OTSUS

Vaidlustusasja number

126-26/307535

Otsuse kuupäev 03.07.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Insenerehituse AS-ivaidlustus Riigilaevastiku riigihankes

„Rohuküla sadama kai nr 1 projekteerimine ja

rekonstrueerimine“ (viitenumber 307535) INF INFRA OÜ

kvalifitseerimise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Insenerehituse AS, esindaja vandeadvokaat

Kristina Uuetoa-Tepper

Hankija, Riigilaevastik, esindaja vandeadvokaat Keidi

Kõiv

Kolmas isik, INF INFRA OÜ, esindajad vandeadvokaat

Arne Ots ja advokaat Mari Mikson

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata Insenerehituse AS-i vaidlustus Riigilaevastiku riigihankes „Rohuküla

sadama kai nr 1 projekteerimine ja rekonstrueerimine“ (viitenumber 307535).

2. Mõista Insenerehituse AS-ilt Riigilaevastiku kasuks välja Riigilaevastiku lepingulise

esindaja kulud 1333,8 eurot (käibemaksuta) ja INF INFRA OÜ lepinguliste esindajate kulud

1125 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta Insenerehituse AS-i vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.03.2025 avaldas Riigilaevastik (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Rohuküla sadama kai nr 1 projekteerimine ja

rekonstrueerimine“ (viitenumber 307535) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 30.04.2026, esitasid pakkumused Insenerehituse AS,

OÜ BauEst ja INF INFRA OÜ.

2. Hankija 08.05.2026 käskkirjaga nr 6-1/26/28 tunnistati mh vastavaks Insenerehituse AS-i ja

INF INFRA OÜ pakkumused ning edukaks INF INFRA OÜ pakkumus.

27.05.2026 käskkirjaga nr 6-1/26/29 otsustas Hankija INF INFRA OÜ kvalifitseerida ning jätta

kõrvaldamata.

3. 08.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Insenerehituse AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele kvalifitseerida

INF INFRA OÜ (edaspidi ka Kolmas isik).

4. Vaidlustuskomisjon teatas 12.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/126 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 17.06.2026 ja neile vastamiseks 22.06.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid seisukoha ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja,

Hankija ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Insenerehituse AS, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihankes on järgmine kvalifitseerimistingimus: Pakkuja peab olema riigihanke

algamisele eelneva 84 kuu (02.2019-02.2026) jooksul nõuetekohaselt täitnud 2 lepingut, mille

raames teostati sadama kai ehitustöid. Hankija mõistab sadama kaina Majandus- ja

taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisas 1 toodud

loetelus märgitud numbrile 21511 „Sadama kai“ vastavat objekti (edaspidi Tingimus).

Täiendavalt on sätestatud: Arvesse lähevad ehitustööd, mis on eelnimetatud perioodi jooksul

tellija poolt vastu võetud. Garantiiperiood võib kesta. Pakkuja esitab hankepassis täidetud

lepingute andmed, info teise lepingupoole kohta (tellija esindaja kontaktandmed, sh telefon, e-

posti aadress) ning riigihanke korral tuleb ära näidata viitenumbrid. Hankija nõudmisel esitab

edukas pakkuja hankepassis märgitud lepingute kohta tõendid, et tööd tehti nõuetekohaselt (nt

teise lepingupoole kinnituse lepingu nõuetekohase täitmise kohta). Juhul, kui pakkuja soovib

tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele teise

ettevõtja vahendite alusel, esitab ta teise ettevõtja kirjaliku ja allkirjastatud nõusoleku, milles

teine ettevõtja kinnitab, et on nõus, et pakkuja tõendab oma tehnilise ja kutsealase pädevuse

vastavust kvalifitseerimise tingimustele tema näitajate alusel, nimetades ära teise isiku tehnilise

ja kutsealase pädevuse kirjelduse, millele pakkuja tugineb ning kinnitab, et osaleb

hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles pakkuja tugines tema näitajatele oma

tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele.

Vaidlustajal on põhjendatud alus arvata, et Kolmas isik ei vasta Tingimusele.

5.2.Hankija on Vaidlustajat teavitanud, et Tingimust ei täida Kolmas isik ise – Kolmas isik on

tuginenud mõlema nõutud referentslepingu osas alltöövõtjale. Arvestades eeltoodut, Tingimust

ja RHS § 103 lg-sid 2 ja 5:

3 (13)

1) pidi pakkumus sisaldama alltöövõtja hankepassi;

2) pidi pakkumus sisaldama alltöövõtja nõusolekut Kolmanda isiku poolt alltöövõtjale

tuginemiseks koos kinnitusega, et alltöövõtja teostab tulevase hankelepingu täitmisel kõik need

tööd, millega kvalifitseerimistingimus on seotud;

3) Tingimuse sisuks on sadama kai ehitustööd ehk alltöövõtja peab teostama kõik

Riigihanke objektiks oleva Rohuküla sadama kai nr 1 ehitustööd (RHS § 103 lg 2);

4) Hankija pidi kontrollima mõlema esitatud referentsobjekti vastavust Tingimuse sisule

(ehitustööd teostatud 02.2019–02.2026 (sh vastu võetud tellija poolt); objektiks sadama kai

(kood 21511));

5) Hankija pidi kontrollima, et mõlema referentsobjekti tööd on teostatud

nõuetekohaselt (milleks tuli esitada asjakohased tõendid, nt teise lepingupoole kinnitus lepingu

nõuetekohaselt täitmise kohta);

6) Hankija pidi kontrollima alltöövõtjal RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise

aluste puudumist (RHS § 103 lg 5).

Vaidlustaja on seisukohal, et üks või mitu eeltoodud nõuet on Kolmanda isiku puhul täitmata

ja/või nende nõuete täitmine Hankija poolt täielikult või nõuetekohaselt kontrollimata.

5.3. Vaidlustaja taotles 28.05.2026 teabenõudega Hankijalt Kolmanda isiku kvalifitseerimist

puudutavate dokumentide esitamist, kuid Hankija keeldus põhjendusega, et need sisaldavad

ärisaladust RHS § 46¹ lg 2 tähenduses.

