KORRALDUS

10.06.2026 nr DM-110133-42

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 66 lg 1 p 4, § 66 lg 2 p 2, § 67

lg 1, veeseaduse § 187 p 6 ja § 191 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 89,

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4, § 59 lg 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3,

§ 61 lg 1 ning tuginedes Aktsiaseltsi Kraver 05.02.2026 taotlusele nr T-KL/1003963-2, Viljandi

Vallavalitsuse 13.01.2021 korraldusele nr 2-3/37 ja Maa- ja Ruumiameti 18.05.2026 kirjale nr

6.2-2/16475, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. muuta Aktsiaseltsile Kraver (registrikood 10086830) kuuluvat Soosaare maardla

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaluba nr VILM-029 vastavalt taotlusele järgmiselt:

1.1.1. pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 30 aasta võrra s.o kuni 31.12.2057;

1.1.2. määrata mäeeraldise pindalaks 192,06 ha;

1.1.3. määrata teenindusmaa pindalaks 226,57 ha;

1.1.4. määrata mäeeraldise koosseisus oleva vähelagunenud turba ploki 21 aT aktiivse

tarbevaru koguseks 663,105 tuh t ja hästilagunenud turba ploki 22 aT aktiivse tarbevaru

koguseks 815 tuh t (kogused esitatud seisuga 31.03.2026);

1.1.5. lisada mäeeraldise koosseisu:

- vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokk 39 ja määrata selle andmed: kaevandatud

maavara kuulub eraomanikule - jah; aktiivse tarbevaru kogus 63 tuh t

- hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokk 40 ja määrata selle andmed: kaevandatud

maavara kuulub eraomanikule - jah; aktiivse tarbevaru kogus 89 tuh t

1.1.6. määrata vähelagunenud turba kaevandatava varu koguseks 729,11 tuh t ja

hästilagunenud turba kaevandatava varu koguseks 823 tuh t (seisuga 31.03.2026);

1.1.7. eemaldada loa vormilt minimaalne tootmismaht aastas;

1.1.8. lisada geoloogilise uuringu andmed;

1.1.9. märkida kaevandatud maa kasutamise otstarbeks - taastuv soo ja metsamaa.

1.2. eemaldada kõrvaltingimus (vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul mõõdistada tootmisala

ja täpsustada maavarade jääkvarud) ning määrata keskkonnaloa nr VILM-029 maapõue

eriossa järgmised kõrvaltingimused:

2(34)

1.2.1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6

perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise

elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka

tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde teostamise

eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks.

Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja tulekaitseriba

tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06.

1.2.2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd

ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud.

1.2.3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise

elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05.

1.2.4. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare

(katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare

talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks kord aastas suvise põhjavee madalseisu

perioodil (augustis).

1.2.5. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare

(katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare

talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate

osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), hägusus (NHÜ), ammoonium (NH4+, mg/l),

nitraat (NO3-, mg/l), nitrit (NO2-, mg/l).

1.2.6. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala

kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada

majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest

tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama

mõjutatud kinnistule uue kaevu.

1.3. Lubada keskkonnaloas nr VILM-029 vee erikasutust Viljandi maakonnas Viljandi

vallas Järtsaare külas Tipusoo (katastritunnus 32801:002:2206, registriosa 2942839),

Rabaääre (katastritunnus 32801:001:0008, registriosa 2562039), Riiskasoo (katastritunnus

32801:002:2205, registriosa 2942739), Soosaare turbatootmislaiendus (katastritunnus

32801:002:0001, registriosa 2942739), Soosaare turbatootmisala (katastritunnus

32801:002:0033, registriosa 3092039), Laukaraba (katastritunnus 32801:001:0022,

registriosa 2832739) ja Raba (katastritunnus 32801:001:0161, registriosa 2519339)

kinnistutelt turbakaevandusest sademevee juhtimiseks suublasse viie väljalasuga

Liivassaare kraavi (Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kood VEE1035403), Rebassaare

kraavi (EELIS kood VEE1035402) ja Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400) vee

erikasutusloas L.VV/333858 seatud tingimuste alusel, mis on välja toodud käesolevas

korralduses.

1.4. Määrata keskkonnaloas nr VILM-029 Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt

suublasse juhitavale sademeveele lubatud saasteained ja saasteainete kogused (tabel V4);

väljalaskme seirenõuded (tabel V7); meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse

mõju nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel

3(34)

V17).

1.5. tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/333858, alates

käesoleva korralduse jõustumisest;

1.6. lisada keskkonnaloa nr VILM-029 koosseisu saasteainete paiksest heiteallikast

välisõhku viimise andmed ja nõuded vastavalt esitatud taotlusele vormides A3, A4, A5, A6

ja A7;

1.7. korrigeerida loa vormil tegevuskoha andmeid ja märkida aadressiks Soosaare

turbatootmisala, Järtsaare küla, Viljandi vald, Viljandi maakond ning katastritunnusteks

32801:002:0033, 32801:001:0161, 32801:001:0022;

1.8. avalikustada Aktsiaseltsile Kraver kuuluva keskkonnaloa nr VILM-029 muutmine

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaluba nr VILM-029 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis

https://kotkas.envir.ee/.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine

2.1.1. Aktsiaselts Kraver (registrikood 10086830, aadress Väike tn 2, Viljandi linn, Viljandi

maakond, Eesti; edaspidi ka ettevõte) esitas 29.05.2020 Keskkonnaametile taotluse Soosaare III

turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmiseks. Taotlus on registreeritud KOTKAS-s

29.05.2020 menetluse nr M-110133 juurde dokumendina nr DM-110133-1. Taotluses ei olnud

kajastatud nimetatud turbatootmisala vee erikasutusega seotud teavet.

Ettevõte omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr VILM-029 (kehtib kuni

31.12.2027), mis annab õiguse kaevandada Soosaare turbamaardla (registrikaardi nr 0116)

Soosaare III turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turvast. Kehtiva keskkonnaloaga Soosaare

III turbatootmisala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järtsaare külas riigiomandisse

kuuluval kinnistul Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033, registriosa nr

3092039, turbatööstusmaa 100%; riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet) ning eraomandisse

kuuluvatel kinnistutel Raba (katastritunnus 32801:001:0161, turbatööstusmaa 100%) ja

Laukaraba (katastritunnusega 32801:001:0022, turbatööstusmaa 100%). Ettevõte soovib

Soosaare III turbatootmisalal turba tootmist jätkata, kuna alale on juba rajatud vajalik

infrastruktuur ning ettevõte omab Soosaare turbamaardlas kvalifitseeritud personali ja turba

tootmiseks vajalikku tehnikat. Soosaare III mäeeraldis on ligikaudu 79% ulatuses

ettevalmistatud (sugekiht on eemaldatud ning rajatud on kuivenduskraavide ja teede võrgustik),

ülejäänud alalt ei ole veel sugekihti eemaldatud, kuid valdavalt on rajatud kuivenduskraavide

võrgustik.

4(34)

Soosaare III turbatootmisala mäeeraldise piires on 2019. a läbi viidud jääkvaru uuring, mille

tulemused on kinnitatud aruandes „Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru

uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2019)" OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 19/2722, EGF

9359. Aruande alusel on Maa-amet 14.05.2020 korraldusega nr 1-17/20/1252 muutnud Soosaare

turbamaardla registrikannet, kinnitades seisuga 30.09.2019 järgmised varud:

- vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 172,04 ha – 697 tuh t (21. plokk),

- hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 172,04 ha – 815 tuh t (22. plokk),

- vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 20,02 ha – 63 tuh t (39. plokk),

- hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 20,02 ha – 89 tuh t (40. plokk)

Aktsiaselts Kraver omab vee erikasutuseks keskkonnaluba nr L.VV/333858 (kehtivusega kuni

28.12.2049) Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt sademevee (kuivendusvee) ärajuhtimiseks

Pikassilla kraavi, Rebassaare kraavi ning Liivassaare kraavi. Veeloas on määratud lubatud

saasteainete suurimad lubatud sisaldused väljalaskudes ning seire nõuded. Soosaare I ja

Soosaare II turbatootmisalade kuivendusvesi juhitakse Aimla metskond 77 (katastritunnus

32801:002:0034) kinnistult Soosaare turbatootmisalade väljalasu nr 1 (VI121) kaudu

Liivassaare kraavi (EELIS kood VEE1035403). Soosaare III turbatootmisalalt juhitakse

sademevesi ära nelja väljalaskmega: Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 - Soosaare

turbatootmisalade väljalask nr 5 (VI122-VI125). Aimla metskond 77 (katastritunnus

32801:002:0034) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask 2

(VI122) juhitakse sademevesi Liivassaare kraavi (registrikood VEE1035403), Soosaare

turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare

turbatootmisalade väljalask 3 (VI123) juhitakse sademevesi Rebassaare kraavi (EELIS kood

VEE1035402) ning Laukaraba (katastritunnus 32801:001:0022) kinnistul asuvast väljalaskmest

Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 4 (VI124) ja Soosaare turbatootmisala (katastritunnus

32801:001:0059) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5

(VI125) juhitakse sademevesi Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400).

Keskkonnaamet palus 19.10.2020 kirjaga nr DM-110133-4 lisada keskkonnaloa muutmise

taotlusele Soosaare III turbatootmisalaga seotud vee erikasutuse teave ning tegi 24.11.2020

kirjaga nr DM-110133-6 ettepaneku, et liidab vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/333858

maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr VILM-029. Aktsiaselts Kraver teatas, et on vee

erikasutusloa maavara kaevandamise keskkonnaloaga liitmisega nõus (25.11.2020 kiri nr 1-

5/37-5 on registreeritud KOTKAS-s 26.11.2020 numbriga DM-110133-7).

Esitatud taotluse kohaselt soovib ettevõte Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-

029 kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, sest mäeeraldisega seotud kaevandatava jääkvaru

kogust ja loaga lubatud maksimaalset kaevandamise aastamäära (23 tuhat t) arvestades pole

tootmisala ammendamine loa kehtivusaja jooksul võimalik. Lisaks soovitakse korrigeerida

tootmisala piire ja mäeeraldisega hõlmatavaid varukoguseid vastavalt jääkvaru uuringu

tulemustele ja eemaldada loalt kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb vähemalt 1 kord kolme aasta

jooksul mõõdistada tootmisala ja täpsustada maavarade jääkvarud. Veel soovitakse muuta loale

nr VILM-029 kantud kaevandatud maa korrastamise suunda osaliselt taastuvaks sooks ja

osaliselt metsamaaks ning nõustutakse liitma vee erikasutusloa nr L.VV/333858 andmed

5(34)

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa koosseisu. Vee erikasutusloa nr L.VV/333858

tingimusi muuta ei soovita.

Taotletava mäeeraldise pindala on 192,06 ha (kehtivas loas 191,82 ha) ja teenindusmaa pindala

on 226,57 ha (kehtivas loas 226,97 ha). Võrreldes kehtiva loaga muutuvad mäeeraldise ja

teenindusmaa pindalad tulenevalt kaevandatava maavara plokkide piiride muutusest ja

kinnistute piiride täpsustumisest. Mäeeraldise pindala suureneb teenindusmaa arvelt ning

teenindusmaa pindala väheneb 0,4 ha võrra. Taotletava mäeeraldise piir on korrigeeritud

vastavaks plokkide 21 aT, 22 aT, 39 aT ja 40 aT piiridega ning teenindusmaa piir korrigeeritud

vastavaks kinnistute Soosaare turbatootmisala, Raba ja Laukaraba piiridele.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Soosaare maardla vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke

21 ja 39 ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke 22 ja 40 täielikult. Mäeeraldisega

seotud varu on seisuga 31.03.2026 järgmine:

- vähelagunenud turba ploki 21 aT aktiivne tarbevaru: 663,105 tuh t

- vähelagunenud turba ploki 39 aT aktiivne tarbevaru: 63 tuh t

- hästilagunenud turba ploki 22 aT aktiivne tarbevaru: 815 tuh t

- hästilagunenud turba ploki 40 aT aktiivne tarbevaru: 89 tuh t

Maavara kaevandamise loa taotluses on kaevandatava varu arvutamisel jäetud taotletava

mäeeraldise keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik alal, mis planeeritakse taastada sooks, ning

0,3 m paksune põhjatervik alal, mis planeeritakse metsastada.Vähelagunenud turba

kaevandatava varu koguseks on seega 729,11 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatava varu

koguseks 823 tuh t (seisuga 31.03.2026). Loa muutmisel on täpsustatud varukoguseid vastavalt

keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad

nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 40 lg 3 p 2.

Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 23 tuh t. Maavara kasutatakse

aianduses ning kütteks. Kaevandatud maa kavandatakse korrastada taastuvaks sooks ja

metsamaaks (kehtival loal on kaevandatud maa kasutamise otstarbeks märgitud metsamaa või

kultuuristamise alune maa).

2.1.2. Ettevõtte 29.05.2020 esitatud taotlusele algatati keskkonnamõju hindamine ( KMH)

Keskkonnaameti 05.07.2023 kirjaga nr DM-110133-32 ning nõuetele vastavaks tunnistatud

KMH aruandest lähtuvalt täiendas ettevõte keskkonnaloa muutmistaotlust, taotledes juurde luba

saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. Täiendatud taotlus on registreeritud

KOTKAS-s 05.02.2026 numbriga DM-110133-36.

Soosaare III turbatootmisala puhul on tegu töötava ja veel korrastamata turbatootmisalaga, kus

on lõpuni ammendamata maavaravaru. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib ettevõte

jätkata turba tootmist Soosaare III turbatootmisalal ning samuti viia keskkonnaloas määratud

andmed vastavusse maavarade registris olevate andmetega, lisades ühtlasi loa koosseisu

vajalikud andmed vee erikasutuseks ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks.

6(34)

Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovitakse lisada loale andmed tootmisalal paiknevate

heiteallikate ja neid välisõhku suunatavate saasteainete heitkoguste osas. Samuti täpsustatakse

tootmistegevusest põhjustatud müratasemeid väljaspool tootmisala lähimatel müratundlikel

aladel.

2.1.3. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust

maapõueseaduses (MaaPS), veeseaduses (VeeS), atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS),

keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56

„Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa

taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse

menetlemiseks.

Riigilõiv 500 eurot on tasutud 29.05.2020 riigilõivuseaduse[1] § 136² lg 2 kohaselt. Välisõhu

eriosa juurde taotlemise eest on tasutud riigilõivu riiglõivuseaduse § 136² lg 3 alusel summas

1990 eurot kuupäeval 05.02.2026.

MaaPS § 49 lg 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse keskkonnaregistri maardlate

nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 08.09.2020 kiri nr 9-3/20/12413-2).

2 . 1 . 4 . Soosaare turbamaardlas on turvast kaevandatud üle 30 aasta. Soosaare III

turbatootmisalalt on taimkate ligikaudu 79% ulatuses eemaldatud, ülejäänud osas on alal olev

taimkate mõjutatud mäeeraldisele rajatud eelkuivendusest. Samuti on taotletavale alale rajatud

turbatootmiseks vajalik infrastruktuur. Seetõttu ei ole enam asjakohane turbatootmisalale

1997.a. inventeeritud Natura elupaigatüüp looduslik raba (7110*).

Mäeeraldise ja teenindusmaa piires ei ole elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone ning

neist tulenevaid piiranguid. Mäeeraldisest läheb ida ja lõuna poolt 1,5 km kauguselt mööda

Viljandi - Põltsamaa tugimaantee nr 51. Tugimaanteelt lähtuv Kõo - Kolga-Jaani kõrvalmaantee

nr 24109 möödub 0,2 km kauguselt edela poolt ja sellelt tuleb tootmisalale turba väljaveotee.

Mäeeraldise teenindusmaal mäeeraldisest lääne suunas paikneb osaliselt Tüma-Türsa-Vissuvere

maaparandussüsteemi eesvool (21035400200400011M) ja vastav maaparandushoiuala

(2103540020030001) ning kirdes piirneb mäeeraldise teenindusmaaga Rebassaare

maaparanduse hoiuala (2103540020020003). Pikassilla kraav, millesse juhitakse Soosaare III

mäeeraldise kuivendusvesi, möödub 0,1 km kagu poolt.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ei ole mäeeraldisel kaitsealuseid taime- ja

loomaliike. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kattub Soosaare III mäeeraldis täies

mahus rohevõrgustikuga. Taotletav mäeeraldis külgneb kohati II kaitsekategooriasse kuuluva

metsise (Tetrao urogallus , EELIS kood KLO9123900) ja laanerähni (Picoides tridactylus,

EELIS kood KLO9128998) ning III kaitsekategooriasse kuuluva laanepüü (Tetrastes bonasia ,

EELIS kood KLO9129004) leiukohtadega. Kaitstavatest seeneliikidest jääb Soosaare

turbatootmisala kinnistust ligikaudu 200 m kaugusele I kaitsekategooriasse kuuluva limatünniku

(Sarcosoma globosum, EELIS kood KLO9600840) leiukoht. Turbatootmisalast ligikaudu 850 m

7(34)

kaugusele jääb Soosaare kanakulli püsielupaik (EELIS kood KLO3000715).

Soosaare III turbatootmisala teenindusmaaga piirneb põhjasuunast Alam-Pedja loodus- ja

linnuala (EE0080374), mis on arvatud Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Seetõttu viidi KMH

aruande koostamise käigus läbi ka Natura asjakohane hindamine.

Soosaare III turbatootmisala ümbruskond on küllaltki hõredalt asustatud, eriti mäeeraldisest

põhja- ja idasuunda jäävad alad. Mäeeraldisest lääne- ja lõunasuunda jäävad kõrgemad alad on

valdavalt põllumajanduslikus kasutuses ning tihedamalt asustatud. Soosaare III

turbatootmisalale lähimad elamud jäävad ligikaudu 120 m kaugusele (lähim majapidamine asub

Järtsaare külas asuvas Riiska kinnistul katastritunnusega 32801:001:0327). Turbatootmisala

ligipääsuteega piirneval Saare kinnistul (katastritunnus 32801:001:0211; õueala taotletavast

mäeeraldisest 175 m kaugusel) elanikke ei ole.

2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning

menetlusosaliste teavitamine

KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud

seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise

taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras v.a loa omaja andmete muutmisel või §

59 lg 5 sätestatud juhtudel, kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa

muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud

menetluse läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks.

Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes

eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid.

Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest 24.09.2020 kirjaga nr DM-110133-3 ning

küsis Viljandi Vallavalitsuselt (edaspidi ka kohaliku omavalitsuse üksus) 30.11.2020 kirjaga nr

DM-110133-8 arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS §

49 lg 6). Viljandi Vallavalitsus (Viljandi Vallavolikogu 26.06.2019 määruse nr 77

„Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud

küsimuste lahendamise volitamine“ § 4 kohaselt on MaaPS § 49 lõikes 6 sätestatud küsimuse

lahendamine volitatud Viljandi Vallavalitsusele) nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37

(registreeritud KOTKAS-s 21.01.2021 nr DM-110133-10 all) Soosaare III turbatootmisala

keskkonnaloa nr VILM-029 muutmisega tingimusi esitamata.

Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 25.09.2020 väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest 24.09.2020 kirjaga nr

DM-110133-3 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata,

kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii

väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuna taotlusele algatati KMH,

siis KMH menetluse käigus toimus avalikustamine maakondlikus ajalehes Sakala.

Kuni loa muutmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse

8(34)

kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid ei

laekunud.

Keskkonnaamet tegi eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui

menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes

vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised

ei esitanud tähtaja jooksul selle suhtes vastuväiteid.

Loa andja teavitas 06.05.2026 loa muutmise otsuse ja loa eelnõu valmimisest ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks

ja arvamuste/vastuväidete esitamiseks (06.05.2026 kiri nr DM-110133-37; HMS § 48 lg 1 ja 2,

§ 49 lg 1, KeÜS § 47 lg 2, § 48 lg 1, 3 ja 4), määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise

võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Loa andja avalikustas keskkonnaloa taotluse kohta

antava haldusakti eelnõu teate maakondlikus ajalehes Sakala kuupäeval 08.05.2026 (KeÜS § 47

lg 6).

Eelnõude avalikustamise käigus teavitas Riigimetsa Majandamise Keskus 14.05.2026 kirjaga nr

3-1.1/2023/4342 (registreeritud KOTKAS-s 14.05.2026 numbriga DM-110133-39), et nõustub

keskkonnaloa muutmise eelnõuga. Maa- ja Ruumiamet teatas 18.05.2026 kirjaga nr 6.2-2/16475

(registreeritud KOTKAS-s 18.05.2026 numbriga DM-110133-41), et täiendavaid ettepanekuid

eelnõudele ei ole.

Vastavalt HMS § 40 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited. Keskkonnaamet küsis Aktsiaseltsilt Kraver 06.05.2026 kirjaga nr DM-110133-37

arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul

kirja saatmisest, hiljemalt kuupäevaks 21.05.2026.

Aktsiaselts Kraver esitas 14.05.2026 kirjaga nr 2-40/24-15 (registreeritud KOTKAS-s

15.05.2026 numbriga DM-110133-40) arvamuse ja vastuväite eelnõule. Ettepanekuga

arvestamist või mittearvestamist on pikemalt käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.4.

2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2).

Keskkonnaamet andis kavandatud tegevusele eelhinnangu ja kaalus KMH vajalikkust (KeHJS §

6 lg 21), kuna tegemist on üle 150 ha suurusel alal turba kaevandamise loa taotlusega.

Eelhinnanguga selgitati, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise

keskkonnamõju või mitte ning otsustati KMH algatada 05.07.2023 kirjaga nr DM-110133-32

(KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4).

Keskkonnaamet tunnistas 19.01.2026 kirjaga nr 6-3/25/14237-21 Soosaare III turbatootmisala

keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju hindamise aruande

9(34)

nõuetele vastavaks.

Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.)

[1] Kohaldatud taotluste esitamise ajal kehtinud redaktsioone (01.04.2020 - 31.05.2020 ja

01.01.2026 - 28.02.2026)

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel

Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse

eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik

kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p

13). Keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise aluseks on ettevõtte 05.02.2026 esitatud taotlus nr

T-KL/1003963-2.

Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks

(MaaPS § 42 lg 1). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30

aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba

antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2).

Ettevõttel on luba vajalik ka vee erikasutuseks ja paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku

viimiseks. Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt kuivendusvee suublasse

juhtimiseks on Keskkonnaameti 31.12.2019 korraldusega nr 1-3/19/2499 "Vee erikasutusloa nr

L.VV/333858 andmine“ antud tähtajaliselt (kehtivusega 01.01.2020-28.12.2049) keskkonnaluba

nr L.VV/333858. KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või

tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. KeÜS § 6210 lg 2

sätestab, et enne 2020. aasta 1. jaanuari välja antud jäätmeloa, vee erikasutusloa, veeloa,

õhusaasteloa ja kaevandamisloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul KeÜS § 53 lg 3 alusel

kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks.

Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr VILM-029 kehtivusajaga

kuni 31.12.2057 annab ettevõttele Soosaare maardlas Soosaare III turbatootmisalal õiguse

alljärgnevaks:

maavara kaevandamine;

vee erikasutamine;

paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimine

Kinnistu kasutusõigus

Loa omajale kuuluvad kinnistud Raba (katastritunnus 32801:001:0161) ja Laukaraba

10(34)

(32801:001:0022). Tegevuskoha kolmas kinnistu, Soosaare turbatootmisala (katastritunnus

32801:002:0033) ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille

kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist.

3.1.1. Maavara kaevandamine

MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS

avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse maavara

kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades

MaaPS-i erisusi.

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet.

MaaPS § 49 lg 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale

taotluse.

MaaPS § 66 lg 2 p 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb

kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lg 1 kohaselt, kui kaevandamisloa

kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või

kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel

loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Turba kaevandamise lubade

kehtivust võib pikendada 30 aasta kaupa kuni kaevandatava maavara ammendumiseni.

Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra.

Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale

või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle

osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist

looduskaitseväärtust. Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala on kantud

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (määrus nr 87) §-s 1 nimetatud

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kaevandamiseks lubatud turbaalasid on piiratud

koguses ja seetõttu on maavara kaevandamisel oluline väljata võimalikult suur protsent

kinnitatud aktiivsest tarbevarust eelkõige kaevandamiseks juba avatud aladelt. Turba

kaevandamine lähtub säästva arengu seadusest, mis ei luba turba kaevandamist üle aastase

juurdekasvu. Sellest nõudest tingituna on määratud ka turbakaevandamise kvoodid, millede

järgimine tagab turbavaru jätkuvuse järgnevatele põlvkondadele. Soosaare III turbatootmisala

aastane maksimaalne lubatud kaevandamismaht on 23 tuh t. Eeltoodu alusel on otstarbekas

Soosaare III turbatootmisalal kaevandamisega jätkata ja keskkonnaloa pikendamine 30 aasta

võrra on põhjendatud, vältimaks uute alade avamise vajadust.

MaaPS § 67 lg 4 sätestab, et turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb

lisada markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud

varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist. Aktsiaselts Kraver

tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER 2019. aastal Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu

11(34)

mäeeraldise piires oleva jääkvaru koguse määramiseks. Töö tehti vastavuses majandus- ja

taristuministri 03.05.2019 määrusega nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja

kord“ ning esimese etapina kontrolliti turba lamami kõrgusandmeid mäeeraldise alale jäävas

1985. aasta detailuuringu 18-s sondeerimispunktis. Kuna kontrollsondeerimisel saadud lamami

kõrgusandmete keskmine erinevus oli üle 10 sentimeetri (täpsemalt üle 1,17 m), mis näitas, et

varasema uuringu turbalasundi lamamit ei saanud kasutada, tehti mäeeraldise alal maavara

geoloogilise uuringu korras tarbevarule kehtestatud tihedusega uus sondeerimine, võeti proovid

jääklasundi loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks ning arvutati mäeeraldise

jääkvaru kogus. Töö on vormistatud Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala

jääkvaru uuringu aruandena (varu seisuga 30.09.2019), mis on kättesaadav Eesti

Geoloogiafondist (EGF 9359).

KeÜS § 41 lg 4 alusel antakse üks keskkonnaluba, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või

tehnoloogiliselt seotud. Aktsiaselts Kraver nõustus vee erikasutuse keskkonnaloa liitma maavara

kaevandamiseks antud keskkonnaloaga, kuivõrd tegevused on omavahel ruumiliselt ja

tehnoloogiliselt seotud. Ühtlasi lisatakse keskkonnaloale ka välisõhu eriosa.

MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse

arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab

oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet edastas

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse 30.11.2020 kirjaga

nr DM-110133-8 Viljandi Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 30.01.2021.

Viljandi Vallavalitsus nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37 keskkonnaloa muutmisega

tingimusi esitamata.

MaaPS § 50 lg 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise

käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole

jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lg 3 kohaselt peab taotluse

seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta.

