Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Teie 04.06.2026 nr 7-1.2/26-01163-2

Meie 03.07.2026 nr 1-14/26/2225-3

Vastused Riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi

küsimustele (KK 559) (Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna raiemahtude kohta)

Austatud Lauri Hussar

Täname esitatud pöördumise eest ning vastame esitatud küsimustele alljärgnevalt.

1. Kui suured on olnud metsaraiete mahud Narva linna ja Narva-Jõesuu linna

haldusterritooriumil viimase kümne aasta jooksul? Palun esitada andmed aastate lõikes ning võimalusel eraldi lageraiete, harvendusraiete ja sanitaarraiete kohta.

Esmalt selgitame, et metsaseaduse § 41 lõike 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile metsateatise kavandatava raie ja metsaregistrisse kandmata oluliste

metsakahjustuste kohta. Seadus loetleb ka erandid, millal metsateatist esitada ei ole vaja. Seejärel kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib

Keskkonnaamet selle metsaregistris ning omanikul on 24 kuud aega raie läbi viimiseks.

Metsateatise esitamine ei kohusta metsaomanikku raiuma. Samuti ei ole metsaseaduse kohaselt kohustust pärast raie elluviimist, sellest teada andma. Mistõttu ei ole Kliimaministeeriumil ka metsateatise alusel tehtud raiete kohta kõigi omanike osas detailset ülevaadet. Sellise kohustuse

sätestamine on kavas metsaseaduse muutmise eelnõuga.

Täpse ülevaate saame anda Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt tehtud raietest Narva linna ja Narva-Jõesuu linna piirkonnas.

Kuivõrd 2017. aastal toimus haldusreform, siis selleks, et andmed oleksid võrreldavad, anname ülevaated alates 2018. aastast.

Tabel 1. Perioodil 2018-2026 RMK tehtud raied.

Raie liik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Hooldusraie, ha

174 298 200 92 0 118 130 233 43

Uuendusraie, ha

113 200 297 261 303 176 237 173 90

Raadamine, ha

36 39 8 80 17 0 2 6 4

Kokku 323 537 497 433 320 294 369 412 137

2. Kui suurel pindalal on Narva ja Narva-Jõesuu piirkonnas viimase kümne aasta jooksul pärast raiet mets uuendatud? Palun esitada andmed aastate lõikes ning eraldi loodusliku uuenemise ja metsakultuuride rajamise (istutamise või külvamise) kohta.

Metsaseaduse järgi on metsaomanikul kohustus rakendada metsa uuendamise võtteid sellises

ulatuses, mis tagab metsa uuenemise hiljemalt viie või erandlikes kasvukohatüüpides kümne aasta jooksul. Seadus ei kohusta omanikke tehtud uuendamistöödest teavitama. Seetõttu saame Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna metsauuenduse pindala aastate lõikes esitada ainult riigimetsa kohta

RMK andmete alusel. Metsa uuenemist kontrollib Keskkonnaamet riskihinnangu põhiselt.

Tabel 2. Perioodil 2018-2026 RMK metsauuenduse maht

Metsauuenduse võte 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Istutus, ha 36,6 85,5 52,5 222,8 357,8 250,3 116,7 194,3 237,3

Looduslik uuendus, ha 26,7 23,8 59,6 29,4 21,5 34,0 8,0 58,3 7,1

Kokku (ha) 63,3 109,3 112,0 252,1 379,4 284,3 124,8 252,7 244,3

Tuleb arvestada, et raie-aastaga võrreldes on istutamine reeglina 1 kuni 1,5 aastat nihkes, sest

pärast raiet raiesmik seisab ühe vegetatsiooni perioodi, seejärel teostatakse maapinna ettevalmistus ja seejärel istutamine. Riigimetsas jäetakse keskmiselt 15-20% raiesmikest ainult looduslikule

uuenemisele, ca 85% raiesmikest istutatakse kas männi, kuuse, kase või sanglepaga. Looduslikule uuenemisele jäetakse valdavalt märjemad kasvukohad, kus on eeldused alade uuenemiseks valdavalt lehtpuudega.

