Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikogu [email protected]

Teie 16.06.2026 nr 2-3/15-566

Meie 03.07.2026 nr 1-14/26/2376-2

Vastuskiri Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini

kirjalik küsimus energeetika- ja keskkonnaministrile (KK 566) (Energeetikapoliitika kohta)

Austatud Riigikogu esimees Lauri Hussar

Siinkohal vastan Teie küsimustele:

1. Milliste konkreetsete arvutustega põhjendatakse väidet, et tuuleenergia edasine

arendamine toob kaasa elektrienergia hinna languse lõpptarbijatele?

Tuuleenergia tehnoloogia on viimase kümnendiga märgatavalt odavnenud ning maismaatuul on

Eestis lähiajal üks kuluefektiivsemaid viise suurendada konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmise mahtu. Madala muutuvkuluga tuuleenergia vähendab börsihinda eelkõige tundidel,

mil tuuletoodang asendab kallimaid tootmisviise ja leevendab hinnatippe. Sellist lähenemist toetavad järgmised Kliimaministeeriumi tellitud analüüsid.

Esiteks, Kliimaministeeriumi tellimusel veebruaris 2026 valminud elektrihinna 2026-2050 stsenaariumide modelleerimise analüüsis1 on toodud energiatehnoloogiate tulud, kulud ja kulude

katmise puudujäägid kokku 6 põhistsenaariumis ja tundlikkusanalüüsis testitud täiendavas 13 stsenaariumis. Analüüs näitab, et soodsam elektri börsihind kujuneb suurema tuule- ja päikeseenergia toodanguga stsenaariumides (vt stsenaarium 6).

Teiseks, TalTechi analüüsi „Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale? Kuidas

leida tasakaal energiasüsteemi toimimise ning tarbija ja tootja vahel?“ kohaselt on Eesti elektri hind kõige madalam juhul, kui 70–80% elektrist toodetakse tuulest, kuid ka päikesest ja biomassist. TalTechi analüüs2 näitas, et mida suurem on päikese- ja tuulelektri osakaal, seda

vähem tundlik on perioodi keskmine elektrihind CO2 tasudele ja maagaasi hinnale.

1 Modelling the Electricity Exchange Price 2026-2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud |

Kliimaministeerium 2 Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale? Kuidas leida tasakaal energiasüsteemi toimimise ning

tarbija ja tootja huvide vahel?

Eesti tuuleenergia toodang on viimastel aastatel järjest suurenenud 3:

2023 0,7 TWh 2024 1,16 TWh

2025 1,32 TWh

Elektri börsihind on samal ajal Eestis järjest vähenenud 4:

2023 90,79 €/MWh 2024 87,27 €/MWh

2025 80,38 €/MWh

2. Kuidas selgitab valitsus vajadust investeerida umbes 1,5 miljardit eurot

gaasielektrijaamade ehitamisse, arvestades deklareeritud eesmärki vähendada

sõltuvust imporditavast fossiilkütusest?

Eesti elektrisüsteemi süsteemihaldur Elering AS kavandab elektrisüsteemi hajutatud taaskäivitamise teenuse hanget, mille maht, tingimused ja maksumus selguvad turukonsultatsiooni

ja hanke käigus5. Tegemist on eelkõige kriisikindluse meetmega, mis suurendab võimalust taastada ulatusliku katkestuse korral elektrivarustus piirkonniti ja kiiremini.

Gaasielektrijaamad on üks võimalik tehniline lahendus, sest need käivituvad kiiresti, rajatakse suhteliselt lühikese ajaga ja sobivad hästi reserv- ning tipuvõimsuse tagamiseks. Ka praegune Kiisa avariireservjaam on gaasielektrijaam. Elering ise jaamu ei raja ega eelista üht tehnoloogiat

teisele. Lahenduste hindamisel lähtutakse varustuskindlusest, tehnilisest sobivusest ja tarbijale tekkivast kogukulust. Hajutatud juhitav võimsus vähendab ühe suure sõlme riski ning aitab katta olukordi, kus taastuvenergia tootmine on madal või süsteem vajab taaskäivitamist6.