Euroopa Kohus (C-54/21, p-id 74-75) on selgelt jaatanud pakkuja konkurentide õigust saada

teavet ja tutvuda andmetega/tõenditega, mis kinnitavad asjakohaste referentslepingute

olemasolu ja kohast täitmist: Kui ettevõtja osaleb hankemenetluses, ei saa ta õiguspäraselt

nõuda, et nende varem sõlmitud lepingute või täidetud projektide loetelu, mille alusel ta on

omandanud asjaomase hankelepingu jaoks asjakohase kogemuse, ja viiteid, mis võimaldavad

seda kogemust tõendada, käsitletaks tervikuna või valdavas osas konfidentsiaalsena. Kuna

pakkuja kogemus ei ole nimelt üldreeglina salajane, siis ei saa tema konkurentide eest

põhimõtteliselt varjata selle kogemusega seotud teavet, tuginedes asjaomase liikmesriigi

õiguses esinevale mõistele „ärisaladus“, selleks et piirata direktiivi 2014/24 artikli 21 lõikes 1

sätestatud konfidentsiaalsust, või „õigustatud ärihuvide“ või „ausa konkurentsi“ kaitset selle

direktiivi artikli 55 lõike 3 tähenduses. Igal juhul peab pakkujatel vastavalt Euroopa Kohtu

praktikast tulenevatele põhimõtetele [---] olema läbipaistvuse ning hea halduse ja tõhusa

kohtuliku kaitse nõuete järgimise tagamiseks õigus tutvuda vähemalt kõigi nende poolt

hankijale nende asjaomase kogemuse kohta esitatud teabe põhisisuga ja seda kogemust

kinnitavate viidetega.

5.4. Hankija selgitab, et referentslepingute olemasolu on kontrollitud RHR-i vahendusel. RHR

on avalik andmebaas ehk igaühel on võimalik saada teada, kes on mingis hankes hankijaga

lepingu sõlminud isik. RHR-is avaldatud hangete dokumentidest tuleneb ka see, milliste

ehitustöödega on olnud tegemist ning millal ehitustöid tehti (tehniline kirjeldus, hankelepingu

projekt, „lepingu“ alajaotuse andmed).

5.5. Tingimuse täitmiseks alltöövõtjale tuginemisest tulenevalt peab alltöövõtja tegema

Riigihanke tulemusena sõlmitavas lepingus kõik Rohuküla sadama kai nr 1 ehitustööd. Enne

ehitamisega alustamist tuleb esitada ehitusregistrile (edaspidi EHR) ehitamise alustamise teatis,

mis sisaldab mh andmeid ehitamist teostava isiku kohta, samuti esitatakse hiljem EHR-i

ehitustööde päevik jm ehitustöödega seotud dokumendid, mille koostamise kohustus on

ehitustööde tegijal ning sisaldavad mh andmeid ehitustööde tegijate kohta (14.02.2020 määrus

nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele

esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“

§ 2 lg 1 p 5 nõuab, et ehitusdokumentide alusel oleks võimalik tuvastada nii ehitise kui ka selle

osa ehitaja). EHR on avalik andmebaas ehk igaühel on võimalik teada saada, kes on Rohuküla

sadamas kaid nr 1 ehitav isik - alltöövõtja.

4 (13)

5.6. Hankija ei ole 04.06.2026 vastuses teabenõudele põhjendanud, miks Kolmanda isiku

alltöövõtja isik ja konkreetsed 2 riigihanke lepingut peaksid olema käsitletavad ärisaladusena.

Vaidlustaja taotleb, et vaidlustuskomisjon kohustaks Hankijat esitama Vaidlustajale kõik

Kolmanda isiku kvalifitseerimisel aluseks võetud dokumendid, milleks pidid olema vähemalt

järgmised:

1) alltöövõtja hankepass;

2) tõendid, et referentslepingud täideti nõuetekohaselt (kvalifitseerimistingimuse järgi

nõutud dokumendid);

3) alltöövõtja nõusolek tuginemiseks ja kinnitus hankelepingu täitmisel osalemise

kohta.

5.7. 17.06.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.7.1. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni edukaks tunnistamiseni (RHS § 110 lg 5). Pärast

edukaks tunnistamist on pakkumus konfidentsiaalne osas ja tingimustel, mille puhul on täidetud

ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (edaspidi EKTÄKS) § 5 lg 2 p-ide

1-3 tingimused (RHS § 46¹ lg 1). Seega on oluline, kuidas on Kolmas isik põhjendanud vastuses

vaidlustusele taotletava teabe ärisaladuseks määramist: Käesoleval juhul puudutavad

kõnealused andmed kolmanda isiku koostööpartnerit, tema kogemust ning poolte vahelisi

koostöösuhteid. Sellise teabe avalikustamine annaks konkurentidele väärtuslikku teavet

kolmanda isiku ärikorralduse ja partnerite kohta ning võimaldaks kasutada seda teavet

tulevastes hangetes konkureerimiseks. Seetõttu toetab Euroopa Kohtu praktika pigem vajadust

kaitsta ärisaladusena märgitud teavet põhjendamatu avalikustamise eest.

5.7.2. Hankija ja Kolmanda isiku vastust arvestades puudub vaidlus selles, et

referentslepinguteks on lepingud, mis nähtuvad avalikult RHR-ist. RHR-ist on avalikult nähtav,

kes on konkreetse lepingu sõlminud töövõtja ning veelgi enam – ka lepingu maksumus. Ühegi

töövõtja kogemus, mis on saadud RHR-is kajastatud hanke (ostu) tulemusena sõlmitud

lepingust, ei ole konfidentsiaalne ei töö, töö teinud isiku ega töö maksumuse osas. Teisisõnu –

Kolmanda isiku põhjendused, et tema alltöövõtja konkreetne kogemus (millele on Riigihankes

kvalifitseerumiseks tuginetud) on konfidentsiaalne, on sisutud (täitmata on EKTÄKS § 5 lg 3

p-de 1–3 nõuded: teave on avalik; kuna teave on avalik, ei ole sellel kaubanduslikku väärtust

„salajasuse tõttu“ ning Kolmas isik ei saa muuta RHR-i andmete avalikkust).

5.7.3. EK otsuse C-54/21 kohaselt võib pakkuja põhjendada, et on loonud koos oma

alltöövõtjaga sünergia, millel on kaubanduslik väärtus, kuid ka see ei oma tähtsust, kui sellel

teabel, mis on küll kõnealuses hankemenetluses asjakohane, ei ole nende ettevõtjate laiema

tegevuse raames mingit kaubanduslikku väärtust (p 78).

Arvestades Riigihanke objekti peab tuginetav alltöövõtja tulenevalt Tingimusest, mis nõuab

sadama kai ehitustööde tegemist, teostama kõik Riigihanke objektiks olevad Rohuküla sadama

kai ehitustööd. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on teada ning arusaadavalt kajastab see

siis mh tasu, mis makstakse tuginetavale alltöövõtjale (ning eeltoodust tulenevalt kajastab

sisuliselt kas tervikuna või vähemalt olulises osas alltöövõtja tasu). Samuti ei anna alltöövõtja

isiku avaldamine ja/või RHR-is sisalduvate referentsobjektide avaldamine mingit

„lisainformatsiooni“ Kolmanda isiku ja tema alltöövõtja „koostöösuhte“ kohta.

