Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Justiits- ja Digiministeerium 03.07.2026 nr 5-7/26/72-2

Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn [email protected]

Kaitseministeeriumi seisukoha esitamine kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõule (979 SE)

Riigikantselei 22.06.2026 resolutsiooniga nr 2-5/26-01311 edastati Kaitseministeeriumile

kaheksa Riigikogu liikme 18. juunil algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse

(riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE) palvega edastada seisukoht Justiits- ja Digiministeeriumile.

Juhime tähelepanu, et oleme varasemalt esitanud 16.11.2022 kirjaga nr 5-2/22/4324

Kaitseministeeriumi seisukohad kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõule (719 SE), mis

lükati Riigikogu menetlusest tagasi, kuid jääme endiselt oma seisukohtade juurde ning teeme

ettepaneku jätta esitatud eelnõu Vabariigi Valitsuse toeta järgmistel põhjustel.

Eelnõukohaselt on Riigikaitsekohtu loomise üheks peamiseks eesmärgiks vähendada kriisi- või

sõjaajal tavakohtutele langevat menetluskoormust. Samas näeb eelnõu ette, et Riigikaitsekohtu

kohtunikud määratakse olemasolevate tavakohtute kohtunike hulgast. Sellisel juhul jääb

ebaselgeks, kuidas on võimalik saavutada kavandatud eesmärk, kui Riigikaitsekohtu töö

tagamiseks suunatakse kohtunikud ära nende senistest ametikohustustest. Sisuliselt ei vähene

kohtusüsteemi kogukoormus, vaid toimub kohtunike ümberpaigutamine ühe kohtu töölt teise

kohtu tööle.

Samuti vajab täpsustamist, millistel alustel ja millises olukorras peab tavakohtunik oma

tavapäraste kohtunikuülesannete täitmise katkestama ning asuma täitma Riigikaitsekohtu

kohtuniku ülesandeid. Eelnõust ei selgu, milline organ sellise otsuse teeb, millised on selle

otsuse tegemise kriteeriumid ning kuidas tagatakse samal ajal tavakohtute töö järjepidevus.

Eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud ka ohvitserkohtuniku kvalifikatsiooninõuded. Kuigi

eelnõu kohaselt peab ohvitserkohtunik olema ohvitseri või allohvitseri auastmes (sealhulgas

reservis või erus olev isik), ei tulene eelnõust üheselt, kas temalt eeldatakse õigusalast

kõrgharidust või kohtunikutööks vajalikku õiguslikku pädevust. Arvestades, et kohtumõistmine

eeldab kõrgetasemelist õigusalast kompetentsi ning põhiseaduslike põhimõtete tundmist, tuleks

kvalifikatsiooninõuded seaduses selgelt sätestada.

Täiendavalt tekitab küsimusi eelnõu regulatsioon, mille kohaselt laienevad või säilivad

ohvitserkohtunikule Riigikaitsekohtus osalemise ajal kõik Kaitseväe tegevteenistuses vastavas

auastmes teenivale ohvitserile või allohvitserile ette nähtud sotsiaalsed garantiid. Selgitame, et

tegevteenistujate ning teiste kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised tulenevad kaitseväeteenistuse

seadusest ning neid kohaldatakse üksnes isikutele, kes on Kaitseväega teenistussuhtes,

sealhulgas riigikaitsekohustuse täitmise raames. Eelnõust ei nähtu, et ohvitserkohtunik oleks

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikaitsekohtus ülesandeid täites tegevteenistuses või muus teenistussuhtes Kaitseväega.

Seetõttu vajab selgitamist õiguslik alus, mille alusel talle nimetatud sotsiaalseid garantiisid

kohaldatakse.

Samuti ei ole eelnõust arusaadav, kuidas toimub ohvitserkohtuniku kandidaadi füüsiliste ja

vaimsete nõuete hindamine. Arvestades, et ohvitserkohtunikuks võib olla kuni 63-aastane isik,

tuleb silmas pidada, et selles vanuses ei ole isik enam kaitseväekohustuslane ning tema andmed

on kaitseväekohustuslaste registrist kustutatud. Seetõttu puudub riigil üldjuhul ajakohane

ülevaade isiku tervislikust seisundist ning eelnõus ei ole kirjeldatud mehhanismi, mille alusel

hinnatakse tema sobivust Riigikaitsekohtu ülesannete täitmiseks.

Lisaks jäävad eelnõus sisustamata mitmed mõisted. Näiteks ei ole arusaadav, mida peetakse

silmas kohtunike sõjalise väljaõppe või pädevuse all ning milliseid nõudeid see hõlmab. Samuti

kasutatakse mõistet „ohvitsergrupp“, mis ei ole Eesti õiguses defineeritud ning mille õiguslik

sisu jääb ebaselgeks. Õigusselguse põhimõttest tulenevalt tuleks sellised mõisted seaduses

sisustada või viidata nende õiguslikule alusele.

