Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 162

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 15. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 12.30

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Helle-Moonika Helme

Kutsutud: Louis Kahni Eesti SA nõukogu esinaine Ingrid Mald, nõukogu aseesimees Urmo

Raus, juhatuse liikmed Mari-Liis Vunder ja Karl Laas (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Louis Kahni Eesti SA tegevusest

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (15.06.2026-21.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 15.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Louis Kahni Eesti SA tegevusest

3. Riigikogu liikmete Lauri Läänemetsa, Madis Kallase, Andre Hanimägi, Riina Sikkuti,

Tanel Kiige, Heljo Pikhofi, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Jaak Aabi, Tõnis Mölderi, Enn

Eesmaa, Leo Kunnase, Tiit Marani, Ester Karuse, Helmen Küti, Kersti Sarapuu, Vladimir

Arhipovi, Peeter Ernitsa, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Reili Ranna,

Vadim Belobrovtsevi avalduse „Kõrghariduse toetuseks“ eelnõu (894 AE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 16.06.2026 kell 14.00

1. Kollektiivse pöördumise "Noor-Eesti "Noorte püüded" kohustuslikuks lugemiseks

riigikogulastele" (1-6/26-76/1) arutelu

2. Noortevaldkonna seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse projekti tutvustus

3. Kohtumine Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua esindajatega kultuuripärandi tuleviku

teemal

2

4. Info ja muud küsimused

Madis Kallas tegi eelnõu algataja esindajana ettepaneku võtta kultuurikomisjoni nädala

töökava projektist välja esmaspäevase istungi pkp 3: „Riigikogu liikmete Lauri Läänemetsa,

Madis Kallase, Andre Hanimägi, Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Heljo Pikhofi, Züleyxa

Izmailova, Anti Allase, Jaak Aabi, Tõnis Mölderi, Enn Eesmaa, Leo Kunnase, Tiit Marani,

Ester Karuse, Helmen Küti, Kersti Sarapuu, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa, Aleksei

Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Reili Ranna, Vadim Belobrovtsevi avalduse

„Kõrghariduse toetuseks“ eelnõu (894 AE) esimese lugemise ettevalmistamine.“.

Liina Kersna tegi ettepaneku lükata eelnõu arutelu edasi 14. septembri istungile ning

kinnitada muudetud nädala töökava.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna,

Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Ülevaade Louis Kahni Eesti SA tegevusest

Liina Kersna avas päevakorrapunkti ja andis Louis Kahni Eesti SA tegevuse tutvustamiseks

sõna Karl Laasile.

Karl Laas andis ülevaate Louis I. Kahni rahvusvahelisest tähendusest, tema seostest Eestiga

ning Louis Kahni Eesti SA tegevusest (lisa 1).

2026. aastal tähistatakse Louis Kahni 125. sünniaastapäeva, mis annab võimaluse tutvustada

tema pärandit nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. K. Laas tõi esile, et Kahn oli üks 20. sajandi

mõjukamaid arhitekte, kelle looming ja mõttemaailm on jätnud tugeva jälje

arhitektuuriharidusse ning kelle teoseid ja õpetust tuntakse Ameerika Ühendriikides,

Euroopas, Indias ja Bangladeshis. Samuti rõhutas ta Kahni sidet Eestiga, sealhulgas

Saaremaaga, ning koostööd Eesti päritolu ehitusinseneri August Komendandiga, kellega Kahn

töötas koos 18 aastat. Laasi sõnul ei seisne Kahni tähtsus üksnes tema hoonetes, vaid ka

selles, et ta oli arhitektuuri mõtestaja ja õpetaja, kelle loengud ja tekstid on jätkuvalt olulised

arhitektuurivaldkonnas.

Ingrid Mald selgitas SA kujunemislugu ja eesmärke.

I. Mald sõnas, et 2006. aastal andis Eesti Arhitektide Liit talle ülesande uurida Louis Kahni

seost Eestiga ning korraldada Eestis Kahni päevad. Selle töö käigus kinnitati

arhiividokumentide põhjal Kahni Eesti juured ning sündmusest kujunes sihtasutuse tegevuse

ajalooline lähtepunkt. I. Mald tõi esile, et Eesti Arhitektide Liit ja hiljem Eesti

Arhitektuurikeskus pidasid oluliseks Kahni pärandi järjepidevat tutvustamist Eestis.

Esialgsete plaanide hulka kuulus ka Kahni projekteeritud kontsertlaeva Point Counterpoint II

Eestisse toomiseks oli tehing peaaegu sõlmimisel, kuid see ei teostunud. Meil oli olemas

erainvestor, aga Eesti riik kahjuks tol hetkel ei soovinud sellesse projekti investeerida,

arvestades selle ülalpidamise ja majandamise kulusid.

SA loodi 2011. aastal, et tutvustada Kahni pärandit, siduda arhitektuuri ja muusikat ning

arendada rahvusvahelist kultuurikoostööd. I. Mald märkis, et aastate jooksul on tehtud palju

tööd ning 2021. aastal pälvis sihtasutus rahvusvahelise koostöö eest Välisministeeriumi

kultuuripreemia. Ta lisas, et SA tegevus on viimastel aastatel hoogustunud ning sihtasutuse

eesmärgid on ambitsioonikad.

Karl Laas rõhutas Louis Kahni pärandi rahvusvahelist kõlapinda, nimetades näiteks New

Yorgis ÜRO peakorteri lähedal asuvat Four Freedoms Parki ning KAHN 120 raames

toimunud näitusi. SA tegevuses on tema sõnul oluline koostöö AHO Oslo arhitektuuri- ja

3

disainikooli, ETH Zürichi ning Alvar Aalto Fondiga, mis aitab tutvustada Kahni ja Aalto

pärandit rahvusvahelises dialoogis.

KAHN 125 raames on 2026. aastal Saaremaal kavandatud dokumentaalfilmide näitamised,

Kahni ja Alvar Aalto eramute näitus ning 18. septembri rahvusvaheline seminar. Olulise

sündmusena nimetas K. Laas mängufilmi „Joy Will Prevail“, mille võimaliku linastuse üle

peetakse läbirääkimisi. Film tõstab esile Kahni seose Eestiga ning toetab SA sügisprogrammi

ja Kahni keskuse idee tutvustamist.

Mari-Liis Vunder tutvustas Saaremaale kavandatava Louis Kahni keskuse visiooni

rahvusvahelise arhitektuuri- ja kultuurikeskusena, mille eripära seisneb Kuressaare asukohas.

Ta rõhutas koostööd AHO Oslo arhitektuuri- ja disainikooli ning ETH Zürichiga, mille

üliõpilastööd on aidanud keskuse ideed mõtestada. Eesmärk on jõuda rahvusvahelise

arhitektuurikonkursini, mille tulemusel võiks Kuressaare saada maailmaklassi arhitektuurse

maamärgi. Keskus looks aastaringse rahvusvahelise huvi ning pakuks käelisi ja hariduslikke

tegevusi. ETH Zürichis valminud kavandeid on kavas tutvustada septembris Kuressaares

näitusel ja seminaril.

Urmo Raus tutvustas USA 250 ja KAHN 125 raames kavandatud Philadelphia näitust ning

sellega seotud rahastusprobleemi. Ta selgitas, et SA on kaks aastat pidanud läbirääkimisi

Carpenters’ Halliga, mis on Ameerika Ühendriikide ajaloo seisukohalt sümboolne paik ning

kus kogunes esimene kontinentaalkongress. Ruumid on saadud kaheks kuuks tasuta ning

kavandatav näitus võimaldaks esitleda Ameerika Ühendriikides esimest korda Louis Kahni

keskuse ideed, Kuressaare asukohta ja ETH Zürichis valminud maketti. Programmi kuuluvad

ka Maria Fausti kontsert ja Kaupo Kikkase näitus.

U. Raus märkis, et näituse teostamiseks on puudu ligikaudu 60 000 eurot ning rahastuse

puudumisel tuleb sündmusest lähiajal loobuda. Tema sõnul oleks tegemist nii kultuurilise kui

ka diplomaatilise võimalusega, mis looks Eestile kontakte Philadelphia, Pennsylvania ja USA

kultuurivõrgustikes ning aitaks tutvustada Louis Kahni Eesti-seost ja kavandatavat keskust

tema sünnilinnas.

