EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 2.7.2026 COM(2026) 333 final

2026/0178 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

on the position to be adopted, on behalf of the European Union, in relation to matters

falling within its competence, at the next three meetings of the International Whaling

Commission, including related inter-sessional meetings

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. SUBJECT MATTER OF THE PROPOSAL

This proposal concerns the decision establishing the position to be taken on the Union's behalf

in the next three meetings of the International Whaling Commission (IWC) under the

International Convention for the Regulation of Whaling (ICRW)1, in 2026, 2028 and 2030,

including inter-sessional meetings and actions in connection with the envisaged adoption of

(1) amendments to the ICRW Schedule and (2) IWC resolutions and decisions.

2. CONTEXT OF THE PROPOSAL

2.1. The International Convention for the Regulation of Whaling (ICRW)

The International Convention for the Regulation of Whaling (ICRW) (‘the Agreement’) aims

to ensure both the conservation and the sustainable management of whales at global level. The

Agreement entered into force on 10 December 1948.

The ICRW includes a legally binding ‘Schedule’2, which designates protected and

unprotected species, open and closed waters (including sanctuary areas), and sets catch limits

for commercial and subsistence whaling. The ICRW also regulates scientific research

whaling. In this context, the Schedule requires Contracting Governments to submit scientific

permit proposals for scrutiny by the Scientific Committee before their issuance. The permits

are issued by individual countries.

In the context of the ICRW and throughout this proposal, any reference to ‘whales’ shall be

understood as referring to the species listed in Part I of the ICRW Schedule (all baleen whales

plus the sperm whale3). All other toothed whales, including dolphins, porpoises and

odontocetes such as the long‐finned and short‐finned pilot whales, fall outside the Schedule’s

remit.

By contrast, the use of ‘cetaceans’ in this proposal is deliberate to invoke the entire order

Cetacea4, including small cetaceans (dolphins, porpoises and other toothed whales), both to

align with the broader protective scope of Union law and to reflect the fact that the IWC’s

subsidiary bodies, funds and other initiatives address conservation and management issues

which pertain to all cetaceans.

Furthermore, the use of the term ‘whaling’ throughout this proposal is guided by Union law,

specifically the Habitats Directive5, in that it encompasses the deliberate disturbance, capture

or killing of cetaceans.

ICRW membership is restricted to governments and therefore the European Union (EU) only

has observer status6. Currently, 24 EU Member States are parties to the Agreement7.

1 https://archive.iwc.int/?r=3607.

2 https://archive.iwc.int/?r=3606.

3 The sperm whale is a toothed whale. Other toothed whales are the beaked whale, bottlenose whales,

killer whale and pilot whale. See the ICRW’s Schedule, Part I. ‘Interpretation’.

4 The order Cetacea comprises all whales, dolphins and porpoises, and is divided into the previously

mentioned two suborders: baleen and toothed whales. Together, these suborders encompass 90+ extant species

found in oceans worldwide.

5 OJ L 206, 22.7.1992, p. 7.

EN 2 EN

2.2. The International Whaling Commission (IWC)

The body governing the implementation of the ICRW is the IWC, which meets every two

years. Pursuant to Article III(1) of the ICRW, the IWC is composed of one member from each

Contracting Government, and each member shall have one vote. The IWC exercises its basic

responsibilities for both sustainable management and conservation by making amendments to

the Schedule to the ICRW in response to requests from Contracting Governments.

Amendments have to be adopted by a three-quarters majority of voting IWC members

(Article III(2) in conjunction with Article V of the ICRW). Pursuant to Article III(2) of the

ICRW, other decisions of the IWC are taking by simple majority of the IWC members voting.

2.3. The envisaged act of the IWC

The proposed Council Decision concerns the following categories of acts to be adopted by the

IWC at its next three biennial meetings (which are to take place in 2026, 2028 and 2030) and

related inter-sessional meetings (‘the envisaged acts’):

1. Amendments to the ICRW Schedule, which are legally binding on the Contracting

Governments within ninety days of notification by the IWC Secretariat8, such as

maintaining or extending the commercial whaling moratorium, creating or modifying

whale sanctuaries, and setting provisions for aboriginal subsistence whaling;

2. IWC resolutions, recommendations and decisions, for example on the adoption of

conservation and welfare measures for cetaceans compliance, enforcement and

implementation of Schedule provisions, observer accreditation, civil-society

participation and governance reforms.

3. POSITION TO BE TAKEN ON THE UNION'S BEHALF

3.1. Content and reasons for the proposed position to be taken on the Union’s behalf

3.1.1. Commercial whaling, small-type coastal whaling and criteria for scientific permits

The IWC regulates commercial whaling. It decided in 1982 that there should be a

moratorium on commercial whaling on all whale species and populations from 1986

onwards9.

The Union should support the maintenance and full implementation of the moratorium on

commercial whaling. For nearly four decades, the moratorium has played a vital role in

protecting whale populations. It has provided critical protection for whales, helping some

populations to recover. Others remain critically depleted due to an increasing array of non-

6 An amendment to the ICRW allowing the EU to become a member would require the ratification of a

protocol by all IWC Contracting Governments. In 1992, the Commission adopted a proposal to negotiate the

accession of the EU to the Convention, but the Council has not given any follow-up to it (draft Council Decision

authorising the Commission to negotiate, on behalf of the Community, a protocol amending the international

Convention on the Regulation of Whaling, Washington, 2 December 1946, COM (92) 316).

7 Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czechia, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany,

Hungary, Ireland, Italy, Lithuania, Luxembourg, Netherlands, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia,

Spain and Sweden.

8 Article I(1) in conjunction with V(3) of the ICRW.

9 See Schedule to the ICRW, paragraph 10(d) (establishing a moratorium on the taking, killing or treating

of whales, except minke whales, by factory ships or whale catchers attached to factory ships) and paragraph

10(e) (setting zero catch limits for all stocks for the 1986 pelagic and 1986 coastal seasons and thereafter).

EN 3 EN

whaling threats, including entanglement in fishing gear, ship strikes, pollution (such as

underwater noise and plastics), and habitat degradation. Shielding these populations from

the additional pressure of commercial hunting also in future is therefore crucial for their

recovery.

In addition, the Union should insist on strictly the IWC’s Revised Management Procedure

(RMP) as recommended by the IWC’s Scientific Committee as key to preventing excessive

catch limits. Although Iceland, Norway and Japan, which set their catch limits

independently, claim that their methods to estimate sustainable catch limits for whaling are

aligned with those developed by the IWC, it should be noted that none of their catch limits

have been set or endorsed through the IWC’s RMP, which is more precautionary10.

Effective national tools should ensure that moratorium obligations translate into real-world

compliance. The Union should therefore also support and promote the adoption of

complementary compliance measures by Contracting Parties, including:

– Port-State Controls: Denial of entry, landing, bunkering or other services to any

vessel engaged in commercial whaling activities that lack IWC endorsement.

– National Prohibitions: Domestic legal provisions barring operators under Member-

State jurisdiction from participating in, supporting or financing commercial whaling

contrary to the moratorium.

The pro-whaling camp often emphasises the narrative that the moratorium on commercial

whaling has placed undue hardship on certain local coastal communities reliant on whaling

for food and cultural purposes. This argument underpinned Japan’s past efforts to persuade

the IWC to recognise small-type coastal whaling11, which would effectively allow a partial

lifting of the moratorium. Linked to this are proposals framing whaling as essential for food

and nutritional security, advocating for the IWC to recognise whales as a viable food source.

The EU should support the view that conservation measures, including the moratorium, do

not threaten food security, but instead ensure the long-term sustainability of marine

ecosystems. Moreover, food security issues are already addressed by the Food and

Agriculture Organisation of the UN, and recognising whales as a food source within the

IWC would significantly change the organisation’s mandate. It is crucial that the IWC’s

focus remains on managing whale populations in a way that supports ecosystem health and

sustainability, rather than supporting commercial whaling under the guise of food security.

Against this backdrop, the Union should oppose proposals introducing new whaling

categories and support the finding of the International Court of Justice in its judgment of 31

March 2014 on Whaling in the Antarctic12 that the Agreement divides whaling into three

categories: commercial whaling and aboriginal subsistence whaling (ASW) (both covered by

the Schedule) and special permit whaling under Article VIII. This will prevent loopholes in

the ban on commercial whaling.

In reference to special permit whaling, or scientific whaling, the Union should remain firm

10 For instance, in February 2025, the IWC’s Bureau noted that the IWC’s Scientific Committee disagrees

with respective assertions made by Japan. Meeting Report of the IWC Bureau Meeting, 6 February 2025,

https://archive.iwc.int/?r=22535.

11 Small-type coastal whaling is a type of whaling characterised by the use of small boats, hunting whales

(minke whales and other small whales) on day trips in national waters for commercial purposes.

12 Whaling in the Antarctic (Australia v. Japan: New Zealand intervening), Judgment, I.C.J. Reports 2014,

para. 229-230, https://www.icj-cij.org/sites/default/files/case-related/148/148-20140331-JUD-01-00-EN.pdf.

EN 4 EN

that Article VIII, which allows special permit whaling, cannot be used to justify what is

primarily commercial whaling. Abuse of the Article defies the spirit of the moratorium and

the will of the IWC as expressed in various resolutions.

For the Union to consider special permit whaling proposals as legitimate under Article VIII,

they must satisfy the considerations set out by the International Court of Justice. This means

strict compliance with Resolution 2014-5 on Whaling under Special Permit13, which requires

that two cumulative conditions must be satisfied for issuing a special permit: the lethal

sampling is ‘scientific research’ and is only ‘for the purposes of’ that research.

In practical terms, that means that the Scientific Committee is satisfied that any Contracting

Party wanting to issue special permits: (i) has demonstrated that the expected output of the

project is justifiable as scientific research; (ii) has carefully considered whether the use of

non-lethal sampling could meet the research objective; (iii) has concluded that this is not

feasible; and (iv) has demonstrated that the sample sizes proposed are strictly related to

scientific need and are not larger than reasonable for the scientific objective.

None of the three States bound by the Whaling in the Antarctic Judgment (Australia, Japan,

New Zealand) ever sought revision or interpretation of the Court’s finding on IWC

competence. Their silence constitutes tacit agreement that the IWC may legitimately debate

and regulate special-permit whaling. The Union should therefore continue to advocate

approaches guaranteeing that, before being issued, any special permit is considered by the

IWC Scientific Committee and by the IWC itself and complies with their recommendations.