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse seletuskirja

kohaselt kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. KMH aruandes on kirjeldatud, et turba tootmisel

lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja

realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või

uue taristu rajamiseks. Kuivendusvõrgustiku puhastamisel eemaldatud turba peenosakesed

vastavad kvaliteedilt hästilagunenud turbale. Kuivendusvõrgustikust väljatõstetud turbaheljum

planeeritakse õhukese kihina tootmisväljakutele ja segatakse pärast kuivamist toodangu hulka.

Jäätmeid võib tekkida masinate ja seadmete remondil ning hooldusel. Tootmismasinatega

seotud jäätmed (õline pinnas või turvas, vanad rehvid jms) kogutakse turbatootmisalalt kokku ja

toimetatakse hooldusplatsile ja sealt edasi jäätmehoidlasse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale

keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada või taotleda

keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa.

KeÜS § 42 lg 1 p 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse

eesmärgi ja põhjenduse. Taotluses on toodud, et Aktsiaselts Kraver on Eestis turba tootmisega

12(34)

tegutsev ettevõte, kes kaevandab turvast Soosaare turbamaardlas Soosaare I, II, III ja Tässi

turbatootmisala mäeeraldistel, kust kaevandatud turvast kasutatakse aianduses ja energeetikas.

Soosaare III turbatootmisalal kaevandamiseks antud maavara kaevandamise luba VILM-029

kehtib kuni 31.12.2027. a. Soosaare III turbatootmisalal viidi läbi jääkvaru uuring, mille

tulemused kinnitas Maa-amet 14.05.2020 korraldusega 1-17/20/1252. Ettevõte soovib viia

kaevandamisloa vastavusse keskkonnaregistris kinnitatud maavara plokkide ja kogustega ning

pikendada kaevandamisloa kehtivusaega 30 aasta võrra, kuna arvestades mäeeraldisega seotud

kaevandatava jääkvaru kogust ja loaga lubatud maksimaalset kaevandamise aastamäära (23

tuhat t), siis ei ole tootmisala ammendamine loa kehtivusaja jooksul võimalik. KMH aruandes

on lisaks selgitatud, et taotluse esitamise eesmärk on olemasoleva turbavaru ammendamine,

turbatootmisega seotud töökohtade säilitamine ja ala ammendumise järgne korrastamine

metsamaaks ja taastuvaks sooks.

06.05.2005 kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 36 alusel on kaevandamisloa vormilt

eemaldatud minimaalse aastatoodangu lahter. Turba kaevandamine sõltub suuresti ilmastikust ja

kõikidel aastatel ei pruugi olla võimalik kaevandada planeeritud mahus. Samuti ei ole

otstarbekas turvast aunadesse paigutada, kui sellele ei ole turgu. Seega ei ole nimetatud nõuet 20

aastat seadusandja enam vajalikuks pidanud ja Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloalt

eemaldatakse minimaalse aastatoodangu kogus 10 tuh t.

3.1.2. Vee erikasutus

3.1.2.1. Lubatav tegevus

Aktsiaselts Kraver omab keskkonnaluba nr L.VV/333858, mille liitmist taotletakse

kaevandamisloaga nr VILM-029. Ettevõtte vee erikasutus seisneb Soosaare I, Soosaare II ja

Soosaare III turbatootmisaladelt Viljandimaal Viljandi vallas Järtsaare külas asuvatelt Soosaare

I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt (mis asuvad Tipusoo (katastritunnus

32801:002:2206), Rabaääre (katastritunnus 32801:001:0008) Riiskasoo (katastritunnus

32801:002:2205), Soosaare turbatootmislaiendus (katastritunnus 32801:002:0001), Soosaare

turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033), Laukaraba (katastritunnus: 32801:001:0022)

ja Raba (katastritunnus: 32801:001:0161) kinnistutel), kuivendusvee (sademevee) juhtimiseks

suublasse viie väljalasuga.

Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisalade kuivendusvesi juhitakse Soosaare turbatootmisalade

väljalasu 1 (VI121) kaudu Liivassaare kraavi (EELIS kood VEE1035403).

Soosaare III turbatootmisalalt juhitakse sademevesi ära nelja väljalaskmega: Soosaare

turbatootmisalade väljalask 2 - Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5 (VI122-VI125)

Liivassaare kraavi (EELIS VEE1035403), Rebassaare kraavi (EELIS kood VEE1035402) ning

Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400). Väljalaskmete asukohad ja suubla on toodud

tabelis 1.

Tabel 1 . Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisalade väljalaskmete asukohad ning

suublad.

13(34)

Väljalask Kood Koordinadid Asukoht Suubla

1

Soosaare

turbatootmisalade

väljalask 1

VI121 X:6494067

Y:610218

Aimla metskond

77 (katastritunnus

32801:002:0034)

Liivassaare kraav

(VEE1035403)

2

Soosaare

turbatootmisalade

väljalask 2

VI122 X:6493849

Y:611079

Aimla metskond

77 (katastritunnus

32801:002:0034)

Liivassaare kraav

(VEE1035403)

3

Soosaare

turbatootmisalade

väljalask 3

VI123

X:6493105

Y:611462

Soosaare

turbatootmisala

(katastritunnus

32801:002:0033)

Rebassaare kraav

(VEE1035402)

4

Soosaare

turbatootmisalade

väljalask 4

VI124 X:6491812

Y:611259

Laukaraba

(katastritunnus

32801:001:0022)

Pikassilla kraav

(VEE1035400)

5

Soosaare

turbatootmisalade

väljalask 5

VI125

X:6491973

Y:610271

Soosaare

turbatootmisala

(katastritunnus

32801:001:0059)

Pikassilla kraav

(VEE1035400)

Korralduse otsustava osa punkt 1.3 annab õiguse turbatööstusmaalt sademevee suublasse

juhtimiseks (VeeS § 187 p 6).

3.1.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse

VeeS § 2 lg 2 koostoimes KeÜS § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba.

Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse

territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse

risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6).

Ettevõte juhib turbatööstusmaalt viie väljalasuga kuivendusvett suublasse (tabel 1). Soosaare I,

Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt kuivendusvee suublasse juhtimiseks on

Keskkonnaameti 31.12.2019 korraldusega nr 1-3/19/2499 "Vee erikasutusloa nr L.VV/333858

andmine“ antud tähtajaliselt (kehtivusega 01.01.2020-28.12.2049) keskkonnaluba nr

L.VV/333858.

Aktsiaselts Kraver omab Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisaladel keskkonnalube VILM-067

(kehtivusega 01.07.2005–28.12.2049) ning VILM-067 (kehtivusega 22.01.2015–21.01.2045).

Arvestades, et Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisalade sademevesi juhitakse ära

Soosaare turbatootmisalade väljalaskme nr 1 kaudu (kood VI121), määratakse nimetatud

väljalaskme kehtivuse lõpptähtajaks 2049. aasta, lähtudes seotud keskkonnalubade

kehtivusajast.

Soosaare III turbatootmisalaga seotud sademevee väljalaskmed on Soosaare turbatootmisalade

väljalask 2- 5 (kood VI122-VI125), nende kehtivuse tähtsajaks on 2027 aasta. Veeluba nr

L.VV/333858 liidetakse maavaraloaga nr VILM-029. Keskkonnaluba soovitakse pikendada 30

aasta võrra. Arvestades eelnevat eemaldab Keskkonnaamet tabelist V17 punkti 7 „ Vee

14(34)

erikasutusõigus erinevatel väljalaskudel määratakse loas sõltuvalt vastava maavara

kaevandamise loa kehtivusest. Peale 2027.aastat vee erikasutusõiguse jätkumiseks Soosaare

turbatootmisalade väljalaskudel nr 2-5 (VI122 -VI125) tuleb esitada loa muutmise taotlus“.

Koos sellega eemaldab ka loa juures kohustuse esitada muutmise taotlus väljalaskude VI122-

VI125 vee erikasutuseks peale 2027 aasta.

VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett,

maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat

vett.

VeeS § 130 lg 2 (jõustus 01.10.2019) alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga

määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe

piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud

saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu

põhjal. Turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata lisaks § 7

lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused koos vastava

seirekohustusega.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS

§ 129 lg 4). Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida

sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis

kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie),

välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi

ületada 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1). Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad turbakaevandusest

ärajuhitavale sademeveele § 7 lg 1 nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, Püld – 1 mg/l,

Nüld – 45 mg/l).

Kõikidele väljalaskudele määratavad saastenäitajate piirväärtused on seega järgnevad:

BHT7 15 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused (süsivesinikud C10-C40) 5 mg/l, üldfosfor 1

mg/l, üldlämmastik 45 mg/l.

Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt ärajuhitavas sademevees mõõdetud

näitajate väärtused ei ole ületanud (2020-2025) keskkonnaloaga kehtestatud saasteainete

piirväärtuseid.

Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee aasta keskmine arvutuslik kogus on esitatud tabelis

2. Kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi kujuneb peamiselt sademete ning lume sulamisest,

sõltub veehulkade kõikumine otseselt sademete hulgast ja valitsevatest ilmastikutingimustest.

Sellest tulenevalt sätestatakse keskkonnaloas üksnes aastane lubatud vooluhulk.

Tabel 2. Taotluse kohaselt suublasse juhitava kuivendusvee kogused väljalaskmete kaupa.

15(34)

Nimetus Suubla Ööpäevas m3 Kvartalis m3 Aastas m3

1 Soosaare turbatootmisalade

väljalask 1 (VI121)

Liivassaare

kraav

(VEE1035403)

1 128

101 550

406 200

2 Soosaare turbatootmisalade

väljalask 2 (VI122)

Liivassaare

kraav

(VEE1035403)

684

61 517

246 068

3 Soosaare turbatootmisalade

väljalask 3 (VI123)

Rebassaare

kraav

(VEE1035402)

309

27 773

111 092

4 Soosaare turbatootmisalade

väljalask 4 (VI124)

Pikassilla

kraav

(VEE1035400)

259

23 327

93 308

5 Soosaare turbatootmisalade

väljalask 5 (VI125)

Pikassilla

kraav

(VEE1035400)

155

13 942

55 768

Suublasse juhitav kuivendusvesi läbib enne ärajuhtimist mehaanilise puhastuse settebasseinides,

kus toimub heljumi eraldumine. Täiendav heljumi settimine toimub ka kogujakraavides.

Settebasseine tuleb pidevalt puhastada (vähemalt üks kord aastas). Puhastustööde läbiviimisel

tuleb eelistada perioodi, mil vooluveehulk on minimaalne, et tagada tööde maksimaalne

efektiivsus ning sette eemaldamise tulemuslikkus. Keskkonnaloas nr L.VV/333858 on seatud

tabelis V16 tingimus, et kui suublasse juhitav kuivendusvesi ei vasta loa nõuetele, rajada

puuduvad settebasseinid viivitamatult. Väljalaskmete Soosaare turbatootmisalade väljalask 4-5

(VI124 ja VI125) juures puuduvad käesoleval hetkel settebasseinid. Seega Keskkonnaamet jätab

nimetatud nõude kehtima ka lubade liitmisel.

Tulenevalt eeltoodust tuleb edaspidi tagada suublasse juhitava vee kvaliteedi pidev seire ning

normide ületamise korral tuleb viivitamata rajada puuduvad settebasseinid. Settebasseinid

peavad olema projekteeritud selliselt, et need mahutaks vajadusel võimalikult suure hulga

suurveeaegsest ja sademetejärgsest veekogusest ning võimaldaks seda eesvoolu juhtida

maksimaalselt pika aja jooksul, tagamaks eesvooluks oleva veekogu piisava vastupanuvõime ja

ühtlase veerežiimi.

Mäeeraldise teenindusmaal mäeeraldisest lääne suunas paikneb osaliselt Tüma-Türsa-Vissuvere

maaparandussüsteemi eesvool (21035400200400011M) ja vastav maaparandushoiuala

(2103540020030001) ning kirdes piirneb mäeeraldise teenindusmaaga Rebassaare

maaparanduse hoiuala (2103540020020003). Eesvoolu kvaliteeti ei ole lubatud rikkuda.

Turbatootmisala kuivendamisel peab maaparandussüsteemi eesvool toimima maavara

kaevandamise ajal (sh kuivendusvõrkude rajamise ajal) kui ka pärast ala korrastamist (OÜ

Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4607). Põllumajandusameti tingimustega kooskõlastus vee

erikasutusele on antud 09.10.2019 kirjas nr 14.2-1/23548 (Keskkonnaametis registreeritud

09.09.2019 kandena nr 14-6/19/599-2). Tingimustena oli lisatud keskkonnaloale nr

L.VV/333858 tabelisse V16 järgmine nõude: Loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-3

(VI121-VI123) suublaks olevate maaparandussüsteemide seisundit ning vajadusel leppida kokku

maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. Kuna Liivassaare ja Rebassaare

16(34)

kraavid suubuvad Pikassilla kraavi, mis toimib maaparandussüsteemi eesvooluna ning kuhu

juhitakse kogu nimetatud alade kuivendusvesi, ajakohastab Keskkonnaamet antud nõuet

järgmiselt: loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-5 (VI121-VI125) suublaks oleva

maaparandussüsteemi seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga

hoiutööde hüvitamine.

Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse.

Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed,

tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste

mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad

nõuded ja/või täiendavad tingimused.

3.1.2.3. Proovivõtu- ja analüüsinõuded

Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee

proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1).

Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas.

Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata

proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta

proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist

tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kuivendusvee väljalaskme proovi võtmise sageduseks

määratakse üks kord poolaastas, kui on turbatootmise aktiivne periood.

Kõikide reostusnäitajate (BHT7, heljum, üldfosfor, üldlämmastik, naftasaadused (süsivesinikud

C10-C40)) seiret tuleb teostada üks kord poolaastas II ja III kvartalis.

Soosetete vesi on looduslikult madala pH väärtusega, mistõttu sellele piirväärtuste kehtestamine

ei ole asjakohane. Siiski, kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt

sademeveest, siis selle pH on üldjuhul >6. Madalamad pH väärtused võivad esineda madala

veeseisu ajal (vihmavee osakaal väiksem tavapärasest) või vahetult pärast kraavide

kaevamist/puhastamist. Keskkonnaamet määrab pH seire tabelisse V7, kuna turbatootmisaladelt

suublasse juhitavas vees võib pH olla tavapärasest happelisem.

Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61

§ 14 lg 2).

Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS §

236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6).

Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina

(määrus nr 61 § 14 lg 8). Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov,

kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määruse nr 61 § 14 lg 9).

Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee,

vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate

ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise,

17(34)

veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire,

keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2).

Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema

atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt,

kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid

ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad

proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi,

atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad,

proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse

vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole

nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab

proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja

tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2).

Sademevee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s.

Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb

keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel

algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid.

Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks

tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid.

3.1.2.4. Kaalutlused veemajanduskava rakendamise ning suubla seire kehtestamise osas

Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt sademevee (kuivendusvee) juhitakse kuivendusvett

Rebassaare, Liivassaare ning Pikassilla kraavi. Liivassaare ning Rebassaare kraavid suubuvad

Pikassilla kraavi. Pikkasilla kraavi suublaks on Põltsamaa jõgi (VEE1030000).

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm

lisadega“ (2022-2027) on kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

(edaspidi VMK).

Põltsamaa jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19

"Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise

kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja

pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr

19) lisas 1 vooluveekogumid Põltsamaa lähtest Ilmandu jõeni (1030000_1), Põltsamaa Ilmandu

jõest Päinurme jõeni (1030000_2 ) ning Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni (1030000_3).

Turbatootmisala kuivendusveed jõuavad Põltsamaa jõkke täpsemalt vooluveekogumisse

Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni (1030000_3, lühinimetus Põltsamaa_3). VMK-s on 2019.

aasta andmetel pinnaveekogumi Põltsamaa_3 koondseisund kesine. Veemajanduskomisjonile

esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. a vahehinnangu kohta

18(34)

„Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja

keemilise seisundi 2024.a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Põltsamaa_3 (1030000_3)

koondseisund 2024. aastal halb. Halb seisund on tingitud paisude mõjust ning elustikus

esinevast suurenenud elavhõbeda (Hg) sisaldusest. VMK meetmeprogrammi kohaselt on

veekogumi olulisteks koormusteguriteks põllumajandus ning põllumaa kuivendus.

VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate

maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit.

VeeS § 32 lõike 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas

tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata

veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. VeeS § 129 lõike 5 ja määruse nr

61 § 10 lõike 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas.

Liivassaare ja Rebassaare kraavid suubuvad Pikassilla kraavi, mis suubub ~2,1 km allavoolu

turbatootmisala väljalaskudest Põltsamaa jõkke. Vastavalt „Soosaare III turbatootmisala

keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ KMH aruandele

Soosaare III turbatootmisala kuivendusvesi moodustab seega keskmiselt ~0,2% Põltsamaa jõe

vooluhulgast, suvisel perioodil maksimaalselt ~0,6%. Seega on Soosaare III turbatootmisala

mõju Põltsamaa jõe veerežiimile väike.

Alates 2020. aastast esitatud väljalaskme omaseire tulemused on vastanud loas kehtestatud

piirväärtustele. Eesti Keskkonnauuringute keskuse „Jõgede seire 2024.a“ aruande tabeli 3.44

„Põltsamaa jõgi (1030000_3)“ andmetel on Põltsamaa jõe kolmanda kogumi koondseisund on

halb (kesine ökoloogiline seisundiklass ja halb keemiline seisundiklass). Halba seisundit

põhjustas piirväärtust ületanud elavhõbe elustikus ning AMPA (aminometüülfosfoonhape)

piirväärtuse ületamine vees. Tuginedes füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste

kvaliteedinäitajatele (aruande tabel 129) oli seisund „väga hea“ kuni „hea“ kvaliteediklassis,

seega ei määrata loas suublaseire kohustust. Veebruaris ja aprillis 2024 olid üldlämmastiku

(Nüld) sisaldused kesises ökoloogilises seisundiklassis (sisaldused vastavalt 5.3 mg/l ja 4.0

mg/l), augustis ja oktoobris olid Nüld sisaldused heas seisundiklassis.

VeeS § 33 lõike 5 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku

kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. Reostusnäitajate mittevastavusel loas

kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa omajale rangemaid nõudeid ja/või

täiendavaid tingimusi. Eesvoolu suunatava vee kvaliteeti jälgitakse keskkonnaloas toodud

asukohtades ja sagedusel.

Täiendava suublaseire kohustuse kehtestamine Liivassaare, Rebassaare ja Pikassilla kraavide

osas ei ole põhjendatud. Nimetatud kraavide vooluhulk kujuneb valdavalt turbatootmisalalt ning

maaparandussüsteemidest pärineva vee koosmõjul, mistõttu puudub võimalus määrata

esinduslikku seirepunkti, mis võimaldaks usaldusväärselt eristada turbatootmisalast tulenevat

koormust muudest allikatest. Eeltoodust tulenevalt ei ole suublaseire teostamine Liivassaare,

Rebassaare ega Pikassilla kraavides asjakohane (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4607).

19(34)

Tegevusega ei tohi halvendada pinnaveekogumi seisundit. Juhul, kui seire tulemuste põhjal

selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Põltsamaa jõe seisund on loa

andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete määramist.

3.1.2.5. Keskkonnatasu rakendamine

Keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 31 lg 1 alusel on keskkonnatasu arvutamise kohustus

loodusvara kasutajal, saasteainete veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal. Saasteainete

heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse rakendatakse KeTS § 17. Arvutustes tuleb

lähtuda KeTS § 32 lg 6, mille kohaselt saastetasu arvutatakse mõõdetud või arvutatud

saasteainete koguste järgi. Saastetasu arvutamisel võetakse aluseks suublasse juhitud

saasteainete kogus, mis saadakse läbi kvartaalse tegeliku sademevee voolhulga ja suublasse

juhitud saasteainete kontsentratsiooni korrutise.

Isik esitab andmed suublasse juhitava vee kohta deklaratiivselt (KeTS § 333 lg 1).

Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17.

kuupäevaks keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka

juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud

Saastetasu ei nõuta, kui KeTS § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse

veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see

vesi vastab veeseaduse alusel KeTS § 17 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite

osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele.

KeTS § 32 lg 62 kohaselt juhul, kui keskkonnaloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse

juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse

saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise

aluseks olnud seiretulemuste alusel.

3.1.3. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimine

3.1.3.1. Lubatav tegevus

Ettevõtte põhitegevusalaks on turba tootmine. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt on

ettevõtte käitises heiteallikateks tootmisväljakud (turbatootmisala on jagatud 11

tootmisväljakuks). Soosaare III turbatootmisalal suunatakse välisõhku saasteaineid järgmistel

tegevustel: turba freesimine, freesitud kihi pööramine, turba kogumine (pneumaatiliselt),

aunatamine, laadimine väljaveoks. Soosaare III tootmisalal kaevandatakse freesturvast, mida

kogutakse vaakumkogujatega. Vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, mille projekteeritud

puhastusaste saasteainete osakesed, PM10 ja P2,5 osas on 70%.

AÕKS § 79 lg 3 sätestab majandustegevuse valdkondade ja nendest lähtuda võivate

keskkonnahäiringute eripärasid arvestades käitise tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

20(34)

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav keskkonnaluba.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt

ületab käitaja kõnealuse määruse lisas 1 nimetatud osakeste (PM-sum) künnikogust 1 tonni

aastas.

Keskkonnaloale kantakse AÕKS § 98 lg 3 kohaselt kõigist käitise tootmisterritooriumil

paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse

lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui

saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti,

kaasa arvatud andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta. Ettevõtte tegevusest

väljutatakse välisõhku keskkonnaloa nr VILM-029 tabelis A4. „Välisõhku väljutatavate

saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas“ nimetatud aineid nimetatud kogustes.

AÕKS § 89 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. AÕKS § 2 kohaselt kohaldatakse

keskkonnaloa taotluse menetlusele KeÜS 5. peatükki ja HMS sätteid, arvestades AÕKS-s

sätestatud erisusi. Määruse nr 56 § 20 lg 1 kohaselt on LHK projekt saasteloa taotluse ja loa

lahutamatu osa. LHK projektis on välja toodud tootmistegevuse ja heiteallika täpsemad

kirjeldused. Seetõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks käitaja tegevuse ja heiteallikate

kirjeldust keskkonnaloa muutmise korralduses täiendavalt välja tuua.

Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja LHK projekti vastavust keskkonnaministri

27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud

piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) ja keskkonnaministri

27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84).

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud Lakes Environmental AERMOD 13.

Nimetatud programm vastab määruse nr 84 nõuetele.

AÕKS § 94 lõike 2 kohaselt ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest

heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus

summaarselt ületada määrusega nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtusi väljaspool

tootmisterritooriumi. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja LHK projekti

vastavust määrusega nr 75 sätestatud õhukvaliteedi piirväärtustele. LHK projektis esitatud

saasteainete hajumisarvutuste kohaselt jäävad saastetasemed tootmisterritooriumil ja sellest

väljaspool alla kehtestatud piirväärtuste.

Arvutustulemused näitavad, et suurimat arvutuslikku õhukvaliteedi taset väljaspool

tootmisterritooriumi põhjustab saasteaine peened osakesed (PM10), mille maksimaalne

arvutuslik 24 tunni kontsentratsioon on 20 µg/m³ ehk 40% ÕPV24 ja ühe aasta kontsentratsioon

3,80 µg/m³ ehk 9,5% ÕPVa. Eriti peenete osakeste (PM2,5) maksimaalne arvutuslik ühe aasta

kontsentratsioon on 3,30 µg/m³ ehk 13,2% ÕPVa.

Taotletava keskkonnaloa heitkogustega on välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase

21(34)

väljaspool tootmisterritooriumi tagatud, seega saab Keskkonnaamet anda keskkonnaluba

paiksetest heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Määruse nr 56 § 31 kohaselt esitatakse LHK projektis andmed käitise tegevusega kaasneva

võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise.

Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks

lahustid, värvid) ei kasutata ning lõhnaainete esinemist ei ole ette näha.

Määruse nr 56 § 32 lg 1 kohaselt tuleb LHK projektis anda müra võimalikkuse esinemise

hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme

ületamist. Taotluse kohaselt on käitises müraallikateks tootmisväljakutel töötavad masinad,

mille müratasemed on võrreldavad põllumajandamisel tekkiva müratasemega. Tootmistegevus

toimub esmaspäevast reedeni kellaaegadel 8:00 kuni 22:00. Esitatud müratasemete

modelleerimise kohaselt jääb päevane hinnatud müratase lähimatel müratundlikel aladel alla 40

dB. Tulenevalt taotlusest on käitisele lähimatel müratundlikel aladel täidetud keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirväärtuse (päeva müra

piirväärtus 60 dB) nõuded.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et loa andmise taotluse menetluse käigus ei tuvastanud loa

andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜS-i, AÕKS-i ja muude sellest tulenevate

alamate õigusaktidega, saab loa andja anda loa taotletavas mahus.

3.2. Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine

3.2.1. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav

tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse

loa taotluse puhul esineb õigusaktides sätestatud loa muutmisest keeldumise aluseid.

Loa andjale teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2,

MaaPS § 55).

- tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1).

- tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). KMH aruande järeldus oli, et

Soosaare III turbatootmisalal on turba tootmine võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui

jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi. Kavandataval tegevusel on oluline

rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid selleks, et vältida või minimeerida kavandatava

tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.

- tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud

(KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1).

- Kohaliku omavalitsuse üksus nõustus keskkonnaloa muutmisega tingimusi esitamata (MaaPS

§ 55 lg 2 p 11). Loa muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamisel on kohaliku omavalitsuse

22(34)

üksusel soovi korral võimalik täiendavalt ettepanekuid ja vastuväiteid esitada.

- tehtavad tööd ei mõjuta kaitstavat loodusobjekti oluliselt ebasoodsalt (MaaPS § 55 lg 2 p 12).

KMH aruande järeldus oli, et Soosaare III turbatootmisalal on turba tootmine võimalik

minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi.

Kavandataval tegevusel on oluline rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid selleks, et

vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset

keskkonnamõju.

- taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise

nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 25.05.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1).

- maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve

määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Kinnistute Soosaare

turbatootmisala, Raba ja Laukaraba sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%.

- MaaPS § 55 lg 2 p-s 1-9 ja lg 3 p-s 2-3 toodud asjaolusid Soosaare III turbatootmisala

mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud

punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda.

3.2.2. Eraldi on pikemalt käsitletud MaaPS § 55 lg 2 p-s 10 ja KeÜS § 52 lg 1 p-s 7 sätestatud

keeldumise aluseid. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud,

mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lg 2 p 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid

häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida

kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lg 1 p 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata

ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusostarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus

pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid

mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga

varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee

säilitamine ja süsiniku sidumine.

Keskkonnakaitseloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks

kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju

ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud

turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju.

Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja

Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide

teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises

lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba

kaevandamisele. Keskkonnaametile esitatud taotluse kohaselt kaevandatavat turvast ei plaanita

kasutada ainult energeetikasektoris energia saamise eesmärgil. Seega liigitub antud juhul

tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse (tuntud ka kui LULUCF

sektorisse).