5.7.4. Vaidlustaja on tegutsenud vesiehituse alal 24 aastat. Vesiehituse valdkonna objektid ning

nende teostajad on kõigile valdkonna suurimatele tegijatele teada. Ühelgi valdkonna

peatöövõtjal ei ole loogilist majanduslikku põhjust hakata tegutsema Kolmanda isiku n-ö 100%

alltöövõtjana Rohuküla sadama kai ehitamisel. Seetõttu on Vaidlustaja veendunud, et faktiliselt:

1) Kolmas isik on tuginenud alltöövõtjana sellisele isikule, kes ei ole teostanud mitte

sadama kai ehitustööd, vaid üksnes mingi osa mingi kai ehituse juurde kuuluvatest töödest

ja/või

5 (13)

2) alltöövõtja teostatud referentsobjektid ei vasta Tingimusele sadama kai ehitustööd,

arvestades mh Hankija vastuse viidet, et kontrollitud objektide puhul on „peamiseks kasutamise

otstarbeks“ sadama kai (21511) – juhul, kui ehitusregistris (edaspidi EHR) on objektil mitu

koodi, siis tuleb tuvastada, milliste ehitise osade suhtes üldse ehitustöid tehti ning selleks, et

käsitleda tehtud töid konkreetselt sadama kai ehitustööna ei saa olla tegemist selliste töödega

nagu nt kai puitvenderduse uuendamine, sildumisseadmete vahetamine, elektrivarustuse

kohendamine, kaile valgustuse lisamine vmt;

3) Hankija põhjendused kvalifitseerimisotsuses peavad kajastama nii seda, kuidas

Hankija on tuvastanud, et konkreetne isik (kellele on tuginetud), on teinud referentsina esitletud

kogu töö ning ka seda, kuidas Hankija on tuvastanud, et tehtud tööd vastavad sadama kai

ehitustööle (milleks ei piisa üksnes viitest, et midagi on tehtud objekti suhtes, mis mh on

kasutusotstarbe koodiga 21511).

5.7.5. Hankija ja Kolmanda isiku vastused on ebaselged küsimuses, kas lisaks RHR-i andmetele

on Hankija kontrollinud tõendite, eeskätt tellijate kinnituskirjade alusel, et referentsina esitatud

sadama kai ehitustööd tehti nõuetekohaselt. Tehtud tööde nõuetekohasus on oluliselt laiem kui

sellised lepingute rikkumised, mille kohta konkreetne hankija võib olla teinud märke RHR-i

juhul, kui hankija hinnangul vastasid rikkumised (oluliste tingimuste oluline või pidev

rikkumine) ja seetõttu ka leping lõpetati, nõuti leppetrahvi või kahju või alandati hinda. Lisaks

võib märge RHR-is puududa ka siis, kui rikkumised vastasid RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud

alusele.

6. Hankija, Riigilaevastik, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

6.1. Vaidlustus põhineb kokkuvõtlikult järgmistel Vaidlustaja kahtlustel:

1) pakkumus ei sisalda Kolmanda isiku alltöövõtja hankepassi;

2) pakkumus ei sisalda Kolmanda isiku alltöövõtja nõusolekut koos kinnitusega, et

alltöövõtja teostab tulevase hankelepingu täitmisel kõik need tööd, millega Tingimus on seotud;

3) Hankija ei ole kontrollinud referentsobjektide vastavust Tingimuse sisule;

4) Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku alltöövõtja kõrvaldamise aluste

puudumist.

Ühtegi tõendit ei ole Vaidlustaja enda kahtluste põhistamiseks esitanud.

6.2. Tegelikkusele ei vasta Vaidlustaja väited, et pakkumus ei sisalda Kolmanda isiku

alltöövõtja hankepassi või, et Hankija ei ole Kolmanda isiku kõrvaldamise aluste puudumist

kontrollinud. Kolmanda isiku pakkumuses sisaldub nii Kolmanda isiku enda, kui ka tema

alltöövõtja hankepass. Samuti on Hankija RHR-i vahendusel mõlema isiku osas

registripäringud teostanud ja vormistanud registris ka protokollilise otsuse nr 618169, mis

kinnitab, et kõrvaldamise aluseid ei ole alltöövõtjal esinenud. RHS § 103 lg 5 sätestab hankijale

üksnes kontrollikohustuse, mitte ei kohusta saadud tulemit otsusena vormistama. Seisukohta

kinnitab ka RHS § 47, milline lõikes 1 ei näe ette alusena vastava otsuse koostamist ja sellest

teavitamist.

6.3. Tegelikkusele ei vasta Vaidlustaja väited, et Kolmanda isiku pakkumus ei sisalda

alltöövõtja nõusolekut tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele tuginemiseks või alltöövõtja

kinnitust, et ta osaleb tööde teostamisel. Nimetatud osas on Hankija näinud RHAD-is ette vormi

– Lisa 5 Vorm 3 (Teise ettevõtja nõusolek), millise sisus oli ette nähtud nii teise ettevõtja

nõusolek tema näitajatele tuginemiseks tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavusel

kvalifitseerimise tingimustele, kui ka nõusolek osaleda hankelepingu vahetul täitmisel

vähemalt osas, milles pakkuja tugines teise isiku vahenditele oma tehnilise ja kutsealase

pädevuse vastavuse tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele. Nimetatud vorm on alltöövõtja

poolt täidetud ja allkirjastatud kujul Kolmanda isiku pakkumuses esitatud.

6 (13)

6.4. Tegelikkusele ei vasta Vaidlustaja väited, et Hankija ei ole kontrollinud referentsobjektide

vastavust Tingimuse sisule või nende nõuetekohast täitmist. Hankija on kvalifikatsiooni

kontrollinud avalikest andmekogudest olevate andmete põhjal vastavalt RHS § 98 lg-le 41.

