2. juuli 2026

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia arvamus täitemenetluse seadus3ku muutmise seaduse eelnõu (võlgniku sissetuleku ares3mise korra muutmine) väljatöötamiskavatsuse kohta

MTÜ FinanceEstonia (edaspidi: FinanceEstonia) esitab käesolevaga seisukoha täitemenetluse seadus=ku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta.

FinanceEstonia on Ees= finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Ees= finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste ekspor=. Seisame selle eest, et Ees=sse tekiks uusi finantsvaldkonna eFevõFeid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökoh= ning kohalik kapitaliturg pakuks Ees= eFevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat eFevõtet.

FinanceEstonia toetab üldiselt VTK eesmärke muuta täitemenetlus lihtsamaks ja arusaadavamaks ning täitemenetlust senisega võrreldes rohkem automa=seerida. Samas näeme automa=seerimise juures ka teatud riske.

VTK selgituste kohaselt soovitakse pakutud muudatustega vähendada ka vaidlusi ning täitemenetluse osaliste töö- ja halduskoormust, samu= muuta sissetuleku ares=mine paremini digitaalselt hallatavaks. Eeltoodu on FinanceEstonia hinnangul iga= tervitatav ja arusaadav, kuid samas leiame, et VTK-s esile toodud meetmed kipuvad jääma liiga võlgniku keskseks. Seega leiame, et VTK vajab täiendavat analüüsi ja tasakaalustamist, eelkõige sissenõudjate õiguste kaitse seisukohalt.

I Krediidiasutuste seisukoht

FinanceEstonia liikmeks olevad krediidiasutused osalevad täitemenetlustes sissenõudjatena või arvelduskontode ares=misak=de tehnilise täideviijatena.

2. juuli 2026

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Sissenõudjana on krediidiasutuse eesmärk täitemenetluses võimalikult efek=ivselt ja tulemuslikult nõue rahuldatud saada. SeetõFu oleksid iga= tervitatavad kõik meetmed, mis täitemenetluse tegelikku toimivust, st sissenõudjate nõuete rahuldamist suurendavad.

Krediidiasutuse kui arvelduskontode ares=misak=de tehnilise täitja huvides on, et seaduslik raamis=k oleks võlgnikele võimalikult selge ja lihtsas= arusaadav. Panga poole pöörduvad ares=tud arvelduskontode omanikud igapäevaselt mitmete küsimustega, lootes, et pank saab nende täiteasjade ja ares=dega seonduvaid asjaolusid muuta või tühistada. Tegelikkuses saab pank olla aga vaid tehniline täitja, miFe sisuline otsustaja ning kõikides oma täiteasja puudutavates sisulistes küsimustes tuleb võlgnikul pöörduda kohtutäituri poole. Pank, olles ares=misak=de tehniline täitja, ei oma pädevust hinnata või vastata võlgnike täitemenetluse üksikasju puudutavatele küsimustele. Kohtutäitur seevastu peab ares=misak=s andma pangale selge instruktsiooni, millist summat või milliste reeglite järgi ares=da.

Probleemkohtadena võib välja tuua:

1) astmelisele sissetuleku ares9mise süsteemile üleminek (VTK punkt 3.2)

See eFepanek on kogu reformi kõige põhimõFelisem muudatus ja peaks potentsiaalselt olema kõige kasulikum nii menetluse osapooltele kui ka pankadele. Esmalt on kõige olulisem garanteerida, et pank ei hakka defineerima „sissetulekut“ ega eristama kontole laekuvatest summadest sissetulekut ja muid laekumisi. Ares=misakt peab olema taaskord pangale (ka võlgnikule) üheselt mõistetav ja üheselt tehniliselt täidetav. Seaduses tuleb selgelt fikseerida kohtutäituri ainuõigus ja -kohustus määrata ares=tava sissetuleku summa või selle arvutamise reegel ning edastada see pangale täitmiseks. Panga vastutus peab piirduma üksnes selle instruktsiooni korrektse tehnilise täitmisega.

Kuid erandite (nt ela=snõude kõrgem protsent) haldamine muudab arvutusloogika keeruliseks ja mitmetahuliseks, väheneb automa=seerimisest saadav kasu. Näiteks, kui kontole laekub summa X, millest osa on ela=sraha ja osa palk, siis peab olema selgelt ja ühemõFeliselt arusaadav, kuidas peab pank ares=misprotsen= rakendama.

Oluline on ka määratleda, kuidas toimub üleminek vanalt süsteemilt uuele. Hetkel jääb arusaamatuks, kas vanad ares=d muudetakse ja asendatakse uutega ühekorraga. See

2. juuli 2026

3 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tähendab omakorda suurt halduskoormuse kasvu pankades. Uuele süsteemile üleminekuga võib kaasneda ka infosüsteemide muutmise vajadus.

2) Võlgniku konto ares9mise korra täpsustamine (VTK punkt 3.3.3)

Kohtutäituri kohustus ares= andmeid regulaarselt (10 tööpäeva jooksul) ajakohastada on tervitatav, ent sõltub kohtutäituri kohusetundest. Kui kohtutäitur ei uuenda andmeid õigeaegselt, kuvab pank kliendile aegunud infot. Klient aga pöördub oma kaebusega reeglina panga, miFe kohtutäituri poole. See suurendab pangale klienditeeninduse koormust ning võib tekitada põhjendamatut mainekahju.

Enamas= on täitmisel olevad nõuded ajas kasvavad (nt lisanduvate viiviste arvelt). Eelduslikult ei soovita reformi käigus panna kohtutäituritele ja pankadele kohustust ares= andmete ajakohastamiseks ainuüksi lisanduva viivise korral. Eel=ngimus ajakohastamiseks peaks ikkagi olema laekumine sissenõudmisel oleva nõude rahuldamiseks, misjärel oleks põhjust kohtutäituril ares= andmeid uuendada. Vastasel korral tegeleksid kohtutäiturid ja pangad massiivse ja kuluka andmevahetusega ilma, et ares=misest mingit sisulist tulemit oleks ning kontol ares=tud summa suurus võlgnikule tegelikult korda läheks.