Täiendavad märkused:

Uue erikohtu loomine muudab kohtusüsteemi ülesehituse keerukamaks ning võib tekitada

õigusselguse probleeme Riigikaitsekohtu ja tavakohtute pädevuse piiritlemisel. Mida rohkem

erikohtuid kohtusüsteemis eksisteerib, seda suurem on oht õigussüsteemi killustumiseks ning

erineva kohtupraktika kujunemiseks. Seetõttu peaks eelnõus olema Riigikaitsekohtu pädevus

määratletud võimalikult täpselt ja üheselt.

Eelnõu kohaselt on teatud juhtudel võimalik kohtulahendit vaidlustada üksnes Riigikohtus,

jättes vahele tavapärase apellatsiooniastme ringkonnakohtus. Selline lahendus vähendab

menetlusosaliste võimalusi kohtulahendi sisuliseks kontrollimiseks ning võib seada küsimärgi

alla õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele ja mitmeastmelisele kohtumenetlusele.

Kuigi ohvitserkohtunike kaasamise eesmärgiks on tagada kohtukoosseisus sõjaline kompetents,

võib selline lahendus mõjutada avalikkuse usaldust kohtuvõimu sõltumatuse vastu. Eelkõige

juhul, kui kohtukoosseisu kuuluvad tegevteenistuses või reservis olevad ohvitserid, võib

tekkida kahtlus, kas kohtulahendid on täielikult sõltumatud sõjalisest juhtimisest või

täitevvõimust. Seetõttu tuleks eelnõus selgelt sätestada sõltumatuse tagamiseks vajalikud

institutsionaalsed ja menetluslikud garantiid.

Samuti määratletakse eelnõus Riigikaitsekohtu pädevus üksnes üldisel tasandil, jättes

konkreetse regulatsiooni tulevikus vastuvõetavate menetlusseaduste lahendada. Selline

lähenemine ei võimalda eelnõu menetlemise ajal hinnata, millised kohtuasjad tegelikult

Riigikaitsekohtu pädevusse kuuluvad ning kas kavandatav lahendus on põhjendatud ja

proportsionaalne.

Tähelepanu väärib ka asjaolu, et Eestis puudub senine praktika, mis näitaks olemasoleva

kohtusüsteemi suutmatust lahendada riigikaitse või julgeolekuga seotud kohtuasju. Seetõttu ei

ole eelnõu seletuskirjast piisavalt selgelt nähtav, miks ei oleks võimalik saavutada sama

eesmärki olemasolevate kohtute spetsialiseerumise, kohtunike täiendõppe või muude

organisatsiooniliste meetmete abil. Enne uue erikohtu loomist tuleks põhjalikumalt analüüsida

alternatiivseid lahendusi ning hinnata nende kulutõhusust ja mõju kohtusüsteemile tervikuna.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas tuleb ka erakorralistes olukordades tagada põhiseadusest

tulenevate kohtumenetluse aluspõhimõtete järgimine, sealhulgas kohtute sõltumatus, süütuse

presumptsioon, kaitseõigus ning õigus õiglasele kohtumenetlusele. Sellest tulenevalt peab

Riigikaitsekohtu menetluskord olema seaduses ammendavalt, selgelt ja etteennustatavalt

reguleeritud ning vastama nii Eesti põhiseaduse kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooni

nõuetele.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse

ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Eelnõu

kohaselt võib riigikaitsekohtunikud ja nn ohvitserkohtunikud valida kaitseväeteenistuses

olevate isikute seast. Kaitseväeteenistust korraldab Kaitsevägi, mis on Vabariigi Valitsusele

alluv valitsusasutus. Kaitseväeteenistuses oleva isiku poolt kohtupidamine on vastuolus

võimude lahususe põhimõttega.

Eelnõu kohaselt antaks loodava riigikaitsekohtu pädevusse mistahes riigikaitset puudutav

teema, mitte ainult sõjalise riigikaitsega seonduv. Riigikaitse laia käsituse kohaselt ei ole

riigikaitse pelgalt sõjalise tegevuse korraldamine vaid erinevate, kogu ühiskonda kaasavate

tegevuste kogum. Riigikaitse lai käsitus ei vastanda üht või teist riigi ülesannet vaid püüab

saavutada tõhusama riigikaitse koostöö, sh vastastikuste võimete kasutamise kaudu. Mistahes

olukorra lahendamine peab olema sündmusepõhine ning riigi reageering kiire, efektiivne ja

proportsionaalne. Sõjalist riigikaitset ei korraldata teistest valdkondadest eraldiseisvana. Selle

vastandamine või kõrgemale seadmine muust ühiskonna toimimisega seotud tegevusest ei aita

kaasa riigikaitse eesmärgi saavutamisele – riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, territoriaalse

terviklikkuse ning põhiseadusliku korra säilimisele. Seega eelnõu jõustumisel võiks tekkida

olukord, kus kaitseväelasest kohtunik arutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

poolt elutähtsa teenuse toimepidevusega ettevõtjale pandud kohustuste õiguspärasust või

