Ava vorm

NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida

RITA-TEE1 2026

Teekonstruktsioonide arvutusmudel

Pavement Structural Design Model

17.08.2026

16.08.2028

Kristjan Lill

Tallinna Tehnikaülikool

579797,33

718948,69

Üldandmed

Uuringu nimi eesti keeles

Uuringu nimi inglise keeles

Uuringui algus

Uuringu lõpp

Konsortsiumi juht

Juhtpartner

Taotletav summa (ilma käibemaksuta)

Taotletav summa (koos käibemaksuga)

Frascati

Manuali

valdkond

ETIS valdkond CERCS valdkond %

2.1

Ehitusteadused

4. Loodusteadused

ja tehnika 4.15.

Ehitus- ja

kommunaaltehnika

T220 Tsiviilehitus,

Hüdrotehnoloogia,

avameretehnoloogia,

pinnasemehhaanika

100,0

Valdkond ja eriala

Lühikokkuvõte eesti keeles

1

Eesti teedevõrgu haldamine tugineb teekonstruktsioonide dimensioneerimisel

arvutusmetoodikale, mille teoreetiline alus pärineb aastast 1983. Tegemist ei ole pelgalt

vananenud tarkvaraga, vaid süsteemse metoodilise puudujäägiga: Eestis puudub täna

teaduspõhine arvutusraamistik, mis võimaldaks teekonstruktsioonide alternatiive hinnata

elukaarepõhiselt tugevuse, väsimuskestvuse, kliimategurite, CO₂ jalajälje ja elukaare kulude

koosmõjus. Eeltoodust tuleneb uuringu keskne vajadus: luua Eesti tingimustele sobiv, läbipaistev

ja valideeritav teekonstruktsioonide arvutusmudel ning pakkuda välja ühtne otsustusraamistik,

mis võimaldab võrrelda alternatiivseid lahendusi 50 aasta perspektiivis. Välja töötatav metoodika

ühendab konstruktsiooni tugevus- ja kestvusarvutuse, kliima- ja koormusmõjude käsitluse, CO₂

jalajälje hindamise ning elukaare kulude võrdluse viisil, mis on tellija jaoks kontrollitav, korratav ja

praktiliselt rakendatav. Kokkuvõttes on uuringu eesmärk asendada senine „jah/ei"

tugevuskontrolli loogika teaduspõhise, elukaarepõhise otsustustööriistaga, mis parandab

teekonstruktsioonide valiku kvaliteeti, toetab ringlusse võetud materjalide põhjendatud

kasutamist ning loob aluse Eesti teetaristu kulutõhusamaks ja väiksema keskkonnamõjuga

kavandamiseks.

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Kasutati rakendusi ChatGPT ja Claude.

Mõlemat rakendust kasutati lähteülesande analüüsiks ja valideerimaks taotluse vastavust

lähteülesandes püstitatud eesmärkidele. Samuti kasutati mõlemat rakendust taotluse eelarve

koostamisel.

Generatiivse tehisintellekti kasutamine taotluse koostamisel

Kas te olete kasutanud generatiivse tehisintellekti abi (nt ChatGPT, MS Copilot, Gemnini, DALL-E, Claude vms) taotluse või selle osade kirjutamiseks või ettevalmistamiseks?

Selgitus tehisintellekti kasutamise kohta

Uuringukirjeldus

Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest 2

Eesti teedevõrgu haldamine tugineb teekonstruktsioonide dimensioneerimisel arvutusmetoodikale, mille

teoreetiline alus pärineb aastast 1983. Tegemist ei ole pelgalt vananenud tarkvaraga, vaid süsteemse

metoodilise puudujäägiga: Eestis puudub täna teaduspõhine arvutusraamistik, mis võimaldaks

teekonstruktsioonide alternatiive hinnata elukaarepõhiselt tugevuse, väsimuskestvuse, kliimategurite,

CO₂ jalajälje ja elukaare kulude koosmõjus. See puudujääk piirab otseselt Transpordiameti ja kohalike

omavalitsuste suutlikkust teha tõenduspõhiseid investeerimisotsuseid projekteerimisel,

rekonstrueerimisel ja hoolduse kavandamisel, kus näiteks Transpordiameti iga-aastane teehoiueelarve on

suurusjärgus ca 250 mln eurot.

Analüüs, mis tugineb meeskonnaliikmete pikaajalisele kogemusele Eesti teedevõrgu projekteerimisel ja

uurimisel, toob esile seitse omavahel seotud probleemi.

Esiteks on materjalide klassifikatsiooni ja sisendparameetrite süsteem lahknevuses Euroopas kehtiva

ehitustoodete määruse ning tootestandarditega. Kehtiv metoodika ei ole täielikult kooskõlas Euroopa

standarditel põhineva materjalide määratluse ja katseandmete kirjeldamise loogikaga ega vasta

Kliimaministri 17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise normid" kirjeldatud standarditele. Seetõttu

ei saa turul olevaid materjale üheselt siduda arvutusmudelis kasutatavate omadustega. Eriti kriitiline on

see ringlusse võetud ja teisese toorme materjalide puhul, mille omaduste kohta puudub Eesti tingimustes

süstemaatiline ja arvutusmudelisse rakendatav andmebaas.

Teiseks on olemasoleva metoodika algpõhimõtted, kehtivuspiirid ja edasiarendatavus ebapiisavalt

läbipaistvad. 1983. aasta metoodika aluseks olevad eeldused, kalibreerimisandmed ja kehtivuspiirid ei ole

terviklikult kättesaadavad. See muudab metoodika valideerimise, kontrollimise ja edasiarendamise

sisuliselt väga keeruliseks. Uus mudel peab seetõttu lähtuma läbipaistvuse põhimõttest: iga moodul,

eeldus ja valem peab olema dokumenteeritud, kontrollitav, põhjendatav ja vajaduse korral asendatav, ilma

et kogu süsteem kaotaks sidususe.

Kolmandaks on koormustingimused oluliselt muutunud ning neid tuleb käsitleda senisest

dünaamilisemalt. Sõidukipark, teljekoormused ja liiklussagedused on nelja aastakümne jooksul oluliselt

muutunud. Kehtiv metoodika ei võimalda neid muutusi piisava detailsusega arvesse võtta ega hinnata,

millised koormusparameetrid mõjutavad konstruktsiooni kasutusiga ja kahjustusmehhanisme kõige enam.

Seetõttu puudub täna piisava tõendatusega alus siduda konstruktsiooni dimensioneerimine reaalse

liikluskoormuse arenguga.

Neljandaks ei võimalda binaarne tugevuskontroll elukaarepõhist optimeerimist. Praegune lähenemine

vastab küsimusele „kas konstruktsioon peab vastu?", kuid mitte küsimustele „kui kaua peab vastu?",

„millise hooldusintervalliga?" ega „millise kogukuluga 50 aasta jooksul?". Rahvusvahelises praktikas on

mehhanilis-empiiriline (mechanical-empirical, ME) katendite dimensioneerimine muutunud valdavaks.

Näiteks praktikas kasutatavad mudelid nagu Rootsi ERAPave, USA MEPDG ja Austraalia Austroads

prognoosivad konkreetseid lagunemismehhanisme – väsimuspragunemist, jäävdeformatsiooni, kattekihi

kulumist – ning seovad need kasutusea prognoosiga. Eestis selline terviklik analüütiline võimekus täna

puudub.

Viiendaks on kliimategurite piirkondlik varieeruvus arvesse võetud ebapiisavalt. Eesti kliimatingimused on

heterogeensed: külmumissügavus, külmumis- ja sulamisperioodi kestus, niiskusrežiim ja

temperatuuritingimused erinevad piirkonniti. Kehtiv metoodika ei diferentseeri neid erinevusi piisavalt ega

võimalda süstemaatiliselt arvestada kliimamuutuse mõjul nihkuvate tingimustega, sealhulgas soojemate

talvede ja suvedega, muutuvate sademetega ning külmumis-sulamistsüklite muutusega.

Kuuendaks on sõidukite külghajuvuse ja naastrehvide mõju käsitlus ebapiisav. Sõiduraja laius mõjutab

koormuse jaotust ristisuunas: kitsamal rajal kontsentreerub koormus rohkem ning sellest tulenev

väsimuskahjustus võib suureneda ebaproportsionaalselt. Täna ei käsitleta katendite arvutamisel ka

uurimisülesannetest

3

massipiirangute tõstmisega kaasnevat lisanduvate telgede mõju, mis sõidavad samas nn rattajäljes. Samuti

ei käsitleta kehtivas metoodikas piisavalt naastrehvide kasutusest tulenevat kattekihi kulumist, mis Eesti

tingimustes on üks teekatte eluiga oluliselt mõjutavaid tegureid.

Seitsmendaks ei käsitleta täna Eestis katendite valikul CO₂ ja elukaare kulusid piisava detailsuse ja

läbipaistvusega. Puudub ühtne metoodiline raamistik ja üheselt määratletud süsteemipiirid, mistõttu

erinevate projektide tulemused ei ole alati võrreldavad. Uus lähenemine peab lisaks katendite

dimensioneerimisele ära lahendama ka jalajälje arvutuse ja tee elukaare kulude arvutustega seonduva,

viies katendite LCA kooskõlla standardiga EN 15978 ning LCCA standardiga ISO 15686-5.

Eeltoodust tuleneb uuringu keskne vajadus: luua Eesti tingimustele sobiv, läbipaistev ja valideeritav

teekonstruktsioonide arvutusmudel ning pakkuda välja ühtne otsustusraamistik, mis võimaldab võrrelda

alternatiivseid lahendusi 50 aasta perspektiivis. Välja töötatav metoodika ühendab konstruktsiooni

tugevus- ja kestvusarvutuse, kliima- ja koormusmõjude käsitluse, CO₂ jalajälje hindamise ning elukaare

kulude võrdluse viisil, mis on tellija jaoks kontrollitav, korratav ja praktiliselt rakendatav.

Uurimisülesanded

Eeltoodud probleemianalüüsist tulenevalt püstitame kaheksa uurimisülesannet, mis järgivad

lähteülesande kaheetapilist loogikat ja katavad kõik seitse ülal viidatud probleemset valdkonda.

Lähteülesanne eeldab, et esimeses etapis luuakse teoreetiline kontseptsioon ja materjalide andmebaas

ning teises etapis katsetatakse kohalikke ja valitud ringlusse võetud materjale, määratakse mudeli

parameetrid ning liidestatakse eri arvutusmoodulid terviklikuks süsteemiks.

Etapp 1 – teoreetiline kontseptsioon ja empiiriliste andmete kogumine

Ülesanne 1. Töötada välja Euroopas kehtivate nõuetega kooskõlas olev materjalide klassifikatsiooni- ja

parameetrisüsteem, milles on määratletud iga materjalitüübi nõutavad sisendparameetrid,

määramismeetodid ja miinimumandmed, sealhulgas ringlusse võetud ja teisese toorme materjalide

käsitlemise põhimõtted.

Ülesanne 2. Formuleerida katendite arvutusmudeli moodulipõhine arhitektuur, milles on omavahel

liidestatud tugevuse ja väsimuskestvuse moodul, kliima- ja koormusmoodul. Pakutakse välja ka raamistik

CO₂ jalajälje ja elukaarekulude hindamiseks vastavalt standarditele EN 15978 ja ISO 15686-5.

Ülesanne 3. Defineerida Eesti tingimustele sobiv kliimatsoonide jaotus ning hooajaliste materjaliomaduste

muutuste arvestamise loogika, hõlmates vähemalt külmumis-sulamistsükleid, niiskusrežiimi,

temperatuuritingimusi ja nende mõju konstruktsiooni toimivusele.

Ülesanne 4. Koostada arvutusmudeli teoreetiline materjalide andmebaas, mis hõlmab Eesti praktikas

levinud materjale ning valitud perspektiivseid teisese toorme ja ringlusse võetud materjale koos

parameetrite algväärtuste, piirvahemike, kasutuspiirangute ja ebakindluste kirjeldusega.

Ülesanne 5. Kavandada ja teostada labori- ja välikatsete programm mudeliparameetrite määramiseks ning

viia läbi tundlikkusanalüüs, et tuvastada sisendparameetrid, mille suhtes mudeli tulemused on kõige

tundlikumad, sealhulgas koormusspekter, sõidukite külghajuvus, kliimategurid ja naastrehvide mõju.

Etapp 2 – katsetamine, valideerimine ja integreerimine

Ülesanne 6. Katsetada Eestis levinud materjale ja valitud taaskasutusmaterjale ning määrata

arvutusmudeli jaoks vajalikud parameetrid, sealhulgas jäikus-, kestvus- ja kliimamõju iseloomustavad

näitajad.

Ülesanne 7. Liidestada tugevuse ja kestvuse moodulid ühtseks arvutusmudeliks, analüüsides sealjuures ka

olemasolevate või arendatavate LCA/LCC kalkulaatorite väljundite ülevõtmise ja integreerimise võimalusi.

Ülesanne 8. Valideerida katendite arvutusmudel Eesti teelõikude mõõtmis- ja seisundiandmetega, teostada

võrdlusjuhtumite analüüs, realiseerida mudel digitaalse rakendusena vähemalt TRL6 tasemel ning töötada

välja standardne väljundaruanne ja kasutusjuhend. Täiendavalt koostatakse ettepanekud LCA ja LCCA

tulemuste kasutamiseks otsustustoena ja hangete ettevalmistamisel ning mudeli edasiarenduse teekaart

4

LCA ja LCCA integreerimiseks arvutusmudelisse.

Kokkuvõttes on uuringu eesmärk asendada senine „jah/ei" tugevuskontrolli loogika teaduspõhise,

elukaarepõhise otsustustööriistaga, mis parandab teekonstruktsioonide valiku kvaliteeti, toetab ringlusse

võetud materjalide põhjendatud kasutamist ning loob aluse Eesti teetaristu kulutõhusamaks ja väiksema

keskkonnamõjuga kavandamiseks.

Kavandatava arvutusmudeli metoodiline alus on mehhanilis-empiiriline (ME) põhimõte, mis on

rahvusvahelises teehoius viimase kahe aastakümne jooksul kujunenud valdavaks lähenemiseks elastsete

teekonstruktsioonide projekteerimisel. ME-metoodika eristub Eestis praegu kasutusel olevast analüütilis-

matemaatilisest lähenemisest selle poolest, et konstruktsiooni toimivust ei hinnata üksnes

koormustaluvuse lävendi kaudu, vaid modelleeritakse konkreetseid kahjustusmehhanisme –

väsimuspragunemist, püsideformatsiooni ja kulumist – ning prognoositakse nende ajas arenemist

koormuste, kliima ja materjalide koosmõjus.

