| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-7/26/72-2 |
| Registreeritud | 03.07.2026 |
| Sünkroonitud | 06.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Justiits- ja Digiministeerium 03.07.2026 nr 5-7/26/72-2
Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn [email protected]
Kaitseministeeriumi seisukoha esitamine kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõule (979 SE)
Riigikantselei 22.06.2026 resolutsiooniga nr 2-5/26-01311 edastati Kaitseministeeriumile
kaheksa Riigikogu liikme 18. juunil algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse
(riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE) palvega edastada seisukoht Justiits- ja Digiministeeriumile.
Juhime tähelepanu, et oleme varasemalt esitanud 16.11.2022 kirjaga nr 5-2/22/4324
Kaitseministeeriumi seisukohad kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõule (719 SE), mis
lükati Riigikogu menetlusest tagasi, kuid jääme endiselt oma seisukohtade juurde ning teeme
ettepaneku jätta esitatud eelnõu Vabariigi Valitsuse toeta järgmistel põhjustel.
Eelnõukohaselt on Riigikaitsekohtu loomise üheks peamiseks eesmärgiks vähendada kriisi- või
sõjaajal tavakohtutele langevat menetluskoormust. Samas näeb eelnõu ette, et Riigikaitsekohtu
kohtunikud määratakse olemasolevate tavakohtute kohtunike hulgast. Sellisel juhul jääb
ebaselgeks, kuidas on võimalik saavutada kavandatud eesmärk, kui Riigikaitsekohtu töö
tagamiseks suunatakse kohtunikud ära nende senistest ametikohustustest. Sisuliselt ei vähene
kohtusüsteemi kogukoormus, vaid toimub kohtunike ümberpaigutamine ühe kohtu töölt teise
kohtu tööle.
Samuti vajab täpsustamist, millistel alustel ja millises olukorras peab tavakohtunik oma
tavapäraste kohtunikuülesannete täitmise katkestama ning asuma täitma Riigikaitsekohtu
kohtuniku ülesandeid. Eelnõust ei selgu, milline organ sellise otsuse teeb, millised on selle
otsuse tegemise kriteeriumid ning kuidas tagatakse samal ajal tavakohtute töö järjepidevus.
Eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud ka ohvitserkohtuniku kvalifikatsiooninõuded. Kuigi
eelnõu kohaselt peab ohvitserkohtunik olema ohvitseri või allohvitseri auastmes (sealhulgas
reservis või erus olev isik), ei tulene eelnõust üheselt, kas temalt eeldatakse õigusalast
kõrgharidust või kohtunikutööks vajalikku õiguslikku pädevust. Arvestades, et kohtumõistmine
eeldab kõrgetasemelist õigusalast kompetentsi ning põhiseaduslike põhimõtete tundmist, tuleks
kvalifikatsiooninõuded seaduses selgelt sätestada.
Täiendavalt tekitab küsimusi eelnõu regulatsioon, mille kohaselt laienevad või säilivad
ohvitserkohtunikule Riigikaitsekohtus osalemise ajal kõik Kaitseväe tegevteenistuses vastavas
auastmes teenivale ohvitserile või allohvitserile ette nähtud sotsiaalsed garantiid. Selgitame, et
tegevteenistujate ning teiste kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised tulenevad kaitseväeteenistuse
seadusest ning neid kohaldatakse üksnes isikutele, kes on Kaitseväega teenistussuhtes,
sealhulgas riigikaitsekohustuse täitmise raames. Eelnõust ei nähtu, et ohvitserkohtunik oleks
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikaitsekohtus ülesandeid täites tegevteenistuses või muus teenistussuhtes Kaitseväega.
Seetõttu vajab selgitamist õiguslik alus, mille alusel talle nimetatud sotsiaalseid garantiisid
kohaldatakse.
Samuti ei ole eelnõust arusaadav, kuidas toimub ohvitserkohtuniku kandidaadi füüsiliste ja
vaimsete nõuete hindamine. Arvestades, et ohvitserkohtunikuks võib olla kuni 63-aastane isik,
tuleb silmas pidada, et selles vanuses ei ole isik enam kaitseväekohustuslane ning tema andmed
on kaitseväekohustuslaste registrist kustutatud. Seetõttu puudub riigil üldjuhul ajakohane
ülevaade isiku tervislikust seisundist ning eelnõus ei ole kirjeldatud mehhanismi, mille alusel
hinnatakse tema sobivust Riigikaitsekohtu ülesannete täitmiseks.