Karl Laas täiendas, et Välisministeerium on eraldanud 10 000 eurot avakontserdi

korraldamiseks, kuid ülejäänud programm, sealhulgas Carpenters’ Halli näitus, on rahastuse

puudumise tõttu küsimärgi all.

Madis Kallas märkis, et Louis Kahn ei ole üksnes Eestis sündinud, vaid külastas Eestit ka

hilisemas elus ning tutvus muu hulgas Kuressaare piiskopilinnuse, kirikute ja Tallinna oluliste

objektidega. M. Kallase sõnul on Kahni pärand Eestis viimase 15 aasta jooksul küll tuntumaks

saanud, kuid laiem ühiskondlik teadlikkus tema tähendusest ei ole veel piisav. Ta tõi esile, et

Kahni olulisust on Saaremaal juba arvestatud, näiteks Kuressaare lossipargiga seotud

lahendustes.

Rahastuse kohta märkis M. Kallas, et kui Kultuuriministeeriumi või teiste osapoolte tugi ei

ole seni kujunenud, tuleb selle nimel ühiselt edasi töötada. Samas tõdes ta, et 60 000 euro

puudumine seab Philadelphia näituse toimumise praegu küsimärgi alla.

Ingrid Mald kinnitas, et Philadelphia sündmus on kavandatud 30. oktoobriks ning ruumid on

olemas, kuid praegune rahastus katab vaid avasündmuse. Kahekuulise näituse ja sellega

seotud programmi elluviimiseks vajalikku rahastust ei ole.

I. Mald rõhutas, et kohapeal viibimine ja kontaktide loomine on oluline, sest kavandatav

Louis Kahni keskus ei ole üksnes Eesti-sisene ettevõtmine, vaid rahvusvaheline algatus, mis

looks silla Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel. Tema sõnul on varasemad kontaktid olemas,

kuid neid tuleb uuendada ja edasi arendada.

Urmo Raus lisas, et SA tegevus on suuresti vabatahtlik ning juhatuse liikmed on aastate

4

jooksul panustanud nii oma aega kui ka isiklikke vahendeid. Tema sõnul on 14 aasta jooksul

tehtud märkimisväärset tööd toetajate otsimisel ja võimaluste ühendamisel, kuid vabatahtliku

panuse võimekusel on piirid. U. Raus tõi näiteks Philadelphia Carpenters’ Halli näituse

ettevalmistuse, mille käigus said Eesti kultuuri- ja välisesindajad tänu sihtasutuse tööle

tutvuda kohapealsete ruumide ja võimalustega, kuid näituse teostamiseks vajalik rahastus jäi

endiselt sihtasutuse kanda.

Mari-Liis Vunder sõnas, et SA tegevusele on andnud uut hoogu ülikoolide koostöö, mille

vastu tunnevad huvi ka partnerkoolid. Ta tõi näiteks 2026. aastal Kuressaare Pajutänava

väiksema krundi ja eramute näitel tehtud töö, mille põhjal saab koostöös Kuressaare linnaga

tutvustada kogukonnale keskuse võimalikke visioone. M.-L. Vunder märkis, et

rahvusvaheline koostöö on toonud Eestisse olulist teadmussiiret, millest saavad kasu nii Eesti

Kunstiakadeemia kui ka TalTech, kuid järgmisteks sammudeks tuleb leida rahastus.

Karl Laas lisas, et Louis Kahni keskuse loomine ja ülikoolide rahvusvaheline koostöö avavad

võimalusi Eesti arhitektuurile. Tema sõnul on TalTech ja Eesti Kunstiakadeemia saanud

sihtasutuse võrgustiku kaudu väärtuslikke kontakte ning ligipääsu rahvusvahelisele koostööle.

K. Laas märkis, et Kahni loengud ja tekstid, sealhulgas „Silence and Light“, on

arhitektuurivaldkonnas jätkuvalt mõjukad baastekstid. Ta tõi esile ka ETH Zürichi kõrge

rahvusvahelise taseme ning lisas, et mitmed koostöövõimalused on ajakriitilised ja vajavad

poliitilist tuge. K. Laasi sõnul on Kultuuriministeerium olnud toetav ning aidanud kontaktide

ja sisendiga, kuid USA 250 sündmuste teostumiseks on vaja ka poliitilist eestkõnelejat ja

otsustustuge.

Liina Kersna sõnas, et Riigikogul ei ole võimalust muuta jooksva aasta kinnitatud eelarvet.

Ta küsis, kas Philadelphia näituse 60 000 euro suuruse rahastusvajaduse katmiseks on

arutatud võimalusi Eesti Kunstiakadeemia, TalTechi, Välisministeeriumi ja Saaremaa vallaga,

kuna koostööst saavad kasu nii ülikoolid kui ka rahvusvahelised suhted.

Mari-Liis Vunder selgitas, et sihtasutus on ülikoolidega rahastusvõimalusi arutanud ning

kõrgkoolid on valmis oma võimaluste piires panustama, eelkõige seoses Kahni keskuse

makettide, kataloogide ja muude väljunditega. Võimalik on küsida toetust ka ETH Zürichis

valminud suure maketi transpordiks. Samas ei ole sihtasutus saanud ülikoolidele teha

konkreetset ettepanekut enne, kui põhiosa rahastusest on olemas. M.-L. Vunder märkis, et

Kultuurkapital on toetanud Kuressaares kavandatavat näituseprogrammi, kuid see ei kata

Philadelphia näituse vajadusi.

Ta lisas, et Philadelphia vastuvõtt võimaldaks kohtumisi riiklikul tasandil ja kontakte Kahni

pärandiga seotud Ameerika partneritega, kuid saadud toetus ei võimalda näitust täies mahus

ellu viia. Rahastuse puudumisel saaks Philadelphia sündmusel materjale näidata vaid

lühiajaliselt, samas kui kahekuuline näitus tutvustaks Eestit ja kavandatavat Kahni keskust

püsivamalt. M.-L. Vunder märkis, et Louis Kahni lapselaps, New Yorgi arhitekt Gregory

Meliton Kahn, on väljendanud valmisolekut toetada ettevõtmist kontaktide ja projekti

tutvustamise kaudu.

Urmo Raus täiendas, et Ameerika Ühendriikides eeldatakse selliste sündmuste puhul

üldjuhul korraldajapoolset kulude katmist ning kaheks kuuks tasuta kasutada antud ruumid on

juba märkimisväärne toetus. Tema sõnul on Philadelphia näituse peamine väärtus selles, et

Eesti ja kavandatav Louis Kahni keskus oleksid kahe kuu vältel nähtavad kohalikule

publikule, samas kui vastuvõtt ja kontsert oleksid ühe õhtu sündmused. U. Raus sõnas, et

näitust ei ole võimalik teostada väikeste üksikpanuste kaupa, sest installatsioonide, transpordi,

pakendamise ja tolliga seotud kulud tuleb katta korraga ning materjalid ja struktuurid õigeks

5

ajaks ette tellida.

Mari-Liis Vunder sõnas, et Kuressaare sündmuse ettevalmistamisel on uuritud ka

eratoetajate huvi. Tema sõnul on peetud edukaid läbirääkimisi Eesti termopuidu tootjaga

Thermory, kellel on turg ka Ameerika Ühendriikides ning kes näeb ettevõtmises potentsiaali

ja on valmis seda toetama. Samuti on ülikoolid valmis oma osa panustama. M.-L. Vunder

rõhutas, et Philadelphia näitus ei peaks keskenduma üksnes ülikoolide töödele, vaid koosnema

kolmest osast: Louis Kahni juurtest ja seosest Eestiga, Eesti tänapäevasest tutvustusest ning

kavandatava Kahni keskuse sobivuse ja võimaluste näitamisest, mida toetavad üliõpilastööd.