3.1.2. Conservation and animal welfare

In 2003, a Conservation Committee was created under the Agreement, which collaborates

closely with the Scientific Committee to address a range of threats to whales and their

habitats. In 2016, a Strategic Plan (2016-2026)14 was adopted, accompanied by a work

plan15, which identifies priority threats to cetaceans (ship strikes, marine debris, bycatch,

anthropogenic sound, chemical pollution and climate change) and priority actions

(sustainable whale watching, conservation management plans, sanctuaries, data collection

and reporting).

As part of its strong policy commitment to conservation, the Union should continue to

support all proposals for whale sanctuaries16. To be adopted, these proposals require an

amendment to the Schedule by a three-quarter majority of votes to be adopted. Reaching this

majority will require active preparatory discussions with the core pro-whaling camp, i.e.

objection and reservation holders and the broader coalition of States mobilised by whaling

proponents, which frequently vote against such amendments.

The Union should also encourage greater transparency for the proposals on sanctuaries. The

provisions in the Schedule dealing with sanctuaries are currently under Section III of the

Schedule entitled ‘catching’. The Union should encourage the IWC to place these provisions

in a separate section within the Schedule.

13 https://archive.iwc.int/pages/download.php?ref=3723&ext=pdf&alternative=2971&noattach=true&k=.

14 https://archive.iwc.int/?r=22234

15 https://archive.iwc.int/pages/view.php?ref=19861&k=

16 Two sanctuaries – the Indian Ocean Sanctuary and the Southern Ocean Sanctuary – are currently

designated by the IWC, both of which prohibit commercial whaling. An additional proposal for a sanctuary in

the South Atlantic Ocean has been repeatedly submitted to the IWC in recent years but has so far not achieved

the three-quarters majority of votes needed.

EN 5 EN

In addition, IWC proposals designed to improve the welfare of whales should be supported.

The work on animal welfare may include but is not limited to entanglements, ship strikes,

mass stranding, whale watching, noise pollution, improvement of killing and euthanasia

methods.

The IWC also concerns itself with issues related to disease in cetaceans, particularly those

that may be related to human activities and those capable of spreading disease between

animals and humans. Such diseases could pose a risk to aboriginal subsistence hunting

communities when consuming whale products derived from non-commercial hunts. The

Union should support debates on this subject if they are based on science and the IWC’s

consideration of the issue adds value to the work of other fora.

3.1.3. Aboriginal subsistence whaling (ASW)

ASW has been a critical component of the IWC’s regulatory framework since its

establishment under the Agreement. ASW is not subject to the moratorium as it is not

commercial whaling. The IWC has consistently approached subsistence hunting more

leniently than commercial whaling, allowing Indigenous Peoples to continue harvesting

whales for cultural and nutritional purposes, even during periods when commercial whaling

was restricted or prohibited.

In pursuit of a more consistent, long-term and less burdensome approach, in 2018, the IWC

adopted a new methodology for ASW quotas. It decided to set catch limits for a seven-year

period with automatic renewals every six years, provided certain conditions are met. These

conditions include: (i) advice from the Scientific Committee that the proposed catch limits

will not harm the whale stocks; (ii) confirmation that no changes are requested based on

need; and (iii) that the relevant ASW country has complied with an approved timeline and

information requirements. If these conditions are met, the quotas will be automatically

renewed without the need for further negotiations17.

In relation to Indigenous Peoples’ rights, the Union has long promoted the respect of human

rights everywhere in the world and has a wide range of policies that are relevant to

Indigenous Peoples18. The Union has actively participated in the IWC’s discussions on

ASW, advocating for a rights-based approach to Indigenous Peoples’ whaling activities,

supporting improvements to the process for setting ASW catch limits and measures to

strengthen the involvement of Indigenous Peoples in the IWC’s decision-making process.

The Union has also signalled support for proposed changes to IWC terminology, including

replacing the term ‘aborigines’ with ‘Indigenous Peoples’.

While the Union promotes human rights, including the rights of Indigenous Peoples, it also

recognises that these rights are not absolute and can be subject to reasonable and justified

limitations, especially when it comes to sustainability concerns. Therefore, the Union also

emphasises that any ASW exemptions must be clearly justified, strictly non-commercial and

17 https://iwc.int/management-and-conservation/whaling/aboriginal.

18 The EU supported the adoption of the UN Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNGA

61/295) at the UN General Assembly in 2007 and the Outcome Document (UNGA 69/2) of the World

Conference on Indigenous Peoples held as part of the High-Level Plenary of the UNGA in 2014. Both

documents stress the rights of Indigenous Peoples to the resources they have traditionally used and the need for

States to protect those rights and to cooperate and consult with Indigenous Peoples. On 15 May 2017, the

Council of the EU adopted Conclusions (Doc. 8814/17, 15 May 2017) which reaffirm its support for the rights of

Indigenous Peoples and recognise that there is room for applying this policy framework more effectively in

multilateral cooperation, namely by further enhancing opportunities for dialogue and consultation at all levels of

EU cooperation.

EN 6 EN

biologically sustainable. Providing scientific information to support ASW catch limits aligns

with the IWC’s duty to ensure sustainable whaling practices and the management of whale

populations globally.

Against this background, the Union position should be to support the continued

implementation of the IWC’s established framework for ASW, including the seven-year

quota-setting and automatic renewal mechanism adopted in 2018, where the agreed

conditions are fulfilled. The Union should continue to support a rights-based approach that

recognises the cultural and nutritional needs of Indigenous Peoples, while ensuring that any

ASW catch limits remain strictly non-commercial, scientifically justified and biologically

sustainable. The Union should also continue to support measures aimed at strengthening the

participation of Indigenous Peoples in the IWC’s work and decision-making processes, as

well as the use of appropriate terminology reflecting international standards on Indigenous

Peoples’ rights.

3.2. Consistency with other Union policies and initiatives

The proposed position is an external extension of the Union’s internal environmental acquis

pertaining to cetaceans and a vehicle for strengthening ocean diplomacy. In ensuring that

international governance remains consistent with the Union’s high standards for cetacean

conservation, the following non-exhaustive list of regulatory instruments is of particular

relevance:

– Under the Habitats Directive19: All cetaceans are Annex IV species, protected from

deliberate disturbance, capture or killing in EU waters. The proposed position

ensures this protection is not undermined in international or adjacent waters.

– By opposing commercial whaling, the EU upholds its ban on the trade of cetacean

products for commercial purposes under the Wildlife Trade Regulation20 as well as

the Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and

Flora (CITES), to which the Union and its Member States are Party.

– IWC conservation work contributes to achieving good-environmental-status targets

for the marine environment, including cetacean mortality and set out under the

Marine Strategy Framework Directive21 (MSFD).

– The Nature Restoration Regulation22 sets a legally binding target to restore at least 20

% of the Union’s Sea areas by 2030. Crucially, it mandates the restoration of habitats

for protected marine species, including cetaceans. The EU’s position at the IWC

directly supports these targets by advocating for the removal of external pressures

(such as noise and commercial hunting) that would otherwise hinder the recovery of

these restored habitats.

– The Unions recognises the key role of cetaceans in the nutrient cycling (‘whale

pump’) and the sequestration of carbon in their biomass (blue carbon). By protecting

these living carbon sinks from the pressures of whaling and environmental

degradation, the Union’s position contributes to the Union’s objectives for natural

19 OJ L 206, 22.7.1992, p. 7.

20 OJ L 61, 3.3.1997, p. 1.

21 OJ L 164, 25.6.2008, p. 19.

22 OJ L, 29.7.2024, p. 14, 18.

EN 7 EN

carbon sequestration and thereby its climate-neutrality objectives under the European

Climate Law23.

In addition, the following initiatives are worth noting in this context:

– The EU Biodiversity Strategy for 203024 sets the target of legally protecting 30 %,

and strictly protecting 10 % of the EU’s seas. Support for sanctuaries and ecosystem-

based management aligns with these goals.

– The Union supports efforts within the IWC to improve the welfare outcomes of

whaling operations, including through the development and use of the most humane

hunting and killing methods available, the reduction of time to death and the

minimisation of avoidable pain, distress and suffering. This approach is consistent

with the Union’s broader commitment to animal welfare and with Article 13 TFEU,

which recognises animals as sentient beings. Accordingly, the Union promotes the

application of the highest feasible welfare standards in the context of whaling

activities authorised under the IWC framework.

– By adopting a stable, multi-year position at the IWC, the Union ensures that its

international commitments regarding cetaceans are aligned with the holistic approach

of the European Ocean Pact25 and are ready to be integrated into the forthcoming

Ocean Act. The Union’s position at the IWC serves as a strategic bridge between

international ocean diplomacy and ecosystem-based management, ensuring that the

protection of cetaceans is treated not merely as a localised conservation issue, but as

a critical component of global ocean health, climate resilience, and the rules-based

governance of the collective maritime space.

– As the Union and its Member States are Parties to the Agreement under the United

Nations Convention on the Law of the Sea on the Conservation and Sustainable Use

of Marine Biological Diversity of Areas beyond National Jurisdiction (BBNJ

Agreement), the Union is committed to fostering cross-sectoral cooperation. The

Union’s advocacy for whale sanctuaries and the mitigation of cumulative impacts on

cetaceans within the IWC provides a practical mechanism to implement the BBNJ

framework. This ensures that the IWC contributes to the global network of area-

based management tools and high-seas biodiversity protection.

– As the Union and its Member States are also Parties to the Convention on the

Conservation of Migratory Species of Wild Animals (CMS), the Union attaches

particular importance to the conservation of migratory cetaceans throughout their

range. The IWC plays a key role in advancing the objectives of CMS by promoting

coordinated international action to address threats to cetaceans, including habitat

degradation, cumulative impacts from human activities, and other pressures affecting

migratory species across national jurisdictions and areas beyond national jurisdiction.

– The proposed position is may also contribute to achieving the Union’s obligations

under the Kunming-Montréal Global Biodiversity Framework. By promoting a

conservation-led agenda, the Union acts to fulfil Target 3 (the ‘30x30’ target)

through the designation and effective management of whale sanctuaries, and Target

23 OJ L 243, 9.7.2021, p. 3, 5.

24 COM (2020) 380 final, 20.05.2020, p. 4.

25 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European

Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, The European Ocean Pact, COM/2025/281

Final.

EN 8 EN

4, which requires urgent management actions to halt human-induced extinction of

threatened species and to foster their recovery. As both the Union and the Member

States are Parties to the Convention on Biological Diversity (CBD), the IWC remains

a critical forum for translating these global targets into measures on the ground.

3.3. Exclusive external competence

The Union’s competence to adopt the proposed position is exclusive pursuant to Article 3(2)

TFEU. Under this provision, the Union has exclusive competence for the conclusion of an

international agreement – or the adoption of acts within a body set up by such an agreement

– insofar as those acts may affect common rules or alter their scope.