Loa andja hindas taotletava tegevuse tõttu ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat kulu ning

23(34)

seda, mis on taotluse kohaselt maavara kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus parimate

teadmiste järgi seisuga 28.01.2025. Keskkonnaameti ökosüsteemide hindamise juhendis on

detailsemalt kirjeldatud ka seost ökosüsteemiteenuste väärtuste arvestamise metoodikaga.

Lühidalt välja tuues: ELME2 (ELME on lühend Keskkonnaagentuuri projektile „Elurikkuse

sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks,

prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”) raames hinnati ja

kaardistati 22 erineva ökosüsteemiteenuse ehk looduse hüve paiknemine, kogused ja võimalusel

majanduslik (rahaline) väärtus. Turbakaevandamislubade andmise konteksti tarbeks valiti välja

need ELME2 raames hinnatud-kaardistatud ja asjakohased teenused, millele turba

kaevandamine eeldatavalt kahju teeb. Kasutati kõigi kolme peamise ökosüsteemiteenuse klassi –

reguleerivad ja säilitavad, varustavad ning kultuuriteenused – hüvesid. Valiti seitse teenust:

globaalne kliimaregulatsioon, veevoogude reguleerimine, elupaikade pakkumine, lokaalne

kliimaregulatsioon, loodusannid- jõhvikad, loodusturism ja virgestusväärtus.

Turbaaladel valitud seitsmest olulisest ökosüsteemiteenusest omavad majandusliku väärtuse

hindamise indikaatorit viis. Seetõttu loodi tööriista sisendiks kaks erinevat kuumkohtade kaarti:

rahalist väljavõtet võimaldava viie teenuse majandusliku väärtuse kiht ning detailsem, skaalale

0-5 standardiseeritud seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht. Viie teenuse rahalise

väärtuse kihi loomiseks liideti kokku globaalse kliimaregulatsiooni, veevoogude reguleerimise,

jõhvikate, loodusturismi ja virgestusväärtuse majanduslikku väärtust kirjeldavad kihid. Seitsme

teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht koosneb juba nimetatud viiest hüvest ning lisaks on

arvestatud ka elupaiga- ja lokaalse kliimaregulatsiooni hüvedega. Seitsme teenuse

biofüüsikaliste väärtuste kihi loomisel tuli arvestada, et kõik ökosüsteemiteenused on hinnatud

ja kaardistatud vastavalt konkreetsele hüvele asjakohasele metoodikale, mistõttu on kõikide

hüvede kihid erinevas skaalas ja eri ühikutega.

Võimaldamaks hüvede väärtuste liitmist üheks nn kuumkohtade ehk ökoloogiliselt

väärtuslikumate ja vähemväärtuslike kohtade kihiks, standardiseeriti kasutatud kihid ühtsele

skaalale 0-5. Eelnevalt logaritmiti mulla orgaanilise süsiniku kaardi väärtused normaaljaotusele

vastavaks. Seejärel liideti kihid kokku ning standardiseeriti veelkord skaalale 0-5. Huvipakkuva

ala keskmine teenuste väärtus ümardatud lähima täisarvuni määrab seisundiklassi.

Analüüsi tulemusena selgus, et mudelarvutuses seitsme standardiseeritud teenuse keskväärtuses

jäi Soosaare III turbatootmisala seisundiklassi nr 2 (täpne nr 2,2), mille alusel liigitatakse see

ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellisel juhul rahaline kasu peab olema võrdväärne

ökoloogilise kahjuga või seda ületama.

Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 41 686 630 eurot. Taotluse

kohaselt oli kaevandatava vähelagunenud turba kogus 760 tuh t ja hästilagunenud turba kogus

823 tuhat tonni (seisuga 30.09.2019). Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse

põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides ning seega üldist panust toidu

julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis

valminud turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 04.09.2024, siis lisandväärtus Eestis

tonni kaevandatud turba kohta võiks olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava

turba kogust, siis saadi potentsiaalseks lisandväärtuseks selle kaevandamisel 73 451 200 eurot.

24(34)

Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui loa alusel kavandatava tegevuse

käigus kasutatakse loodusvarasid ebaotstarbekalt või põhjustatakse loodusvarade seisundi olulist

halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet

(MaaPS § 55 lg 1 koosmõjus KeÜS § 52 lg 1 p 7). Keskkonnaameti hinnangul kaevandamisel

saadav eeldatav lisandväärtus on suurem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba

kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud, siis

kaalutluse tulemusel leiti, et loodusvara kasutus on otstarbekas ja säästlik ning

sellest kaalutlusest lähtuvalt loa muutmiseks keeldumise alust ei esine.

Vastavalt ka strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud

eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud

maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku

informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.

Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on

keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine.

3.2.3. Mõju kliimale

Soosaare III turbatootmisala KMH aruandes on käsitletud mõju kliimale järgmiselt.

Turbatootmisaladega seotud heited raporteeritakse rahvusvahelises kliimaaruandluses LULUCF

sektori märgalade kategoorias. Tulenevalt LULUCFi määrusest (EL) 2018/841 on Euroopa Liit

seadnud üldeesmärgi saavutada LULUCFi sektoris 2030. aastaks netosidumine 310 miljonit

tonni CO2 ekv ning Eesti riiklik eesmärk on LULUCF sektoris 2030. aastaks suurendada

sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekv võrra baasperioodi (2016–2018) keskmisega

võrreldes.

Käesoleval juhul on tegu olemasoleva tegevuse jätkumisega, mille emissioonid (nii on- kui off-

site emissioonid) sisalduvad juba olemasolevas kliimaaruandluses ja aastaste emissioonide

suurenemist ei planeerita. Siiski moodustavad kavandatava tegevusega kaasnevad arvutuslikud

kasvuhoonegaaside heited olulise osa nii turbasektori aastastest heidetest kui ka aastaks 2035

planeeritud Eesti kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemest.

Peamiseks leevendusmeetmeks turbatootmisala puhul on oluline etapiviisiline turbatootmisala

korrastamine väljakute ammendamise järgselt, mis vähendab ala on-site heidet. Arvutuslikku

off-site heidet on võimalik vähendada vaid toodetavate turbakoguste vähendamisega.

Kasvuhoonegaaside vähenemise prognooside tegemisel tuleb arvestada erinevate riskidega (sh

majanduslikud, poliitilised), mis võivad kaasneda kliimaneutraalsuse poole liikumisega.

Soosaare III turbatootmisala töötamisele nagu ka kõikidele majandussektoritele tervikuna, võib

edaspidi olla vajalik seada täiendavaid keskkonnatingimusi, mis tehnoloogianeutraalselt

arvestavad kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke sh ajalist mõõdet (nt kehtestades

keskkonnalubadega summaarse lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vastavalt riiklikele vahe-

eesmärkidele).

25(34)

Kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava

teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Selleks on aegsasti

vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste

jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. KMH aruande koostamise ajaks ei ole

turbatootmise sektorile kehtestatud sektoripõhist etapiviisilist heitkoguste vähendamise kava.

Heitekoguste kontrollimise üldised kliimaeesmärgid ei sea arendustele piiranguid jäiga arvulise

normina, sest niisuguste eesmärkide saavutamine ei sõltu vaid kavandatavast käitisest, vaid väga

paljude tegevuste koosmõjust. Sektori- või käitisepõhiste konkreetsete arvuliste normide

määramine on poliitiliste valikute küsimus.

Eesti on ühinenud rahvusvaheliste lepetega, et vähendada KHG emissiooni ja muuta tootmine

keskkonnasõbralikumaks. Eestis tegutsevate turbatootjate andmetel võib soodsatel

ilmastikuoludel planeerida turba toodanguks ligikaudu 150 - 200 t hektari kohta aastas

(ligikaudu 1000 m3 kaaluga 150 - 200 kg m3). Seega võiks Soosaare III 192,06 ha suuruselt

mäeeraldiselt olla optimaalne aastane toodang ligikaudu 28 kuni 39 tuh t aastas, samas kui

kehtivas loas on aastane tootmise maht on 23 tuh t, mida piirab Viljandi maakonna turba

kaevandamise aastamäär (vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrusele nr 150 „Turba

kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“). Kui ilmastikuolud seda

võimaldavad, on maksimaalse mahu määras turvast tootes võimalik kiiremalt maavaravaru

ammendada ja ala varem korrastada.

Keskkonnaameti seisukoht

21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve

hulk turbaaladest. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste

tulemusena uute turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine

aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele.

Ökosüsteemide hindamise juhendis on LULUCF eesmärke arvesse võetud kliimaregulatsiooni

ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu. Kaalutluse

põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni

ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on

ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida

loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks. Kuna

Soosaare maardla o n inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Soosaare III

turbatootmisalal turba tootmisega jätkamine põhjendatud nii kohaliku piirkonna

sotsiaalmajandusliku arengu kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. Lisaks on juba

kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud turbaalade lõpuni kaevandamisega võimalik vähendada

kasvuhoonegaaside heitkoguseid, sest uusi turbaalasid ei avata - mida täielikumalt kasutatakse

turbavarusid juba kasutusel olevatel aladel, seda vähem vajatakse turba tootmiseks uut pinda ja

seda rohkem jääb soid looduslikku või looduslähedasse seisundisse.

3.3. Kõrvaltingimuste seadmine

26(34)

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti

hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine

(HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine

tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on

haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja

kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema

muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab

haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas

volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt

märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse

kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva

keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise

teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt

kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele.

3.3.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused

Viljandi Vallavalitsus nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37 Soosaare III turbatootmisala

keskkonnaloa nr VILM-029 muutmisega tingimusi esitamata.

Kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju

hindamise menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul KeHJS §

22 lg 7 kohase teate kättesaamisest arvates. Nimetatud teade edastati Viljandi Vallavalitsusele

20.01.2026 kirjaga nr 6-3/25/14237-22. Täiendavat arvamust kohaliku omavalitsuse üksus ei

esitanud.

Keskkonnaloa muutmise täiendatud taotlus ja korralduse ning loa eelnõud edastati Viljandi

Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 06.05.2026 kirjaga nr DM-110133-38.

Viljandi Vallavalitsus määratud tähtajaks (hiljemalt 21.05.2026) arvamust ei esitanud.

3.3.2. Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud keskkonnameetmed

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale

ning inimeste tervisele, heaolule ja varale. Aruande lõppjäreldusena leiti, et tegevusega

kaasnevaid mõjusid on võimalik vältida ja vähendada, rakendades järgnevaid leevendavaid

meetmeid.

1. Vesi

1 . 1 . Reostuse vältimiseks tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada

mäeeraldise teenindusmaal oleval hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb

veenduda nende korrasolekus.

27(34)

1.2. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi setitamine settebasseinides enne eesvooludesse

juhtimist. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas.

Settebasseinid peavad olema vähemalt sügavusega 1,5 m ning vähemalt ühe lauge nõlvaga

(kuni 25°), et vältida loomade lõksu jäämist.

1.3. Kui ümbruskonna kaevude seire tuvastab pikaajalised negatiivsed muutused veetasemes või

-kvaliteedis või kui ümbruskonna kaevuomanik edastab vastava pretensioon, tuleb teostada

hüdrogeoloogiline ekspertiis. Kui muutus on põhjustatud turbatootmisest, tuleb arendajal

kinnistul veevarustus või selle kvaliteet taastada.

1.4. Seirata kord aastas kolmes lähimas ümbruskonna kaevus suvise madalvee aegset veetaset

ning kord kolme aasta jooksul kaevuvee pH, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi ja

nitriti sisaldus. Antud kolm kaevu asuvad Eessaare (32801:001:0501), Kooli (32801:001:0950,

võib asendada ka Kalda: 32801:001:0099 kinnistuga) ning Rebassaare (32801:002:0480)

kinnistutel.

2. Välisõhk

2.1. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika,

mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras.

2.2. Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses.

2.3. Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja

laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist

ühiskasutatavatele teedele aitab takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste

katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine.

2.4. Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel.

2.5. Õhku paisatavaks osakeste summaarseks heitkoguseks taotletavalt Soosaare III

turbatootmisalalt on 2,122 t/a. Eelnevast tulenevalt ületatakse keskkonnaministri määrusega nr

67 kehtestatud osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale

tegevusele on vajalik.

3. Looduskaitse

3 . 1 . Rebassaare metsise püsielupaigaga vahetult külgnevasse ossa mäeeraldist piiravast

kogujakraavist väljaspoole teenindusmaale tulekaitseriba turba tihendamine ja tihendatud

turbapinnasest veetõkkevalli rajamine.

3.2. Häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise püsielupaiga piirist

turbatootmisega seotud töid kuupäevadel 10.03-20.05.

3.3.3. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused ja leevendusmeetmed

3.3.3.1. Maapõu

Kehtivale keskkonnaloale nr VILM-029 on kantud üks kõrvaltingimus:

1. Vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul mõõdistada tootmisala ja täpsustada maavarade

jääkvarud.

28(34)

Ettevõte soovib kõrvaltingimuse loalt eemaldada. Keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr 22

§ 3 lõige 6 sätestab, et kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud turba kogus

mõõdistatakse ja arvutatakse üks kord maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul.

Markšeidermõõdistamine tuleb teha mitte varem kui viis aastat, kuid hiljemalt kolm aastat enne

keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist. Seega on keskkonnaloale seatud kõrvaltingimus vastusolus

kehtiva seadusega ning eemaldatakse loalt.

Kuna õigusakte võidakse muuta või kehtetuks tunnistada, ei ole põhjendatud neis esitatavaid

nõudeid määrata keskkonnaloa kõrvaltingimusteks. Seega ei lisata keskkonnaloale KMH

aruandes loetletud turba kaevandamise ohutusnõudeid, mis on sätestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrusega nr 172 "Kaevandamise ohutusnõuded". KMH

aruandes esitatud leevendusmeetmetest lisatakse maapõue eriossa kõrvaltingimused, mis on

kontrollitavad ning mille puhul pole tegemist kehtivatest õigusaktidest tulenevate

otsekohalduvate nõuetega.

KMH aruandes on kirjeldatud, et taotletava mäeeraldise teenindusmaaga piirneb II

kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao urogallus , KLO9123900) elupaik. Kavandatava tegevuse

mõju metsise elupaigale on eraldiseisva eksperthinnangu raames hinnanud Riina Põhjala (2022;

töö registreeritud KOTKAS-s 14.11.2022 numbriga DM-110133-21). Eksperthinnangu

andmetel on oluline säilitada mängupaigas praegused tingimused – säilitada mängu-, toitumis-,

puhke- ja ööbimisalad. Sealhulgas ei tohi suurendada kuivenduse mõju, tuleb vältida tuleb raieid

mängualal ning vahetult mänguala ümbruses ja Alam-Pedja looduskaitseala ühendusalal.

Eksperthinnangus on toodud, et häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses metsiseala

piirist turbatootmisega seotud töid kuupäevadel 10.03-20.05 ning Rebassaare metsisealaga

piirnevale tootmisala servaosas olemasolevale kogujakraavile tuleb ehitada turbast vettpidav

ekraan (tihendatud turbast vall), mis takistab vee äravoolu metsisealalt ja vähendab kuivenduse

mõju metsise elupaigale.

Vall tuleks rajada seitsme aasta jooksul eksperthinnangu valmimisest (s.o hiljemalt 2029), kuna

praegu on turbatootmisala maapind veel metsise mängualast kõrgemal, kuid aja jooksul

maapind alaneb, suurendades nii kuivenduse mõju, mida tuleb leevendada. Leevendusmeede

vähendab oluliselt turbatootmisala pikaajalise töötamisega kaasneva kuivenduse mõju metsise

elupaigale. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse ja metsise elupaiga

vahel säilitada teenindusmaal olev puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud.

Veetõkkevalli pinnasena on võimalik kasutada kraavide kaevamisel eemaldatud turvast, mis

tuleb tihendada, et tagada minimaalne veejuhtivus. Vall tuleb rajada mäeeraldise

teenindusmaale turbatootmisala mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale, nii et see

takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi.

Keskkonnaamet analüüsis valli ehitust ja tulekaitseriba tihendamist seonduvalt „Metsise ( Tetrao

urogallus) kaitse tegevuskavaga“ (2015). Viidatud tegevuskavas on kirjeldatud, et: „Pojad

kooruvad tavaliselt juuni esimesel poolel ning pesahülgajatena hakatakse kohe ise putukatest

toituma.“ Vall kavandatakse kraavi kaldale, kus taimestikku ei ole, küll aga on tulekaitseriba

taimestunud ja seetõttu võib seal pesitseda metsisekanu. Et ala vahetus läheduses saaksid kanad

29(34)

edukalt pesitsetud ja hiljem valli ehitamisel uue häiringu eest ohutult eemale liikuda, tuleb

valliehitus ja ka võimalik tulekaitseriba tihendamine teostada enne munemist või peale tibude

koorumist ehk väljaspool 10.03 - 20.06 perioodi. Lisaks kavandas Keskkonnaamet elupaiga

piirist 500 m raadiuses häiringute vältimise eesmärgil keelata turbatootmisega seotud tööd

ajavahemikul 10.03 - 20.06, mis arvestaks paremini metsise peamise pesitsusperioodiga.

Lähtuvalt Aktsiaseltsi Kraver vastuväitest (vt pt 3.4) hinnati metsise elupaiga piirist 500 m

raadiuses tööde tegemise keelamise ajaperioodi uuesti ning kaalutluste tulemusel piiratakse

tööaega siiski perioodil 10.03 - 20.05.

Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:

1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6

perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise

elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka

tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde

teostamise eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha

võtmiseks. Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja

tulekaitseriba tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06.

2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd

ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud.

3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise

elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05.

3.3.3.2. Vesi

Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) koostatud ja 22.03.2024

vastavaks tunnistatud KMH aruandele „Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-

029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ nähakse ette täiendava seire läbiviimine.

Veendumaks, et turbatootmine ei põhjusta muutusi piirkonna kaevude veetasemes või

kvaliteedis, tuleb seirata erinevates ilmakaartes turbatootmisalale lähimate salvkaevude

veetaset ja -kvaliteeti. Soosaare II turbatootmisala maavara kaevandamise loas (VILM-067) on

sätestatud nõue seirata kord aastas kolmes lähimas ümbruskonna kaevus suvise madalvee

aegset veetaset ning kord kolme aasta jooksul kaevuvee pH, oksüdeeritavus, hägusus,

ammooniumi, nitraadi ja nitriti sisaldus. Antud kolm kaevu asuvad Riiska (32801:001:0327),

Tõrvamäe (32801:001:0323) ja Tipu (89901:001:2048) kinnistutel. Sealne seire tagab, et on

kaetud Soosaare III turbatootmisalast itta jääv ilmakaar.

Täiendavalt tuleb samadel alustel nagu Soosaare II turbatootmisalal alustada põhjavee seiret

turbatootmisalast lõunas asuvates Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501) ja Kooli

(katastritunnus 32801:001:0950) kaevudes. Kooli kaevu võib asendada Kalda kinnistul

(katastritunnus 32801:001:0099) asuva kaevuga. Lisaks tuleb seire hõlmata turbatootmisalast

kirde suunas paiknevat Rebassaare talu kaevu (katastritunnus 32801:002:0480).

Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:

30(34)

1. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare

(katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare

talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks kord aastas suvise põhjavee madalseisu

perioodil (augustis).

2. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare

(katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare

talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate

osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), Hägusus (NHÜ), Ammoonium (NH4 +, mg/l),

nitraat (NO3-, mg/l), nitrit (NO2-, mg/l).

3. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala

kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada

majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest

tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama

mõjutatud kinnistule uue kaevu.

Määrusega nr 56 kehtestatud loa vormide andmekoosseisust tulenevalt kantakse kirjeldatud

tingimused maapõue eriossa.

Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast

metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud

laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt

määratavate komponentide osas.

3.3.3.3. Välisõhk

Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) koostatud ja 22.03.2024

vastavaks tunnistatud KMH aruandele „Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-

029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ nähakse ette järgmised negatiivse

keskkonnamõju (müra, õhusaaste) vältimise või minimeerimise meetmed.

Turbatootmisel kasutatavad masinad on peamised müraallikad ning nende tekitatud müra levik

sõltub otseselt kasutatava tehnika omadustest ja seisukorrast. KMH aruandes on välja toodud, et

müra vähendamiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, sh kasutada kaasaegset ja

tehniliselt korras tehnikat. Kaasaegsem tehnika tekitab vähem müra ning korras seadmed

väldivad liigset ja ebavajalikku mürataset. See aitab tagada, et tootmisest tulenev müra püsib

valdavalt tootmisala piires ning ei põhjusta häiringuid ümbritsevale keskkonnale ega elanikele.

Metsa säilitamine turbatootmisala ümbruses on oluline, kuna see toimib loodusliku

müratõkkena. KMH aruande kohaselt aitab kõrghaljastus piirata müra levikut ning vähendada

sellest tulenevat häiringut. Puistu olemasolu takistab helilainete levikut ja soodustab nende

neeldumist, mille tulemusel väheneb tootmisalalt lähtuva müra jõudmine ümbritsevatele aladele.

Turbatootmise, laadimise ja transpordiga kaasneb peenosakeste teke, mis võivad tuule mõjul

31(34)

levida turbatootmisalast kaugemale. KMH aruandes on toodud, et tugeva tuule korral (alates 12

m/s) tuleb tootmine ja laadimine peatada, kuna sellistes tingimustes suureneb oluliselt

peenosakeste levik ning nende kandumine ümbritsevatele aladele. Tuul mõjutab otseselt

osakeste leviku ulatust ja suunda, mistõttu võib ebasoodsate ilmastikutingimuste korral

halveneda õhukvaliteet ka väljaspool tootmisala. Lisaks on oluline arvestada tuule suunda tööde

planeerimisel, et vältida peenosakeste liikumist elamualade suunas. KMH aruande kohaselt

aitab tuuleolude jälgimine ja tööprotsesside kohandamine vähendada õhusaaste levikut ning

selle mõju ümbritsevale keskkonnale.

Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised leevendusmeetmed:

1. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne

tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras.

2. Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses.

3. Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja

laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist

ühiskasutatavatele teedele aitab takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste

katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine.

4. Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel.

3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse avalikustamisel

ettepanekuid/vastuväiteid ei laekunud.

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise otsuse ja loa eelnõu

avalikustamise käigus esitas Aktsiaselts Kraver 14.05.2026 kirjaga nr 2-40/24-15 arvamuse ja

vastuväite eelnõule. Ettevõte leidis, et kahes punktis ei vasta kõrvaltingimused nõuetele

vastavaks tunnistatud KMH aruandele ning märkis esmalt, et 2022.a. koostatud Riina Põhjala

eksperthinnangus kui ka KMH aruandes on Rebassaare metsisealaga piirnevale kogujakraavile

turbast vettpidava ekraani (turbavalli) rajamine keelatud ajavahemikul 10.03 kuni 20.05. Siiski

on ettevõte metsise elupaigaga piirnemist arvestades nõus, et valli ehitustegevust ja pinnase

tihendamist ei tehta perioodil 10.03 kuni 20.06.

Teiseks tõi Aktsiaselts Kraver välja, et keskkonnaloa eelnõu maapõue eriossa kavandatud

kõrvaltingimus nr 1.2.3 ei ole vastavuses 2022.a. koostatud Riina Põhjala eksperthinnangu kui

ka nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandega. Ettevõte tõi välja, et "kõrvaltingimuses

seatud tööaja piirangu kestvus on eksperthinnangu ja KMH aruande kohaselt 10.03 kuni 20.05

ning metsise kaitse tegevuskava (2015) ei kirjelda mürahäiringu mõjusid pesitsevatele

metsistele. Tegevuskava peatükis 2.5 HÄIRIMINE INIMESE POOLT on mainitud

mitmekordselt vajadusele vähendada mõju aprilli keskpaigas ja mai esimeses pooles, mis

perioodi katab ka eksperthinnangutest lähtuv 10.03-20.05 periood. Kuigi kehtivas Metsise

kaitse tegevuskavas (2015) müra numbrilised ja ajalised piirangud puuduvad, siis Metsise

kaitse tegevuskava eelnõu (2025) kohaselt "ei tohi teostada töid, mis põhjustavad metsise

elupaigas maa peal müra rohkem kui 40 dB metsiste mängu ajal 01.03-31.05 kell 18.00-9.00 ja

32(34)

pesitsusajal (01.06-15.07) ööpäevaringselt." Soosaare III turbatootmisala KMH aruande

koostamise käigus on läbi viidud ka müra modelleerimine maksimaalsetes müraleviku

tingimustes, mille kohaselt ei ületa tootmisaegne müra metsise elupaigas seatud 40 dB (KMH

aruanne joonis nr 6.6.8) ning tootmisaegne müra jääb valdavalt mäeeraldise piiresse, samuti on

antud piirkonnas turvast toodetud aastaid ja ala on täies mahus välja ehitatud, mille tagajärjel

ei ole tuvastatud langust ka mängu kukkede arvus. Seega ei tugine Keskkonnaameti poolt

toodud tootmisaja piirangu laiendus ei alaspetsiifilistele hinnangule (Põhjala, 2022) ega ka

Keskkonnaameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandele ega kehtivale või ka

eelnõu tasemel olevale metsise kaitse tegevuskavale. Eelpool toodust tulenevalt ei ole

põhjendatud turbatootmisala töötamisele ajaliste piirangute seadmine kuni 20.06."

Seetõttu palus Aktsiaselts Kraver sõnastada punkt nr 1.2.3 järgnevalt: "Pesitsusaegse häiringu

vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega

seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05" või eemaldada antud punkt loa kõrvaltingimustest,

kuna see ei vasta uuematele andmetele, st Metsise kaitse tegevuskava (2025) eelnõu ja KMH

aruande koostamise käigus läbiviidud müra modelleerimisele.

Keskkonnaamet kaalus esitatud vastuväidet ja selle põhjendusi. Soosaare III turbatootmisala

KMH-s tehtud müra modelleerimise puhul ei ole metsise seisukohast teada, kus on paiknenud

müraallikad. Senised uuringud (https://digikogu.taltech.ee/et/item/f8dc27ae-1170-4ca2-9b11-

58bf49271696) ja turbatootmisalade KMH-d (nt Lagesoo turbatootmisala kaevandamise

jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne) on näidanud, et müra levik on

arvestatav vähemalt 250 m müraallikast. Tööprotsessides kasutatavad masinad tekitavad ca 100

dB helivõimsust, mistõttu on kaheldav, et metsise elupaigani jõuab kõigest 35 dB, kui masinad

asuvad elupaiga lähedal.

Eksperdi järeldused, millele tugines ka KMH, on eelkõige keskendunud kukkede mänguaja

kaitsmisele. Metsiste mäng lõppeb juuni keskel. Ka metsiste seire keskendub kukkede

loendusele, kuna mänguaegne kukkede loendus on mitmeid kordi väiksema töömahuga kui

kanade loendus, ja annab piisava kvaliteediga andmestiku metsiste kohta.