Samuti on Hankija RHR-is vormistanud protokollilise otsuse nr 618169, mille põhjendustest

nähtub detailselt kontrolli protsess – riigihanke viitenumber, lepingu sisu, tööde teostamise aeg,

kui ka tellijate poolsed kinnitused. Kõik kontrollitud referentsobjektid jäävad lubatud 84 kuulise

perioodi sisse ja nende puhul on tegemist sadama kai ehitustöödega, kusjuures ka EHR näitab

kontrollitud objektide puhul peamise kasutamise otstarbena nõutud määratlust sadama kai

(21511). Ühegi lepingu puhul ei ole rakendatud sanktsioone, seega on Hankija õigustatult

leidnud, et esitatud referentsobjektid on nõuetekohased ja teostatud nõuetekohaselt ning

Kolmas isik kuulus kvalifitseerimisele.

6.5. Kolmanda isiku suhtes tehtud otsus tema kvalifitseerimiseks on õiguspärane.

6.6. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuskomisjonile ka taotluse dokumentide esitamise

kohustamiseks. Hankija vaidleb taotlusele vastu. Vaidlustaja ei ole põhistanud, miks tal on

vajalik sellist teavet enda valdusesse saada. Üksnes viide sellele, et Vaidlustaja soovib

eeltoodud dokumentidega tõendada, et Hankija on jätnud enda kehtestatud nõuded

kontrollimata, ei ole asine. Vaidlustusmenetluses on vaidlustuskomisjonile kättesaadavad kõik

RHR-is olevad dokumendid, mille alusel kontrollida, kas Hankija otsused on õiguspärased.

Hankija jääb seisukoha juurde, et tegemist on Kolmanda isiku ärisaladusega, milline oma

koospanus ei ole avalikest andmebaasides käesoleval hetkel kättesaadav. Selline teave

võimaldab identifitseerida pakkuja kavandatud koostööpartnereid ja see läbi ka kasutada

kavandatud materjale ja seadmeid ning nende tarneallikaid ja paigaldamise tehnoloogiaid ning

projektijuhtimise ja tööde teostamise metoodikaid ning planeeritud ajakava ja pakkumuse

aluseks olevaid ühikhindasid ning kasutada kavandatud spetsialistide identiteete ja nende

kvalifikatsiooni ning pakkuja enda ning tema koostööpartnerite varasemat kogemust ja

kutsealast võimekust. Kõik see võimaldab kogumis kujundada Vaidlustajal ka enda pakkumuse

hinda Kolmanda isiku omast soodsamaks, millist kinnitab tõsiasi, et Vaidlustaja pakkumuse

maksumus oli 688 000 eurot ning Kolmanda isiku pakkumuse maksumus 638 836 eurot, ehk

pakkumuste hinnavahe oli üksnes ca 7%. Vaidlustaja ja Kolmas isik on otsesed konkurendid

ning ka käesoleval hetkel on käimas 12 vesiehitustöödega seotud hankemenetlust, milliste

tarbeks võib selline teave olla Kolmanda isiku turupositsiooni kahjustav.

6.7. 22.06.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.7.1. Vaidlustaja on enda täiendavates seisukohtades väitnud, et Vaidlustajale on teada

olulisemad peatöövõtjad ja alltöövõtjad ja sellest on Vaidlustajal tekkinud faktiline veendumus,

et Kolmas isik on tuginenud alltöövõtjana sellisele isikule, kes ei ole teostanud mitte sadama

kai ehitustööd vaid üksnes mingi osa mingi kai ehituse juurde kuuluvatest töödest ja seetõttu ei

vasta referentsobjektid Tingimusele. Samuti on Vaidlustaja paljasõnaliselt asunud väitma ka

seda, et referentsobjektidel on tõenäoliselt mitu koodi.

Lisaks väidab Vaidlustaja, et ebaselge on küsimus, kas lisaks RHR-i andmetele on Hankija, nii

nagu seda nõudis Tingimus, kontrollinud tõendite, eeskätt tellija kinnituskirjade alusel, et

referentsina esitatud sadama kai ehitustööd tehti nõuetekohaselt.

Kõik eeltoodud seisukohad on ebaõiged.

6.7.2. Tegelikkusele ei vasta Vaidlustaja väide nagu nõudnuks Tingimus ilmtingimata kontrolli

täiendavate tõendite alusel. Tingimus sedastab, et Hankija nõudmisel esitab edukas pakkuja

hankepassis märgitud lepingute kohta tõendid, et tööd tehti nõuetekohaselt (nt teise

lepingupoole kinnituse lepingu nõuetekohase täitmise kohta). Nimetatud nõue ei ole aga

absoluutne vaid annab Hankijale õiguse põhjendatud vajaduse korral nõuda pakkujatelt

täiendavaid tõendeid tööde nõuetekohasuse kohta.

7 (13)

6.7.3. Referentstingimuste kontrolli sisustamine on jäetud hankijate enda pädevusse. Seaduses

ei ole ühtegi kohustuslikku tingimust sellele, mida ja mis tõenditega kontrollida. Seega ei olnud

Hankija kohustatud ka ühtegi kindlat liiki tõendit nõudma. Tallinna Ringkonnakohus on

lahendis nr 3-17-2590, p-is 16 selgitanud, et kirjaliku tõendi või kinnituse olemasolu annab

aluse eelduseks, et leping on täidetud nõuetekohaselt. Lepingu täitmise nõuetekohasust on

pädevad hindama eelkõige lepingupooled ise.

6.7.4 Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et näiteks registrikontroll (EHR ja RHR) ei ole teatud

juhtudel piisav nõuetekohasuse kontrolli teostamiseks. RHS § 83 lg 71 kohaselt on hankijad

kohustatud esitama registrile teabe ettevõtjate poolsete hankelepingu rikkumiste kohta ja nende

tulemusel rakendatud õiguskaitsevahenditest. Võlaõiguslikus mõttes ei esine eriti selliseid

rikkumisi, mis tooks endaga kaasa mittenõuetekohase täitmise, kuid samas ei oleks märgitud

riigihangete registris. Selline tingimus peaks olema väga spetsiifiliselt referentsnõudes sellisel

juhul sätestatud. Käesoleval juhul oli sätestanud referentstingimus küllaltki lakooniline,

sätestades üksnes nõuded ajaperioodile, kestvusele ja valdkonnale. Täiendavaid erinõudeid ei

esinenud.

Ükski norm ei sätesta ka seda, et registriandmetest hankijad lähtuda ei võiks.

6.7.5. Vaidlustaja väidab, et Hankija ja Kolmanda isiku vastused on ebaselged küsimuses, kas

Hankija kontrollis tõendite alusel referentsobjektide nõuetekohasust. See küsimus ei ole

ebaselge, sest RHR-ist nähtub, et Hankija on vormistanud protokollilise otsuse nr 618169, mille

põhjendustest nähtub detailselt kontrolli protsess – riigihanke viitenumber, lepingu sisu, tööde

teostamise aeg, kui ka tellijate poolsed kinnitused. Sellised tõendid on pakkuja poolt esitatud.

