Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 19.06.2026 nr 2-5/26-01308;

RIIGIKOGU/26-0750/-2T

Meie 03.07.2026 nr 2-3/2255-2

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse

eelnõule 970 SE vastuskiri

Riigikogu liikmete algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE)

eesmärgiks on keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil

munakanade pidamine puuris ning sätestada, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist ei tohi

munakanade pidamisega alustamisel nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puure.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab kanade heaolu parandamise eesmärki.

Samas nähtub seletuskirjas esitatud mõjuanalüüsist, et kavandatava muudatusega kaasnevad

olulised majandus- ja konkurentsimõjud, mis eeldavad täiendavat analüüsi ning riskide

põhjalikumat käsitlemist.

1. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata mõju ettevõtjatevahelisele konkurentsile ja

analüüsida muudatustega kaasnevaid tagajärgi

Munakanade puuris pidamise keeld oleks majanduslikult tasakaalustatud eelkõige juhul, kui

see kehtiks ühtlaselt Euroopa Liidu riikides või vähemalt peamistes naaberriikides. Seletuskirja

kohaselt ei ole Lätis ja Leedus samaväärset keeldu kehtestatud ning Eesti toodab ligikaudu 0,2%

Euroopa Liidu munatoodangust. Eesti tootjad tegutsevad seetõttu hinnakujunduses piiratud

mõjuga turuosalisena ning sõltuvad ühisturu hinnasurvest. See asjaolu on oluline regulatsiooni

vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel.

Seletuskirjas esitatud andmete kohaselt on munadega isevarustatuse tase Eestis alla 60% ning

sõltuvus impordist, eelkõige Lätist, Leedust ja Poolast, on märkimisväärne. Kavandatav

muudatus võib viia olukorrani, kus kodumaise alternatiivsel pidamisviisil toodetud munade

osakaalu kasv ei pruugi katta turuvajadust ning suureneb odavamate importmunade osakaal.

See võib vähendada kohalike tootjate turuosa ning halvendada nende investeerimisvõimekust.

Seletuskirjas hinnatakse investeeringute kogumahuks ligikaudu 25–30 miljonit eurot.

Arvestades, et sektori kogukasum 2022. aasta andmetel oli 426 tuhat eurot, on investeeringute

maht võrreldes sektori kasumlikkusega märkimisväärne. Teeme ettepaneku koostada täiendav

kvantitatiivne stsenaariumianalüüs, mis käsitleks mõju Eesti tootmismahule ja turuosale

perioodil 2027–2035, impordimahu ja hinnasurve võimalikku kasvu, isevarustatuse taseme

muutust ning sektori finantsvõimekust kavandatavate investeeringute tegemiseks.

Seletuskiri viitab tarbijate kasvavale nõudlusele alternatiivsel pidamisviisil toodetud munade

järele. Teeme ettepaneku hinnata, mil määral turg juba suunab ettevõtjaid vabapidamisele ning

2

milline on realistlik arengutrend lähiaastatel ilma täiendava regulatiivse sekkumiseta.

Lisaks on Eesti suurimad munatootjad – Dava Foods Estonia AS, Eesti Muna OÜ, OÜ Linnu

Talu ja OÜ Sanlind – allkirjastanud hea tahte deklaratsiooni, millega võtsid kohustuse minna

hiljemalt 2035. aastaks üle puurivabadele pidamisviisidele.1 Arvestades, et nimetatud ettevõtted

toodavad valdava osa Eestis toodetavatest kanamunadest, teeme ettepaneku täiendavalt

kaaluda, kas eesmärgi saavutamiseks on vältimatult vajalik regulatiivne keeld või on võimalik

saavutada soovitud tulemus sektori kokkuleppeliste ja turupõhiste lahenduste kaudu.

2. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata mõju teistele toiduvaldkondadele ja tarneahelale

Kavandatav muudatus mõjutab kaudselt teisi toidutootmise ettevõtjaid, kuna kanamunad on

oluline sisend mitmetes toidutoodetes. Kohaliku tooraine hinnatõus või tootmismahu ajutine

vähenemine võib suurendada survet kasutada välismaiseid odavamaid mune või munatooteid.

Kuigi seletuskirjas käsitletakse mõju toiduainetööstusele, ei sisalda see detailset kvantitatiivset

hinnangut muudatuse mõjule toidutööstuse kulustruktuurile, lõpptoodete hinnatasemele ega

tarneahelate toimimisele. Teeme ettepaneku täpsustada mõjuanalüüsi, sealhulgas hinnata mõju

väiksematele töötlejatele, kelle kulustruktuur on hinnatundlikum.

3. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata eelnõu proportsionaalsust ja alternatiivseid

lahendusvariante

Seletuskirjas on esitatud proportsionaalsuse analüüs ning kavandatud järelhindamine hiljemalt

2030. aastaks. Samas ei nähtu seletuskirjast, et munakanade puuris pidamise keelustamisele

oleks eelnenud alternatiivsete lahendusvariantide võrdlev analüüs.

Arvestades muudatuse ulatust ning selle mõju ettevõtlusvabadusele ja omandi kasutamisele,

teeme ettepaneku viia läbi täiendav mõju- ja riskianalüüs. Eelkõige vajab täiendamist

alternatiivsete lahendusvariantide võrdlev analüüs, keelu ajastuse paindlikkuse hindamine ning

täiendavate riskimaandusmeetmete kaalumine. See võimaldaks tagada muudatuse

proportsionaalsuse ning tasakaalu loomade heaolu, ettevõtjate konkurentsivõime ja Eesti

toidujulgeoleku vahel.

Eeltoodust tulenevalt ei saa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetada algatatud

eelnõu 970 SE ning peab vajalikuks täiendava mõju- ja riskianalüüsi läbiviimist enne eelnõu

vastuvõtmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Regina Karumaa +372 5305 3756

[email protected]

1 Eesti suurimad munatootjad allkirjastasid pidulikult kokkuleppe üleminekuks puurivabadele tootmisviisidele

hiljemalt 2035. aastaks | EPKK