EELISesse kantud metsiste elupaik KLO9123900 on piiritletud olulise sigimisalana, kus väikese

osa moodustab mänguala ja põhilise osa kanade sigimisala. Elupaik asub kahe olulise

müraallika - Soosaare III turbatootmisala ja Viljandi-Põltsamaa tugimaantee vahel. Seejuures

külgneb elupaik Soosaare III turbatootmisalaga 1,5 km ulatuses, mis on ca 15% kogu elupaiga

perimeetrist. Turbatootmisala poolsesse serva jääb ka mänguala. Seega mõjutab turba tootmine

Soosaares eelkõige metsiste mänguala, aga tõenäoliselt ka kanade sigimisala. Mõjude olulisust

kanade sigimisalale ilma spetsiaalse uuringuta (nt satelliittelemeetria uuring) on raske hinnata,

kuna erinevalt kukkede mängualast hajuvad kanad sigimiseks sobivas elupaigas laiali. Varjatuse

tõttu on neid väga raske kindlaks teha ja seetõttu puudub täpne info kanade oluliste

sigimispaikade kohta.

Kanad pesitsevad valdavalt 3 km raadiusespaarumisalast, lõviosa 1 km raadiuses. Pesa on hästi

varjatult maapinnal puhmarindes, sageli puu jalamil. Metsise arvukus on jätkuvalt langev, mis

tõendab, et senised meetmed ja praktikad ei ole viljakandvad. Küll aga on tegu kumulatiivsete

33(34)

mõjude (kisklus, vihmased suved, elupaikade võsastumine, pesitsusaegne häirimine jne), mitte

ainult turbatootmise häiringuga.

Arvestades, et tegu on kasutuses oleva aktiivse turbatootmisalaga ning eelkõige kaitstakse

asukohas mängupaika, nõustub Keskkonnaamet muutma kõrvaltingimuses nr 3 seatavat

tööajapiirangut ning keelab tööde tegemise perioodil 10.03 - 20.05.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

34(34)

(allkirjastatud digitaalselt)

Siret Punnisk

juhataja

maapõuebüroo

Lisad:

1. Keskkonnaluba

2. LHK projekt

3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Soosaare_III_plokkskeem.jpg

4. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas -

Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf

5. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas

kui 1:5000 mõõtkavas - Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf

6. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega -

Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf

7. Mäeeraldise plaan

8. Geoloogilised läbilõiked

9. Korrastatud maa plaan

Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus, Maa- ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Viljandi Vallavalitsus

Marin Varblane

vanemspetsialist

maapõuebüroo

Valerija Svätskaja

spetsialist

veeosakond

Marlen Raska

vanemspetsialist

välisõhubüroo

KORRALDUS

03.07.2026 nr DM-136946-1

Aktsiaseltsi Kraver keskkonnaloa nr VILM-029 ilmse ebatäpsuse parandamine

1. OTSUS

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 59, § 64 lõike 1 ja § 68 lõike 2, veeseaduse (edaspidi VeeS) § 191 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõike 5 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Parandada ilmne ebatäpsus Aktsiaselts Kraver (registrikood 10086830, aadress Väike tn 2, Viljandi linn, Viljandi maakond, Eesti) 10.06.2026 Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise korralduses nr DM-110133-42.

1.2. Korralduse nr DM-110133-42 otsustava osa punktis 1.4 asendada sõnad „Sooniste I, II ja III turbatootmisaladelt“ sõnadega „Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt“.

1.3. Jätta kehtivaks kõik ülejäänud keskkonnaloas nr VILM-029 ja korralduses nr DM- 110133-42 toodud tingimused.

2. ASJAOLUD

Aktsiaseltsile Kraver (registrikood: 10086830, aadress Väike tn 2, Viljandi linn, Viljandi maakond, Eesti; edaspidi ettevõte) on antud Kekkkonnaameti 10.06.2026 korraldusega nr DM- 110133-42 muudetud keskkonnaluba nr VILM-029 kehtivuseajaga kuni 31.12.2057 maavara kaevandamiseks, vee erikasutuseks ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. Keskkonnaamet tuvastas 10.06.2026 korralduses nr DM-110133-42 otsustava osa punktis 1.4 ilmse ebatäpsuse. Nimetatud punktis on ekslikult viidatud Sooniste turbatootmisalale, kuigi korraldus käsitleb Soosaare I, II ja III turbatootmisalasid. Tegemist on ilmse kirjaveaga, mis ei mõjuta korralduse sisu ega tehtud otsust, kuid vajab selguse tagamiseks parandamist.

3. KAALUTLUSED

Keskkonnaamet tuvastas 10.06.2026 korralduse nr DM-110133-42 otsustava osa punktis 1.4 ebatäpsuse, mille kohaselt on Soosaare I, II ja III turbatootmisalade asemel ekslikult viidatud Sooniste turbatootmisaladele.

Haldusorgan otsustab haldusakti muutmise, kui see on tema pädevuses haldusakti muutmise ajal (HMS § 64 lõike 1 ja § 68 lõike 2). Keskkonnaloa andjaks on Keskkonnaamet (VeeS § 191 lõike 1 ja KeÜS § 41 lõike 5). Tulenevalt eeltoodust on Keskkonnaametil õigus muuta keskkonnaluba. Keskkonnaamet on seisukohal, et tegemist on ilmse ebatäpsusega HMS § 59 tähenduses ning paranduse tegemine ei mõjuta keskkonnaloa nr VILM-029 sisu. Haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu (HMS § 59). Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti omanikule ning menetluse nr M-110133 menetlusosalistele. Lähtuvalt eelnevast parandab Keskkonnaamet 10.06.2026 Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 korralduses nr DM-110133-42 ilmse ebatäpsuse, asendades sõnad „Sooniste I, II ja III turbatootmisaladelt“ sõnadega „Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt“.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(3)

(allkirjastatud digitaalselt) Merike Rosin peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: AINA KAUROV, AIN LAANSALU, AIVE SEPP, AIVO JURAK, ARVED LINT, AS A&P Mets, AS Roger Puit, Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., INGA LAANSALU, JANA ZAITSEVA, KAIA ORAS, KÜLLI KÕRGESAAR, LIIA SEPPA, LLG Metsad OÜ, Maa- ja Ruumiamet, MARGUS SUSI, Mikskaar Miksgrow AS, MTÜ Niilusoo, Märt Laansalu, OÜ ML Eeriksaare, RAUL SAVIMAA, REET LINT, Riigimetsa Majandamise Keskus, SIRLI VESKIS, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, TIIT JÜRISSON, TIIT VIILUP, Tornator Eesti OÜ, Triinu Russki, Viljandi Vallavalitsus, Väino Koovit, Welz Eco Land OÜ, Woodpile OÜ

Valerija Svätskaja spetsialist veeosakond

1. Keskkonnaluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Soosaare_III_plokkskeem.jpg 4. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas -

Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf 5. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas

kui 1:5000 mõõtkavas - Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf 6. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega -

Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf 7. Mäeeraldise plaan 8. Geoloogilised läbilõiked 9. Korrastatud maa plaan

10. DM-110133-42.pdf

3(3)

Keskkonnaluba

Loa registrinumber VILM-029

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Aktsiaselts Kraver

Registrikood / Isikukood

10086830

Tegevuskoha andmed

Nimetus Soosaare III turbatootmisala

Aadress Soosaare turbatootmisala, Järtsaare küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

Katastritunnus(ed) 32801:002:0033, 32801:001:0161, 32801:001:0022

Territoriaalkood EHAK

2338

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Laukaraba (32801:001:0022), Raba (32801:001:0161), Soosaare turbatootmisala (32801:002:0033). Puudutatud veekogud: Pikassilla kraav (VEE1035400), Rebassaare kraav (VEE1035402).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

03.07.2026

Lõppemise kuupäev

31.12.2057

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask 1

Väljalaskme kood VI121

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Liivassaare kraav

Suubla kood VEE1035403

Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni

Veekogumi kood 1030000_3

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6494067, Y: 610218

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2049 406 200 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2/17

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2026 2049 Heljum HEL 40

2026 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

2026 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 2049 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask 2

Väljalaskme kood VI122

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Liivassaare kraav

Suubla kood VEE1035403

Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni

Veekogumi kood 1030000_3

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6493849, Y: 611079

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2057 246 068 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

3/17

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2026 2057 Heljum HEL 40

2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

Väljalaskme jrk nr 3.

Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask 3

Väljalaskme kood VI123

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Rebassaare kraav

Suubla kood VEE1035402

Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni

Veekogumi kood 1030000_3

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6493105, Y: 611462

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2057 111 092 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

4/17

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2026 2057 Heljum HEL 40

2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

Väljalaskme jrk nr 4.

Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 4

Väljalaskme kood VI124

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Pikassilla kraav

Suubla kood VEE1035400

Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni

Veekogumi kood 1030000_3

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6491812, Y: 611259

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2057 93 308 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

5/17

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2026 2057 Heljum HEL 40

2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

Väljalaskme jrk nr 5.

Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5

Väljalaskme kood VI125

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Pikassilla kraav

Suubla kood VEE1035400

Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni

Veekogumi kood 1030000_3

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6491973, Y: 610271

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2057 55 768 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

6/17

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2026 2057 Heljum HEL 40

2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtivatele proovivõtmise nõuetele.

Analüüsinõuded Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid

Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood

Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise

liik Proovi võtmise sagedus

Soosaare turbatootmisalade väljalask 1 VI121 X: 6494067, Y: 610218 Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni

1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 VI122 X: 6493849, Y: 611079 Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni

1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

7/17

Soosaare turbatootmisalade väljalask 3 VI123 X: 6493105, Y: 611462 Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni

1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 4

VI124 X: 6491812, Y: 611259 Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni

1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5

VI125 X: 6491973, Y: 610271 Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni

1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Väljalaskude seiret teostada II ja III kvartalis.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

8/17

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Sademevee käitluse nõuded

1. Kui suublasse juhitav kuivendusvesi ei vasta loa nõuetele, rajada puuduvad settebasseinid viivitamatult. 1. Peale omaseire analüüse, hiljemalt aasta jooksul

2. Sademevee käitluse nõuded

2.Suublasse juhitav kuivendusvesi puhastada mehaaniliselt (settebasseinis). 2.Pidevalt

3. Sademevee käitluse nõuded

3. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Settebasseinide puhastamisel tuleb valida minimaalne vooluveehulga periood. 3. Vastavalt vajadusele

4. Toimingud avarii korral

Koheselt võtta kasutusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Teavitada tekkinud olukorrast kohalikku omavalitsust, Keskkonnaametit ning Päästeametit. Olukorra ilmnemisel koheselt

5. Parima võimaliku tehnika kasutamine

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ega tohi põhjustada täiendavat reostust. Pidevalt

6. Muud asjakohased meetmed

1. Vee erikasutusega seotud andmete muutmisel teavitada kirjalikult Keskkonnaametit. 2. Loa nõuete mitte täitmise korral on loa andjal õigus tunnistada luba kehtetuks. 3. Loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-5 (VI121-VI125) suublaks oleva maaparandussüsteemi seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. 4. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi. Juhul, kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb suubla seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist ning rangemate nõuete määramist.

Vajadusel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Suublasse juhitava kuivendusveekogused määrata arvutuslikult. Üks kord kvartalis 2. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt. Kaks korda aastas 3. Suublasse juhitavate saasteainete

sisaldus (mg/l) ja kogused (t) Arvutada ärajuhitud kuivendusvee koguste ja analüüsitulemuste põhjal kvartali jooksul suublasse juhitud saasteainete kogused. Andmed esitada veesaastetasu deklaratsioonides ja veekasutuse aastaaruandes.

Üks kord kvartalis, vastavalt seadusandluses sätestatud korrale

4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave

Veesaastetasu arvestus tuleb esitada kvartaalselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis, vastavalt seadusandluses sätestatud korrale

5. Teave meetmete rakendamise kohta

1. Kui loas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal kavandatavate meetmete kohta. 3.Meetmetest, mida kavatsetakse rakendada reostuse vähendamiseks (s.h settebasseinide rajamine) ja muudatustest võrreldes loa taotluses esitatud informatsiooniga, teavitada Keskkonnaametit.

Vajadusel

6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 7. Muu vajalik informatsioon 1. Vee erikasutusega seotud andmete, tingimuste või seadusandlikes normatiivides toimunud muudatuste korral tuleb esitada Keskkonnaametile keskkonnaloa muutmise taotlus, et

viia keskkonnaluba kooskõlla uute tingimuste ja kehtivate nõuetega. Õigusaktide muutumisel loa kehtivuse ajal, järgida kehtivat seadusandlust. 2. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

9/17

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08921 - Turba tootmine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad 10/17

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0013252 S3_1 Tootmisväljak 1 X: 6492362, Y: 609562

X: 6492440, Y: 609799 HEIT0013253 S3_2 Tootmisväljak 2 X: 6492966, Y: 610168

X: 6493174, Y: 610429 HEIT0013254 S3_3 Tootmisväljak 3 X: 6493448, Y: 610652

X: 6493649, Y: 610916 HEIT0013255 S3_4 Tootmisväljak 4 X: 6493370, Y: 611022

X: 6493575, Y: 611228 HEIT0013256 S3_5 Tootmisväljak 5 X: 6493047, Y: 610789

X: 6493253, Y: 610994 HEIT0013257 S3_6 Tootmisväljak 6 X: 6492603, Y: 610303

X: 6492787, Y: 610558 HEIT0013258 S3_7 Tootmisväljak 7 X: 6492171, Y: 610011

X: 6492329, Y: 610281 HEIT0013259 S3_8 Tootmisväljak 8 X: 6492304, Y: 610395

X: 6492459, Y: 610698 HEIT0013260 S3_9 Tootmisväljak 9 X: 6492813, Y: 610964

X: 6492946, Y: 611219 HEIT0013261 S3_10 Tootmisväljak 10 X: 6492045, Y: 610654

X: 6492206, Y: 610779 HEIT0013262 S3_11 Tootmisväljak 11 X: 6491814, Y: 610869

X: 6491974, Y: 611119

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Osakesed 2026 2.123 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 1.343 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 0.946 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa11/17

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik Tootmisväljak 2 (S3_2) HEIT0013253 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

Tootmisväljak 1 (S3_1) HEIT0013252 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

Tootmisväljak 3 (S3_3) HEIT0013254 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

Tootmisväljak 4 (S3_4) HEIT0013255 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

Tootmisväljak 5 (S3_5) HEIT0013256 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

Tootmisväljak 6 (S3_6) HEIT0013257 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

Tootmisväljak 7 (S3_7) HEIT0013258 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

Tootmisväljak 8 (S3_8) HEIT0013259 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

Tootmisväljak 9 (S3_9) HEIT0013260 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

Tootmisväljak 10 (S3_10) HEIT0013261 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

Tootmisväljak 11 (S3_11) HEIT0013262 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika

kood Püüdeseade Nimetus, tüüp

Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud

puhastusaste Puhastusastme ühik

Muu ühik

12/17

Tootmisväljak 1 (S3_1) HEIT0013252 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 2 (S3_2) HEIT0013253 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 3 (S3_3) HEIT0013254 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 4 (S3_4) HEIT0013255 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 5 (S3_5) HEIT0013256 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 6 (S3_6) HEIT0013257 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 7 (S3_7) HEIT0013258 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 8 (S3_8) HEIT0013259 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 9 (S3_9) HEIT0013260 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 10 (S3_10)

HEIT0013261 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 11 (S3_11)

HEIT0013262 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus.

PM- sum

Osakesed 70 %

13/17

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed

(PM2,5) 70 %

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik

Eritingimus Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Muu Pidev Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. Muu Pidev Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses. Muu Pidev Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist ühiskasutatavatele teedele aitab

takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine. Muu Pidev Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 14/17

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 116

Maardla nimetus Soosaare

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara turvas

Mäeeraldise nimetus Soosaare III turbatootmisala

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 192.06

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 226.57

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve aiandus ja energeetika

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 23

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

21 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 663.105 tuh t 31.03.2026

22 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 815 tuh t 31.03.2026

39 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Jah aT - aktiivne tarbevaru 63 tuh t 31.03.2026

40 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Jah aT - aktiivne tarbevaru 89 tuh t 31.03.2026

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2006 2057 23 tuh t 729.11 tuh t Turvas, hästilagunenud 2006 2057 23 tuh t 823 tuh t

15/17

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2019)

Geoloogiafondi number EGF 9359

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti korraldus 1-17/20/1252

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.05.2020

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Soosaare turbamaardla detailuuring, 1985

Geoloogiafondi number

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK 95-4; 97-2

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.03.1995

1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6 perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde teostamise eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks. Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja tulekaitseriba tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06.

2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud. 3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05. 4. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks

kord aastas suvise põhjavee madalseisu perioodil (augustis). 5. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks

kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), Hägusus (NHÜ), Ammoonium (NH4+, mg/l), nitraat (NO3-, mg/l), nitrit (NO2-, mg/l). 6. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada majapidamistes kvaliteetse joogivee

kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistule uue kaevu.

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2006 2057 0899 Viljandi vald Turvas, hästilagunenud 2006 2057 0899 Viljandi vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo ja metsamaa

Loa lisad 16/17

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf Jah

LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Soosaare_III_plokkskeem.jpg Lisa 2: Soosaare_III_plokkskeem.jpg Jah

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf Lisa 3: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf Jah

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf Lisa 4: Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf Jah

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf Lisa 5: Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf Jah

Mäeeraldise plaan Lisa 6: Mäeeraldise plaan (2).pdf Jah

Geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Geoloogilised läbilõiked (2).pdf Jah

Korrastatud maa plaan Lisa 8: Korrastatud ala plaan.pdf Jah

17/17

põld

põld

põld

põld

põld

40.50

40.54

41.55

41.27

39.63

39.77

39.92

40.15

39.88

39.69

40.23

40.50

40.32

40.24

40.21

40.21

40.38

40.46

40.32

41.89

40.13

41.09

40.59

41.36

40.24

39.60

40.44

40.37

39.36

39.81

39.74

40.08

40.46

40.00

39.59

40.32

40.40

40.49

40.15

40.24

40.35

40.37

40.28

40.19

40.36

40.02

39.92

39.90

39.94

40.08

39.91

40.05

39.79

39.78

39.92

39.69

39.56

39.65

39.89

39.83

40.25

39.91

40.18

40.42

40.68

40.23

40.20

40.44

40.28

40.21

40.22

40.25

40.42

40.46

39.83

39.63

38.90

39.45

40.09

40.24

40.46

40.51

40.81

39.81

39.51

39.98

40.74

40.63

40.38

40.42

39.67

39.61

40.03

40.72

40.19

40.21

40.48

40.45

40.54

40.34

40.26

40.71 41.99

43.52

42.46 42.73

41.53

41.66

41.92 40.63

40.95

40.52

40.32

40.76

41.43

41.23

42.36

43.71

42.17

41.56

42.82

42.45

43.42

43.90

43.57

43.99

41.33

42.12

43.49

41.62

41.30

41.30

4 2. 18

42.46

52.85

52.93

47.86

47.52

44.80

44.73

44.62

46.78

44.80 44.63

46.39

45.18

44.97

45.50

46.43

44.27

43.87

43.23

43.84

43.18

42.98

43.03

54.08

54.26

54.29

53.46

51.67

52.01

50.74

47.31

47.13 47.65

45.97

45.52

44.68

44.76

44.61

44.54

44.42

44.37

44.08

44.16

43.62

43.09

43.05

43.60

43.33

42.45

42.52

42.48

42.82

42.76

42.99

43.04

42.86

43.31

43.69 44.05 44.02

42.09

42.24

42.99 42.88

42.53 42.57

43.49

43.30

42.47

41.41

42.02

41.84

42.13

42.37

42.49

42.42

42.10

42.33

42.29

42.85

42.83

42.78

42.73

42.88

42.93

43.23

42.82

42.54

42.17

41.89

42.75

42.58

42.62

42.97

42.60

43.70

43.08

43.63

43.00

42.98

45.67

44.36

44.39

45.51

45.35

45.13

44.47

44.61

43.96

43.58

43.70

43.13

45.88

45.53

45.80

45.57

45.37

45.64

46.16

46.11

45.96 45.99

46.38

46.24

46.28

46.36

46.49

46.33

46.49

46.51 46.68

46.87

46.85

46.52

43.93

44.12

44.46

44.82

44.81

44.72

44.06

43.82

43.86

43.70

43.61

43.34

43.48

43.61

44.02

44.13

44.25

42.53

42.71

42.49

43.59

42.26

44.07

44.08

42.89

42.28

42.14

42.86

45.94

45.74

45.42

45.45

45.85

46.73

46.50

46.08

46.25

45.77

45.29

44.93

45.18

47.19

46.66 47.00

46.17

46.73

46.11 46.54

45.55

46.84

43.12

44.24

4 7 .1 9

4 7 .2 4

5 3. 78

43.08

45.43

45.74

44.89

44.86

44.14

42.81

43.20

43.63

44.06

43.78

43.94

44.43

44.53

44.42

44.43

45.39

45.56

4 4 .1

3

4 2 .8

3

4 2 .5

6

42.54

42.49

42.69

43.26

43.01

42.99

4 3. 12

4 3. 39

4 2. 77

4 2 .4

4

42.27

42.30

42.16

42.32

42.27

42.74

43.11

42.46

42.83

48.20

49.01

43.42

44.12

55.49

47.05

45.43

45.66

45.31

45.23

45.61

46.70

47.17

46.87 46.95

46.87

46.87

46.80

46.50

46.03

45.94 42.87

42.68

44.19

43.24

49.01

49.32

42.71

43.72

44.21

45.61

45.57

45.46

44.94

48.41

48.31

47.27

47.12

44.15

46.77

47.35

47.50

47.90

47.62

46.48

46.46

43.54

43.60

43.66

43.34

43.70

43.84

44.24

44.89

45.40

46.28

46.08

46.19

46.17

46.42

44.44

44.78

44.57

49.85

50.29

49.93

48.74

53.41

52.74

55.34

56.93

56.67

42.76

42.57

42.76

42.77

42.68

44.12

43,00

23.08.2019

41,75

23.08.2019

45.62

23.08.2019

43,11

23.08.2019

44,27

23.08.2019

42,42

23.08.2019

40,84

23.08.2019

41,60

23.08.2019

42,54

23.08.2019

,

41,66

23.08.2019

40,51

23.08.2019

4 0

4 0

4 6

40 44

40

46

4 5

4 1

4 1

41

41

4 2

42

41

41

41

4 1

4 1

4 0

40

4 0

4 0

4 0

40

40

4 0

40

4 1

41

41

4 4

4 2

4 1

40

40

41

4 0

44

44

45

44

44

4 4

4 3

4 4

4 4

45

4 6

4 6

4 0

4 7

4 5

4 5

4 5

4 5

45

42

4 2

4 2

42

42

4 2

4 2

4 2

4 2

4 3

43

43

4 3

4 3

43

43

43

4 3

4 3

4 0

41

4 0

41

4 3

44

4 4

4 3

4 3

43

4 3

43

44

45

45

45

4 5

45

4 4

4 4

4 4

44

47

47

5 5

46

46

5 6

5 6 46

43

43

43

43

4 6

4 6

43

52

5 2

5 2

5 1

5 3

5 4

5 3

4 6

4 6

4 7

47

4 6

4 5

45

4 5

4 5

47

49

5 0

5 0

4 9

4 8 4

7

4 8

48

1'

2' 5'

6'

7'

8'

9'

10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

18'

23'

24' 25'

26'

27'

30'

32'

33'

36'

38'

39'

41'

42' 43'

44'

45'

46' 47'

49'

50'

51'

52'

53'

54'

1

2 3

4

5

6

7

8

9

10

11

1213

14

15

16

17

18

20

21

23

24

25 26

27

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

26.05.2020Epp Kuslap

[email protected]

Erki Vaguri

3 / 3

20/2979

Paide linn, Järva maakond

Soosaare III turbatootmisala

1 : 5 000

Aktsiaselts Kraver

Viljandi maakond, Viljandi linn, Väike tn 2, 71004

1 cm

500 250 500100

Rebassaare mets 32801:002:0490

Aimla metskond 8 32801:002:0147

32 80

1: 00

1: 01

31

T ur ba ra ba te e

89901:001:0596

899 01:

001 :05

71

Ris kap

õlu

Riiskavälja 32801:001:0414

32801:001:0327 Riiska

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 493 566,13 610 485,06

2' 6 493 879,40 610 808,39

3' 6 493 881,70 610 810,76

4' 6 493 853,62 611 037,11

5' 6 493 847,95 611 052,83

6' 6 493 791,61 611 209,18

7' 6 493 434,61 611 344,80

8' 6 493 074,75 611 481,27

9' 6 492 513,46 611 073,33

10' 6 492 451,09 610 833,40

11' 6 492 330,07 610 926,06

12' 6 492 052,80 611 139,49

13' 6 492 014,75 611 169,20

14' 6 491 830,02 611 311,16

15' 6 491 664,54 610 897,76

16' 6 491 837,94 610 669,54

17' 6 491 995,31 610 460,73

18' 6 491 990,40 610 242,85

19' 6 491 991,03 610 227,92

20' 6 491 982,04 610 254,55

21' 6 491 979,36 610 268,52

22' 6 491 972,91 610 271,29

23' 6 491 965,12 610 254,11

24' 6 491 907,53 610 147,29

25' 6 491 895,90 610 131,54

26' 6 491 986,79 610 089,21

27' 6 492 194,45 609 905,05

28' 6 492 260,20 609 846,39

29' 6 492 183,22 609 750,44

30' 6 492 180,49 609 753,36

31' 6 492 121,03 609 673,49

32' 6 492 144,19 609 654,44

33' 6 492 248,10 609 568,39

34' 6 492 344,18 609 488,88

35' 6 492 347,22 609 492,55

36' 6 492 355,16 609 483,89

37' 6 492 390,09 609 456,91

38' 6 492 396,08 609 452,27

39' 6 492 424,15 609 429,83

40' 6 492 531,98 609 347,06

41' 6 492 541,11 609 340,03

42' 6 492 629,42 609 272,08

43' 6 492 669,15 609 414,51

44' 6 492 684,09 609 468,01

45' 6 492 642,11 609 505,50

46' 6 492 540,84 609 595,92

47' 6 492 504,30 609 628,50

48' 6 492 454,19 609 672,99

49' 6 492 915,84 610 190,61

50' 6 493 082,17 610 048,47

51' 6 493 116,45 610 019,17

52' 6 493 377,68 610 289,63

53' 6 493 093,10 610 612,08

54' 6 493 177,06 610 679,45

Pindala 226,57 ha

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 493 556,75 610 540,05

2 6 493 832,40 610 826,43

3 6 493 807,99 611 026,42

4 6 493 754,73 611 172,90

5 6 493 083,39 611 427,74

6 6 492 553,51 611 042,45

7 6 492 477,55 610 756,45

8 6 492 013,21 611 112,94

9 6 491 843,44 611 239,23

10 6 491 709,80 610 903,29

11 6 491 997,24 610 531,20

12 6 492 040,66 610 475,82

13 6 492 032,91 610 115,14

14 6 492 325,72 609 854,81

15 6 492 188,84 609 683,44

16 6 492 600,78 609 357,29

17 6 492 642,10 609 505,50

18 6 492 508,39 609 624,85

19 6 492 454,19 609 672,99

20 6 492 454,15 609 673,34

21 6 492 915,84 610 190,65

22 6 492 921,14 610 186,12

23 6 493 082,18 610 048,46

24 6 493 316,45 610 291,01

25 6 493 049,41 610 593,57

26 6 493 075,02 610 636,38

27 6 493 188,80 610 723,88

Pindala 192,06 ha

Nr X Y

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Külgneva mäeeraldise piir

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Maardla piir (asendiplaanil)

Maaparandushoiuala

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

Alam-Pedja looduskaitseala

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

Elar Abram

Korrastatud ala plaan

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(seisuga 06.11.2019. a).