ME-põhimõttel toimivad mitmed rahvusvahelised süsteemid, nt Rootsi ERAPave, USA MEPDG, Hollandi

RHEOS. Uuringu esimeses etapis analüüsitakse taoliste süsteemide metoodilisi aluseid,

parameetrisüsteeme ja mudeleid ning hinnatakse nende sobivust Eesti tingimustesse. Eesmärk on Eesti

oludele optimeeritud terviklahenduse väljatöötamine, mis tugineb rahvusvaheliselt valideeritud ME-

põhimõtetele. Uuringuga keskendutakse neljale alljärgnevale moodulile:

Moodul A – tugevusarvutus. Konstruktsiooni mehaaniline analüüs põhineb mitmekihilise elastse süsteemi

teoorial, mis võimaldab arvutada pingeid ja deformatsioone teekonstruktsiooni igas kihis etteantud

koormuse ja materjalide jäikusparameetrite korral. Analüüs viiakse läbi inkrementaal-rekursiivse

protseduurina: analüüsiperiood (50 aastat) jagatakse hooajalisteks inkrementideks, igas inkremendis

uuendatakse materjaliomadusi vastavalt temperatuuri- ja niiskustingimustele ning kahjustus

akumuleeritakse Mineri lineaarse kumulatiivse kahjustuse hüpoteesi alusel. Iga koormuskorduse toimet

hinnatakse kriitilistes punktides: asfaldikihi alumine pind (horisontaalne deformatsioon

väsimuspragunemise hindamiseks) ja pinnase ülapind (vertikaalne surve püsideformatsiooni hindamiseks).

Asfaldikihtide jäikuse kirjeldamiseks on peamine kandidaatlähenemine nö master curve meetod, mis seob

dünaamilise jäikusmooduli temperatuuri ja koormussagedusega ning võimaldab hooajalist varieeruvust

arvestada realistlikult. Samas ei välistata alternatiivseid jäikuse kirjeldamise viise, kui need osutuvad Eesti

andmestiku ja laborivõimekuse kontekstis otstarbekamaks. Väsimuskestvuse hindamiseks on

rahvusvahelises praktikas levinud mitu lähenemist, sh kaudse tõmbe väsimuskatse (IT-CY) ja

nelipunktipainutus (4PB-PR) – konkreetse katsemeetodi valik otsustatakse etapis 1, arvestades nii

rahvusvahelist kogemust, Eesti laborivõimekust kui ka varasematest uuringutest kättesaadavaid andmeid.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väsimusea prognoosis on vajalik kalibreerimistegur, mis seob

laborikatse tegelike välivaatlustega – selle teguri määramine Eesti tingimustele on üks uuringu

võtmeülesandeid. Püsideformatsiooni prognoos asfaldikihtides on rahvusvaheliselt kõige vähem

standardiseeritud komponent: olemasolevad süsteemid kasutavad kas erinevas formaadis rattaroopa

katseid, tagasiarvestust (back-calculation) väliandmetest või arendamisjärgus olevaid spetsiifilisi mudeleid.

Konkreetne lähenemine valitakse uuringu käigus, arvestades Eesti olemasolevaid andmeid ja

katsevõimekusi.

Sidumata kihtide ja aluspinnase puhul on elastsusmooduli ja püsideformatsiooni parameetrite

määramiseks peamine kandidaatmeetod korduvkoormuse kolmeteljelise katse (repeated load triaxial, RLT)

erinevatel niiskustingimustel ja pingetasemetel. Parameetrite allikana arvestatakse ka varasematest

Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus

5

uuringutest ja välikatsetest (LWD, FWD, plaatkoormuskatse) pärinevaid andmeid ning rahvusvahelist

referentskirjandust. Suuremõõtmeliste fraktsioonide puhul, kus laboratoorsete katsete võimalikkus on

piiratud, kombineeritakse laboritulemusi väliandmetega ja inseneerhinnanguga. Soojustehnilised

omadused (soojusjuhtivus, soojusmahtuvus) määratakse kirjanduse põhjal ja kalibreeritakse vajadusel

Eesti andmetega.

Naastrehvide abrasiivse kulumise mõju käsitletakse eraldi empiirilise alammudelina, mille sisendiks on

naastrehvide osakaal liiklusvoos ja kattematerjalide kulumiskindluse näitajad. Võimalike katsemeetoditena

kaalutakse Prall-katset, Nordic Ball Mill katset, seguretseptis sisalduvate üle 2/4/8 mm osiste sisaldust ja

suurimat teramõõtu. See on Põhjamaades levinud praktika; lõplik meetodivalik tehakse etapis 1,

arvestades Eesti laborite võimekust ja olemasolevaid andmeid.

Moodul B – kliimamõjud. Kliimamoodul arvestab hooajalisi materjalide jäikuse muutusi, niiskusrežiimi ja

külmumis-sulamistsüklite mõju konstruktsiooni kandevõimele. Eesti jagatakse kliimatsoonideks

meteoroloogiliste pikaajaandmete klasteranalüüsi põhjal (peamised mõjuparameetrid:

minimaalne/maksimaalne/keskmine õhutemperatuur, sademete hulk, külmumissügavus).

Temperatuuriprofiil konstruktsiooni sügavuses arvutatakse soojusjuhtivuse mudelite abil, mis võimaldavad

asfaldikihi jäikuse hooajalist varieerumist realistlikult siduda mooduli A inkrementaalse protseduuriga.

Koormusmoodul kirjeldab liikluskoormust kalibreeritud teljekoormuste jaotusena, mis arvestab

sõidukipargi koosseisu, koormuste kasvu prognoosi ja sõidukite külghajuvust sõltuvalt sõiduraja laiusest.

Hajuvuse modelleerimiseks kasutatakse normaaljaotuse põhist koormuse jaotust sõiduraja ristiprofiilil,

mille standardhälve on seotud raja laiusega. See võimaldab kvantitatiivselt hinnata, kuivõrd kitsamal rajal

kontsentreeruvam koormus mõjutab prognoositavat kasutusiga.

Moodul C – LCA. Süsinikujalajälje moodul koostatakse kooskõlas standardi EVS-EN 15978

süsteemipiiridega. Arvutus hõlmab tootmise (moodulid A1–A3), transpordi (A4), ehituse (A5), hoolduse ja

remondi (B2–B5) ning olelusringi lõpu (C1–C4) etappe; taaskasutuse potentsiaal (moodul D) esitatakse

eraldi. Emissioonitegurite valikul eelistatakse tootjapõhiseid keskkonnatootedeklaratsioone (EPD), kus

need on kättesaadavad; muul juhul kasutatakse valideeritud, Euroopa konteksti arvestavaid, andmebaase.

Ringlusse võetud ja teisese toorme materjalide puhul kohaldatakse jaotusreeglit kooskõlas EVS-EN 15804

põhimõtetega. LCA mooduli väljundiks on CO₂e kogu analüüsiperioodi ulatuses (kg CO₂e/m²). Uuringu

käigus analüüsitakse LCA mooduli liidestusvõimalusi Tallinna Tehnikakõrgkoolis väljatöötatavate

transporditaristu LCA kalkulaatoritega, et tagada metoodiline kooskõla ja vältida topelttööd.

Moodul D – elukaarekulude arvutus (LCCA). Kulumoodul koostatakse kooskõlas standardi ISO 15686-5

raamistikuga. Arvutus hõlmab ehituskulu, kavandatud hooldus- ja taastamistöid (intervallid ja mahud

tulenevad mooduli A kasutusea prognoosist) ning jääkväärtust analüüsiperioodi lõpul. Kulud

diskonteeritakse nüüdisväärtusele reaalse diskontomääraga, mille vaikeväärtus on kooskõlas Eesti avaliku

sektori investeeringute hindamise praktikaga. Mudel võimaldab stsenaariumipõhist analüüsi: kasutaja

saab varieerida hooldusstrateegiat, materjalide hindu ja diskontomäära ning hinnata tulemuste

tundlikkust eelduste suhtes. LCCA väljundiks on nüüdisväärtuses kulu (€/m², NPV) kogu analüüsiperioodi

jooksul.

NB! Moodulid C ja D esitatakse katendite arvutusmetoodikast eraldiseisvalt (vt "lisainfo").

Metoodika seos lähteülesande uurimisküsimustega. Kavandatav moodulstruktuur adresseerib

lähteülesande seitset probleemivaldkonda järgmiselt. Materjalide klassifikatsiooni lahknevus Euroopa

standarditest (probleem 1) lahendatakse ülesandes 1 EN-standarditega kooskõlas oleva

parameetrisüsteemi kaudu, mille sisendid kantakse läbi kõigi moodulite. Metoodika läbipaistvuse

probleem (probleem 2) lahendatakse moodulpõhise arhitektuuriga, kus iga moodul on eraldi

dokumenteeritud, valideeritav ja asendatav. Muutunud koormustingimused (probleem 3) ja sõidukite

külghajuvus ning naastrehvide mõju (probleem 6) adresseeritakse mooduli B koormuskirjelduse ja

6

mooduli A abrasiooni alammudeliga. Binaarse tugevuskontrolli asendamine elukaarepõhise

optimeerimisega (probleem 4) on mooduli A inkrementaal-rekursiivse protseduuri ja kahjustusmudeli

otsene väljund. Kliimategurite piirkondlik varieeruvus (probleem 5) lahendatakse mooduli B kliimatsoonide

ja hooajalise korrigeerimise kaudu. CO₂ ja kuluarvutuste (probleem 7) lahendatakse moodulite C ja D

integreerimisega otsustusmaatriksisse. Seega ei ole moodulite valik meelevaldne, vaid tuleneb otseselt

lähteülesande probleemipüstitusest.

Tundlikkusanalüüs teostatakse sisendparameetrite süstemaatilise varieerimise kaudu, et tuvastada

kriitilised sisendid, mille ebatäpsus mõjutab mudeli prognoose kõige enam. Analüüs katab nii mehaanilise

mooduli parameetreid (materjalide jäikused, väsimuskarakteristikud, koormusspekter) kui ka LCCA eeldusi

(diskontomäär, hooldusintervallid, materjalide hinnad). Valideerimiseks kasutatakse Eesti teelõikude

pikaajalisi seisundiandmeid, võrreldes mudeli prognoose tegelike mõõtmistulemustega.

Valideerimiskriteeriumid (lubatud hälbed, statistilised sobivusnäitajad) lepitakse kokku tellijaga

avakoosolekul.

Katendite arvutusmudel realiseeritakse võimalusel arvutisse installeeritava tarkvarana või

veebirakendusena (vt "lisainfo"). Juhul kui mudel realiseeritakse veebirakendusena, järgitakse

Transpordiameti ja digiriigi ristfunktsionaalseid nõudeid (e-gov/cfr, Koodivaramu). Kui luuakse arvutisse

installeeritav või veebirakendus, siis peegeldab tarkvaraarhitektuur arvutusmudeli moodulstruktuuri,

võimaldades komponentide sõltumatut uuendamist. Sellisel juhul antakse lähtekood ja dokumentatsioon

projekti lõpus tellijale üle.

Arvutusmudeli toimimiseks on vajalikud viie kategooria andmed: liikluskoormus, kliima ja ilmastik,

materjalide parameetrid, teede seisundiandmed valideerimiseks ning kulu- ja keskkonnaandmed

LCA/LCCA moodulite jaoks. Andmevajadus on otseselt seotud kavandatava moodulpõhise metoodikaga,

milles on omavahel liidestatud tugevuse ja kestvuse/väsimuskestvuse, kliima- ja koormusmõjude, CO₂

jalajälje ning elukaarekulude moodulid.

Andmed jaotatakse kolme rühma: esiteks olemasolevad andmed, mis saadakse tellijalt, avalikest

seireallikatest ja varasematest uuringutest; teiseks projekti käigus kogutavad täiendavad labori- ja

väliandmed; kolmandaks mudeli kalibreerimisel, koondamisel või töötlusel tuletatavad parameetrid. Iga

andmerühma puhul määratletakse minimaalsed kvaliteedinõuded, kasutuspiirangud ning asendusloogika

puudulike andmete korral. See lähenemine võimaldab kujundada mudeli nii, et selle kasutamine ei eelda

kõikides sisendkategooriates täielikku andmeküllust, kuid tulemuste usaldusväärsus ja piirangud on

läbipaistvalt dokumenteeritud.

Liikluskoormuse andmed on koormusmooduli peamine sisend. Vajalikud on teljekoormuste jaotused,

liiklussagedused, sõidukipargi koosseis ja selle muutustrendid. Põhirõhk on üle 3,5-tonniste sõidukite

diferentseerimisel teljekoormuste kaupa; sõiduautode puhul on oluline naastrehvide kasutamise osakaal.

Uuringurühmal on ligipääs Transpordiameti süstemaatilistele pikaajaliste liiklusloenduse ja

kaalumisandmetele; vajaduse korral täiendatakse neid varasemate uuringute, rahvusvahelise

referentskirjanduse ja täiendavate välimõõtmistega. Sõidukite külghajuvuse kirjeldamiseks kasutatakse

andmeid või parameetreid, mis võimaldavad siduda koormuse jaotuse sõiduraja laiusega.

Kliima- ja ilmastikuandmed on vajalikud kliimatsoonide määratlemiseks ning materjalide hooajaliste

omaduste muutuste kirjeldamiseks. Peamised allikad on Keskkonnaagentuuri pikaajalised

meteoroloogilised mõõteread ja Transpordiameti teeilmajaamade andmed. Vajalikud sisendid on vähemalt

õhutemperatuur, sademed, (arvutuslik) külmumissügavus ning võimaluse korral niiskusrežiimi

Pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest

7

iseloomustavad näitajad. Nende andmete põhjal tuletatakse mudeli jaoks kliimatsoonid,

temperatuuriprofiilid ja hooajalised korrigeerimistegurid.

Materjalide parameetrite andmestik on tugevuse ja kestvuse/väsimuskestvuse mooduli keskne alus. Iga

materjalitüübi kohta on vajalikud vähemalt mehaanilised parameetrid, soojustehnilised omadused ning

vajaduse korral niiskustundlikkust kirjeldavad näitajad. Sisendallikatena kasutatakse olemasolevaid Eesti

uuringuid, varasemate labori- ja välikatsete tulemusi ning projekti käigus kogutavaid täiendavaid andmeid.