Eestis toodetakse ja sisestatakse gaasivõrku ka kodumaist biometaani. Kui 2025. aastal toodeti

Eestis biometaani mahus 306 GWh7, siis 2026. a lisandub tootmisele uusi biometaani käitisi aastase tootmismahuga ca 180 GWh. Kodumaise biometaani tootmine aitab vähendada sõltuvust fossiilsest maagaasist.

3. Millised on võrreldavad hinnangud sama võimsusega gaasi-, põlevkivi- ja

tuumaelektrijaamade kapitalikulutuste kohta, mida ministeerium otsuste tegemisel

kasutab?

Kliimaministeeriumi tellimusel veebruaris 2026 valminud elektrihinna 2026-2050 stsenaariumide modelleerimise analüüsis8 on toodud energiatehnoloogiate tulud, kulud ja kulude katmise

puudujäägid (nt analüüsi aruandes lk 162).

4. Milliseid kriteeriume kasutatakse erinevate generatsiooniliikide majandusliku

otstarbekuse hindamiseks ja miks need kriteeriumid viivad uute

põlevkivielektrijaamade ehitamisest loobumiseni, samal ajal kaaludes oluliselt

kallimaid projekte?

Eelnevas punktis nimetatud analüüsi ühe tulemusena leiti, et kui põlevkivist elektritootmise aasta

kulu on 92,1 mln eurot ja tulu 37,7 mln eurot, siis nt maagaasil elektritootmise aasta kulu on 18,5

3 Võrku antud kütuseliigiti Elekter 4 Nord Pool | Day-ahead prices 5 https://elering.ee/artikkel/elering-loob-hajutatud-taaskaivitamise-voimekuse-ulatuslike-elektrikatkestuste-puhuks 6 Vt lisaks KKK: elektrisüsteemi taaskäivitamise võimekus ja gaasijaamad | Elering 7 Vt lisaks elextra.ee veebist - Biometaan 8 Modelling the Electricity Exchange Price 2026-2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud |

Kliimaministeerium

mln eurot ja tulu 17,7 mln eurot ning maismaatuuleenergiast tootmise kulu 102,9 mln eurot ja tulu

96,3 mln eurot9, vt 2035. aasta tulude ja kulude vahe näidisarvutuse väljavõte analüüsist:

Nende arvutuste põhjal on põlevkivielektrijaamade teenitav tulu oluliselt väiksem ja toetuse

vajadus märksa suurem kui gaasi- või maismaatuuleelektri tootmisel. Seetõttu oleks põlevkivist elektritootmise jätkamine, sealhulgas uute jaamade rajamine, ühiskonnale oluliselt kallim kui gaasi kasutamine elektri tootmiseks tiputarbimise ajal, kui tuule- ja päikeseenergia toodang on

madal. Seevastu on gaasielektrijaamade ja maismaatuule elektrijaamade tulude puudujääk marginaalne võrreldes kogukuluga.

Analüüs lähtub ENMAK 2035 eesmärgist lõpetada põlevkivi otsepõletamine elektritootmises 2035. aastaks ning arvestab põlevkivitehnoloogia vananemisega 2040. aastaks, sh Auvere

elektrijaama üleminekut biomassile aastatel 2035–2040. Mudelitulemuste järgi liiguvad turupõhised investeeringud eeskätt gaasielektrijaamadesse ja akudesse, sest nii on ühiskonnale

soodsam. 5. Kas on tehtud analüüsi kehtivate ja kavandatavate energeetikapoliitika meetmete

mõju kohta Eesti majanduse konkurentsivõimele ning elektrienergia hinna tasemele

kodumajapidamistele ja ettevõtetele? Kui analüüs on tehtud, palun esitada selle

peamised järeldused.

