Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected]

Teie 22.06.2026 nr 2-5/26-01311, RIIGIKOGU/26-0753/-2T Meie 03.07.2026 nr 8-2/4921

Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE) kohta Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 edastas Riigikogu

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Meelis Kiili, Leo Kunnase, Alar Lanemani,

Vladimir Arhipovi, Enn Eesmaa, Peeter Tali, Priit Sibula ja Anti Poolametsa 18. juunil 2026 algatatud

kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE). Eelnõu eesmärk on luua kohtute

seaduses õiguslik alus Riigikaitsekohtu kui põhiseaduse § 148 lõikes 2 nimetatud erikohtu

moodustamiseks.

Justiits- ja Digiministeerium ei toeta eelnõud. Ministeeriumi hinnangul ei ole eelnõus piisavalt

põhjendatud vajadust luua olemasoleva kohtusüsteemi kõrvale uus erikohus. Eelnõu seletuskirjast ei

selgu veenvalt, millist konkreetset probleemi kehtivas kohtukorralduses kavandatav regulatsioon

lahendaks ega miks ei oleks võimalik sama eesmärki saavutada olemasoleva kohtusüsteemi raames.

Samuti ei nähtu seletuskirjast, miks ei oleks eesmärgi saavutamiseks piisavad olemasolevate kohtute

spetsialiseerumine, kohtunike täiendõpe või muud organisatsioonilised meetmed.

Kehtiv kohtute seadus sisaldab juba kohtukorralduse erisusi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohtute

seaduse 5¹. peatükis. Lisaks näeb seadus ette erinevad mehhanismid kohtusüsteemi töö paindlikuks

korraldamiseks, sealhulgas kohtuasjade suunamise teise sama astme kohtusse ning muud

õigusemõistmise korrakohast toimimist toetavad meetmed. Seadusandja on seega juba loonud

õiguslikud võimalused kohtute töövõime säilitamiseks ja töökoormuse ümberkorraldamiseks

erakorralistes olukordades. Eelnõu materjalidest ei nähtu veenvalt, et kriisi- ja sõjaaja õigusemõistmise

tagamiseks oleks vajalik luua olemasoleva kohtusüsteemi kõrvale uus erikohus.

Eelnõu tõstatab küsimusi ka kavandatava Riigikaitsekohtu koha ja rolli kohta kohtusüsteemis. Kuigi

eelnõu kohaselt tegutseb Riigikaitsekohus esimese astme erikohtuna, on selle pädevus määratletud

üksnes üldise pädevusvaldkonna kaudu ning seletuskirja kohaselt tuleb täpsem regulatsioon kujundada

tulevikus vastuvõetavate menetlusseadustega. Samuti ei nähtu eelnõust terviklikku lahendust

kohtumenetluse ülesehitusele tervikuna, sealhulgas sellele, milline oleks Riigikaitsekohtu suhe kõrgema

astme kohtutega, kuidas toimuks kohtulahendite edasikaebamine ning kuidas oleks korraldatud

prokuratuuri, uurimisasutuste ja kaitse osalemine nende kohtuasjade menetlemisel, mis kuuluksid

Riigikaitsekohtu pädevusse. Samal ajal nähtub seletuskirjast, et Riigikaitsekohtu tegevuseks vajalik

menetlusõiguslik raamistik tuleb alles välja töötada.

Eelnõu rakendamise mõju kohtusüsteemile ei ole samuti piisavalt hinnatud. Eelnõu ühe eesmärgina

tuuakse välja tavakohtute koormuse vähendamine kriisi- ja sõjaajal, kuid samal ajal nähakse ette, et

Riigikaitsekohtu kohtunikud nimetatakse olemasolevate kohtute kohtunike hulgast ning nende

2

töökoormust tavakohtutes vähendatakse. Seega ei kaasne eelnõuga täiendava kohtunikeressursi

loomist, vaid olemasoleva kohtunikeressursi ümberjaotamine.

Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on eelnõus seatud eesmärgid saavutatavad olemasoleva

kohtusüsteemi edasiarendamise kaudu. 02.07.2026 kuulutati välja kohtute seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus (kohtumenetluse kiirendamine, 854 SE), millega nähakse ette kohtunike valmisoleku

suurendamine erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks koolituse ning spetsialiseerumise kaudu.

Seadusandja on seega sama eesmärgi saavutamiseks juba pidanud põhjendatuks olemasoleva

kohtusüsteemi tugevdamist kohtunike koolituse ja spetsialiseerumise kaudu, mitte uue erikohtu loomist.

Ettepaneku koostamisel on arvestatud ka Kaitseministeeriumi seisukohtadega, milles on samuti juhitud

tähelepanu eelnõu rakendamisega seotud praktilistele ja süsteemsetele küsimustele.

Tulenevalt eelnevast teeb Justiits- ja Digiministeerium ettepaneku Vabariigi Valitsusel kohtute

seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE) mitte toetada.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Karl-Erik Ansmann 58877900 [email protected]