Täiendavad katsed tehakse prioriteetsete materjalide kohta, mis valitakse metoodika ja tundlikkusanalüüsi

alusel. Vajadusel katsevõimekuse tagamiseks, mida Eestis praegu piisavas mahus ei eksisteeri, kasutatakse

väljaspool Eestis olevate laborite võimekust, kellega uuringurühmal on varasem koostöökogemus, nt

Tampere Ülikool või Aalto. Andmebaasi eesmärk ei ole projekti lõpuks ammendavalt katta kõik võimalikud

materjalid, vaid luua standardiseeritud andmestruktuur, esmatäita see prioriteetsete materjalidega ning

anda juhis selle edasiseks täiendamiseks.

Teede seisundiandmed on vajalikud mudeli valideerimiseks. Konsortsiumil on ligipääs Transpordiameti

süstemaatilisele seisundihindamise andmebaasile. Kasutatakse vähemalt tasasuse, roopa sügavuse,

defektide ja kandevõime andmeid, mida seotakse konkreetsete teelõikude konstruktsioonikirjelduse,

liikluskoormuse ja kliimatingimustega. Valideerimise seisukohalt on kriitiline, et andmed oleksid seotud

ruumiliselt ja ajaliselt samade objektidega, mille kohta on teada konstruktsiooni ülesehitus ning peamised

sisendtingimused.

Kulu- ja keskkonnaandmed on vajalikud LCA ja LCCA moodulite jaoks. LCA sisendina eelistatakse

standardikohaseid tootjapõhiseid EPD-sid; nende puudumisel kasutatakse valideeritud andmebaase. LCCA

sisendina kasutatakse ehitus-, hooldus- ja taastamiskulude andmeid, mis saadakse tellijalt,

hankedokumentidest ja muudest asjakohastest allikatest. Andmestruktuur kujundatakse kooskõlas

Kliimaministeeriumi kehtestatavate keskkonnahoidlike teedeehituse kriteeriumidega, mille kohaselt

muutuvad LCA ja LCC nõuded kohustuslikuks üle 2 mln € tee-ehituse hankelepingutes. See tagab, et

mudeli väljundid on vahetult kasutatavad tulevases regulatiivses raamistikus ning võimaldavad liidestada

olemasolevaid või arendatavaid kalkulaatoreid kavandatava arvutusmudeliga.

Andmestike sidumise keskne põhimõte on ühine andmemudel, milles eri allikad seotakse teelõigu

identifikaatori, asukoha, ajamõõtme, konstruktsioonikirjelduse, materjalitüübi ja andmeallika

kvaliteediklassi kaudu. Iga mooduli andmenõuded, formaadid ja kvaliteedikriteeriumid dokumenteeritakse.

Avakoosolekul täpsustatakse tellijaga andmevahetuse kord ja vastuvõtukriteeriumid. Selline ülesehitus

tagab, et uute andmete lisamine pärast projekti lõppu ei nõua mudeli põhiloogika muutmist.

Uuringu viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli uurimisrühm, kes kaasab alltöövõtjana ERC Konsultatsiooni OÜ

(registrikood 10116362) liikluskoormuse andmete kogumiseks, töötlemiseks ja koormusmooduli

sisendparameetrite formeerimiseks ning võimalusel väliseksperte riikidest või uurimisasutustest, millel

pakutav metoodika põhineb. Näiteks Rootsi Riikliku Tee- ja Transpordiuuringute Instituudi (VTI) teadlased

Sigurdur Erlingssoni ja Abubeker Ahmedi (ERAPave arvutusmudeli arendajad). Välisekspertide roll on

toetada metoodika võtmeotsuste sõltumatut ülevaatust, valideerimiskriteeriumide täpsustamist ja

vahetulemuste eksperthindamist.

Meeskonna tööjaotus on üles ehitatud moodulipõhiselt. Konsortsiumijuht prof Artu Ellmann vastutab

uuringu teadusliku kvaliteedi ja strateegilise juhtimise eest. Projektijuht Kristjan Lill koordineerib

igapäevast tööd, ajakava, eelarvet ja aruandlust. Sven Sillamäe ja Ain Kendra vastutavad

katendikonstruktsioonide, materjalide ning tugevuse ja kestvuse/väsimuskestvuse moodulite eest; Sven

Sillamäe täidab ühtlasi geotehnilise eksperdi rolli. Kristjan Lill vastutab lisaks LCA mooduli, Üllas Ehrlich

Pakkuja nägemus uuringuprotsessi toimimisest

8

LCCA mooduli ning Tiit Kaal LCCA praktilise rakendatavuse ja kooskõla eest tellija otsustus- ja

hankeloogikaga. Projekti edukaks läbiviimiseks on vajalikud ka liiklusuuringud ning nende eest hoolitseb

Luule Kaal.

Uuringuprotsess on kavandatud kaheetapiliselt vastavalt lähteülesandele. Esimeses etapis luuakse

teoreetiline kontseptsioon, määratletakse andmevajadus ja metoodiline arhitektuur ning koostatakse

materjalide andmestruktuur koos katseprogrammiga. Teises etapis määratakse prioriteetsete materjalide

parameetrid, liidestatakse moodulid A ja B tervikmudeliks, valideeritakse lahendus Eesti teelõikude

andmetega ning realiseeritakse digitaalne rakendus. Moodulid C ja D lahendatakse eraldiseisvalt. Selline

ülesehitus võimaldab hoida uuringu kontrolli all ka olukorras, kus üksikute meetodite lõplik valik sõltub

etapi I tulemustest.

Uuring kestab 24 kuud ja jaguneb seitsmeks tööpaketiks, mis on seotud uurimisülesannetega järgmiselt:

TP1 hõlmab ülesandeid 1 ja 2, TP2 ülesannet 3, TP3 ülesandeid 4 ja 5, TP4 ülesannet 6, TP5 ülesannet 7,

TP6 ülesannet 8. TP0 on läbiv tööpakett ning hõlmab projektijuhtimist, kvaliteedikontrolli, aruandlust ja

kommunikatsiooni. TP1 käsitleb rahvusvahelise kogemuse analüüsi, metoodika valikut ja mudeli

arhitektuuri formuleerimist. TP2 keskendub kliimatsoonide ning ilmastiku- ja koormussisendite

metoodikale. TP3 hõlmab materjalide andmestruktuuri, katseprogrammi ja tundlikkusanalüüsi. TP4

käsitleb materjalide katsetamist ja mudeliparameetrite määramist. TP5 keskendub moodulite

liidestamisele ning LCA ja LCCA integreerimisele otsustusmaatriksisse. TP6 hõlmab tervikmudeli

valideerimist, rakenduse lõppviimistlust, standardse väljundaruande ja kasutusjuhendi koostamist ning

kasutuselevõttu toetavaid soovitusi. Tööpakettide ajakava esitatakse taotluse lisas Gantti tabelina.

Tööpaketid on osaliselt kattuvad, kuid nendevaheline liikumine põhineb selgel sisend-väljundloogikal. Iga

tööpaketi lõpus koostatakse vaheväljund, mis sisaldab tehtud töö kokkuvõtet, peamisi metoodilisi

otsuseid, kasutatud andmestikku, piiranguid ning järgmise tööpaketi sisendiks minevaid tulemusi.

Rakenduse, standardse väljundaruande ja kasutusjuhendi arendust alustatakse paralleelselt

integreerimisetapiga, et lõppfaasis keskenduda mudelite valideerimisele ja kasutuselevõtuvalmidusele.

Uuringu juhtimine toimub tihedas koostöös tellijaga. Avakoosolekul täpsustatakse kasutusjuhtumid,

andmenõuded, vastuvõtukriteeriumid ja andmevahetuse kord. Juhtkomisjonile esitatakse vähemalt kaks

korda aastas kirjalik kokkuvõte töö käigust ja vahetulemustest. Kui etapi I tulemused näitavad, et mõne

katsemeetodi või nõutavate omaduste täpsustamine või asendamine on teaduslikult põhjendatud, tehakse

see juhtkomisjoniga kooskõlastatud otsusena, säilitades projekti põhieesmärgid, võrreldavuse ja ajakava

tervikloogika.

Uuringu sisemise kvaliteedi tagab kolmeastmeline süsteem: tööpaketi vastutaja eelkontroll, välisekspertide

sõltumatu ülevaatus ning juhtkomisjonile esitatavad aruanded. Projekti lõpus esitatakse tellijale

kasutuselevõtu kava, mis kirjeldab mudeli üleminekut prototüübist (TRL6) igapäevasesse kasutusse, sh

vastutused, koolitusvajadus ja esimese aasta tugiperiood. Järelkasvu tagamiseks seotakse uuringuga üks

doktoritöö, mille teemaks on Eesti oludele kohandatud elukaarepõhise katendiarvutusmetoodika

väljatöötamine ja valideerimine, ning vähemalt neli magistritööd – iga põhimooduli (A: tugevus ja kestvus,

B: kliima ja koormused, C: CO₂ jalajälg, D: elukaarekulud) kohta üks. Selline ülesehitus tagab, et iga

mooduli süvauurimine on akadeemiliselt juhendatud ja dokumenteeritud ning valdkonna järelkasv on

projekti orgaaniline osa.

Teekonstruktsioonide_gantt.xlsx

Riskide maandamise plaan on struktureeritud lähteülesandes nimetatud nelja riskikategooria kaupa. Iga

Uuringu Gantti graafik

Riskide maandamise plaan

9

riski puhul on kirjeldatud selle sisu ning konkreetsed maandamismeetmed. Riskide seiret tehakse jooksvalt

läbiva projektijuhtimise tööpaketi raames ning vajaduse korral ajakohastatakse maandamismeetmeid

tööpakettide vaheväljundite ja juhtkomisjonile esitatavate kokkuvõtete põhjal.

1. Andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi risk. Arvutusmudeli toimimine eeldab viie kategooria andmeid,

millest osa saadakse tellijalt ja avalikest allikatest ning osa kogutakse projekti käigus. Peamine risk on, et

mõne andmekategooria, eelkõige materjaliparameetrite, kuluandmete või seisundiandmete, maht,

detailsus või kvaliteet osutub ebapiisavaks. Maandamiseks on andmevajadus jaotatud olemasolevateks,

kogutavateks ja tuletatavateks andmeteks ning iga rühma jaoks on ette nähtud asendusloogika ja

minimaalsed kvaliteedinõuded. Avakoosolekul lepitakse tellijaga kokku andmevahetuse kord ja

vastuvõtukriteeriumid. Materjaliparameetrite puudumisel kasutatakse rahvusvahelise referentskirjanduse

väärtusi koos täpsushinnanguga. Andmete kogumine algab paralleelselt metoodikatööga, et andmelünk

ilmneks varakult. Andmete piisavust jälgitakse igas tööpaketis vaheväljundi koostamisel.

2. Katsete ajakavarisk. Labori- ja välikatsed on ajamahukad ning osa neist võib eeldada väljaspool Eestit

asuvate laborite võimekuse kasutamist. Risk seisneb selles, et katsete ettevalmistus, proovikehade logistika

või laboriaja kättesaadavus põhjustavad viivitusi. Maandamiseks määratakse katseprogrammi prioriteedid

tundlikkusanalüüsi alusel juba etapis I, et keskenduda parameetritele, mis mõjutavad mudeli tulemusi

kõige enam. Vajalikud laboriajad broneeritakse projekti alguses. Katsemeetodite lõplik valik arvestab Eesti

laborivõimekust ja varasematest uuringutest kättesaadavaid andmeid. Kui mõne parameetri laboratoorne

määramine osutub ebaproportsionaalselt ajamahukaks, kasutatakse alternatiivset lähenemist, näiteks

tagasiarvutusi väliandmetest või referentskirjanduse väärtusi koos täpsushinnanguga. Katsete edenemist

jälgitakse regulaarselt projektijuhtimise raames.

3. Rakendatavuse risk. Uuringu lõpptulemus peab olema praktikas kasutatav lahendus, mille väljund

toetab tellija ja projekteerijate otsuseid. Risk on, et mudel jääb liiga akadeemiliseks, väljundaruanne ei

vasta praktikute ootustele või lõppkasutajad ei võta tööriista omaks. Maandamiseks kaasatakse

lõppkasutajate sisend projekti jooksul ning avakoosolekul täpsustatakse kasutusjuhtumid ja standardse

väljundaruande nõuded. Võimalusel arendatakse digitaalset rakendust paralleelselt integreerimisetapiga,

et tagada piisav testimisaeg (vt "lisainfo"). Prototüüpi testitakse valitud kasutusjuhtumite põhjal koos tellija

ja praktikutega enne lõplikku üleandmist.

4. Ressursi- ja võtmeisikurisk. Meeskond hõlmab põhieksperte, doktoranti, magistrante ning alltöövõtjat.

Risk seisneb põhieksperdi ajutises väljalangemises või ülekoormuses. Maandamiseks on tööjaotus

moodulipõhine ning olulisemate moodulite juures on kaasatud rohkem kui üks sisuline ekspert.

Tööpakettide vaheväljundid dokumenteeritakse viisil, mis võimaldab ülesandeid vajaduse korral

meeskonna sees ümber jaotada ilma uuringu põhiloogikat muutmata. Konsortsiumijuhi ja projektijuhi

rollid on eristatud, mis vähendab juhtimise üheisikuriskust. Ressursikasutust jälgib projektijuht

regulaarselt ning kõrvalekalletest teavitatakse juhtkomisjoni esimesel võimalusel.

Kokkuvõttes on riskide maandamise plaan üles ehitatud nii, et see vähendab teaduslikke, tehnilisi ja

juhtimisriske, säilitades samal ajal uuringu paindlikkuse. Selline lähenemine loob eeldused, et projekti

lõpuks valmib teaduspõhine, valideeritud ja rakendatav arvutusmudel, mille piirangud ja usaldusväärsus

on tellija jaoks läbipaistvalt dokumenteeritud.

Kommunikatsiooniplaani eesmärk on tagada, et uuringu tulemused ei jääks üksnes teaduslikuks

väljundiks, vaid jõuaksid projekti jooksul järk-järgult nende sihtrühmadeni, kelle otsuseid uus

arvutusmudel peab toetama. Lähteülesande kohaselt on võtmelõppkasutajad projekteerijad,

Transpordiameti projektijuhid ja kohalike omavalitsuste ehitusspetsialistid; kommunikatsioon on seetõttu

kavandatud nii, et see ühendab tööprotsessi toetava sisekommunikatsiooni, sihtrühmade kaasamise,

Kommunikatsiooniplaan

10

laiemale avalikkusele suunatud erialakommunikatsiooni ning rahvusvahelise teaduskommunikatsiooni.