- Keskkonnaregistri Soosaare turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.05.2020. a);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Metsastatav ala

Soo taastamise ala

Tõkkevalli skemaatiline asukoht

Kaardileht nr 5433 Kolga-Jaani

Looduskaitseline piirang

Laukaraba

32801:001:0022

Plokk 27 pT Plokk 25 pT

Plokk 10 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 25 pT

Plokk 34 aT

Plokk 34 aT

Plokk 34 aT

Plokk 33 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 10 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

N

44 Soosaare turbatootmisala

Aimla metskond 81

32801:002:0033

Laukaraba 32801:001:0022

32801:001:0008

Rabaääre

32801:002:0035

32801:001:0059 Tõmmu

Saaremetsa

32801:002:0034 Aimla metskond 77

Turbakoja 89901:001:0596

Kapsaare

89901:001:0680

89901:001:0679

32801:001:0351

Eeriku

32801:001:0161

Raba

S aa re

32 80

1: 00

1: 02

11

32 80

1: 00

2: 00

01

Kra avi

äär e

S oo sa ar e tu rb at oo tm is la ie nd

us

328 01:

001 :00

25

Kapsaare

32801:002:2205

32801:002:0193

Riiskasoo

Aimla metskond 77 32801:002:0034

32801:001:0501

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Plokk 10 aT Plokk 9 aT

Plokk 10 aT

Plokk 25 pT

Plokk 25 pT

Plokk 34 aT

Plokk 33 aT

Plokk 34 aT

Plokk 33 aT

Plokk 34 aT

Plokk 33 aT

Plokk 34 aT

Plokk 34 aT

Plokk 27 pT

Plokk 27 pT

Plokk 28 pT

Plokk 6 aT

Plokk 5 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 34 aT

P lo k k 3 4 a

T

Plokk 36 aT

Plokk 35 aT

P ik a s s illa k ra

a v

Eessaare

Soosaare II turbatootmisala

Taastuva soo kõlvik 150,7 ha

Metsa kõlvik 75,9 ha

KORRALDUS

10.06.2026 nr DM-110133-42

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 66 lg 1 p 4, § 66 lg 2 p 2, § 67

lg 1, veeseaduse § 187 p 6 ja § 191 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 89,

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4, § 59 lg 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3,

§ 61 lg 1 ning tuginedes Aktsiaseltsi Kraver 05.02.2026 taotlusele nr T-KL/1003963-2, Viljandi

Vallavalitsuse 13.01.2021 korraldusele nr 2-3/37 ja Maa- ja Ruumiameti 18.05.2026 kirjale nr

6.2-2/16475, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. muuta Aktsiaseltsile Kraver (registrikood 10086830) kuuluvat Soosaare maardla

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaluba nr VILM-029 vastavalt taotlusele järgmiselt:

1.1.1. pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 30 aasta võrra s.o kuni 31.12.2057;

1.1.2. määrata mäeeraldise pindalaks 192,06 ha;

1.1.3. määrata teenindusmaa pindalaks 226,57 ha;

1.1.4. määrata mäeeraldise koosseisus oleva vähelagunenud turba ploki 21 aT aktiivse

tarbevaru koguseks 663,105 tuh t ja hästilagunenud turba ploki 22 aT aktiivse tarbevaru

koguseks 815 tuh t (kogused esitatud seisuga 31.03.2026);

1.1.5. lisada mäeeraldise koosseisu:

- vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokk 39 ja määrata selle andmed: kaevandatud

maavara kuulub eraomanikule - jah; aktiivse tarbevaru kogus 63 tuh t

- hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokk 40 ja määrata selle andmed: kaevandatud

maavara kuulub eraomanikule - jah; aktiivse tarbevaru kogus 89 tuh t

1.1.6. määrata vähelagunenud turba kaevandatava varu koguseks 729,11 tuh t ja

hästilagunenud turba kaevandatava varu koguseks 823 tuh t (seisuga 31.03.2026);

1.1.7. eemaldada loa vormilt minimaalne tootmismaht aastas;

1.1.8. lisada geoloogilise uuringu andmed;

1.1.9. märkida kaevandatud maa kasutamise otstarbeks - taastuv soo ja metsamaa.

1.2. eemaldada kõrvaltingimus (vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul mõõdistada tootmisala

ja täpsustada maavarade jääkvarud) ning määrata keskkonnaloa nr VILM-029 maapõue

eriossa järgmised kõrvaltingimused:

2(34)

1.2.1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6

perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise

elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka

tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde teostamise

eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks.

Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja tulekaitseriba

tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06.

1.2.2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd

ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud.

1.2.3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise

elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05.

1.2.4. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare

(katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare

talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks kord aastas suvise põhjavee madalseisu

perioodil (augustis).

1.2.5. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare

(katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare

talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate

osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), hägusus (NHÜ), ammoonium (NH4+, mg/l),

nitraat (NO3-, mg/l), nitrit (NO2-, mg/l).

1.2.6. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala

kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada

majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest

tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama

mõjutatud kinnistule uue kaevu.

1.3. Lubada keskkonnaloas nr VILM-029 vee erikasutust Viljandi maakonnas Viljandi

vallas Järtsaare külas Tipusoo (katastritunnus 32801:002:2206, registriosa 2942839),

Rabaääre (katastritunnus 32801:001:0008, registriosa 2562039), Riiskasoo (katastritunnus

32801:002:2205, registriosa 2942739), Soosaare turbatootmislaiendus (katastritunnus

32801:002:0001, registriosa 2942739), Soosaare turbatootmisala (katastritunnus

32801:002:0033, registriosa 3092039), Laukaraba (katastritunnus 32801:001:0022,

registriosa 2832739) ja Raba (katastritunnus 32801:001:0161, registriosa 2519339)

kinnistutelt turbakaevandusest sademevee juhtimiseks suublasse viie väljalasuga

Liivassaare kraavi (Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kood VEE1035403), Rebassaare

kraavi (EELIS kood VEE1035402) ja Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400) vee

erikasutusloas L.VV/333858 seatud tingimuste alusel, mis on välja toodud käesolevas

korralduses.

1.4. Määrata keskkonnaloas nr VILM-029 Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt

suublasse juhitavale sademeveele lubatud saasteained ja saasteainete kogused (tabel V4);

väljalaskme seirenõuded (tabel V7); meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse

mõju nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel

3(34)

V17).

1.5. tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/333858, alates

käesoleva korralduse jõustumisest;

1.6. lisada keskkonnaloa nr VILM-029 koosseisu saasteainete paiksest heiteallikast

välisõhku viimise andmed ja nõuded vastavalt esitatud taotlusele vormides A3, A4, A5, A6

ja A7;

1.7. korrigeerida loa vormil tegevuskoha andmeid ja märkida aadressiks Soosaare

turbatootmisala, Järtsaare küla, Viljandi vald, Viljandi maakond ning katastritunnusteks

32801:002:0033, 32801:001:0161, 32801:001:0022;

1.8. avalikustada Aktsiaseltsile Kraver kuuluva keskkonnaloa nr VILM-029 muutmine

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaluba nr VILM-029 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis

https://kotkas.envir.ee/.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine

2.1.1. Aktsiaselts Kraver (registrikood 10086830, aadress Väike tn 2, Viljandi linn, Viljandi

maakond, Eesti; edaspidi ka ettevõte) esitas 29.05.2020 Keskkonnaametile taotluse Soosaare III

turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmiseks. Taotlus on registreeritud KOTKAS-s

29.05.2020 menetluse nr M-110133 juurde dokumendina nr DM-110133-1. Taotluses ei olnud

kajastatud nimetatud turbatootmisala vee erikasutusega seotud teavet.

Ettevõte omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr VILM-029 (kehtib kuni

31.12.2027), mis annab õiguse kaevandada Soosaare turbamaardla (registrikaardi nr 0116)

Soosaare III turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turvast. Kehtiva keskkonnaloaga Soosaare

III turbatootmisala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järtsaare külas riigiomandisse

kuuluval kinnistul Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033, registriosa nr

3092039, turbatööstusmaa 100%; riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet) ning eraomandisse

kuuluvatel kinnistutel Raba (katastritunnus 32801:001:0161, turbatööstusmaa 100%) ja

Laukaraba (katastritunnusega 32801:001:0022, turbatööstusmaa 100%). Ettevõte soovib

Soosaare III turbatootmisalal turba tootmist jätkata, kuna alale on juba rajatud vajalik

infrastruktuur ning ettevõte omab Soosaare turbamaardlas kvalifitseeritud personali ja turba

tootmiseks vajalikku tehnikat. Soosaare III mäeeraldis on ligikaudu 79% ulatuses

ettevalmistatud (sugekiht on eemaldatud ning rajatud on kuivenduskraavide ja teede võrgustik),

ülejäänud alalt ei ole veel sugekihti eemaldatud, kuid valdavalt on rajatud kuivenduskraavide

võrgustik.

4(34)

Soosaare III turbatootmisala mäeeraldise piires on 2019. a läbi viidud jääkvaru uuring, mille

tulemused on kinnitatud aruandes „Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru

uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2019)" OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 19/2722, EGF

9359. Aruande alusel on Maa-amet 14.05.2020 korraldusega nr 1-17/20/1252 muutnud Soosaare

turbamaardla registrikannet, kinnitades seisuga 30.09.2019 järgmised varud:

- vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 172,04 ha – 697 tuh t (21. plokk),

- hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 172,04 ha – 815 tuh t (22. plokk),

- vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 20,02 ha – 63 tuh t (39. plokk),

- hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 20,02 ha – 89 tuh t (40. plokk)

Aktsiaselts Kraver omab vee erikasutuseks keskkonnaluba nr L.VV/333858 (kehtivusega kuni

28.12.2049) Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt sademevee (kuivendusvee) ärajuhtimiseks

Pikassilla kraavi, Rebassaare kraavi ning Liivassaare kraavi. Veeloas on määratud lubatud

saasteainete suurimad lubatud sisaldused väljalaskudes ning seire nõuded. Soosaare I ja

Soosaare II turbatootmisalade kuivendusvesi juhitakse Aimla metskond 77 (katastritunnus

32801:002:0034) kinnistult Soosaare turbatootmisalade väljalasu nr 1 (VI121) kaudu

Liivassaare kraavi (EELIS kood VEE1035403). Soosaare III turbatootmisalalt juhitakse

sademevesi ära nelja väljalaskmega: Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 - Soosaare

turbatootmisalade väljalask nr 5 (VI122-VI125). Aimla metskond 77 (katastritunnus

32801:002:0034) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask 2

(VI122) juhitakse sademevesi Liivassaare kraavi (registrikood VEE1035403), Soosaare

turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare

turbatootmisalade väljalask 3 (VI123) juhitakse sademevesi Rebassaare kraavi (EELIS kood

VEE1035402) ning Laukaraba (katastritunnus 32801:001:0022) kinnistul asuvast väljalaskmest

Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 4 (VI124) ja Soosaare turbatootmisala (katastritunnus

32801:001:0059) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5

(VI125) juhitakse sademevesi Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400).

Keskkonnaamet palus 19.10.2020 kirjaga nr DM-110133-4 lisada keskkonnaloa muutmise

taotlusele Soosaare III turbatootmisalaga seotud vee erikasutuse teave ning tegi 24.11.2020

kirjaga nr DM-110133-6 ettepaneku, et liidab vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/333858

maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr VILM-029. Aktsiaselts Kraver teatas, et on vee

erikasutusloa maavara kaevandamise keskkonnaloaga liitmisega nõus (25.11.2020 kiri nr 1-

5/37-5 on registreeritud KOTKAS-s 26.11.2020 numbriga DM-110133-7).

Esitatud taotluse kohaselt soovib ettevõte Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-

029 kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, sest mäeeraldisega seotud kaevandatava jääkvaru

kogust ja loaga lubatud maksimaalset kaevandamise aastamäära (23 tuhat t) arvestades pole

tootmisala ammendamine loa kehtivusaja jooksul võimalik. Lisaks soovitakse korrigeerida

tootmisala piire ja mäeeraldisega hõlmatavaid varukoguseid vastavalt jääkvaru uuringu

tulemustele ja eemaldada loalt kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb vähemalt 1 kord kolme aasta

jooksul mõõdistada tootmisala ja täpsustada maavarade jääkvarud. Veel soovitakse muuta loale

nr VILM-029 kantud kaevandatud maa korrastamise suunda osaliselt taastuvaks sooks ja

osaliselt metsamaaks ning nõustutakse liitma vee erikasutusloa nr L.VV/333858 andmed

5(34)

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa koosseisu. Vee erikasutusloa nr L.VV/333858

tingimusi muuta ei soovita.

Taotletava mäeeraldise pindala on 192,06 ha (kehtivas loas 191,82 ha) ja teenindusmaa pindala

on 226,57 ha (kehtivas loas 226,97 ha). Võrreldes kehtiva loaga muutuvad mäeeraldise ja

teenindusmaa pindalad tulenevalt kaevandatava maavara plokkide piiride muutusest ja

kinnistute piiride täpsustumisest. Mäeeraldise pindala suureneb teenindusmaa arvelt ning

teenindusmaa pindala väheneb 0,4 ha võrra. Taotletava mäeeraldise piir on korrigeeritud

vastavaks plokkide 21 aT, 22 aT, 39 aT ja 40 aT piiridega ning teenindusmaa piir korrigeeritud

vastavaks kinnistute Soosaare turbatootmisala, Raba ja Laukaraba piiridele.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Soosaare maardla vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke

21 ja 39 ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke 22 ja 40 täielikult. Mäeeraldisega

seotud varu on seisuga 31.03.2026 järgmine:

- vähelagunenud turba ploki 21 aT aktiivne tarbevaru: 663,105 tuh t

- vähelagunenud turba ploki 39 aT aktiivne tarbevaru: 63 tuh t

- hästilagunenud turba ploki 22 aT aktiivne tarbevaru: 815 tuh t

- hästilagunenud turba ploki 40 aT aktiivne tarbevaru: 89 tuh t

Maavara kaevandamise loa taotluses on kaevandatava varu arvutamisel jäetud taotletava

mäeeraldise keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik alal, mis planeeritakse taastada sooks, ning

0,3 m paksune põhjatervik alal, mis planeeritakse metsastada.Vähelagunenud turba

kaevandatava varu koguseks on seega 729,11 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatava varu

koguseks 823 tuh t (seisuga 31.03.2026). Loa muutmisel on täpsustatud varukoguseid vastavalt

keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad

nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 40 lg 3 p 2.

Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 23 tuh t. Maavara kasutatakse

aianduses ning kütteks. Kaevandatud maa kavandatakse korrastada taastuvaks sooks ja

metsamaaks (kehtival loal on kaevandatud maa kasutamise otstarbeks märgitud metsamaa või

kultuuristamise alune maa).

2.1.2. Ettevõtte 29.05.2020 esitatud taotlusele algatati keskkonnamõju hindamine ( KMH)

Keskkonnaameti 05.07.2023 kirjaga nr DM-110133-32 ning nõuetele vastavaks tunnistatud

KMH aruandest lähtuvalt täiendas ettevõte keskkonnaloa muutmistaotlust, taotledes juurde luba

saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. Täiendatud taotlus on registreeritud

KOTKAS-s 05.02.2026 numbriga DM-110133-36.

Soosaare III turbatootmisala puhul on tegu töötava ja veel korrastamata turbatootmisalaga, kus

on lõpuni ammendamata maavaravaru. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib ettevõte

jätkata turba tootmist Soosaare III turbatootmisalal ning samuti viia keskkonnaloas määratud

andmed vastavusse maavarade registris olevate andmetega, lisades ühtlasi loa koosseisu

vajalikud andmed vee erikasutuseks ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks.

6(34)

Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovitakse lisada loale andmed tootmisalal paiknevate

heiteallikate ja neid välisõhku suunatavate saasteainete heitkoguste osas. Samuti täpsustatakse

tootmistegevusest põhjustatud müratasemeid väljaspool tootmisala lähimatel müratundlikel

aladel.

2.1.3. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust

maapõueseaduses (MaaPS), veeseaduses (VeeS), atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS),

keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56

„Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa

taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse

menetlemiseks.

Riigilõiv 500 eurot on tasutud 29.05.2020 riigilõivuseaduse[1] § 136² lg 2 kohaselt. Välisõhu

eriosa juurde taotlemise eest on tasutud riigilõivu riiglõivuseaduse § 136² lg 3 alusel summas

1990 eurot kuupäeval 05.02.2026.

MaaPS § 49 lg 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse keskkonnaregistri maardlate

nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 08.09.2020 kiri nr 9-3/20/12413-2).

2 . 1 . 4 . Soosaare turbamaardlas on turvast kaevandatud üle 30 aasta. Soosaare III

turbatootmisalalt on taimkate ligikaudu 79% ulatuses eemaldatud, ülejäänud osas on alal olev

taimkate mõjutatud mäeeraldisele rajatud eelkuivendusest. Samuti on taotletavale alale rajatud

turbatootmiseks vajalik infrastruktuur. Seetõttu ei ole enam asjakohane turbatootmisalale

1997.a. inventeeritud Natura elupaigatüüp looduslik raba (7110*).

Mäeeraldise ja teenindusmaa piires ei ole elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone ning

neist tulenevaid piiranguid. Mäeeraldisest läheb ida ja lõuna poolt 1,5 km kauguselt mööda

Viljandi - Põltsamaa tugimaantee nr 51. Tugimaanteelt lähtuv Kõo - Kolga-Jaani kõrvalmaantee

nr 24109 möödub 0,2 km kauguselt edela poolt ja sellelt tuleb tootmisalale turba väljaveotee.

Mäeeraldise teenindusmaal mäeeraldisest lääne suunas paikneb osaliselt Tüma-Türsa-Vissuvere

maaparandussüsteemi eesvool (21035400200400011M) ja vastav maaparandushoiuala

(2103540020030001) ning kirdes piirneb mäeeraldise teenindusmaaga Rebassaare

maaparanduse hoiuala (2103540020020003). Pikassilla kraav, millesse juhitakse Soosaare III

mäeeraldise kuivendusvesi, möödub 0,1 km kagu poolt.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ei ole mäeeraldisel kaitsealuseid taime- ja

loomaliike. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kattub Soosaare III mäeeraldis täies

mahus rohevõrgustikuga. Taotletav mäeeraldis külgneb kohati II kaitsekategooriasse kuuluva

metsise (Tetrao urogallus , EELIS kood KLO9123900) ja laanerähni (Picoides tridactylus,

EELIS kood KLO9128998) ning III kaitsekategooriasse kuuluva laanepüü (Tetrastes bonasia ,

EELIS kood KLO9129004) leiukohtadega. Kaitstavatest seeneliikidest jääb Soosaare

turbatootmisala kinnistust ligikaudu 200 m kaugusele I kaitsekategooriasse kuuluva limatünniku

(Sarcosoma globosum, EELIS kood KLO9600840) leiukoht. Turbatootmisalast ligikaudu 850 m

7(34)

kaugusele jääb Soosaare kanakulli püsielupaik (EELIS kood KLO3000715).

Soosaare III turbatootmisala teenindusmaaga piirneb põhjasuunast Alam-Pedja loodus- ja

linnuala (EE0080374), mis on arvatud Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Seetõttu viidi KMH

aruande koostamise käigus läbi ka Natura asjakohane hindamine.

Soosaare III turbatootmisala ümbruskond on küllaltki hõredalt asustatud, eriti mäeeraldisest

põhja- ja idasuunda jäävad alad. Mäeeraldisest lääne- ja lõunasuunda jäävad kõrgemad alad on

valdavalt põllumajanduslikus kasutuses ning tihedamalt asustatud. Soosaare III

turbatootmisalale lähimad elamud jäävad ligikaudu 120 m kaugusele (lähim majapidamine asub

Järtsaare külas asuvas Riiska kinnistul katastritunnusega 32801:001:0327). Turbatootmisala

ligipääsuteega piirneval Saare kinnistul (katastritunnus 32801:001:0211; õueala taotletavast

mäeeraldisest 175 m kaugusel) elanikke ei ole.

2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning

menetlusosaliste teavitamine

KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud

seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise

taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras v.a loa omaja andmete muutmisel või §

59 lg 5 sätestatud juhtudel, kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa

muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud

menetluse läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks.

Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes

eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid.

Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest 24.09.2020 kirjaga nr DM-110133-3 ning

küsis Viljandi Vallavalitsuselt (edaspidi ka kohaliku omavalitsuse üksus) 30.11.2020 kirjaga nr

DM-110133-8 arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS §

49 lg 6). Viljandi Vallavalitsus (Viljandi Vallavolikogu 26.06.2019 määruse nr 77

„Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud

küsimuste lahendamise volitamine“ § 4 kohaselt on MaaPS § 49 lõikes 6 sätestatud küsimuse

lahendamine volitatud Viljandi Vallavalitsusele) nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37

(registreeritud KOTKAS-s 21.01.2021 nr DM-110133-10 all) Soosaare III turbatootmisala

keskkonnaloa nr VILM-029 muutmisega tingimusi esitamata.

Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 25.09.2020 väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest 24.09.2020 kirjaga nr

DM-110133-3 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata,

kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii

väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuna taotlusele algatati KMH,

siis KMH menetluse käigus toimus avalikustamine maakondlikus ajalehes Sakala.

Kuni loa muutmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse

8(34)

kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid ei

laekunud.

Keskkonnaamet tegi eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui

menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes

vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised

ei esitanud tähtaja jooksul selle suhtes vastuväiteid.

Loa andja teavitas 06.05.2026 loa muutmise otsuse ja loa eelnõu valmimisest ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks

ja arvamuste/vastuväidete esitamiseks (06.05.2026 kiri nr DM-110133-37; HMS § 48 lg 1 ja 2,

§ 49 lg 1, KeÜS § 47 lg 2, § 48 lg 1, 3 ja 4), määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise

võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Loa andja avalikustas keskkonnaloa taotluse kohta

antava haldusakti eelnõu teate maakondlikus ajalehes Sakala kuupäeval 08.05.2026 (KeÜS § 47

lg 6).

Eelnõude avalikustamise käigus teavitas Riigimetsa Majandamise Keskus 14.05.2026 kirjaga nr

3-1.1/2023/4342 (registreeritud KOTKAS-s 14.05.2026 numbriga DM-110133-39), et nõustub

keskkonnaloa muutmise eelnõuga. Maa- ja Ruumiamet teatas 18.05.2026 kirjaga nr 6.2-2/16475

(registreeritud KOTKAS-s 18.05.2026 numbriga DM-110133-41), et täiendavaid ettepanekuid

eelnõudele ei ole.

Vastavalt HMS § 40 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited. Keskkonnaamet küsis Aktsiaseltsilt Kraver 06.05.2026 kirjaga nr DM-110133-37

arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul

kirja saatmisest, hiljemalt kuupäevaks 21.05.2026.

Aktsiaselts Kraver esitas 14.05.2026 kirjaga nr 2-40/24-15 (registreeritud KOTKAS-s

15.05.2026 numbriga DM-110133-40) arvamuse ja vastuväite eelnõule. Ettepanekuga

arvestamist või mittearvestamist on pikemalt käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.4.

2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2).

Keskkonnaamet andis kavandatud tegevusele eelhinnangu ja kaalus KMH vajalikkust (KeHJS §

6 lg 21), kuna tegemist on üle 150 ha suurusel alal turba kaevandamise loa taotlusega.

Eelhinnanguga selgitati, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise

keskkonnamõju või mitte ning otsustati KMH algatada 05.07.2023 kirjaga nr DM-110133-32

(KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4).

Keskkonnaamet tunnistas 19.01.2026 kirjaga nr 6-3/25/14237-21 Soosaare III turbatootmisala

keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju hindamise aruande

9(34)

nõuetele vastavaks.

Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.)

[1] Kohaldatud taotluste esitamise ajal kehtinud redaktsioone (01.04.2020 - 31.05.2020 ja

01.01.2026 - 28.02.2026)

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel

Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse

eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik

kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p

13). Keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise aluseks on ettevõtte 05.02.2026 esitatud taotlus nr

T-KL/1003963-2.

Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks

(MaaPS § 42 lg 1). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30

aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba

antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2).

Ettevõttel on luba vajalik ka vee erikasutuseks ja paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku

viimiseks. Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt kuivendusvee suublasse

juhtimiseks on Keskkonnaameti 31.12.2019 korraldusega nr 1-3/19/2499 "Vee erikasutusloa nr

L.VV/333858 andmine“ antud tähtajaliselt (kehtivusega 01.01.2020-28.12.2049) keskkonnaluba

nr L.VV/333858. KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või

tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. KeÜS § 6210 lg 2

sätestab, et enne 2020. aasta 1. jaanuari välja antud jäätmeloa, vee erikasutusloa, veeloa,

õhusaasteloa ja kaevandamisloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul KeÜS § 53 lg 3 alusel

kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks.

Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr VILM-029 kehtivusajaga

kuni 31.12.2057 annab ettevõttele Soosaare maardlas Soosaare III turbatootmisalal õiguse

alljärgnevaks:

maavara kaevandamine;

vee erikasutamine;

paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimine

Kinnistu kasutusõigus

Loa omajale kuuluvad kinnistud Raba (katastritunnus 32801:001:0161) ja Laukaraba

10(34)

(32801:001:0022). Tegevuskoha kolmas kinnistu, Soosaare turbatootmisala (katastritunnus

32801:002:0033) ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille

kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist.

3.1.1. Maavara kaevandamine

MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS

avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse maavara

kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades

MaaPS-i erisusi.

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet.

MaaPS § 49 lg 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale

taotluse.

MaaPS § 66 lg 2 p 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb

kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lg 1 kohaselt, kui kaevandamisloa

kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või

kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel

loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Turba kaevandamise lubade

kehtivust võib pikendada 30 aasta kaupa kuni kaevandatava maavara ammendumiseni.

Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra.

Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale

või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle

osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist

looduskaitseväärtust. Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala on kantud

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (määrus nr 87) §-s 1 nimetatud

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kaevandamiseks lubatud turbaalasid on piiratud

koguses ja seetõttu on maavara kaevandamisel oluline väljata võimalikult suur protsent

kinnitatud aktiivsest tarbevarust eelkõige kaevandamiseks juba avatud aladelt. Turba

kaevandamine lähtub säästva arengu seadusest, mis ei luba turba kaevandamist üle aastase

juurdekasvu. Sellest nõudest tingituna on määratud ka turbakaevandamise kvoodid, millede

järgimine tagab turbavaru jätkuvuse järgnevatele põlvkondadele. Soosaare III turbatootmisala

aastane maksimaalne lubatud kaevandamismaht on 23 tuh t. Eeltoodu alusel on otstarbekas

Soosaare III turbatootmisalal kaevandamisega jätkata ja keskkonnaloa pikendamine 30 aasta

võrra on põhjendatud, vältimaks uute alade avamise vajadust.