Seega on kontrolliprotsess referentslepingute nõuetekohasuse osas kõigi olemasolevate ja

kättesaadavate andmete alusel toimunud ning etteheited Hankija tegevusele on põhjendamatud

ja otsitud. Hankijal puudus mistahes mõistlik põhjus arvata ka seda, et RHR-is esitatud andmed

või ka kinnituskirjades esitatud kinnitused oleksid ebaõiged.

Täiendavalt peab Hankija vajalikuks märkida, et referentsobjekte oli esitatud rohkem, kui kahe

objekti jagu, mis niisamuti vastavad Riigihankes kehtestatud referentsnõuetele, koos tellija

kinnituskirjaga.

6.7.6. Kogumis ei saa olla vaidlust üheski formaalses aspektis, vaid selles, kas kõnealusel

ettevõtjal on vastav kogemus või mitte. Selline kogemus on ettevõtjal olemas ja see ei saa olla

küsimuse all ka siis, kui vaidlustuskomisjon peaks tuvastama mõne ebaselguse kontrolli

protsessis. Seda kinnitas Riigikohus juba 2013 aastal lahendis nr 3-3-1-24-13, et selline asjaolu

ei saa viia hankija otsuste tühistamiseni. Kõikide kinnituskirjade, kirjalike tõendite ja muude

asjaolude valguses ei ole põhjendatud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuseid seada kahtluse

alla.

6.7.7. Vaidlustaja väited, et referentsobjekti puhul võib olla teostatud vaid osa kai ehituse juurde

kuuluvast või on referentsobjektil mitu koodi, ei vasta tegelikkusele. Ehitusregistris ei ole

referentsobjektidele määratud mitut koodi, vaid üksainus kood „sadama kai (21511)“.

Niisamuti ei vasta tegelikkusele Vaidlustaja väited kai ehitustööde teostamisest osaliselt. Seda,

et tööd on teostatud Kolmanda isiku alltöövõtja poolt kinnitab lisaks pakkuja esitatud

kinnituskirjadele ka RHR-is olev teave lepingute täitmise osas.

Vaidlustaja on asunud hanketingimust laiendama. Tingimus sätestab endas nõude, et Pakkuja

peab olema riigihanke algamisele eelneva 84 kuu (02.2019-02.2026) jooksul nõuetekohaselt

täitnud 2 lepingut, mille raames teostati sadama kai ehitustöid. Tingimus ei sätesta ühtegi

lisaklauslit sellest, kui palju neid ehitustöid tuli sellise lepingu raames teha või kas pakkuja pidi

tegema kõik sadama kai ehitustööd või osa sellest.

8 (13)

7. Kolmas isik, INF INFRA OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

7.1. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata, kuna Hankija kvalifitseeris Kolmanda isiku

õiguspäraselt. Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset asjaolu ega tõendit, mis seaks

Hankija kontrolli tulemuse põhjendatult kahtluse alla.

7.2. Kolmas isik tugines Tingimuse täitmisel teise ettevõtja referentsidele ja esitas Tingimusele

vastavuse tõendamiseks kõik RHAD-is nõutud dokumendid. Hankija kontrollis esitatud

dokumente ning tuvastas korrektselt, et kvalifitseerimistingimused on täidetud.

7.3. Kolmanda isiku pakkumus sisaldas alltöövõtja hankepassi, mis esitati RHR-i

standardvormil. Hankepass sisaldab kõiki RHS § 104 lg-tes 1-4¹ nõutud kinnitusi ning

võimaldas Hankijal kontrollida teise ettevõtja vastavust.

7.4. Kolmanda isiku pakkumus sisaldas alltöövõtja nõusolekut koos kinnitusega, et alltöövõtja

teostab hankelepingu täitmisel tööd, millega Tingimus on seotud. Pakkumuse koosseisus esitati

vorm 3 Teise ettevõtja nõusolek, milles teine ettevõtja kinnitas, et Kolmas isik võib tugineda

tema tehnilisele ja kutsealasele pädevusele ning et osaleb hankelepingu vahetul täitmisel

vähemalt selles ulatuses, milles Kolmas isik tugineb tema näitajatele.

7.5. Vaidlustaja väidab, et Tingimus puudutab sadama kai ehitustöid ning seetõttu pidi

alltöövõtja võtma enda kanda kõik hankelepingu täitmisel tehtavad sadama kai ehitustööd.

Alltöövõtja kinnitas vormil 3, et osaleb hankelepingu täitmisel vähemalt selles ulatuses, milles

tema pädevusele tuginetakse (RHS § 103 lg 2).

7.6. Vaidlustaja väidab, et Hankija pidi kontrollima referentslepingute vastavust Tingimuses

sätestatud nõuetele. See kontroll on tehtud. Alltöövõtja esitas vormil 3 sadama kai ehitustööde

referentslepingud. Hankija kontrollis nende vastavust RHAD-is sätestatud nõuetele ning

veendus, et referentsid puudutavad nõutud liiki ehitustöid (sadama kai ehitustööd) ja jäävad

nõutud ajaperioodi (02.2019-02.2026) sisse.

7.7. Vaidlustaja väidab, et Hankija pidi kontrollima referentslepingute nõuetekohast täitmist.

Hankija kontrollis referentslepingute täitmist RHR-is sisalduvate ja Hankijale täiendavalt

esitatud andmete põhjal kooskõlas RHS § 98 lg-tega 1 ja 4¹. Referentslepingud on täidetud

nõuetekohaselt.

7.8. Vaidlustaja väidab, et Hankija pidi kontrollima alltöövõtja suhtes RHS § 95 lg-tes 1 ja 4

sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Alltöövõtja hankepassis sisaldusid kõik RHS § 95

lg-tes 1 ja 4 nõutud kinnitused kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Hankija kontrollis neid

andmeid ning ei tuvastanud ühtegi kõrvalekallet.

7.9. Vaidlustaja taotleb, et vaidlustuskomisjon kohustaks Hankijat esitama Vaidlustajale kõik

Kolmanda isiku kvalifitseerimise aluseks olnud dokumendid, sh alltöövõtja hankepassi,

referentslepingute nõuetekohast täitmist tõendavad dokumendid ning alltöövõtja nõusoleku.

Nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna taotletavad dokumendid sisaldavad Kolmanda

isiku ärisaladust.

