüksuseid, sealhulgas välijuhte või päästeautot
ainult alarmsõidukijuhiga (muu hulgas paakauto, redel- või tõstukauto, konteinerauto) jm.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Muudatus I: Häirekeskus saab hädaabinumbri 112 kaitseks teenuse toimepidevust
ohustavale ühendusele rakendada ooteaega
Muudatuse kohaselt võib hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamiseks rakendada
teenust ohustavale terminalseadmega ühendusele ooteaega. Abivajaduseta ühenduse
ootelepanekuga saab kaitsta hädaabiteadete menetlemise toimepidevust hädaabinumbri 112
kõneliine ummistava tegevuse korral.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm I
64 Allikas: PPA (andmed esitatud 05.06.2024).
43
Häirekeskus. Hinnangute kohaselt puudutab muudatus enamikku Häirekeskuse teenistujaid –
teenistuskohti on asutuses kuni 26565. Muudatus avaldab kõige olulisemat mõju
päästekorraldajate tööle, kes moodustavad valdava osa Häirekeskuse teenistujatest. Arvestades
riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõu koostajad näevad ka kõnesoleva muudatuse peamist mõju Häirekeskuse osutatava
hädaabiteenuse toimepidevusele – hädaabinumbri 112 sideliine ummistavate või muul viisil
hädaabinumbril 112 ilma abivajaduseta tehtavate ja tööd segavate kõnede korral on need
võimalik panna teatud ajavahemikuks ootele. Suhtluseta lühikesed, vaid mõni sekund kestvad
kõned ehk nn tirtsutamised ei jõua selle aja jooksul liinile.Kuni kahesekundilisi helistaja poolt
loobutud kõnesid on 10% kõikidest hädaabinumbril 112 laekuvatest kõnedest (kokku on
helistaja poolt loobutud kõnesid 14%).66Samuti on meedet võimalik rakendada näiteks juhul,
kui kõnesid teeb rikkis seade või kui helistaja abivajaduse puudumine on konkreetsel juhul
kindlaks tehtud, kuid isik jätkab endiselt hädaabinumbril 112 helistamist. Seadmed ja
hädaabinumbril kiire abi vajaduseta helistajad võivad hädaabiliini hõivata sadu kordi ööpäevas
ja tuhandeid kordi kuus. Üks helistaja on Häirekeskusega 13 kuu jooksul kõnelenud ligi 28
tundi ning teinud hädaabinumbril 112 umbes 2600 kõnet, kus ei ole selgunud kiirabi, pääste või
politsei abi vajadust.67Samuti avaldab muudatus mõju Häirekeskuse ressursside tõhusale
kasutusele, kuna väheneb vajadus abivajaduseta kõnedele vastata. Meetme eesmärk on
võimaldada kiirelt reageerida Häirekeskuse töö häirimise korral. Eelnõuga lisatava uue
väärteokoosseisu KarS-i § 2781 alusel on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta, kuid
menetlusele kulub teatud aeg ja karistuse mõju saabub viivitusega. Seetõttu on meede oluline,
et Häirekeskuse töö häirimisele saaks kiirelt reageerida ja häiriv tegevus lõpetada.
Kaudselt avaldab see mõju suurele osale Häirekeskuse teenistujatest, kuid eelduslikult on
otsene mõju üksikisikule (kõnesid menetlevale päästekorraldajale) harv ja sihtrühma käitumises
märkimisväärseid muudatusi ei kaasne. Meetme rakendamiseks on vaja uuendada
hädaabiteadete menetlemise teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ning tagada järjepidev
olukorra seiresüsteem meetme rakendamiseks. Tuleb panna paika, millistel tingimustel kõne
ootelepanekut rakendatakse. Häirekeskusele ei kaasne ulatuslikke töökorralduslikke
muudatusi, kuid töökorralduses vajab täpsustamist, kuidas meetme rakendamise vajadus
tuvastatakse ja kuidas meedet rakendatakse. Protsessi juurutamine otseseid kulusid ei tekita. IT
arendus on tehtud. Kokkuvõttes on mõju Häirekeskusele oluline, kuid positiivne.
Mõju sihtrühm II
PPA ja Päästeamet. Hädaabiteadete menetlemise toimepidevus mõjutab eelkõige abiandjate
tööd. PPA-s on sihtrühma suuruseks hinnatud ligikaudu 2000 inimest (800 patrullpolitseinikku
ja ligi 120068 abipolitseinikku). Kokku on teenistujaid PPA-s suurusjärgus 5000. Päästeametis
töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on kutselised päästjad ehk need, kes tegelevad
operatiivtööga. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400 vabatahtlikku päästjat69. Arvestades
riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
65 Siseministri 18. septembri 2014. aasta määrus nr 38 „Häirekeskuse teenistuskohtade koosseis“ (määrus on
kehtetu alates 1. augustist 2024). 66 Allikas: Häirekeskus. Põhineb 2025. aasta kaheksa kuu andmetel: võetud on kahesekundilise ooteajaga hüljatud
kõnede osakaal kõikidest 112-le laekunud kõnedest (andmed esitatud 08.09.2025). 67 Allikas: Häirekeskus. Põhineb andmetel, mis on kogutud vahemiku juulist 2024 kuni augustini 2025 kohta
(andmed esitatud 08.09.2025). 68 PPA. Uudised (vaadatud 10.09.2024). 69 Vt viide 35.
44
PPA-le ja Päästeametile avalduv mõju sarnaneb muudatuse IV juures kirjeldatuga. Kui
Häirekeskuses on tagatud hädaabiteadete menetlemise toimepidevus, siis mõjub see soodsalt
ka nende asutuste ülesannete täitmisele – abivajadus on õigel ajal välja selgitatud ja abiandjad
on saadetud abi osutama. Mõju avaldub aga eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja
ebasoovitavaid mõjusid ette näha ei ole. Kokkuvõttes on muudatuse mõju PPA-le ja
Päästeametile positiivne ning väheoluline.
Sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju tervishoiule
Mõju sihtrühm III
Laiem avalikkus ehk kogu Eesti elanikkond, riikliku statistika kohaselt üle 1,37 miljoni
inimese70. Muudatus mõjutab otseselt inimesi, kes pöörduvad Häirekeskuse poole kiire abi
saamise vajadusega ja nende võimalust saada abi osutajalt asjakohast abi. 2023. aastal tehti
hädaabinumbril 112 kokku 1 156 528 kõnet ja kiire abi vajadusega inimeste abistamiseks
saadeti abi osutajad välja 387 973 korral71. Kokkuvõttes on nii otseselt kui ka kaudselt
mõjutatud sihtrühm suur.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Kaudselt saab muudatusest kasu kogu elanikkond, otsesemalt kiire abi saamise vajadusega
inimesed. Üksikisiku seisukohast on kaudse mõju avaldumise sagedus ja ulatus eelduslikult
väikesed, kuna vajadus hädaabinumbril 112 pöördumiseks on üldjuhul juhuslik ja harv.
Abivajadusega inimese jaoks võib Häirekeskusega kiire ühenduse saamise viibimine ohustada
tema elu ja tervist – seetõttu on oluline, et Häirekeskus saab hoida hädaabinumbri 112 sideliinid
vabad tegeliku abivajadusega kõnede vastuvõtmiseks. Ebasoovitav mõju võib avalduda isikule,
kelle suhtes ooteaega rakendatakse. Samas vajab rõhutamist, et ooteaega rakendatakse väga
lühiajaliselt ehk sekunditeks, mistõttu ei saa ka ootele pandud isikule – isegi kui tal on või tekib
tegelik abivajadus – otseselt negatiivset mõju avalduda. Sellist lühiajalist ooteaega ei saa
eelduslikult pidada teguriks, mis takistab õigel ajal abi saamist. Kokkuvõttes on muudatus
sihtrühmale pigem väheoluline. Positiivne mõju avaldub sihtrühmale abi parema
kättesaadavuse kaudu.
Mõju sihtrühm IV
Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid. Kiirabibrigaadides töötab ligikaudu 1500
inimest.72 Sealjuures kiirabibrigaadi pidajaid on Eestis praegu 10 ja kolmeliikmelisi
kiirabibrigaade kokku 10273. Muudatus mõjutab pigem kaudselt, aga kogu sihtrühma.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Sarnaselt muudatuse IV juures kirjeldatule avaldub muudatuse soodne mõju kiirabi
operatiivtegevusele. Samas avaldub mõju eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja
ebasoovitavaid mõjusid ette näha ei ole. Kokkuvõttes on kiirabipidajatele ja kiirabibrigaadidele
avalduv mõju väheoluline.
70 Statistikaamet. Rahvaarv (vaadatud 10.09.2024). 71 Häirekeskus. Statistika ja uuringud (vaadatud 10.09.2024). 72 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas (vaadatud 10.09.2024). 73 Terviseamet. Kiirabi (vaadatud 10.09.2024).
45
Muudatus II: kehtestatakse uus väärteokoosseis, mille alusel on võimalik võtta isik
vastutusele Häirekeskuse töö häirimise eest
Muudatuse kohaselt kehtestatakse uus väärteokoosseis, mille alusel on võimalik võtta isik
vastutusele vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest. Uue
koosseisu alusel väärtegude kohtuväline menetleja on PPA.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm I
Häirekeskus. Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse III juures.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Kuigi muudatus avaldab kaudsemalt mõju suurele osale Häirekeskuse teenistujatest, on
eelduslikult otsene mõju harv ja sihtrühma käitumises märkimisväärseid muudatusi ei kaasne.
Samuti ei ole vaja teha muudatusi töökorralduses. Eelnõu koostajate hinnangul mõjutab
muudatus peamiselt Häirekeskuse osutatava hädaabiteenuse toimepidevust. Hädaabiteadete
menetlemise korra § 4 lõike 2 kohaselt võtab Häirekeskus hädaabinumbril 112 saabunud kõne
vastu üldjuhul kümne sekundi jooksul ja alustab selle menetlemist. Töö häirimisel satub
hädaabiteadete menetlemise toimepidevus ohtu, kuna ka Häirekeskusega abivajaduseta
ühenduse võtmisel võtab helistamise põhjuse väljaselgitamine aega ja tegeliku abivajadusega
inimene ei pruugi sel ajal liinile saada. Seega, hädaabiteenuse toimepidevuse vaatest on mõju
selgelt positiivne. Muudatusega ei kaasne Häirekeskusele ebasoovitavaid mõjusid. Muudatus
on Häirekeskusele väheolulise, kuid positiivse mõjuga.
Mõju sihtrühm II
PPA. Muudatus avaldab otsest mõju PPA ametnikele, kes menetlevad väärtegusid. Uurijaid on
PPA-s ligi 800. Sama palju on ka patrullpolitseinikke, kes menetlevad oma põhiülesannetega
seotud väärtegusid.74 Arvestuslikult jaguneb koormus ligikaudu 100 menetleja vahel (PPA-s on
kokku ligi 5000 teenistujat75). Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma
suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõu kohaselt pannakse väärteo kohtuvälise menetlemise ülesanne PPA-le. PPA on
Häirekeskuse segamisega seotud tegusid menetlenud ka seni. Probleemiks on eelkõige olnud
asjaolu, et KarS-is ei ole reguleeritud süüteokoosseisu, mille tunnustele Häirekeskuse töö
häirimisega seotud teod vastaksid. Uue väärteokoosseisu kehtestamisega ei ole ette näha PPA
menetluskoormuse olulist kasvu, mille tõttu tuleks palgata lisatööjõudu, samuti puudub vajadus
teha muudatusi töökorralduses. Kavandatava sättega kõige sarnasema väärteokoosseisu KarS-i
§ 278 praktika näitab, et PPA alustas 2023. aastal kokku 97 sellist menetlust. Häirekeskuse
hinnangul võib uue süüteokoosseisu alusel alustatavate menetluste arv aastas jääda samasse
suurusjärku või väiksemaks. Kavandatava koosseisu puhul kohaldatakse üldmenetlust. Kokku
registreeris PPA 2022. aastal 23 066 väärtegu, mille suhtes viidi läbi üldmenetlus (2022. a
22 819, 2021. a 26 352)76. Seega ei mõjuta muudatus märkimisväärselt PPA menetluskoormust
ega ka eraldiseisvalt iga menetluse läbiviijat. Eelduslikult tuleb konkreetsel väärteomenetlejal
eelnõuga lisatava väärteokoosseisu alusel tegusid menetleda harva. Muid ebasoovitavaid
mõjusid eelnõu koostajad ette ei näe.