Kommunikatsioon toimub neljal tasandil. Esiteks tööprotsessi toetav kommunikatsioon tellija ja

juhtkomisjoniga, mille kaudu täpsustatakse kasutusjuhtumeid, andmenõudeid, vastuvõtukriteeriume ja

vahetulemusi. Teiseks sihtrühmadele suunatud erialane kommunikatsioon, mille eesmärk on koguda

tagasisidet ja valmistada ette mudeli kasutuselevõttu. Kolmandaks laiem ühiskonnakommunikatsioon, mis

selgitab elukaarepõhise teekonstruktsioonide hindamise olulisust Eesti teehoiu ja kestlikkuse kontekstis.

Neljandaks rahvusvaheline teaduskommunikatsioon, mis tagab tulemuste sõltumatu teadusliku kontrolli ja

suurendab Eesti teadlaste nähtavust valdkonnas.

Projekti jooksul kasutatakse viit peamist kommunikatsioonikanalit.

1. TalTechi Trialoog. Trialoog on TalTechi ettevõtlus-, teadus- ja arvamusportaal, mille põhisihtgrupp on

ettevõtjad ja otsustajad. Plaanime avaldada projekti käigus kaks korda aastas (kokku 4 korda) pikema

käsitluse, mis avab kas uuringu probleemi, vahetulemuse või praktilise tähenduse. Selline formaat aitab

tõlkida tehnilise sisu arusaadavasse keelde ning suurendab tõenäosust, et teema jõuab ka laiemasse

meediaruumi.

2. Transpordiameti digiajakiri Teejuht. Teejuht ilmub neli korda aastas ja kajastab transpordi ning

liikuvuse arengusuundi ja uurimistulemusi. Projekti käigus kavandame vähemalt kaks sisulist ülevaadet:

ühe uuringu vahetulemuste ja ühe lõpptulemuste ning rakendamissoovituste tutvustamiseks.

3. Ettekanded ja tutvustused koolitustel ja/või erialaseminaridel. Uuringu käigus tutvustatakse metoodilisi

valikuid, vahetulemusi ja prototüübi kasutusloogikat vähemalt kahel erialasel koolitusel või seminaril. Selle

kanali eesmärk on lisaks tulemuste levitamisele ka praktilise tagasiside kogumine projekteerijatelt ja tellija

esindajatelt enne lõpliku lahenduse kinnitamist.

4. Projekti vahe- ja lõppseminar. Korraldatakse vähemalt üks vahe-etapi seminar ja projekti lõpus

tulemusi koondav seminar. Vahe-etapi seminar keskendub kasutusjuhtumitele, metoodika põhivalikutele

ja andmestruktuurile; lõppseminar keskendub prototüübi, valideerimistulemuste ja rakendussoovituste

tutvustamisele. Seminarides osalevad tellija, lõppkasutajad, erialaliidud, teadlased ja vajaduse korral

materjalitootjate või projekteerimissektori esindajad.

5. Rahvusvaheline teaduspublitseerimine. Uuringu tulemused avaldatakse vähemalt kahes

rahvusvahelises eelretsenseeritud teadusajakirjas ning tutvustatakse ettekandena vähemalt ühel

rahvusvahelisel erialakonverentsil. Uuringuga seotud doktoritöö ja magistritööd on samuti

teaduskommunikatsiooni väljundid, mis tagavad tulemuste süstemaatilise dokumenteerimise ja sõltumatu

akadeemilise kontrolli.

Lisaks kommunikatsioonikanalitele koostatakse projekti käigus juhendmaterjalid, mis toetavad mudeli

kasutuselevõttu: metoodikajuhend arvutusmudeli kasutamiseks projekteerijatele ning ettepanekud LCA ja

LCCA tulemuste rakendamiseks hangete ettevalmistamisel. Need materjalid on ühtlasi

kommunikatsioonivahend, mis tagab tulemuste praktilise kättesaadavuse ka pärast projekti lõppu.

Kommunikatsioon on ajastatud kooskõlas uuringu etappidega. Esimeses etapis on rõhk probleemi

avamisel, kasutusjuhtumite täpsustamisel ja metoodika põhimõtete selgitamisel. Teises etapis liigub rõhk

vahetulemuste, prototüübi loogika, valideerimise ja rakendussoovituste tutvustamisele. Selline

etapiviisiline kommunikatsioon vähendab riski, et lõppkasutajad puutuvad lahendusega kokku alles

projekti lõpus, ning suurendab tõenäosust, et lõppväljund on nende jaoks arusaadav ja kasutatav.

Käesolev uurimisteema panustab RITA+ eesmärkidesse otseselt. RITA+ eesmärk on suurendada nutika

spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning ühiskonna olemasolevate ja ees seisvate

Uurimisteema panus RITA eesmärkide täitmisse

11

väljakutsete lahendamises, samuti tugevdada avaliku sektori rolli riigi jaoks oluliste teadus- ja

arendussuundade strateegilisel suunamisel. RITA+ alategevus 1 on suunatud ministeeriumide

valitsemisalade ülesetele interdistsiplinaarsetele rakendusuuringutele, mille tulemused peavad olema

avaliku sektori jaoks praktiliselt kasutatavad.

Käesolev projekt vastab sellele loogikale täiel määral. Uuringu lähtepunkt ei ole üldine teadushuvi, vaid

avaliku sektori selgelt sõnastatud vajadus: Eestis puudub teaduspõhine ja digitaalselt rakendatav

teekonstruktsioonide arvutusmudel, mis võimaldaks võrrelda alternatiivseid lahendusi elukaarepõhiselt

ning teha tõenduspõhiseid otsuseid projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja hoolduskavade koostamisel.

Projekti tulemusena valmiv mudel tõstab otseselt Transpordiameti ja teiste avaliku sektori tellijate

võimekust kasutada teaduspõhist analüüsi investeerimisotsustes, metoodikate arendamisel ning hangete

ettevalmistamisel. Seega täidab projekt RITA+ põhieesmärki tugevdada teadustulemuste praktilist

rakendamist avalikus sektoris.

Projekt haakub selgelt ka TAIE arengukava ja nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadega. Esiteks

panustab see valdkonda „digilahendused igas eluvaldkonnas”, sest uuringu väljund on arvutusmudel, mis

viib teekonstruktsioonide võrdlemise läbipaistvasse, korratavasse ja andmepõhisesse vormi. Teiseks

panustab projekt valdkonda „kohalike ressursside väärindamine”, kuna mudel loob teadusliku aluse

traditsiooniliste, teisese toorme ja ringlusse võetud materjalidel põhinevate lahenduste võrdlemiseks

samadel metoodilistel alustel. Seega toetab projekt korraga nii digitaliseerimist kui ka ringsete ja kohalike

ressursside põhjendatud kasutamist.

Projekt toetab otseselt ka strateegiat „Eesti 2035” ning Eesti pikaajalist kliimapoliitilist sihti.

Kliimaministeeriumi andmetel on Eesti pikaajaliseks eesmärgiks seatud kliimaneutraalsuse saavutamine

aastaks 2050. Käesolev projekt aitab seda eesmärki ellu viia, sest toob teedevaldkonna otsustesse

süsteemselt sisse CO₂ jalajälje ja elukaarekulude võrdluse ning võimaldab suunata investeeringuid

lahendustesse, mis on ühtaegu tehniliselt toimivad, kulutõhusad ja väiksema keskkonnamõjuga. Nii toetab

projekt nii vastutustundliku majanduse kui ka teadmuspõhise riigivalitsemise eesmärke.

Uurimisteema tähtsus RITA vaates seisneb ka selles, et see loob praktilise tööriista kujuneva

keskkonnahoidlike teedeehituse regulatiivse raamistiku rakendamiseks. Transpordiamet on juba

kasutanud teehangetes keskkonnahoidlikke kriteeriume ning toonud esile vajaduse hinnata tee-ehituses

süstemaatiliselt nii keskkonnamõju kui ka olelusringi kulusid. Kavandatav arvutusmudel võimaldab siduda

teekonstruktsioonide tehnilise toimivuse, CO₂ jalajälje ja elukaarekulud ühtseks otsustusloogikaks, mida

saab kasutada nii poliitikate rakendamisel kui ka hangete ettevalmistamisel. Seetõttu ei toeta projekt

strateegiaid abstraktselt, vaid loob konkreetse rakendusmehhanismi regulatiivsete eesmärkide

elluviimiseks.

Projekt on kooskõlas ka Euroopa Liidu roheliste hangete suunaga. Euroopa Komisjoni roheliste hangete

raamistik rõhutab selgete, kontrollitavate ja kogu hanketsüklit arvestavate keskkonnakriteeriumide

kasutamist ning hõlmab ka teede projekteerimise, ehitamise ja hooldusega seotud kriteeriume.

Kavandatav mudel annab Eesti avalikule sektorile võimaluse rakendada neid põhimõtteid läbipaistva ja

andmepõhise tööriista kaudu.

Kokkuvõttes seisneb projekti panus RITA eesmärkide täitmisse selles, et see viib suure avaliku mõjuga

taristuvaldkonna otsustuspraktika vananenud metoodikalt üle kaasaegsele teaduspõhisele ja digitaalselt

rakendatavale raamistikule. See suurendab avaliku sektori võimekust rakendada teadustulemusi, toetab

nutika spetsialiseerumise valdkondi, aitab ellu viia Eesti kliima- ja arengueesmärke ning loob otsese aluse

kestlikumate ja paremini põhjendatud investeerimisotsuste tegemiseks.

Mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis

12

Käesoleva uuringu mõju Eesti teedevaldkonna arengule on otsene ja pikaajaline. Praegu tugineb

teekonstruktsioonide hindamine Eestis otsustusmaatriksile, mis ei võimalda käsitleda ühtses raamistikus

konstruktsiooni toimivust, kliimamõjusid, CO₂ jalajälge ja elukaarekulusid. Uuringu tulemusena valmiv

valideeritud arvutusmudel looks Eesti teedeinseneerias uue teadmuspõhise standardi, mis muudab

teekonstruktsioonide võrdlemise läbipaistvamaks, korratavamaks ja teaduslikult paremini põhjendatuks.

See ei ole pelgalt üksiku projekti väljund, vaid alus järgmistele arendustele teede projekteerimises,

rekonstrueerimises, hoolduskavade koostamises ja hangete ettevalmistamises.

Uuringu üks olulisemaid mõjusid on Eesti kohalike ja ringlussevõetud materjalide kasutusvõimaluste

laiendamine. Kui materjalide kasutamiseks vajalikud arvutus- ja kvaliteedikontrolli parameetrid on

mõõdetavad, dokumenteeritud ja arvutusmudelisse sidustatud, väheneb risk, et sobivaid materjale ei

kasutata üksnes seetõttu, et nende omadusi ei ole piisavalt uuritud või need ei ole võrreldaval kujul

kirjeldatud. See toetab otseselt kohalike ressursside väärindamist ja ringmajanduse põhimõtteid, mille

järgi tuleb olemasolevat tooret kasutada jätkusuutlikumalt ja suurema lisandväärtusega. Ka

Transpordiameti enda erialases käsitluses on rõhutatud, et teedeehituses on mõistlik kasutada võimalikult

palju lähedalt pärit materjale, eeldusel et nende omadused on piisavalt tuntud ja insenertehnilisel tasemel

hinnatavad.

Teiseks loob uuring uue võimekuse teha riiklikul tasandil strateegilisi otsuseid stsenaariumipõhiselt. Avalik

sektor saab võrrelda erinevaid konstruktsioonilahendusi ja materjalivalikuid mitte ainult algmaksumuse,

vaid ka 50 aasta toimivuse, hooldusvajaduse, CO₂ jalajälje ja elukaarekulude alusel. See tõstab otsuste

kvaliteeti nii investeeringute kavandamisel kui ka poliitikate ja nõuete kujundamisel. Mõju ei piirdu avaliku

sektoriga: sama raamistik annab ka projekteerijatele, materjalitootjatele ja töövõtjatele võimaluse hinnata

erinevate tehniliste lahenduste mõju samadel alustel. Nii tekib Eestis sisuliselt uus ühine „otsustuskeel”,

mis vähendab vaidlusi metoodika üle ja suunab konkurentsi rohkem tehnilise toimivuse, kulutõhususe ja

keskkonnamõju parandamise poole.

Kolmandaks on uuringul oodatav mõju Eesti tulevikutehnoloogiatele ja poliitikakujundamisele. Projekt

ühendab kaks Eesti TAIE ja nutika spetsialiseerumise jaoks olulist telge: digilahendused igas eluvaldkonnas

ning kohalike ressursside väärindamise. Arvutusmudeli loomine tähendab, et teedeinseneerias liigub

otsustusloogika edasi vananenud kontrollist andmepõhise, ajas muutuvaid tingimusi arvestava tööriista ja

otsustusmaatriksi suunas. Samal ajal loob uuring aluse, et kohalikke ja teisese toorme materjale saaks

hinnata samadel teaduspõhistel alustel nagu traditsioonilisi lahendusi. See kombinatsioon on oluline just

Eesti jaoks, kus väike turg eeldab piiratud ressursside targemat kasutamist ja kõrgema lisandväärtusega

insenertehnilisi lahendusi.

Neljandaks toetab uuring Eesti kliima- ja taristupoliitika arengut. Eesti pikaajaline eesmärk on

kliimaneutraalsus aastaks 2050 ning Transpordiamet on juba võtnud suuna teehoiu CO₂ heitkoguste

vähendamisele ja keskkonnahoidlike kriteeriumide sidumisele teehangetega. Uuringu tulemusena valmiv

arvutusmudel annab selleks praktilise tööriista: see võimaldab siduda tehnilise toimivuse, keskkonnamõju

ja elukaarekulud selliseks otsustusraamistikuks, mida saab kasutada nii poliitikate rakendamisel kui ka

tulevaste hangete ettevalmistamisel. Seetõttu on uuringu mõju valdkonna arengule Eestis ühtaegu

tehniline, regulatiivne ja institutsionaalne.