Karl Laas lisas, et Saaremaa vald on olnud koostöötahteline ning toetab tänavust

rahvusvahelist seminari 1000 euroga. Tema sõnul on SA valmis jätkama tööd ülikoolide ja

partneritega, kuid vabatahtliku panuse piir on sisuliselt käes. K. Laas rõhutas, et küsimus on

selles, kas Eesti näeb Louis Kahni loos rahvusvahelist võimalust. Kahn oli Eestist pärit

maailmatasemel arhitekt, kes külastas hiljem oma sünnikohta ja Saaremaa kirikuid ning kelle

lugu saaks kasutada Eesti tutvustamiseks maailmas. K. Laasi sõnul vajab sihtasutus selle

võimaluse realiseerimiseks tuge, mis võiks alata Philadelphia näituse 60 000 euro suuruse

rahastusvajaduse lahendamisest. Ta lisas, et põhimõtteline küsimus on, kuidas toetada

algatusi, millel on rahvusvahelised kontaktid juba olemas ja mis vajavad edasiliikumiseks

suhteliselt väikest lisatuge.

Liina Kersna sõnas, et kultuuriminister peaks lähiajal esitama valitsuskabinetile

kultuuriekspordi tegevuskava ning Louis Kahni pärandi tutvustamine võiks sellesse hästi

sobituda. Ta märkis, et poliitiliste otsuste kujunemiseks on vaja laiemat ühiskondlikku

arusaamist Kahni rollist ja panusest. L. Kersna sõnul võib kavandatav film sellele oluliselt

kaasa aidata, eriti juhul, kui selle linastumisest kujuneb Eestis eraldi sündmus. Ta tunnustas

sihtasutust senise töö eest pärandi tutvustamisel ning rõhutas vajadust teadlikkuse

suurendamiseks jätkata.

Madis Kallas tõi esile võimaluse kasutada täiendavaid kontakte Ameerika Ühendriikides,

sealhulgas asjaolu, et Eesti kõrgeimaks välisesindajaks USA-s saab endine Kuressaare

linnapea. Tema sõnul võiks see aidata luua seoseid Washingtoni ja Philadelphia sündmuste

vahel. M. Kallas rõhutas ka Saaremaa valla panust: vald on hoidnud Louis Kahni keskuse

võimaliku asukohana väärtuslikku krunti staadioni kõrval, mere ääres ja lossivaatega alal.

Tema hinnangul sobib see paik nii Saaremaa kui ka Eesti vaates keskuse jaoks ainulaadselt

hästi ning krundi reserveerimine näitab valla sisulist toetust algatusele.

Liina Kersna küsis, milline võiks olla kavandatava Louis Kahni keskuse igapäevane tegevus.

Ta märkis, et keskus võiks kujuneda arhitektuurseks maamärgiks, mida külastatakse ka hoone

enda pärast, ning pakkuda käelisi tegevusi ja võimalust anda seal välja Kahni auhinda.

Urmo Raus selgitas, et keskusesse on kavandatud ligikaudu 140-kohaline saal

konverentsideks, kinoõhtuteks ja kontsertideks ning näituse- ja ateljeepinnad. Ruume saaks

kasutada ka valla vajadusteks. Ühe võimalusena tõi ta esile Eesti Arhitektuurikeskuse

tugevama sidumise Saaremaaga või selle kolimise keskusesse, mis annaks majale püsiva

kasutaja. Keskus võiks olla seotud ka Kuressaarest algava roheraja või matkateega ning kanda

ökoloogilist mõõdet.

Karl Laas täiendas, et keskuse igapäevase tegevuse küsimust on arutatud ka Saaremaa vallas.

Tegemist ei oleks üksnes kohaliku keskusega, vaid rahvusvahelise ulatusega paigaga, mille

tegevus tugineks seminaridele, konverentsidele, ülikoolide koostööle ja

üliõpilasprogrammidele. Saaremaal on tugev ajalooline ja pärandiline kihistus, kuid puudub

rahvusvaheline modernse kultuuri ja arhitektuurifilosoofiaga seotud vaatamisväärsus. Kahni

6

keskus võiks selle lünga täita ning siduda Saaremaa 20. sajandi ja tänapäevase kultuurilooga.

Haridusliku mõõtmena tõi K. Laas esile valguse käsitlemise, sealhulgas Saaremaa valguse

tajumise arhitektuuris, ning joonistamise ja käelise tunnetuse tutvustamise nooremale

põlvkonnale.

K. Laas lisas, et keskuse oluline osa oleks Louis Kahni loomingut tutvustav

püsiekspositsioon. Tema sõnul on Šveitsi Vitra keskus koostanud Kahni loomingust suure

rahvusvahelise rändnäituse koos makettidega ning teoreetiliselt võiks seda Saaremaal alaliselt

eksponeerida. Ta rõhutas, et maailmas on olemas ulatuslik Kahni-huviliste kogukond,

mistõttu võiks keskuse valmimine tuua Saaremaale rahvusvahelist arhitektuurihuvilist

publikut.

Mari-Liis Vunder lisas, et üliõpilastööd on aidanud mõtestada, milline võiks keskus olla.

Osa töödest lähtus täpsest lähteülesandest, osa jättis küsimuse avatumaks ning tõi esile

erinevaid käsitlusi loodusest, valgusest ja võimalikust kasutusest. Tema sõnul on nende ideede

läbivaatamine oluline ka arhitektuurikonkursi ettevalmistamisel, sealhulgas keskuse mahu ja

aastaringse toimimise kavandamisel.

Liina Kersna sõnul võiks keskus tuua valdkonnast huvitatud inimesi Eestisse ja Saaremaale

ning suurendada ühiskondlikku teadlikkust Kahni pärandist. Ta tõi esile, et erinevalt Arvo

Pärdist ei ole Louis Kahn Eesti ühiskonnas laialt tuntud, mistõttu tuleb tema lugu teadlikult

tutvustada ja Eestile omasemaks muuta.

Kadri Tali küsis Saaremaale kavandatava saali suuruse ja kasutuse kohta. Tema sõnul eeldab

rahvusvaheline koostöö sobivaid ruume ning oluline on teada, millise publikumahuga

seminaride, konverentside ja muusikasündmuste korraldamisel arvestatakse.

Karl Laas vastas, et saali lõplik suurus selgub enne rahvusvahelist arhitektuurikonkurssi.

Ülikoolidele antud esialgses lähteülesandes arvestati ligikaudu 140 kohaga, kuid sihtasutus

teadvustab, et Saaremaal võib olla vajadus ka suurema, 350–500-kohalise kontserdi- või

konverentsisaali järele. Ta viitas muu hulgas Saaremaa ooperipäevade ruumivajadusele.

Urmo Raus täpsustas, et suur kontserdisaal ei ole keskuse peamine prioriteet. Keskust

nähakse pigem ökonoomse ja ökoloogilise ehitisena, mille energiavajadus oleks võimalikult

väike. Ta lisas, et oluline osa võiks olla residentuuril või ametikorteril, mis võimaldaks

keskuse juhil või kutsutud külalistel kohapeal elada ja töötada.

U. Raus rõhutas ka Louis Kahni tugevat tähendust Aasias, eriti Indias ja Bangladeshis, kus

tema loomingut ja õpetust tuntakse ning austatakse laialt. Ta tõi esile, et Kahni pärand võiks

avada Eestile kontakte ka India arhitektuuriringkondades ning pakkuda täiendavat

rahvusvahelist koostöövõimalust.

Liina Kersna küsis kavandatava filmi linastumisaja kohta.

Karl Laas vastas, et PÖFF toimub novembri lõpus ning film on tehniliselt valmis.

Kadri Tali sõnul on rahvusvaheliseks koostööks vaja kohta, kus saab korraldada konverentse

ja seminare ning kuhu inimestel on põhjust tulla. Ta lisas, et oluline on mõelda ka

lisaväärtustele ja sellele, kuidas külastaja keskuseni jõuab. K. Tali küsis, kas 140-kohaline

seminariruum on sellise eesmärgi jaoks piisav või jääb see pigem klassiruumi mõõtu.

Karl Laas selgitas, et 140-kohaline saal oli ülikoolidele antud esialgne lähteülesanne ning

lõplikku suurust ei tuleks selle arvuga piirata. Tema sõnul on Louis Kahni huviliste võrgustik

rahvusvaheliselt ulatuslik ning Saaremaa vallaga on kaardistatud ka kohalikke vajadusi,

sealhulgas katusega püsiruumi vajadust Saaremaa ooperipäevade ja teiste sündmuste jaoks. K.