According to the settled case-law of the Court of Justice, such a risk of affectation exists

where the international commitments fall within an area already covered to a large extent by

Union rules26. This is the case for the protection of cetaceans, on which the Union has

established a comprehensive and rigorous legal framework, as demonstrated in Section 3.2

(see list of relevant regulatory instruments).

The Union’s internal rules constitute a coherent system of strict protection that leaves no

room for Member States to adopt divergent standards. Because IWC acts, such as

amendments to the ICRW Schedule, govern the very activities (capture, killing, and trade)

that the Union’s internal legislation prohibits, any international decision on these matters

necessarily falls within the scope of those Union rules, so that as per the settled case-law of

the Court, a risk of affectation within the meaning of Article 3(2) TFEU exists27. In that

context, as the settled case-law has already confirmed28, the fact that there is no contradiction

between IWC acts and Union law is irrelevant.

Consequently, as the subject matter of the envisaged acts falls within an area largely covered

by the Union’s common rules, the Union alone is entitled to enter into such commitments,

preventing Member States from acting individually in a manner that could alter the scope or

the integrity of the Union’s protective regime.

3.4. Necessity and desirability of Union position

Given that the envisaged acts fall within the Union’s exclusive competence pursuant to

Article 3(2) TFEU, establishing a Union position on these matters is necessary.

In addition, given that whales and other cetaceans are highly migratory species, their

conservation is an inherently cross-border challenge that cannot be managed by Member

States individually.

As the Union only holds observer status in the IWC, its influence is maximised only when

the 24 Member States that are Party to the ICRW vote as a single block.

The multi-year nature of the previous Council Decisions (adopted on 13 December 201129

26 See, for instance, Opinion 3/15 (Marrakesh Treaty to Facilitate Access to Published Works for Persons

who are Blind, Visually Impaired or Otherwise Print Disabled), EU:C:2017:114, paragraph 105.

27 Opinion 1/13 (1980 Hague Convention) of 14 October 2014, ECLI:EU:C:2014:2303, paragraph 71 and

case-law quoted.

28 See, for instance, Opinion 3/15 (Marrakesh Treaty to Facilitate Access to Published Works for Persons

who are Blind, Visually Impaired or Otherwise Print Disabled), EU:C:2017:114, paragraph 113.

29 Council Decision of 13 December 2011 (ST 17641 2011 COR 1) establishing the position to be

adopted, on behalf of the European Union, regarding proposed amendments to the International Convention for

the Regulation of Whaling and its Schedule.

EN 9 EN

and 20 December 201730 respectively on the basis of proposals by the Commission31) and

the stable policy approach that they provided enabled the Union and its Member States that

are Party to the ICRW to become more proactively engaged in IWC matters, to respond at

short notice to requests from non-EU governments, and to contribute consistently to

conservation outcomes. Therefore, to preserve this momentum and predictability, this

proposal for a Decision adopts the same multi-session approach, setting out the Union’s

coordinated position for the IWC meetings in 2026, 2028 and 2030.

4. LEGAL BASIS

4.1. Procedural legal basis

The IWC is a body set up by an agreement, namely the ICRW.

The acts which the IWC is called upon to adopt constitute acts having legal effects, for the

following reasons:

– Amendments to the ICRW Schedule will produce legal effects for the Member

States that are parties to the agreement, because they are binding under international

law in accordance with Article I(1) of the ICRW, which provides that the Schedule

forms an integral part of the Convention, in conjunction with Article V(3) of the

ICRW regulating the procedure and entry into force of amendments to the Schedule,

unless an objection is lodged by a Contracting Government.

– IWC resolutions, recommendations and decisions constitute acts having legal

effects. As regards recommendations under Article VI of the Convention adopted in

the form of resolutions, the International Court of Justice has stated in its judgment

of 31 March 2014, Whaling in the Antarctic (Australia v. Japan; New Zealand

intervening) that – despite these resolutions being non-binding – ‘when they are

adopted by consensus or by a unanimous vote, they may be relevant for the

interpretation of the Convention or its Schedule’ (point 46). A non-legally binding

act of an international body that establishes a subsequent agreement of the parties on

the interpretation of legally binding rules in an international agreement constitutes an

act having legal effects within the meaning of Article 218(9) TFEU. Based on Rule

J(3) of the Rules of Procedure of the IWC, Resolutions are adopted by consensus. In

view of the above, the resolutions adopted at the IWC meetings covered by this

decision may constitute acts having legal effects. As regards decisions, it follows

from Rule E of the Rules of Procedure of the IWC that this term refers to a mixed set

of acts, including the acts mentioned in Rule J of the Rules of Procedure, which

refers to amendments to the ICRW Schedules, recommendations under Article VI

and resolutions, and ‘other decisions’. It thus follows that IWC decisions are in part

legally binding, and for another part are covered by the above reasoning on

resolutions. In that view, decisions adopted at the IWC meetings covered by this

decision may constitute acts having legal effects.

The envisaged acts do not supplement or amend the institutional framework of the

Agreement.

Therefore, the procedural legal basis for the proposed decision is Article 218(9) TFEU.

30 Council Decision of 12 December 2017 (ST 14970 2017 INIT) on the position to be adopted, on behalf

of the European Union, in relation to matters falling within its competence, at the next three meetings of the

International Whaling Commission, including related intersessional meetings.

31 COM(2011) 495 final, and COM(2017) 463 final.

EN 10 EN

4.2. Substantive legal basis

In the context of the IWC, the main objective and content of the envisaged acts relate to the

protection of the environment, in particular (i) ensuring an effective international regulatory

framework for the conservation and management of whales; (ii) guaranteeing a significant

improvement in the conservation status of whales and other cetaceans; and (iii) bringing all

whaling operations by IWC members under IWC control. Therefore, the substantive legal

basis of the proposed decision is Article 192(1) TFEU.

This proposal for the substantive legal basis is without prejudice to the exclusive competence

of the EU in the field of the conservation of the marine biological resources pursuant to the

provisions of Article 3 (1) (d) in conjunction with Article 38, 43 and Annex I of the Treaty

and thus of all living aquatic resources under the Common Fisheries Policy32. This shall not

create a precedent for any future negotiations about the conservation and management of

living aquatic resources falling under the Common Fisheries Policy.

4.3. Conclusion

The legal basis of the proposed decision should be Article 192 (1) TFEU, in conjunction with

Article 218(9) TFEU.

5. PUBLICATION OF THE ENVISAGED ACT

As the acts of the IWC may involve amendments to the Schedule to the Convention, which

are binding under international law, it is appropriate to publish them in the Official Journal of

the European Union after their adoption.

32 OJ L 354 28.12.2013, p. 22.

EN 11 EN

2026/0178 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

on the position to be adopted, on behalf of the European Union, in relation to matters

falling within its competence, at the next three meetings of the International Whaling

Commission, including related inter-sessional meetings

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 192(1), in conjunction with Article 218(9), thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Whereas:

(1) The International Convention for the Regulation of Whaling (ICRW) (‘the

Agreement’) entered into force on 10 December 1948.

(2) Pursuant to Article I I I ( 2 ) a n d A r t i c l e V o f t h e I C R W , the International

Whaling Commission (IWC) is able to adopt decisions, including amendments to the

Schedule of the ICRW. Article VI of the ICRW allows the IWC to adopt

recommendations. Rules E and J of the Rules of Procedure of the IWC then specify

that the IWC is also able to adopt resolutions and other decisions.

(3) The IWC, during its 70th, 71st and 72nd meeting in the years 2026, 2028, and 2030, as

well as during any related inter-sessional meetings, is expected to consider and may

adopt amendments to the Schedule to the ICRW and various resolutions,

recommendations and decisions. These acts may concern the regulation of

commercial, scientific, and aboriginal subsistence whaling, the establishment and

management of whale sanctuaries, and the adoption of conservation and welfare

measures for cetaceans.

(4) The envisaged acts of the IWC, will, if adopted, produce legal effects for the Member

States that are Parties to the ICRW.

(5) The Union has established a comprehensive internal legal framework for the

protection of all cetacean species. The Union’s position within the IWC should be

guided by the objective of ensuring a high level of protection for cetaceans, consistent

with the Union’s internal environmental acquis and its international commitments.

This position should reflect the strategic priorities of the European Ocean Pact,

recognising the essential role of healthy cetacean populations in natural carbon

sequestration, while promoting the highest animal welfare standards in line with the

recognition of animals as sentient beings under Article 13 TFEU. It is therefore in the

Union’s interest to promote equivalent protections globally, including within the IWC,

to ensure consistency with Union policies and prevent undermining of Union

standards.

(6) It is therefore necessary to establish the position to be taken on the Union’s behalf in

the IWC with regard to the amendments of the Schedule to the ICRW and the

EN 12 EN

envisaged IWC resolutions and decisions concerning the regulation of commercial,

scientific, and aboriginal subsistence whaling, the establishment and management of

whale sanctuaries, and the adoption of conservation and welfare measures for

cetaceans.

(7) The Union’s position is to be expressed by the Member States that are represented in

the IWC, acting jointly, in the interest of the Union,

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The position to be taken on the Union’s behalf at the 70th, 71st and 72nd meetings of the

IWC, including the related inter-sessional meetings, is set out in the Annex to this Decision.

Article 2

The position referred to in Article 1 shall be expressed by the Member States that are

represented in the IWC, acting jointly in the interest of the Union.

Article 3

Minor technical changes to the position set out in the Annex may be agreed upon without a

further decision of the Council.

Article 4

This Decision shall enter into force on the date of its adoption.

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 2.7.2026 COM(2026) 333 final

ANNEX

ANNEX

to the

Proposal for a COUNCIL DECISION

on the position to be adopted, on behalf of the European Union, in relation to matters

falling within its competence, at the next three meetings of the International Whaling

Commission, including related inter-sessional meetings

EN 1 EN

Annex

1. The overarching objective of the European Union in relation to the International

Whaling Commission (‘IWC’) is to ensure an effective international regulatory

framework for the conservation and management of whales, guaranteeing a

significant improvement in the conservation status of whales and other cetaceans and

bringing all whaling operations under IWC control.