Lisaks jäävad eelnõus sisustamata mitmed mõisted. Näiteks ei ole arusaadav, mida peetakse
silmas kohtunike sõjalise väljaõppe või pädevuse all ning milliseid nõudeid see hõlmab. Samuti
kasutatakse mõistet „ohvitsergrupp“, mis ei ole Eesti õiguses defineeritud ning mille õiguslik
sisu jääb ebaselgeks. Õigusselguse põhimõttest tulenevalt tuleks sellised mõisted seaduses
sisustada või viidata nende õiguslikule alusele.
Täiendavad märkused:
Uue erikohtu loomine muudab kohtusüsteemi ülesehituse keerukamaks ning võib tekitada
õigusselguse probleeme Riigikaitsekohtu ja tavakohtute pädevuse piiritlemisel. Mida rohkem
erikohtuid kohtusüsteemis eksisteerib, seda suurem on oht õigussüsteemi killustumiseks ning
erineva kohtupraktika kujunemiseks. Seetõttu peaks eelnõus olema Riigikaitsekohtu pädevus
määratletud võimalikult täpselt ja üheselt.
Eelnõu kohaselt on teatud juhtudel võimalik kohtulahendit vaidlustada üksnes Riigikohtus,
jättes vahele tavapärase apellatsiooniastme ringkonnakohtus. Selline lahendus vähendab
menetlusosaliste võimalusi kohtulahendi sisuliseks kontrollimiseks ning võib seada küsimärgi
alla õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele ja mitmeastmelisele kohtumenetlusele.
Kuigi ohvitserkohtunike kaasamise eesmärgiks on tagada kohtukoosseisus sõjaline kompetents,
võib selline lahendus mõjutada avalikkuse usaldust kohtuvõimu sõltumatuse vastu. Eelkõige
juhul, kui kohtukoosseisu kuuluvad tegevteenistuses või reservis olevad ohvitserid, võib
tekkida kahtlus, kas kohtulahendid on täielikult sõltumatud sõjalisest juhtimisest või
täitevvõimust. Seetõttu tuleks eelnõus selgelt sätestada sõltumatuse tagamiseks vajalikud
institutsionaalsed ja menetluslikud garantiid.
Samuti määratletakse eelnõus Riigikaitsekohtu pädevus üksnes üldisel tasandil, jättes
konkreetse regulatsiooni tulevikus vastuvõetavate menetlusseaduste lahendada. Selline
lähenemine ei võimalda eelnõu menetlemise ajal hinnata, millised kohtuasjad tegelikult
Riigikaitsekohtu pädevusse kuuluvad ning kas kavandatav lahendus on põhjendatud ja
proportsionaalne.
Tähelepanu väärib ka asjaolu, et Eestis puudub senine praktika, mis näitaks olemasoleva
kohtusüsteemi suutmatust lahendada riigikaitse või julgeolekuga seotud kohtuasju. Seetõttu ei
ole eelnõu seletuskirjast piisavalt selgelt nähtav, miks ei oleks võimalik saavutada sama
eesmärki olemasolevate kohtute spetsialiseerumise, kohtunike täiendõppe või muude
organisatsiooniliste meetmete abil. Enne uue erikohtu loomist tuleks põhjalikumalt analüüsida
alternatiivseid lahendusi ning hinnata nende kulutõhusust ja mõju kohtusüsteemile tervikuna.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas tuleb ka erakorralistes olukordades tagada põhiseadusest
tulenevate kohtumenetluse aluspõhimõtete järgimine, sealhulgas kohtute sõltumatus, süütuse
presumptsioon, kaitseõigus ning õigus õiglasele kohtumenetlusele. Sellest tulenevalt peab
Riigikaitsekohtu menetluskord olema seaduses ammendavalt, selgelt ja etteennustatavalt
reguleeritud ning vastama nii Eesti põhiseaduse kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooni
nõuetele.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse
ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Eelnõu
kohaselt võib riigikaitsekohtunikud ja nn ohvitserkohtunikud valida kaitseväeteenistuses
olevate isikute seast. Kaitseväeteenistust korraldab Kaitsevägi, mis on Vabariigi Valitsusele
alluv valitsusasutus. Kaitseväeteenistuses oleva isiku poolt kohtupidamine on vastuolus
võimude lahususe põhimõttega.