Laas lisas, et suurem saal võiks keskuse tegevustega täituda ning ajaloolises keskkonnas

paiknev ruum oleks atraktiivne, nagu näitavad ka Arvo Pärdi keskuse ja Ukuaru keskuse

7

kogemused.

Ingrid Mald täiendas, et keskuse visioon ei ole suunatud massiüritustele, vaid regulaarsele

huvi- ja külastajavoole, mida toetavad Kuressaare asukoht, Saaremaa eripära, arhitektuurne

keskkond ja sisuline programm. Tema sõnul võiks käeline ateljee ning Louis Kahni

loominguga seotud tegevused anda keskusele erilise väärtuse. I. Mald märkis, et

rahvusvahelised näited kinnitavad ka keskustest eemal paiknevate kultuuripaikade

tõmbejõudu ning Kuressaare pakub eriti väljaspool kõrghooaega head keskkonda

mitmepäevaseks süvenemiseks ja mõttevahetuseks.

Urmo Raus lisas, et keskuse üks põhiväärtusi võiks olla intiimne mõõde ja süvenemist

võimaldav arutelu, sarnaselt Arvo Pärdi keskuse loogikale. Tema sõnul ei peaks keskus olema

suunatud suurtele konverentsidele, vaid pigem rahvusvahelistele kohtumistele, seminaridele ja

arhitektuurifilosoofilisele mõttevahetusele. U. Raus rõhutas, et püsiv ja sügav kultuurivahetus

võib olla mõjusam kui üksikud suured festivalid ning Louis Kahni keskus võiks kujuneda

eraldumise ja rahvusvahelise arutelu paigaks.

Liina Kersna võttis arutelu kokku, märkides, et komisjon mõistab sihtasutuse eesmärki

tutvustada rahvusvaheliselt Eestist pärit inimesi, kes on maailmas olulise jälje jätnud. Ta

rõhutas, et kultuuri tutvustamine maailmas on lisaks kultuurivahetusele oluline ka julgeoleku

seisukohalt, sest tuntus ja kultuurilised sidemed aitavad vajaduse korral toetust kiiremini

leida. L. Kersna sõnul annab Louis Kahni loomingu paiknemine Ameerika Ühendriikides

Eestile võimaluse tugevdada kultuurisidemeid olulise liitlasega.

L. Kersna pidas inspireerivaks Kuressaarde kavandatava Louis Kahni keskuse visiooni

õppekeskuse, püsiekspositsiooni, arhitektuurse vaatamisväärsuse ja sügavate mõttevahetuste

paigana. Ta märkis, et komisjon võtab kaasa Philadelphia näituse 60 000 euro suuruse

rahastusvajaduse ning püüab võimaluse korral aidata leida kontakte ja lahendusi. L. Kersna

tänas sihtasutuse esindajaid senise vabatahtliku töö eest Louis Kahni pärandi tutvustamisel

Eestis ja maailmas.

Kadri Tali sõnul peab kavandatava keskuse visioon olema selge ning siduma erinevaid

kultuurivaldkondi. Tema sõnul ei tohiks keskus jääda üksnes kitsale sihtrühmale suunatud

ekspositsiooni- või õppepaigaks. Oluline on arvestada ka ruumide akustilist kvaliteeti ning

võimalust pakkuda väärtust nii silmale, kõrvale, kätele kui ka vaimule, nagu seda teeb Arvo

Pärdi keskuse saal.

Liina Kersna märkis, et 60 000 euro suurune toetus Eesti ja Ameerika Ühendriikide

kultuurikoostöö tugevdamiseks on põhimõtteliselt oluline küsimus, kuid Välisministeeriumi

võimalusi tuleks täpsustada.

Madis Kallas tõi esile vajaduse siduda kavandatav keskus tugevamalt ülikoolidega, et tagada

hoone aastaringne kasutus ja sisuline tegevus. Tema sõnul võiks ülikoolide kohalolek aidata

hoida keskust elavana septembrist maini ning pakkuda püsivat kasutust ka väljaspool

turismihooaega. M. Kallas märkis, et keskuste elushoidmine on keeruline kogu Eestis ning

selleks on vaja püsivat funktsiooni, mitte üksnes hooajalisi sündmusi.

Margit Sutropi sõnul on mitmeidsarnaseid kultuuri- ja väliseesti algatusi ning väiksegi

riikliku toetuse leidmine kõigile on keeruline. Louis Kahni keskuse elujõulisus sõltub

eelkõige selgest funktsioonist ja sellest, kuidas hoonet igapäevaselt elavana hoida. M. Sutrop

tunnustas sihtasutuse õhinapõhist panust, kuid tõdes, et materiaalne pool on keeruline.

Liina Kersna tänas arutelus osalejaid ning lõpetas päevakorrapunkti käsitlemise.

8

3. Info ja muud küsimused

Liina Kersna sõnas, et 16. juunil 2026 toimub Riigikogu ja Eesti Teaduste Akadeemia

ürituste sarja „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“ neljas kohtumine, mille fookus on

teadmusmahuka majanduse valikud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 162

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 15. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 12.30

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Helle-Moonika Helme

Kutsutud: Louis Kahni Eesti SA nõukogu esinaine Ingrid Mald, nõukogu aseesimees Urmo

Raus, juhatuse liikmed Mari-Liis Vunder ja Karl Laas (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Louis Kahni Eesti SA tegevusest

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (15.06.2026-21.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 15.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Louis Kahni Eesti SA tegevusest

3. Riigikogu liikmete Lauri Läänemetsa, Madis Kallase, Andre Hanimägi, Riina Sikkuti,

Tanel Kiige, Heljo Pikhofi, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Jaak Aabi, Tõnis Mölderi, Enn

Eesmaa, Leo Kunnase, Tiit Marani, Ester Karuse, Helmen Küti, Kersti Sarapuu, Vladimir

Arhipovi, Peeter Ernitsa, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Reili Ranna,

Vadim Belobrovtsevi avalduse „Kõrghariduse toetuseks“ eelnõu (894 AE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 16.06.2026 kell 14.00

1. Kollektiivse pöördumise "Noor-Eesti "Noorte püüded" kohustuslikuks lugemiseks

riigikogulastele" (1-6/26-76/1) arutelu

2. Noortevaldkonna seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse projekti tutvustus

3. Kohtumine Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua esindajatega kultuuripärandi tuleviku

teemal

2

4. Info ja muud küsimused

Madis Kallas tegi eelnõu algataja esindajana ettepaneku võtta kultuurikomisjoni nädala

töökava projektist välja esmaspäevase istungi pkp 3: „Riigikogu liikmete Lauri Läänemetsa,

Madis Kallase, Andre Hanimägi, Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Heljo Pikhofi, Züleyxa

Izmailova, Anti Allase, Jaak Aabi, Tõnis Mölderi, Enn Eesmaa, Leo Kunnase, Tiit Marani,

Ester Karuse, Helmen Küti, Kersti Sarapuu, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa, Aleksei

Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Reili Ranna, Vadim Belobrovtsevi avalduse

„Kõrghariduse toetuseks“ eelnõu (894 AE) esimese lugemise ettevalmistamine.“.

Liina Kersna tegi ettepaneku lükata eelnõu arutelu edasi 14. septembri istungile ning

kinnitada muudetud nädala töökava.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna,

Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Ülevaade Louis Kahni Eesti SA tegevusest

Liina Kersna avas päevakorrapunkti ja andis Louis Kahni Eesti SA tegevuse tutvustamiseks

sõna Karl Laasile.

Karl Laas andis ülevaate Louis I. Kahni rahvusvahelisest tähendusest, tema seostest Eestiga

ning Louis Kahni Eesti SA tegevusest (lisa 1).

2026. aastal tähistatakse Louis Kahni 125. sünniaastapäeva, mis annab võimaluse tutvustada

tema pärandit nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. K. Laas tõi esile, et Kahn oli üks 20. sajandi

mõjukamaid arhitekte, kelle looming ja mõttemaailm on jätnud tugeva jälje

arhitektuuriharidusse ning kelle teoseid ja õpetust tuntakse Ameerika Ühendriikides,

Euroopas, Indias ja Bangladeshis. Samuti rõhutas ta Kahni sidet Eestiga, sealhulgas

Saaremaaga, ning koostööd Eesti päritolu ehitusinseneri August Komendandiga, kellega Kahn

töötas koos 18 aastat. Laasi sõnul ei seisne Kahni tähtsus üksnes tema hoonetes, vaid ka

selles, et ta oli arhitektuuri mõtestaja ja õpetaja, kelle loengud ja tekstid on jätkuvalt olulised

arhitektuurivaldkonnas.