2. At its next three biennial meetings and any related inter-sessional meetings as from

the adoption of the current position, the Member States acting jointly in the interest

of the Union shall take the following position on proposals for amendments to the

Schedule of the International Convention for the Regulation of Whaling (ICRW) as

well as on IWC Resolutions and Decisions:

(a) seek to bring all whaling operations under IWC control;

(b) support the maintenance and full implementation of the moratorium on

commercial whaling in the Schedule, and the adoption of complementary

measures to promote compliance by IWC Members with that moratorium,

including national provisions prohibiting operators under their jurisdiction

from participating in, supporting or financing commercial whaling activities;

(c) oppose any proposal for new types of whaling not envisaged in the ICRW, that

could undermine the moratorium and/or potentially lead to threats to whale

stocks;

(d) support and promote proposals aiming to end the conduct of whaling outside

IWC control, including scientific research whaling not undertaken in line with

Article VIII, thereby ensuring that all scientific research takes place in line

with the ICRW, its Schedule and Special Permit provisions;

(e) support proposals aiming to promote non-lethal scientific research and to make

the IWC review process for whaling under Special Permit effective and

transparent, in line with the ruling of the International Court of Justice

(Whaling in the Antarctic, Australia v Japan: New Zealand Intervening,

Judgment of 31 March 2014), and to promote the implementation and full

application of relevant IWC Resolutions;

(f) support proposals for the management of aboriginal subsistence whaling

(ASW), in line with the ICRW and its Schedule, that:

(i) ensure that the conservation of the relevant stock is not compromised,

having due regard to the precautionary principle and the advice of the

Scientific Committee;

(ii) ensure that whaling operations are properly regulated and catches remain

sustainable within the scope of subsistence needs for local use;

(iii) ensure that whale killing methods are as humane as possible in line with

IWC rules, and guidance and best practices developed by the IWC’s

Working Group on Whale Killing Methods and Welfare Issues;

(iv) take account of the needs of Indigenous Peoples while also recognising

that whales are migratory species and, therefore, migrate to other range

States where they may also have socioeconomic and cultural importance;

EN 2 EN

(g) support all proposals for the creation of whale sanctuaries in line with IWC

rules;

(h) support efforts and initiatives to further develop the IWC’s role in promoting

the conservation of cetaceans and their habitats, by better understanding and

preserving the role cetaceans - particularly great whales, but also small

cetaceans - play as key components of healthy ecosystems, their crucial

function in carbon sequestration, nutrient cycling, and climate regulation, and

to improve co-ordination and collaboration between the IWC and other

organisations to strengthen the global system for cetacean conservation;

(i) support the further development and full implementation of the IWC’s non-

lethal human-cetacean interaction frameworks and tools (e.g., the Whale

Welfare Assessment Tool, the Strandings and Entanglement Initiatives, and the

IWC’s guidance on whale-watching, vessel-strike avoidance and noise

mitigation) in line with high welfare standards, to enhance capacity-building,

incident reporting and multi-stakeholder collaboration;

(j) support initiatives aimed at understanding and monitoring the health and

welfare threats faced by cetaceans, including the potential cumulative impacts

of these threats, as well as proposals aimed at securing improvements in

welfare standards;

(k) support proposals to improve the governance of the IWC, in line with best

practices in other multilateral agreements and their governing bodies, including

mechanisms for ensuring increased transparency, accountability, compliance

and enforcement, thereby reinforcing the IWC’s legitimacy and the integrity of

its decision-making process and promoting more efficient use of resources;

(l) support proposals aiming to consolidate the transparency of the assistance

scheme for strengthening the capacity of governments of limited means to

participate in the work of the IWC (e.g., the Voluntary Assistance Fund and

similar support measures), while requesting transparency from those donors

directly financing the participation of delegates from countries outside the

assistance scheme;

(m) support proposals that strengthen the dialogue and cooperation with civil

society and further contribute to improving the involvement and participation

of civil society organisations in IWC work at all levels, in line with common

practices in other multilateral agreements.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 2.7.2026 COM(2026) 333 final

2026/0178 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta rahvusvahelise vaalanduskomisjoni

kolmel järgmisel kohtumisel ja sellega seotud istungitevahelistel kohtumistel seoses liidu

pädevusse kuuluvate küsimustega

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. KAVANDATAV REGULEERIMISESE

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel

vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooni (ICRW)1 kohase rahvusvahelise

vaalanduskomisjoni (IWC) kolmel järgmisel kohtumisel 2026., 2028. ja 2030. aastal,

sealhulgas kohtumised ja tegevused istungite vahel, võetav seisukoht seoses 1) ICRW

rakenduslisa muudatuste ning 2) IWC resolutsioonide ja otsuste kavandatud vastuvõtmisega.

2. ETTEPANEKU TAUST

2.1. Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon (ICRW)

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooni (ICRW) (edaspidi „konventsioon“)

eesmärk on tagada vaalavarude kaitse ja kestlik majandamine kogu maailmas. Konventsioon

jõustus 10. detsembril 1948.

Konventsioon sisaldab õiguslikult siduvat rakenduslisa,2 milles on kindlaks määratud kaitstud

ja kaitsmata liigid, laevasõiduks avatud ja suletud veed, sealhulgas kaitsealad, ning

kehtestatud kaubandusliku vaalapüügi ja elatist andva vaalapüügi piirnormid.

Konventsiooniga reguleeritakse ka teadusuuringute eesmärgil toimuvat vaalapüüki. Sellega

seoses on rakenduslisaga ette nähtud, et osalisriikide valitsused peavad teadusliku püügi

lubade andmise ettepanekud esitama teaduskomiteele läbivaatamiseks enne lubade

väljaandmist. Kõnealused load annavad välja osalisriigid ise.

Konventsiooni kontekstis ja ka käesolevas ettepanekus käsitatakse viiteid vaaladele viidetena

konventsiooni rakenduslisa I osas loetletud liikidele (kõik kiusvaalad ja kašelotid3). Kõik

muud hammasvaalad, sealhulgas delfiinid, pringlid ja hammasvaalalised, nagu pika- ja

lühiuimelised pilootvaalad, ei kuulu rakenduslisa kohaldamisalasse.

Seevastu mõiste „vaalalised“ kasutamine käesolevas ettepanekus on tahtlik, et hõlmata kogu

vaalaliste (Cetacea) selts,4 sealhulgas väikesed vaalalised (delfiinid, pringlid ja muud

hammasvaalad), et oleks kooskõla liidu õiguse laiema kaitsva kohaldamisalaga ning et

kajastada asjaolu, et IWC allorganid, fondid ja muud algatused käsitlevad kaitse- ja

majandamisküsimusi, mis puudutavad kõiki vaalalisi.

Lisaks juhindutakse käesolevas ettepanekus mõiste „vaalapüük“ kasutamisel liidu õigusest,

eelkõige elupaikade direktiivist,5 kuna see mõiste hõlmab vaalaliste tahtlikku häirimist,

püüdmist või surmamist.

Konventsiooni liikmesus on piiratud valitsustega ja seetõttu on Euroopa Liidul (EL) üksnes

vaatleja staatus6. Praegu on konventsiooni osalised 24 ELi liikmesriiki7.

1 https://archive.iwc.int/?r=3607.

2 https://archive.iwc.int/?r=3606.

3 Kašelott on hammasvaal. Muud hammasvaalad on nokkvaal, laupvaal, mõõkvaal ja pilootvaal. Vt

konventsiooni rakenduslisa I osa. Tõlgendamine.

4 Seltsi Cetacea kuuluvad kõik vaalad, delfiinid ja pringlid ning see on jagatud kaheks eespool nimetatud

alamseltsiks: kiusvaalad ja hammasvaalad. Üheskoos hõlmavad need alamseltsid üle 90 maailma ookeanides

leiduva vaalaliigi.

5 EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

ET 2 ET

2.2. Rahvusvaheline vaalanduskomisjon (IWC)

Konventsiooni rakendamist reguleerib rahvusvaheline vaalanduskomisjon (IWC), mis tuleb

kokku iga kahe aasta tagant. Konventsiooni III artikli lõike 1 kohaselt kuulub IWCsse üks

liige igast osalisriigi valitsusest ja igal liikmel on üks hääl. IWC täidab nii kestliku

majandamise kui ka kaitse vallas oma põhikohustusi, tehes osalisriikide valitsuste taotlusel

muudatusi konventsiooni rakenduslisasse. Muudatusettepanekud tuleb vastu võtta IWC

hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega (konventsiooni III artikli lõige

2 koostoimes V artikliga). Konventsiooni III artikli lõike 2 kohaselt võetakse IWC muud

otsused vastu hääletavate IWC liikmete lihthäälteenamusega.

2.3. IWC kavandatav akt

Kavandatav nõukogu otsus käsitleb järgmisi selliste aktide kategooriaid, mille IWC võtab

vastu oma järgmisel kolmel iga kahe aasta tagant toimuval kohtumisel (plaanitud 2026., 2028.

ja 2030. aastaks) ja sellega seotud istungitevahelistel kohtumistel (edaspidi „kavandatavad

aktid“):

1. konventsiooni rakenduslisa muudatused, mis on osalisriigi valitsustele õiguslikult

siduvad 90 päeva jooksul pärast IWC sekretariaadi teadet,8 näiteks kaubandusliku

vaalapüügi moratooriumi säilitamine või pikendamine, vaalakaitsealade loomine või

muutmine ning põlisrahvastele elatist andvat vaalapüüki käsitlevate sätete

kehtestamine;

2. IWC resolutsioonid, soovitused ja otsused, näiteks vaalaliste kaitse- ja

heaolumeetmete vastuvõtmise, rakenduslisa sätete jõustamise ja rakendamise,

vaatlejate akrediteerimise, kodanikuühiskonna osalemise ja juhtimisreformide kohta.

3. LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT

3.1. Liidu nimel võetava kavandatava seisukoha sisu ja põhjused

3.1.1. Kaubanduslik vaalapüük, väikesemahuline rannapüük ja teadusliku püügi lubade

kriteeriumid

IWC reguleerib kaubanduslikku vaalapüüki. 1982. aastal otsustati, et alates 1986. aastast

peaks kaubandusliku vaalapüügi moratoorium kehtima kõigi vaalaliikide ja -

populatsioonide suhtes9.

6 ICRW muutmine, mis võimaldaks ELil saada konventsiooni liikmeks, nõuaks protokolli ratifitseerimist

kõigi IWC osalisriikide valitsuste poolt. 1992. aastal võttis komisjon vastu ettepaneku pidada läbirääkimisi ELi

ühinemise üle konventsiooniga, kuid nõukogu ei ole selle suhtes mingeid järelmeetmeid võtnud (nõukogu otsuse

eelnõu, millega antakse komisjonile volitused pidada ühenduse nimel läbirääkimisi protokolli üle, millega

muudetakse 2. detsembril 1946. aastal Washingtonis allkirjastatud vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelist

konventsiooni (KOM(92) 316)).

7 Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Leedu, Luksemburg,

Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani,

Tšehhi ja Ungari.