74 Allikas: PPA (seisuga 13.11.2023). 75 Politsei- ja Piirivalveamet. PPA lugu ja väärtused (vaadatud 05.06.2024). 76 2023. aastal registreeriti kokku 95 175 väärtegu, millest 23 066 menetleti üldmenetluses, 41 416 lühimenetluses
ja 30 693 kiirmenetluses. Allikas: PPA (andmed esitatud 05.06.2024).
46
Muudatusel võib olla ka kaudne mõju PPA ülesannete täitmisele. Kui Häirekeskuses on
hädaabiteadete menetlemine häiritud, siis viibib ka teabe edastamine PPA-le ressursi
väljasaatmiseks, st PPA ei saa reageerida, sest teadet pole tulnud. Seetõttu on muudatusel,
millega hädaabiteenuse toimepidevus paraneb, eelduslikult kaudne positiivne mõju ka PPA
ülesannete täitmise toimepidevusele – abivajadus on õigel ajal välja selgitatud ja abiandjad on
saadetud abi osutama.
Kuna negatiivne mõju seoses menetluskoormuse kasvuga avaldub PPA-le harva ja selle ulatus
on eelduslikult väike (mõju ulatus sõltub menetluste arvust), on kokkuvõttes mõju sihtrühmale
pigem ebaoluline.
Mõju sihtrühm III
Päästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on kutselised päästjad ehk
need, kes tegelevad operatiivtööga. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400 vabatahtlikku
päästjat77. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Sarnaselt PPA-le võib muudatusel olla kaudne mõju ka Päästeameti operatiivtegevusele. Kui
Häirekeskuses on hädaabiteadete menetlemine häiritud, siis viibib teabe edastamine ka
Päästeameti ressursi väljasaatmiseks. Seetõttu on muudatusel, millega hädaabiteenuse
toimepidevus paraneb, eelduslikult kaudne positiivne mõju ka Päästeameti ülesannete täitmise
toimepidevusele – abivajadus on õigel ajal välja selgitatud ja abiandjad on saadetud abi
osutama. Päästeameti töökorralduses muudatusi ei kaasne, mõju avaldub harva ja selle ulatus
on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on muudatus Päästeametile
väheoluline.
Mõju sihtrühm IV
Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid. Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse III juures.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Muudatuse kohaselt avaldub kiirabibrigaadi pidajatele ja kiirabibrigaadide operatiivtegevusele
sarnane soodne mõju, mis on välja toodud teiste abiosutajate – PPA ja Päästeameti – puhul.
Samas avaldub mõju eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja ebasoovitavaid mõjusid ette
näha ei ole. Kokkuvõttes on kiirabipidajatele ja kiirabibrigaadidele avalduv mõju väheoluline.
Sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju tervishoiule
Mõju sihtrühm V
Laiem avalikkus ehk kogu Eesti elanikkond. Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse III juures.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Kaudselt saab muudatusest kasu kogu elanikkond, otsesemalt kiire abi saamise vajadusega
inimesed. Kui Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta,
siis eelduslikult väheneb selliste tegude toimepanemine ja paraneb abivajajate võimalus saada
kiire abi vajaduse korral asjakohast abi. Üksikisiku seisukohast on kaudse mõju avaldumise
sagedus ja ulatus eelduslikult väiksed, kuna vajadus hädaabinumbril 112 pöördumiseks on
üldjuhul juhuslik ning harv. Häirekeskusega kiirelt ühenduse saamise viibimine võib ohustada
abivajadusega inimese elu ja tervist. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega eelduslikult ei
kaasne. Kokkuvõttes on muudatus oluline ja avaldab sihtrühmale positiivset mõju abi parema
kättesaadavuse kaudu.
77 Vt viide 35.
47
Mõju sihtrühm VI
Isikud, kes häirivad Häirekeskuse tööd. Varasema praktika ja Häirekeskuse statistika alusel
võib alustatavate menetluste arv Häirekeskuse tööd häirivate tegude eest olla suurusjärgus 150
menetlust aastas või vähem. Eelnõu koostajad lähtuvad eeldusest, et väärteomenetlustes on
menetlusaluste isikute arv samas suurusjärgus nagu alustatud menetluste arv. 2023. aastal
menetles PPA väärtegu 66 176 inimese suhtes (2022. a 66 098, 2021. a 67 367 inimese
suhtes)78. Seega on sihtrühm pigem väike võrreldes PPA alustatavate väärteomenetluste
koguarvuga aastas.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Kui Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta, siis on sellel
eelduslikult preventiivne mõju ja selliste tegude toimepanemine väheneb. Mõju avaldumise
sagedus ja ulatus on siiski hinnatud harvaks, sest esmase meetmena on käesoleva eelnõu
kohaselt võimalik panna Häirekeskuse töö segamisel konkreetselt numbrilt tehtavad kõned
teatud perioodiks ootele ja sellega segav tegevus peatada. Karistamine on järgmine samm, kui
isik segavat tegevust endiselt jätkab või teeb seda korduvalt. Kuigi teo toimepanijaid on seni
olnud keeruline vastutusele võtta, tuleb nendel isikutel Häirekeskuse töö häirimisel edaspidi
arvestada, et teo eest on võimalik saada karistada. Väärteo eest mõistetav maksimaalne
karistusmäär 200 trahviühikut (eelnõu koostamise ajal kehtinud trahviühiku määra kohaselt
kuni 1600 eurot) on eelduslikult piisav, et mõjutada isikut oma käitumist korrigeerima. Trahvi
maksmine avaldab väiksemat või suuremat negatiivset mõju isiku majanduslikule seisule, kuid
selline tagajärg on lihtsasti välditav õiguskuuleka käitumisega. Kokkuvõttes on ebasoovitav
mõju üksikisikule erinev ja oleneb tema majanduslikust olukorrast. Kuna sihtrühm on väike,
mõju avaldub eelduslikult harva ja selle ulatus on väike, on mõju sihtrühmale ebaoluline.
