Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 01.06.2026 nr 1.2-2/50-1;

SOM/26-0653/-1K

Meie 03.07.2026 nr 2-3/1964-2

Eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud sotsiaalminister

Täname võimaluse eest anda tagasisidet sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõule. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium tunnustab eelnõu üldist eesmärki muuta

erihoolekandeteenuste taotlemise, hindamise ja suunamise protsessi lihtsamaks ning vähendada

halduskoormust. Samas vajavad mõned eelnõust ja seletuskirjast tulenevad küsimused eelkõige

rakendatavuse ja regulatsiooni sujuva toimimise tagamiseks täpsustamist, mistõttu

kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega.

1. Töövõimetoetuse arvestamine omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel

Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetava sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 74 lõike 6 teine lause

sätestab, et kui isiku tulu suurus muutub peale suunamisotsuse väljastamist, siis

Sotsiaalkindlustusamet otsustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise ümber pärast tulu

suuruse muutumist - see puudutab muu hulgas olukorda, kus muutub töövõime staatus ja sellest

tulenevalt töövõimetoetuse suurus. Sellest tulenevalt on vajalik täpsustada töövõimetoetuse

arvestamise põhimõtteid omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel, sellega seotud õiguslikke

tagajärgi ning isiku teavitamisega seonduvat, samuti võimalikku andmevahetust Eesti

Töötukassaga.

1.1. Töövõime staatuse muutuse arvestamine kalendrikuu jooksul

Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu üheselt, kuidas arvestatakse töövõimetoetuse teoreetilist

suurust juhul, kui isiku töövõime staatus muutub kalendrikuu jooksul (nt osalisest puuduvaks

või vastupidi). Palume täpsustada, kas sellisel juhul lähtutakse ühest staatusest kogu

arvestuskuu lõikes või nähakse ette erireegel staatuse muutumise kuu kohta.

1.2. Töövõime staatuse muutusest teavitamata jätmise õiguslikud tagajärjed

Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole ka üheselt arusaadav, milline on õiguslik tagajärg juhul, kui

isik ei teavita töövõime staatuse muutusest viivitamata. Seletuskirjast nähtub, et sellisel juhul

võib omaosaluse puudujääva osa hüvitamine jääda ajutiselt vale arvestusaluse põhjal

määratuks, kuid eelnõu ja seletuskiri ei täpsusta, kas ja kuidas toimub võimaliku enamhüvitise

2

ümberarvestus või tagasinõue. Palume seda eelnõus või seletuskirjas täpsustada.

1.3. Isiku teavitamine teavitamiskohustusest

Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas teavitatakse isikut kohustusest anda

Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teada töövõime staatuse muutusest või muudest

omaosaluse puudujääva osa hüvitamist mõjutavatest asjaoludest. Palume täpsustada, kas vastav

teave antakse isikule näiteks suunamisotsuses, eraldi teatises või muul menetluse käigus

arusaadaval viisil.

1.4. Andmevahetus Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti vahel

Palume hinnata automaatse andmevahetuse võimalikkust Eesti Töötukassa ja

Sotsiaalkindlustusameti vahel töövõimetoetuse saamise, selle lõpetamise ning töövõime

staatuse muutuse andmete osas. Tegemist on riiklikes registrites olemas olevate andmetega ning

automaatne infovahetus aitaks vähendada isiku teavitamiskoormust ja toetaks halduskoormuse

vähendamist.

2. Viidete korrastamine tööharjutuse teenuse osas

Eelnõu § 1 punktiga 11 jäetakse SHS § 70 lõikest 8 välja viide Eesti Töötukassa tööharjutuse

teenusele, kuna Eesti Töötukassa ei osuta enam alates 1. jaanuarist 2026. a tööharjutuse teenust.

Juhime tähelepanu, et ka SHS § 63 lõige 2 punkt 1 sisaldab viidet tööharjutuse teenusele.

Palume viited tööharjutuse teenusele seaduses läbivalt korrastada.

3. Teenuseosutajaga lepingu sõlmimisest keeldumise alused

Palume kaaluda sätte täiendamist selliselt, et Sotsiaalkindlustusametil oleks õigus keelduda

teenuseosutajaga lepingu sõlmimisest ka juhul, kui teenuseosutaja ametile teadaolevalt ei täida

õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis on seotud erihoolekandeteenuse osutamise tingimuste,

ohutuse ja kvaliteedi tagamisega. Näiteks võiks keeldumise aluseks olla olukord, kus

teenuseosutajal on lahendamata ettekirjutused seoses ehitise ligipääsetavusnõuete,

tuleohutusnõuete või tervisekaitsenõuete rikkumisega. Selliste asjaolude selgitamiseks võiks

Sotsiaalkindlustusametil olla võimalus taotluse menetlemise käigus teha päringuid

asjakohastesse järelevalveasutustesse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Gloria Kiis +372 5354 4276

[email protected]