Keskkonnaameti poolt määratud riigikaitselise töökohustuse seaduslikkust või hoopis Vabariigi

Valitsuse tegevust riigikaitse korraldamisel. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis

on suunatud kitsalt ühe valitsusasutuse, Kaitseväe, ülesannete täitmisele. Kaitseväe ülesannete

hulgas ei ole õigusmõistmist, vaid ainult kaitseväelise distsipliini järgimise korraldamine. Seega

väljub eelnõuga kavandatav tegevus Kaitseväe pädevusest ning eelnõu jõustumisel tekiks

olukord, kus valitsusasutuse liige (kaitseväelane) otsustab täidesaatva riigivõimu tegevuse

õigupärasuse ja seaduslikkuse üle. Antud juhul on tegemist selge võimude lahususe ja õiglase

kohtupidamise põhimõtete rikkumisega.

Eelnõu kohaselt peab riigikaitsekohtunik ja ohvitserkohtunik olema kaitseväelane ning

ohvitseri auastmes. Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on kaitseväeteenistus kohustuslik

teenistus meessoost isikutele vanuses 18-60. eluaastat. Seega on eelnõu kohaselt välistatud

naissoost isikute asumine riigikaitsekohtuniku ametikohale ilma, et nad võtaks endale

kaitseväekohustuse. Teiseks juhime tähelepanu, et isik ei saa ise otsustada sõjaväelise auastme

saamist. Ohvitseri auastme andmise otsustab Vabariigi President Kaitseväe juhataja

ettepanekul, kui isik on omandanud nõutava hariduse ja läbinud sõjaväelise väljaõppe. Mitte

iga käesoleval ajal kohtunikuna töötav isik ei ole saanud ohvitseri tasemel sõjaväelist

juhtimiskoolitust ning sõjaväelist väljaõpet. Väljaõppele saatmine sõltub omakorda Kaitseväe

võimalustest ja vajadustest, mitte isiku tahtest. Seega on Kaitseväel ja ka Vabariigi Presidendil

võimalik eelnõu jõustumisel esitatud kujul mõjutada kohtunikuks saamist ja kohtunikuks

olemist. Seega on lisaks võimude lahususe põhimõttele võimalik ka võrdse kohtlemise ning

elukutse ja töökoha vaba valiku põhimõtte eiramine.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Kaitseväeteenistus on kohustuslik (riigi)teenistus Kaitseväe koosseisus. Kaitseväeteenistusse

võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. Juhul, kui Kaitseväe juhatajal

puudub võimalus isikuid vastavalt teenistuslikele vajadustele kaitseväeteenistusest vabastada,

on rikutud eelnõuiga ka Kaitseväe juhataja õigust Kaitseväe ainujuhtimisele.

Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et eraldi kohtusüsteemi loomine on omane eelkõige

riikidele, mille relvajõudude püsikoosseis on kümme või enam korda suurem kui rahuaja

ametikohal olevate kaitseväelaste arv, mis tähendab, et kaitseväeteenistust puudutavate

sündmuste (distsiplinaarsüüteod) arv on tunduvalt suurem, kui Eestis. Teisalt on relvajõudude

juures olevate kohtute loomine pigem levinud riikides, kus märkimisväärne osa relvajõudude

koosseisust paikneb väljapool riigi territooriumi. Üldjuhul on teise riigi territooriumil viibivad

välisriigi relvajõudude liikmed vabastatud asukohariigi juristiktsiooni alt ning sellisel juhul

lahendab erikohus relvajõudude liikmete poolt väljaspool oma riigi territooriumi toime pandud

süütegusid. Arvestades Eesti relvajõudude suurust ja eesmärke on vähetõenäoline Kaitseväe

üksuste suuremahuline paiknemine välisriikide territooriumil. Kokkuvõttes leiab

Kaitseministeerium, et kiire, õiglane ja sõltumatu kohtupidamine on saavutatav nö

tsiviilkohtute poolt kohtunike spetsialiseerumise ja riigikaitsealase väljaõppe suurendamisega

ning eraldiseisva riigikaitsekohutu moodustamine ei ole vajalik.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Liina Martinson [email protected]