Viimase viie aasta jooksul on Eestis taastuvenergiasse oluliselt investeeritud: päikeseenergia

kasutus on kolmekordistunud ja tuuleenergia kasutus kahekordistunud. Selle tulemusel on elektri börsihind pärast 2021.–2022. aasta energiakriisi järk-järgult langenud, nagu ka teistes Läänemere

äärsetes riikides10. Aastatel 2024–2025 oli Eesti elektri lõpphind nii kodu- kui ka mittekodutarbijate jaoks EL-i 27 liikmesriigi seas keskmiselt 9.–10. kohal ehk soodsama hinnaga riikide esimeses kolmandikus.

Aastatel 2024–2025 moodustasid üle poole Eesti kodutarbijatest tarbijad, kelle aastane

elektritarbimine oli 5000–14 999 kWh. Eesti elektri lõpphind ei olnud kodutarbijate rühmades kõige soodsam, kuid jäi enamikus rühmades 7 võrreldava Läänemere riigi seas soodsuselt 2.–3. kohale.

Eesti kodutarbijate elektri lõpphinna11 koht 7 Läänemere riigi võrdluses 2024.–2025. aasta

poolaastate kaupa:

Tarbijarühma kood 2024-S1 2024-S2 2025-S1 2025-S2

TOT_KWH 2 3 3 3

KWH_LT1000 3 2 3 2

KWH1000-2499 4 3 2 2

KWH2500-4999 2 2 3 3

KWH5000-14999 3 4 3 3

KWH_GE15000 1 1 2 2

9 Lk 162 Modelling the Electricity Exchange Price 2026-2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja

uuringud | Kliimaministeerium 10 Nord Pool | Day-ahead prices 11 [nrg_pc_204] Electricity prices for household consumers - bi-annual data (from 2007 onwards)

Aastatel 2024–2025 oli Eesti mittekodutarbijate elektri lõpphind enamikus tarbijarühmades

seitsme Läänemere riigi võrdluses soodsuselt 4.–5. kohal.

Eesti mittekodutarbijate elektri lõpphinna12 koht seitsme Läänemere riigi võrdluses 2024.–2025. aasta poolaastate kaupa:

Tarbijarühma kood 2024-S1 2024-S2 2025-S1 2025-S2

MWH_LT20 4 4 4 4

MWH20-499 4 4 4 4

MWH500-1999 4 5 5 5

MWH2000-19999 5 5 5 5

MWH20000-69999 5 6 4 4

MWH70000-149999 5 5 6 5

TOT_KWH 4 4 4 4

Kliimaministeeriumi tellitud analüüs Modelling the Electricity Exchange Price 2026–205013

käsitleb energiapoliitika meetmete mõju eelkõige elektri börsihinnale ja energiasüsteemi struktuurile. Analüüsi põhijäreldused on järgmised:

• tuuleenergia lisandumine alandab hindu läbi pakkumise suurenemise ja impordisõltuvuse vähenemise;

• taastuvenergia (eriti tuuleenergia) arendamine alandab elektri keskmist börsihinda;

• taastuvenergia vähene areng halvendab hinnataset ja suur taastuvenergia osakaal annab madalaima hinnataseme;

• analüüs toetab seisukohta, et odavam elektri hulgihind parandab konkurentsivõime eeldusi;

• kodumaine tootmine vähendab importi ja stabiliseerib turgu. Erinevalt eeltoodu elektri börsihinna modelleerimisest käsitleb analüüs „ENMAK2035

elektrivarustuse investeeringute majandusmõju november 2025“14 juba otseselt elektrivarustuse investeeringute mõju majandusele, sh: o lisandväärtus

o tööhõive o SKP

o ettevõtete kulud o elektrienergia hinna mõju majandustegevusele.

Analüüs kinnitab, et energeetikapoliitika meetmete mõju Eesti konkurentsivõimele toimub eeskät t elektrienergia hinna kaudu – madalam elektrihind toetab majanduskasvu, tarbimist ja

konkurentsivõimet, samas kui kõrgem hind avaldab vastupidist mõju. Analüüsi keskne järeldus on, et madalamal elektrihinnal on selgelt positiivne majandusmõju ja

kõrgemal elektrihinnal on negatiivne mõju tarbimisele ja lisandväärtusele.