8 Konventsiooni I artikli lõige 1 koostoimes V artikli lõikega 3.

9 Vt konventsiooni rakenduslisa punkti 10 alapunkt d (millega kehtestatakse moratoorium vaalade, välja

arvatud kääbusvaalad, püüdmisele, surmamisele või töötlemisele kalatöötlemislaevade või kalatöötlemislaevade

külge kinnitatud vaalapüügilaevade poolt ning punkti 10 alapunkt e (millega on kõigi varude suhtes 1986. aasta

ET 3 ET

Liit peaks toetama kaubandusliku vaalapüügi moratooriumi säilitamist ja täielikku

rakendamist. Peaaegu neli aastakümmet on moratooriumil olnud oluline roll

vaalapopulatsioonide kaitsmisel. See on andnud vaaladele elutähtsa kaitse, aidates nii

mõnelgi populatsioonil taastuda. Paljud vaalapopulatsioonid on aga endiselt kriitiliselt

kahanenud, mille põhjuseks on üha arvukamad vaalapüügiga mitteseotud ohud, sealhulgas

püügivahenditesse takerdumine, kokkupõrked laevadega, reostus (nt veealune müra ja

plast) ja elupaikade halvenemine. Seepärast on nende populatsioonide kaitsmine

kaubandusliku vaalapüügi täiendava surve eest ka tulevikus nende taastumise seisukohast

väga oluline.

Lisaks peaks liit rangelt nõudma IWC teaduskomitee soovitatud IWC läbivaadatud

majandamiskorra kohaldamist, mis aitab ära hoida liiga suurte püügi piirnormide

kehtestamise. Kuigi Island, Norra ja Jaapan, kes kehtestavad oma püügi piirnormid

sõltumatult, väidavad, et nende meetodid vaalapüügi kestlike püügi piirnormide

hindamiseks on kooskõlas IWC väljatöötatud meetoditega, tuleb märkida, et ühtegi nende

püügi piirnormi ei ole kehtestatud ega kinnitatud IWC majandamiskorra alusel, mis on

ettevaatlikum10.

Tõhusad riiklikud vahendid peaksid tagama, et moratooriumist tulenevad kohustused

väljenduvad tegelikus nõuete täitmises. Seetõttu peaks liit toetama ja edendama ka seda, et

osalisriigid võtaksid täiendavaid vastavusmeetmeid, sealhulgas:

– sadamariigi kontroll. Kui kaubandusliku vaalapüügiga tegeleval laeval puudub IWC

kinnitus, on tal keelatud siseneda, lossida, punkerdada või muid teenuseid kasutada;

– riiklikud keelud. Siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad liikmesriigi jurisdiktsiooni

alla kuuluvatel ettevõtjatel moratooriumiga vastuolus olevas kaubanduslikus

vaalapüügis osaleda, seda toetada või rahastada.

Vaalapüügi pooldajad rõhutavad sageli narratiivi, et kaubandusliku vaalapüügi moratoorium

on tekitanud põhjendamatuid raskusi teatavatele kohalikele rannikukogukondadele, kes

sõltuvad vaalapüügist toidu ja kultuuriga seotud eesmärkidel. See argument toetas Jaapani

varasemaid jõupingutusi veenda IWCd tunnustama väikesemahulist rannapüüki,11 mis

võimaldaks tegelikult moratooriumi osaliselt tühistada. Sellega on seotud ettepanekud, mille

kohaselt on vaalapüük oluline toiduga kindlustatuse ja toitumisalase kindlustatuse

seisukohast ning millega toetatakse seda, et IWC tunnustaks vaalasid elutähtsa toiduallikana.

EL peaks toetama seisukohta, et kaitsemeetmed, sealhulgas moratoorium, ei ohusta toiduga

kindlustatust, vaid hoopis tagavad mereökosüsteemide pikaajalise kestlikkuse. Lisaks

tegeleb toiduga kindlustatuse küsimustega juba ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon

ning kui IWC tunnustaks vaalasid toiduallikana, muudaks see märkimisväärselt

organisatsiooni volitusi. On äärmiselt oluline, et IWC keskenduks jätkuvalt

vaalapopulatsioonide majandamisele viisil, mis toetab ökosüsteemi tervist ja kestlikkust, kui

et toiduga kindlustatuse ettekäändel toetada kaubanduslikku vaalapüüki.

Seda arvesse võttes peaks liit olema vastu ettepanekutele, millega kehtestatakse uued

pelaagiliseks hooajaks ning 1986. aasta rannikuhooajaks ja sellele järgnevateks hooaegadeks kehtestatud püügi

piirnorm null isendit).

10 Näiteks märkis IWC juhatus 2025. aasta veebruaris, et IWC teaduskomitee ei nõustu Jaapani vastavate

väidetega. IWC juhatuse koosoleku aruanne, 6. veebruar 2025, https://archive.iwc.int/?r=22535.

11 Väikesemahuline rannapüük on vaalapüügi kategooria, mida iseloomustab väikeste laevade kasutamine

ning vaalade (kääbusvaalade ja muude väikeste vaalade) kaubanduslikul eesmärgil küttimine riigi vetes

tehtavatel ühepäevastel püügiretkedel.

ET 4 ET

vaalapüügikategooriad, ning toetama Rahvusvahelise Kohtu 31. märtsi 2014. aasta otsust

vaalapüügi kohta Antarktikas,12 mille kohaselt jagatakse konventsioonis vaalapüük kolme

kategooriasse: kaubanduslik vaalapüük ja põlisrahvastele elatist andev vaalapüük (mõlemad

on hõlmatud rakenduslisaga) ning VIII artikli kohane vaalapüük eriloa alusel. Sellega

välditakse lünki kaubandusliku vaalapüügi keelus.

Viidates eriloaga vaalapüügile või teaduslikule vaalapüügile, peaks liit jääma kindlaks, et

VIII artiklit, mis võimaldab vaalapüüki eriloa alusel, ei saa kasutada sellise vaalapüügi

õigustamiseks, mis on eelkõige kaubanduslik. Kõnealuse artikli kuritarvitamisega trotsitakse

moratooriumi olemust ja IWC tahet, mida on väljendatud erinevates otsustes.

Selleks et liit saaks pidada eriloaga vaalapüüki käsitlevaid ettepanekuid VIII artikli alusel

õiguspäraseks, peavad need vastama Rahvusvahelise Kohtu esitatud kaalutlustele. See

tähendab, et tuleb rangelt kinni pidada eriloa alusel toimuvat vaalapüüki käsitlevast otsusest

2014-5,13 milles on öeldud, et eriloa väljaandmisel peavad olema täidetud kaks tingimust:

uurimisobjektid on surmatud teadusuuringu jaoks ja proovivõtt toimub vaid teadusuuringu

tegemise eesmärgil.

Praktikas tähendab see, et teaduskomitee on veendunud, et iga osalisriik, kes soovib

erilubasid välja anda: i) on tõendanud, et projekti eeldatavat väljundit saab põhjendada kui

teadusuuringut; ii) on põhjalikult kaalunud, kas teadusuuringu eesmärki oleks võimalik

saavutada ka muul viisil kui uurimisobjektide surmamine; iii) on jõudnud järeldusele, et see

ei ole teostatav, ning iv) on tõendanud, et kavandatud proovi suurus on rangelt seotud

teaduslike vajadustega ja ei ole suurem kui püstitatud teadusliku eesmärgi puhul mõistlik.

Mitte ükski kolmest riigist (Austraalia, Jaapan, Uus-Meremaa), keda kohtuotsus vaalapüügi

kohta Antarktikas puudutab, ei ole kunagi taotlenud kohtu järelduse läbivaatamist või

tõlgendamist seoses IWC pädevusega. Nende vaikimist tõlgendatakse nõusolekuna, et IWC

võib õiguspäraselt arutada ja reguleerida eriloa alusel toimuvat vaalapüüki. Seepärast peaks

liit toetama ka edaspidi lähenemisviise, millega kantakse hoolt selle eest, et IWC ja selle

teaduskomitee vaatab enne väljaandamist läbi iga eriloa, et see vastaks nende soovitustele.

3.1.2. Kaitse ja loomade heaolu

2003. aastal loodi konventsiooni alusel kaitsekomitee, kes tihedas koostöös teaduskomiteega

tegeleb mitmesuguste ohtudega, mis ähvardavad vaalu ja nende elupaiku. 2016. aastal võeti

vastu strateegiline kava (2016–2026)14 koos töökavaga,15 milles on kindlaks määratud

peamised vaalalisi ähvardavad ohud (kokkupõrked laevadega, mereprügi, kaaspüük,

inimtekkelised helid, keemiline reostus ja kliimamuutused) ning prioriteetsed meetmed

(säästev vaalade vaatlemine, kaitsekorralduskavad, kaitsealad, andmete kogumine ja

edastamine).

Osana oma tugevast poliitilisest pühendumusest liikide kaitsele peaks liit jätkuvalt toetama

kõiki ettepanekuid vaalade kaitsealade kohta16. Kui need ettepanekud vastu võetakse, tuleb

12 Vaalapüük Antarktikas (Austraalia vs. Jaapan; menetlusse astuja: Uus-Meremaa), ICJ Reports 2014,

punktid 229–230, https://www.icj-cij.org/sites/default/files/case-related/148/148-20140331-JUD-01-00-EN.pdf.

13 https://archive.iwc.int/pages/download.php?ref=3723&ext=pdf&alternative=2971&noattach=true&k=.

14 https://archive.iwc.int/?r=22234.

15 https://archive.iwc.int/pages/view.php?ref=19861&k=.

16 Praegu on IWC määranud kindlaks kaks kaitseala – India ookeani kaitseala ja Lõuna-Jäämere

kaitseala –, kus kaubanduslik vaalapüük on keelatud. Viimastel aastatel on IWC-le esitatud korduvalt

ET 5 ET

rakenduslisa muudatus vastu võtta kolmeneljandikulise häälteenamusega. Selle enamuse

saavutamiseks on vaja aktiivseid ettevalmistavaid arutelusid vaalapüügi pooldajatega, st

vastuväidete ja reservatsioonide esitajatega, ning vaalapüügi kaitsemeetme pooldajate laiema

riikide koalitsiooniga, kes hääletavad sageli selliste muudatusettepanekute vastu.

Liit peaks samuti toetama kaitsealasid käsitlevate ettepanekute suuremat läbipaistvust.

Rakenduslisas sisalduvad kaitsealasid käsitlevad sätted on praegu esitatud rakenduslisa III

jaos „Püügitegevus“. Liit peaks julgustama IWCd paigutama need sätted rakenduslisa eraldi

jakku.

Lisaks tuleks toetada IWC ettepanekuid, mille eesmärk on parandada vaalade heaolu.

Loomade heaolu nimel tehtavas töös võidakse muu hulgas keskenduda sellistele küsimustele

nagu püügivahenditesse takerdumine, kokkupõrked laevadega, vaalade massiline rannale

kinnijäämine, vaalade vaatlemine, mürareostus, surmamis- ja eutanaasiameetodite

täiustamine.