7.10. Kolmas isik on vastavad andmed pakkumuse esitamisel nõuetekohaselt määratlenud

ärisaladusena RHS § 46¹ lg 1 alusel Vaidlustaja taotluse esemeks olevad dokumendid sisaldavad

teavet Kolmanda isiku alltöövõtjate, koostöösuhete, tehnilise suutlikkuse ja ressursibaasi kohta.

Selline teave kujutab endast RHS § 46¹ lg 2, EKTÄKS § 5 lg 2 ja ärisaladuse deklaratsiooni

tähenduses ärisaladust, kuna selle avalikustamine võimaldaks konkurentidel saada ülevaate

9 (13)

kolmanda isiku koostöövõrgustikust, hankestrateegiast ja võimekusest ning kahjustaks seeläbi

oluliselt Kolmanda isiku õigustatud ärihuve.

7.11. RHS ei välista taotletud dokumentide käsitlemist ärisaladusena. Taotletavad dokumendid

ei kuulu RHS § 46¹ lg 1 p-ides 1-3 sätestatud teabe hulka, mida pakkuja ei või ärisaladusena

märkida. Teise ettevõtja hankepass ja nõusolek, referentslepingud ning nende täitmist

tõendavad dokumendid ei kuulu ühegi nimetatud erandi alla. Seetõttu oli Kolmandal isikul

õigus märkida need andmed ärisaladusena ning nende avalikustamiseks ei saa nõuda üksnes

põhjusel, et Vaidlustaja soovib kontrollida Hankija tehtud kvalifitseerimisotsuse õigsust.

Vastava täiendava kontrolli saab teostada käesolevas vaidlustusmenetluses vaidlustuskomisjon.

7.12. Euroopa Kohtu praktika ei toeta Vaidlustaja nõuet dokumentide avalikustamiseks.

Vaidlustaja viide Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-54/21 ei anna alust nõuda

kvalifitseerimise aluseks võetud dokumentide avalikustamist. Euroopa Kohus rõhutas vajadust

hinnata iga konkreetse teabe puhul eraldi, kas selle avalikustamine võib kahjustada ettevõtja

õigustatud ärihuve ning kas tegemist on kaitset vääriva konfidentsiaalse teabega. Käesoleval

juhul puudutavad kõnealused andmed Kolmanda isiku koostööpartnerit, tema kogemust ning

poolte vahelisi koostöösuhteid. Sellise teabe avalikustamine annaks konkurentidele

väärtuslikku teavet Kolmanda isiku ärikorralduse ja partnerite kohta ning võimaldaks kasutada

seda teavet tulevastes hangetes konkureerimiseks. Seetõttu toetab Euroopa Kohtu praktika

pigem vajadust kaitsta ärisaladusena märgitud teavet põhjendamatu avalikustamise eest.

7.13. EHR-i avalikkus ei muuda teise ettevõtja andmeid kvalifitseerimisetapis avalikuks.

EHR-i kantavad andmed muutuvad avalikuks alles ehitustööde teostamise käigus ning

vastavate teadete esitamise järel. Käesolevas asjas käsitletakse aga Kolmanda isiku

kvalifitseerimist hankemenetluses. Asjaolu, et osa andmeid võib hankelepingu täitmise

hilisemas etapis (kui Kolmas isik sõlmib hankelepingu) muutuda avalikult kättesaadavaks, ei

tähenda, et sama teave oleks avalik või avalikustamisele kuuluv juba hankemenetluse ajal.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustaja esitas vaidlustuses taotluse järgmise teabe ja dokumentide edastamiseks:

1) Kolmanda isiku alltöövõtja hankepass;

2) tõendid, et referentslepingud täideti nõuetekohaselt (Tingimuse järgi nõutud

dokumendid);

3) Kolmanda isiku alltöövõtja nõusolek tuginemiseks ja kinnitus hankelepingu täitmisel

osalemise kohta;

4) kvalifitseerimisotsuses viidatud riigihanke komisjoni põhjendused.

8.1. Kolmas isik ja Hankija paluvad jätta Vaidlustaja taotluse rahuldamata, kuna Vaidlustaja

taotleb dokumentide esitamist, mida Kolmas isik käsitleb enda ärisaladusena.

8.1.1. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud Vastavustingimuste p-is Ärisaladus on Kolmas isik

märkinud: Pakkumus sisaldab ärisaladust. Teave pakkuja ärisaladuse kohta ning põhjendus

teabe ärisaladuseks määramise kohta on leitav lisadokumentide lehel - INF INFRA Ärisaladus

riigihankemenetluses, deklaratsioon.

Pakkumusele lisatud eraldi dokumendis - INF INFRA ärisaladus riigihankemenetluses,

deklaratsioon - on mh märgitud, et RHS § 461 lg 1 alusel pakkuja nimetab enda ärisaladuseks

[---] pakkumuse koosseisu kuuluva ja hiljem lisaks juurde esitatava igasuguse teabe [---] osas,

mis viitab, kirjeldab ja aitab identifitseerida pakkuja kavandatud koostööpartnereid [---] ning

pakkuja enda ning tema koostööpartnerite varasemat kogemust ja kutsealast võimekust.

10 (13)

8.1.2. Seoses Vaidlustaja 28.05.2026 teabenõudega, milles Vaidlustaja taotles Hankijalt

Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisega seotud dokumentide edastamist, pöördus

Hankija vastava loa saamiseks Kolmanda isiku poole. Kolmas isik keeldus loa andmisest,

vastates 02.06.2026 mh: INF INFRA OÜ ei nõustu teabenõudes nimetatud dokumentide

avalikustamisega. Nimetatud dokumendid sisaldavad INF INFRA OÜ ärisaladust RHS § 46

prim 1 lg 2 tähenduses, millele oleme pakkumuse esitamisel vastavalt viidanud ja mille

avalikustamine kolmandatele isikutele ei ole lubatav.

8.1.3. Vastuses vaidlustusele jäi Kolmas isik seisukohale, et Vaidlustaja taotletavad dokumendid

kujutavad endast Kolmanda isiku ärisaladust EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes (vt käesoleva otsuse

p-id 7.10-7.13).

8.1.4. Hankija nõustub Kolmanda isikuga, et Vaidlustaja taotletavate dokumentide puhul on

tegemist Kolmanda isiku ärisaladusega, milline oma koospanus ei ole avalikest andmebaasides

käesoleval hetkel kättesaadav. Selline teave võimaldab identifitseerida pakkuja kavandatud

koostööpartnereid ja seeläbi ka kasutada kavandatud materjale ja seadmeid ning nende

tarneallikaid ja paigaldamise tehnoloogiaid ning projektijuhtimise ja tööde teostamise

metoodikaid ning planeeritud ajakava ja pakkumuse aluseks olevaid ühikhindasid ning

kasutada kavandatud spetsialistide identiteete ja nende kvalifikatsiooni ning pakkuja enda ning

tema koostööpartnerite varasemat kogemust ja kutsealast võimekust.