Eelnõu kohaselt antaks loodava riigikaitsekohtu pädevusse mistahes riigikaitset puudutav
teema, mitte ainult sõjalise riigikaitsega seonduv. Riigikaitse laia käsituse kohaselt ei ole
riigikaitse pelgalt sõjalise tegevuse korraldamine vaid erinevate, kogu ühiskonda kaasavate
tegevuste kogum. Riigikaitse lai käsitus ei vastanda üht või teist riigi ülesannet vaid püüab
saavutada tõhusama riigikaitse koostöö, sh vastastikuste võimete kasutamise kaudu. Mistahes
olukorra lahendamine peab olema sündmusepõhine ning riigi reageering kiire, efektiivne ja
proportsionaalne. Sõjalist riigikaitset ei korraldata teistest valdkondadest eraldiseisvana. Selle
vastandamine või kõrgemale seadmine muust ühiskonna toimimisega seotud tegevusest ei aita
kaasa riigikaitse eesmärgi saavutamisele – riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, territoriaalse
terviklikkuse ning põhiseadusliku korra säilimisele. Seega eelnõu jõustumisel võiks tekkida
olukord, kus kaitseväelasest kohtunik arutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
poolt elutähtsa teenuse toimepidevusega ettevõtjale pandud kohustuste õiguspärasust või
Keskkonnaameti poolt määratud riigikaitselise töökohustuse seaduslikkust või hoopis Vabariigi
Valitsuse tegevust riigikaitse korraldamisel. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis
on suunatud kitsalt ühe valitsusasutuse, Kaitseväe, ülesannete täitmisele. Kaitseväe ülesannete
hulgas ei ole õigusmõistmist, vaid ainult kaitseväelise distsipliini järgimise korraldamine. Seega
väljub eelnõuga kavandatav tegevus Kaitseväe pädevusest ning eelnõu jõustumisel tekiks
olukord, kus valitsusasutuse liige (kaitseväelane) otsustab täidesaatva riigivõimu tegevuse
õigupärasuse ja seaduslikkuse üle. Antud juhul on tegemist selge võimude lahususe ja õiglase
kohtupidamise põhimõtete rikkumisega.
Eelnõu kohaselt peab riigikaitsekohtunik ja ohvitserkohtunik olema kaitseväelane ning
ohvitseri auastmes. Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on kaitseväeteenistus kohustuslik
teenistus meessoost isikutele vanuses 18-60. eluaastat. Seega on eelnõu kohaselt välistatud
naissoost isikute asumine riigikaitsekohtuniku ametikohale ilma, et nad võtaks endale
kaitseväekohustuse. Teiseks juhime tähelepanu, et isik ei saa ise otsustada sõjaväelise auastme
saamist. Ohvitseri auastme andmise otsustab Vabariigi President Kaitseväe juhataja
ettepanekul, kui isik on omandanud nõutava hariduse ja läbinud sõjaväelise väljaõppe. Mitte
iga käesoleval ajal kohtunikuna töötav isik ei ole saanud ohvitseri tasemel sõjaväelist
juhtimiskoolitust ning sõjaväelist väljaõpet. Väljaõppele saatmine sõltub omakorda Kaitseväe
võimalustest ja vajadustest, mitte isiku tahtest. Seega on Kaitseväel ja ka Vabariigi Presidendil
võimalik eelnõu jõustumisel esitatud kujul mõjutada kohtunikuks saamist ja kohtunikuks
olemist. Seega on lisaks võimude lahususe põhimõttele võimalik ka võrdse kohtlemise ning
elukutse ja töökoha vaba valiku põhimõtte eiramine.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Kaitseväeteenistus on kohustuslik (riigi)teenistus Kaitseväe koosseisus. Kaitseväeteenistusse
võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. Juhul, kui Kaitseväe juhatajal
puudub võimalus isikuid vastavalt teenistuslikele vajadustele kaitseväeteenistusest vabastada,
on rikutud eelnõuiga ka Kaitseväe juhataja õigust Kaitseväe ainujuhtimisele.
Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et eraldi kohtusüsteemi loomine on omane eelkõige
riikidele, mille relvajõudude püsikoosseis on kümme või enam korda suurem kui rahuaja
ametikohal olevate kaitseväelaste arv, mis tähendab, et kaitseväeteenistust puudutavate
sündmuste (distsiplinaarsüüteod) arv on tunduvalt suurem, kui Eestis. Teisalt on relvajõudude
juures olevate kohtute loomine pigem levinud riikides, kus märkimisväärne osa relvajõudude
koosseisust paikneb väljapool riigi territooriumi. Üldjuhul on teise riigi territooriumil viibivad
välisriigi relvajõudude liikmed vabastatud asukohariigi juristiktsiooni alt ning sellisel juhul
lahendab erikohus relvajõudude liikmete poolt väljaspool oma riigi territooriumi toime pandud
süütegusid. Arvestades Eesti relvajõudude suurust ja eesmärke on vähetõenäoline Kaitseväe
üksuste suuremahuline paiknemine välisriikide territooriumil. Kokkuvõttes leiab
Kaitseministeerium, et kiire, õiglane ja sõltumatu kohtupidamine on saavutatav nö
tsiviilkohtute poolt kohtunike spetsialiseerumise ja riigikaitsealase väljaõppe suurendamisega
ning eraldiseisva riigikaitsekohutu moodustamine ei ole vajalik.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Liina Martinson [email protected]