Ingrid Mald selgitas SA kujunemislugu ja eesmärke.

I. Mald sõnas, et 2006. aastal andis Eesti Arhitektide Liit talle ülesande uurida Louis Kahni

seost Eestiga ning korraldada Eestis Kahni päevad. Selle töö käigus kinnitati

arhiividokumentide põhjal Kahni Eesti juured ning sündmusest kujunes sihtasutuse tegevuse

ajalooline lähtepunkt. I. Mald tõi esile, et Eesti Arhitektide Liit ja hiljem Eesti

Arhitektuurikeskus pidasid oluliseks Kahni pärandi järjepidevat tutvustamist Eestis.

Esialgsete plaanide hulka kuulus ka Kahni projekteeritud kontsertlaeva Point Counterpoint II

Eestisse toomiseks oli tehing peaaegu sõlmimisel, kuid see ei teostunud. Meil oli olemas

erainvestor, aga Eesti riik kahjuks tol hetkel ei soovinud sellesse projekti investeerida,

arvestades selle ülalpidamise ja majandamise kulusid.

SA loodi 2011. aastal, et tutvustada Kahni pärandit, siduda arhitektuuri ja muusikat ning

arendada rahvusvahelist kultuurikoostööd. I. Mald märkis, et aastate jooksul on tehtud palju

tööd ning 2021. aastal pälvis sihtasutus rahvusvahelise koostöö eest Välisministeeriumi

kultuuripreemia. Ta lisas, et SA tegevus on viimastel aastatel hoogustunud ning sihtasutuse

eesmärgid on ambitsioonikad.

Karl Laas rõhutas Louis Kahni pärandi rahvusvahelist kõlapinda, nimetades näiteks New

Yorgis ÜRO peakorteri lähedal asuvat Four Freedoms Parki ning KAHN 120 raames

toimunud näitusi. SA tegevuses on tema sõnul oluline koostöö AHO Oslo arhitektuuri- ja

3

disainikooli, ETH Zürichi ning Alvar Aalto Fondiga, mis aitab tutvustada Kahni ja Aalto

pärandit rahvusvahelises dialoogis.

KAHN 125 raames on 2026. aastal Saaremaal kavandatud dokumentaalfilmide näitamised,

Kahni ja Alvar Aalto eramute näitus ning 18. septembri rahvusvaheline seminar. Olulise

sündmusena nimetas K. Laas mängufilmi „Joy Will Prevail“, mille võimaliku linastuse üle

peetakse läbirääkimisi. Film tõstab esile Kahni seose Eestiga ning toetab SA sügisprogrammi

ja Kahni keskuse idee tutvustamist.

Mari-Liis Vunder tutvustas Saaremaale kavandatava Louis Kahni keskuse visiooni

rahvusvahelise arhitektuuri- ja kultuurikeskusena, mille eripära seisneb Kuressaare asukohas.

Ta rõhutas koostööd AHO Oslo arhitektuuri- ja disainikooli ning ETH Zürichiga, mille

üliõpilastööd on aidanud keskuse ideed mõtestada. Eesmärk on jõuda rahvusvahelise

arhitektuurikonkursini, mille tulemusel võiks Kuressaare saada maailmaklassi arhitektuurse

maamärgi. Keskus looks aastaringse rahvusvahelise huvi ning pakuks käelisi ja hariduslikke

tegevusi. ETH Zürichis valminud kavandeid on kavas tutvustada septembris Kuressaares

näitusel ja seminaril.

Urmo Raus tutvustas USA 250 ja KAHN 125 raames kavandatud Philadelphia näitust ning

sellega seotud rahastusprobleemi. Ta selgitas, et SA on kaks aastat pidanud läbirääkimisi

Carpenters’ Halliga, mis on Ameerika Ühendriikide ajaloo seisukohalt sümboolne paik ning

kus kogunes esimene kontinentaalkongress. Ruumid on saadud kaheks kuuks tasuta ning

kavandatav näitus võimaldaks esitleda Ameerika Ühendriikides esimest korda Louis Kahni

keskuse ideed, Kuressaare asukohta ja ETH Zürichis valminud maketti. Programmi kuuluvad

ka Maria Fausti kontsert ja Kaupo Kikkase näitus.

U. Raus märkis, et näituse teostamiseks on puudu ligikaudu 60 000 eurot ning rahastuse

puudumisel tuleb sündmusest lähiajal loobuda. Tema sõnul oleks tegemist nii kultuurilise kui

ka diplomaatilise võimalusega, mis looks Eestile kontakte Philadelphia, Pennsylvania ja USA

kultuurivõrgustikes ning aitaks tutvustada Louis Kahni Eesti-seost ja kavandatavat keskust

tema sünnilinnas.

Karl Laas täiendas, et Välisministeerium on eraldanud 10 000 eurot avakontserdi

korraldamiseks, kuid ülejäänud programm, sealhulgas Carpenters’ Halli näitus, on rahastuse

puudumise tõttu küsimärgi all.

Madis Kallas märkis, et Louis Kahn ei ole üksnes Eestis sündinud, vaid külastas Eestit ka

hilisemas elus ning tutvus muu hulgas Kuressaare piiskopilinnuse, kirikute ja Tallinna oluliste

objektidega. M. Kallase sõnul on Kahni pärand Eestis viimase 15 aasta jooksul küll tuntumaks

saanud, kuid laiem ühiskondlik teadlikkus tema tähendusest ei ole veel piisav. Ta tõi esile, et

Kahni olulisust on Saaremaal juba arvestatud, näiteks Kuressaare lossipargiga seotud

lahendustes.

Rahastuse kohta märkis M. Kallas, et kui Kultuuriministeeriumi või teiste osapoolte tugi ei

ole seni kujunenud, tuleb selle nimel ühiselt edasi töötada. Samas tõdes ta, et 60 000 euro

puudumine seab Philadelphia näituse toimumise praegu küsimärgi alla.

Ingrid Mald kinnitas, et Philadelphia sündmus on kavandatud 30. oktoobriks ning ruumid on

olemas, kuid praegune rahastus katab vaid avasündmuse. Kahekuulise näituse ja sellega

seotud programmi elluviimiseks vajalikku rahastust ei ole.

I. Mald rõhutas, et kohapeal viibimine ja kontaktide loomine on oluline, sest kavandatav

Louis Kahni keskus ei ole üksnes Eesti-sisene ettevõtmine, vaid rahvusvaheline algatus, mis

looks silla Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel. Tema sõnul on varasemad kontaktid olemas,

kuid neid tuleb uuendada ja edasi arendada.

Urmo Raus lisas, et SA tegevus on suuresti vabatahtlik ning juhatuse liikmed on aastate

4

jooksul panustanud nii oma aega kui ka isiklikke vahendeid. Tema sõnul on 14 aasta jooksul

tehtud märkimisväärset tööd toetajate otsimisel ja võimaluste ühendamisel, kuid vabatahtliku

panuse võimekusel on piirid. U. Raus tõi näiteks Philadelphia Carpenters’ Halli näituse

ettevalmistuse, mille käigus said Eesti kultuuri- ja välisesindajad tänu sihtasutuse tööle

tutvuda kohapealsete ruumide ja võimalustega, kuid näituse teostamiseks vajalik rahastus jäi

endiselt sihtasutuse kanda.

Mari-Liis Vunder sõnas, et SA tegevusele on andnud uut hoogu ülikoolide koostöö, mille

vastu tunnevad huvi ka partnerkoolid. Ta tõi näiteks 2026. aastal Kuressaare Pajutänava

väiksema krundi ja eramute näitel tehtud töö, mille põhjal saab koostöös Kuressaare linnaga

tutvustada kogukonnale keskuse võimalikke visioone. M.-L. Vunder märkis, et

rahvusvaheline koostöö on toonud Eestisse olulist teadmussiiret, millest saavad kasu nii Eesti

Kunstiakadeemia kui ka TalTech, kuid järgmisteks sammudeks tuleb leida rahastus.

