Tere

Edastan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastused 9.06 edastatud küsimustele:

1. 1. Kui palju muutuks Teie hinnangul halduskoormus nii ajaliselt kui ka rahaliselt seoses kavandatavate muudatustega?

TTJA vastus:

•             Ehitusseadustiku (EhS) punkti 107 muudatusega täiendatakse EhS §-i 113⁶ lõikega 4, mille kohaselt ei pea avaliku veekogu koormamiseks veekaabelliini, torujuhtme või muu samaväärse kaldaga ühendatud tehnovõrgu või -rajatise puhul avaldama hoonestusloa taotluse teadet.

Muudatuse tulemusel väheneb halduskoormus nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Seni tuli hoonestusloa taotluse teade avaldada Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning asutuse veebilehel.

Lisaks väheneb halduskoormus seetõttu, et enam ei ole vaja teadet koostada ega avaldada kolmes eri kanalis, samuti puudub vajadus küsida hinnapakkumisi väljaandelt.

•             EhS lisades 1 ja 2 sätestatakse, et võrgust kotiga kalasumba, karbi- ja vetikavõrgu, karbi- ja vetikaliini ning vetikasumba rajamiseks ei ole vaja ei ehitusteatist, ehitusluba ega -projekti.

Sellest tulenevalt väheneb TTJA halduskoormus, kuna avalikus veekogus vesiviljelusrajatiste rajamisel on edaspidi vajalik üksnes hoonestusluba. Ehitus- ja kasutusloa menetlusi ei ole enam vaja läbi viia.

•             Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) punkti 4 muudatusega täiendatakse seadust §-dega 255 ja 256, mille eesmärk on hoonestuslubade andmine olemasolevatele ehitistele.

Muudatuse tulemusel halduskoormus mõnevõrra suureneb, kuna tuleb läbi viia hoonestusloa menetlus. See hõlmab taotluse läbivaatamist, asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimist ning lõpliku otsuse koostamist.

• * Raudteetruupidega seotud kõik senised loakohustuslikud tegevused muudetakse EhS Lisades 1 ja 2 teatisekohustuslikeks tegevusteks – majanduslikult laekub riigilõivu vähem (60 eurot rajatise kohta), kuid ajaliselt on menetlus väiksema ajakuluga ning tekib tööjõukulu kokkuhoid.
• * Raudteekaitsevööndis tegutsemiseks TTJA loa nõude eemaldamine (EhS § 73 lg 3 tunnistatakse kehtetuks) on ajavõit ning tööjõukulude kokkuhoid. Tegevusega ei rakendunud riigilõivu ehk selles osas majanduslikku mõju riigilõivu laekumise osas pole.
• * Ehitusteatise aeg pikeneb 4 aastale ning ehitusloa kehtivust võib pikendada – annab võimaluse välistada olukorra, kus suuremahuliste ehitustööde käigus ajagraafik muutub ja vaja uuesti ehitusteatis esitada või ehitusluba taotleda.

1. 2. Raudteetaristu protsessid – kuidas need muutuvad ning kui palju keskmiselt on seni pidanud eraldi kasutuslubasid taotlema võrreldes sellega, kui palju peaks seda tegema pärast eelnõu jõustumist? Milline on oodatav ajaline sääst?

TTJA vastus:

• * Menetlus lihtsustub raudteetruupide osas. Raudteerajatised on endiselt ehitisregistris rajatise põhiselt sisse kantud, kuid menetlusele ning haldusakti koostamisele kuluv aeg on väiksem kui arvestada kasutusloa kohustuslikkust ja kasutusteatise esitamise nõuet. Teatisekohustuslikud rajatised on lisatingimuste puudumisel võimalik otse registrisse kanda ning ei ole vaja koostada haldusakti.

1. 3. Ehitusloa vs Kasutusloa praktika võrdlus: Kuna ehitusloa puhul oli funktsionaalselt koos toimivate ehitiste menetlemine ühe haldusaktiga juba varasemalt võimalik, siis kui palju takistas ja pikendas suurobjektide (nt Rail Baltic ja lennuväljad) lõpuleviimist see, et kasutusloa faasis pidi iga tehnorajatise, alajaama või raudteelõigu kohta vormistama täiesti eraldiseisva haldusakti

TTJA vastus:

• * Igale rajatisele kasutusloa andmiseks haldusakti koostamine oli ebamõistlik ajakasutus, menetlejale, kooskõlastajale ning allkirjastajale, kuna menetlust sai viia läbi ühes menetluses (st kasutusloa taotluses sai olla palju rajatisi, kuid load väljastati ükshaaval). Nii Rail Baltic kui ka 1520 raudtee ulatuslike ümberehitamise tööde tõttu võib kasutusloa taotlus sisaldada mitmeid rajatisi (kuni mitukümmend). Positiivsena saab välja tuua, et kuna Rail Baltic on hetkel ehitusfaasis ning kasutuslubade taotlemine on järgmiste aastate fookus, siis jõuavad muudatused EhS-i õigeaegselt.

1. 4. Kui palju väheneb ametnike tööaeg ühe suure projekti raames, kui taotletavate kasutuslubade arv kahaneb?

TTJA vastus:

• * Taotletavate kasutuslubade arv ei vähene, kuid väheneb haldusaktide väljastamise arv ning on võimalik kanda nt Rail Baltic raudteealused truubid ilma haldusaktita ehitisregistrisse, mis mõjub hästi ajakasutusele.

1. 5. Halduskoormus ja dokumentatsioon: Kuidas mõjutab see muudatus riikliku infrastruktuuri arendaja (nt Transpordiamet, Tallinna Lennujaam, Rail Baltic) halduskoormust, kui kasutusloa taotluste ja lisadokumentide maht väheneb üheks toimikuks? Kas see hoiab ära olukordi, kus peahoone on valmis, kuid kasutusõigus viibib ühe väikese funktsionaalse rajatise loamenetluse taga?

TTJA vastus:

• * Olenevalt olukorrast võib tekkida vajadus väljastada kasutusluba ühele rajatisele varem kui teisele, olenemata sellest, et rajatised on sama taotluse osad. Olenevalt rajatiste iseloomust ja seotusest teiste rajatistega (erinevate valdajate tehnovõrgud vms) võib mõne rajatise kasutusloa menetlus viibida, kuid EHR-s on võimalus väljastada kasutusluba eraldi ka nendele rajatistele, mille menetluse käigus vastuolusid ei ole.

1. 6. Kas on veel midagi olulist seoses selle seadusemuudatuse mõjudega (rahaline, tööjõualane või bürokraatlik), mida ma ei küsinud, aga mida Te sooviksite kindlasti esile tuua?

TTJA vastus:

• * Positiivsena saab välja tuua, et EhS-i tuuakse säte pädeva asutuse kohta teatisekohustuslike rajatiste osas, kui rajatised rajatakse eriplaneeringust tulenevalt. See välistab ebaselge käsitluse, et kas pädevaks asutuseks on KOV või TTJA.