IWC on hakanud ka tegelema vaalaliste haigustega seotud teguritega, eriti nendega, mis

võivad olla seotud inimtegevusega, ja nendega, mis võivad levitada haigusi loomadelt

inimestele. Sellised haigused võivad ohustada põlisrahvast, kes kütivad vaalu elatise

hankimiseks ja tarbivad mittekaubanduslikul küttimisel saadud vaalatooteid. Liit peaks

toetama selleteemalisi arutelusid, kui need toimuvad teaduslikel alustel ja kui kõnealuste

küsimuste käsitlemine IWCs lisab väärtust muudes foorumites tehtavale tööle.

3.1.3. Põlisrahvastele elatist andev vaalapüük

Põlisrahvastele elatist andev vaalapüük on olnud IWC õigusraamistiku oluline osa alates

sellest, kui see konventsiooni alusel kehtestati. Põlisrahvastele elatist andev vaalapüük ei ole

hõlmatud moratooriumiga, sest see ei ole kaubanduslik vaalapüük. IWC on järjekindlalt

käsitlenud küttimist elatise teenimise eesmärgil leebemalt kui kaubanduslikku vaalapüüki,

võimaldades põlisrahvastel jätkata vaalapüüki kultuuriliste ja toitumistavade tõttu, isegi ajal,

mil kaubanduslik vaalapüük oli piiratud või keelatud.

Püüeldes järjepidevama, pikaajalisema ja vähem koormava lähenemisviisi poole, võttis IWC

2018. aastal vastu uue metoodika põlisrahvastele elatist andva vaalapüügi kvootide jaoks.

Nõukogu otsustas kehtestada püügi piirnormid seitsmeks aastaks, mida uuendatakse

automaatselt iga kuue aasta järel, kui on täidetud teatavad tingimused. Need tingimused

hõlmavad järgmist: i) teaduskomitee nõuanne, et kavandatud püügi piirnormid ei kahjusta

vaalavarusid; ii) kinnitus selle kohta, et ei taotleta vajaduspõhiseid muudatusi, ning iii) et

asjaomane riik, kus tegeletakse põlisrahvastele elatist andva vaalapüügiga, on järginud

heakskiidetud ajakava ja teabenõudeid. Kui need tingimused on täidetud, uuendatakse

kvoote automaatselt, ilma et oleks vaja pidada täiendavaid läbirääkimisi17.

Mis puutub põlisrahvaste õigustesse, siis liit on pikka aega edendanud inimõiguste austamist

kõikjal maailmas ja liidul on hulk poliitikameetmeid, mis on seotud põlisrahvastega18. Liit

lisaettepanek luua kaitseala Atlandi ookeani lõunaosas, kuid seni ei ole see saanud vajalikku kolmeneljandikulist

häälteenamust.

17 https://iwc.int/management-and-conservation/whaling/aboriginal.

18 EL toetas 2007. aastal põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (UNGA 61/295) vastuvõtmist ÜRO

Peaassamblees ning 2014. aastal ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelise täiskogu istungi raames peetud

põlisrahvaste maailmakonverentsi lõppdokumendi (UNGA 69/2) vastuvõtmist. Mõlemas dokumendis

rõhutatakse põlisrahvaste õigusi ressurssidele, mida nad on traditsiooniliselt kasutanud, ning vajadust, et riigid

neid õigusi kaitseksid ning teeksid põlisrahvastega koostööd ja peaksid nendega nõu. 15. mail 2017 võttis ELi

nõukogu vastu järeldused (8814/17, 15. mai 2017), milles nõukogu kinnitab taas, et ta toetab põlisrahvaste

ET 6 ET

on aktiivselt osalenud põlisrahvastele elatist andva vaalapüügi teemalistes IWC aruteludes,

toetades õigustel põhinevat lähenemisviisi põlisrahvaste vaalapüügile, põlisrahvastele elatist

andva vaalapüügi piirnormide kehtestamise protsessi parandamist ja meetmeid põlisrahvaste

suuremaks kaasamiseks IWC otsustusprotsessi. Liit on samuti väljendanud toetust IWC

terminoloogia kavandatud muudatustele, sealhulgas et asendada mõiste „aborigeenid“

mõistega „põlisrahvad“.

Kuigi liit edendab inimõigusi, sealhulgas põlisrahvaste õigusi, tunnistab ta ka seda, et need

õigused ei ole absoluutsed ning nende suhtes võib kohaldada mõistlikke ja põhjendatud

piiranguid, eeskätt kestlikkusega seotud probleemide puhul. Seetõttu rõhutab liit ka seda, et

kõik põlisrahvastele elatist andva vaalapüügiga seotud erandid peavad olema selgelt

põhjendatud, rangelt mittekaubanduslikud ja bioloogiliselt kestlikud. Põlisrahvastele elatist

andva vaalapüügi piirnormide toetamiseks teadusliku teabe andmine on kooskõlas IWC

kohustusega tagada kestlikud vaalapüügitavad ja vaalapopulatsioonide majandamine kogu

maailmas.

Seda arvesse võttes peaks liidu seisukoht olema toetada IWC kehtestatud, põlisrahvastele

elatist andva vaalapüügi raamistiku, sealhulgas 2018. aastal vastu võetud seitsmeaastase

kvootide kehtestamise ja automaatse uuendamise mehhanismi jätkuvat rakendamist, kui

kokkulepitud tingimused on täidetud. Liit peaks jätkuvalt toetama õigustepõhist käsitust,

milles tunnistatakse põlisrahvaste kultuurilisi ja toitumistavasid, tagades samas, et kõik

põlisrahvastele elatist andva vaalapüügi piirnormid jäävad rangelt mittekaubanduslikuks,

teaduslikult põhjendatuks ja bioloogiliselt kestlikuks. Samuti peaks liit jätkuvalt toetama

meetmeid, mille eesmärk on suurendada põlisrahvaste osalemist IWC töös ja

otsustusprotsessides ning põlisrahvaste õiguste rahvusvahelisi standardeid kajastava

asjakohase terminoloogia kasutamist.

3.2. Kooskõla muude liidu poliitikasuundade ja algatustega

Kavandatav seisukoht on vaalalistega seotud liidu keskkonnaõigustiku väline laiendamine ja

maailmamerediplomaatia tugevdamise vahend. Selleks et tagada rahvusvahelise juhtimise

jätkuv kooskõla vaalaliste kaitset käsitlevate liidu kõrgete standarditega, omab erilist tähtsust

järgmine mitteammendav loetelu õigusaktidest.

– Elupaikade direktiiv19: kõik vaalalised on loetletud IV lisas ja neid kaitstakse tahtliku

häirimise, püüdmise või surmamise eest ELi vetes. Kavandatav seisukoht tagab, et

seda kaitsetaset ei kahjustata rahvusvahelistes vetes ega nendega piirnevates vetes.

– Seistes vastu kaubanduslikule vaalapüügile, toetab EL vaalatoodetega

kaubanduslikel eesmärkidel kauplemise keeldu vastavalt looduslike liikidega

kauplemise määrusele20 ning ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega

rahvusvahelise kauplemise konventsioonile (CITES), mille osalised liit ja selle

liikmesriigid on.

– IWC kaitsetegevus aitab saavutada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi eesmärke,

sealhulgas vaalaliste suremust käsitlevaid eesmärke, mis on sätestatud merestrateegia

raamdirektiivis21.

õigusi, ning tunnistab, et seda poliitikaraamistikku saab kohaldada mitmepoolses koostöös tõhusamalt,

suurendades veelgi dialoogi- ja nõupidamisvõimalusi kõigil ELi koostöötasanditel.

19 EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

20 EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

21 ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

ET 7 ET

– Looduse taastamise määruses22 on sätestatud õiguslikult siduv eesmärk hõlmata

2030. aastaks taastamismeetmetega vähemalt 20 % liidu merealadest. Oluline on see,

et sellega nähakse ette kaitsealuste mereliikide, sealhulgas vaalaliste elupaikade

taastamine. ELi seisukoht IWCs toetab otseselt neid eesmärke, pooldades selliste

väliste survetegurite (nt müra ja kaubanduslik vaalapüük) kõrvaldamist, mis võiksid

vastasel korral mõjutada selliste taastatud elupaikade säilimist.

– Liit tunnistab vaalaliste keskset rolli toitainete ringluses (vaalade väljaheited) ja

nende biomassi võimes siduda süsinikku (sinine süsinik). Kaitstes neid elusolenditest

süsiniku sidujaid surve eest, mis tuleneb vaalapüügist ja keskkonnaseisundi

halvenemisest, aitab liidu seisukoht saavutada liidu eesmärke seoses süsiniku

loodusliku sidumisega ja seeläbi ka liidu kliimaneutraalsuse eesmärke, mis tulenevad

Euroopa kliimamäärusest23.

Lisaks väärivad sellega seoses märkimist järgmised algatused:

– ELi elurikkuse strateegias aastani 203024 on seatud eesmärk kaitsta õiguslikult 30 %

ja rangelt 10 % ELi meredest. Kaitsealade ja ökosüsteemipõhise majandamise

toetamine on nende eesmärkidega kooskõlas.

– Liit toetab IWC raames tehtavaid jõupingutusi parandada loomade heaolu näitajaid

seoses vaalapüügiga, sealhulgas et töötada välja ja kasutada kõige humaansemaid

võimalikke püügi- ja surmamismeetodeid, vähendada surmaeelset aega ning

minimeerida välditavat valu, stressi ja kannatusi. See lähenemisviis on kooskõlas

liidu laiema pühendumusega loomade heaolule ja ELi toimimise lepingu artikliga 13,

milles tunnustatakse loomi aistimisvõimeliste olenditena. Sellest tulenevalt edendab

liit loomade heaolu kõrgeimate võimalike standardite kohaldamist IWC raames

lubatud vaalapüügi kontekstis.

– Võttes IWCs vastu stabiilse mitmeaastase seisukoha, tagab liit, et tema

rahvusvahelised kohustused seoses vaalalistega on kooskõlas Euroopa

maailmamerepakti25 tervikliku lähenemisviisiga ja need on valmis maailmamerd

käsitlevasse õigusakti integreerimiseks. Liidu seisukoht IWCs on justkui strateegiline

sild rahvusvahelise maailmamerediplomaatia ja ökosüsteemipõhise majandamise

vahel, tagades, et vaalaliste kaitset ei käsitata mitte ainult kohaliku kaitseküsimusena,

vaid maailmamere hea seisundi, kliimamuutustele vastupanu võime ja ühise

mereruumi reeglitel põhineva juhtimise olulise osana.