Ares=vaba summa tagamine üksnes ühel võlgniku kontol on samu= selgust loov muudatus. Panga jaoks on krii=line, et see otsus ja korraldus tuleks üheselt ja selgelt kohtutäiturilt. Pank ei tohi saFuda olukorda, kus ta peab ise hakkama "tuvastama", milline on kliendi põhikonto, või lahendama vaidlust, kus klient väidab, et soovis ares=vabastust rakendada teisel kontol.

3) Rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamine (VTK punkt 3.3.4)

Tegemist on muudatusega, mille elluviimine peab olema selge ja pankadele üheselt ares=misak=s määratletud. Nn „üks akt korraga“ põhimõte on pankadele selgemini täidetav, seega muudatused, kus pank peab arvestuskäike tegema mitme ares=misak= täitmiseks, ei saa olla reformi eesmärgiks. Kavandatav erand, mis lubaks mitme ak= täitmist, kui laekuv summa on piisavalt suur, sisaldab mitut =ngimust (a, b, c, d). See loogika on oluliselt keerulisem kui lihtne "üks akt korraga" reegel. Tekib risk, et selle loogika automa=seerimine on keerukas ja vigaderohke. Seega oleme seisukohal, et selle muudatuse rakendamine peab olema väga täpselt pankade jaoks läbi mõeldud ja selgelt reguleeritud.

2. juuli 2026

4 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

4) Muudatused PankrS ja FIMS (VTK punk9d 3.4 ja 3.5)

Panga seisukohast ei saa toetada ideed luua eraldiseisvaid ares=missüsteeme pankro=- või maksejõuetusmenetluse jaoks. Tuleb nõuda ühtse, TMS-is sätestatud korra laiendamist kõigile menetlustele. Mitme erineva süsteemi samaaegne rakendamine erinevates menetlustes suurendab põhjendamatult pankade koormust. On äärmiselt oluline, et panga jaoks oleks protsess ühesugune, sõltumata sellest, kas korralduse andja on kohtutäitur, pankro=haldur või usaldusisik. Pank ei tohi saFuda olukorda, kus ta peab hakkama tõlgendama erinevate seaduste (TMS, PankrS, FIMS) koosmõju.

Oleme seisukohal, et korraldus pangale peab tulema standardsel kujul läbi täitmisregistri, olenemata menetluse liigist. Ees=sse ei tohiks tekkida mitut paralleelset sissetuleku ares=mise süsteemi. Ühtne, selge ja tehniliselt standardiseeritud lähenemine on ainus viis, kuidas tagada protsessi efek=ivsus, vähendada kulusid ja väl=da õiguslikku segadust.

5) Mõjud krediidiasutustele

VTK kirjeldab, et pankadel tekib vajadus kohandada infosüsteeme. See on tõenäoliselt tõene, kuid jätab mulje, justkui oleks peamine takistus pankade poolel. Tegelik ja oluliselt suurem risk on see, et kogu reformi õnnestumine ja pankadele lubatud pikaajaline kasu sõltub täielikult sellest, kas kohtutäiturid ja täitmisregister suudavad toota ja edastada kvaliteetset, standardiseeritud ja masinloetavat infot. Ka pankade parimad automaatsüsteemid ei toimi, kui kohtutäiturilt tuleb ares=misak= muudatus vabas vormis teks=na või vigaste andmetega ning protsess langeb tagasi kulukale käsitööle.

Mõjuanalüüs keskendub pankade otsestele arendus- ja halduskuludele. Mainimata on aga märkimisväärsed kaudsed kulud, mis kaasnevad nii suure reformiga (kogu organisatsiooni hõlmav koolitusvajadus - klienditeenindajad, juris=d, IT-töötajad, sisemiste protseduuride, juhendmaterjalide uuendamine).

KokkuvõKes - kuigi FinanceEstonia toetab reformi eesmärke ja näeb pikaajalist kasu, oleme seisukohal, et VTK-s on oluliselt alahinnatud reformi elluviimisega seotud lühiajalist kulu, keerukust ja riske pankadele. Lisaks tuleb meie hinnangul fookus viia riigi ja kohtutäiturite kohustusele tagada andmete 100 % nõuetelevastav kvaliteet ja standardiseeritus, sest ilma selleta pole reformi õnnestumine võimalik.

2. juuli 2026

5 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

II Krediidiinkassode seisukoht

FinanceEstonia liikmeks olevad krediidiinkassod osalevad täitemenetlustes peamiselt võlausaldaja ehk sissenõudjatena, kelle eesmärk on täitemenetluses võimalikult efek=ivselt ja tulemuslikult oma nõue rahuldatud saada. SeetõFu oleksid iga= tervitatavad kõik meetmed, mis täitemenetluse tegelikku toimivust, st sissenõudjate nõuete rahuldamist suurendavad.

Kui keh=v TMS näeb eFe, et võlgnikule tuleb jäFa käFe teatud summa ulatuses vahendeid, siis uue süsteemi kohaselt oleks võimalik ares=da kindel protsent võlgniku sissetulekust, sõltuvalt sissetuleku suurusest. Näiteks võiks ares=misele kuuluda 10% sissetulekust, mis vastab palga alammäärale või jääb sellest allapoole, 30% sissetulekust, mis jääb ühe ja kahe alampalga vahele, ning 50% suuremast sissetulekust. Ela=se sissenõudmise puhul oleks protsent suurem, tagamaks ela=se nõude efek=ivsemat sissenõudmist. Näiteks juhul, kui võlgniku sissetulek jääb palga alammäärast allapoole või võrdub sellega (seisuga 01.04.2026 – 946 eurot), peetaks võlgnevuste kaFeks kinni 10% sissetulekust ehk kuni 94,60 eurot kuus ning ülejäänud summa jääks võlgniku ja tema ülalpeetavate vajaduste katmiseks.

