| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/1991-2 |
| Registreeritud | 03.07.2026 |
| Sünkroonitud | 06.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei |
| Vastutaja | Erle Kõomets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku
kantselei
Kiriku 4
Tallinn
10130, Harjumaa
Teie 28.04.2026 nr 2-5/22_2026
Meie 03.07.2026nr 5-1/1991-2
Vastus päringule maksutõusude ja
eelarvekärbete mõju kohta
Lugupeetud volinik hr Veske
Eesti maksusüsteem ning maksuseadused lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest ega sisalda
sätteid, mis kohtleksid erinevalt või seaksid ebasoodsamasse olukorda isikuid nende soo,
rahvuse, vanuse, puude, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse või muu võrdse kohtlemise
seaduses nimetatud tunnuse alusel. Maksukohustus kehtestatakse objektiivsete ja
üldkohaldatavate kriteeriumide alusel. Seetõttu ei saa kõnealuseid maksumuudatusi käsitada
diskrimineerivatena nende sihtrühmade suhtes, kelle õiguste kaitsmine ja võrdse kohtlemise
edendamine on voliniku institutsiooni põhifookuses. Samas mõistame, et volinik lähtub oma
tegevuses võrdse kohtlemise põhimõtte laiemast tõlgendusest ning pöörab tähelepanu ka
nendele ühiskonnarühmadele, kelle majanduslik või sotsiaalne olukord võib olla keskmisest
haavatavam. Selline vaade aitab juhtida tähelepanu poliitikamuudatuste võimalikule mõjule
erinevatele elanikkonnarühmadele ning toetab teadlikumat avalikku arutelu nende mõjude üle.
Rahandusministeerium väärtustab sellist sisendit poliitikakujundamise protsessis, kuigi mõju
ebavõrdne jaotumine erinevate sotsiaalmajanduslike rühmade vahel ei tähenda iseenesest
diskrimineerimist võrdse kohtlemise seaduse tähenduses.
Nõustume, et aastatel 2024–2025 ette valmistatud maksumuudatuste mõjuanalüüsid ei olnud
kõigis aspektides sama põhjalikud kui tavapärase õigusloome puhul (välja arvatud automaks,
mille ette valmistamine uue maksuna oli tavapärasest pigem põhjalikum). Selle peamiseks
põhjuseks oli muudatuste kiireloomulisus, mis tulenes vajadusest tagada riigi rahanduse
kestlikkus ning reageerida lühikese aja jooksul muutunud majandus- ja julgeolekuolukorrale.
Sellest hoolimata koostati üksikute muudatuste kohta tavapärane mõjuanalüüs, mis lisati
seaduse eelnõule.
Maksupoliitika ja selle mõjude kohta koostame jooksvalt analüütilisi hinnanguid ka
Rahandusministeeriumi majandus- ja rahandusprognooside raames, mis võimaldavad jälgida
maksumeetmete mõju erinevatele makromajanduslikele näitajatele, majapidamistele ja avaliku
sektori rahandusele. Soovitame tutvuda riigi tulude peatükkidega meie prognoosides (näiteks
2
viimases prognoosis alapunkt 2.2). Aastal 2024 koostasime riigirahandust tervikuna käsitleva
analüüsi, kus on põhjalikumalt kirjeldatud, kust riik raha kogub ning milleks kasutab.
Rõhutame, et Rahandusministeerium peab oluliseks maksumuudatuste laiema mõju
süstemaatilist hindamist. Selleks on ministeeriumil kavandatud eraldiseisev teadusprojekt,
mille raames analüüsitakse põhjalikult viimaste aastate maksumuudatuste mõju, sealhulgas
võimalikke jaotuslikku mõju erinevatele sissetuleku rühmadele. Analüüsi viivad läbi
sõltumatud teadlased ning selle eesmärk on saada terviklikum ülevaade maksumuudatuste
pikemaajalisest mõjust ning seeläbi toetada tulevasi maksupoliitilisi otsuseid põhjalikuma
analüütilise teadmisega.
Meie analüütiline tööriistakast täieneb jooksvalt töö käigus. Oleme kasutusele võtnud maksu-
ja sotsiaaltoetuste muutuste jaotusmõjude hindamiseks mikrosimulatsioonimudeli EUROMOD
ning loonud eeldused selle võimalikult põhjalikuks rakendamiseks Eesti andmete põhjal.
Viimastel aastatel on lõpule viidud vajalikud andmekasutuse kokkulepped ja kooskõlastused,
mis võimaldavad kasutada registripõhist andmestikku senisest märksa suuremas ulatuses. See
loob varasemast paremad võimalused hinnata poliitikamuudatuste mõju erinevatele
elanikkonnarühmadele, sealhulgas sissetulekudetsiilide, leibkonnatüüpide ja muude
sotsiaalmajanduslike tunnuste lõikes. Edaspidi võimaldab see koostada veelgi põhjalikumaid ja
täpsemaid mõjuanalüüse ning toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist. Seetõttu on
Rahandusministeeriumi võimekus hinnata maksu- ja sotsiaalpoliitiliste muudatuste
jaotusmõjusid täna oluliselt parem kui ajal, mil kõnealuseid kiireloomulisi muudatusi ette
valmistati.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Pahapill
maksupoliitika nõunik asekantsleri ülesannetes
Erle Kõomets 5885 1335
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|