– Kuna liit ja selle liikmesriigid on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe (BBNJ kokkulepe) osalised, on

liit pühendunud valdkondadevahelise koostöö edendamisele. Liidu toetus

vaalakaitsealadele ja vaalalistele avalduva kumulatiivse mõju leevendamine IWC

raames on praktiline mehhanism BBNJ kokkuleppe rakendamiseks. Sellega

tagatakse, et IWC aitab kaasa piirkonnapõhiste majandamisvahendite ülemaailmsele

võrgustikule ja avamere elurikkuse kaitsele.

22 ELT L, 29.7.2024, lk 14, 18.

23 ELT L 243, 9.7.2021, lk 3, 5.

24 COM(2020) 380 final, 20. mai 2020, lk 4.

25 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa maailmamerepakt“, COM(2025) 281 final.

ET 8 ET

– Kuna liit ja selle liikmesriigid on ka metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni

osalised, omistab liit erilist tähtsust pika rändega vaalaliste kaitsele kogu nende levila

ulatuses. IWC-l on oluline roll rändliikide kaitse konventsiooni eesmärkide

saavutamisel, edendades koordineeritud rahvusvahelist tegevust, et tegeleda vaalalisi

ähvardavate ohtudega, sealhulgas elupaikade seisundi halvenemise, inimtegevuse

kumulatiivse mõju ja muude rändliike mõjutavate surveteguritega kõigis riiklikes

jurisdiktsioonides ja väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel.

– Samuti võib kavandatav seisukoht aidata kaasa Kunmingi-Montréali üleilmse

elurikkuse raamistikust tulenevate liidu kohustuste täitmisele. Edendades kaitsest

lähtuvat tegevuskava, tegutseb liit selle nimel, et saavutada 3. eesmärk (30x30-

eesmärk), määrates vaalakaitsealad ja hallates neid tõhusalt, ning 4. eesmärk, mis

nõuab kiireloomulisi majandamismeetmeid, et peatada inimtegevusest tingitud

ohustatud liikide väljasuremine ja toetada nende taastumist. Kuna nii liit kui ka

liikmesriigid on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalised, on IWC

jätkuvalt oluline foorum, et neid ülemaailmseid eesmärke kohapealsete meetmete

kaudu ellu viia.

3.3. Ainuvälispädevus

Liidul on ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt ainupädevus kavandatav seisukoht

vastu võtta. Selle sätte kohaselt on liidul ainupädevus rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks

või sellise lepingu alusel loodud organis õigusaktide vastuvõtmiseks niivõrd, kuivõrd need

õigusaktid võivad mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohalamisala.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on sellise mõjutamise oht olemas siis, kui

rahvusvahelised kohustused kuuluvad valdkonda, mis on juba suures osas selliste

eeskirjadega hõlmatud26. See kehtib vaalaliste kaitse kohta, mille jaoks liit on kehtestanud

tervikliku ja range õigusraamistiku, nagu on näidatud punktis 3.2 (vt asjakohaste õigusaktide

loetelu).

Liidusisesed normid moodustavad ühtse ja range kaitsesüsteemi, mis ei jäta liikmesriikidele

võimalust võtta vastu erinevaid standardeid. Kuna IWC aktid, näiteks konventsiooni

rakenduslisa muudatused, reguleerivad just neid tegevusi (püüdmine, surmamine ja

kauplemine), mis on liidu õigusaktidega keelatud, kuuluvad kõik rahvusvahelised otsused

nendes küsimustes tingimata nende liidu õigusnormide kohaldamisalasse, nii et Euroopa

Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on olemas mõjutamise oht ELi toimimise lepingu

artikli 3 lõike 2 tähenduses27. Nagu väljakujunenud kohtupraktikas on juba kinnitatud,28 ei

ole selles kontekstis tähtsust asjaolul, et IWC aktide ja liidu õiguse vahel ei ole vastuolu.

Seega, kuna kavandatavate aktide reguleerimisese kuulub valdkonda, mis on suures osas

hõlmatud liidu ühiseeskirjadega, on üksnes liidul õigus selliseid kohustusi võtta, takistades

liikmesriike eraldi tegutsemast viisil, mis võib muuta liidu kaitsekorra kohaldamisala või

terviklikkust.

3.4. Liidu seisukoha vajalikkus ja soovitavus

Arvestades, et kavandatavad aktid kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt

26 Vt nt arvamus 3/15 (Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta

nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele), EU:C:2017:114, punkt 105.

27 14. oktoobri 2014. aasta arvamus 1/13 (1980. aasta Haagi konventsioon), ECLI:EU:C:2014:2303,

punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika.

28 Vt nt arvamus 3/15 (Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta

nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele), EU:C:2017:114, punkt 113.

ET 9 ET

liidu ainupädevusse, on vaja kehtestada liidu seisukoht nendes küsimustes.

Võttes lisaks arvesse, et vaalad ja muud vaalalised on pika rändega liigid, on nende kaitse

oma olemuselt piiriülene probleem, mida liikmesriigid ei saa üksinda hallata.

Kuna liidul on IWCs üksnes vaatleja staatus, on tema mõju maksimaalne ainult siis, kui 24

liikmesriiki, kes on konventsiooni osalised, hääletavad ühtse tervikuna.

Varasemate nõukogu otsuste (mis võeti vastu vastavalt 13. detsembril 201129 ja 20.

detsembril 201730 komisjoni ettepanekute alusel31) mitmeaastane olemus ja nendes

sätestatud stabiilne poliitiline lähenemisviis võimaldasid liidul ja selle liikmesriikidel, kes on

konventsiooni osalised, tegeleda ennetavamalt IWCs käsitletavate küsimustega, reageerida

kiiresti kolmandate riikide valitsuste taotlustele ja aidata järjepidevalt kaasa kaitsetulemuste

saavutamisele. Sellise dünaamika ja prognoositavuse säilitamiseks järgitakse käesolevas

otsuse ettepanekus sedasama mitme istungjärguga lähenemisviisi ja selles esitatakse liidu

kooskõlastatud seisukoht IWC 2026., 2028. ja 2030. aasta kohtumisteks.

4. ÕIGUSLIK ALUS

4.1. Menetlusõiguslik alus

IWC on konventsiooniga, st vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooniga

ettenähtud organ.

Aktidel, mille vaalanduskomisjon peab vastu võtma, on õiguslik toime järgmistel põhjustel.

– Konventsiooni rakenduslisa muudatustel on õiguslik toime

konventsiooniosalistest liikmesriikidele, sest need on rahvusvahelise õiguse alusel

siduvad kooskõlas konventsiooni I artikli lõikega 1, milles on sätestatud, et

rakenduslisa on konventsiooni lahutamatu osa, koostoimes konventsiooni V artikli

lõikega 3, millega reguleeritakse rakenduslisa muudatuste menetlemist ja jõustumist,

välja arvatud juhul, kui osalisriigi valitsus esitab vastuväite.

– IWC resolutsioonid, soovitused ja otsused on õigusliku toimega aktid. Seoses

konventsiooni VI artikli kohaste soovitustega, mis võetakse vastu resolutsiooni

vormis, on Rahvusvaheline Kohus märkinud oma 31. märtsi 2014. aasta otsuses

vaalapüügi kohta Antarktikas (Austraalia vs. Jaapan; menetlusse astuja: Uus-

Meremaa), et kuigi need resolutsioonid ei ole siduvad, „kui need võetakse vastu

konsensuse alusel või ühehäälselt, võivad need olla asjakohased konventsiooni või

selle rakenduslisa tõlgendamisel“ (punkt 46). Rahvusvahelise organi õiguslikult

mittesiduv akt, millega kehtestatakse konventsiooniosaliste hilisem kokkulepe

rahvusvahelises lepingus sisalduvate õiguslikult siduvate eeskirjade tõlgendamise

kohta, on õigusliku toimega akt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 tähenduses.

IWC kodukorra artikli J lõike 3 kohaselt võetakse resolutsioonid vastu konsensuse

alusel. Eespool toodut silmas pidades võivad IWC koosolekutel vastu võetud

resolutsioonid, mida käesolev otsus hõlmab, olla õigusliku toimega aktid. Mis

29 Nõukogu 13. detsembri 2011. aasta otsus (ST 17641 2011 COR 1), millega kehtestatakse Euroopa Liidu

nimel võetav seisukoht seoses vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooni ja selle rakenduslisa

kavandatud muudatustega.

30 Nõukogu 12. detsembri 2017. aasta otsus (ST 14970 2017 INIT) Euroopa Liidu nimel tema pädevusse

kuuluvates küsimustes võetava seisukoha kohta rahvusvahelise vaalanduskomisjoni kolmel järgmisel

kohtumisel, sealhulgas istungitevahelistel kohtumistel.

31 KOM(2011) 495 (lõplik) ja COM(2017) 463 (final).

ET 10 ET

puudutab otsuseid, siis tuleneb IWC kodukorra punktist E, et mõiste „otsused“ viitab

õigusaktide kogumile, sealhulgas kodukorra punktis J nimetatud õigusaktidele, mis

viitavad ICRW rakenduslisade muudatustele, VI artikli kohastele soovitustele ja

resolutsioonidele ning „muudele otsustele“. Sellest järeldub, et IWC otsused on

osaliselt õiguslikult siduvad ja osaliselt on need hõlmatud eespool esitatud

põhjendustega resolutsioonide kohta. Seda silmas pidades võivad IWC koosolekutel

vastu võetud otsused, mida käesolev otsus hõlmab, olla õigusliku toimega aktid.

Kavandatavad aktid ei täienda ega muuda konventsiooni institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2. Materiaalõiguslik alus

IWC kontekstis on kavandatavate aktide peamine eesmärk ja sisu seotud keskkonnakaitsega,

eeskätt i) vaalade kaitseks ja majandamiseks tõhusa rahvusvahelise õigusraamistiku

tagamisega; ii) vaalade ja muude vaalaliste kaitsestaatuse märkimisväärse paranemise

tagamisega ning iii) kõigi IWC liikmete vaalapüügitoimingute IWC kontrolli alla viimisega.

Seega on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1.

Käesolev materiaalõigusliku aluse ettepanek ei piira aluslepingu artikli 3 lõike 1 punkti d

koostoimes artiklite 38 ja 43 ning I lisa kohast ELi ainupädevust mere bioloogiliste

ressursside kaitsel ning seega kõigi vee-elusressursside kaitsel ühise kalanduspoliitika

raames32. See ei loo pretsedenti tulevasteks läbirääkimisteks ühise kalanduspoliitika alla

kuuluvate vee-elusressursside kaitse ja majandamise üle.