8.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isiku ja Hankijaga, et Vaidlustaja taotletavad

andmed Kolmanda isiku alltöövõtja ja tema poolt täidetud referentslepingute kohta on

Kolmanda isiku ärisaladus EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Vaidlustuses välja toodud asjaoludest

nähtub, et Kolmas isik on ilmselgelt Vaidlustaja konkurent. Olukorras, kus Vaidlustaja ei ole

tegelikult esitanud sisulisi argumente enda väidetavate kahtluste põhjendamiseks vaidlustatud

Hankija otsuse osas, on Vaidlustaja võimalikuks eesmärgiks saada vaidlustusmenetluse kaudu

teavet Kolmanda isiku koostööpartneri (alltöövõtja) kohta, et kasutada seda käesolevas

vaidlustusmenetluses ning võimalik, et ka edaspidistes hangetes, milles Vaidlustaja osaleb

Kolmanda isiku konkurendina. Vähemalt annaks Vaidlustaja nõutud teabe avaldamine selleks

talle sellise võimaluse. Vaidlustuskomisjoni arvates võib Vaidlustaja taotletud andmete

väljastamine oluliselt riivata Kolmanda isiku ärihuve mitte üksnes käesolevas

vaidlustusmenetluses vaid ka tuleviku hangetes, mistõttu on põhjendatud eelkirjeldatud

andmete käsitlemine Kolmanda isiku ärisaladusena. Asjaolu, et need andmed võivad saada

avalikuks kunagi hiljem, ei tähenda, et need tuleb avalikuks teha kohe praegu.

8.3. Tulenevalt RHS § 190 lg 1 p-ist 4 tuleb vaidlustuse faktiline põhjendus esitada juba

vaidlustuses. Seega ei saa õiguspäraseks pidada käitumist, kus esitatakse ilma sisuliste

põhjendusteta vaidlustus koos taotlusega dokumentide väljastamiseks eeldusel, et Vaidlustajal

on võimalik asuda vaidlustust saadud dokumentide alusel hiljem täiendama. Selline andmete

„õngitsemine“ ei ole vaidlustusmenetluse eesmärk ja Vaidlustaja ei pea saama

vaidlustusmenetluse kaudu ise õigust kontrollida Kolmanda isiku pakkumuses esitatud andmete

ja dokumentide alusel Kolmanda isiku kvalifikatsiooni.

8.4. Eeltoodud põhjustel jättis vaidlustuskomisjon rahuldamata Vaidlustaja taotluse talle

Kolmanda isiku pakkumusega seotud andmete ja dokumentide esitamiseks1.

Järgnevalt kontrollib vaidlustuskomisjon Vaidlustaja tegelikke etteheiteid vaidlustatud otsusele

(vaidlustuses esitatud põhjendusi, miks Vaidlustaja arvab, et Kolmanda isiku kvalifitseerimise

otsus on õigusvastane).

1 Sellest, et vaidlustuskomisjon jätab rahuldamata vaidlustuses esitatud taotluse dokumentide väljastamiseks

teavitas vaidlustuskomisjon menetlusosalisi, sh Vaidlustajat oma 12.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/126 (kirjaliku

menetluse teade).

11 (13)

9. Hankepassi täiendavate selgitustega IV osas Kvalifitseerimistingimused on kehtestatud

Tingimus.

Tingimuse kirjeldus.

Minimaalne teostatud tööde arv: 2

Kirjeldus: Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 84 kuu (02.2019-02.2026)

jooksul nõuetekohaselt täitnud 2 lepingut, mille raames teostati sadama kai ehitustöid. Hankija

mõistab sadama kaina Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu” lisas 1 toodud loetelus märgitud numbrile 21511 „Sadama kai“

vastavat objekti.

Tingimuse selgitus:

Arvesse lähevad ehitustööd, mis on eelnimetatud perioodi jooksul tellija poolt vastu võetud.

Garantiiperiood võib kesta. Pakkuja esitab hankepassis täidetud lepingute andmed, info teise

lepingupoole kohta (tellija esindaja kontaktandmed, sh telefon, e-posti aadress) ning riigihanke

korral tuleb ära näidata viitenumbrid. Hankija nõudmisel esitab edukas pakkuja hankepassis

märgitud lepingute kohta tõendid, et tööd tehti nõuetekohaselt (nt teise lepingupoole kinnituse

lepingu nõuetekohase täitmise kohta). Juhul, kui pakkuja soovib tõendada oma tehnilise ja

kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele teise ettevõtja vahendite alusel,

esitab ta teise ettevõtja kirjaliku ja allkirjastatud nõusoleku, milles teine ettevõtja kinnitab, et

on nõus, et pakkuja tõendab oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise

tingimustele tema näitajate alusel, nimetades ära teise isiku tehnilise ja kutsealase pädevuse

kirjelduse, millele pakkuja tugineb ning kinnitab, et osaleb hankelepingu vahetul täitmisel

vähemalt osas, milles pakkuja tugines tema näitajatele oma tehnilise ja kutsealase pädevuse

vastavuse tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele.

Puudub vaidlus, et Kolmas isik tõendas oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust

Tingimusele teise ettevõtja (oma alltöövõtja) vahendite alusel.

10. Vaidlustaja on esitanud kahtluse, et Kolmanda isiku pakkumuses ei ole esitatud RHAD-is

nõutud dokumente, et teave alltöövõtja poolt täidetud lepingute kohta puudub üldse või on

puudulik ja/või Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku (tema alltöövõtja) vastavust

Tingimustele või temal kõrvaldamise aluste puudumist nõuetekohaselt.

Vaidlustuskomisjon Vaidlustaja kahtlustusega ei nõustu.

10.1. Vaidlustaja arvates on võimalik, et Kolmanda isiku pakkumuses pole esitatud alltöövõtja,

kelle vahenditele Kolmas isik Tingimusele vastavuse tõendamisel tugineb, hankepassi.

Vaidlustaja arvamus ei ole õige. RHR-ist nähtub, et Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud

hankepass alltöövõtja kohta, kelle näitajatele tuginetakse. Hankepassi osas IV

Kvalifitseerimistingimused on esitatud Tingimuses nõutud andmed referentsobjektide kohta,

millele pakkuja tingimusele vastavuse tõendamisel tugineb, sh täidetud lepingute andmed, info

teise lepingupoole kohta (tellija esindaja kontaktandmed, sh telefon, e-posti aadress) ning

riigihanke korral viitenumbrid.