Viiendaks on uuringul tugev mõju järelkasvule ja valdkonna jätkusuutlikkusele. Projekti seotakse üks

doktoritöö ja vähemalt neli magistritööd, millest igaüks keskendub ühele põhimoodulile. See tähendab, et

uuring ei tooda ainult lõpparuannet ja prototüüpi, vaid kasvatab Eestis uut kompetentsi valdkondades, kus

seni on olnud piiratud kriitiline mass: mehhanilis-empiiriline katendiarvutus, kliima- ja

koormusmodelleerimine, tee-ehituse LCA ning elukaarekulude analüüs. Selline ülesehitus aitab tagada, et

uuringu käigus loodud teadmised, andmestruktuurid ja töövõtted jäävad pärast projekti lõppu Eestis

kasutusse ja edasiarendatavaks. Uurimisrühma vanuseline struktuur hõlmab kõiki akadeemilise

13

karjäärimudeli tasemeid – professor, vanemteadurid ja praktiseerivad insenerid, doktorant ning

magistrandid –, mis tagab nii kogemuse ülekande kui ka uue põlvkonna teadlaste ja inseneride arengu.

Kokkuvõttes seisneb uuringu mõju Eesti teedevaldkonna arengule selles, et see loob uue teadmuspõhise ja

digitaalse võimekuse, laiendab kohalike ja ringsete materjalide põhjendatud kasutamist, parandab riigi ja

erasektori strateegiliste otsuste kvaliteeti ning kasvatab uut järelkasvu. Seetõttu on uuringu tulemusel

oodatav mõju nii Eesti tulevikutehnoloogiatele kui ka poliitikakujundamisele selge, otsene ja pikaajaline.

Konsortsiumi juht ja põhitäitjad (6)

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV

Artu

Ellmann doktorikraad

Tallinna Tehnikaülikool,

Inseneriteaduskond,

Ehituse ja arhitektuuri

instituut, uurimisrühma

juht (1,00),

Tallinna Tehnikaülikool,

Inseneriteaduskond,

Ehituse ja arhitektuuri

instituut, Täisprofessor

tenuuris (1,00)

Vastutav

täitja 17.08.2026 16.08.2028 EST

Kristjan

Lill doktorikraad

Tallinna Tehnikaülikool,

Inseneriteaduskond,

Ehituse ja arhitektuuri

instituut, nooremprofessor

(1,00)

Vastutav

täitja 17.08.2026 16.08.2028 EST

Sven

Sillamäe magistrikraad

Tallinna Tehnikaülikool,

Inseneriteaduskond,

Ehituse ja arhitektuuri

instituut, Lektor (0,25)

Põhitäitja 17.08.2026 16.08.2028 EST

Ain

Kendra

Tallinna Tehnikaülikool,

Inseneriteaduskond,

Ehituse ja arhitektuuri

instituut, Lektor (0,50)

Põhitäitja 17.08.2026 16.08.2028 EST

Luule

Kaal magistrikraad

Tallinna Tehnikaülikool,

Inseneriteaduskond,

Ehituse ja arhitektuuri

instituut, Lektor (1,00)

Põhitäitja 17.08.2026 16.08.2028 EST

Üllas

Ehrlich doktorikraad

Tallinna Tehnikaülikool,

Majandusteaduskond,

Ärikorralduse instituut, Põhitäitja 17.08.2026 16.08.2028 EST

14

gfedcb

Tiit Kaal_CV_est_2025.pdf

Projekti meeskonda kuuluvad ka liikmed TalTechi teede ja liikluse teadus- ja katselaboratooriumist. Lisaks

kaasatakse projekti mitmeid tudengeid. Tudengid leitakse jooksvalt projekti käigus ning seetõttu ei ole

hetkel võimalik neid täitjatena lisada.

Samuti on meeskonnas Tiit Kaal (ERC Konsultatsiooni OÜ), kes täidab teede tasuvusarvutuse eksperdi rolli.

CV-s on tasuvusarvutusega seonduv märgitud kollasega.

Uurimisrühma liikmete pädevused ja rollid.xlsx

Täielik ülevaade allhankijatest selgub projekti töö käigus. Kindlasti on kaasatud ERC Konsultatsiooni OÜ.

Samuti kaasatakse üks välispartner, kellel on kogemus katendiarvutustes. Olenevalt uuringus valitud

katseplaanile tuleb kaasata alltöövõtjaid ka vajalike katsete sooritamiseks.

Meeskonna tööjaotus on üles ehitatud moodulipõhiselt. Konsortsiumijuht prof Artu Ellmann vastutab

uuringu teadusliku kvaliteedi ja strateegilise juhtimise eest. Projektijuht Kristjan Lill koordineerib

igapäevast tööd, ajakava, eelarvet ja aruandlust. Sven Sillamäe ja Ain Kendra vastutavad

katendikonstruktsioonide, materjalide ning tugevuse ja kestvuse/väsimuskestvuse moodulite eest; Sven

Sillamäe täidab ühtlasi geotehnilise eksperdi rolli. Kristjan Lill vastutab lisaks LCA mooduli, Üllas Ehrlich

LCCA mooduli ning Tiit Kaal LCCA praktilise rakendatavuse ja kooskõla eest tellija otsustus- ja

hankeloogikaga. Projekti edukaks läbiviimiseks on vajalikud ka liiklusuuringud ning nende eest hoolitseb

Luule Kaal.

TalTechis on kaasatud ka teede ja liikluse teadus- ja katselaboratoorium. Kahjuks ei ole kõnealusel laboril

ega teistel Eesti laboritel mitmeid seadmeid, mida on vaja käesoleva uuringu materjalide analüüsimiseks

ning projekti maksimaalne eelarve ei võimalda ka nende soetamist. Siiski saab TalTechi labor teha paljude

Dotsent (1,00)

Täitjad sh tudengid

Olen teadlik, et vajadusel tehakse uuringu meeskonnale taustakontroll

Täitjate CV-d

Abitööjõud

Uurimisrühma pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus

Allhankijate ülevaade

Uurimisrühma kirjeldus

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV

15

katsete jaoks eeltööd ära. Puuduolevad meetodid kaetakse välismaiste alltöövõtjate abiga.

Projekti küsimuste lahendamiseks kaasatakse ka vähemalt üks doktorant ja neli inseneri-/magistritudengit,

keda juhendavad projekti meeskonna vasututavad või põhitäitjad.

Eelarve_final.xlsx

Eelarve

Pakkumuse eelarve

Teaduseetika teemade kontrollnimekiri

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue

and planned mitigative measures

1. Inimesed: kas projekti raames

läbiviidavasse uurimistöösse kaasatakse

inimesi?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

2. ISIKUANDMED: kas uurimistöös

töödeldakse isikuandmeid? (Märkige „jah“

ka juhul, kui isikuandmed uurimistöö

käigus anonüümitakse.)

nmlkj Jah

nmlkji Ei

3. INIMESE EMBRÜONAALSED TÜVIRAKUD

16

JA EMBRÜO: kas uurimistöös kasutatakse

inimese embrüonaalseid tüvirakke või

inimese embrüot?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

4. INIMESE KOED JA RAKUD: kas

uurimistöös kasutatakse inimese rakke,

kudesid või kehavedelikke?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

5. LOOMAD: kas uurimistöös kasutatakse

loomi?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

6. GENEETRILISED RESSURSID ja nendega

seotud teadmine: kas uurimistöös

kasutatakse taimset, loomset (v.a.

inimesed), mikroobset või muud päritolu

geneetilisi ressursse või nendega seotud

traditsioonilisi teadmisi?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue

and planned mitigative measures

17

7. EUROOPA LIIDU VÄLISED RIIGID: kas

uurimistöö toimub täielikult või osaliselt

mõnes EL-i välises riigis või edastatakse

isikuandmeid või muid uuringumaterjale

sellisesse riiki?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

8. KESKKOND, TERVIS JA OHUTUS: kas

uurimistöös plaanitavad tegevused või

kasutatavad materjalid võivad kahjustada

keskkonda või inimeste tervist?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

9. TEHISINTELLEKT: kas uurimistöö raames

kasutatakse või arendatakse tehisintellekti

süsteeme või meetodeid?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

10. TEADUSTULEMUSTE VÄÄRKASUTUS: kas

uurimistöö raames luuakse materjale,

meetodeid, tehnoloogiaid või teadmist,

mida on võimalik kasutada ebaeetilistel või

kahjulikel eesmärkidel?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue

and planned mitigative measures

18

Kinnitame, et projekti läbiviimisel järgitakse Eesti Teadusagentuuri hea teadustava (2023) põhimõtteid.

nmlkj Jah

nmlkji Ei

nmlkj Jah

nmlkji Ei

11. MUUD EETILISED TEEMAD: kas

uurimistöö raames esineb muid eetilisi

küsimusi, mida eelnevad küsimused ei

käsitlenud? (Näiteks võib uurimisteema olla

poliitiliselt tundlik või polariseeriv).

nmlkj Jah

nmlkji Ei

Hea teadustava järgimine

Avatud teadus ja teadusandmete haldamine

Hea teadustava järgmise kinnitus

Kas projekti raames läbi viidav uuring või uuringud vajavad eetikakomitee kooskõlastust?

Selgitus eetikakomitee kooskõlastuse kohta

Kas geneetilisi ressursse käsitlevad teadusuuringud kuuluvad Nagoya protokolli ja ELi ABS- määruse reguleerimisalasse?

Selgitus projekti Nagoya protokollile vastavuse kohta

Ülevaade teadusandmete haldamisest

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue

and planned mitigative measures

19

Projekti käigus kogutud andmed hoiustatakse Tallinna Tehniaülikooli serveritel, kus on tagatud

varukoopiad ning ligipääs ainult volitatud isikutele.

Andmeid hoiustatakse üldtuntud formaatides (XLSX, CSV jms), et tagada nende pikaaegne säilimine.

Kui uuringu tellija soovib, siis avaldatakse andmed avalikult TalTechi andmehoidlas "TalTechData".

Andmehalduse eest vastutab projektijuht koos kogu meeskonnaga.

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Uuringuga kogutud andmed ja teadmised avaldatakse vahe- ja lõppraportites. Kuna rahastus on avalik, siis

järgitakse tellija/rahastaja suuniseid.

nmlkj Jah

nmlkji Ei

nmlkj Jah

nmlkji Ei

haldamisest

Avatud teadusandmed: kas teadusandmed või osa neist tehakse kõigile tasuta kättesaadavaks ja vabalt kasutatavaks?

Selgitus avatud teadusandmete kohta

Piiratud juurdepääsuga andmed: kas projekti käigus luuakse teadusandmeid, mida ei saa avatult kättesaadavaks teha?

Selgitus piirangute kohta

Jagatud intellektuaalomandi õigused: kas projekti raames loodud intellektuaalse omandi õigused jagunevad mitme teadusasutuse või juriidilise isiku vahel?

Selgitus jagatud intellektuaalomandi õiguste kohta

20

Uurimisrühm on hetkel arvestanud, et katendite arvutusmudeli saab lahendada digitaalselt vaid juhul kui

uuringu I etapis välja valitava metoodika põhineb juba digitaalsel tööriistal, mida on võimalik kolmandatel

osapooltel kasutada ilma litsentsitasudeta. Kui rakenduse lähtekoodile võimaldatakse rakenduse autorite

või omanike poolt ligipääs, siis sellisel juhul on võimalik muuta rakendus eestikeelseks ning lisada sellesse

käesoleva uuringu käigus kogutud andmed. Kui I etapis valitav arvutusmetoodika on unikaalne või puudub

ligipääs olemasoleva rakenduse lähtekoodile, siis on pakkumuses arvestatud, et välja töötatav katendite

arvutusmetoodika põhineb Excel formaadil. LCA ja LCCA osa lahendatakse katendite arvutamisest

eraldiseisvana Excel formaadis. Unikaalse digitaalse rakenduse loomine ei kuulu käesoleva taotluse sisse,

sest sellisel juhul ületaks taotluse kogumaksumus ettenähtud maksimaalset maksumuse piirmäära. Lisaks

ei ole nii lühikese ajaga võimalik leida usaldusväärset partnerit kõikide uuringu moodulite ühtseks

integreerimiseks.

Lisainfo

Lisainfo

21

Rakendusuuringu põhjendatus ja mõju

1.1. Rakendusuuringu põhjendatus ning vastavus probleemipüstitusele, uuringu tulemuste

mõju püstitatud probleemide lahendamisele (sh tulemuste rakendatavus ja rakendamise plaan)

Tulemused on potentsiaalselt rakendatavad nii projekteerimispraktikas kui ka poliitikakujundamises.

Rakendamise plaan on loogiliselt üles ehitatud ning toetab uuringu eesmärkide saavutamist.

Probleemipüstituses peaks fikseerima täpsemalt lõppeesmärgi, milleks on eelkõige teekasutaja kulude

optimaalsus ja teetaristu keskkonnahoidlikkus ning ohutus. Uuringu üks olulisemaid mõjusid on Eesti

kohalike ja ringlussevõetud materjalide kasutusvõimaluste laiendamine.

Väljatöötatav arvutusmudel (mudelid), andmekogud ja elukaare mudel peaksid tulevikus asetuma nn

Eesti teehoiu InfraBIM arhitektuuri.

Sisukäsitlus keskendub praegu peamiselt projekteerimisvaatele ja võimalike lahenduste

väljatöötamisele, ilmselt luues sisuliselt kataloogilahenduste tüüpi lähenemise. Samas jääb vähem

käsitletuks küsimus, kuidas need lahendused tegelikkuses ellu viiakse (tehnoloogilised võimalused, nt

materjalide omaduste parandamine jms), ning millised on nende rakendamise eeldused. Töö ei sisalda

reaalses keskkonnas teekonstruktsiooni katsetamist ja tulemuste võrdlemist teoreetiliste tulemustega.

Positiivsena võib välja tuua Eesti käsitlemise erinevate kliimavöönditena, kuid käsitlusest jääb puudu

regionaalne ehitusmaterjalide kättesaadavuse ja varustuskindluse aspekt (nt normikohane ehitusliiv,

paekivikillustik ja muud täitematerjalid), mis mõjutab otseselt lahenduste rakendatavust eri

piirkondades.

Komisjon soovitab täpsustada andmete kättesaadavuse plaani ning kirjeldada, millised andmed on

olemasolevad, kogutavad ja tuletatavad, ning kuidas maandatakse andmekvaliteedist tulenevaid riske.