4.3. Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192

lõige 1 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

5. KAVANDATAVA AKTI AVALDAMINE

Kuna IWC aktid võivad sisaldada konventsiooni rakenduslisa muudatusi, mis on

rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, on asjakohane avaldada need pärast vastuvõtmist

Euroopa Liidu Teatajas.

32 ELT L 354 28.12.2013, lk 22.

ET 11 ET

2026/0178 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta rahvusvahelise vaalanduskomisjoni

kolmel järgmisel kohtumisel ja sellega seotud istungitevahelistel kohtumistel seoses liidu

pädevusse kuuluvate küsimustega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes

artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon (ICRW) (edaspidi

„konventsioon“) jõustus 10. detsembril 1948.

(2) Konventsiooni III artikli lõike 2 ja V artikli kohaselt võib rahvusvaheline

vaalanduskomisjon (IWC) võtta vastu otsuseid, sealhulgas konventsiooni rakenduslisa

muudatusi. Konventsiooni VI artikli kohaselt võib IWC vastu võtta soovitusi. IWC

kodukorra punktides E ja J on seejärel täpsustatud, et IWC võib vastu võtta ka

resolutsioone ja muid otsuseid.

(3) IWC peab oma 70., 71. ja 72. istungil 2026., 2028. ja 2030. aastal ning sellega seotud

istungitevahelistel kohtumistel kaaluma rakenduslisa muudatusi ja võib need vastu

võtta; samuti võib ta vastu võtta mitmesuguseid resolutsioone, soovitusi ja otsuseid.

Nendes õigusaktides võidakse käsitleda kaubandusliku, teadusliku ja põlisrahvastele

elatist andva vaalapüügi reguleerimist, vaalakaitsealade loomist ja haldamist ning

vaalaliste kaitse- ja heaolumeetmete vastuvõtmist.

(4) IWC kavandatavatel aktidel on vastuvõtmise korral õiguslik toime liikmesriikidele,

kes on konventsiooni osalised.

(5) Liit on kehtestanud tervikliku liidusisese õigusraamistiku kõigi vaalaliste kaitseks.

Liidu seisukoht IWCs peaks juhinduma eesmärgist tagada vaalaliste kaitse kõrge tase

kooskõlas liidu keskkonnaõigustikuga ja rahvusvaheliste kohustustega. See seisukoht

peaks kajastama Euroopa maailmamerepakti strateegilisi prioriteete, tunnistades

vaalaliste heas seisukorras populatsioonide olulist rolli süsiniku looduslikul sidumisel,

edendades samas kõrgeimaid loomade heaolu standardeid kooskõlas loomade

tunnustamisega aistimisvõimeliste olenditena ELi toimimise lepingu artikli 13 alusel.

Seepärast on liidu huvides edendada samaväärset kaitset kogu maailmas, sealhulgas

IWCs, et tagada kooskõla liidu poliitikaga ja vältida liidu standardite kahjustamist.

(6) Seepärast on vaja määrata kindlaks liidu nimel IWCs võetav seisukoht seoses

konventsiooni rakenduslisa muudatustega ning kavandatavate IWC resolutsioonide ja

otsustega, mis käsitlevad kaubandusliku, teadusliku ja põlisrahvastele elatist andva

vaalapüügi reguleerimist, vaalakaitsealade loomist ja haldamist ning vaalaliste kaitse-

ja heaolumeetmete vastuvõtmist.

ET 12 ET

(7) Liidu seisukoha esitavad liidu huvides ühiselt liikmesriigid, kes on esindatud IWCs,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel IWC 70., 71. ja 72. istungil ning sellega seotud istungitevahelistel kohtumistel

võetav seisukoht on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud seisukoha esitavad kõik rahvusvahelises vaalanduskomisjonis esindatud

liikmesriigid, tegutsedes ühiselt liidu huvides.

Artikkel 3

Lisas sätestatud seisukoha väiksemates tehnilistes muudatustes võidakse kokku leppida ilma

nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 2.7.2026 COM(2026) 333 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta rahvusvahelise vaalanduskomisjoni

kolmel järgmisel kohtumisel ja sellega seotud istungitevahelistel kohtumistel seoses liidu

pädevusse kuuluvate küsimustega

ET 1 ET

Lisa

1. Euroopa Liidu üldeesmärk seoses rahvusvahelise vaalanduskomisjoniga (IWC) on

tagada vaalavarude kaitseks ja majandamiseks tõhus rahvusvaheline õigusraamistik,

mis toob kaasa vaalade ja muude vaalaliste kaitsestaatuse märkimisväärse

paranemise ning koondab kõik vaalapüügiga seonduvad toimingud IWC kontrolli

alla.

2. Praeguse seisukoha vastuvõtmise järel võtavad liikmesriigid, tegutsedes ühiselt liidu

huvides, kolmel järgmisel iga kahe aasta tagant toimuval kohtumisel ja seonduvatel

istungitevahelistel kohtumistel vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise

konventsiooni (ICRW) rakenduslisa muudatusettepanekute ning IWC resolutsioonide

ja otsuste suhtes järgmise seisukoha:

(a) koondada kõik vaalapüügiga seonduvad toimingud IWC kontrolli alla;

(b) toetada rakenduslisas sätestatud kaubandusliku vaalapüügi moratooriumi

säilitamist ja täielikku rakendamist ning täiendavate meetmete vastuvõtmist, et

edendada kõnealuse moratooriumi järgimist IWC liikmete poolt, sealhulgas

riiklikud sätted, millega keelatakse riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel

ettevõtjatel osaleda kaubanduslikus vaalapüügis, seda toetada või rahastada;

(c) olla vastu kõigile ettepanekutele uute vaalapüügiviiside kohta, mida ei ole

konventsioonis ette nähtud ja mis võivad moratooriumi õõnestada ja/või

vaalavarusid ohustada;

(d) toetada ja edendada ettepanekuid, mille eesmärk on keelata vaalapüük

väljaspool IWC kontrolli, sealhulgas teadusuuringute eesmärgil toimuv

vaalapüük, mida ei tehta kooskõlas VIII artikliga, tagades seeläbi, et kõik

teadusuuringud toimuvad kooskõlas konventsiooni, selle rakenduslisa ja

erilubasid käsitlevate sätetega;

(e) toetada ettepanekuid, mille eesmärk on soodustada mittesurmavate meetodite

kasutamist teadusuuringute tegemisel ja muuta eriloa alusel toimuva

vaalapüügi läbivaatamine IWCs tõhusaks ja läbipaistvaks kooskõlas

Rahvusvahelise Kohtu otsusega (vaalapüük Antarktikas, Austraalia vs. Jaapan:

menetlusse astuja: Uus-Meremaa, 31. märtsi 2014. aasta otsus) ning edendada

IWC asjakohaste resolutsioonide rakendamist ja täielikku kohaldamist;

(f) toetada ettepanekuid põlisrahvastele elatist andva vaalapüügi majandamiseks

kooskõlas konventsiooni ja selle rakenduslisaga, millega:

(i) tagatakse, et asjaomaste varude kaitset ei ohustata, võttes asjakohaselt

arvesse ettevaatuspõhimõtet ja teaduskomitee nõuandeid;

ii) tagatakse, et vaalapüük on nõuetekohaselt reguleeritud ja püügi

piirnormid kestlikud, võttes arvesse põlisrahvaste toimetulekuvajadusi;

iii) tagatakse, et vaalade surmamismeetodid on võimalikult humaansed

kooskõlas IWC eeskirjadega ning IWC vaalapüügimeetodite ja loomade

heaolu küsimustega tegeleva töörühma välja töötatud suuniste ja

parimate tavadega;

iv) võetakse arvesse põlisrahvaste vajadusi, tunnistades samas, et vaalad on

rändliigid ja liiguvad seetõttu teistesse levialariikidesse, kus neil võib olla

ka sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline tähtsus;

ET 2 ET

(g) toetada kõiki ettepanekuid vaalakaitsealade loomiseks kooskõlas IWC

eeskirjadega;

(h) toetada jõupingutusi ja algatusi, mille eesmärk on arendada edasi IWC rolli

vaalaliste ja nende elupaikade kaitse edendamisel, mõistes ja säilitades

paremini vaalaliste, eelkõige suurte vaalade, aga ka väikevaalaliste rolli heas

seisundis ökosüsteemide põhikomponendina, nende olulist rolli süsiniku

sidumisel, toitainete ringlusel ja kliima reguleerimisel, ning parandada

koordineerimist ja koostööd IWC ja teiste organisatsioonide vahel, et

tugevdada ülemaailmset vaalaliste kaitse süsteemi;

(i) toetada selliste IWC raamistike ja vahendite edasiarendamist ja täielikku

rakendamist, millega edendatakse mittesurmava inimtegevuse ja vaalaliste

koostoimet (nt vaalade heaolu hindamise vahend, rannale kinnijäämist ja

takerdumist käsitlevad algatused ning IWC suunised vaalavaatluse, laevadega

kokkupõrgete vältimise ja müra vähendamise kohta), kooskõlas kõrgete

heaolustandarditega, et tõhustada suutlikkuse suurendamist, intsidentidest

teatamist ja mitut sidusrühma hõlmavat koostööd;

(j) toetada algatusi, mille eesmärk on mõista ja jälgida vaalaliste tervist ja nende

heaolu ähvardavaid ohte (sh selliste ohtude võimalikku kuhjuvat mõju), samuti

ettepanekuid, mille eesmärk on tagada loomade heaolu standardite

parandamine;

(k) toetada ettepanekuid IWC juhtimise parandamiseks kooskõlas muude

mitmepoolsete lepingute ja nende juhtorganite puhul rakendatavate parimate

tavadega, sealhulgas mehhanisme suurema läbipaistvuse, vastutuse, nõuetele

vastavuse ja jõustamise tagamiseks, tugevdades seeläbi IWC legitiimsust ja

otsustusprotsessi terviklikkust ning edendades ressursside tõhusamat

kasutamist;

(l) toetada ettepanekuid, mille eesmärk on muuta abikava, millega suurendatakse

piiratud vahendeid omavate valitsuste suutlikkust osaleda IWC töös (nt

vabatahtliku abistamise fond ja samalaadsed toetusmeetmed), nõutakse

läbipaistvust rahastajatelt, kes rahastavad väljaspool seda kava otseselt

kolmandate riikide esindajate osalemist;

(m) toetada ettepanekuid, mis tugevdavad dialoogi ja koostööd

kodanikuühiskonnaga ning aitavad veelgi parandada kodanikuühiskonna

organisatsioonide kaasatust ja osalemist IWC töös kõigil tasanditel kooskõlas

muude mitmepoolsete lepingute kohaste ühiste tavadega.