ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp MTÜ Kuldne Liiga

Teie 18.06.2026

Meie 03.07.2026 nr 2.2-9/26/2501-2

Vastus selgitustaotlusele vanemaealiste nõukogude andmetöötluse kohta

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses vanemaealiste nõukogude

andmetöötlusega.

Kirjeldate, et vanemaealiste nõukogude tegevuses on tekkinud küsimusi olukorras, kus nõukogu

soovib koguda vanemaealistelt infot, korraldada küsitlusi või teha intervjuusid. Küsite, kes võib

selliste küsitluste, intervjuude, protokollide ja muu nõukogu koostatud teabe puhul olla vastutav

töötleja ning kuidas hinnata andmete kogumise eesmärki, hoidmist, edastamist ja kaudse

tuvastamise riski väiksemas kogukonnas. Samuti soovite selgitust, kuidas saaksid vanemaealiste

nõukogud oma tegevuseks vajalikku infot koguda, sealhulgas kohaliku omavalitsuse kaudu

korraldatavate küsitluste abil. Märgite, et senine küsitlus oli anonüümne ja Teie selgituse kohaselt

isikuandmeid ei kogutud. Teie kirjeldatust ilmneb, et soovite andmekaitsealast selgitust, mida

oleks võimalik kasutada ka teiste sarnaste nõukogude tegevuse kavandamisel.

Selgitame, et Andmekaitse Inspektsioon saab selgitustaotlustele vastates anda üldisi selgitusi

andmekaitsenormide sisu ja rakendamise kohta. Inspektsioon ei anna õigusabi ega saa anda

väljaspool järelevalvemenetlust õiguslikult siduvat hinnangut konkreetse andmetöötluse

õiguspärasusele. Seetõttu selgitame allpool üldiselt, millest tuleks vanemaealiste nõukogude

küsitluste, intervjuude, protokollide ja muu teabe kogumise puhul andmekaitse vaatest lähtuda.

Mis on isikuandmed ja millal kohalduvad andmekaitsenõuded?

Isikuandmete kaitse nõuded kohalduvad siis, kui töödeldakse isikuandmeid. Isikuandmed on

igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isik võib olla tuvastatav otse,

näiteks nime, isikukoodi, telefoninumbri, e-posti aadressi või täpse aadressi kaudu, aga ka

kaudselt erinevate andmete koosmõjus. Isikuandmete töötlemine on näiteks andmete kogumine,

salvestamine, säilitamine, kasutamine, edastamine, avaldamine ja kustutamine. Seega võib

isikuandmete töötlemisega olla tegemist ka küsitluste, intervjuude, protokollide või kokkuvõtete

koostamisel, kui nende kaudu on võimalik konkreetset inimest tuvastada.

2 (4)

Kui küsitlus on tegelikult anonüümne ja vastuste põhjal ei ole võimalik inimest otseselt ega

kaudselt tuvastada, ei ole üldjuhul tegemist isikuandmete töötlemisega ning sellele küsitlusele

andmekaitsenõuded üldjuhul ei kohaldu. Anonüümsust tuleb aga hinnata sisuliselt ja kogu

küsitluse läbiviimise vaates. Küsitlus võib olla vastuste sisu poolest anonüümne, kuid kui

küsitluse korraldamiseks võetakse inimesega ühendust näiteks nime, telefoni või e-posti aadressi

kaudu, toimub vähemalt selles etapis isikuandmete töötlemine. Sellisel juhul tuleb

andmekaitsenõudeid järgida vähemalt ühenduse võtmise ja andmete kogumise etapis, isegi kui

hilisemad vastused säilitatakse või analüüsitakse anonüümsel kujul.

Kui soovitakse korraldada päriselt anonüümset küsitlust, tuleb anonüümsus tagada kogu

küsitluse vältel: osalejate kutsumisel, vastuste kogumisel, vastuste säilitamisel ja tulemuste

esitamisel. Anonüümsust toetab näiteks lahendus, kus vastuseid ei seostata nimelise osalejate

nimekirja ega kontaktandmetega ning tulemusi kasutatakse üksnes koondatud kujul.

Väiksemas kogukonnas tuleb arvestada ka kaudse tuvastamise riskiga. Näiteks võivad vanus,

elukoha piirkond, konkreetne juhtumikirjeldus, terviseseisund, hooldusvajadus, puue või

perekondlik olukord koosmõjus viia konkreetse inimeseni. Eraldi tähelepanu vajavad

vabatekstivastused, sest inimene võib seal tahtmatult avaldada enda või teiste isikute andmeid.

Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui kogutakse teavet inimese tervise, puude, hooldusvajaduse,

abivajaduse, toimetuleku, sotsiaalteenuste kasutamise või muu tundliku isikliku olukorra kohta.