Tingimus: enne lõppotsuse tegemist on soovitus taotlejal tellija/juhtkomisjoniga kokku saada ja

modulaarsus ja digilahendus läbi rääkida. Kohtumisel tuleb kokku leppida, milline tarkvara-

/tööriistalahendus projekti tulemusena valmib, kuidas see on üles ehitatud, kas see on üks tervik või

mitu eraldi osa ning kas jääb tabelarvutuse lahenduseks või tehakse midagi enamat.

Hinne: Hea-Väga hea (3,5)

1.2. Uurimisteema panus rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse

Väljatöötatavad digitaalsed ruumilised mudelid panustavad valdkonda „digilahendused igas

valdkonnas“. Uurimistöö panustab tugevalt valdkondadesse „kohalike ressursside väärindamine“ ja

„ringsete ressursside kasutamine“. Projekt toetab otseselt strateegiat „Eesti 2035” ning Eesti pikaajalist

kliimapoliitilist sihti. Projekt toob teedevaldkonna otsustesse süsteemselt sisse CO₂ jalajälje ja

elukaarekulude võrdluse ning võimaldab suunata investeeringuid lahendustesse, mis on ühtaegu

tehniliselt toimivad, kulutõhusad ja väiksema keskkonnamõjuga.

1

Eestis puudub teaduspõhine ja digitaalselt rakendatav teekonstruktsioonide arvutusmudel, mis

võimaldaks võrrelda alternatiivseid lahendusi elukaarepõhiselt ning teha tõenduspõhiseid otsuseid

projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja hoolduskavade koostamisel. Projekti tulemusena valmivad

mudelid ja andmekogud on innovaatiliseks tööriistaks avaliku sektori poolsete toimingute teostamisel

ja tugevdab teadustulemuste praktilist rakendamist avalikus sektoris.

Hinne: Suurepärane (5)

1.3. Uurimisteema ja tulemuste mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju

valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele

Uuringu mõju Eesti teedevaldkonna arengule on otsene ja loodetavasti pikaajaline. Uuring käsitleb

ringlusse võetud ja teisese toorme kasutamist taristuehituses – teemat, kus praegu esineb

märkimisväärne metoodiline ja andmepõhine puudujääk.

Uuringu tulemusena valmiv arvutusmudel(mudelid) looks Eesti teedeinseneerias uue teadmuspõhise

aluse, mis muudab teekonstruktsioonide võrdlemise teaduslikult paremini põhjendatuks. Uuringu

käigus loodud teadmised, andmestruktuurid ja töövõtted jäävad pärast projekti lõppu Eestis kasutusse

ja edasiarendatavaks.

Uurimisrühma vanuseline struktuur hõlmab kõiki akadeemilise karjäärimudeli tasemeid – professor,

vanemteadurid ja praktiseerivad insenerid, doktorant ning magistrandid –, mis tagab nii kogemuse

ülekande kui ka uue põlvkonna teadlaste ja inseneride arengu.

Hinne: Suurepärane (5)

Rakendusuuringu teaduslik tase ja teostatavus

2.1. Uuringu uuenduslikkus ning teaduslik tase, sh metoodika asjakohasus

Kavandatava arvutusmudeli metoodiliseks aluseks on kavandatud mehhaanilis-empiiriline (ME)

põhimõte, mille kohaselt modelleeritakse konkreetseid kahjustusmehhanisme – väsimuspragunemist,

püsideformatsiooni ja kulumist – ning prognoositakse nende ajas arenemist koormuste, kliima ja

materjalide koosmõjus. Uuenduslikum lähenemine eeldaks kasutada aga lõplike elementide meetodit

näiteks Ritz-i energeetilise mudeli kaudu. Saadud tulemusi tuleks võrrelda ME abil saadud tulemustega.

Taotluses ei leidnud, milline osa võiks olla geosünteetidel teekonstruktsiooni arvutusmudelis.

Taotluses on osundatud, et põhiküsimus on väsimuskestvuse hindamine ja prognoos. Samas tahetakse

kasutada selleks Palmgren-Mineri meetodit, mis on suhteliselt lihtsustatud lähenemine. Uurimistöö

võiks kasutada ka teisi väsimusteooriaid nt Wöhleri, Marco-Starkey ja Coffin-Manson-Basquin lahendusi

ning leida nende seast sobivaim just elasto-plastsetele konstruktsioonidele nagu nt asfaltbetoon

katenditele. Saadud teoreetilisi tulemusi peaks võrdlema reaalses keskkonnas mõõtkavas 1:1

välikatsetena näiteks teekonstruktsiooni simulatsiooniseadmes. Eluea keskkonnajälje LCA arvutamisel

oleks vaja arvutada ka teekonstruktsiooni funktsionaalse ühiku kehastunud energia (embodied energy

EE) hulk nt MJ/m2. See näitaja muutub tulevikus kõige olulisemaks.

2

Esiletoomist väärib elukaarekulude arvutus LCCA. Eeldatavasti loob arvutus aluse teehoiu

komplekssete ühikhindade andmebaasi loomisele. Uurimistöö taotluses kirjeldatud moodulid A-D

võimaldavad luua ühtse andmemudeli, mida saab rakendada juba InfraBIM koondmudelis.

Hinne: Väga hea (4)

2.2. Konsortsiumi võimekus uuringut ellu viia (sh vastutavate täitjate ja põhitäitjate pädevus ja

senise teadustöö tulemuslikkus) ning vajaliku taristu olemasolu

Konsortsiumi koosseis on pädev ning suudab kavandatud uuringu ellu viia. Vastutavate isikute

teaduslik taust on tugev, eriti konsortsiumijuhi puhul, kellel on väga hea arusaam teadustöö

põhimõtetest, publitseerimispraktikatest ja teadusmetoodika kvaliteedikriteeriumidest. Samuti on LCCA

valdkonna eest vastutajatel selgelt välja kujunenud kompetents omas valdkonnas ja senine

tulemuslikkus.

Taristusektori valdkonna spetsiifilise kogemuse ja praktilise tunnetuse osas on konsortsiumis esindatud

peaasjalikult kolm eksperti. S. Sillamäe on üks valdkonna kogenumaid spetsialiste (sh ka geotehnika),

kellel on põhjalik arusaam taristuehituse probleemidest ja vajadustest. Väga laia praktilise kogemusega

on ka A. Kendra, ning K. Lill omab märkimisväärseid teadmisi ja oskusi, mis on otseselt seotud projekti

sisulise elluviimisega.

Komisjoni soovitab kaaluda IT-valdkonna eksperdi kaasamist, lähtudes kokkulepitud digilahenduse

ulatusest.

Tingimus: täpsustada välisekspertide kaasamise plaan (sh kelle kaasamist kavandatakse, millistes

etappides ja millistes küsimustes ning kas roll on konsultatiivne või sisuline tööpanus).

Hinne: Väga hea (4)

2.3. Eelarve planeerimise asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava põhjendatus ja realistlikkus;

kommunikatsiooniplaani ja riskide maandamise plaani asjakohasus

Positiivsena toodi välja, et eelarve ja tegevuste jaotus on üldjoontes kooskõlas projekti eesmärkidega

ning kulude struktuur on põhjendatud, arvestades laborikatsete, väliuuringute ja modelleerimise

mahtu. Samas tuleb arvestada, et ringlussevõetud ja teisese toorme materjalide kohta puudub Eestis

usaldusväärne ja 3 projekteerimismudelitesse rakendatav andmebaas ning nende omadused on väga

varieeruvad. Seetõttu on töö maht (eeluuringud, laborikatsed, statistiline analüüs,

degradatsioonimudelid ning LCA sisendandmed) nii suur, et 24 kuu ajaraamis on ajakava realistlikkus

küsitav. Ajakava pingestatus võib suurendada riski, et tulemused jäävad liiga üldistatud tasemele, mis

omakorda vähendaks projekti rakendatavust.

Riskikohana toodi välja, et mõnede andmete, eelkõige materjaliparameetrite, kuluandmete või

seisundiandmete, maht, detailsus või kvaliteet osutub ebapiisavaks, kuna Transpordiametil ei ole

piisavalt kvaliteetseid andmeid. Riski maandamiseks on soovitus jaotada andmed olemasolevateks,

kogutavateks ja tuletatavateks ning arutada ekspertidega, kuidas neid andmeid kasutada.

Materjaliparameetrite puudumisel soovitati kasutada rahvusvahelise referentskirjanduse väärtusi.

3

Labori- ja välikatsed on ajamahukad ning osa neist võib eeldada väljaspool Eestit asuvate laborite

võimekuse kasutamist. Risk seisneb ka selles, et katsete tulemused võivad oluliselt erineda ootustest.

Eraldi teema on mõõtetulemuste täpsusklassid. Soovitatav on määrata varakult katsete läbiviimise ajad,

kohad ja katsemetoodika.

Uuringu lõpptulemus peab olema praktikas kasutatav lahendus. Risk on, et mudel jääb liiga

akadeemiliseks. Lahendusena näen pidevat konsultatsiooni ekspertide ja praktikutega.

Komisjoni soovitused projekti edasiseks elluviimiseks:

1. Kaaluda ajakavas ettevalmistava perioodi lühendamist.

2. Täpsustada kommunikatsiooni- ja kaasamisplaani (sh seminaride ja regulaarsete tellija-taotleja

kohtumiste sagedus).

Tingimus: Täpsustada alltöövõtu eelarve kujunemist, sh laborikatsete maht, ühikuhinnad ja eeldused.

Hinne: Väga hea (4)

4

Rakendusuuringu põhjendatus ja mõju

1.1. Rakendusuuringu põhjendatus ning vastavus probleemipüstitusele, uuringu tulemuste

mõju püstitatud probleemide lahendamisele (sh tulemuste rakendatavus ja rakendamise plaan)

Tulemused on potentsiaalselt rakendatavad nii projekteerimispraktikas kui ka poliitikakujundamises.

Rakendamise plaan on loogiliselt üles ehitatud ning toetab uuringu eesmärkide saavutamist.

Probleemipüstituses peaks fikseerima täpsemalt lõppeesmärgi, milleks on eelkõige teekasutaja kulude

optimaalsus ja teetaristu keskkonnahoidlikkus ning ohutus. Uuringu üks olulisemaid mõjusid on Eesti

kohalike ja ringlussevõetud materjalide kasutusvõimaluste laiendamine.

Väljatöötatav arvutusmudel (mudelid), andmekogud ja elukaare mudel peaksid tulevikus asetuma nn

Eesti teehoiu InfraBIM arhitektuuri.

Sisukäsitlus keskendub praegu peamiselt projekteerimisvaatele ja võimalike lahenduste

väljatöötamisele, ilmselt luues sisuliselt kataloogilahenduste tüüpi lähenemise. Samas jääb vähem

käsitletuks küsimus, kuidas need lahendused tegelikkuses ellu viiakse (tehnoloogilised võimalused, nt

materjalide omaduste parandamine jms), ning millised on nende rakendamise eeldused. Töö ei sisalda

reaalses keskkonnas teekonstruktsiooni katsetamist ja tulemuste võrdlemist teoreetiliste tulemustega.

Positiivsena võib välja tuua Eesti käsitlemise erinevate kliimavöönditena, kuid käsitlusest jääb puudu

regionaalne ehitusmaterjalide kättesaadavuse ja varustuskindluse aspekt (nt normikohane ehitusliiv,

paekivikillustik ja muud täitematerjalid), mis mõjutab otseselt lahenduste rakendatavust eri

piirkondades.

Komisjon soovitab täpsustada andmete kättesaadavuse plaani ning kirjeldada, millised andmed on

olemasolevad, kogutavad ja tuletatavad, ning kuidas maandatakse andmekvaliteedist tulenevaid riske.

Tingimus: enne lõppotsuse tegemist on soovitus taotlejal tellija/juhtkomisjoniga kokku saada ja

modulaarsus ja digilahendus läbi rääkida. Kohtumisel tuleb kokku leppida, milline tarkvara-

/tööriistalahendus projekti tulemusena valmib, kuidas see on üles ehitatud, kas see on üks tervik või

mitu eraldi osa ning kas jääb tabelarvutuse lahenduseks või tehakse midagi enamat.

Hinne: Hea-Väga hea (3,5)

1.2. Uurimisteema panus rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse

Väljatöötatavad digitaalsed ruumilised mudelid panustavad valdkonda „digilahendused igas

valdkonnas“. Uurimistöö panustab tugevalt valdkondadesse „kohalike ressursside väärindamine“ ja

„ringsete ressursside kasutamine“. Projekt toetab otseselt strateegiat „Eesti 2035” ning Eesti pikaajalist

kliimapoliitilist sihti. Projekt toob teedevaldkonna otsustesse süsteemselt sisse CO₂ jalajälje ja

elukaarekulude võrdluse ning võimaldab suunata investeeringuid lahendustesse, mis on ühtaegu

tehniliselt toimivad, kulutõhusad ja väiksema keskkonnamõjuga.

1

Eestis puudub teaduspõhine ja digitaalselt rakendatav teekonstruktsioonide arvutusmudel, mis

võimaldaks võrrelda alternatiivseid lahendusi elukaarepõhiselt ning teha tõenduspõhiseid otsuseid

projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja hoolduskavade koostamisel. Projekti tulemusena valmivad

mudelid ja andmekogud on innovaatiliseks tööriistaks avaliku sektori poolsete toimingute teostamisel

ja tugevdab teadustulemuste praktilist rakendamist avalikus sektoris.

Hinne: Suurepärane (5)

1.3. Uurimisteema ja tulemuste mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju

valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele

Uuringu mõju Eesti teedevaldkonna arengule on otsene ja loodetavasti pikaajaline. Uuring käsitleb

ringlusse võetud ja teisese toorme kasutamist taristuehituses – teemat, kus praegu esineb

märkimisväärne metoodiline ja andmepõhine puudujääk.

Uuringu tulemusena valmiv arvutusmudel(mudelid) looks Eesti teedeinseneerias uue teadmuspõhise

aluse, mis muudab teekonstruktsioonide võrdlemise teaduslikult paremini põhjendatuks. Uuringu

käigus loodud teadmised, andmestruktuurid ja töövõtted jäävad pärast projekti lõppu Eestis kasutusse

ja edasiarendatavaks.

Uurimisrühma vanuseline struktuur hõlmab kõiki akadeemilise karjäärimudeli tasemeid – professor,

vanemteadurid ja praktiseerivad insenerid, doktorant ning magistrandid –, mis tagab nii kogemuse

ülekande kui ka uue põlvkonna teadlaste ja inseneride arengu.