Muudatus III: täiendatakse PÄIS-i ja HKSOS-i pidamise regulatsioone
Muudatused hõlmavad PÄIS-i ja HKSOS-i pidamisega seotud korralduslikke küsimusi –
täpsustatakse töödeldavaid isikuandmeid, andmekogude põhimääruste reguleerimisala ning
nende pidamise eesmärke.
Mõju isikuandmete töötlemisele
Eelnõuga ei tehta selliseid sisulisi muudatusi, mis mõjutaksid PÄIS-is ja HKSOS-is
olemasolevate isikuandmete töötlemist. Ka töödeldavate andmete koosseisu ei suurendata, välja
arvatud PÄIS-is ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmete osas. Ulatusliku evakuatsiooniga
seotud andmeid hakatakse töötlema selleks, et selgitada välja isikud, kes vajavad
evakuatsioonikohta. PÄIS-i kantakse sellisel juhul ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku
üldandmed, eriliigilisi isikuandmeid PÄIS-i ei kanta. PÄIS-i ja HKSOS-i kantavate
isikuandmete reguleerimisega tagatakse suurem õigusselgus ning isikuandmete kaitse
üldmääruse läbipaistvuspõhimõtte järgimine. Samuti täpsustatakse PäästeS-is, mida
täitevvõimul on lubatud volitusnormi alusel PÄIS-i ja HKSOS-i pidamise põhimäärustes
reguleerida. Ühtlasi sõnastatakse muudatustega täpsemalt andmekogude pidamise eesmärk.
Kokkuvõttes luuakse andmesubjektile selgem ülevaade, millisel juhul ja eesmärgil võidakse
tema andmeid PÄIS-is ja HKSOS-is töödelda. Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Muudatusega
ei kaasne mõju muudes mõjuvaldkondades.
78 Arvestatud on kõikides PPA registreeritud väärtegudes unikaalseid isikuid. Allikas: PPA (andmed esitatud
05.06.2024).
48
Muudatus IV: tagatakse parem õigusselgus olukorras, kus Päästeamet abistab
kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel ukse või värava avamisel või muu takistuse
kõrvaldamisel
Muudatuse kohaselt võib Päästeamet kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et
abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel. Muudatus avaldab mõju eelkõige Päästeameti
tegevuse piiride õigusliku selguse tagamisele.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm I
Päästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on valveteenistujad
päästekomandodes ehk otseselt abiosutajad. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400
vabatahtlikku päästjat79.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Kiirabibrigaadid kaasasid Päästeametit 2023. aastal kokku 131 korral ukse avamiseks või muu
takistuse kõrvaldamiseks80, mis moodustab vastavast ametiabist üle kolmandiku. Päästeameti
tegevusele antakse selge õiguslik alus, mistõttu muudatus on oluline eelkõige organisatsiooni
töökorralduse selguse vaates. Eelduslikult ei vähene tulevikus selliste sündmuste arv, kuhu
Päästeametit kaasatakse, kuid väheneb Päästeameti halduskoormus, mis on tingitud vaidlustest
ja esitatud kahjunõuete menetlemisest. Ebasoovitava mõju risk avaldub näiteks seeläbi, et
Päästeametit võidakse kaasata pigem senisest enam ja kaasamise vajadust põhjalikult
läbikaalumata. Selliseid riske aitab maandada töökorralduse ülevaatamine ja kokkuleppimine
eelkõige Päästeameti ja Terviseameti vahel, kaasates teisi vajalikke osapooli. Ka kehtiva õiguse
kohaselt on kiirabibrigaadi abistamise ajal päästemeeskond hõivatud ja sel ajal pole võimalik
päästemeeskonda saata näiteks päästesündmuse lahendamisele, mistõttu võib see häirida
Päästeameti põhiülesannete täitmist. Kokkuvõttes on mõju Päästeameti töökorraldusele oluline
ja positiivne, kuid sihtrühma liikmetele eraldiseisvalt pigem väheoluline.
Sotsiaalne mõju – mõju tervishoiule
Muudatus avaldab mõju kiirabi kui ühe tervishoiuteenuse osutamise tulemuslikkusele, kuna
seeläbi tagatakse võimalikult kiire abivajaja juurde pääsemine.
Mõju sihtrühm II
Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid. Valdkonnas töötab kokku ligikaudu 1500
inimest, kes töötavad kokku 102 kolmeliikmelises kiirabibrigaadis, mida haldab 10
kiirabibrigaadi pidajat.81 Kuna muudatus puudutab kiirabi töökorraldust, siis avaldub mõju
neile kõigile.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Selge õigusliku aluse olemasolu teeb Päästeameti kaasamise protsessi ja võimalused
kiirabibrigaadidele ja kiirabibrigaadi pidajatele selgemaks ning seeläbi soodustab kiirabi kui
tervishoiuteenuse toimimist. Kiirabivajadusega sündmuseid oli 2023. aastal kokku 231 00682.