Karl Laas lisas, et Louis Kahni keskuse loomine ja ülikoolide rahvusvaheline koostöö avavad

võimalusi Eesti arhitektuurile. Tema sõnul on TalTech ja Eesti Kunstiakadeemia saanud

sihtasutuse võrgustiku kaudu väärtuslikke kontakte ning ligipääsu rahvusvahelisele koostööle.

K. Laas märkis, et Kahni loengud ja tekstid, sealhulgas „Silence and Light“, on

arhitektuurivaldkonnas jätkuvalt mõjukad baastekstid. Ta tõi esile ka ETH Zürichi kõrge

rahvusvahelise taseme ning lisas, et mitmed koostöövõimalused on ajakriitilised ja vajavad

poliitilist tuge. K. Laasi sõnul on Kultuuriministeerium olnud toetav ning aidanud kontaktide

ja sisendiga, kuid USA 250 sündmuste teostumiseks on vaja ka poliitilist eestkõnelejat ja

otsustustuge.

Liina Kersna sõnas, et Riigikogul ei ole võimalust muuta jooksva aasta kinnitatud eelarvet.

Ta küsis, kas Philadelphia näituse 60 000 euro suuruse rahastusvajaduse katmiseks on

arutatud võimalusi Eesti Kunstiakadeemia, TalTechi, Välisministeeriumi ja Saaremaa vallaga,

kuna koostööst saavad kasu nii ülikoolid kui ka rahvusvahelised suhted.

Mari-Liis Vunder selgitas, et sihtasutus on ülikoolidega rahastusvõimalusi arutanud ning

kõrgkoolid on valmis oma võimaluste piires panustama, eelkõige seoses Kahni keskuse

makettide, kataloogide ja muude väljunditega. Võimalik on küsida toetust ka ETH Zürichis

valminud suure maketi transpordiks. Samas ei ole sihtasutus saanud ülikoolidele teha

konkreetset ettepanekut enne, kui põhiosa rahastusest on olemas. M.-L. Vunder märkis, et

Kultuurkapital on toetanud Kuressaares kavandatavat näituseprogrammi, kuid see ei kata

Philadelphia näituse vajadusi.

Ta lisas, et Philadelphia vastuvõtt võimaldaks kohtumisi riiklikul tasandil ja kontakte Kahni

pärandiga seotud Ameerika partneritega, kuid saadud toetus ei võimalda näitust täies mahus

ellu viia. Rahastuse puudumisel saaks Philadelphia sündmusel materjale näidata vaid

lühiajaliselt, samas kui kahekuuline näitus tutvustaks Eestit ja kavandatavat Kahni keskust

püsivamalt. M.-L. Vunder märkis, et Louis Kahni lapselaps, New Yorgi arhitekt Gregory

Meliton Kahn, on väljendanud valmisolekut toetada ettevõtmist kontaktide ja projekti

tutvustamise kaudu.

Urmo Raus täiendas, et Ameerika Ühendriikides eeldatakse selliste sündmuste puhul

üldjuhul korraldajapoolset kulude katmist ning kaheks kuuks tasuta kasutada antud ruumid on

juba märkimisväärne toetus. Tema sõnul on Philadelphia näituse peamine väärtus selles, et

Eesti ja kavandatav Louis Kahni keskus oleksid kahe kuu vältel nähtavad kohalikule

publikule, samas kui vastuvõtt ja kontsert oleksid ühe õhtu sündmused. U. Raus sõnas, et

näitust ei ole võimalik teostada väikeste üksikpanuste kaupa, sest installatsioonide, transpordi,

pakendamise ja tolliga seotud kulud tuleb katta korraga ning materjalid ja struktuurid õigeks

5

ajaks ette tellida.

Mari-Liis Vunder sõnas, et Kuressaare sündmuse ettevalmistamisel on uuritud ka

eratoetajate huvi. Tema sõnul on peetud edukaid läbirääkimisi Eesti termopuidu tootjaga

Thermory, kellel on turg ka Ameerika Ühendriikides ning kes näeb ettevõtmises potentsiaali

ja on valmis seda toetama. Samuti on ülikoolid valmis oma osa panustama. M.-L. Vunder

rõhutas, et Philadelphia näitus ei peaks keskenduma üksnes ülikoolide töödele, vaid koosnema

kolmest osast: Louis Kahni juurtest ja seosest Eestiga, Eesti tänapäevasest tutvustusest ning

kavandatava Kahni keskuse sobivuse ja võimaluste näitamisest, mida toetavad üliõpilastööd.

Karl Laas lisas, et Saaremaa vald on olnud koostöötahteline ning toetab tänavust

rahvusvahelist seminari 1000 euroga. Tema sõnul on SA valmis jätkama tööd ülikoolide ja

partneritega, kuid vabatahtliku panuse piir on sisuliselt käes. K. Laas rõhutas, et küsimus on

selles, kas Eesti näeb Louis Kahni loos rahvusvahelist võimalust. Kahn oli Eestist pärit

maailmatasemel arhitekt, kes külastas hiljem oma sünnikohta ja Saaremaa kirikuid ning kelle

lugu saaks kasutada Eesti tutvustamiseks maailmas. K. Laasi sõnul vajab sihtasutus selle

võimaluse realiseerimiseks tuge, mis võiks alata Philadelphia näituse 60 000 euro suuruse

rahastusvajaduse lahendamisest. Ta lisas, et põhimõtteline küsimus on, kuidas toetada

algatusi, millel on rahvusvahelised kontaktid juba olemas ja mis vajavad edasiliikumiseks

suhteliselt väikest lisatuge.

Liina Kersna sõnas, et kultuuriminister peaks lähiajal esitama valitsuskabinetile

kultuuriekspordi tegevuskava ning Louis Kahni pärandi tutvustamine võiks sellesse hästi

sobituda. Ta märkis, et poliitiliste otsuste kujunemiseks on vaja laiemat ühiskondlikku

arusaamist Kahni rollist ja panusest. L. Kersna sõnul võib kavandatav film sellele oluliselt

kaasa aidata, eriti juhul, kui selle linastumisest kujuneb Eestis eraldi sündmus. Ta tunnustas

sihtasutust senise töö eest pärandi tutvustamisel ning rõhutas vajadust teadlikkuse

suurendamiseks jätkata.

Madis Kallas tõi esile võimaluse kasutada täiendavaid kontakte Ameerika Ühendriikides,

sealhulgas asjaolu, et Eesti kõrgeimaks välisesindajaks USA-s saab endine Kuressaare

linnapea. Tema sõnul võiks see aidata luua seoseid Washingtoni ja Philadelphia sündmuste

vahel. M. Kallas rõhutas ka Saaremaa valla panust: vald on hoidnud Louis Kahni keskuse

võimaliku asukohana väärtuslikku krunti staadioni kõrval, mere ääres ja lossivaatega alal.

Tema hinnangul sobib see paik nii Saaremaa kui ka Eesti vaates keskuse jaoks ainulaadselt

hästi ning krundi reserveerimine näitab valla sisulist toetust algatusele.

Liina Kersna küsis, milline võiks olla kavandatava Louis Kahni keskuse igapäevane tegevus.

Ta märkis, et keskus võiks kujuneda arhitektuurseks maamärgiks, mida külastatakse ka hoone

enda pärast, ning pakkuda käelisi tegevusi ja võimalust anda seal välja Kahni auhinda.

Urmo Raus selgitas, et keskusesse on kavandatud ligikaudu 140-kohaline saal

konverentsideks, kinoõhtuteks ja kontsertideks ning näituse- ja ateljeepinnad. Ruume saaks

kasutada ka valla vajadusteks. Ühe võimalusena tõi ta esile Eesti Arhitektuurikeskuse

tugevama sidumise Saaremaaga või selle kolimise keskusesse, mis annaks majale püsiva

kasutaja. Keskus võiks olla seotud ka Kuressaarest algava roheraja või matkateega ning kanda

ökoloogilist mõõdet.

Karl Laas täiendas, et keskuse igapäevase tegevuse küsimust on arutatud ka Saaremaa vallas.