Hinne: Suurepärane (5)

Rakendusuuringu teaduslik tase ja teostatavus

2.1. Uuringu uuenduslikkus ning teaduslik tase, sh metoodika asjakohasus

Kavandatava arvutusmudeli metoodiliseks aluseks on kavandatud mehhaanilis-empiiriline (ME)

põhimõte, mille kohaselt modelleeritakse konkreetseid kahjustusmehhanisme – väsimuspragunemist,

püsideformatsiooni ja kulumist – ning prognoositakse nende ajas arenemist koormuste, kliima ja

materjalide koosmõjus. Uuenduslikum lähenemine eeldaks kasutada aga lõplike elementide meetodit

näiteks Ritz-i energeetilise mudeli kaudu. Saadud tulemusi tuleks võrrelda ME abil saadud tulemustega.

Taotluses ei leidnud, milline osa võiks olla geosünteetidel teekonstruktsiooni arvutusmudelis.

Taotluses on osundatud, et põhiküsimus on väsimuskestvuse hindamine ja prognoos. Samas tahetakse

kasutada selleks Palmgren-Mineri meetodit, mis on suhteliselt lihtsustatud lähenemine. Uurimistöö

võiks kasutada ka teisi väsimusteooriaid nt Wöhleri, Marco-Starkey ja Coffin-Manson-Basquin lahendusi

ning leida nende seast sobivaim just elasto-plastsetele konstruktsioonidele nagu nt asfaltbetoon

katenditele. Saadud teoreetilisi tulemusi peaks võrdlema reaalses keskkonnas mõõtkavas 1:1

välikatsetena näiteks teekonstruktsiooni simulatsiooniseadmes. Eluea keskkonnajälje LCA arvutamisel

oleks vaja arvutada ka teekonstruktsiooni funktsionaalse ühiku kehastunud energia (embodied energy

EE) hulk nt MJ/m2. See näitaja muutub tulevikus kõige olulisemaks.

2

Esiletoomist väärib elukaarekulude arvutus LCCA. Eeldatavasti loob arvutus aluse teehoiu

komplekssete ühikhindade andmebaasi loomisele. Uurimistöö taotluses kirjeldatud moodulid A-D

võimaldavad luua ühtse andmemudeli, mida saab rakendada juba InfraBIM koondmudelis.

Hinne: Väga hea (4)

2.2. Konsortsiumi võimekus uuringut ellu viia (sh vastutavate täitjate ja põhitäitjate pädevus ja

senise teadustöö tulemuslikkus) ning vajaliku taristu olemasolu

Konsortsiumi koosseis on pädev ning suudab kavandatud uuringu ellu viia. Vastutavate isikute

teaduslik taust on tugev, eriti konsortsiumijuhi puhul, kellel on väga hea arusaam teadustöö

põhimõtetest, publitseerimispraktikatest ja teadusmetoodika kvaliteedikriteeriumidest. Samuti on LCCA

valdkonna eest vastutajatel selgelt välja kujunenud kompetents omas valdkonnas ja senine

tulemuslikkus.

Taristusektori valdkonna spetsiifilise kogemuse ja praktilise tunnetuse osas on konsortsiumis esindatud

peaasjalikult kolm eksperti. S. Sillamäe on üks valdkonna kogenumaid spetsialiste (sh ka geotehnika),

kellel on põhjalik arusaam taristuehituse probleemidest ja vajadustest. Väga laia praktilise kogemusega

on ka A. Kendra, ning K. Lill omab märkimisväärseid teadmisi ja oskusi, mis on otseselt seotud projekti

sisulise elluviimisega.

Komisjoni soovitab kaaluda IT-valdkonna eksperdi kaasamist, lähtudes kokkulepitud digilahenduse

ulatusest.

Tingimus: täpsustada välisekspertide kaasamise plaan (sh kelle kaasamist kavandatakse, millistes

etappides ja millistes küsimustes ning kas roll on konsultatiivne või sisuline tööpanus).

Hinne: Väga hea (4)

2.3. Eelarve planeerimise asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava põhjendatus ja realistlikkus;

kommunikatsiooniplaani ja riskide maandamise plaani asjakohasus

Positiivsena toodi välja, et eelarve ja tegevuste jaotus on üldjoontes kooskõlas projekti eesmärkidega

ning kulude struktuur on põhjendatud, arvestades laborikatsete, väliuuringute ja modelleerimise

mahtu. Samas tuleb arvestada, et ringlussevõetud ja teisese toorme materjalide kohta puudub Eestis

usaldusväärne ja 3 projekteerimismudelitesse rakendatav andmebaas ning nende omadused on väga

varieeruvad. Seetõttu on töö maht (eeluuringud, laborikatsed, statistiline analüüs,

degradatsioonimudelid ning LCA sisendandmed) nii suur, et 24 kuu ajaraamis on ajakava realistlikkus

küsitav. Ajakava pingestatus võib suurendada riski, et tulemused jäävad liiga üldistatud tasemele, mis

omakorda vähendaks projekti rakendatavust.

Riskikohana toodi välja, et mõnede andmete, eelkõige materjaliparameetrite, kuluandmete või

seisundiandmete, maht, detailsus või kvaliteet osutub ebapiisavaks, kuna Transpordiametil ei ole

piisavalt kvaliteetseid andmeid. Riski maandamiseks on soovitus jaotada andmed olemasolevateks,

kogutavateks ja tuletatavateks ning arutada ekspertidega, kuidas neid andmeid kasutada.

Materjaliparameetrite puudumisel soovitati kasutada rahvusvahelise referentskirjanduse väärtusi.

3

Labori- ja välikatsed on ajamahukad ning osa neist võib eeldada väljaspool Eestit asuvate laborite

võimekuse kasutamist. Risk seisneb ka selles, et katsete tulemused võivad oluliselt erineda ootustest.

Eraldi teema on mõõtetulemuste täpsusklassid. Soovitatav on määrata varakult katsete läbiviimise ajad,

kohad ja katsemetoodika.

Uuringu lõpptulemus peab olema praktikas kasutatav lahendus. Risk on, et mudel jääb liiga

akadeemiliseks. Lahendusena näen pidevat konsultatsiooni ekspertide ja praktikutega.

Komisjoni soovitused projekti edasiseks elluviimiseks:

1. Kaaluda ajakavas ettevalmistava perioodi lühendamist.

2. Täpsustada kommunikatsiooni- ja kaasamisplaani (sh seminaride ja regulaarsete tellija-taotleja

kohtumiste sagedus).

Tingimus: Täpsustada alltöövõtu eelarve kujunemist, sh laborikatsete maht, ühikuhinnad ja eeldused.

Hinne: Väga hea (4)

4

1. Rahuldan RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ konkursi uuringuettepaneku: 1.1. „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ (taotluse number Eesti Teadusinfosüsteemis:

RITA-TEE1), taotleja: Tallinna Tehnikaülikool

2. Sean uuringuettepaneku rahastamisele järgmised lisatingimused: 2.1. Täpsustada välisekspertide roll, vastutus ja panus. 2.2. Täpsustada alltöövõtu eelarve kujunemist, sh laborikatsete maht, ühikuhinnad ja

eeldused.

Käskkirja andmise alused: • Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 02.02.2026 käskkiri nr 1.1-4/26/23 „RITA+

rakendusuuringute tellimise ning lähteülesande vormi ja hindamisjuhendi kinnitamine“; • Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse käskkiri 29.04.2026 nr 1.1-4/26/102

„Eksperdikomisjoni moodustamine“. • Eksperdikomisjoni 12.05.2026 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 7.7-1/26/5).

Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jaanson tegevjuht juhatuse esimehe ülesannetes

JUHATUSE KÄSKKIRI

Tartu 20.05.2026 nr 1.1-4/26/116

Konkursi "Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ tulemuste kinnitamine

1. Rahuldan RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ konkursi uuringuettepaneku: 1.1. „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ (taotluse number Eesti Teadusinfosüsteemis:

RITA-TEE1), taotleja: Tallinna Tehnikaülikool

2. Sean uuringuettepaneku rahastamisele järgmised lisatingimused: 2.1. Täpsustada välisekspertide roll, vastutus ja panus. 2.2. Täpsustada alltöövõtu eelarve kujunemist, sh laborikatsete maht, ühikuhinnad ja

eeldused.

Käskkirja andmise alused: • Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 02.02.2026 käskkiri nr 1.1-4/26/23 „RITA+

rakendusuuringute tellimise ning lähteülesande vormi ja hindamisjuhendi kinnitamine“; • Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse käskkiri 29.04.2026 nr 1.1-4/26/102

„Eksperdikomisjoni moodustamine“. • Eksperdikomisjoni 12.05.2026 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 7.7-1/26/5).

Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jaanson tegevjuht juhatuse esimehe ülesannetes

JUHATUSE KÄSKKIRI

Tartu 20.05.2026 nr 1.1-4/26/116

Konkursi "Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ tulemuste kinnitamine

TEENUSE OSUTAMISE LEPING NR 7.7-2/26/3

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, registrikoodiga 90000759 ja aadressiga Soola tn 8, 51004 Tartu (edaspidi “ETAG”), mida esindab volikirja alusel Karin Jaanson, ja

Kliimaministeerium, registrikoodiga 70001231 ja aadressiga Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi „partner 1“), mida esindab Marten Kokk, ja

Transpordiamet, registrikoodiga 70001490 ja aadressiga Valge tn 4/1, 11413 Tallinn (edaspidi “partner 2”), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Priit Sauk.

ETAG ja partner(id) edaspidi koos nimetatud kui „tellija“ või „tellijad“,

ja

Tallinna Tehnikaülikool, registrikoodiga 74000323 ja aadressiga Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn (edaspidi “teostaja” või “teenuse osutaja”), mida esindab volikirja nr 1-17/16 alusel Marika Lunden,

tellija ja teenuse osutaja edaspidi ühiselt nimetatud ka kui “pooled” ja eraldi kui “pool”,

VÕTTES ARVESSE, ET:

(A) käesolev leping sõlmitakse riigi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine (edaspidi “RITA+”) programmi esimese alategevuse „Eesti ühiskonna või majanduse väljakutsete lahendamiseks interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimine“ elluviimise raames,

(B) lepingu täitmisel juhindutakse mh haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 lisast „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine“ ja teistest seotud Eesti Vabariigi õigusaktidest,

(C) lepingu täitmisel lähtutakse ETAGi korraldatud avaliku konkursi „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ tulemustest,

sõlmisid käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas:

1. LEPINGU ESE

1.1 Lepingu alusel kohustub teenuse osutaja tegema teadus- ja arendustöö „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ (projekti nr ETISes RITA-TEE1)(edaspidi „töö“ või „uuring“) ning tellijad tasuvad selle eest teenuse osutajale tasu summas 718 948,69 eurot (seitsesada kaheksateist tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa eurot 69 senti) koos käibemaksuga.

1.2 Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad, nõuded, millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks on toodud lepingu lisades.

1.3 Lepingu täitmiseks moodustavad partner ja teenuse osutaja ühiselt projekti juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad teenuse osutaja esindajad ja, partneri nimetatud esindajad või nende poolt nimetatud liikmed ning vajadusel väliste ekspertide esindajad. Juhtkomisjoni hääleõiguslikest liikmetest peavad vähemalt kaks kolmandikku (2/3) olema partneri esindajad. ETAG tagab komisjoni tehnilise teenindamise. Töö sisu, eesmärke, metoodikat, eelarvet või intellektuaalomandi tingimusi oluliselt mõjutavad juhtkomisjoni otsused, mis toovad teenuse osutajale kaasa täiendava olulise töömahu või kohustused, kooskõlastatakse poolte vahel eelnevalt kirjalikult. Kui töömahu või kohustuste muudatus toob kaasa vajaduse muuta lepingus kokkulepitud tähtaegu või teenuse osutajale makstavat tasu, siis sõlmivad pooled selle kohta lepingu lisa.

2. LEPINGU DOKUMENDID

2.1 Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, selle lisadest ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2 Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad:

2.2.1 Lisa 1 - Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega; 2.2.2 Lisa 2 – Lähteülesanne; 2.2.3 Lisa 3 – Rahastusotsus.

3. TÖÖ ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE

3.1 Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö tellijale üle järgmiselt:

3.1.1 I vahearuanne (finantsaruanne) hiljemalt 16.11.2026; 3.1.2 II vahearuanne (sisu- ja finantsaruanne) hiljemalt 16.02.2027; 3.1.3 III vahearuanne (finantsaruanne) hiljemalt 16.05.2027; 3.1.4 IV vahearuanne (sisu- ja finantsaruanne) hiljemalt 16.08.2027; 3.1.5 V vahearuanne (finantsaruanne) hiljemalt 16.11.2027; 3.1.6 VI vahearuanne (sisu- ja finantsaruanne) hiljemalt 16.02.2028; 3.1.7 VII vahearuanne (finantsaruanne) hiljemalt 16.05.2028; 3.1.8 lõpparuande mustand hiljemalt 16.07.2028; 3.1.9 lõpparuanne hiljemalt 16.09.2028.

3.2 Aruandeid hindab projekti juhtkomisjon, kes teeb vajadusel 14 päeva jooksul ettepanekuid asjaomase aruande täiendamiseks vastavalt taotlusele. Juhul kui juhtkomisjon teeb ettepaneku aruande täiendamiseks, peab teenuse osutaja tegema töös vastavad parandused tellija antud mõistliku tähtaja jooksul.

3.3 Töö loetakse vastuvõetuks lõpparuande heakskiitmisega juhtkomisjoni poolt. Eraldi üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata.

4. INTELLEKTUAALNE OMAND

4.1 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand

4.1.1 Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on teenuse osutaja (sh mistahes konsortsiumi liikme ja nende alltöövõtjate ning litsentsiandjate) omandis enne käesolevat lepingut (edaspidi „varasem intellektuaalomand“), on ja jäävad teenuse osutaja omandisse.

4.1.2 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand hõlmab kõiki intellektuaalse omandi õigusi, sh kõik patendid ja patenditaotlused, mis kuuluvad teenuse osutajale või on tema kontrolli all, sh kaubamärgid, autoriõigused, tehnoloogia, oskusteave ja muud teenuse osutajale kuuluvad intellektuaalomandi vormid (olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mille kasutamine võib osutuda vajalikuks seoses tööga ja mida teenuse osutaja kasutab töö täitmise käigus ja/või töö tulemuste rakendamiseks.