Meie hinnangul muutub sellise regulatsiooni puhul võlausaldajate nõuete lõplik täitmine üsna keeruliseks, kuivõrd väga suur osa elanikkonnast teenib sissetulekut, mis jääb allapoole palga alammäära või vähemalt on see sissetulekuks, mida ametlikult näidatakse.

Enne täitemenetluse algust on võlausaldaja tavaliselt andnud võlgnikule mitmeid võimalusi kohustuse tasumiseks ja kokkulepete sõlmimiseks, reeglina on läbitud ka inkassomenetlus, mille jooksul on võlgnikuga suheldud ja selgitatud nii jooksvat olukorda kui ka tasumata jätmise tagajärgi (sh hagimenetluse ja täitemenetluse korda ja kulusid). Hagiavalduste lahendamine kohtus toimub tavapäraselt pikema perioodi kui ühe aasta jooksul. Alles pärast aastatepikkust menetlust, mis kulub kohtulahendi saamisele ja jõustumisele, asutakse seda sundtäitma. Seega on võlgniku täitemenetlusse jõudmine väga pikkajaline protsess, mille jooksul on võlgnikule antud mitmeid võimalusi korrastada oma majanduslikku tausta, kuid selle asemel otsustavad võlgnikud sageli oma sissetulekuid varjata. Võlgnikud, kes on teadlikult otsustanud

2. juuli 2026

6 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

seadusevastase käitumise kasuks, kasutavad ilmselt ära ka „võimalusi“, mida VTK neile pakub.

Seega esineb meie hinnangul risk, et osa VTK-ga pakutud meetmetest võivad suure tõenäosusega avaldada hoopis vastupidist tulemust. Ei saa välistada, et ka need võlgnikud, kes seni ei ole oma tegelikku sissetulekut varjanud, võivad asuda seda uue regulatsiooni jõustudes tegema, kuna seadusevastane käitumine ja sissenõudjate õiguste rikkumine ei too neile kaasa nega=ivseid tagajärgi, vastupidi, jätab neile käFe rohkem rahalisi vahendeid enda äraelatamiseks.

Hetkel keh=va regulatsiooni alusel võib küll tekkida vaidluskoh= võlgniku sissetuleku ares=mise osas, kuid võlgnevuste täielik tasumine on siiski tõenäolisem, kuivõrd paljud võlgnikud ares=mist vaidlustama ei lähe. Leiame, et pigem peaks uue regulatsiooni puhul olema prioriteediks leida võimalusi, kuidas võlgnevus kohtutäituri juures kiiremini ja tõhusamalt tasutud saab, miFe aga võlgnikele piiramatu kaitse pakkumine.

Juhime tähelepanu, et võlgniku ak=ivsust täitemenetluses eeldatakse, millele on Riigikohus mitmekordselt tähelepanu juh=nud. Selleks on sätestatud kohtutäituritele selgitamiskohustus, teavitamiskohustus, käFesaadavus ja ame=alase kõlblikkuse eeldused. Reeglina mo=veerib sissetuleku ares=mine võlgnikku osalema täitemenetluses ak=ivselt, suhtlema kohtutäituriga, et tegeleda oma võlgadega. Juhul, kui sissetuleku ares=mist soovitakse muuta formaalseks, kus võlgnikuga ei pea suhtlema, kus võlgnik ei pea olema ak=ivne ja kus kõiki otsuseid tehakse võlgniku asemel kohtutäituri poolt, siis süsteemi läbipaistvuse tagamiseks tuleks sellist põhimõtet rakendada kogu täitemenetluses iga võlgniku vara ja/või õiguse ares=misel. Sellise lähenemise tagamiseks tuleb võlgniku/sissenõudja/kolmandate isikute kaebeõigust oluliselt piirata ja absoluutselt formaalsete ja automa=seeritud protsesside puhul välistada. Juhul, kui formaalseks ja automaatseks muutub ainult sissetuleku ares=mine, siis põhjendaks see uusi tõlgendusi ja ka vaidlusi, milles võidakse tugineda analoogia rakendamisele ka muude võlgniku vara/õiguste ares=misel.

Leiame, et uus süsteem ei pruugi tõsta võlgniku mo=vatsiooni töötada seaduslikult ning oma sissetulekut miFe varjada. Võlgnik, kes on heauskne, tasub oma võlgnevust järjepidevalt igal juhul, kuid prak=ka näitab paraku, et võlgnike äärmiselt halb maksekäitumine ja vara varjamine on pigem reegel. Taolise süsteemi ülesehitamine pigem soodustab sissetuleku varjamist ning vähendab võlausaldaja võimalusi

2. juuli 2026

7 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

sissenõutavaks muutunud raha käFesaamiseks. Oleme seisukohal, et kui võlgnik püsib ametlikul tööturul ja ei kao varjatud majandusse, on suurem tõenäosus, et laekumised jätkuvad korrapäraselt ning nõue saab lõpuks tegelikult täidetud. Võlgnike ametlikul tööturul hoidmine ei saa aga toimuda võlausaldajate arvelt.

Üldjuhul on võlgnikud orienteeritud oma kohustustest vabanema lootuses, et nõue aegub ning selleks soodustatakse olukorda iga= – piiratud ares=mise võimalused, ebamõistlikult lühike täitedokumendi aegumistähtaeg jne.