3. Millised olid peamised põhjused viimase kümne aasta jooksul Narva ja Narva-Jõesuu

piirkonnas tehtud raiete läbiviimiseks? Palun selgitada, milline osa raietest oli seotud metsa majandamisega, milline metsakahjustustega, infrastruktuuri rajamise või hooldamisega ning milline muude põhjustega.

Keskkonnaameti info kohaselt on aastatel 2018-2026 Narva ja Narva-Jõesuu piirkonnas esitatud

metsateatisi 8351,57 hektaril tööde tegemiseks. Uuendus-, harvendus- ja valikraie metsateatisi on esitatud 7070,17 hektarile. Sanitaarraie metsateatisi on esitatud 403,85 hektarile, raadamise metsateatisi 854,92 hektarile ning trassiraie metsateatisi 22,63 hektarile.

Nagu ka eelpool väljatoodud, on tegemist olnud kavandatavate tegevustega. Täpsema info saame anda RMK tehtud tööde osas.

RMK tegi perioodil 2018-2026 uuendus- ja harvendusraiet neis piirkondades kokku 3073 hektaril ning metsa halvast sanitaarsest seisukorrast lähtuvalt sanitaarraieid kokku 65 hektaril. 184 hektaril tehti raadamist. Raadamise põhjused olid eelkõige:

- kaitseväe vajadustest lähtuvalt teostatud raadamised; - karjääride raadamised;

- elektriliinide raadamised; - metsa majandamiseks vajalike teede ja kuivendussüsteemidega seotud raadamised.

4. Millised on Riigimetsa Majandamise Keskuse ja teiste riigiasutuste kavandatavad metsaraiete

mahud Narva ja Narva-Jõesuu piirkonnas aastatel 2026–2030? Palun esitada võimalikult täpne ülevaade kavandatavatest raietest ja nende eesmärkidest.

Metsaseaduse § 45 lõike 5 kohaselt määrab valdkonna eest vastutav minister iga aasta 1. detsembriks arvestuslangi alusel metsa majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta

optimaalse uuendusraie pindala puuliikide viisi. Pindala ei määrata piirkondade kaupa, vaid kogu Eesti kohta.

Tabel 3. Riigimetsas aastateks 2026−2030 uuendusraie optimaalne pindala riigimetsa majandajate kaupa.

Riigimetsa majandaja

Uuendusraiete pindala (ha)

Mänd Kuusk Kask Haab Teised

puuliigid

Kokku

Kliimaministeeriumi valitsemisalas

Riigimetsa Majandamise Keskus

13 000 7 750 14 100 2 825 4 375 42 050

Kaitseministeeriumi valitsemisalas

Riigimetsa Majandamise Keskus

400 300 375 40 135 1250

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

66 37,5 170 6 37 316,5

Luua Metsanduskool 70 45 70 5 10 200

Luua Metsanduskool

Tihemetsa metskond

105 45 100 20 20 290

KOKKU 13 641 8 177,5 14 815 2 896 4 577 44 106,5

Kliimaministeeriumi valitsemisalas olev RMK planeerib üldjuhul oma raied ette aastaks.

Tabel 4. 2026. aasta teiseks poolaastaks ja aastaks 2027 planeeritud raied Narva ja Narva-Jõesuu piirkonnas

Raie liik 2026 2027

Hooldusraie, ha 106 233

Uuendusraie, ha 139 259

Raadamine, ha 5 0

Kokku (ha) 250 492

5. Kas ministeerium on hinnanud viimase kümne aasta raiete mõju Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna elurikkusele, puhke võimalustele ning kohalike elanike elukeskkonnale?

Ministeerium ei ole koostatud eraldi terviklikku piirkondlikku analüüsi, mis käsitleks kõigi

viimase kümne aasta raiete mõju Narva ja Narva-Jõesuu elurikkusele, puhkevõimalustele ja kohalike elanike elukeskkonnale. Kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine peaks toimuma üldplaneeringu koostamise käigus.

Üldplaneeringus kajastatud kitsendused on aluseks ka Keskkonnaametile metsateatiste

menetlemisel. Lisaks seab metsaseadus piirangid raielangi suurusele, et vältida üheaegselt suurte

lagedate alade tekkimist. Riigimetsas käsitletakse puhke- ja kogukondlikke väärtusi RMK kogukonnaalade metsatööde kavandamise protsessis.