4.1.3 Teenuse osutaja annab tellijatele mitte-eksklusiivse õiguse kasutada oma varasemat intellektuaalomandit üksnes ulatuses, milles see on vajalik tellijatele tellitud töö tulemuste kasutamise eesmärgil. Teenuse osutaja kinnitab, et varasema intellektuaalomandi kasutamine tellijate poolt ei riku ühegi kolmanda isiku intellektuaalomandi õigusi ega ühtegi kohaldatavatest õigusaktidest tulenevat nõuet ega keeldu.

4.1.4 Tellijatele ega teistele isikutele ei anta mingeid litsentse ega mistahes muid õigusi seoses teenuse osutaja varasema intellektuaalomandiga, välja arvatud punkti 4.1.3 kohaselt töö tulemuste kasutamiseks. Vajadusel sõlmivad pooled varasema intellektuaalomandi kasutamiseks lihtlitsentsilepingu, milles lepitakse kokku mh varasema intellektuaalomandi kasutamisega seotud piirangud ja muud tingimused.

4.1.5 Tellijatele varasema intellektuaalomandi kasutamiseks andmise tasu sisaldub teenuse osutajale punkti 5.1 alusel makstava tasu sees. Teenuse osutajal ei ole õigust varasema intellektuaalomandi kasutamise õiguse andmise eest nõuda täiendavat tasu.

4.2 Lepingu täitmisel loodud uus intellektuaalomand

4.2.1 Pooled on kokku leppinud, et kõik varalised õigused (sh patendid ja patenditaotlused, õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, kaubamärgid, autoriõigused ja muud intellektuaalomandi vormid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mis on seotud teenuse osutaja poolt (sh mistahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) käesoleva lepingu alusel tehtud tööga ning muude intellektuaalse tegevuse tulemustega, mis on käesoleva lepingu raames loodud (edaspidi „uus intellektuaalomand“), jäävad käesoleva lepingu alusel kuuluma teenuse

osutaja omandisse, arvestades lepingus sätestatud piiranguid. Konsortsiumi liikmed sõlmivad vajadusel omavahel kokkuleppe intellektuaalse omandi omavahelise kuuluvuse ja kasutamise tingimuste ja haldamise kohta.

4.2.2 Teenuse osutaja uus intellektuaalomand hõlmab kõiki käesoleva lepingu raames teenuse osutaja poolt (sh mistahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) loodud intellektuaalse tegevuse tulemusi, sh, ent mitte üksnes, kõik uuringute tulemused, leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisainilahendused, tehnoloogiad, oskusteave, andmebaasid ja andmekogud, arvutiprogrammid, aruanded, artiklid, raportid, kasutusjuhendid ja muud kirjalikud teosed, ja mistahes muu intellektuaalne omand, mis luuakse teenuse osutaja poolt käesoleva lepingu täitmise käigus tellitud töö teostamise raames või sellega seoses.

4.2.3 Teenuse osutaja kohustub tagama, et töö teostamisega seotud isikud (töötajad, alltöövõtjad jms) loovutavad ja annavad konsortsiumi liikmele, kelle töötajad või alltöövõtjad nad on, täielikult ja tagasivõtmatult seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses lõplikult üle kõik õigused töö ja selle tulemustega seotud intellektuaalse tegevuse tulemustele. Samuti kohustub teenuse osutaja tagama kõigi konsortsiumi liikmete poolt oma töötajate ja alltöövõtjate käest uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks litsentside hankimise, mis on vajalikud uue intellektuaalomandi vabaks kasutamiseks ja sellega seotud õiguste täies mahus teostamiseks.

4.2.4 Teenuse osutaja on kohustatud andma tellijatele tasuta tagasivõtmatu ja piiramatu litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud varaliste õiguste kasutamiseks tellijate äranägemisel. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab tellijatele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta kasutada uut intellektuaalomandit mistahes eesmärgil ja mistahes viisil, uut intellektuaalomandit reprodutseerida, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid levitada, laenutada ja rentida ning anda all-litsentse uue intellektuaalomandi või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. Litsents loetakse antuks punktis 3.1 nimetatud aruannete üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni.

4.2.5 Koos varaliste õiguste litsentsiga annab teenuse osutaja tellijatele tagasivõtmatu, tingimusteta litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab tellijatele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta teha uude intellektuaalomandisse mistahes muudatusi ja täiendusi, luua uuel intellektuaalomandil põhinevaid tuletatud teoseid ning ühendada uut

intellektuaalomandit kolmandate isikute intellektuaalse tegevuse tulemustega. Litsents loetakse antuks punktis 3.1 nimetatud aruannete üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni.

4.2.6 Teenuse osutaja on kohustatud andma kolmandatele isikutele õiguse uue intellektuaalomandi kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel, näiteks lihtlitsentside kaudu.

4.2.7 Teenuse osutaja ei saa eraldi tasu tellijale litsentseeritavate õiguste eest. Tasu õiguste üleandmise ja litsentseerimise eest on hõlmatud lepingu punktis 5.1 toodud tasus.

4.2.8 Teenuse osutaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

4.3 Intellektuaalse omandi õiguskaitse

4.3.1 Teenuse osutaja teatab tellijale kavatsusest esitada patendi- või kasuliku mudeli registreerimistaotluse töö käigus loodud uue intellektuaalomandi suhtes ning patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse Patendiametile esitamisest ja nende menetlemise käigust.

4.3.2 Töö käigus loodud uuele intellektuaalomandile õiguskaitse saamise, jõushoidmise ja õiguste jõustamise kulud kannab teenuse osutaja.

4.3.3 Teenuse osutaja on kohustatud andma tellijatele tasuta, tagasivõtmatult, piiranguteta ja lõplikult üle töö käigus loodud uue intellektuaalomandi suhtes tekkinud intellektuaalse omandi alased õigused, kui konsortsium või mistahes konsortsiumi liige kasutab uut intellektuaalomandit viisil, mis on vastuolus lepingu Lisa 2 eesmärkidega ja kahjustab seeläbi oluliselt avalikku huvi.

4.3.4 Teenuse osutaja vastutab kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi alaste õiguste järgimise eest.

4.3.5 Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest teenuse osutaja.

5. TASU

5.1 Tasu töö korrektse teostamise eest on 718 948,69 eurot koos käibemaksuga. ETAG tasub töö eest pärast vahearuannete ja lõpparuande heakskiitmist teenuse osutaja esitatud arvete alusel.

5.2 Tasust 79% rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine

ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) vahenditest ning ülejäänud 21% maksab Kliimaministeerium omafinantseeringuna, millest 21% maksab Kliimaministeerium ja 0% Transpordiamet. Nimetatud summad sisaldavad käibemaksu. Partner(id) tasuvad omafinantseeringu iga kord pärast vahearuannete ja lõpparuande heakskiitmist ETAGi esitatud arvete alusel.

5.3 Kui lepingu punktis 5.1 nimetatud tasu muudetakse, muutub ka RITA+ ning partneri(te) vahenditest eraldatav tasu selliselt, et säilib esialgse rahastuse proportsioon.

5.4 Kõigi käesoleva lepingu alusel esitatavate arvete maksetähtaeg on 30 kalendripäeva.

6. POOLTE KOHUSTUSED

6.1 Teenuse osutaja kohustub:

6.1.1 tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele;

6.1.2 tegema töö lepingu lisades kokkulepitud meeskonnaga (või võrreldava kvalifikatsiooni ja pädevusega asendatud meeskonnaliikmetega);

6.1.3 informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või selle lisade muutmise vajadusest;

6.1.4 määrama teenuse osutaja poolsed juhtkomisjoni liikmed ning võtma osa juhtkomisjoni tööst vastavalt tellija juhistele;

6.1.5 tagama, et iga konsortsiumi liige kinnitab huvide konflikti puudumist projektis osalemiseks;

6.1.6 andma tellijatele üle lepingus ja selle lisades nimetatud dokumendid ja tegema andmed kättesaadavaks lähteülesandes nimetatud viisil;

6.1.7 viima koostöös tellijatega ellu lepingus ja selle lisades nimetatud koostöövormid (sealhulgas analüüsi tutvustamine, kohtumised tellijate esindajatega);

6.1.8 esitama tellijale aruanded ja andma töö tellijale üle vastavalt lepingu punktile 3;

6.1.9 arvestama töö tegemisel ja aruannete esitamisel tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil tehtud märkustega ja antud juhistega;

6.1.10 jälgima töö tulemuste vormistamisel ja neist teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kehtestatud nõudeid ning viitama, et tööd on rahastatud RITA+ programmi toetustest;

6.1.11 võimaldama tellijal ja tema volitatud isikutel kontrollida esitatud aruandeid.

6.2 ETAG kohustub:

6.2.1 tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5;

6.2.2 nõustama teenuse osutajat vajadusel aruannete täitmisel ja esitamisel;

6.2.3 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm;

6.2.4 määrama ETAGi poolsed juhtkomisjoni liikmed ning korraldama juhtkomisjoni tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise;

6.2.5 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel.

6.3 Kliimaministeerium kohustub:

6.3.1 kandma ETAGi esitatud arve alusel ETAGile üle lepingu punktis 5.2 nimetatud asjaomase partneri tasu osa;

6.3.2 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm;

6.3.3 määrama ministeeriumipoolsed juhtkomisjoni liikmed ning osalema juhtkomisjoni töös;

6.3.4 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel.

7. TEAVITAMINE JA AVALIKUSTAMINE

7.1 Pooltel on õigus kasutada töö tulemusena valminud uut intellektuaalomandit viisil, mis võib kaasa tuua sellise intellektuaalomandi või selle osa avaldamise kolmandatele isikutele (sh trükkimine, levitamine ja avaldamine veebileheküljel), arvestades töö tulemustega seotud intellektuaalse omandi õiguste kaitse vajadustest tingitud piiranguid (nt patenditaotluse esitamise korral, konfidentsiaalse info kaitse), riigikaitselisest vajadusest tingitud või muid käesolevas lepingus sätestatud piiranguid.

7.2 Tulemuste avalikustamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses ning patendiseaduses sätestatut.

7.3 Pooled arvestavad, et ettevõtjad ei tohi saada selle lepingu alusel lubamatut riigiabi.

8. VASTUTUS

8.1 Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest.

8.2 Lepingust tulenevat kohustust rikkunud pool on kohustatud hüvitama teis(t)ele pool(t)ele rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju ja tegema kõik endast

oleneva, et heastada tekkinud olukord. Teenuse osutaja vastutus käesolevast lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest on piiratud lepingu punktis 5.1 sätestatud tasu kogusummaga, välja arvatud tahtliku rikkumise või raske hooletuse korral. Teenuse osutaja ei vastuta saamata jäänud tulu ega muu kaudse kahju eest.

8.3 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

8.4 Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega.

8.5 Pool teatab teis(t)ele pool(t)ele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises.

8.6 Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase täiendava tähtaja jooksul asunud kohustust täitma.

8.7 Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3.1 sätestatud vastava aruande üleandmise tähtajast või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijal õigus lepingust ühepoolselt taganeda.

8.8 Juhul, kui tellija on viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui kuu üle punktis 5 kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesolevas lepingus või selle lisades sätestatud kohustusi, on teenuse osutajal õigus lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivist).

9. KONFIDENTSIAALSUS JA ISIKUANDMED

9.1 Pooled kohustuvad lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses neile lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni, mis on ühe poole poolt teis(t)ele pool(t)ele edastamise hetkel tähistatud kui konfidentsiaalne, samuti asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud ja isikute eraelu puudutavat teavet.

9.2 Pooled kohustuvad mitte avalikustama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta v.a juhul, kui kolmandatel isikutel on seadusest tulenev õigus vastavat teavet nõuda.

9.3 Pooled on kohustatud tegema enda poolt kõik, et konfidentsiaalne teave ei muutuks nende töötajate või muude isikute kaudu avalikuks.

9.4 Juhul, kui pooled on lisaks lepingule allkirjastanud ka konfidentsiaalsuskokkuleppe, kohustuvad pooled järgima ka konfidentsiaalsuskokkuleppest tulenevaid nõudeid ja piiranguid.

9.5 Juhul, kui tööde tegemiseks on vajalik isikuandmete töötlemine, sõlmivad pooled selleks eraldi andmetöötluslepingu ning kohustuvad tööde raames isikuandmete töötlemisel järgima ka andmetöötluslepingust tulenevaid nõudeid ja piiranguid.

10. TEADETE EDASTAMINE

10.1 Pooled edastavad lepinguga seotud teated vastava poole volitatud esindajale või ametlikul aadressil.

10.2 Poolte volitatud esindajad käesoleva lepingu täitmisel on järgmised:

10.2.1 teostaja volitatud esindajaks suhetes tellijaga on Tallinna Tehnikaülikool, kes nimetab oma esindajaks käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel Kristjan Lill, tel: 5302 2437, e-post: [email protected];

10.2.2 ETAGi volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Katre Andreson, tel: 5792 3213, e-post [email protected];

10.2.3 Kliimaministeeriumi volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Julia Bergstein, tel: 511 9431, e-post [email protected];

10.2.4 Transpordiameti volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Simmo Talpas-Taltsepp, tel: 5364 0964, e-post [email protected].

10.3 Pooltevahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused, kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti.

10.4 Kõik teated, mis on saadetud ülaltoodud volitatud esindajate või asutuse ametlikule e- postile, loetakse kättesaaduks saatmise momendil.

10.5 Pooled kohustuvad mistahes muudatustest oma volitatud esindajate ja/või nende kontaktandmete osas viivitamatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt teavitama. Kuni teate kättesaamiseni loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud.

11. LEPINGU KEHTIVUS, SELLE MUUTMINE JA LÕPPSÄTTED

11.1 Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt.

11.2 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

11.3 Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu ülesütlemise päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest.

11.4 Juhul kui tellijale saab aruannete hindamisel teatavaks, et töö ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades toodud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks töö edasisel tegemisel.

11.5 Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras Tartu Maakohtus.

11.6 Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni.

12. POOLTE ALLKIRJAD

ETAG:

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jaanson, SA Eesti Teadusagentuuri esindaja

Teenuse osutaja:

/allkirjastatud digitaalselt/

Marika Lunden, Tallinna Tehnikaülikooli esindaja

Kliimaministeerium:

/allkirjastatud digitaalselt/

Marten Kokk, Kliimaministeeriumi esindaja

Transpordiamet:

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Sauk, Transpordiameti esindaja