Selline teave võib olla eriliiki isikuandmed, näiteks terviseandmed, või muu tundlik isiklik teave,

mille töötlemisel tuleb järgida rangemaid nõudeid. Enne selliste andmete kogumist tuleb selgelt

läbi mõelda, kas andmete kogumine on vajalik, millisel õiguslikul alusel seda tehakse, kellel on

andmetele juurdepääs ning kuidas välditakse andmete liigset kogumist või avalikuks tulekut.

Kes on vastutav töötleja?

Kui küsitluse, intervjuu või muu teabe kogumise käigus töödeldakse isikuandmeid, tuleb selgeks

teha, kes on vastutav töötleja. Vastutav töötleja on see, kes määrab kindlaks isikuandmete

töötlemise eesmärgi ja vahendid. Lihtsamalt tähendab see, et vastutav töötleja otsustab, miks

andmeid kogutakse, milliseid andmeid küsitakse, kuidas vastuseid kasutatakse, kus neid

hoitakse, kellele neid edastatakse ja kui kaua neid säilitatakse.

Vastutav töötleja ei ole alati see, kes küsitluse tehniliselt välja saadab või vastused kokku kogub.

Otsustav on see, kes tegelikult määrab andmetöötluse eesmärgi ja korralduse. Kui vastused ise

on anonüümsed, kuid osalejatega võetakse ühendust näiteks nime, telefoni või e-posti aadressi

kaudu, tuleb vastutav töötleja määrata vähemalt selle ühenduse võtmise ja andmekorje etapi osas.

Kui küsitluse või intervjuu korraldab kohalik omavalitsus oma ülesannete täitmiseks ning

nõukogu aitab elanike sisendit koguda või vahendada, võib vastutava töötleja roll olla kohalikul

omavalitsusel. Sama võib kõne alla tulla siis, kui kasutatakse valla ametlikke kanaleid, andmeid

hoitakse valla süsteemides või tulemusi kasutatakse valla teenuste, otsuste või tegevuste

kavandamisel.

Kui aga küsitluse eesmärgi, küsimused, vastajate ringi, vastuste säilitamise ja edasise kasutamise

otsustab nõukogu või mõni eraldiseisev ühendus ise, tuleb hinnata, kas vastutava töötleja roll on

sellel nõukogul või ühendusel. Mõnes olukorras võib kõne alla tulla ka kaasvastutus, kui kohalik

omavalitsus ja nõukogu määravad andmetöötluse eesmärgid ja vahendid ühiselt.

3 (4)

Milliste põhimõtete tuleb arvestada?

Andmekaitse ei takista vanemaealiste nõukogudel elanike vajaduste ja probleemide kohta infot

koguda. Oluline on, et enne andmete kogumist oleks selge, milleks infot vaja on ja kas eesmärki

saab täita ilma inimesi tuvastamata.

Kui eesmärk on saada üldine ülevaade näiteks transpordi, ligipääsetavuse, heakorra,

huvitegevuse, info kättesaadavuse või teenuste korralduse kohta, tuleks eelistada üldistatud ja

võimalikult vähe isikustatud andmeid. Küsida tuleks ainult neid andmeid, mida on konkreetse

eesmärgi jaoks tegelikult vaja. Kui piisab koondatud vastustest, ei ole üldjuhul vaja küsida nime,

täpset aadressi, kontaktandmeid ega tundlikke tervise- või sotsiaalandmeid.

Kui isikuandmete kogumine on vajalik, tuleb enne kogumist määrata selge eesmärk, vajalik

andmekoosseis ja õiguslik alus. Kohaliku omavalitsuse puhul ei piisa sellest, et teema on üldiselt

avalikes huvides või valla tegevusega seotud. Andmete kogumine peab olema seotud konkreetse

kohaliku omavalitsuse ülesandega ning vajalik selle ülesande täitmiseks, näiteks teenuste,

toetuste, ligipääsetavuse või sotsiaalhoolekande korraldamisel. Sellisel juhul võib isikuandmete

töötlemise õiguslik alus tuleneda ka vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, mis näevad

ette kohaliku omavalitsuse ülesande, pädevuse või kohustuse Kui andmeid kogub eraldiseisev

ühendus või nõukogu tegevust korraldav muu isik enda eesmärkidel, tuleb õiguslik alus valida

konkreetse andmetöötluse eesmärgi ja asjaolude järgi. Näiteks võib kõne alla tulla inimese

nõusolek, kui andmete andmine on vabatahtlik ja inimesel on võimalik nõusolek tagasi võtta, või

õigustatud huvi, kui töötlejal on selge õigustatud eesmärk ning inimese huvid ja õigused ei kaalu

seda üles. Eriliiki isikuandmete, näiteks terviseandmete töötlemisel, peab lisaks olema eraldi alus

eriliiki andmete töötlemiseks.