VTK kohaselt on põhiküsimus selles, kas Ees= täitesüsteem võiks muutuda nu=kamaks, diferentseeritumaks ja tulemuslikumaks. Uue süsteemi kasuks räägib see, et see võib aidata vähendada varjatud töötamise s=imuleid, hoida võlgnikku ametlikul tööturul, lihtsustada menetluse prak=list läbiviimist ning suurendada pikaajalise täitmise tõenäosust. Sellisel juhul ei oleks tegemist võlgnikukeskse järeleandmisega, vaid täitemenetluse toimimise loogika uuendamisega viisil, mis teenib paremini nii sissenõudja, võlgniku kui ka riigi huve.

Oleme seisukohal, et täitesüsteem ei ole koht, mis saaks või peakski teenima kõikide huve, seda ei saa juhtuda juba puhtalt täitesüsteemi erinevate huvide tõFu - sissenõudja soovib raha, võlgnik ei soovi raha maksta ja riik soovib saada kaudset maksustatud tulu. Peame seetõFu oluliseks analüüsida ka võlgnevuste juurpõhjuseid, mis on pigem seotud riigi sotsiaalse ja majandusliku olukorraga, kus täitemenetlus on üksnes tagajärg. Lisaks, juhul kui siiski kaaluda VTK-s väljapakutut, siis peaks pikendama täitedokumendi aegumistähtaega 30 aasta peale, et tagada võlausaldajatele reaalne võimalus oma nõuded rahuldatud saada.

Mõjud krediidiinkassole

Kavandatav reform toob suure tõenäosusega kaasa: igakuise laekumise vähenemise, täitmise kestuse pikenemise (kuni 1,5–2 korda), rahavoo aeglustumise ja prognoositavuse vähenemise, inflatsiooni mõju suurenemise pika täitmisperioodi tõFu.

Dokumendis on märgitud, et täitemenetlus muutub sissenõudja jaoks prognoositavamaks, kuid jääb ebaselgeks, millisele analüüsile või andmetele see väide tugineb. Käesoleva kava põhjal näib olevat reformi eesmärk jäFa võlgnikule rohkem sissetulekut, kuid sellega kaasneb paratamatult sissenõudjate laekumiste vähenemine

2. juuli 2026

8 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

ning täitemenetluse oluline pikenemine, mis ei suurenda sissenõudja vaatest prognoositavust. Vastupidi, reformi nega=ivne mõju langeb peamiselt sissenõudjatele.

Samu= jääb mulje, et täitemenetlus muudetakse võlgniku jaoks mugavamaks, mis on ka otseselt dokumendis välja toodud, samas kui sissenõudjate olukord halveneb. SeetõFu teeme alljärgnevad eFepanekud.

Seaduses tuleks sätestada, et aegumine peatub, kui võlgnik viibib vangistuses, täidab ajateenistust, on töövõimetu, viibib välisriigis, kus nõude sissenõudmine ei ole teostatav. Aegumise peatumine peab hõlmama ka EL-i väliseid riike ja olukordi, kus puudub riikidevaheline koostöö ja sissetulekut ei saa piiriüleselt ares=da. Väl=da olukorda, kus võlgnik saab sisuliselt kohustustest vabaneda vahetades elukohariiki.

Kui ela=snõue „neelab“ oma prioriteetsuse tõFu kogu ares=tava sissetuleku, siis peaks teiste nõuete aegumine peatuma või pikenema. Samu= tuleks kehtestada maksimaalne aegumise peatumise periood (nt 3–5 aastat), et väl=da ebaproportsionaalseid olukordi. Aegumine ei peaks peatuma, kui võlgnik varjab sissetulekut või kasutab skeeme kohustustest kõrvalehoidumiseks. Võimalusel tuleks kehtestada ka minimaalse kuumakse suurus (nt 30–50 €), et tagada vähemalt osaline laekumine.

Arvestades täitemenetluse eeldatavat pikenemist teeme eFepaneku kaaluda täitemenetluse tähtaja pikendamist või tähtajatu mudeli taastamist (nagu varasemalt keh=s). See aitaks vähendada olukordi, kus nõue aegub enne tegelikku täitmist.

Enne eelnõu koostamist on väl=matult vajalik põhjalik ja kvan=ta=ivne mõjuanalüüs, kus tuleb käsitleda vähemalt sissenõudjate rahavoo muutust enne ja pärast reformi, nõuete täitmise keskmist kestust, ela=snõuete mõju muude nõuete täitmisele, aegumise riski suurenemist, käitumuslikke muutusi (nt ametliku töötamise kasv, varjamise vähenemine). Ilma sellise analüüsita on oht, et lühiajalised laekumised vähenevad, täitemenetlus pikeneb, aegumise risk kasvab ilma et oleks võimalik hinnata, kas pikaajaline posi=ivne mõju neid nega=ivseid tagajärgi tasakaalustab.

KokkuvõKes oleme seisukohal, et VTK on oma olemuselt pigem ideede / suundade kogum, kuid puudub eelnev põhjalik analüüs, millele tuginedes oleks võimalik usaldusväärselt hinnata kavandatavate muudatuste tegelikku posi=ivset mõju. Leiame, et ilma andmepõhise analüüsita ei ole võimalik prognoosida: sissenõudjate rahavoo muutust, täitemenetluse kestuse pikenemist, aegumise riski suurenemist ega ka reformi

2. juuli 2026

9 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tegelikku mõju menetluse efek=ivsusele tervikuna. SeetõFu on enne reformi elluviimist väl=matult vajalik andmepõhine mõjuanalüüs ning regulatsiooni täiendamine, et tagada tasakaal nii võlgniku kui ka sissenõudja õiguste vahel ja täitemenetluse tegelik efek=ivsus. Ilma aegumise regulatsiooni muutmata on reaalne oht, et suur osa nõuetest ei jõuagi kunagi täieliku täitmiseni.