Päästeameti ressurss saadetakse koos kiirabiga välja eri sündmustele. Kiirabi abistamisega ukse
avamise või muu takistuse kõrvaldamisega oli 2023. aastal seotud 131 juhtumit. Samas on
abivajaja juurde pääsemiseks võimalik rakendada ka muid konkreetses olukorras
79 Vt viide 35. 80 Vt viide 23. 81 Vt viited 72 ja 73. 82 Allikas: Häirekeskus (andmed esitatud 04.06.2024).
49
kättesaadavaid viise. Risk ja võimalik ebasoodne mõju avaldub siis, kui olukorda ei hinnata
õigesti ning Häirekeskus ei saada Päästeametit kiirabibrigaadi abistamiseks välja. Selliseid
olukordi saab vältida ametkondade vahel töökorralduse ülevaatamise ja täiendamisega.
Kokkuvõttes on mõju kiirabibrigaadide ja kiirabibrigaadi pidajate töökorraldusele pigem
väheoluline.
Mõju sihtrühm III
Laiem avalikkus, abivajaja. Muudatus avaldab kaudset mõju kogu elanikkonnale, kuna
abivajajaks võib olla iga Eesti elanik. Riikliku statistika kohaselt on Eesti elanike koguarv üle
1,37 miljoni inimese83. Otsesemalt avaldab muudatus mõju inimestele, kelle juurde
pääsemiseks on kiirabibrigaadil vaja avada uks või kõrvaldada muu takistus. Olemasolevate
andmete alusel on neid aastas umbes 200. Seega on kaudne sihtrühm suur, kuid otsese
sihtrühma suurus pigem väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Selgemad õiguslikud alused võimaldavad kiirabibrigaadi tööd tulemuslikumalt korraldada.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna puudutab juhtumeid, kus abivajav isik on abitus
seisundis ega saa ise vajalikke toiminguid teha. Mõju ulatus võib olla abivajajale suur, kuna
puudutab tema võimalusi vajaduse korral abi saada. Võimalik ebasoovitav mõju abivajajale
avaldub juhul, kui normi ei rakendata asjakohaselt; samuti võib tekkida olukord, kus
töökorralduslikke kokkuleppeid ei saavutata vajalikus ulatuses või neid ei täideta korrektselt ja
seetõttu abisaamine viibib. Üldjoontes on muudatus abivajaja huvides, et tema abistamise
korraldus oleks selgem. Kuna ukse avamise ja takistuse kõrvaldamisega kaasneb tõenäoliselt
kahju (näiteks lõhutud lukk või uks tuleb välja vahetada), siis on oluline panna paika osapoolte
pädevuse ja vastutuse piirid. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kui Päästeamet kohaldab
kiirabibrigaadi teate alusel vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel,
ning tekitab seejuures isikule varalist kahju, on tegemist õnnetusest põhjustatud kahjuga, mida
Päästeamet ei hüvita. Kuigi statistika kohaselt esitatakse Päästeametile selliseid kahjunõudeid
aastas vähe84, võib see avaldada negatiivset mõju neile, kelle vara on saanud kahjustada –
Päästeametilt ei saa enam kahjuhüvitist nõuda. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale pigem
väheoluline.
Muudatus V: abidemineerijad saavad iseseisvalt osaleda ennetustööl
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm
Päästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese. Abidemineerijate arv on asutusesisene info.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Abidemineerijate tegevusvaldkond laieneb, kuna muudatuse tulemusena saavad nad iseseisvalt
osaleda ka ennetustööl. Praegu on neil õigus osaleda päästeametniku korraldusel vaid
demineerimistööl ja nende pädevus piirdub demineerimistööl demineerija kutsega
päästeametniku abistamises. Võimalus kaasuda ennetustöösse annab abidemineerijatele laiema
valiku demineerimisalastes tegevustes osaleda. Väljaõppe muutmise vajadust sellega ei kaasne,
kuna praegune väljaõpe tagab ka ennetustööks vajalikud oskused ja teadmised. Päästeametile
seega selles osas lisakohustusi ega -ülesandeid ei kaasne. Kui abidemineerijad kaasatakse
ennetustöösse, saab Päästeamet suunata riiklikku ressurssi olulisemate demineerimisalaste
tegevuste täideviimiseks. Kokkuvõttes on mõju ulatus ja sagedus eelduslikult väikesed.
83 Vt viide 73. 84 Aastas keskmiselt kümme kahjunõuet, millest osa on seotud ametiabi korras uste avamisega.
50
Negatiivsed mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale pigem väheoluline, aga
positiivne.
Mõju siseturvalisusele
Mõju sihtrühm
Laiem avalikkusehk kogu Eesti elanikkond, riikliku statistika kohaselt üle 1,37 miljoni
inimese85.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Ennetustöö eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust ja valmisolekut, et hoida ära
päästesündmusi ning nendeks valmistuda. Muudatuse tulemusena kasvab tõenäosus, et
avalikkuse teadlikkus demineerimisalasest ennetustööst paraneb. Seeläbi mõjutab lahendus
elanike turvalisust ja eelduslikult ka turvatunnet. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale pigem väheoluline, aga positiivne.