6. Milliseid meetmeid rakendab ministeerium huvide konflikti välistamiseks ja täieliku

läbipaistvuse tagamiseks riiklike subsiidiumide jaotamisel, energeetikaprojektide

toetamisel ning riigiabi saajate valikul energeetikasektoris?

Ministeerium tagab energeetikaprojektide toetamisel läbipaistvuse ja huvide konflikti vältimise

mitmetasandilise kontrollisüsteemiga. Toetuste ja riigiabi andmine toimub avalikus ja formaliseeritud haldusmenetluses ning otsuseid teevad pädevad asutused vastavalt oma ülesannetele. See vähendab suvalise või isikupõhise otsustamise riski ja tagab taotlejate võrdse

12 [nrg_pc_205_c] Electricity prices components for non-household consumers - annual data (from 2007 onwards) 13 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 14 ENMAK2035 elektrivarustuse investeeringute majandusmõju november 2025

kohtlemise. Otsustus- ja kontrolliprotsessis osalejatelt nõutakse huvide konflikti deklaratsioone;

lisaks kontrollitakse kulude abikõlblikkust, tehakse vajadusel kohapealseid kontrolle ja järelauditeid ning menetletakse võimalikke rikkumisi.

Riiklike toetuste jaotamisel välistatakse huvide konflikt ja tagatakse läbipaistvus riigihangete15 ja avalike konkursside korraldamisega16, ametikohtade täitmisel lähtutakse avaliku teenistuse

seadusest, võrdsete võimaluste tagamisega projektitaotlustele17 rahasaamisel, riigiabi andmise reeglitest18.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Koopia: Riigikantselei

15 Riigihangete seadus-Riigi Teataja 16 Avaliku teenistuse seadus-Riigi Teataja 17 Projekti taotluse kirjutamine ja esitamine | Riigi Tugiteenuste keskus 18 Riigiabi | Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikogu [email protected]

Teie 16.06.2026 nr 2-3/15-566

Meie 03.07.2026 nr 1-14/26/2376-2

Vastuskiri Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini

kirjalik küsimus energeetika- ja keskkonnaministrile (KK 566) (Energeetikapoliitika kohta)

Austatud Riigikogu esimees Lauri Hussar

Siinkohal vastan Teie küsimustele:

1. Milliste konkreetsete arvutustega põhjendatakse väidet, et tuuleenergia edasine

arendamine toob kaasa elektrienergia hinna languse lõpptarbijatele?

Tuuleenergia tehnoloogia on viimase kümnendiga märgatavalt odavnenud ning maismaatuul on

Eestis lähiajal üks kuluefektiivsemaid viise suurendada konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmise mahtu. Madala muutuvkuluga tuuleenergia vähendab börsihinda eelkõige tundidel,

mil tuuletoodang asendab kallimaid tootmisviise ja leevendab hinnatippe. Sellist lähenemist toetavad järgmised Kliimaministeeriumi tellitud analüüsid.

Esiteks, Kliimaministeeriumi tellimusel veebruaris 2026 valminud elektrihinna 2026-2050 stsenaariumide modelleerimise analüüsis1 on toodud energiatehnoloogiate tulud, kulud ja kulude

katmise puudujäägid kokku 6 põhistsenaariumis ja tundlikkusanalüüsis testitud täiendavas 13 stsenaariumis. Analüüs näitab, et soodsam elektri börsihind kujuneb suurema tuule- ja päikeseenergia toodanguga stsenaariumides (vt stsenaarium 6).

Teiseks, TalTechi analüüsi „Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale? Kuidas

leida tasakaal energiasüsteemi toimimise ning tarbija ja tootja vahel?“ kohaselt on Eesti elektri hind kõige madalam juhul, kui 70–80% elektrist toodetakse tuulest, kuid ka päikesest ja biomassist. TalTechi analüüs2 näitas, et mida suurem on päikese- ja tuulelektri osakaal, seda

vähem tundlik on perioodi keskmine elektrihind CO2 tasudele ja maagaasi hinnale.