Lugupidamisega

Kaarel Ots, FinanceEstonia juhatuse esimees

Mar=n Länts, FinanceEstonia krediidiandjate ja- vahendajate töögrupi juht

Anu Müürsepp, FinanceEstonia tegevjuht

2. juuli 2026

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia arvamus täitemenetluse seadus3ku muutmise seaduse eelnõu (võlgniku sissetuleku ares3mise korra muutmine) väljatöötamiskavatsuse kohta

MTÜ FinanceEstonia (edaspidi: FinanceEstonia) esitab käesolevaga seisukoha täitemenetluse seadus=ku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta.

FinanceEstonia on Ees= finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Ees= finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste ekspor=. Seisame selle eest, et Ees=sse tekiks uusi finantsvaldkonna eFevõFeid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökoh= ning kohalik kapitaliturg pakuks Ees= eFevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat eFevõtet.

FinanceEstonia toetab üldiselt VTK eesmärke muuta täitemenetlus lihtsamaks ja arusaadavamaks ning täitemenetlust senisega võrreldes rohkem automa=seerida. Samas näeme automa=seerimise juures ka teatud riske.

VTK selgituste kohaselt soovitakse pakutud muudatustega vähendada ka vaidlusi ning täitemenetluse osaliste töö- ja halduskoormust, samu= muuta sissetuleku ares=mine paremini digitaalselt hallatavaks. Eeltoodu on FinanceEstonia hinnangul iga= tervitatav ja arusaadav, kuid samas leiame, et VTK-s esile toodud meetmed kipuvad jääma liiga võlgniku keskseks. Seega leiame, et VTK vajab täiendavat analüüsi ja tasakaalustamist, eelkõige sissenõudjate õiguste kaitse seisukohalt.

I Krediidiasutuste seisukoht

FinanceEstonia liikmeks olevad krediidiasutused osalevad täitemenetlustes sissenõudjatena või arvelduskontode ares=misak=de tehnilise täideviijatena.

2. juuli 2026

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Sissenõudjana on krediidiasutuse eesmärk täitemenetluses võimalikult efek=ivselt ja tulemuslikult nõue rahuldatud saada. SeetõFu oleksid iga= tervitatavad kõik meetmed, mis täitemenetluse tegelikku toimivust, st sissenõudjate nõuete rahuldamist suurendavad.

Krediidiasutuse kui arvelduskontode ares=misak=de tehnilise täitja huvides on, et seaduslik raamis=k oleks võlgnikele võimalikult selge ja lihtsas= arusaadav. Panga poole pöörduvad ares=tud arvelduskontode omanikud igapäevaselt mitmete küsimustega, lootes, et pank saab nende täiteasjade ja ares=dega seonduvaid asjaolusid muuta või tühistada. Tegelikkuses saab pank olla aga vaid tehniline täitja, miFe sisuline otsustaja ning kõikides oma täiteasja puudutavates sisulistes küsimustes tuleb võlgnikul pöörduda kohtutäituri poole. Pank, olles ares=misak=de tehniline täitja, ei oma pädevust hinnata või vastata võlgnike täitemenetluse üksikasju puudutavatele küsimustele. Kohtutäitur seevastu peab ares=misak=s andma pangale selge instruktsiooni, millist summat või milliste reeglite järgi ares=da.

Probleemkohtadena võib välja tuua:

1) astmelisele sissetuleku ares9mise süsteemile üleminek (VTK punkt 3.2)

See eFepanek on kogu reformi kõige põhimõFelisem muudatus ja peaks potentsiaalselt olema kõige kasulikum nii menetluse osapooltele kui ka pankadele. Esmalt on kõige olulisem garanteerida, et pank ei hakka defineerima „sissetulekut“ ega eristama kontole laekuvatest summadest sissetulekut ja muid laekumisi. Ares=misakt peab olema taaskord pangale (ka võlgnikule) üheselt mõistetav ja üheselt tehniliselt täidetav. Seaduses tuleb selgelt fikseerida kohtutäituri ainuõigus ja -kohustus määrata ares=tava sissetuleku summa või selle arvutamise reegel ning edastada see pangale täitmiseks. Panga vastutus peab piirduma üksnes selle instruktsiooni korrektse tehnilise täitmisega.

Kuid erandite (nt ela=snõude kõrgem protsent) haldamine muudab arvutusloogika keeruliseks ja mitmetahuliseks, väheneb automa=seerimisest saadav kasu. Näiteks, kui kontole laekub summa X, millest osa on ela=sraha ja osa palk, siis peab olema selgelt ja ühemõFeliselt arusaadav, kuidas peab pank ares=misprotsen= rakendama.

Oluline on ka määratleda, kuidas toimub üleminek vanalt süsteemilt uuele. Hetkel jääb arusaamatuks, kas vanad ares=d muudetakse ja asendatakse uutega ühekorraga. See

2. juuli 2026

3 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tähendab omakorda suurt halduskoormuse kasvu pankades. Uuele süsteemile üleminekuga võib kaasneda ka infosüsteemide muutmise vajadus.

2) Võlgniku konto ares9mise korra täpsustamine (VTK punkt 3.3.3)

Kohtutäituri kohustus ares= andmeid regulaarselt (10 tööpäeva jooksul) ajakohastada on tervitatav, ent sõltub kohtutäituri kohusetundest. Kui kohtutäitur ei uuenda andmeid õigeaegselt, kuvab pank kliendile aegunud infot. Klient aga pöördub oma kaebusega reeglina panga, miFe kohtutäituri poole. See suurendab pangale klienditeeninduse koormust ning võib tekitada põhjendamatut mainekahju.

Enamas= on täitmisel olevad nõuded ajas kasvavad (nt lisanduvate viiviste arvelt). Eelduslikult ei soovita reformi käigus panna kohtutäituritele ja pankadele kohustust ares= andmete ajakohastamiseks ainuüksi lisanduva viivise korral. Eel=ngimus ajakohastamiseks peaks ikkagi olema laekumine sissenõudmisel oleva nõude rahuldamiseks, misjärel oleks põhjust kohtutäituril ares= andmeid uuendada. Vastasel korral tegeleksid kohtutäiturid ja pangad massiivse ja kuluka andmevahetusega ilma, et ares=misest mingit sisulist tulemit oleks ning kontol ares=tud summa suurus võlgnikule tegelikult korda läheks.