MaaPS § 67 lg 4 sätestab, et turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb

lisada markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud

varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist. Aktsiaselts Kraver

tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER 2019. aastal Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu

11(34)

mäeeraldise piires oleva jääkvaru koguse määramiseks. Töö tehti vastavuses majandus- ja

taristuministri 03.05.2019 määrusega nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja

kord“ ning esimese etapina kontrolliti turba lamami kõrgusandmeid mäeeraldise alale jäävas

1985. aasta detailuuringu 18-s sondeerimispunktis. Kuna kontrollsondeerimisel saadud lamami

kõrgusandmete keskmine erinevus oli üle 10 sentimeetri (täpsemalt üle 1,17 m), mis näitas, et

varasema uuringu turbalasundi lamamit ei saanud kasutada, tehti mäeeraldise alal maavara

geoloogilise uuringu korras tarbevarule kehtestatud tihedusega uus sondeerimine, võeti proovid

jääklasundi loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks ning arvutati mäeeraldise

jääkvaru kogus. Töö on vormistatud Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala

jääkvaru uuringu aruandena (varu seisuga 30.09.2019), mis on kättesaadav Eesti

Geoloogiafondist (EGF 9359).

KeÜS § 41 lg 4 alusel antakse üks keskkonnaluba, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või

tehnoloogiliselt seotud. Aktsiaselts Kraver nõustus vee erikasutuse keskkonnaloa liitma maavara

kaevandamiseks antud keskkonnaloaga, kuivõrd tegevused on omavahel ruumiliselt ja

tehnoloogiliselt seotud. Ühtlasi lisatakse keskkonnaloale ka välisõhu eriosa.

MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse

arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab

oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet edastas

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse 30.11.2020 kirjaga

nr DM-110133-8 Viljandi Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 30.01.2021.

Viljandi Vallavalitsus nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37 keskkonnaloa muutmisega

tingimusi esitamata.

MaaPS § 50 lg 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise

käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole

jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lg 3 kohaselt peab taotluse

seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta.

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse seletuskirja

kohaselt kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. KMH aruandes on kirjeldatud, et turba tootmisel

lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja

realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või

uue taristu rajamiseks. Kuivendusvõrgustiku puhastamisel eemaldatud turba peenosakesed

vastavad kvaliteedilt hästilagunenud turbale. Kuivendusvõrgustikust väljatõstetud turbaheljum

planeeritakse õhukese kihina tootmisväljakutele ja segatakse pärast kuivamist toodangu hulka.

Jäätmeid võib tekkida masinate ja seadmete remondil ning hooldusel. Tootmismasinatega

seotud jäätmed (õline pinnas või turvas, vanad rehvid jms) kogutakse turbatootmisalalt kokku ja

toimetatakse hooldusplatsile ja sealt edasi jäätmehoidlasse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale

keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada või taotleda

keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa.

KeÜS § 42 lg 1 p 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse

eesmärgi ja põhjenduse. Taotluses on toodud, et Aktsiaselts Kraver on Eestis turba tootmisega

12(34)

tegutsev ettevõte, kes kaevandab turvast Soosaare turbamaardlas Soosaare I, II, III ja Tässi

turbatootmisala mäeeraldistel, kust kaevandatud turvast kasutatakse aianduses ja energeetikas.

Soosaare III turbatootmisalal kaevandamiseks antud maavara kaevandamise luba VILM-029

kehtib kuni 31.12.2027. a. Soosaare III turbatootmisalal viidi läbi jääkvaru uuring, mille

tulemused kinnitas Maa-amet 14.05.2020 korraldusega 1-17/20/1252. Ettevõte soovib viia

kaevandamisloa vastavusse keskkonnaregistris kinnitatud maavara plokkide ja kogustega ning

pikendada kaevandamisloa kehtivusaega 30 aasta võrra, kuna arvestades mäeeraldisega seotud

kaevandatava jääkvaru kogust ja loaga lubatud maksimaalset kaevandamise aastamäära (23

tuhat t), siis ei ole tootmisala ammendamine loa kehtivusaja jooksul võimalik. KMH aruandes

on lisaks selgitatud, et taotluse esitamise eesmärk on olemasoleva turbavaru ammendamine,

turbatootmisega seotud töökohtade säilitamine ja ala ammendumise järgne korrastamine

metsamaaks ja taastuvaks sooks.

06.05.2005 kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 36 alusel on kaevandamisloa vormilt

eemaldatud minimaalse aastatoodangu lahter. Turba kaevandamine sõltub suuresti ilmastikust ja

kõikidel aastatel ei pruugi olla võimalik kaevandada planeeritud mahus. Samuti ei ole

otstarbekas turvast aunadesse paigutada, kui sellele ei ole turgu. Seega ei ole nimetatud nõuet 20

aastat seadusandja enam vajalikuks pidanud ja Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloalt

eemaldatakse minimaalse aastatoodangu kogus 10 tuh t.

3.1.2. Vee erikasutus

3.1.2.1. Lubatav tegevus

Aktsiaselts Kraver omab keskkonnaluba nr L.VV/333858, mille liitmist taotletakse

kaevandamisloaga nr VILM-029. Ettevõtte vee erikasutus seisneb Soosaare I, Soosaare II ja

Soosaare III turbatootmisaladelt Viljandimaal Viljandi vallas Järtsaare külas asuvatelt Soosaare

I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt (mis asuvad Tipusoo (katastritunnus

32801:002:2206), Rabaääre (katastritunnus 32801:001:0008) Riiskasoo (katastritunnus

32801:002:2205), Soosaare turbatootmislaiendus (katastritunnus 32801:002:0001), Soosaare

turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033), Laukaraba (katastritunnus: 32801:001:0022)

ja Raba (katastritunnus: 32801:001:0161) kinnistutel), kuivendusvee (sademevee) juhtimiseks

suublasse viie väljalasuga.

Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisalade kuivendusvesi juhitakse Soosaare turbatootmisalade

väljalasu 1 (VI121) kaudu Liivassaare kraavi (EELIS kood VEE1035403).

Soosaare III turbatootmisalalt juhitakse sademevesi ära nelja väljalaskmega: Soosaare

turbatootmisalade väljalask 2 - Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5 (VI122-VI125)

Liivassaare kraavi (EELIS VEE1035403), Rebassaare kraavi (EELIS kood VEE1035402) ning

Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400). Väljalaskmete asukohad ja suubla on toodud

tabelis 1.

Tabel 1 . Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisalade väljalaskmete asukohad ning

suublad.

13(34)

Väljalask Kood Koordinadid Asukoht Suubla

1

Soosaare

turbatootmisalade

väljalask 1

VI121 X:6494067

Y:610218

Aimla metskond

77 (katastritunnus

32801:002:0034)

Liivassaare kraav

(VEE1035403)

2

Soosaare

turbatootmisalade

väljalask 2

VI122 X:6493849

Y:611079

Aimla metskond

77 (katastritunnus

32801:002:0034)

Liivassaare kraav

(VEE1035403)

3

Soosaare

turbatootmisalade

väljalask 3

VI123

X:6493105

Y:611462

Soosaare

turbatootmisala

(katastritunnus

32801:002:0033)

Rebassaare kraav

(VEE1035402)

4

Soosaare

turbatootmisalade

väljalask 4

VI124 X:6491812

Y:611259

Laukaraba

(katastritunnus

32801:001:0022)

Pikassilla kraav

(VEE1035400)

5

Soosaare

turbatootmisalade

väljalask 5

VI125

X:6491973

Y:610271

Soosaare

turbatootmisala

(katastritunnus

32801:001:0059)

Pikassilla kraav

(VEE1035400)

Korralduse otsustava osa punkt 1.3 annab õiguse turbatööstusmaalt sademevee suublasse

juhtimiseks (VeeS § 187 p 6).

3.1.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse

VeeS § 2 lg 2 koostoimes KeÜS § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba.

Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse

territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse

risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6).

Ettevõte juhib turbatööstusmaalt viie väljalasuga kuivendusvett suublasse (tabel 1). Soosaare I,

Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt kuivendusvee suublasse juhtimiseks on

Keskkonnaameti 31.12.2019 korraldusega nr 1-3/19/2499 "Vee erikasutusloa nr L.VV/333858

andmine“ antud tähtajaliselt (kehtivusega 01.01.2020-28.12.2049) keskkonnaluba nr

L.VV/333858.

Aktsiaselts Kraver omab Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisaladel keskkonnalube VILM-067

(kehtivusega 01.07.2005–28.12.2049) ning VILM-067 (kehtivusega 22.01.2015–21.01.2045).

Arvestades, et Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisalade sademevesi juhitakse ära

Soosaare turbatootmisalade väljalaskme nr 1 kaudu (kood VI121), määratakse nimetatud

väljalaskme kehtivuse lõpptähtajaks 2049. aasta, lähtudes seotud keskkonnalubade

kehtivusajast.

Soosaare III turbatootmisalaga seotud sademevee väljalaskmed on Soosaare turbatootmisalade

väljalask 2- 5 (kood VI122-VI125), nende kehtivuse tähtsajaks on 2027 aasta. Veeluba nr

L.VV/333858 liidetakse maavaraloaga nr VILM-029. Keskkonnaluba soovitakse pikendada 30

aasta võrra. Arvestades eelnevat eemaldab Keskkonnaamet tabelist V17 punkti 7 „ Vee

14(34)

erikasutusõigus erinevatel väljalaskudel määratakse loas sõltuvalt vastava maavara

kaevandamise loa kehtivusest. Peale 2027.aastat vee erikasutusõiguse jätkumiseks Soosaare

turbatootmisalade väljalaskudel nr 2-5 (VI122 -VI125) tuleb esitada loa muutmise taotlus“.

Koos sellega eemaldab ka loa juures kohustuse esitada muutmise taotlus väljalaskude VI122-

VI125 vee erikasutuseks peale 2027 aasta.

VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett,

maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat

vett.

VeeS § 130 lg 2 (jõustus 01.10.2019) alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga

määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe

piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud

saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu

põhjal. Turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata lisaks § 7

lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused koos vastava

seirekohustusega.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS

§ 129 lg 4). Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida

sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis

kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie),

välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi

ületada 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1). Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad turbakaevandusest

ärajuhitavale sademeveele § 7 lg 1 nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, Püld – 1 mg/l,

Nüld – 45 mg/l).

Kõikidele väljalaskudele määratavad saastenäitajate piirväärtused on seega järgnevad:

BHT7 15 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused (süsivesinikud C10-C40) 5 mg/l, üldfosfor 1

mg/l, üldlämmastik 45 mg/l.

Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt ärajuhitavas sademevees mõõdetud

näitajate väärtused ei ole ületanud (2020-2025) keskkonnaloaga kehtestatud saasteainete

piirväärtuseid.

Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee aasta keskmine arvutuslik kogus on esitatud tabelis

2. Kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi kujuneb peamiselt sademete ning lume sulamisest,

sõltub veehulkade kõikumine otseselt sademete hulgast ja valitsevatest ilmastikutingimustest.

Sellest tulenevalt sätestatakse keskkonnaloas üksnes aastane lubatud vooluhulk.

Tabel 2. Taotluse kohaselt suublasse juhitava kuivendusvee kogused väljalaskmete kaupa.

15(34)

Nimetus Suubla Ööpäevas m3 Kvartalis m3 Aastas m3

1 Soosaare turbatootmisalade

väljalask 1 (VI121)

Liivassaare

kraav

(VEE1035403)

1 128

101 550

406 200

2 Soosaare turbatootmisalade

väljalask 2 (VI122)

Liivassaare

kraav

(VEE1035403)

684

61 517

246 068

3 Soosaare turbatootmisalade

väljalask 3 (VI123)

Rebassaare

kraav

(VEE1035402)

309

27 773

111 092

4 Soosaare turbatootmisalade

väljalask 4 (VI124)

Pikassilla

kraav

(VEE1035400)

259

23 327

93 308

5 Soosaare turbatootmisalade

väljalask 5 (VI125)

Pikassilla

kraav

(VEE1035400)

155

13 942

55 768

Suublasse juhitav kuivendusvesi läbib enne ärajuhtimist mehaanilise puhastuse settebasseinides,

kus toimub heljumi eraldumine. Täiendav heljumi settimine toimub ka kogujakraavides.

Settebasseine tuleb pidevalt puhastada (vähemalt üks kord aastas). Puhastustööde läbiviimisel

tuleb eelistada perioodi, mil vooluveehulk on minimaalne, et tagada tööde maksimaalne

efektiivsus ning sette eemaldamise tulemuslikkus. Keskkonnaloas nr L.VV/333858 on seatud

tabelis V16 tingimus, et kui suublasse juhitav kuivendusvesi ei vasta loa nõuetele, rajada

puuduvad settebasseinid viivitamatult. Väljalaskmete Soosaare turbatootmisalade väljalask 4-5

(VI124 ja VI125) juures puuduvad käesoleval hetkel settebasseinid. Seega Keskkonnaamet jätab

nimetatud nõude kehtima ka lubade liitmisel.

Tulenevalt eeltoodust tuleb edaspidi tagada suublasse juhitava vee kvaliteedi pidev seire ning

normide ületamise korral tuleb viivitamata rajada puuduvad settebasseinid. Settebasseinid

peavad olema projekteeritud selliselt, et need mahutaks vajadusel võimalikult suure hulga

suurveeaegsest ja sademetejärgsest veekogusest ning võimaldaks seda eesvoolu juhtida

maksimaalselt pika aja jooksul, tagamaks eesvooluks oleva veekogu piisava vastupanuvõime ja

ühtlase veerežiimi.

Mäeeraldise teenindusmaal mäeeraldisest lääne suunas paikneb osaliselt Tüma-Türsa-Vissuvere

maaparandussüsteemi eesvool (21035400200400011M) ja vastav maaparandushoiuala

(2103540020030001) ning kirdes piirneb mäeeraldise teenindusmaaga Rebassaare

maaparanduse hoiuala (2103540020020003). Eesvoolu kvaliteeti ei ole lubatud rikkuda.

Turbatootmisala kuivendamisel peab maaparandussüsteemi eesvool toimima maavara

kaevandamise ajal (sh kuivendusvõrkude rajamise ajal) kui ka pärast ala korrastamist (OÜ

Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4607). Põllumajandusameti tingimustega kooskõlastus vee

erikasutusele on antud 09.10.2019 kirjas nr 14.2-1/23548 (Keskkonnaametis registreeritud

09.09.2019 kandena nr 14-6/19/599-2). Tingimustena oli lisatud keskkonnaloale nr

L.VV/333858 tabelisse V16 järgmine nõude: Loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-3

(VI121-VI123) suublaks olevate maaparandussüsteemide seisundit ning vajadusel leppida kokku

maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. Kuna Liivassaare ja Rebassaare

16(34)

kraavid suubuvad Pikassilla kraavi, mis toimib maaparandussüsteemi eesvooluna ning kuhu

juhitakse kogu nimetatud alade kuivendusvesi, ajakohastab Keskkonnaamet antud nõuet

järgmiselt: loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-5 (VI121-VI125) suublaks oleva

maaparandussüsteemi seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga

hoiutööde hüvitamine.

Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse.

Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed,

tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste

mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad

nõuded ja/või täiendavad tingimused.

3.1.2.3. Proovivõtu- ja analüüsinõuded

Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee

proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1).

Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas.

Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata

proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta

proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist

tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kuivendusvee väljalaskme proovi võtmise sageduseks

määratakse üks kord poolaastas, kui on turbatootmise aktiivne periood.

Kõikide reostusnäitajate (BHT7, heljum, üldfosfor, üldlämmastik, naftasaadused (süsivesinikud

C10-C40)) seiret tuleb teostada üks kord poolaastas II ja III kvartalis.

Soosetete vesi on looduslikult madala pH väärtusega, mistõttu sellele piirväärtuste kehtestamine

ei ole asjakohane. Siiski, kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt

sademeveest, siis selle pH on üldjuhul >6. Madalamad pH väärtused võivad esineda madala

veeseisu ajal (vihmavee osakaal väiksem tavapärasest) või vahetult pärast kraavide

kaevamist/puhastamist. Keskkonnaamet määrab pH seire tabelisse V7, kuna turbatootmisaladelt

suublasse juhitavas vees võib pH olla tavapärasest happelisem.

Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61

§ 14 lg 2).

Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS §

236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6).

Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina

(määrus nr 61 § 14 lg 8). Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov,

kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määruse nr 61 § 14 lg 9).

Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee,

vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate

ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise,

17(34)

veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire,

keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2).

Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema

atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt,

kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid

ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad

proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi,

atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad,

proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse

vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole

nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab

proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja

tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2).

Sademevee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s.

Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb

keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel

algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid.

Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks

tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid.

3.1.2.4. Kaalutlused veemajanduskava rakendamise ning suubla seire kehtestamise osas

Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt sademevee (kuivendusvee) juhitakse kuivendusvett

Rebassaare, Liivassaare ning Pikassilla kraavi. Liivassaare ning Rebassaare kraavid suubuvad

Pikassilla kraavi. Pikkasilla kraavi suublaks on Põltsamaa jõgi (VEE1030000).

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm

lisadega“ (2022-2027) on kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

(edaspidi VMK).

Põltsamaa jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19

"Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise

kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja

pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr

19) lisas 1 vooluveekogumid Põltsamaa lähtest Ilmandu jõeni (1030000_1), Põltsamaa Ilmandu

jõest Päinurme jõeni (1030000_2 ) ning Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni (1030000_3).

Turbatootmisala kuivendusveed jõuavad Põltsamaa jõkke täpsemalt vooluveekogumisse

Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni (1030000_3, lühinimetus Põltsamaa_3). VMK-s on 2019.

aasta andmetel pinnaveekogumi Põltsamaa_3 koondseisund kesine. Veemajanduskomisjonile

esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. a vahehinnangu kohta

18(34)

„Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja

keemilise seisundi 2024.a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Põltsamaa_3 (1030000_3)

koondseisund 2024. aastal halb. Halb seisund on tingitud paisude mõjust ning elustikus

esinevast suurenenud elavhõbeda (Hg) sisaldusest. VMK meetmeprogrammi kohaselt on

veekogumi olulisteks koormusteguriteks põllumajandus ning põllumaa kuivendus.

VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate

maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit.

VeeS § 32 lõike 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas

tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata

veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. VeeS § 129 lõike 5 ja määruse nr

61 § 10 lõike 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas.

Liivassaare ja Rebassaare kraavid suubuvad Pikassilla kraavi, mis suubub ~2,1 km allavoolu

turbatootmisala väljalaskudest Põltsamaa jõkke. Vastavalt „Soosaare III turbatootmisala

keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ KMH aruandele

Soosaare III turbatootmisala kuivendusvesi moodustab seega keskmiselt ~0,2% Põltsamaa jõe

vooluhulgast, suvisel perioodil maksimaalselt ~0,6%. Seega on Soosaare III turbatootmisala

mõju Põltsamaa jõe veerežiimile väike.

Alates 2020. aastast esitatud väljalaskme omaseire tulemused on vastanud loas kehtestatud

piirväärtustele. Eesti Keskkonnauuringute keskuse „Jõgede seire 2024.a“ aruande tabeli 3.44

„Põltsamaa jõgi (1030000_3)“ andmetel on Põltsamaa jõe kolmanda kogumi koondseisund on

halb (kesine ökoloogiline seisundiklass ja halb keemiline seisundiklass). Halba seisundit

põhjustas piirväärtust ületanud elavhõbe elustikus ning AMPA (aminometüülfosfoonhape)

piirväärtuse ületamine vees. Tuginedes füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste

kvaliteedinäitajatele (aruande tabel 129) oli seisund „väga hea“ kuni „hea“ kvaliteediklassis,

seega ei määrata loas suublaseire kohustust. Veebruaris ja aprillis 2024 olid üldlämmastiku

(Nüld) sisaldused kesises ökoloogilises seisundiklassis (sisaldused vastavalt 5.3 mg/l ja 4.0

mg/l), augustis ja oktoobris olid Nüld sisaldused heas seisundiklassis.

VeeS § 33 lõike 5 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku

kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. Reostusnäitajate mittevastavusel loas

kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa omajale rangemaid nõudeid ja/või

täiendavaid tingimusi. Eesvoolu suunatava vee kvaliteeti jälgitakse keskkonnaloas toodud

asukohtades ja sagedusel.

Täiendava suublaseire kohustuse kehtestamine Liivassaare, Rebassaare ja Pikassilla kraavide

osas ei ole põhjendatud. Nimetatud kraavide vooluhulk kujuneb valdavalt turbatootmisalalt ning

maaparandussüsteemidest pärineva vee koosmõjul, mistõttu puudub võimalus määrata

esinduslikku seirepunkti, mis võimaldaks usaldusväärselt eristada turbatootmisalast tulenevat

koormust muudest allikatest. Eeltoodust tulenevalt ei ole suublaseire teostamine Liivassaare,

Rebassaare ega Pikassilla kraavides asjakohane (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4607).

19(34)

Tegevusega ei tohi halvendada pinnaveekogumi seisundit. Juhul, kui seire tulemuste põhjal

selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Põltsamaa jõe seisund on loa

andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete määramist.

3.1.2.5. Keskkonnatasu rakendamine

Keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 31 lg 1 alusel on keskkonnatasu arvutamise kohustus

loodusvara kasutajal, saasteainete veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal. Saasteainete

heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse rakendatakse KeTS § 17. Arvutustes tuleb

lähtuda KeTS § 32 lg 6, mille kohaselt saastetasu arvutatakse mõõdetud või arvutatud

saasteainete koguste järgi. Saastetasu arvutamisel võetakse aluseks suublasse juhitud

saasteainete kogus, mis saadakse läbi kvartaalse tegeliku sademevee voolhulga ja suublasse

juhitud saasteainete kontsentratsiooni korrutise.

Isik esitab andmed suublasse juhitava vee kohta deklaratiivselt (KeTS § 333 lg 1).

Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17.

kuupäevaks keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka

juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud

Saastetasu ei nõuta, kui KeTS § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse

veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see

vesi vastab veeseaduse alusel KeTS § 17 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite

osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele.

KeTS § 32 lg 62 kohaselt juhul, kui keskkonnaloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse

juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse

saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise

aluseks olnud seiretulemuste alusel.

3.1.3. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimine

3.1.3.1. Lubatav tegevus

Ettevõtte põhitegevusalaks on turba tootmine. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt on

ettevõtte käitises heiteallikateks tootmisväljakud (turbatootmisala on jagatud 11

tootmisväljakuks). Soosaare III turbatootmisalal suunatakse välisõhku saasteaineid järgmistel

tegevustel: turba freesimine, freesitud kihi pööramine, turba kogumine (pneumaatiliselt),

aunatamine, laadimine väljaveoks. Soosaare III tootmisalal kaevandatakse freesturvast, mida

kogutakse vaakumkogujatega. Vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, mille projekteeritud

puhastusaste saasteainete osakesed, PM10 ja P2,5 osas on 70%.

AÕKS § 79 lg 3 sätestab majandustegevuse valdkondade ja nendest lähtuda võivate

keskkonnahäiringute eripärasid arvestades käitise tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

20(34)

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav keskkonnaluba.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt

ületab käitaja kõnealuse määruse lisas 1 nimetatud osakeste (PM-sum) künnikogust 1 tonni

aastas.

Keskkonnaloale kantakse AÕKS § 98 lg 3 kohaselt kõigist käitise tootmisterritooriumil

paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse

lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui

saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti,

kaasa arvatud andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta. Ettevõtte tegevusest

väljutatakse välisõhku keskkonnaloa nr VILM-029 tabelis A4. „Välisõhku väljutatavate

saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas“ nimetatud aineid nimetatud kogustes.

AÕKS § 89 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. AÕKS § 2 kohaselt kohaldatakse

keskkonnaloa taotluse menetlusele KeÜS 5. peatükki ja HMS sätteid, arvestades AÕKS-s

sätestatud erisusi. Määruse nr 56 § 20 lg 1 kohaselt on LHK projekt saasteloa taotluse ja loa

lahutamatu osa. LHK projektis on välja toodud tootmistegevuse ja heiteallika täpsemad

kirjeldused. Seetõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks käitaja tegevuse ja heiteallikate

kirjeldust keskkonnaloa muutmise korralduses täiendavalt välja tuua.

Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja LHK projekti vastavust keskkonnaministri

27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud

piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) ja keskkonnaministri

27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84).

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud Lakes Environmental AERMOD 13.

Nimetatud programm vastab määruse nr 84 nõuetele.

AÕKS § 94 lõike 2 kohaselt ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest

heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus

summaarselt ületada määrusega nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtusi väljaspool

tootmisterritooriumi. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja LHK projekti

vastavust määrusega nr 75 sätestatud õhukvaliteedi piirväärtustele. LHK projektis esitatud

saasteainete hajumisarvutuste kohaselt jäävad saastetasemed tootmisterritooriumil ja sellest

väljaspool alla kehtestatud piirväärtuste.

Arvutustulemused näitavad, et suurimat arvutuslikku õhukvaliteedi taset väljaspool

tootmisterritooriumi põhjustab saasteaine peened osakesed (PM10), mille maksimaalne

arvutuslik 24 tunni kontsentratsioon on 20 µg/m³ ehk 40% ÕPV24 ja ühe aasta kontsentratsioon

3,80 µg/m³ ehk 9,5% ÕPVa. Eriti peenete osakeste (PM2,5) maksimaalne arvutuslik ühe aasta

kontsentratsioon on 3,30 µg/m³ ehk 13,2% ÕPVa.

Taotletava keskkonnaloa heitkogustega on välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase

21(34)

väljaspool tootmisterritooriumi tagatud, seega saab Keskkonnaamet anda keskkonnaluba

paiksetest heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Määruse nr 56 § 31 kohaselt esitatakse LHK projektis andmed käitise tegevusega kaasneva

võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise.

Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks

lahustid, värvid) ei kasutata ning lõhnaainete esinemist ei ole ette näha.

Määruse nr 56 § 32 lg 1 kohaselt tuleb LHK projektis anda müra võimalikkuse esinemise

hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme

ületamist. Taotluse kohaselt on käitises müraallikateks tootmisväljakutel töötavad masinad,

mille müratasemed on võrreldavad põllumajandamisel tekkiva müratasemega. Tootmistegevus

toimub esmaspäevast reedeni kellaaegadel 8:00 kuni 22:00. Esitatud müratasemete

modelleerimise kohaselt jääb päevane hinnatud müratase lähimatel müratundlikel aladel alla 40

dB. Tulenevalt taotlusest on käitisele lähimatel müratundlikel aladel täidetud keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirväärtuse (päeva müra

piirväärtus 60 dB) nõuded.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et loa andmise taotluse menetluse käigus ei tuvastanud loa

andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜS-i, AÕKS-i ja muude sellest tulenevate

alamate õigusaktidega, saab loa andja anda loa taotletavas mahus.