10.2. Vaidlustaja arvates on võimalik, et Kolmanda isiku pakkumuses ei ole esitatud alltöövõtja,

kelle vahenditele Kolmas isik Tingimusele vastavuse tõendamise tugineb, nõusolekut

Kolmandale isikule, et alltöövõtja teostab kõik tööd, millega Tingimus on seotud.

Vaidlustaja arvamus ei ole õige. RHR-ist nähtub, et Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud

RHAD-i vorm 3 Teise ettevõtja nõusolek, milles alltöövõtja, kelle näitajatele Kolmas isik

Tingimusele vastavuse tõendamisel tugineb, on andnud kinnituse Kinnitame, et oleme nõus

osalema hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles pakkuja tugines meie näitajatele

oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele

(RHAD vorm 3 Teise ettevõtja nõusolek p 2). RHAD-i vormil 3 Teise ettevõtja nõusolek on

toodud ka teise ettevõtja (s.o alltöövõtja) pädevuse kirjeldus, millele pakkuja tugineb.

Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud RHAD-i vorm 3 Teise ettevõtja nõusolek vastab seega

12 (13)

täielikult (nii sisult kui vormilt) RHAD-ile.

10.3. Vaidlustaja arvates on võimalik, et Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku alltöövõtja

toodud referentsobjektide vastavust Tingimusele, sh, et ehitustööd on teostatud 02.2019–

02.2026 (sh vastu võetud tellija poolt) ning nende objektiks sadama kai (kood 21511).

Vaidlustaja arvamus ei ole õige. 27.05.2026 RHR-i vormil koostatud kvalifitseerimise otsusest

ning selle lisast 1 (Hankijal nimetatud ka protokolliline otsus nr 618169) nähtub, et Hankija on

kontrollinud Kolmanda isiku alltöövõtja hankepassis esitatud referentsobjektide vastavust

Tingimusele nii RHR-i andmete alusel kui ka päringutega tellijatele, kes on kinnitanud, et

referentslepingud on Kolmanda isiku alltöövõtja poolt täidetud nõuetekohaselt.

Kolmanda isiku alltöövõtja esitas oma hankepassis enam kui 2 referentslepingut, mis on

nõutavad Tingimusele vastavuse tõendamiseks, kuid Hankija on piirdunud ainult Tingimuses

nõutud 2 referentslepingu täitmise kontrollimisega.

Hankija 27.05.2026 kvalifitseerimisotsuse lisast 1 nähtub, et Kolmanda isiku alltöövõtja on

täitnud 2 referentslepingut, teostades sadama kaide ehitustööd Tingimuses nõutud Riigihanke

algamisele eelneva 84 kuu (02.2019-02.2026) jooksul. RHR-ist ei ilmne, et lepingute täitmisel

oleks esinenud rikkumisi, mis oleks toonud kaasa sanktsioone ning mõlema lepingu puhul on

tellijad kinnitanud, et lepingud on täidetud nõuetekohaselt.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on kontrollinud Kolmanda isiku vastavust

Tingimusele tema alltöövõtja näitajate alusel kohase hoolsusega.

10.4. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus kvalifitseerida

Kolmas isik on kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5 ning RHS §-iga 103 ning alused selle kehtetuks

tunnistamiseks puuduvad.

11. Lisaks on Vaidlustaja arvates on võimalik, et Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku

alltöövõtjal RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist (RHS § 103 lg 5).

Vaidlustaja arvamus ei ole õige. Hankija on kontrollinud Kolmanda isiku alltöövõtjal, kelle

näitajatele tuginetakse, kõrvaldamise aluste puudumist RHS § 103 lg-ga 5 ettenähtud korras.

Esmalt märgib vaidlustuskomisjon, et Kolmanda isiku pakkumuses esitatud hankepassis

alltöövõtja kohta, kelle näitajatele tuginetakse, on alltöövõtja esitanud nõutavad kinnitused, et

tema suhtes puuduvad kõrvaldamise alused.

27.05.2026 RHR-i vormil koostatud Kolmanda isiku kõrvaldamise aluste otsusest nähtub, et

Hankija on kontrollinud Kolmanda isiku alltöövõtja puhul kõrvaldamise aluste puudumist

päringutega teistesse registritesse: Läbi Riigihangete registri Teabevahetuse lehekülje

(Päringud teistesse infosüsteemidesse) Karistusregistrile tehtud päringute tulemite kohaselt,

puudusid ettevõttel ja tema seaduslikel esindajatel kriminaalasjas tehtud süüdimõistvad

otsused. Läbi Riigihangete registri Teabevahetuse lehekülje (Päringud teistesse

infosüsteemidesse) Maksu- ja Tolliametile tehtud elektroonilise päringu tulemi kohaselt ei ole

ettevõttel maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Ettevõttele ei kohaldu hankemenetluselt

kõrvaldamise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmisega. Läbi

veebilehe Ametlikud Teadaanded teostatud elektroonilise päringu tulemi kohaselt ei olnud

ettevõtte kohta avaldatud ühtegi teadannet maksejõuetuse kohta. Läbi Sanction Map veebilehe,

tehtud päringute andmetel ei ole ettevõte ja tema seaduslikud esindajad rahvusvahelise

sanktsiooni subjektid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. E-äriregistris puudub

info ettevõtte äritegevuse peatamise kohta.

Päringute tegemine Kolmanda isiku alltöövõtjal kõrvaldamise aluste puudumise kohta nähtub

ka RHR-ist.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on kontrollinud Kolmanda isiku alltöövõtjal kõrvaldamise

aluste puudumist kooskõlas õigusaktidega ning kohase hoolsusega ja otsus jätta tõendite alusel

kõrvaldamata alltöövõtja, kelle näitajatele tugitakse on õiguspärane.

13 (13)

12. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

12.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kogusummas 1333,8 (käibemaksuta), kokku 7,02 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga

190 eurot.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning keerukuse astet on

Hankija lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud need tuleb Vaidlustajalt välja

mõista.

12.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepinguliste esindajate kulude

väljamõistmiseks Vaidlustajalt kogusummas 1575 eurot (käibemaksuta), 7 tunni õigusabi

osutamise eest keskmise tunnihinnaga 225 eurot.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning keerukuse astet on

Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on Kolmanda isiku õigusabikulud 5 tunni ulatuses

summas 1125 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

12.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik