1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 03.07.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 25233000869

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. 08.11.2025 kella

18.10 paiku Sillamäel X tn asuva kortermaja hoovis lõi X.X. rusikaga näkku, tekitades kannatanule

X.X. füüsilist valu ja kehavigastusena hematoomi näo piirkonnas. Seejärel lõi X.X. X.X. lahtise

käega näo piirkonda, tekitades sellise teoga viimasele füüsilist valu ning kontusiooni nina ja kaela

piirkonnas.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,

kus isiku süü ei ole suur. Kriminaalasja materjalide juurde lisatud ravidokumentidest nähtub, et

10.11.2025 pöördus X.X. perearsti poole, kus tal diagnoositi ninasilla piirkonna kontusioon ja

kaela tagumise pinna kontusioon. 25.11.2025 pöördus X.X. neuroloogi juurde seoses traumajärgse

peavaluga. Eeltoodu põhjal ei saa siiski asuda seisukohale, et kannatanule X.X. oleks tekitatud

raskeid kehavigastusi ega ülemääraseid füüsilisi kannatusi. Samuti puudub info, et lahtise käega

tehtud löök kannatanu näo piirkonda tekitas püsivama iseloomuga tervisekahjustuse. Eeltoodu

alusel ei saa X.X. süüd hinnata suureks. Lisaks on X.X. ülekuulamisel avaldanud, et tal on juhtunu

pärast siiralt kahju ning ta mõistab sellise käitumise hukka.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

2

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 2 p 3 ette karistusena kas rahalise karistuse või

(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust

raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem väärteo- ega kriminaalkorras

karistatud. Lisaks puudub informatsioon, et X.X. on pärast talle etteheidetavat kuritegu pannud

toime süütegusid, millest omakorda võib järeldada, et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses

kogetu põhjal endale põhjalikult selgeks teinud, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanute

suhtes oli lubamatu ning sellist käitumist ei õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse

pingeseisundi laineharjal, mistõttu prokuratuuri hinnangul jääb riigi reageering kriminaalasja

kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda

antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Sedastatav on kahtlustatava soov edaspidi

hoiduda teiste inimeste suhtes füüsilise vägivalla kasutamisest ning seadusega vastuollu mitte

sattuda.

Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada

ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks piisab sellest, kui kahtlustatav läbib mõjuva vestluse, mida viib läbi Viru

Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar. Vestlused annavad X.X.

võimaluse rääkida avameelselt juhtunust ning arutada seda, kuidas antud situatsioonis oleks olnud

korrektsem käituda. Ühtlasi annavad vestlused võimaluse mõista teiste inimeste vajadusi ning

tundeid ning sellest johtuvalt leida sisemist jõudu ja motivatsiooni vägivallavaba elukorralduse

hoidmiseks.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid

võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu

väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Lisaks juhib prokurör tähelepanu asjaolule, et kannatanu X.X. on prokuratuurile saadetud kirjas

teatanud, et X.X. on tema ees vabandanud ning ta ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist. Lisaks

3

on prokurör võtnud ühendust kannatanu X.X. lepingulise esindaja Ljudmila Tšeussovaga ning

palunud tal esitada omapoolne nägemus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202

alusel ning taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Prokuratuur väljastas 04.06.2026 esindajale

kriminaaltoimiku materjalid. KrMS § 225 lg 1 sätestab, et menetlusosalised võivad neile

kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi.

Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur menetlusosalise kirjaliku

taotluse alusel seda tähtaega pikendada. Eelnimetatud tähtaja jooksul ei esitanud kannatanu

esindajale prokuratuurile ühtegi taotlust (menetluskulude hüvitamise taotlus, võimalik

hagiavaldus) ega taotlenud selleks tähtaja pikendamist.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233000869 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. läbima mõjuva vestluse, mida viib läbi

Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar, kellega võtta

ühendust telefonil 5887 5353. Konsultant viib läbi esmase hindamise ning määrab

seejärel kindlaks vestluste arvu. X.X. kohustub osalema vestlustel konsultandi poolt

ette antud arvul kordi hiljemalt 01.11.2026. Vestlused lõpetatakse konsultandi

kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kriminaalmenetlus antud kriminaalasjas uuendatakse,

kui X.X. paneb toime uue tahtlikku kuriteo kuni 03.01.2027 (k.a).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult kannatanutele X.X. e-postiga ja X.X. posti teel ning X.X. lepingulisele

kaitsjale Artur Pärnojale e-toimiku kaudu. Kahtlustatavale X.X. antakse määruse koopia

prokuratuuris allkirja vastu kätte.

8. Kannatanul õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsiliselt isikust kannatanu valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post [email protected]).

4

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva

määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte ning

antud toimingu juurde kaitsjat ei soovi.

X.X.

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk

Irina Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise

eest KarS § 318 ja § 321 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Ogurova