Muudatus VI: kontaktandmete kasutamine Päästeameti teenuste arendamiseks ja
kvaliteedi tagamiseks
Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm
Isikud, kellelt küsitakse tagasisidet osutatud teenusega rahulolu kohta. Sihtrühmas on umbes
20 000 inimest. Arvestades Eesti elanike koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Mõju ulatus on eelduslikult väike, sest sihtrühma käitumine eriliselt ei muutu. Tagasisidet
küsitakse kontaktijärgselt inimestelt, kes on tarbinud Päästeameti teenuseid ja vastavad
päästeinfosüsteemis määratletud tingimustele. Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike
ja sõltub tagasiside küsimise sagedusest. Isikuandmete töötlemisega kaasneb ka riive
isikuandmete kaitse õigusele. Samas tuleb rõhutada, et muid isikuandmeid, välja arvatud e-
maili aadress, tagasiside kogumisel ei kasutata ja küsitlusest saadud lisaandmeid isikustatuna
PÄIS-i ei kanta. Kontaktandmete kasutamine Päästeameti teenuste arendamiseks ei tekita
isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu, mis eeldaks eraldi andmekaitsealase mõjuhinnangu
koostamist. Tegemist ei ole eriliiki isikuandmete töötlemisega. Ebasoovitava mõju risk on
seega väike. Lisaks tuleb märkida, et isikul jääb alati õigus küsitluses osalemisest keelduda ning
loobuda järgmistes küsitlustes osalemisest. Eesmärk on saada tagasisidet selleks, et teenuseid
arendada, mitte selleks, et vastajate isikuandmeid koguda. Kokkuvõttes on muudatuse mõju
väheoluline.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja avalike teenuste osutamise kvaliteedile
Mõju ulatus on väike. Muudatusega kaasnevad Päästeametis mõned töökorralduslikud
muudatused, sh rakendatakse tagasiside küsimise, analüüsimise ja järeldustest õppimise
süsteem. Muudatuse tulemusena rakendab Päästeamet süsteemi, kus igalt teenust tarbinud
kliendilt oleks võimalik küsida teenusega rahulolu kohta tagasisidet. Mõju avaldumise sagedus
on väike ja sõltub tagasiside küsimise sagedusest. Samas puudub muudatuse rakendamisel
vajadus tellida alternatiivset ja kulukamat tervet elanikkonda hõlmavat uuringut teenuste
kasutamise kohta.Ebasoovitava mõju risk on väike – kuigi muudatusega kaasnevad
töökorralduslikud muudatused, võimaldab muudatus saada vajalikku tagasisidet asutuse
85 Statistikaamet. Rahvaarv (vaadatud 10.09.2024).
51
teenustele, et neid arendada ja nende kvaliteeti parandada.Kokkuvõttes on muudatuse mõju
väheoluline.
Muudatus VII: rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise regulatsiooni
täpsustamine
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm I
Päästeamet. Päästeametis töötab umbes 2000 teenistujat86. Eesti Päästemeeskonnas on 36287
liiget, kellest ca 40% on Päästeameti töötajad ja 60% vabatahtlikud eksperdid teistest
valdkondadest.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Muudatuse tulemusel on rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise õiguslikud
alused ja korraldus asutusele selgem. Päästeteenistuja jaoks muutub sotsiaalsete tagatiste
regulatsioon selgemaks. Kui rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemiseks
pakutakse õiglaseid sotsiaalseid tagatisi, on lihtsam ka sobivaid spetsialiste leida. Kokkuvõttes
on mõju Päästeameti töökorraldusele väheoluline, kuid positiivne.
Mõju sihtrühm II
Päästeameti Lõuna ja Lääne päästekeskuste vabatahtlikud päästjad (sihtrühma suurus umbes
1500).
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõuga nähakse ette, et kiireloomulises piiriüleses koostöös võib teine riik oma
territooriumile kaasata päästetööle ka Päästeameti vabatahtliku ehk vabatahtliku päästja.
Vabatahtlikul päästjal on sellisel juhul PäästeS-i §-s 41 nimetatud sotsiaalsed tagatised.
Kokkuvõttes on mõju väheoluline, kuna regioonide piiriäärsed vabatahtlikud päästjad
reageerivad Lätis toimuvatele päästesündmusetele oma korraliste valvevahetuste ajal.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud
Eelnõuga lisanduva väärteokoosseisu rakendamiseks on PPA-l vaja tagada uurijate ja
patrullpolitseinike teadlikkus vastavast sättest, mille alusel on võimalik hädaabiteadete
menetlemist häirivat tegu menetleda ning isik vastutusele võtta. Häirekeskusel on otstarbekas
koostada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud juhendmaterjal, millele tuginedes
määratletakse konkreetne tegu Häirekeskuse töö häirimisena. Vastavad kriteeriumid abistavad
ka PPA-d väärteomenetluse läbiviimisel. Häirekeskuse töö häirimise eest uue väärteokoosseisu
kehtestamisega ei kaasne riigile lisakulu. Otseselt mõõdetav rahaline tulu riigieelarvesse
kujuneb makstavatest trahvidest, kuid summa ei ole prognoositav. Peamine tulu on siiski
positiivne mõju hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamisele.
Sarnane tulu – positiivne mõju hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamisele – on
oodatav ka hädaabiteadete menetlemise toimepidevust ohustava terminalseadmega ühendusele
ooteaja rakendamisel. Muud otsest tulu ega kulu meetme rakendamisega ei kaasne.
Häirekeskusel on vaja meetme rakendamiseks uuendada hädaabiteadete menetlemise teenuse
86 Vt viide 35. 87 Allikas: PäA (24.05.2023).
52
toimepidevuse riskianalüüsi ning tagada järjepidev olukorra seiresüsteem meetme
rakendamiseks.
Seoses Päästeameti poolt kiirabibrigaadi abistamisega tuleb Päästeametil koostöös asjaomaste
asutustega üle vaadata päästemeeskonna väljasõiduplaanid ja vajaduse korral neid täiendada.
Muudatusega kaasnev tulu on suurem õigusselgus, rahalist tulu ei kaasne. Võimalik kulu
Päästeametile kaasneb juhul, kui kiirabi abistamisel eksitakse ja tekitatud kahju tuleb
kannatanule hüvitada.
Rahvusvahelise pääste- ja demineerimistöö muudatustega seoses on Päästeametil vaja
ajakohastada Läti päästeteenistusega 2021. aasta 30. augustil sõlmitud koostöölepingut ja muu
hulgas täiendada seda vabatahtlike kaasamise regulatsiooniga.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi siseministri määruseid:
1)siseministri 13. juuni 2017. aasta määrus nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja
hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“;
2)siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete
andmekogu põhimäärus“;
3)siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja
päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“;
4) siseministri 10. novembri 2010. aasta määrus nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija
kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi
kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse
läbiviimise kord“.
Eelnõu rakendamiseks muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 5. mai 2011. aasta määrust nr 51
„Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise ja kulude katmise kord“.
Rakendusakti kavandid on lisatud seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Seaduse jõustumise kuupäev annab piisava aja
rakendusaktide jõustamiseks ja asutustele võimaluse teha ettevalmistused muudatuste
rakendamiseks. Muudatuste rakendamine ei vaja pikemat üleminekuaega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0455 kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks Sisekaitseakadeemiale, MTÜ-le Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing, MTÜ-le
Päästeliit ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Märkuste tabel on lisatud seletuskirjale (vt lisa
3).
Algatab Vabariigi Valitsus septembril 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Karp
Büroo- ja dokumendihalduse juht
1
Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND 1
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026 nr
Siseministri määruste muutmine
seoses päästeseaduse ja teiste seaduste
muutmise seadusega
Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 5 lõike 4, § 9 lõike 3, § 91 lõike 3 ning politsei ja
piirivalve seaduse § 3 lõike 7 alusel.
§ 1. Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord
ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmine
Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja
hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „tervisele või“;
2) paragrahvi 5 lõikest 4 jäetakse välja sõna „kohe“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevat
Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevust.“.
§ 2. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja
infoteadete andmekogu põhimäärus“ muutmine
Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete
andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu (edaspidi andmekogu) ametlik lühend
on HKSOS.“;
2) paragrahvi 1 lõige 2 ja § 51 lõike 4 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 9 lõike 8 punktist 5 jäetakse välja sõna „isikustamata“.
§ 3. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine
ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine
2
Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja
päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse järgmiselt:
„(1) Andmekogu päästeinfosüsteem (edaspidi infosüsteem) ametlik lühend on PÄIS.“;
2) paragrahvi 1 lõige 2, § 2 lõige 3, § 5 lõige 2, § 6 lõike 7 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmed on:
1) ulatusliku evakuatsiooni korraldamisse kaasatud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) evakuatsioonikohta vajava isiku ees- ja perekonnanimi, kodakondsus, kontaktandmed ning
isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja sugu.“;
4) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 5 täiendatakse peale sõna „üle“ lauseosaga „ning tulekahjus
hukkunud ja vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks;“;
5) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:
„17) kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötleja esitab tulekahjus hukkunud ning vees
uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks.“.
§ 4. Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja ja
abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe
ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning
väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine
Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija
kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi
kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse
läbiviimise kord“tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõikes 11 asendatakse arv „1“ arvuga „10“;
2) paragrahvi 9 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „11 ja 12“ tekstiosaga „10–12“;
3) paragrahvi 131 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) demineerimisalane ennetustöö.“.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
4
RAKENDUSAKTI KAVAND 2
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 5. mai 2011. aasta
määruse nr 51 „Rahvusvahelisel päästetööl
ja demineerimistööl osalemise ja kulude katmise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 31 lõike 4 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2011. aasta määruses nr 51 „Rahvusvahelisel päästetööl ja
demineerimistööl osalemise ja kulude katmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulis asendatakse arv 2 arvuga 4;
2) paragrahv 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus reguleerib välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel esitatud abipalve alusel
väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl
(edaspidi missioon) osalemise otsustamist, meeskonna missioonile saatmist ning kulude
katmist.“;
3) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Missioonil osalemise otsuse tegemise aluseks on välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti
alusel esitatud abipalve.“;
4) paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.
Kristen Michal
peaminister
Igor Taro
siseminister
Keit Kasemets
riigisekretär
1
Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Riikide karistuspraktika võrdlus – Häirekeskuse töö häirimise eest karistamine
Riik HäK-i töö segamine on
süütegu
Karistusviis ja
maksimaalne
määr
Registreeritud
juhtude arv
Meetmete mõju,
sh hinnang
karistuse mõjule
Märkus
Austria Ei N/A N/AN/APäästeteenistuse valeväljakutse korral
võimalik karistus rahatrahv kuni 360
päevamäära või vangistus kuni 6 kuud
(Federal law against the misuse of emergency
signs).
Belgia Jah
(Elektroonilise side
seadus art 145 § 3;
karistusseadustik)
Kõne menetleja
ähvardamine:
vanglakaristus 6
kuud kuni 5 aastat
ja rahatrahv 100–
500 eurot.
Sidevõrgu
pahatahtlik
kasutamine: trahv
500–50 000 eurot
ja vanglakaristus
1–4 aastat.
N/A N/A Kriminaliseeritud on ka ohust
valeteavitamine: vanglakaristus 3 kuud–2
aastat ja trahv 50–300 eurot.
Rakendatakse sidevahendite konfiskeerimist.
Hispaania Ei (regioonide
regulatsioonide info
puudub)
Osades
regioonides
kohaldatakse
trahvi
N/A N/A -
Horvaatia Ei (kasutatakse
turbemeedet, vt
kommentaari)
N/A N/A Al 2005
(üleminek 112-le)
järjepidev
pahatahtlike
kõnede arvu
Võimalik blokeerida number, millelt
pahatahtlikke kõnesid tehakse: 1x – 7
päevaks, 2x – 30 päevaks ja 3x – number
blokeeritakse jäädavalt (hädaabinumbri
kasutamise regulatsioon HR Official Gazette
2
vähenemine.
Peamine mõju
arvatakse olevat
teavitamisel ja
koolitamisel.
95/23). Aastas u 5000 juhtumit (0,3-0,4%
kõnedest).
Kriminaliseeritud on hädaabinumbril
valeväljakutse tegemine.
Leedu Jah
(administratiivsüütegude
koodeks § 493, § 507 ja
karistuskoodeks § 285)
Hoiatus või
rahatrahv 90–200
eurot.
Häirekeskus on
esitanud ~50
väärteoteadet
(perioodil 2022–
2023).
Pahatahtlike
kõnede arv on
vähenenud,
puudub milline
mõju on olnud
karistamise
võimalusel.
Haldusõigusrikkumised: eritalituste
valeväljakutsumise eest rahatrahv 200–2000
eurot; poliitiku, avaliku teenistuja, ametniku
või avalike ülesannete täitja au ja väärikuse
teotamise eest rahatrahv 50–300 eurot.
Kriminaliseeritud on ohust avalikkuse vale
teavitamine ja teavitatud on häirekeskust –
ÜKT, rahatrahv, vabaduse piiramine või arest.
Läti Ei Ei Ei koguta teavet N/A Avaliku korra rikkumise eest võimalik
vastutusele võtta – rahatrahv 70–500 eurot
(14-100 TÜ, 1 TÜ 5 eurot).
Malta Jah (elektroonilise side
regulatsioon § 49)
Rahatrahv kuni
25000 eurot,
rikkumise
jätkumisel
lisandub 500 eurot
päevas.
Viimase kahe aasta
jooksul ei ole
esinenud.
Ühelegi
füüsilisele isikule
ei ole seni
karistust
määratud.
Võimalik on blokeerida number, millelt
pahatahtlikke kõnesid tehakse
Poola Jah
(süütegude koodeks §
66 lg 1)
Arest 5-30 päeva;
vabadusekaotus 1
kuu kuni 2 aastat
või trahv kuni
1500 PLN (u 335
eurot).
Ei koguta teavet. Karistus ei ole
praktikas
juhtumite arvu
märkimisväärselt
mõjutanud.
-
Portugal Ei* Ei N/A N/A *Karistatav on vale hädaabiteate edastamine
(karistusseadustik § 306). Kuni 1-aastane
vangistus või rahatrahv kuni 60 000 eurot
(120 trahvipäeva1).
1 Iga trahvipäev vastab summale vahemikus 5–500 eurot, mille kohus määrab olenevalt süüdimõistetu majanduslikust ja rahalisest olukorrast ning tema isiklikest kulutustest.
3
Saksamaa Jah
(kriminaalkoodeks §
145)
Rahatrahv või
vanglakaristus
kuni 1 aasta .
2020: 11,622
2021: 12,277
2022: 13,361
Ei koguta teavet. Statistika hõlmab nii hädaabinumbri
väärkasutust kui ka hädaabiteenistuste
valeväljakutseid.
Slovakkia Jah
(akti ei täpsustatud)
Hoiatus või
rahatrahv kuni
1659 eurot.
5 (viimase 2 aasta
jooksul), kõigi
puhul määrati
maksimaalne trahv
Juhtumite
avalikustamise
mõju peetakse
suurimaks.
Kasutatakse ka lindistust SIM-kaardita
kõnede puhul, millega hoiatatakse helistajat
võimaliku väärkasutuse eest.
Sloveenia Jah
(Sloveenia
elektroonilise side
seadus)
Hoiatus või
rahatrahv (määra
ei täpsustatud).
2021: 977
2022: 1207
Selliste kõnede
arv on vähenenud
(kõnede
salvestamine,
helistaja
asukohainfo
automaatne
edastamine).
2022. ja 2023.a menetleti 13 juhtumit, millest
6 juhul määrati trahv ja 2 juhul hoiatus ning 5
juhul rikkumismenetlust ei alustatud.
*Holland Jah
(kriminaalkoodeks §
142)
Vanglakaristus
kuni 1 aasta või
rahatrahv (4.
kategooria) kuni
19 500 eurot.
N/A N/A -
*Island Ei Ei N/A N/A Ei karistata, segajatega tegeleb kohalik
politsei.
*Rumeenia Jah
(Valitsuse määrus nr
34/2008 § 32)
Rahatrahv u 200-
400 eurot (1000-
2000 rumeenia
leud) või 100-200
tundi ÜKT-d.
Korduv tegu 1
aasta jooksul: 400-
800 eurot (2000-
4000 leud) või
200-400 tundi
ÜKT-d.
2021: 15 587
2022: 14 271
* telefoninumbrite
arv, millelt on
selliseid kõnesid
tehtud
Karistuse mõju ei
ole otseselt
hinnatud.
-
1
Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
Märkustega arvestamise tabel
I KOOSKÕLASTUSRING
Sisekaitseakadeemia, 29.05.2025 e-kiri
Kontaktisik: Gaili Parts ([email protected])
Olete akadeemiale edastanud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume
kaaluda võimalust sätestada Sisekaitseakadeemiale õigus saada andmeid hädaabiteadete
andmekogust, sh hädaabikõnede salvestisi, õppematerjalide väljatöötamiseks. Akadeemial
võiks olla õigus kasutada hädaabikõnede salvestisi (umbisikustatult) õppetöö läbiviimiseks ja
õppematerjalide välja töötamiseks.
Anname selgituse.
Kehtiva praktika kohaselt annab Häirekeskus
Sisekaitseakadeemiale andmeid, sh salvestisi
välja päringupõhiselt ja selle jaoks on sõlmitud
koostöölepe. Teadaolevalt selline lahendus
probleeme ei tekita.
Siseministeerium toetab hetkel praktikat, et
andmete väljastamine toimuks jätkuvalt
päringupõhiselt. Kui Siseministeerium avab
HKSOS põhimääruse ligipääsetavuse teemade
tõttu, saame SKA ettepaneku vajadusel uuesti
läbi kaaluda.