1 Modelling the Electricity Exchange Price 2026-2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud |

Kliimaministeerium 2 Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale? Kuidas leida tasakaal energiasüsteemi toimimise ning

tarbija ja tootja huvide vahel?

Eesti tuuleenergia toodang on viimastel aastatel järjest suurenenud 3:

2023 0,7 TWh 2024 1,16 TWh

2025 1,32 TWh

Elektri börsihind on samal ajal Eestis järjest vähenenud 4:

2023 90,79 €/MWh 2024 87,27 €/MWh

2025 80,38 €/MWh

2. Kuidas selgitab valitsus vajadust investeerida umbes 1,5 miljardit eurot

gaasielektrijaamade ehitamisse, arvestades deklareeritud eesmärki vähendada

sõltuvust imporditavast fossiilkütusest?

Eesti elektrisüsteemi süsteemihaldur Elering AS kavandab elektrisüsteemi hajutatud taaskäivitamise teenuse hanget, mille maht, tingimused ja maksumus selguvad turukonsultatsiooni

ja hanke käigus5. Tegemist on eelkõige kriisikindluse meetmega, mis suurendab võimalust taastada ulatusliku katkestuse korral elektrivarustus piirkonniti ja kiiremini.

Gaasielektrijaamad on üks võimalik tehniline lahendus, sest need käivituvad kiiresti, rajatakse suhteliselt lühikese ajaga ja sobivad hästi reserv- ning tipuvõimsuse tagamiseks. Ka praegune Kiisa avariireservjaam on gaasielektrijaam. Elering ise jaamu ei raja ega eelista üht tehnoloogiat

teisele. Lahenduste hindamisel lähtutakse varustuskindlusest, tehnilisest sobivusest ja tarbijale tekkivast kogukulust. Hajutatud juhitav võimsus vähendab ühe suure sõlme riski ning aitab katta olukordi, kus taastuvenergia tootmine on madal või süsteem vajab taaskäivitamist6.

Eestis toodetakse ja sisestatakse gaasivõrku ka kodumaist biometaani. Kui 2025. aastal toodeti

Eestis biometaani mahus 306 GWh7, siis 2026. a lisandub tootmisele uusi biometaani käitisi aastase tootmismahuga ca 180 GWh. Kodumaise biometaani tootmine aitab vähendada sõltuvust fossiilsest maagaasist.

3. Millised on võrreldavad hinnangud sama võimsusega gaasi-, põlevkivi- ja

tuumaelektrijaamade kapitalikulutuste kohta, mida ministeerium otsuste tegemisel

kasutab?

Kliimaministeeriumi tellimusel veebruaris 2026 valminud elektrihinna 2026-2050 stsenaariumide modelleerimise analüüsis8 on toodud energiatehnoloogiate tulud, kulud ja kulude katmise

puudujäägid (nt analüüsi aruandes lk 162).

4. Milliseid kriteeriume kasutatakse erinevate generatsiooniliikide majandusliku

otstarbekuse hindamiseks ja miks need kriteeriumid viivad uute

põlevkivielektrijaamade ehitamisest loobumiseni, samal ajal kaaludes oluliselt

kallimaid projekte?

Eelnevas punktis nimetatud analüüsi ühe tulemusena leiti, et kui põlevkivist elektritootmise aasta

kulu on 92,1 mln eurot ja tulu 37,7 mln eurot, siis nt maagaasil elektritootmise aasta kulu on 18,5

3 Võrku antud kütuseliigiti Elekter 4 Nord Pool | Day-ahead prices 5 https://elering.ee/artikkel/elering-loob-hajutatud-taaskaivitamise-voimekuse-ulatuslike-elektrikatkestuste-puhuks 6 Vt lisaks KKK: elektrisüsteemi taaskäivitamise võimekus ja gaasijaamad | Elering 7 Vt lisaks elextra.ee veebist - Biometaan 8 Modelling the Electricity Exchange Price 2026-2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud |

Kliimaministeerium

mln eurot ja tulu 17,7 mln eurot ning maismaatuuleenergiast tootmise kulu 102,9 mln eurot ja tulu

96,3 mln eurot9, vt 2035. aasta tulude ja kulude vahe näidisarvutuse väljavõte analüüsist:

Nende arvutuste põhjal on põlevkivielektrijaamade teenitav tulu oluliselt väiksem ja toetuse

vajadus märksa suurem kui gaasi- või maismaatuuleelektri tootmisel. Seetõttu oleks põlevkivist elektritootmise jätkamine, sealhulgas uute jaamade rajamine, ühiskonnale oluliselt kallim kui gaasi kasutamine elektri tootmiseks tiputarbimise ajal, kui tuule- ja päikeseenergia toodang on

madal. Seevastu on gaasielektrijaamade ja maismaatuule elektrijaamade tulude puudujääk marginaalne võrreldes kogukuluga.

Analüüs lähtub ENMAK 2035 eesmärgist lõpetada põlevkivi otsepõletamine elektritootmises 2035. aastaks ning arvestab põlevkivitehnoloogia vananemisega 2040. aastaks, sh Auvere

elektrijaama üleminekut biomassile aastatel 2035–2040. Mudelitulemuste järgi liiguvad turupõhised investeeringud eeskätt gaasielektrijaamadesse ja akudesse, sest nii on ühiskonnale

soodsam. 5. Kas on tehtud analüüsi kehtivate ja kavandatavate energeetikapoliitika meetmete

mõju kohta Eesti majanduse konkurentsivõimele ning elektrienergia hinna tasemele

kodumajapidamistele ja ettevõtetele? Kui analüüs on tehtud, palun esitada selle

peamised järeldused.

Viimase viie aasta jooksul on Eestis taastuvenergiasse oluliselt investeeritud: päikeseenergia

kasutus on kolmekordistunud ja tuuleenergia kasutus kahekordistunud. Selle tulemusel on elektri börsihind pärast 2021.–2022. aasta energiakriisi järk-järgult langenud, nagu ka teistes Läänemere

äärsetes riikides10. Aastatel 2024–2025 oli Eesti elektri lõpphind nii kodu- kui ka mittekodutarbijate jaoks EL-i 27 liikmesriigi seas keskmiselt 9.–10. kohal ehk soodsama hinnaga riikide esimeses kolmandikus.

Aastatel 2024–2025 moodustasid üle poole Eesti kodutarbijatest tarbijad, kelle aastane

elektritarbimine oli 5000–14 999 kWh. Eesti elektri lõpphind ei olnud kodutarbijate rühmades kõige soodsam, kuid jäi enamikus rühmades 7 võrreldava Läänemere riigi seas soodsuselt 2.–3. kohale.

Eesti kodutarbijate elektri lõpphinna11 koht 7 Läänemere riigi võrdluses 2024.–2025. aasta

poolaastate kaupa:

Tarbijarühma kood 2024-S1 2024-S2 2025-S1 2025-S2

TOT_KWH 2 3 3 3

KWH_LT1000 3 2 3 2

KWH1000-2499 4 3 2 2

KWH2500-4999 2 2 3 3

KWH5000-14999 3 4 3 3

KWH_GE15000 1 1 2 2

9 Lk 162 Modelling the Electricity Exchange Price 2026-2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja

uuringud | Kliimaministeerium 10 Nord Pool | Day-ahead prices 11 [nrg_pc_204] Electricity prices for household consumers - bi-annual data (from 2007 onwards)

Aastatel 2024–2025 oli Eesti mittekodutarbijate elektri lõpphind enamikus tarbijarühmades

seitsme Läänemere riigi võrdluses soodsuselt 4.–5. kohal.

Eesti mittekodutarbijate elektri lõpphinna12 koht seitsme Läänemere riigi võrdluses 2024.–2025. aasta poolaastate kaupa:

Tarbijarühma kood 2024-S1 2024-S2 2025-S1 2025-S2

MWH_LT20 4 4 4 4

MWH20-499 4 4 4 4

MWH500-1999 4 5 5 5

MWH2000-19999 5 5 5 5

MWH20000-69999 5 6 4 4

MWH70000-149999 5 5 6 5

TOT_KWH 4 4 4 4

Kliimaministeeriumi tellitud analüüs Modelling the Electricity Exchange Price 2026–205013

käsitleb energiapoliitika meetmete mõju eelkõige elektri börsihinnale ja energiasüsteemi struktuurile. Analüüsi põhijäreldused on järgmised:

• tuuleenergia lisandumine alandab hindu läbi pakkumise suurenemise ja impordisõltuvuse vähenemise;

• taastuvenergia (eriti tuuleenergia) arendamine alandab elektri keskmist börsihinda;

• taastuvenergia vähene areng halvendab hinnataset ja suur taastuvenergia osakaal annab madalaima hinnataseme;

• analüüs toetab seisukohta, et odavam elektri hulgihind parandab konkurentsivõime eeldusi;

• kodumaine tootmine vähendab importi ja stabiliseerib turgu. Erinevalt eeltoodu elektri börsihinna modelleerimisest käsitleb analüüs „ENMAK2035

elektrivarustuse investeeringute majandusmõju november 2025“14 juba otseselt elektrivarustuse investeeringute mõju majandusele, sh: o lisandväärtus

o tööhõive o SKP

o ettevõtete kulud o elektrienergia hinna mõju majandustegevusele.

Analüüs kinnitab, et energeetikapoliitika meetmete mõju Eesti konkurentsivõimele toimub eeskät t elektrienergia hinna kaudu – madalam elektrihind toetab majanduskasvu, tarbimist ja

konkurentsivõimet, samas kui kõrgem hind avaldab vastupidist mõju. Analüüsi keskne järeldus on, et madalamal elektrihinnal on selgelt positiivne majandusmõju ja

kõrgemal elektrihinnal on negatiivne mõju tarbimisele ja lisandväärtusele.

6. Milliseid meetmeid rakendab ministeerium huvide konflikti välistamiseks ja täieliku

läbipaistvuse tagamiseks riiklike subsiidiumide jaotamisel, energeetikaprojektide

toetamisel ning riigiabi saajate valikul energeetikasektoris?

Ministeerium tagab energeetikaprojektide toetamisel läbipaistvuse ja huvide konflikti vältimise

mitmetasandilise kontrollisüsteemiga. Toetuste ja riigiabi andmine toimub avalikus ja formaliseeritud haldusmenetluses ning otsuseid teevad pädevad asutused vastavalt oma ülesannetele. See vähendab suvalise või isikupõhise otsustamise riski ja tagab taotlejate võrdse

12 [nrg_pc_205_c] Electricity prices components for non-household consumers - annual data (from 2007 onwards) 13 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 14 ENMAK2035 elektrivarustuse investeeringute majandusmõju november 2025

kohtlemise. Otsustus- ja kontrolliprotsessis osalejatelt nõutakse huvide konflikti deklaratsioone;

lisaks kontrollitakse kulude abikõlblikkust, tehakse vajadusel kohapealseid kontrolle ja järelauditeid ning menetletakse võimalikke rikkumisi.

Riiklike toetuste jaotamisel välistatakse huvide konflikt ja tagatakse läbipaistvus riigihangete15 ja avalike konkursside korraldamisega16, ametikohtade täitmisel lähtutakse avaliku teenistuse

seadusest, võrdsete võimaluste tagamisega projektitaotlustele17 rahasaamisel, riigiabi andmise reeglitest18.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Koopia: Riigikantselei

15 Riigihangete seadus-Riigi Teataja 16 Avaliku teenistuse seadus-Riigi Teataja 17 Projekti taotluse kirjutamine ja esitamine | Riigi Tugiteenuste keskus 18 Riigiabi | Rahandusministeerium