3.2. Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine

3.2.1. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav

tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse

loa taotluse puhul esineb õigusaktides sätestatud loa muutmisest keeldumise aluseid.

Loa andjale teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2,

MaaPS § 55).

- tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1).

- tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). KMH aruande järeldus oli, et

Soosaare III turbatootmisalal on turba tootmine võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui

jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi. Kavandataval tegevusel on oluline

rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid selleks, et vältida või minimeerida kavandatava

tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.

- tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud

(KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1).

- Kohaliku omavalitsuse üksus nõustus keskkonnaloa muutmisega tingimusi esitamata (MaaPS

§ 55 lg 2 p 11). Loa muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamisel on kohaliku omavalitsuse

22(34)

üksusel soovi korral võimalik täiendavalt ettepanekuid ja vastuväiteid esitada.

- tehtavad tööd ei mõjuta kaitstavat loodusobjekti oluliselt ebasoodsalt (MaaPS § 55 lg 2 p 12).

KMH aruande järeldus oli, et Soosaare III turbatootmisalal on turba tootmine võimalik

minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi.

Kavandataval tegevusel on oluline rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid selleks, et

vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset

keskkonnamõju.

- taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise

nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 25.05.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1).

- maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve

määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Kinnistute Soosaare

turbatootmisala, Raba ja Laukaraba sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%.

- MaaPS § 55 lg 2 p-s 1-9 ja lg 3 p-s 2-3 toodud asjaolusid Soosaare III turbatootmisala

mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud

punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda.

3.2.2. Eraldi on pikemalt käsitletud MaaPS § 55 lg 2 p-s 10 ja KeÜS § 52 lg 1 p-s 7 sätestatud

keeldumise aluseid. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud,

mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lg 2 p 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid

häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida

kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lg 1 p 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata

ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusostarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus

pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid

mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga

varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee

säilitamine ja süsiniku sidumine.

Keskkonnakaitseloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks

kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju

ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud

turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju.

Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja

Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide

teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises

lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba

kaevandamisele. Keskkonnaametile esitatud taotluse kohaselt kaevandatavat turvast ei plaanita

kasutada ainult energeetikasektoris energia saamise eesmärgil. Seega liigitub antud juhul

tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse (tuntud ka kui LULUCF

sektorisse).

Loa andja hindas taotletava tegevuse tõttu ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat kulu ning

23(34)

seda, mis on taotluse kohaselt maavara kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus parimate

teadmiste järgi seisuga 28.01.2025. Keskkonnaameti ökosüsteemide hindamise juhendis on

detailsemalt kirjeldatud ka seost ökosüsteemiteenuste väärtuste arvestamise metoodikaga.

Lühidalt välja tuues: ELME2 (ELME on lühend Keskkonnaagentuuri projektile „Elurikkuse

sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks,

prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”) raames hinnati ja

kaardistati 22 erineva ökosüsteemiteenuse ehk looduse hüve paiknemine, kogused ja võimalusel

majanduslik (rahaline) väärtus. Turbakaevandamislubade andmise konteksti tarbeks valiti välja

need ELME2 raames hinnatud-kaardistatud ja asjakohased teenused, millele turba

kaevandamine eeldatavalt kahju teeb. Kasutati kõigi kolme peamise ökosüsteemiteenuse klassi –

reguleerivad ja säilitavad, varustavad ning kultuuriteenused – hüvesid. Valiti seitse teenust:

globaalne kliimaregulatsioon, veevoogude reguleerimine, elupaikade pakkumine, lokaalne

kliimaregulatsioon, loodusannid- jõhvikad, loodusturism ja virgestusväärtus.

Turbaaladel valitud seitsmest olulisest ökosüsteemiteenusest omavad majandusliku väärtuse

hindamise indikaatorit viis. Seetõttu loodi tööriista sisendiks kaks erinevat kuumkohtade kaarti:

rahalist väljavõtet võimaldava viie teenuse majandusliku väärtuse kiht ning detailsem, skaalale

0-5 standardiseeritud seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht. Viie teenuse rahalise

väärtuse kihi loomiseks liideti kokku globaalse kliimaregulatsiooni, veevoogude reguleerimise,

jõhvikate, loodusturismi ja virgestusväärtuse majanduslikku väärtust kirjeldavad kihid. Seitsme

teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht koosneb juba nimetatud viiest hüvest ning lisaks on

arvestatud ka elupaiga- ja lokaalse kliimaregulatsiooni hüvedega. Seitsme teenuse

biofüüsikaliste väärtuste kihi loomisel tuli arvestada, et kõik ökosüsteemiteenused on hinnatud

ja kaardistatud vastavalt konkreetsele hüvele asjakohasele metoodikale, mistõttu on kõikide

hüvede kihid erinevas skaalas ja eri ühikutega.

Võimaldamaks hüvede väärtuste liitmist üheks nn kuumkohtade ehk ökoloogiliselt

väärtuslikumate ja vähemväärtuslike kohtade kihiks, standardiseeriti kasutatud kihid ühtsele

skaalale 0-5. Eelnevalt logaritmiti mulla orgaanilise süsiniku kaardi väärtused normaaljaotusele

vastavaks. Seejärel liideti kihid kokku ning standardiseeriti veelkord skaalale 0-5. Huvipakkuva

ala keskmine teenuste väärtus ümardatud lähima täisarvuni määrab seisundiklassi.

Analüüsi tulemusena selgus, et mudelarvutuses seitsme standardiseeritud teenuse keskväärtuses

jäi Soosaare III turbatootmisala seisundiklassi nr 2 (täpne nr 2,2), mille alusel liigitatakse see

ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellisel juhul rahaline kasu peab olema võrdväärne

ökoloogilise kahjuga või seda ületama.

Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 41 686 630 eurot. Taotluse

kohaselt oli kaevandatava vähelagunenud turba kogus 760 tuh t ja hästilagunenud turba kogus

823 tuhat tonni (seisuga 30.09.2019). Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse

põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides ning seega üldist panust toidu

julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis

valminud turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 04.09.2024, siis lisandväärtus Eestis

tonni kaevandatud turba kohta võiks olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava

turba kogust, siis saadi potentsiaalseks lisandväärtuseks selle kaevandamisel 73 451 200 eurot.

24(34)

Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui loa alusel kavandatava tegevuse

käigus kasutatakse loodusvarasid ebaotstarbekalt või põhjustatakse loodusvarade seisundi olulist

halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet

(MaaPS § 55 lg 1 koosmõjus KeÜS § 52 lg 1 p 7). Keskkonnaameti hinnangul kaevandamisel

saadav eeldatav lisandväärtus on suurem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba

kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud, siis

kaalutluse tulemusel leiti, et loodusvara kasutus on otstarbekas ja säästlik ning

sellest kaalutlusest lähtuvalt loa muutmiseks keeldumise alust ei esine.

Vastavalt ka strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud

eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud

maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku

informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.

Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on

keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine.

3.2.3. Mõju kliimale

Soosaare III turbatootmisala KMH aruandes on käsitletud mõju kliimale järgmiselt.

Turbatootmisaladega seotud heited raporteeritakse rahvusvahelises kliimaaruandluses LULUCF

sektori märgalade kategoorias. Tulenevalt LULUCFi määrusest (EL) 2018/841 on Euroopa Liit

seadnud üldeesmärgi saavutada LULUCFi sektoris 2030. aastaks netosidumine 310 miljonit

tonni CO2 ekv ning Eesti riiklik eesmärk on LULUCF sektoris 2030. aastaks suurendada

sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekv võrra baasperioodi (2016–2018) keskmisega

võrreldes.

Käesoleval juhul on tegu olemasoleva tegevuse jätkumisega, mille emissioonid (nii on- kui off-

site emissioonid) sisalduvad juba olemasolevas kliimaaruandluses ja aastaste emissioonide

suurenemist ei planeerita. Siiski moodustavad kavandatava tegevusega kaasnevad arvutuslikud

kasvuhoonegaaside heited olulise osa nii turbasektori aastastest heidetest kui ka aastaks 2035

planeeritud Eesti kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemest.

Peamiseks leevendusmeetmeks turbatootmisala puhul on oluline etapiviisiline turbatootmisala

korrastamine väljakute ammendamise järgselt, mis vähendab ala on-site heidet. Arvutuslikku

off-site heidet on võimalik vähendada vaid toodetavate turbakoguste vähendamisega.

Kasvuhoonegaaside vähenemise prognooside tegemisel tuleb arvestada erinevate riskidega (sh

majanduslikud, poliitilised), mis võivad kaasneda kliimaneutraalsuse poole liikumisega.

Soosaare III turbatootmisala töötamisele nagu ka kõikidele majandussektoritele tervikuna, võib

edaspidi olla vajalik seada täiendavaid keskkonnatingimusi, mis tehnoloogianeutraalselt

arvestavad kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke sh ajalist mõõdet (nt kehtestades

keskkonnalubadega summaarse lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vastavalt riiklikele vahe-

eesmärkidele).

25(34)

Kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava

teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Selleks on aegsasti

vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste

jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. KMH aruande koostamise ajaks ei ole

turbatootmise sektorile kehtestatud sektoripõhist etapiviisilist heitkoguste vähendamise kava.

Heitekoguste kontrollimise üldised kliimaeesmärgid ei sea arendustele piiranguid jäiga arvulise

normina, sest niisuguste eesmärkide saavutamine ei sõltu vaid kavandatavast käitisest, vaid väga

paljude tegevuste koosmõjust. Sektori- või käitisepõhiste konkreetsete arvuliste normide

määramine on poliitiliste valikute küsimus.

Eesti on ühinenud rahvusvaheliste lepetega, et vähendada KHG emissiooni ja muuta tootmine

keskkonnasõbralikumaks. Eestis tegutsevate turbatootjate andmetel võib soodsatel

ilmastikuoludel planeerida turba toodanguks ligikaudu 150 - 200 t hektari kohta aastas

(ligikaudu 1000 m3 kaaluga 150 - 200 kg m3). Seega võiks Soosaare III 192,06 ha suuruselt

mäeeraldiselt olla optimaalne aastane toodang ligikaudu 28 kuni 39 tuh t aastas, samas kui

kehtivas loas on aastane tootmise maht on 23 tuh t, mida piirab Viljandi maakonna turba

kaevandamise aastamäär (vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrusele nr 150 „Turba

kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“). Kui ilmastikuolud seda

võimaldavad, on maksimaalse mahu määras turvast tootes võimalik kiiremalt maavaravaru

ammendada ja ala varem korrastada.

Keskkonnaameti seisukoht

21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve

hulk turbaaladest. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste

tulemusena uute turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine

aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele.

Ökosüsteemide hindamise juhendis on LULUCF eesmärke arvesse võetud kliimaregulatsiooni

ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu. Kaalutluse

põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni

ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on

ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida

loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks. Kuna

Soosaare maardla o n inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Soosaare III

turbatootmisalal turba tootmisega jätkamine põhjendatud nii kohaliku piirkonna

sotsiaalmajandusliku arengu kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. Lisaks on juba

kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud turbaalade lõpuni kaevandamisega võimalik vähendada

kasvuhoonegaaside heitkoguseid, sest uusi turbaalasid ei avata - mida täielikumalt kasutatakse

turbavarusid juba kasutusel olevatel aladel, seda vähem vajatakse turba tootmiseks uut pinda ja

seda rohkem jääb soid looduslikku või looduslähedasse seisundisse.

3.3. Kõrvaltingimuste seadmine

26(34)

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti

hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine

(HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine

tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on

haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja

kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema

muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab

haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas

volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt

märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse

kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva

keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise

teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt

kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele.

3.3.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused

Viljandi Vallavalitsus nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37 Soosaare III turbatootmisala

keskkonnaloa nr VILM-029 muutmisega tingimusi esitamata.

Kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju

hindamise menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul KeHJS §

22 lg 7 kohase teate kättesaamisest arvates. Nimetatud teade edastati Viljandi Vallavalitsusele

20.01.2026 kirjaga nr 6-3/25/14237-22. Täiendavat arvamust kohaliku omavalitsuse üksus ei

esitanud.

Keskkonnaloa muutmise täiendatud taotlus ja korralduse ning loa eelnõud edastati Viljandi

Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 06.05.2026 kirjaga nr DM-110133-38.

Viljandi Vallavalitsus määratud tähtajaks (hiljemalt 21.05.2026) arvamust ei esitanud.

3.3.2. Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud keskkonnameetmed

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale

ning inimeste tervisele, heaolule ja varale. Aruande lõppjäreldusena leiti, et tegevusega

kaasnevaid mõjusid on võimalik vältida ja vähendada, rakendades järgnevaid leevendavaid

meetmeid.

1. Vesi

1 . 1 . Reostuse vältimiseks tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada

mäeeraldise teenindusmaal oleval hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb

veenduda nende korrasolekus.

27(34)

1.2. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi setitamine settebasseinides enne eesvooludesse

juhtimist. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas.

Settebasseinid peavad olema vähemalt sügavusega 1,5 m ning vähemalt ühe lauge nõlvaga

(kuni 25°), et vältida loomade lõksu jäämist.

1.3. Kui ümbruskonna kaevude seire tuvastab pikaajalised negatiivsed muutused veetasemes või

-kvaliteedis või kui ümbruskonna kaevuomanik edastab vastava pretensioon, tuleb teostada

hüdrogeoloogiline ekspertiis. Kui muutus on põhjustatud turbatootmisest, tuleb arendajal

kinnistul veevarustus või selle kvaliteet taastada.

1.4. Seirata kord aastas kolmes lähimas ümbruskonna kaevus suvise madalvee aegset veetaset

ning kord kolme aasta jooksul kaevuvee pH, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi ja

nitriti sisaldus. Antud kolm kaevu asuvad Eessaare (32801:001:0501), Kooli (32801:001:0950,

võib asendada ka Kalda: 32801:001:0099 kinnistuga) ning Rebassaare (32801:002:0480)

kinnistutel.

2. Välisõhk

2.1. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika,

mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras.

2.2. Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses.

2.3. Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja

laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist

ühiskasutatavatele teedele aitab takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste

katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine.

2.4. Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel.

2.5. Õhku paisatavaks osakeste summaarseks heitkoguseks taotletavalt Soosaare III

turbatootmisalalt on 2,122 t/a. Eelnevast tulenevalt ületatakse keskkonnaministri määrusega nr

67 kehtestatud osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale

tegevusele on vajalik.

3. Looduskaitse

3 . 1 . Rebassaare metsise püsielupaigaga vahetult külgnevasse ossa mäeeraldist piiravast

kogujakraavist väljaspoole teenindusmaale tulekaitseriba turba tihendamine ja tihendatud

turbapinnasest veetõkkevalli rajamine.

3.2. Häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise püsielupaiga piirist

turbatootmisega seotud töid kuupäevadel 10.03-20.05.

3.3.3. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused ja leevendusmeetmed

3.3.3.1. Maapõu

Kehtivale keskkonnaloale nr VILM-029 on kantud üks kõrvaltingimus:

1. Vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul mõõdistada tootmisala ja täpsustada maavarade

jääkvarud.

28(34)

Ettevõte soovib kõrvaltingimuse loalt eemaldada. Keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr 22

§ 3 lõige 6 sätestab, et kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud turba kogus

mõõdistatakse ja arvutatakse üks kord maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul.

Markšeidermõõdistamine tuleb teha mitte varem kui viis aastat, kuid hiljemalt kolm aastat enne

keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist. Seega on keskkonnaloale seatud kõrvaltingimus vastusolus

kehtiva seadusega ning eemaldatakse loalt.

Kuna õigusakte võidakse muuta või kehtetuks tunnistada, ei ole põhjendatud neis esitatavaid

nõudeid määrata keskkonnaloa kõrvaltingimusteks. Seega ei lisata keskkonnaloale KMH

aruandes loetletud turba kaevandamise ohutusnõudeid, mis on sätestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrusega nr 172 "Kaevandamise ohutusnõuded". KMH

aruandes esitatud leevendusmeetmetest lisatakse maapõue eriossa kõrvaltingimused, mis on

kontrollitavad ning mille puhul pole tegemist kehtivatest õigusaktidest tulenevate

otsekohalduvate nõuetega.

KMH aruandes on kirjeldatud, et taotletava mäeeraldise teenindusmaaga piirneb II

kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao urogallus , KLO9123900) elupaik. Kavandatava tegevuse

mõju metsise elupaigale on eraldiseisva eksperthinnangu raames hinnanud Riina Põhjala (2022;

töö registreeritud KOTKAS-s 14.11.2022 numbriga DM-110133-21). Eksperthinnangu

andmetel on oluline säilitada mängupaigas praegused tingimused – säilitada mängu-, toitumis-,

puhke- ja ööbimisalad. Sealhulgas ei tohi suurendada kuivenduse mõju, tuleb vältida tuleb raieid

mängualal ning vahetult mänguala ümbruses ja Alam-Pedja looduskaitseala ühendusalal.

Eksperthinnangus on toodud, et häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses metsiseala

piirist turbatootmisega seotud töid kuupäevadel 10.03-20.05 ning Rebassaare metsisealaga

piirnevale tootmisala servaosas olemasolevale kogujakraavile tuleb ehitada turbast vettpidav

ekraan (tihendatud turbast vall), mis takistab vee äravoolu metsisealalt ja vähendab kuivenduse

mõju metsise elupaigale.

Vall tuleks rajada seitsme aasta jooksul eksperthinnangu valmimisest (s.o hiljemalt 2029), kuna

praegu on turbatootmisala maapind veel metsise mängualast kõrgemal, kuid aja jooksul

maapind alaneb, suurendades nii kuivenduse mõju, mida tuleb leevendada. Leevendusmeede

vähendab oluliselt turbatootmisala pikaajalise töötamisega kaasneva kuivenduse mõju metsise

elupaigale. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse ja metsise elupaiga

vahel säilitada teenindusmaal olev puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud.

Veetõkkevalli pinnasena on võimalik kasutada kraavide kaevamisel eemaldatud turvast, mis

tuleb tihendada, et tagada minimaalne veejuhtivus. Vall tuleb rajada mäeeraldise

teenindusmaale turbatootmisala mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale, nii et see

takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi.

Keskkonnaamet analüüsis valli ehitust ja tulekaitseriba tihendamist seonduvalt „Metsise ( Tetrao

urogallus) kaitse tegevuskavaga“ (2015). Viidatud tegevuskavas on kirjeldatud, et: „Pojad

kooruvad tavaliselt juuni esimesel poolel ning pesahülgajatena hakatakse kohe ise putukatest

toituma.“ Vall kavandatakse kraavi kaldale, kus taimestikku ei ole, küll aga on tulekaitseriba

taimestunud ja seetõttu võib seal pesitseda metsisekanu. Et ala vahetus läheduses saaksid kanad

29(34)

edukalt pesitsetud ja hiljem valli ehitamisel uue häiringu eest ohutult eemale liikuda, tuleb

valliehitus ja ka võimalik tulekaitseriba tihendamine teostada enne munemist või peale tibude

koorumist ehk väljaspool 10.03 - 20.06 perioodi. Lisaks kavandas Keskkonnaamet elupaiga

piirist 500 m raadiuses häiringute vältimise eesmärgil keelata turbatootmisega seotud tööd

ajavahemikul 10.03 - 20.06, mis arvestaks paremini metsise peamise pesitsusperioodiga.

Lähtuvalt Aktsiaseltsi Kraver vastuväitest (vt pt 3.4) hinnati metsise elupaiga piirist 500 m

raadiuses tööde tegemise keelamise ajaperioodi uuesti ning kaalutluste tulemusel piiratakse

tööaega siiski perioodil 10.03 - 20.05.

Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:

1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6

perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise

elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka

tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde

teostamise eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha

võtmiseks. Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja

tulekaitseriba tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06.

2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd

ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud.

3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise

elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05.

3.3.3.2. Vesi

Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) koostatud ja 22.03.2024

vastavaks tunnistatud KMH aruandele „Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-

029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ nähakse ette täiendava seire läbiviimine.

Veendumaks, et turbatootmine ei põhjusta muutusi piirkonna kaevude veetasemes või

kvaliteedis, tuleb seirata erinevates ilmakaartes turbatootmisalale lähimate salvkaevude

veetaset ja -kvaliteeti. Soosaare II turbatootmisala maavara kaevandamise loas (VILM-067) on

sätestatud nõue seirata kord aastas kolmes lähimas ümbruskonna kaevus suvise madalvee

aegset veetaset ning kord kolme aasta jooksul kaevuvee pH, oksüdeeritavus, hägusus,

ammooniumi, nitraadi ja nitriti sisaldus. Antud kolm kaevu asuvad Riiska (32801:001:0327),

Tõrvamäe (32801:001:0323) ja Tipu (89901:001:2048) kinnistutel. Sealne seire tagab, et on

kaetud Soosaare III turbatootmisalast itta jääv ilmakaar.

Täiendavalt tuleb samadel alustel nagu Soosaare II turbatootmisalal alustada põhjavee seiret

turbatootmisalast lõunas asuvates Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501) ja Kooli

(katastritunnus 32801:001:0950) kaevudes. Kooli kaevu võib asendada Kalda kinnistul

(katastritunnus 32801:001:0099) asuva kaevuga. Lisaks tuleb seire hõlmata turbatootmisalast

kirde suunas paiknevat Rebassaare talu kaevu (katastritunnus 32801:002:0480).

Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:

30(34)

1. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare

(katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare

talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks kord aastas suvise põhjavee madalseisu

perioodil (augustis).

2. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare

(katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare

talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate

osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), Hägusus (NHÜ), Ammoonium (NH4 +, mg/l),

nitraat (NO3-, mg/l), nitrit (NO2-, mg/l).

3. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala

kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada

majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest

tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama

mõjutatud kinnistule uue kaevu.

Määrusega nr 56 kehtestatud loa vormide andmekoosseisust tulenevalt kantakse kirjeldatud

tingimused maapõue eriossa.

Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast

metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud

laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt

määratavate komponentide osas.

3.3.3.3. Välisõhk

Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) koostatud ja 22.03.2024

vastavaks tunnistatud KMH aruandele „Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-

029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ nähakse ette järgmised negatiivse

keskkonnamõju (müra, õhusaaste) vältimise või minimeerimise meetmed.

Turbatootmisel kasutatavad masinad on peamised müraallikad ning nende tekitatud müra levik

sõltub otseselt kasutatava tehnika omadustest ja seisukorrast. KMH aruandes on välja toodud, et

müra vähendamiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, sh kasutada kaasaegset ja

tehniliselt korras tehnikat. Kaasaegsem tehnika tekitab vähem müra ning korras seadmed

väldivad liigset ja ebavajalikku mürataset. See aitab tagada, et tootmisest tulenev müra püsib

valdavalt tootmisala piires ning ei põhjusta häiringuid ümbritsevale keskkonnale ega elanikele.

Metsa säilitamine turbatootmisala ümbruses on oluline, kuna see toimib loodusliku

müratõkkena. KMH aruande kohaselt aitab kõrghaljastus piirata müra levikut ning vähendada

sellest tulenevat häiringut. Puistu olemasolu takistab helilainete levikut ja soodustab nende

neeldumist, mille tulemusel väheneb tootmisalalt lähtuva müra jõudmine ümbritsevatele aladele.

Turbatootmise, laadimise ja transpordiga kaasneb peenosakeste teke, mis võivad tuule mõjul

31(34)

levida turbatootmisalast kaugemale. KMH aruandes on toodud, et tugeva tuule korral (alates 12

m/s) tuleb tootmine ja laadimine peatada, kuna sellistes tingimustes suureneb oluliselt

peenosakeste levik ning nende kandumine ümbritsevatele aladele. Tuul mõjutab otseselt

osakeste leviku ulatust ja suunda, mistõttu võib ebasoodsate ilmastikutingimuste korral

halveneda õhukvaliteet ka väljaspool tootmisala. Lisaks on oluline arvestada tuule suunda tööde

planeerimisel, et vältida peenosakeste liikumist elamualade suunas. KMH aruande kohaselt

aitab tuuleolude jälgimine ja tööprotsesside kohandamine vähendada õhusaaste levikut ning

selle mõju ümbritsevale keskkonnale.

Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised leevendusmeetmed:

1. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne

tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras.

2. Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses.

3. Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja

laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist

ühiskasutatavatele teedele aitab takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste

katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine.

4. Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel.

3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse avalikustamisel

ettepanekuid/vastuväiteid ei laekunud.

Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise otsuse ja loa eelnõu

avalikustamise käigus esitas Aktsiaselts Kraver 14.05.2026 kirjaga nr 2-40/24-15 arvamuse ja

vastuväite eelnõule. Ettevõte leidis, et kahes punktis ei vasta kõrvaltingimused nõuetele

vastavaks tunnistatud KMH aruandele ning märkis esmalt, et 2022.a. koostatud Riina Põhjala

eksperthinnangus kui ka KMH aruandes on Rebassaare metsisealaga piirnevale kogujakraavile

turbast vettpidava ekraani (turbavalli) rajamine keelatud ajavahemikul 10.03 kuni 20.05. Siiski

on ettevõte metsise elupaigaga piirnemist arvestades nõus, et valli ehitustegevust ja pinnase

tihendamist ei tehta perioodil 10.03 kuni 20.06.

Teiseks tõi Aktsiaselts Kraver välja, et keskkonnaloa eelnõu maapõue eriossa kavandatud

kõrvaltingimus nr 1.2.3 ei ole vastavuses 2022.a. koostatud Riina Põhjala eksperthinnangu kui

ka nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandega. Ettevõte tõi välja, et "kõrvaltingimuses

seatud tööaja piirangu kestvus on eksperthinnangu ja KMH aruande kohaselt 10.03 kuni 20.05

ning metsise kaitse tegevuskava (2015) ei kirjelda mürahäiringu mõjusid pesitsevatele

metsistele. Tegevuskava peatükis 2.5 HÄIRIMINE INIMESE POOLT on mainitud

mitmekordselt vajadusele vähendada mõju aprilli keskpaigas ja mai esimeses pooles, mis

perioodi katab ka eksperthinnangutest lähtuv 10.03-20.05 periood. Kuigi kehtivas Metsise

kaitse tegevuskavas (2015) müra numbrilised ja ajalised piirangud puuduvad, siis Metsise

kaitse tegevuskava eelnõu (2025) kohaselt "ei tohi teostada töid, mis põhjustavad metsise

elupaigas maa peal müra rohkem kui 40 dB metsiste mängu ajal 01.03-31.05 kell 18.00-9.00 ja

32(34)

pesitsusajal (01.06-15.07) ööpäevaringselt." Soosaare III turbatootmisala KMH aruande

koostamise käigus on läbi viidud ka müra modelleerimine maksimaalsetes müraleviku

tingimustes, mille kohaselt ei ületa tootmisaegne müra metsise elupaigas seatud 40 dB (KMH

aruanne joonis nr 6.6.8) ning tootmisaegne müra jääb valdavalt mäeeraldise piiresse, samuti on

antud piirkonnas turvast toodetud aastaid ja ala on täies mahus välja ehitatud, mille tagajärjel

ei ole tuvastatud langust ka mängu kukkede arvus. Seega ei tugine Keskkonnaameti poolt

toodud tootmisaja piirangu laiendus ei alaspetsiifilistele hinnangule (Põhjala, 2022) ega ka

Keskkonnaameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandele ega kehtivale või ka

eelnõu tasemel olevale metsise kaitse tegevuskavale. Eelpool toodust tulenevalt ei ole

põhjendatud turbatootmisala töötamisele ajaliste piirangute seadmine kuni 20.06."