Tegemist ei oleks üksnes kohaliku keskusega, vaid rahvusvahelise ulatusega paigaga, mille

tegevus tugineks seminaridele, konverentsidele, ülikoolide koostööle ja

üliõpilasprogrammidele. Saaremaal on tugev ajalooline ja pärandiline kihistus, kuid puudub

rahvusvaheline modernse kultuuri ja arhitektuurifilosoofiaga seotud vaatamisväärsus. Kahni

6

keskus võiks selle lünga täita ning siduda Saaremaa 20. sajandi ja tänapäevase kultuurilooga.

Haridusliku mõõtmena tõi K. Laas esile valguse käsitlemise, sealhulgas Saaremaa valguse

tajumise arhitektuuris, ning joonistamise ja käelise tunnetuse tutvustamise nooremale

põlvkonnale.

K. Laas lisas, et keskuse oluline osa oleks Louis Kahni loomingut tutvustav

püsiekspositsioon. Tema sõnul on Šveitsi Vitra keskus koostanud Kahni loomingust suure

rahvusvahelise rändnäituse koos makettidega ning teoreetiliselt võiks seda Saaremaal alaliselt

eksponeerida. Ta rõhutas, et maailmas on olemas ulatuslik Kahni-huviliste kogukond,

mistõttu võiks keskuse valmimine tuua Saaremaale rahvusvahelist arhitektuurihuvilist

publikut.

Mari-Liis Vunder lisas, et üliõpilastööd on aidanud mõtestada, milline võiks keskus olla.

Osa töödest lähtus täpsest lähteülesandest, osa jättis küsimuse avatumaks ning tõi esile

erinevaid käsitlusi loodusest, valgusest ja võimalikust kasutusest. Tema sõnul on nende ideede

läbivaatamine oluline ka arhitektuurikonkursi ettevalmistamisel, sealhulgas keskuse mahu ja

aastaringse toimimise kavandamisel.

Liina Kersna sõnul võiks keskus tuua valdkonnast huvitatud inimesi Eestisse ja Saaremaale

ning suurendada ühiskondlikku teadlikkust Kahni pärandist. Ta tõi esile, et erinevalt Arvo

Pärdist ei ole Louis Kahn Eesti ühiskonnas laialt tuntud, mistõttu tuleb tema lugu teadlikult

tutvustada ja Eestile omasemaks muuta.

Kadri Tali küsis Saaremaale kavandatava saali suuruse ja kasutuse kohta. Tema sõnul eeldab

rahvusvaheline koostöö sobivaid ruume ning oluline on teada, millise publikumahuga

seminaride, konverentside ja muusikasündmuste korraldamisel arvestatakse.

Karl Laas vastas, et saali lõplik suurus selgub enne rahvusvahelist arhitektuurikonkurssi.

Ülikoolidele antud esialgses lähteülesandes arvestati ligikaudu 140 kohaga, kuid sihtasutus

teadvustab, et Saaremaal võib olla vajadus ka suurema, 350–500-kohalise kontserdi- või

konverentsisaali järele. Ta viitas muu hulgas Saaremaa ooperipäevade ruumivajadusele.

Urmo Raus täpsustas, et suur kontserdisaal ei ole keskuse peamine prioriteet. Keskust

nähakse pigem ökonoomse ja ökoloogilise ehitisena, mille energiavajadus oleks võimalikult

väike. Ta lisas, et oluline osa võiks olla residentuuril või ametikorteril, mis võimaldaks

keskuse juhil või kutsutud külalistel kohapeal elada ja töötada.

U. Raus rõhutas ka Louis Kahni tugevat tähendust Aasias, eriti Indias ja Bangladeshis, kus

tema loomingut ja õpetust tuntakse ning austatakse laialt. Ta tõi esile, et Kahni pärand võiks

avada Eestile kontakte ka India arhitektuuriringkondades ning pakkuda täiendavat

rahvusvahelist koostöövõimalust.

Liina Kersna küsis kavandatava filmi linastumisaja kohta.

Karl Laas vastas, et PÖFF toimub novembri lõpus ning film on tehniliselt valmis.

Kadri Tali sõnul on rahvusvaheliseks koostööks vaja kohta, kus saab korraldada konverentse

ja seminare ning kuhu inimestel on põhjust tulla. Ta lisas, et oluline on mõelda ka

lisaväärtustele ja sellele, kuidas külastaja keskuseni jõuab. K. Tali küsis, kas 140-kohaline

seminariruum on sellise eesmärgi jaoks piisav või jääb see pigem klassiruumi mõõtu.

Karl Laas selgitas, et 140-kohaline saal oli ülikoolidele antud esialgne lähteülesanne ning

lõplikku suurust ei tuleks selle arvuga piirata. Tema sõnul on Louis Kahni huviliste võrgustik

rahvusvaheliselt ulatuslik ning Saaremaa vallaga on kaardistatud ka kohalikke vajadusi,

sealhulgas katusega püsiruumi vajadust Saaremaa ooperipäevade ja teiste sündmuste jaoks. K.

Laas lisas, et suurem saal võiks keskuse tegevustega täituda ning ajaloolises keskkonnas

paiknev ruum oleks atraktiivne, nagu näitavad ka Arvo Pärdi keskuse ja Ukuaru keskuse

7

kogemused.

Ingrid Mald täiendas, et keskuse visioon ei ole suunatud massiüritustele, vaid regulaarsele

huvi- ja külastajavoole, mida toetavad Kuressaare asukoht, Saaremaa eripära, arhitektuurne

keskkond ja sisuline programm. Tema sõnul võiks käeline ateljee ning Louis Kahni

loominguga seotud tegevused anda keskusele erilise väärtuse. I. Mald märkis, et

rahvusvahelised näited kinnitavad ka keskustest eemal paiknevate kultuuripaikade

tõmbejõudu ning Kuressaare pakub eriti väljaspool kõrghooaega head keskkonda

mitmepäevaseks süvenemiseks ja mõttevahetuseks.

Urmo Raus lisas, et keskuse üks põhiväärtusi võiks olla intiimne mõõde ja süvenemist

võimaldav arutelu, sarnaselt Arvo Pärdi keskuse loogikale. Tema sõnul ei peaks keskus olema

suunatud suurtele konverentsidele, vaid pigem rahvusvahelistele kohtumistele, seminaridele ja

arhitektuurifilosoofilisele mõttevahetusele. U. Raus rõhutas, et püsiv ja sügav kultuurivahetus

võib olla mõjusam kui üksikud suured festivalid ning Louis Kahni keskus võiks kujuneda

eraldumise ja rahvusvahelise arutelu paigaks.

Liina Kersna võttis arutelu kokku, märkides, et komisjon mõistab sihtasutuse eesmärki

tutvustada rahvusvaheliselt Eestist pärit inimesi, kes on maailmas olulise jälje jätnud. Ta

rõhutas, et kultuuri tutvustamine maailmas on lisaks kultuurivahetusele oluline ka julgeoleku

seisukohalt, sest tuntus ja kultuurilised sidemed aitavad vajaduse korral toetust kiiremini

leida. L. Kersna sõnul annab Louis Kahni loomingu paiknemine Ameerika Ühendriikides

Eestile võimaluse tugevdada kultuurisidemeid olulise liitlasega.

L. Kersna pidas inspireerivaks Kuressaarde kavandatava Louis Kahni keskuse visiooni

õppekeskuse, püsiekspositsiooni, arhitektuurse vaatamisväärsuse ja sügavate mõttevahetuste

paigana. Ta märkis, et komisjon võtab kaasa Philadelphia näituse 60 000 euro suuruse

rahastusvajaduse ning püüab võimaluse korral aidata leida kontakte ja lahendusi. L. Kersna

tänas sihtasutuse esindajaid senise vabatahtliku töö eest Louis Kahni pärandi tutvustamisel

Eestis ja maailmas.

Kadri Tali sõnul peab kavandatava keskuse visioon olema selge ning siduma erinevaid

kultuurivaldkondi. Tema sõnul ei tohiks keskus jääda üksnes kitsale sihtrühmale suunatud

ekspositsiooni- või õppepaigaks. Oluline on arvestada ka ruumide akustilist kvaliteeti ning

võimalust pakkuda väärtust nii silmale, kõrvale, kätele kui ka vaimule, nagu seda teeb Arvo

Pärdi keskuse saal.

Liina Kersna märkis, et 60 000 euro suurune toetus Eesti ja Ameerika Ühendriikide

kultuurikoostöö tugevdamiseks on põhimõtteliselt oluline küsimus, kuid Välisministeeriumi

võimalusi tuleks täpsustada.

Madis Kallas tõi esile vajaduse siduda kavandatav keskus tugevamalt ülikoolidega, et tagada

hoone aastaringne kasutus ja sisuline tegevus. Tema sõnul võiks ülikoolide kohalolek aidata

hoida keskust elavana septembrist maini ning pakkuda püsivat kasutust ka väljaspool

turismihooaega. M. Kallas märkis, et keskuste elushoidmine on keeruline kogu Eestis ning

selleks on vaja püsivat funktsiooni, mitte üksnes hooajalisi sündmusi.

Margit Sutropi sõnul on mitmeidsarnaseid kultuuri- ja väliseesti algatusi ning väiksegi

riikliku toetuse leidmine kõigile on keeruline. Louis Kahni keskuse elujõulisus sõltub

eelkõige selgest funktsioonist ja sellest, kuidas hoonet igapäevaselt elavana hoida. M. Sutrop

tunnustas sihtasutuse õhinapõhist panust, kuid tõdes, et materiaalne pool on keeruline.

Liina Kersna tänas arutelus osalejaid ning lõpetas päevakorrapunkti käsitlemise.

8

3. Info ja muud küsimused

Liina Kersna sõnas, et 16. juunil 2026 toimub Riigikogu ja Eesti Teaduste Akadeemia

ürituste sarja „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“ neljas kohtumine, mille fookus on

teadmusmahuka majanduse valikud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Louis Isiadore Kahn 1901-1974

Yale University Art Gallery 1974 ees

Louis I. Kahn – Major Awards and

Honorary Distinctions

1953 – Fellow of the American Institute of Architects (FAIA)

1963 – Honorary Professorship / Honorary Degree,

Politecnico di Milano (Italy) – Awarded together with Alvar

Aalto and Kenzo Tange

1964 – Member, National Institute of Arts and Letters (USA)

1968 – Member, American Academy of Arts and Sciences

1971 – AIA Gold Medal (American Institute of Architects)

1972 – RIBA Royal Gold Medal (Royal Institute of British

Architects)Academic Honors and Distinctions

1947–1957 – Professor of Architecture, Yale University

(international academic recognition)

1957–1974 – Professor of Architecture, University of

Pennsylvania

https://www.google.com/maps/d/u/0/viewer?mid=1IkVqrjMC5jDpE4MobMs4H

MHsq0tmqu4&ll=49.41130519484788%2C-11.18779155172183&z=3

Kahn väitis sageli, et tema soontes

voolab vähemalt 25 protsenti “head

Eesti verd” ja nimetas alati oma

sünnipaigana Eestit, mitte

Venemaad, nagu mõnikord ekslikult

on väidetud.

August E. Komendant

18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga

What does a brick want to be? … I ask the brick what it wants, and it says to me, I like an arch.

Even a room which must be dark needs at least a crack of light to know how dark it is.

Design is not making beauty, beauty emerges from selection, affinities, integration, love.

A great building must begin with the unmeasurable, must go through measurable means when it is

being designed and in the end must be unmeasurable.

The sun never knew how great it was until it struck the side of a building.

Architecture is the thoughtful making of spaces.

The street is a room by agreement.

Every building is a house of institutions.

Silence and light are the parents of architecture.

A room is not a room without natural light.

taust

2006 Kahni päevad Kuressaares

2011 LKESA loomine

2021 Kahni 120 sünniaastapäeva tähistamine

2022 - 2024 Norra EEA projektct, AHO, ETH Zürich, TalTech

2026 USA 250, Kahn 125, LKEF 15

struktuur asutajad Eesti Arhitektide Liit

Eesti Arhitektuurikeskus

nõukogu Ingrid Mald, Esinaine, Eesti Arhitektide Liidu Direktor

Urmo Raus, Aseesimees, kunstnik, literaat

Raivo Puusepp, arhitekt

Katri Gailit, kommunikatsiooniekspert

Kristjan Järvi, helilooja ja dirigent

Kristiina Reidolv, Eesti Arhitektuurikeskuse Direktor

Tiina Lokk, PÖFF asutaja

Karl Laas

[email protected]

+ 372 53 468 213

Mari-Liis Vunder

[email protected]

+ 372 56229926

Juhatus

Louis Kahni pärandi tutvustamine

kodu- ja välismaal

Louis Kahni Keskuse loomine

Saaremaale, Kuressaarde

Interdistsiplinaarse platvormi

pakkumine kultuuriliseks dialoogiks ja

akadeemiliseks koostööks seonduvalt

Louis Kahni pärandiga

eesmärgid

varasemad Helen Sildna, Villu Veski, Ülar Mark, Toivo Tammik

AHO – Oslo School of Architecturem, Norway

ETH Zürich, Switzerland

Alvar Aalto Foundation, Finland

rahvusvaheline

koostöö

Media

Wallpaper - 05.11.2025 https://www.wallpaper.com/architecture/louis-kahn-guide

Sirp - 24.01.2026 https://www.sirp.ee/algused-oigemini-algusesse-naasmine/

Monocle - 02.02.2026 https://monocle.com/design/architecture/new-louis-kahn-centre-student-led-design/

KAHN 125 Eestis

▪ Saaremaa, Kuressaare Town

Hall and Town Gallery

▪ Exhibition 7.09 – 10.10.2026

▪ Kahni ja Aalto eramajad

▪ Seminar 18.09.26

https://www.imdb.com/news/ni65437231/

IMDB STATUS: https://www.imdb.com/title/tt37280404/

Algused. Beginnings

Konverents ja

näitusKuressaare.

Hetkel Riigikogus

12.09.25

photos: Valmar

Voolaid

US250

Ajalooline taust: https://en.wikipedia.org/wiki/Carpenters%27_Hall

Philadelphia Carpenter House, Näitusekoht

US250

ETH Zürich, 11.2025

Kuressaare makett,

Kahni Keskuse

asendiplaaniks

photos: Urmo Raus

Plaan 2026

USA

▪ Avasündmus 30.October 2026

▪ Näitus 30.10.26 – 16.01.27

▪ Louis Kahni juured ja Paralleel

Eestiga ning kaasaegne Eesti

arhitektuur

▪ Algne plaan: Philadelphia, New

York, Washington

vajadused

USA 250 raames Eesti väärikas

esindamine, sündmused Eestis

Joy Will Prevail eeltutvustus ja tele-

dokumentaal

Kahni Keskuse konkursi ettevalmistus

https://louiskahn.org/blogi/kahn-125-kava

https://www.facebook.com/LouisKahnCentre

Louis Kahni Eesti SA

Louis Kahn Estonia Foundation

Asutatud 02.03.2011

Kursi tänav 3, Tallinn 10415

Põhja-Tallinna linnaosa,, Harju maakond, Eesti

[email protected] https://www.louiskahn.org/

+372 53468213 +372 56229926

registrikood: 90010315

Arveldusarve: SWEDBANK AS, IBAN: EE042200221052277644

SWIFT kood/BIC: HABAEE2

Louis I. Kahn Centre, goals:

Introduction and popularization of

Kahn legacy as a source of human

creativity and international

collaboration

Conference and cinema area

Permanent exhibition

Temporary exhibitoon

Workshop spaces

Activity area

structure

founders Estonian Association of Architects

Estonian Centre of Architecture

council Ingrid Mald, Chairwoman, director of Estonian Association of Architects

Urmo Raus, Vice Chairman, artist

Raivo Puusepp, architect

Katri Gailit, communication expert

Kristjan Järvi, conductor

Kristiina Reidolv, director of Estonian Centre of Architecture

Tiina Lokk, Film Director, Black Nights Film Festival

Karl Laas

[email protected]

+ 372 53 468 213

Mari-Liis Vunder

[email protected]

+ 372 56229926

board

Presenting the legacy of Louis I. Kahn

at home and abroad

Creation of Louis I. Kahn Center in

Saaremaa, Kuressaare

To provide an interdisciplinary

platform for cultural dialogue and

academic collaboration

goals