Oluline on ka eesmärgipiirang. Kui inimene annab küsitluses vastuseid üldise olukorra

kaardistamiseks, ei tohiks neid vastuseid hiljem kasutada muul eesmärgil nii, et see tuleb

inimesele üllatusena. Näiteks kui vastuseid soovitakse kasutada ka selleks, et konkreetse

inimesega hiljem ühendust võtta või tema andmeid vallavalitsusele edastada, peab see olema

inimesele enne vastamist selgelt arusaadav ning selleks peab olema sobiv õiguslik alus.

Mida arvestada küsitluste, intervjuude ja protokollidega?

Küsitlused ja intervjuud tuleks võimalusel üles ehitada nii, et vastuseid saaks kasutada

koondatult. Kui eesmärk on saada üldine ülevaade vanemaealiste muredest, vajadustest või

ettepanekutest, tuleks vältida küsimusi, mis suunavad inimest kirjeldama väga isiklikke

asjaolusid või esitama teavet, mille kaudu ta võib olla äratuntav.

Inimesele peab enne vastamist olema lihtsas keeles arusaadav, kes küsitlust või intervjuud

korraldab, milleks tema vastuseid kasutatakse ja kas vastamine on vabatahtlik. Samuti tuleb

eristada üldist küsitlust ja konkreetset pöördumist. Üldise küsitluse eesmärk on koguda

koondatud sisendit vanemaealiste vajaduste, murede või ettepanekute kohta. Kui inimene soovib

aga anda enda kohta konkreetse mure või abivajaduse edasi vallavalitsusele või mõnele teisele

4 (4)

asutusele, tuleb talle enne andmete edastamist selgelt selgitada, kellele andmed edastatakse, mis

eesmärgil seda tehakse ja millisel alusel neid kasutatakse. Kui soovitakse, et inimene saaks jätta

oma kontaktandmed hilisemaks ühenduse võtmiseks, peaks see olema eraldi ja vabatahtlik valik,

mitte osa anonüümsest vastusest. Sama kehtib ka juhul, kui vastuseid soovitakse kasutada lisaks

üldisele kaardistusele muul eesmärgil.

Protokollide puhul tuleb eristada üldist arutelu ja isikuandmeid sisaldavat teavet. Kui protokollis

kajastatakse päevakorda, üldisi aruteluteemasid ja koondatud ettepanekuid, on andmekaitserisk

väiksem. Kui protokollis kirjeldatakse konkreetse elaniku tervist, hooldusvajadust, elukohta,

perekondlikku olukorda, kaebust või muud isiklikku asjaolu, tuleb sellise teabe avaldamist

vältida.

Küsitluste ja intervjuude tulemusi on mõistlik jagada üksnes üldistatud kujul. Laiemalt tuleks

esitada koondatud või statistilised kokkuvõtted, mitte üksikvastused ega vabatekstivastused

muutmata kujul. See on eriti oluline taaskord väiksemas kogukonnas, kus ka üksik detail võib

muuta inimese äratuntavaks.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes sõltub küsitluste, intervjuude ja muu teabe kogumise puhul andmekaitsenõuete

kohaldumine sellest, kas tegevuse käigus töödeldakse isikuandmeid. Kui küsitlust soovitakse

käsitada anonüümsena, tuleb anonüümsus tagada ja hinnata kogu tegevuse ulatuses, mitte üksnes

vastuste hilisema analüüsi põhjal. Alles siis, kui inimest ei ole võimalik otseselt ega kaudselt

tuvastada kogu küsitluse läbiviimise vaates, saab rääkida päriselt anonüümsest küsitlusest, millele

isikuandmete kaitse nõuded üldjuhul ei kohaldu. Kui aga inimene on vastuste, kogumise viisi või

muude andmete koosmõjus tuvastatav, tuleb andmete kogumine enne läbi mõelda andmekaitse

põhimõtete järgi: määrata vastutav töötleja, eesmärk ja õiguslik alus, koguda üksnes vajalikke

andmeid, piirata juurdepääse ning teavitada inimesi arusaadavalt sellest, kuidas nende andmeid

kasutatakse.

Lisame juurde ka mõned Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjalid, millest võib olla abi

sarnaste andmetöötluse olukordade läbimõtlemisel:

1. Andmetöötleja vastutus ja kohustused

2. Andmetöötluse põhimõtted

3. Töötlemise õiguslikud alused

4. Nõusolek

5. Õigustatud huvi

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liis Köster

jurist

peadirektori volitusel