Ares=vaba summa tagamine üksnes ühel võlgniku kontol on samu= selgust loov muudatus. Panga jaoks on krii=line, et see otsus ja korraldus tuleks üheselt ja selgelt kohtutäiturilt. Pank ei tohi saFuda olukorda, kus ta peab ise hakkama "tuvastama", milline on kliendi põhikonto, või lahendama vaidlust, kus klient väidab, et soovis ares=vabastust rakendada teisel kontol.

3) Rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamine (VTK punkt 3.3.4)

Tegemist on muudatusega, mille elluviimine peab olema selge ja pankadele üheselt ares=misak=s määratletud. Nn „üks akt korraga“ põhimõte on pankadele selgemini täidetav, seega muudatused, kus pank peab arvestuskäike tegema mitme ares=misak= täitmiseks, ei saa olla reformi eesmärgiks. Kavandatav erand, mis lubaks mitme ak= täitmist, kui laekuv summa on piisavalt suur, sisaldab mitut =ngimust (a, b, c, d). See loogika on oluliselt keerulisem kui lihtne "üks akt korraga" reegel. Tekib risk, et selle loogika automa=seerimine on keerukas ja vigaderohke. Seega oleme seisukohal, et selle muudatuse rakendamine peab olema väga täpselt pankade jaoks läbi mõeldud ja selgelt reguleeritud.

2. juuli 2026

4 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

4) Muudatused PankrS ja FIMS (VTK punk9d 3.4 ja 3.5)

Panga seisukohast ei saa toetada ideed luua eraldiseisvaid ares=missüsteeme pankro=- või maksejõuetusmenetluse jaoks. Tuleb nõuda ühtse, TMS-is sätestatud korra laiendamist kõigile menetlustele. Mitme erineva süsteemi samaaegne rakendamine erinevates menetlustes suurendab põhjendamatult pankade koormust. On äärmiselt oluline, et panga jaoks oleks protsess ühesugune, sõltumata sellest, kas korralduse andja on kohtutäitur, pankro=haldur või usaldusisik. Pank ei tohi saFuda olukorda, kus ta peab hakkama tõlgendama erinevate seaduste (TMS, PankrS, FIMS) koosmõju.

Oleme seisukohal, et korraldus pangale peab tulema standardsel kujul läbi täitmisregistri, olenemata menetluse liigist. Ees=sse ei tohiks tekkida mitut paralleelset sissetuleku ares=mise süsteemi. Ühtne, selge ja tehniliselt standardiseeritud lähenemine on ainus viis, kuidas tagada protsessi efek=ivsus, vähendada kulusid ja väl=da õiguslikku segadust.

5) Mõjud krediidiasutustele

VTK kirjeldab, et pankadel tekib vajadus kohandada infosüsteeme. See on tõenäoliselt tõene, kuid jätab mulje, justkui oleks peamine takistus pankade poolel. Tegelik ja oluliselt suurem risk on see, et kogu reformi õnnestumine ja pankadele lubatud pikaajaline kasu sõltub täielikult sellest, kas kohtutäiturid ja täitmisregister suudavad toota ja edastada kvaliteetset, standardiseeritud ja masinloetavat infot. Ka pankade parimad automaatsüsteemid ei toimi, kui kohtutäiturilt tuleb ares=misak= muudatus vabas vormis teks=na või vigaste andmetega ning protsess langeb tagasi kulukale käsitööle.

Mõjuanalüüs keskendub pankade otsestele arendus- ja halduskuludele. Mainimata on aga märkimisväärsed kaudsed kulud, mis kaasnevad nii suure reformiga (kogu organisatsiooni hõlmav koolitusvajadus - klienditeenindajad, juris=d, IT-töötajad, sisemiste protseduuride, juhendmaterjalide uuendamine).

KokkuvõKes - kuigi FinanceEstonia toetab reformi eesmärke ja näeb pikaajalist kasu, oleme seisukohal, et VTK-s on oluliselt alahinnatud reformi elluviimisega seotud lühiajalist kulu, keerukust ja riske pankadele. Lisaks tuleb meie hinnangul fookus viia riigi ja kohtutäiturite kohustusele tagada andmete 100 % nõuetelevastav kvaliteet ja standardiseeritus, sest ilma selleta pole reformi õnnestumine võimalik.

2. juuli 2026

5 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

II Krediidiinkassode seisukoht

FinanceEstonia liikmeks olevad krediidiinkassod osalevad täitemenetlustes peamiselt võlausaldaja ehk sissenõudjatena, kelle eesmärk on täitemenetluses võimalikult efek=ivselt ja tulemuslikult oma nõue rahuldatud saada. SeetõFu oleksid iga= tervitatavad kõik meetmed, mis täitemenetluse tegelikku toimivust, st sissenõudjate nõuete rahuldamist suurendavad.

Kui keh=v TMS näeb eFe, et võlgnikule tuleb jäFa käFe teatud summa ulatuses vahendeid, siis uue süsteemi kohaselt oleks võimalik ares=da kindel protsent võlgniku sissetulekust, sõltuvalt sissetuleku suurusest. Näiteks võiks ares=misele kuuluda 10% sissetulekust, mis vastab palga alammäärale või jääb sellest allapoole, 30% sissetulekust, mis jääb ühe ja kahe alampalga vahele, ning 50% suuremast sissetulekust. Ela=se sissenõudmise puhul oleks protsent suurem, tagamaks ela=se nõude efek=ivsemat sissenõudmist. Näiteks juhul, kui võlgniku sissetulek jääb palga alammäärast allapoole või võrdub sellega (seisuga 01.04.2026 – 946 eurot), peetaks võlgnevuste kaFeks kinni 10% sissetulekust ehk kuni 94,60 eurot kuus ning ülejäänud summa jääks võlgniku ja tema ülalpeetavate vajaduste katmiseks.

Meie hinnangul muutub sellise regulatsiooni puhul võlausaldajate nõuete lõplik täitmine üsna keeruliseks, kuivõrd väga suur osa elanikkonnast teenib sissetulekut, mis jääb allapoole palga alammäära või vähemalt on see sissetulekuks, mida ametlikult näidatakse.

Enne täitemenetluse algust on võlausaldaja tavaliselt andnud võlgnikule mitmeid võimalusi kohustuse tasumiseks ja kokkulepete sõlmimiseks, reeglina on läbitud ka inkassomenetlus, mille jooksul on võlgnikuga suheldud ja selgitatud nii jooksvat olukorda kui ka tasumata jätmise tagajärgi (sh hagimenetluse ja täitemenetluse korda ja kulusid). Hagiavalduste lahendamine kohtus toimub tavapäraselt pikema perioodi kui ühe aasta jooksul. Alles pärast aastatepikkust menetlust, mis kulub kohtulahendi saamisele ja jõustumisele, asutakse seda sundtäitma. Seega on võlgniku täitemenetlusse jõudmine väga pikkajaline protsess, mille jooksul on võlgnikule antud mitmeid võimalusi korrastada oma majanduslikku tausta, kuid selle asemel otsustavad võlgnikud sageli oma sissetulekuid varjata. Võlgnikud, kes on teadlikult otsustanud

2. juuli 2026

6 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

seadusevastase käitumise kasuks, kasutavad ilmselt ära ka „võimalusi“, mida VTK neile pakub.

Seega esineb meie hinnangul risk, et osa VTK-ga pakutud meetmetest võivad suure tõenäosusega avaldada hoopis vastupidist tulemust. Ei saa välistada, et ka need võlgnikud, kes seni ei ole oma tegelikku sissetulekut varjanud, võivad asuda seda uue regulatsiooni jõustudes tegema, kuna seadusevastane käitumine ja sissenõudjate õiguste rikkumine ei too neile kaasa nega=ivseid tagajärgi, vastupidi, jätab neile käFe rohkem rahalisi vahendeid enda äraelatamiseks.

Hetkel keh=va regulatsiooni alusel võib küll tekkida vaidluskoh= võlgniku sissetuleku ares=mise osas, kuid võlgnevuste täielik tasumine on siiski tõenäolisem, kuivõrd paljud võlgnikud ares=mist vaidlustama ei lähe. Leiame, et pigem peaks uue regulatsiooni puhul olema prioriteediks leida võimalusi, kuidas võlgnevus kohtutäituri juures kiiremini ja tõhusamalt tasutud saab, miFe aga võlgnikele piiramatu kaitse pakkumine.

Juhime tähelepanu, et võlgniku ak=ivsust täitemenetluses eeldatakse, millele on Riigikohus mitmekordselt tähelepanu juh=nud. Selleks on sätestatud kohtutäituritele selgitamiskohustus, teavitamiskohustus, käFesaadavus ja ame=alase kõlblikkuse eeldused. Reeglina mo=veerib sissetuleku ares=mine võlgnikku osalema täitemenetluses ak=ivselt, suhtlema kohtutäituriga, et tegeleda oma võlgadega. Juhul, kui sissetuleku ares=mist soovitakse muuta formaalseks, kus võlgnikuga ei pea suhtlema, kus võlgnik ei pea olema ak=ivne ja kus kõiki otsuseid tehakse võlgniku asemel kohtutäituri poolt, siis süsteemi läbipaistvuse tagamiseks tuleks sellist põhimõtet rakendada kogu täitemenetluses iga võlgniku vara ja/või õiguse ares=misel. Sellise lähenemise tagamiseks tuleb võlgniku/sissenõudja/kolmandate isikute kaebeõigust oluliselt piirata ja absoluutselt formaalsete ja automa=seeritud protsesside puhul välistada. Juhul, kui formaalseks ja automaatseks muutub ainult sissetuleku ares=mine, siis põhjendaks see uusi tõlgendusi ja ka vaidlusi, milles võidakse tugineda analoogia rakendamisele ka muude võlgniku vara/õiguste ares=misel.

Leiame, et uus süsteem ei pruugi tõsta võlgniku mo=vatsiooni töötada seaduslikult ning oma sissetulekut miFe varjada. Võlgnik, kes on heauskne, tasub oma võlgnevust järjepidevalt igal juhul, kuid prak=ka näitab paraku, et võlgnike äärmiselt halb maksekäitumine ja vara varjamine on pigem reegel. Taolise süsteemi ülesehitamine pigem soodustab sissetuleku varjamist ning vähendab võlausaldaja võimalusi

2. juuli 2026

7 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

sissenõutavaks muutunud raha käFesaamiseks. Oleme seisukohal, et kui võlgnik püsib ametlikul tööturul ja ei kao varjatud majandusse, on suurem tõenäosus, et laekumised jätkuvad korrapäraselt ning nõue saab lõpuks tegelikult täidetud. Võlgnike ametlikul tööturul hoidmine ei saa aga toimuda võlausaldajate arvelt.

Üldjuhul on võlgnikud orienteeritud oma kohustustest vabanema lootuses, et nõue aegub ning selleks soodustatakse olukorda iga= – piiratud ares=mise võimalused, ebamõistlikult lühike täitedokumendi aegumistähtaeg jne.

VTK kohaselt on põhiküsimus selles, kas Ees= täitesüsteem võiks muutuda nu=kamaks, diferentseeritumaks ja tulemuslikumaks. Uue süsteemi kasuks räägib see, et see võib aidata vähendada varjatud töötamise s=imuleid, hoida võlgnikku ametlikul tööturul, lihtsustada menetluse prak=list läbiviimist ning suurendada pikaajalise täitmise tõenäosust. Sellisel juhul ei oleks tegemist võlgnikukeskse järeleandmisega, vaid täitemenetluse toimimise loogika uuendamisega viisil, mis teenib paremini nii sissenõudja, võlgniku kui ka riigi huve.

Oleme seisukohal, et täitesüsteem ei ole koht, mis saaks või peakski teenima kõikide huve, seda ei saa juhtuda juba puhtalt täitesüsteemi erinevate huvide tõFu - sissenõudja soovib raha, võlgnik ei soovi raha maksta ja riik soovib saada kaudset maksustatud tulu. Peame seetõFu oluliseks analüüsida ka võlgnevuste juurpõhjuseid, mis on pigem seotud riigi sotsiaalse ja majandusliku olukorraga, kus täitemenetlus on üksnes tagajärg. Lisaks, juhul kui siiski kaaluda VTK-s väljapakutut, siis peaks pikendama täitedokumendi aegumistähtaega 30 aasta peale, et tagada võlausaldajatele reaalne võimalus oma nõuded rahuldatud saada.

Mõjud krediidiinkassole

Kavandatav reform toob suure tõenäosusega kaasa: igakuise laekumise vähenemise, täitmise kestuse pikenemise (kuni 1,5–2 korda), rahavoo aeglustumise ja prognoositavuse vähenemise, inflatsiooni mõju suurenemise pika täitmisperioodi tõFu.

Dokumendis on märgitud, et täitemenetlus muutub sissenõudja jaoks prognoositavamaks, kuid jääb ebaselgeks, millisele analüüsile või andmetele see väide tugineb. Käesoleva kava põhjal näib olevat reformi eesmärk jäFa võlgnikule rohkem sissetulekut, kuid sellega kaasneb paratamatult sissenõudjate laekumiste vähenemine

2. juuli 2026

8 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

ning täitemenetluse oluline pikenemine, mis ei suurenda sissenõudja vaatest prognoositavust. Vastupidi, reformi nega=ivne mõju langeb peamiselt sissenõudjatele.

Samu= jääb mulje, et täitemenetlus muudetakse võlgniku jaoks mugavamaks, mis on ka otseselt dokumendis välja toodud, samas kui sissenõudjate olukord halveneb. SeetõFu teeme alljärgnevad eFepanekud.

Seaduses tuleks sätestada, et aegumine peatub, kui võlgnik viibib vangistuses, täidab ajateenistust, on töövõimetu, viibib välisriigis, kus nõude sissenõudmine ei ole teostatav. Aegumise peatumine peab hõlmama ka EL-i väliseid riike ja olukordi, kus puudub riikidevaheline koostöö ja sissetulekut ei saa piiriüleselt ares=da. Väl=da olukorda, kus võlgnik saab sisuliselt kohustustest vabaneda vahetades elukohariiki.

Kui ela=snõue „neelab“ oma prioriteetsuse tõFu kogu ares=tava sissetuleku, siis peaks teiste nõuete aegumine peatuma või pikenema. Samu= tuleks kehtestada maksimaalne aegumise peatumise periood (nt 3–5 aastat), et väl=da ebaproportsionaalseid olukordi. Aegumine ei peaks peatuma, kui võlgnik varjab sissetulekut või kasutab skeeme kohustustest kõrvalehoidumiseks. Võimalusel tuleks kehtestada ka minimaalse kuumakse suurus (nt 30–50 €), et tagada vähemalt osaline laekumine.

Arvestades täitemenetluse eeldatavat pikenemist teeme eFepaneku kaaluda täitemenetluse tähtaja pikendamist või tähtajatu mudeli taastamist (nagu varasemalt keh=s). See aitaks vähendada olukordi, kus nõue aegub enne tegelikku täitmist.

Enne eelnõu koostamist on väl=matult vajalik põhjalik ja kvan=ta=ivne mõjuanalüüs, kus tuleb käsitleda vähemalt sissenõudjate rahavoo muutust enne ja pärast reformi, nõuete täitmise keskmist kestust, ela=snõuete mõju muude nõuete täitmisele, aegumise riski suurenemist, käitumuslikke muutusi (nt ametliku töötamise kasv, varjamise vähenemine). Ilma sellise analüüsita on oht, et lühiajalised laekumised vähenevad, täitemenetlus pikeneb, aegumise risk kasvab ilma et oleks võimalik hinnata, kas pikaajaline posi=ivne mõju neid nega=ivseid tagajärgi tasakaalustab.

KokkuvõKes oleme seisukohal, et VTK on oma olemuselt pigem ideede / suundade kogum, kuid puudub eelnev põhjalik analüüs, millele tuginedes oleks võimalik usaldusväärselt hinnata kavandatavate muudatuste tegelikku posi=ivset mõju. Leiame, et ilma andmepõhise analüüsita ei ole võimalik prognoosida: sissenõudjate rahavoo muutust, täitemenetluse kestuse pikenemist, aegumise riski suurenemist ega ka reformi

2. juuli 2026

9 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tegelikku mõju menetluse efek=ivsusele tervikuna. SeetõFu on enne reformi elluviimist väl=matult vajalik andmepõhine mõjuanalüüs ning regulatsiooni täiendamine, et tagada tasakaal nii võlgniku kui ka sissenõudja õiguste vahel ja täitemenetluse tegelik efek=ivsus. Ilma aegumise regulatsiooni muutmata on reaalne oht, et suur osa nõuetest ei jõuagi kunagi täieliku täitmiseni.

Lugupidamisega

Kaarel Ots, FinanceEstonia juhatuse esimees

Mar=n Länts, FinanceEstonia krediidiandjate ja- vahendajate töögrupi juht

Anu Müürsepp, FinanceEstonia tegevjuht