6. Eelmise aasta augustis põhjustas Narva piirkonnas tugev vihmasadu ulatuslikke üleujutusi, mille tagajärjel said kannatada sajad suvilakrundid ning mitmel juhul tuli appi kutsuda päästjad.

Avalikkuses on tõstatatud küsimus, kas piirkonnas viimastel aastatel tehtud ulatuslikud metsaraied võisid mõjutada vee äravoolu, pinnase vee sidumise võimet või suurendada üleujutuste riski.

Ainuüksi sademete andmetest ei ole võimalik järeldada, kas Narva piirkonna raietel oli 2025. aasta augusti üleujutuse ulatusele oluline mõju. Metsaraied võivad teatud tingimustel mõjutada vee

kinnipidamist, aurumist ja äravoolu, kuid üleujutuste kujunemisel on väga oluline roll ka sademete intensiivsusel, maapinna reljeefil, kraavide ja sadeveesüsteemide seisukorral, pinnase

läbilaskvusel, hoonestusel ja kõvakattega pindadel. Seetõttu saab võimalikku seost hinnata üksnes eraldi hüdroloogilise, hüdrogeoloogilise ja hüdrotehnilise uuringuga.

7. Kas ministeerium on hinnanud võimalikku seost Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna raiemahtude ning eelmise aasta üleujutuste ulatuse vahel? Kas metsaraiete mõju piirkonna veerežiimile,

sadevee äravoolule ja üleujutusriskile on analüüsitud? Kui selline analüüs on tehtud, palun esitada selle peamised järeldused. Kui analüüsi ei ole tehtud, siis kas ministeerium peab vajalikuks selle läbiviimist?

Ministeeriumile ei ole koostatud eraldi analüüsi, mis seoks Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna viimaste aastate raiemahud 2025. aasta augusti üleujutuse ulatusega. Hetkel ei ole sellist analüüsi

ka kavas teha. Üleujutusalad on kaardistatud ning need on leitavad Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest (X-GIS 2.0 [yleujutusalad]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisaadressaadid: Riigikantselei

Maret Parv, 626 0726

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Teie 04.06.2026 nr 7-1.2/26-01163-2

Meie 03.07.2026 nr 1-14/26/2225-3

Vastused Riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi

küsimustele (KK 559) (Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna raiemahtude kohta)

Austatud Lauri Hussar

Täname esitatud pöördumise eest ning vastame esitatud küsimustele alljärgnevalt.

1. Kui suured on olnud metsaraiete mahud Narva linna ja Narva-Jõesuu linna

haldusterritooriumil viimase kümne aasta jooksul? Palun esitada andmed aastate lõikes ning võimalusel eraldi lageraiete, harvendusraiete ja sanitaarraiete kohta.

Esmalt selgitame, et metsaseaduse § 41 lõike 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile metsateatise kavandatava raie ja metsaregistrisse kandmata oluliste

metsakahjustuste kohta. Seadus loetleb ka erandid, millal metsateatist esitada ei ole vaja. Seejärel kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib

Keskkonnaamet selle metsaregistris ning omanikul on 24 kuud aega raie läbi viimiseks.

Metsateatise esitamine ei kohusta metsaomanikku raiuma. Samuti ei ole metsaseaduse kohaselt kohustust pärast raie elluviimist, sellest teada andma. Mistõttu ei ole Kliimaministeeriumil ka metsateatise alusel tehtud raiete kohta kõigi omanike osas detailset ülevaadet. Sellise kohustuse

sätestamine on kavas metsaseaduse muutmise eelnõuga.

Täpse ülevaate saame anda Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt tehtud raietest Narva linna ja Narva-Jõesuu linna piirkonnas.

Kuivõrd 2017. aastal toimus haldusreform, siis selleks, et andmed oleksid võrreldavad, anname ülevaated alates 2018. aastast.

Tabel 1. Perioodil 2018-2026 RMK tehtud raied.

Raie liik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Hooldusraie, ha

174 298 200 92 0 118 130 233 43

Uuendusraie, ha

113 200 297 261 303 176 237 173 90

Raadamine, ha

36 39 8 80 17 0 2 6 4

Kokku 323 537 497 433 320 294 369 412 137

2. Kui suurel pindalal on Narva ja Narva-Jõesuu piirkonnas viimase kümne aasta jooksul pärast raiet mets uuendatud? Palun esitada andmed aastate lõikes ning eraldi loodusliku uuenemise ja metsakultuuride rajamise (istutamise või külvamise) kohta.

Metsaseaduse järgi on metsaomanikul kohustus rakendada metsa uuendamise võtteid sellises

ulatuses, mis tagab metsa uuenemise hiljemalt viie või erandlikes kasvukohatüüpides kümne aasta jooksul. Seadus ei kohusta omanikke tehtud uuendamistöödest teavitama. Seetõttu saame Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna metsauuenduse pindala aastate lõikes esitada ainult riigimetsa kohta

RMK andmete alusel. Metsa uuenemist kontrollib Keskkonnaamet riskihinnangu põhiselt.

Tabel 2. Perioodil 2018-2026 RMK metsauuenduse maht

Metsauuenduse võte 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Istutus, ha 36,6 85,5 52,5 222,8 357,8 250,3 116,7 194,3 237,3

Looduslik uuendus, ha 26,7 23,8 59,6 29,4 21,5 34,0 8,0 58,3 7,1

Kokku (ha) 63,3 109,3 112,0 252,1 379,4 284,3 124,8 252,7 244,3

Tuleb arvestada, et raie-aastaga võrreldes on istutamine reeglina 1 kuni 1,5 aastat nihkes, sest

pärast raiet raiesmik seisab ühe vegetatsiooni perioodi, seejärel teostatakse maapinna ettevalmistus ja seejärel istutamine. Riigimetsas jäetakse keskmiselt 15-20% raiesmikest ainult looduslikule

uuenemisele, ca 85% raiesmikest istutatakse kas männi, kuuse, kase või sanglepaga. Looduslikule uuenemisele jäetakse valdavalt märjemad kasvukohad, kus on eeldused alade uuenemiseks valdavalt lehtpuudega.

3. Millised olid peamised põhjused viimase kümne aasta jooksul Narva ja Narva-Jõesuu

piirkonnas tehtud raiete läbiviimiseks? Palun selgitada, milline osa raietest oli seotud metsa majandamisega, milline metsakahjustustega, infrastruktuuri rajamise või hooldamisega ning milline muude põhjustega.

Keskkonnaameti info kohaselt on aastatel 2018-2026 Narva ja Narva-Jõesuu piirkonnas esitatud

metsateatisi 8351,57 hektaril tööde tegemiseks. Uuendus-, harvendus- ja valikraie metsateatisi on esitatud 7070,17 hektarile. Sanitaarraie metsateatisi on esitatud 403,85 hektarile, raadamise metsateatisi 854,92 hektarile ning trassiraie metsateatisi 22,63 hektarile.

Nagu ka eelpool väljatoodud, on tegemist olnud kavandatavate tegevustega. Täpsema info saame anda RMK tehtud tööde osas.

RMK tegi perioodil 2018-2026 uuendus- ja harvendusraiet neis piirkondades kokku 3073 hektaril ning metsa halvast sanitaarsest seisukorrast lähtuvalt sanitaarraieid kokku 65 hektaril. 184 hektaril tehti raadamist. Raadamise põhjused olid eelkõige:

- kaitseväe vajadustest lähtuvalt teostatud raadamised; - karjääride raadamised;

- elektriliinide raadamised; - metsa majandamiseks vajalike teede ja kuivendussüsteemidega seotud raadamised.

4. Millised on Riigimetsa Majandamise Keskuse ja teiste riigiasutuste kavandatavad metsaraiete

mahud Narva ja Narva-Jõesuu piirkonnas aastatel 2026–2030? Palun esitada võimalikult täpne ülevaade kavandatavatest raietest ja nende eesmärkidest.

Metsaseaduse § 45 lõike 5 kohaselt määrab valdkonna eest vastutav minister iga aasta 1. detsembriks arvestuslangi alusel metsa majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta

optimaalse uuendusraie pindala puuliikide viisi. Pindala ei määrata piirkondade kaupa, vaid kogu Eesti kohta.

Tabel 3. Riigimetsas aastateks 2026−2030 uuendusraie optimaalne pindala riigimetsa majandajate kaupa.

Riigimetsa majandaja

Uuendusraiete pindala (ha)

Mänd Kuusk Kask Haab Teised

puuliigid

Kokku

Kliimaministeeriumi valitsemisalas

Riigimetsa Majandamise Keskus

13 000 7 750 14 100 2 825 4 375 42 050

Kaitseministeeriumi valitsemisalas

Riigimetsa Majandamise Keskus

400 300 375 40 135 1250

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

66 37,5 170 6 37 316,5

Luua Metsanduskool 70 45 70 5 10 200

Luua Metsanduskool

Tihemetsa metskond

105 45 100 20 20 290

KOKKU 13 641 8 177,5 14 815 2 896 4 577 44 106,5

Kliimaministeeriumi valitsemisalas olev RMK planeerib üldjuhul oma raied ette aastaks.

Tabel 4. 2026. aasta teiseks poolaastaks ja aastaks 2027 planeeritud raied Narva ja Narva-Jõesuu piirkonnas

Raie liik 2026 2027

Hooldusraie, ha 106 233

Uuendusraie, ha 139 259

Raadamine, ha 5 0

Kokku (ha) 250 492

5. Kas ministeerium on hinnanud viimase kümne aasta raiete mõju Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna elurikkusele, puhke võimalustele ning kohalike elanike elukeskkonnale?

Ministeerium ei ole koostatud eraldi terviklikku piirkondlikku analüüsi, mis käsitleks kõigi

viimase kümne aasta raiete mõju Narva ja Narva-Jõesuu elurikkusele, puhkevõimalustele ja kohalike elanike elukeskkonnale. Kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine peaks toimuma üldplaneeringu koostamise käigus.

Üldplaneeringus kajastatud kitsendused on aluseks ka Keskkonnaametile metsateatiste

menetlemisel. Lisaks seab metsaseadus piirangid raielangi suurusele, et vältida üheaegselt suurte

lagedate alade tekkimist. Riigimetsas käsitletakse puhke- ja kogukondlikke väärtusi RMK kogukonnaalade metsatööde kavandamise protsessis.

6. Eelmise aasta augustis põhjustas Narva piirkonnas tugev vihmasadu ulatuslikke üleujutusi, mille tagajärjel said kannatada sajad suvilakrundid ning mitmel juhul tuli appi kutsuda päästjad.

Avalikkuses on tõstatatud küsimus, kas piirkonnas viimastel aastatel tehtud ulatuslikud metsaraied võisid mõjutada vee äravoolu, pinnase vee sidumise võimet või suurendada üleujutuste riski.

Ainuüksi sademete andmetest ei ole võimalik järeldada, kas Narva piirkonna raietel oli 2025. aasta augusti üleujutuse ulatusele oluline mõju. Metsaraied võivad teatud tingimustel mõjutada vee

kinnipidamist, aurumist ja äravoolu, kuid üleujutuste kujunemisel on väga oluline roll ka sademete intensiivsusel, maapinna reljeefil, kraavide ja sadeveesüsteemide seisukorral, pinnase

läbilaskvusel, hoonestusel ja kõvakattega pindadel. Seetõttu saab võimalikku seost hinnata üksnes eraldi hüdroloogilise, hüdrogeoloogilise ja hüdrotehnilise uuringuga.

7. Kas ministeerium on hinnanud võimalikku seost Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna raiemahtude ning eelmise aasta üleujutuste ulatuse vahel? Kas metsaraiete mõju piirkonna veerežiimile,

sadevee äravoolule ja üleujutusriskile on analüüsitud? Kui selline analüüs on tehtud, palun esitada selle peamised järeldused. Kui analüüsi ei ole tehtud, siis kas ministeerium peab vajalikuks selle läbiviimist?

Ministeeriumile ei ole koostatud eraldi analüüsi, mis seoks Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna viimaste aastate raiemahud 2025. aasta augusti üleujutuse ulatusega. Hetkel ei ole sellist analüüsi

ka kavas teha. Üleujutusalad on kaardistatud ning need on leitavad Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest (X-GIS 2.0 [yleujutusalad]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisaadressaadid: Riigikantselei

Maret Parv, 626 0726

[email protected]