Seetõttu palus Aktsiaselts Kraver sõnastada punkt nr 1.2.3 järgnevalt: "Pesitsusaegse häiringu

vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega

seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05" või eemaldada antud punkt loa kõrvaltingimustest,

kuna see ei vasta uuematele andmetele, st Metsise kaitse tegevuskava (2025) eelnõu ja KMH

aruande koostamise käigus läbiviidud müra modelleerimisele.

Keskkonnaamet kaalus esitatud vastuväidet ja selle põhjendusi. Soosaare III turbatootmisala

KMH-s tehtud müra modelleerimise puhul ei ole metsise seisukohast teada, kus on paiknenud

müraallikad. Senised uuringud (https://digikogu.taltech.ee/et/item/f8dc27ae-1170-4ca2-9b11-

58bf49271696) ja turbatootmisalade KMH-d (nt Lagesoo turbatootmisala kaevandamise

jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne) on näidanud, et müra levik on

arvestatav vähemalt 250 m müraallikast. Tööprotsessides kasutatavad masinad tekitavad ca 100

dB helivõimsust, mistõttu on kaheldav, et metsise elupaigani jõuab kõigest 35 dB, kui masinad

asuvad elupaiga lähedal.

Eksperdi järeldused, millele tugines ka KMH, on eelkõige keskendunud kukkede mänguaja

kaitsmisele. Metsiste mäng lõppeb juuni keskel. Ka metsiste seire keskendub kukkede

loendusele, kuna mänguaegne kukkede loendus on mitmeid kordi väiksema töömahuga kui

kanade loendus, ja annab piisava kvaliteediga andmestiku metsiste kohta.

EELISesse kantud metsiste elupaik KLO9123900 on piiritletud olulise sigimisalana, kus väikese

osa moodustab mänguala ja põhilise osa kanade sigimisala. Elupaik asub kahe olulise

müraallika - Soosaare III turbatootmisala ja Viljandi-Põltsamaa tugimaantee vahel. Seejuures

külgneb elupaik Soosaare III turbatootmisalaga 1,5 km ulatuses, mis on ca 15% kogu elupaiga

perimeetrist. Turbatootmisala poolsesse serva jääb ka mänguala. Seega mõjutab turba tootmine

Soosaares eelkõige metsiste mänguala, aga tõenäoliselt ka kanade sigimisala. Mõjude olulisust

kanade sigimisalale ilma spetsiaalse uuringuta (nt satelliittelemeetria uuring) on raske hinnata,

kuna erinevalt kukkede mängualast hajuvad kanad sigimiseks sobivas elupaigas laiali. Varjatuse

tõttu on neid väga raske kindlaks teha ja seetõttu puudub täpne info kanade oluliste

sigimispaikade kohta.

Kanad pesitsevad valdavalt 3 km raadiusespaarumisalast, lõviosa 1 km raadiuses. Pesa on hästi

varjatult maapinnal puhmarindes, sageli puu jalamil. Metsise arvukus on jätkuvalt langev, mis

tõendab, et senised meetmed ja praktikad ei ole viljakandvad. Küll aga on tegu kumulatiivsete

33(34)

mõjude (kisklus, vihmased suved, elupaikade võsastumine, pesitsusaegne häirimine jne), mitte

ainult turbatootmise häiringuga.

Arvestades, et tegu on kasutuses oleva aktiivse turbatootmisalaga ning eelkõige kaitstakse

asukohas mängupaika, nõustub Keskkonnaamet muutma kõrvaltingimuses nr 3 seatavat

tööajapiirangut ning keelab tööde tegemise perioodil 10.03 - 20.05.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

34(34)

(allkirjastatud digitaalselt)

Siret Punnisk

juhataja

maapõuebüroo

Lisad:

1. Keskkonnaluba

2. LHK projekt

3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Soosaare_III_plokkskeem.jpg

4. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas -

Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf

5. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas

kui 1:5000 mõõtkavas - Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf

6. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega -

Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf

7. Mäeeraldise plaan

8. Geoloogilised läbilõiked

9. Korrastatud maa plaan

Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus, Maa- ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Viljandi Vallavalitsus

Marin Varblane

vanemspetsialist

maapõuebüroo

Valerija Svätskaja

spetsialist

veeosakond

Marlen Raska

vanemspetsialist

välisõhubüroo

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood/isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

Telefon 53314567

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, 15.06.2016; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, 16.02.2011; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Märts 2025. - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"

Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Soosaare_III_plokkskeem.jpg

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast), sh seotud KMH-st ning arendajalt saadud informatsioonist.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Soosaare III turbatootmisala mäeeraldis asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järtsaare külas riigile kuuluval kinnistul Soosaare turbatootmisala (katastritunnusega 32801:002:0033) ning loa omanikule kuuluvatel kinnistutel Raba (katastritunnusega 32801:001:0161) ja Laukaraba (katastritunnusega 32801:001:0022).

Taotletavas käitises planeeritakse turvast kaevandada freesmeetodil kokku kahel lahustükil. Tootmisväljakuid on käsitletud pindalaliste heiteallikatena, mis tulenevalt KOTKAS süsteemi keskkonnaloa taotluste mooduli tehnilistest piirangutest on käitise tootmisalale paigutatud indikatiivselt võimalikult suure kaetusega. Väljaspool tootmisväljakuid tööd ei toimu ja heiteallikaid ei esine.

Lähima majapidamise õueala asub mäeeraldisest ~85 m kaugusel läänes kinnistul Riiska (katastritunnus: 32801:001:0327), ~115 m kaugusel edelas kinnistul Saare (katastritunnus: 32801:001:0211), ~200 m kaugusel edelas kinnistul Eessaare (katastritunnus: 32801:001:0501) ja ~235 m kaugusel idas kinnistul Rebassaare (katastritunnus: 32801:002:0480).

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 2: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf

1/11

5.1. Heiteallikad

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ega tehnogeenseid (infrastruktuur, muud rajatised) objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist, ei esine.

Ilmastikutingimuste iseloomustus Kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Viljandi meteoroloogiajaam. Aastate 2022-2024 keskmised ilmastikuparameetrid Viljandi MJ andmetel:

II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 9,0 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,9 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 5,7 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,4 m/s Aastate keskmine sademete summa: 630 mm

Tuulteroos, fail Lisa 4: Viljandi_2022_2024_tuulteroos.png

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Puuduvad

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Juhendmaterjal „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1, 2025 Tallinn.

Manused Lisa 5: Valisohu_saasteainete_heite_arvutusmetoodika_turvas_V1__lopparuanne_2025.03.03.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäigu näidised on toodud lisatud manuses.

Manused Lisa 6: KOTKAS_arvutuskaik_Soosaare_III__01.2026_.asice

2/11

5.1. Heiteallikad

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​mõõt, m

Väljumis ​kõrgus, m

Joon ​kiirus, m/s

Tempera ​tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP

S3_1 Tootmisväljak 1 X: 6492362, Y: 609562 X: 6492440, Y: 609799

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S3_2 Tootmisväljak 2 X: 6492966, Y: 610168 X: 6493174, Y: 610429

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S3_3 Tootmisväljak 3 X: 6493448, Y: 610652 X: 6493649, Y: 610916

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S3_4 Tootmisväljak 4 X: 6493370, Y: 611022 X: 6493575, Y: 611228

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S3_5 Tootmisväljak 5 X: 6493047, Y: 610789 X: 6493253, Y: 610994

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S3_6 Tootmisväljak 6 X: 6492603, Y: 610303 X: 6492787, Y: 610558

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S3_7 Tootmisväljak 7 X: 6492171, Y: 610011 X: 6492329, Y: 610281

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S3_8 Tootmisväljak 8 X: 6492304, Y: 610395 X: 6492459, Y: 610698

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S3_9 Tootmisväljak 9 X: 6492813, Y: 610964 X: 6492946, Y: 611219

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S3_10 Tootmisväljak 10

X: 6492045, Y: 610654 X: 6492206, Y: 610779

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S3_11 Tootmisväljak 11

X: 6491814, Y: 610869 X: 6491974, Y: 611119

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

3/11

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heite ​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Tootmisväljak 1 (S3_1) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 2 (S3_2) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 3 (S3_3) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 4 (S3_4) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 5 (S3_5) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 6 (S3_6) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 7 (S3_7) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 8 (S3_8) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 9 (S3_9) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 10 (S3_10) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Tootmisväljak 11 (S3_11) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Muud heite vähendamise meetmed

4/11

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Tootmisväljak 1 (S3_1) Tootmisväljak 2 (S3_2) Tootmisväljak 3 (S3_3) Tootmisväljak 4 (S3_4) Tootmisväljak 5 (S3_5) Tootmisväljak 6 (S3_6) Tootmisväljak 7 (S3_7) Tootmisväljak 8 (S3_8) Tootmisväljak 9 (S3_9) Tootmisväljak 10 (S3_10) Tootmisväljak 11 (S3_11)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 0

Veebruar 0

Märts 0

Aprill 0

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 0

November 0

Detsember 0

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

5/11

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 100 0 0

20 - 21 100 0 0

21 - 22 100 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 6/11

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

Heite ​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5

Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

Tootmisväljak 1 (S3_1) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.183 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.116 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.082 t Jah

Tootmisväljak 2 (S3_2) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.184 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.116 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.082 t Jah

Tootmisväljak 3 (S3_3) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.189 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.119 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.084 t Jah

Tootmisväljak 4 (S3_4) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.11 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.07 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.049 t Jah

Tootmisväljak 5 (S3_5) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.179 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.113 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.08 t Jah

Tootmisväljak 6 (S3_6) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.262 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.166 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.117 t Jah

Tootmisväljak 7 (S3_7) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.234 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.148 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.104 t Jah

Tootmisväljak 8 (S3_8) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.166 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.105 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.074 t Jah

Tootmisväljak 9 (S3_9) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.335 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.212 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.149 t Jah

Tootmisväljak 10 (S3_10) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.153 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.097 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.068 t Jah

Tootmisväljak 11 (S3_11) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.128 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.081 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.057 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

Lisainfo Hetkeliste heitkogustena on kajastatud kõige suurema heitega tööprotsessi ehk turba vaakumkogumist. Aastaste heitkoguste all on arvestatud kõikide turbatootmise tööprotsessidega ja kajastatud on summaarsed heitkogused. Seejuures on aastane heitkogus jagatud tootmisväljakute (heiteallikate) vahel proportsionaalselt, võttes arvesse nende pindalasid.

7/11

5.4.12. Välisõhus leviv müra

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Lähtuvalt saasteainete hajumistulemustest ei esine taotletava käitise piiril ega sellest väljaspool kehtestatud saasteainete piirväärtuste ületamist (tabel 5.4.13) ning saasteainete kontsentratsioonid väljaspool käitise välispiiri jäävad lubatust madalamaks. Samuti ei põhjusta käitise tegevus olulist müra (tabel 5.4.12), sest väljaspool tootmisterritooriumi jäävad müratasemed 45 dB allapoole ning lähiümbruses paiknevad majapidamised asuvad piisavalt kaugel, et nendeni ei levi müra olulisel määral. Eelnevast tulenevalt ei ole välisõhu alase seiretingimuste seadmine ega selle teostamine vajalik.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Ttotmisväljakud 1-11 X: 6492561, Y: 610577

Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria

Kohalduv päevane müra normtase, dBA

Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta

Kohalduv öine müra normtase, dBA

Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta

II kategooria 60 35 Vastab 45 0

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 7: Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf

Mõjutatavad müratundlikud alad Lähimad müratundlikud ala on piirkonnas paiknevad majapidamiste õuealad, millele rakenduvad II kategooria normtasemed.

Müra vähendamise meetmed

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

Meetmeid rakendada ei ole vaja, sest modelleeritud müratasemed väljaspool tootmisterritooriumi jäävad allapoole 45 dB ning lähiümbruses paiknevad müra suhtes tundlikud alad (majapidamiste õuealad) asuvad piisaval kaugusel.

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr

Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M

Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​väärtus

Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm

Suhe Cm / Keskmistamisaeg

S3_2, S3_1, S3_3, S3_4, S3_5, S3_6, S3_7, S3_8, S3_9, S3_10, S3_11

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

31.416 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 3.30 0.132

S3_2, S3_1, S3_3, S3_4, S3_5, S3_6, S3_7, S3_8, S3_9, S3_10, S3_11

PM10 Peened osakesed (PM10)

31.416 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 20 0.40 1 aasta 40 µg/m³ 3.80 0.095

Koosmõju kirjeldus Turbatootmisalal toimub turba kogumine periooditi (mitte igapäevaselt) vastavalt tingimustele. Välisõhu modelleerimisel on arvestatud, et turvast kogutakse ühe tööpäeva jooksul kõikidelt tootmisväljakutelt ehk maksimaalses ulatuses.

8/11

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane.Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks lahustid, värvid) ei kasutata ning lõhnaainete esinemist ei ole ette näha.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Puuduvad

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Lakes Environmental AERMOD 13

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt programmile.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Viljandi meteoroloogiajaam.

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt programmile.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt programmile.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Taotletava käitise lähipiirkonnas ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid.

9/11

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on manusena.

Manused Lisa 8: AERMOD_hajumispildid_Soosaare_III_01.2026.rar

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Õhukvaliteedi tase piirkonnas olevate elumajade juures oluliselt mõjutatud ei ole.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Turbatootmisaladel on tootmisväljakud piisavalt suured ning tegevus toimub perioodiliselt ja hajutatult, mistõttu ülenormatiivseid müratasemeid ei esine.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Saasteainete lõikes on suurimate heitkogustega tootmisväljakutelt (tootmisväljakud 1 - 11) turba kogumisega kaasnev osakeste heide.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. Heite vähendamise meetmed: 1. Jätkata turba vaakumkogujatel tsüklonite kasutamist. 2. Jälgida tuule suunda ja vajadusel teostada tööprotsesse Soosaare III turbatootmisala äärmistel tootmisväljakutel selliselt, et kaasnevad osakesed ei kanduks tuulega suuremal määral tootmisterritooriumi piirist väljapoole.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ei ületa kehtestatud piirväärtustest (tabel 5.4.13) ning müra normtasemed on tagatud (tabel 5.4.12). Seire saab teostada vastavalt vajadusele laekunud kaebuste esinemisel.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Väga tugeva tuule korral (üle 12 m/s) peatada ajutiselt töö.

10/11

5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas ning menetlusega seotud keskkonnamõju hindamise aruandes.

Muud heite vähendamise meetmed

11/11

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613-2:2024 - Kasutatud tarkvara: DataKustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid

Tööstusmüra hajumine

Riiska LpA = 31.0 dB

Saare LpA = 32.2 dB

Eessaare LpA = 35.2 dB

Rebassaare LpA = 35.0 dB

Line Source Road Building Foliage Ground Absorption Line of Fault Receiver

Joonallikas Tee Elu- või ühiskondlik hoone Kõrval- või tootmishoone So saare III mäeeraldise piir Soosaare III teenindusmaa piir Majapidamise õueala

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Kuupäev 03.02.2026 Koostas: Priit Kallaste

Töö nr 26/5444 Kinnitas: Aadu Niidas

Mõõtkava 1 : 15 000

Soosaare III turbatootmisala

Turba kogumine tootmisperioodil

Joonise sisuTöö nimetus Joonise nr 3

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Päevane hinnatud müratase (kell 7-23)

Ld, dB(A)

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Müraallikateks on freesturba vaakumkogumine. - Tööprotsess turbatootmisaladel toimub kogu tööpäeva vältel (kuni 14 h) pidevalt maksimaalse jõudlusega ning kõikidel tootmisväljakutel. - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.

põld

põld

põld

põld

põld

47.23

4 2. 18

45.58

42.46

52.85

52.93

47.86

47.52

44.80

44.73

44.62

46.78

44.80 44.63

46.39

45.18

44.97

45.50

46.43

44.27

43.87

43.23

43.84

43.18

42.98

43.03

54.08

54.26

54.29

53.46

51.67

52.01

50.74

47.31

47.13

46.48

47.65

45.97

45.27

46.83

45.52

44.68

44.76

44.97

44.61

44.54

44.42

44.37

44.08

44.16

43.62

43.09

43.05

43.60

43.33

42.96

42.92

43.37

43.37

42.45

42.52

42.48

42.82

42.76

42.99

43.04

42.86

43.31

43.69 44.05 44.02

42.09

42.24

42.99 42.88

42.53 42.57

43.49

43.30

42.47

42.67 43.08

43.03

41.41

42.02

41.84

42.13

42.37

42.49

42.42

42.10

42.33

42.29

42.85

42.83

42.78

42.73

42.88

42.93

43.23

42.82

42.54

42.17

41.89

42.75

44.97

42.58

42.62

42.97

43.95

45.71

44.61

46.68 46.75

45.99

46.45

42.60 46.79 47.11

46.40 46.74 46.84

45.95

44.00

47.23 47.45 47.86 47.89

48.21 47.98 46.82

44.26

43.82

45.54

46.54

47.33 47.71

48.11 48.19 48.21 47.87

48.10

48.09 48.10

47.60

45.44

43.70

43.08

43.63

43.00

42.98

47.96

47.83 47.37

47.28

47.26 47.78 47.77

47.93

48.03 47.80

46.92

47.11 47.53 47.67

46.45

47.63

47.03

47.49

47.62

47.83 47.80 47.29 46.67

45.67

44.36 46.44

47.07 46.61

46.31

46.56

46.66 47.18

47.21 47.23

47.23 46.99

46.52 45.83

44.39 45.11

46.25 46.66 46.95 46.64

46.20 45.51

45.30

45.35

45.13

44.47

44.61

43.96

43.58

43.70

43.13

44.97

45.67

46.05

45.88

45.53

45.80

45.57

45.37

45.64

46.16

46.11

45.96 45.99

46.38

46.24

46.28

46.36

46.49

46.33

46.49

46.51 46.68

46.74

46.67

46.75

47.06

47.08

47.01

47.04

47.01

47.02

46.94

46.86

46.89

46.87

46.85

46.52

46.37

46.52

46.50

46.71

46.93

46.70

46.53

46.71

46.27

46.83

46.90

46.64

46.44

45.26

46.09

46.30

46.63

46.75

46.52

46.39

46.00

45.43

44.65

44.85

44.95

44.77

45.84

46.27

43.93

44.12

44.46

44.82

44.81

44.72

44.06

43.82

43.86

43.70

43.61

43.34

43.48

43.07

43.22

43.61

44.02

44.13

44.25

44.68

44.54

43.57

43.97

44.79

43.53

43.19

43.15

43.69

43.91

44.24

44.28

43.93

43.87

43.65

43.45

43.17

43.10

43.38

43.52

43.88

43.34

42.88

43.13

43.38

43.27

42.90

43.13

43.02

42.53

43.06

43.21 42.71

42.49

43.56 43.26

43.59

42.26

44.07

44.08

42.89

42.28

42.14

42.86

46.25

45.98

46.01

45.92

46.03

46.37

46.21

46.12

46.17

46.13

46.26

46.18

46.03

46.22

46.11

45.94

45.74

45.42

45.45

45.85

45.89

46.03

46.20

46.75

46.75

46.73

46.50

46.08

46.25

46.40

46.50

46.41

46.09

45.93

46.29

45.77

45.29

44.93

45.18

45.24 45.12

44.62

44.58

44.34

46.36

46.96

47.36

47.33

47.10

46.99

47.02

46.95

47.03

47.19

46.66 47.00

46.17

46.73

46.11 46.54

45.55

43.90

44.46

44.83

44.57

44.17

45.01

44.47

44.05

43.34

45.03

44.70

44.64

45.63

44.52

43.19

45.48

45.42

45.06

46.45

43.10

45.20

45.74

46.85

46.37

46.02

45.52

44.17

43.75

44.84

45.52

46.08

46.41

46.60

45.30

46.05

46.31

46.58

46.83

46.79

46.79

46.46

47.01 47.53

47.68

47.09

44.72

45.97

47.06

47.60

46.22

45.80 46.44

46.84

46.52

45.61

44.24

43.12

42.90

43.15

44.24

43.92

44.88 43.68

42.96

43.55

44.03

47.48

46.86

46.81

46.68

46.75

46.69

46.50

46.11

4 7 .7 9

47.77

4 7 .4 7

4 7 .9 4

4 8 .0 8

4 8 .1 0

4 7. 97

4 5 .3 9

46.50

4 6 .9 0

4 6 .9 5

4 7. 29

4 7. 56

4 7. 75

4 7. 71

4 7. 67

4 7. 74

4 7. 35

4 6 .7 4

4 5 .9 5

4 6 .4 5

4 6 .6 4

4 5 .8 9

4 7 .1 9

4 7 .2 4

5 3. 78

46.37

44.02

43.08

45.43

45.74

44.89

44.86

44.14

42.81

43.20

43.63

44.06

43.78

43.94

44.43

44.53

44.42

44.43

45.44

45.39

45.56

4 4 .1

3

4 2 .8

3

4 2 .5

6

42.54

42.49

42.69

43.26

43.01

42.99

4 3. 12

4 3. 39

4 2. 77

4 2 .4

4

42.27

42.30

42.16

42.32

42.27

42.74

43.11

44.93

45.15

44.83

43.02

42.46

42.83

48.20

49.01

47.29

47.95

47.90

47.81

46.89

46.37

45.36 46.32

47.13

43.42

44.12

46.71

46.50

46.62

46.56

46.56

46.71

47.41

55.49

47.46

47.05

45.43

45.66

45.31

45.23

45.61

46.70

45.15

45.02

44.39

43.92

43.61

43.35

43.25

43.23

44.60

45.63

45.96 46.27

45.98

45.45

47.45

47.28

47.17

46.87 46.95

47.23

46.87

46.87

46.80

46.50

46.03

45.94 42.87

42.68

44.19

43.24

49.01

49.32

42.71

43.72

44.21

45.61

45.57

45.46

44.94

48.41

48.31

47.27

47.12

44.15

46.77

47.35

47.50

47.90

47.62

46.48

46.46

43.54

43.60

43.66

43.34

43.70

43.84

44.24

44.89

45.40

46.28

46.08

46.19

46.17

46.42

44.44

44.78

44.57

49.85

50.29

49.93

48.74

53.41

52.74

55.34

56.93

56.67

42.76

42.57

42.76

42.77

42.68

44.12

43,00

23.08.2019

41,75

23.08.2019

45.62

23.08.2019

43,11

23.08.2019

44,87

23.08.2019

44,27

23.08.2019

42,42

23.08.2019

41,43

23.08.2019

40,84

23.08.2019

41,60

23.08.2019

42,54

23.08.2019

,

41,66

23.08.2019

40,51

23.08.2019

42,42

23.08.2019

46

46

5 6

5 5

47

47

46

4 6

4 6

43

43

48

4 8

48

43

43

43

43

43

4 3

43

4 3

4 3

4 3

4 4

44

44

4 4

4 4

44

4 4

45

45

4 5

45

4 5

45

45

45

4 5

4 5

4 5

4 6

46

46

4 6

4 6

47

4 7

47

47

47

4 7

4 7

4 7

4 8

48

4 84 9

49

5 0

5 0

5 1

5 2

52

5 2

5 3

5 3

5 4

4 0

41

4 1

39

3 9

4 0

40

40

40

4 0

40

4 0

4 0

4 0

40

4 0

4 0

40

4 0

4 0

4 0

41

4 1

4 1

4 1

4 1

4 1

42

4 3

I

I'

II'

III' III

II

2-2 42,93

1,1 3,2

3-3 43,44

0,7 3,5

4-4 45,38

2,5 5,2

5-1 45,57

1,7 3,8

5-5 46,76

3,9 7,1

6-1 46,73

3,0 5,1 6-3

47,11 4,0 7,3

6-5 46,81

3,9 7,1

7-1 46,59

3,4 6,8 7-3

48,18 4,7 8,2

7-5 47,28

3,9 7,8

8-5 47,81

3,8 8,0

8-7 48,11

2,0 6,8

8-9 46,85

3,8 8,2

9-4 47,35

3,4 6,2 9-6

48,05 4,5 8,4

9-8 46,80

2,4 4,8

10-4 47,21

2,3 5,5 10-6

47,56 4,0 7,4

10-8 46,90

4,5 7,4

11-3 46,90

2,8 6,6

11-5 47,06

4,3 8,1

12-2 45,97

3,1 5,2

13-1 45,06

0,7 3,9

2-1 42,74

1,0 2,5

43,14

1,3 2,8

3-1 42,71

0,2 2,5

3-2 43,51

1,0 4,3

3-4 43,56

2,5 3,2

3-5 42,71

0,5 2,4

4-1 43,89

0,3 3,8

4-3 44,02

2,8 4,5

4-5 45,54

3,0 5,5

4-6 45,24

2,8 5,1

5-2 46,12

2,7 6,0

5-3 45,95

3,1 5,2

5-4 45,69

4,0 6,5

5-6 46,49

3,0 6,2

5-7 45,22

3,0 6,0

5-8 44,13

1,6 3,4

6-2 46,53

3,2 6,6

6-4 46,92

4,0 7,2

6-6 46,64

2,1 6,5

6-7 44,12

0,2 3,4

6-8 43,04

0,3 3,2

7-2 47,86

4,4 7,1

7-4 47,76

4,1 7,6

7-6 45,95

3,7 6,3

7-7

8-1 46,59

1,6 3,1

8-2 46,76

1,5 3,0

8-3 45,60

1,2 3,9

8-4 46,60

3,5 7,2

8-6 48,08

4,4 6,7

8-8 47,79

4,1 8,4

8-10 44,35

1,0 5,4

9-1 47,35

2,0 3,5

9-2 46,13

1,2 5,8

9-3 47,00

3,2 6,1

9-5 47,85

3,8 8,2

9-7 47,86

4,4 8,1

10-2 46,86

1,1 2,5

10-3 47,18

2,5 5,2

10-5 47,43

3,2 7,1

10-7 47,41

4,3 7,5

10-9 46,42

2,8 4,0

11-1 45,84

- 2,4

11-2 45,95

0,3 2,2 11-4

47,12

3,5 7,3

11-6 46,94

4,5 7,9

11-7 46,09

3,2 5,1

12-1 45,91

2,3 5,5

12-3 44,48

1,9 5,6

12-4 44,77

2,0 2,8

2-3

43,77

1,5 4,5

6-6 46,64

2,1 6,5

Sondeerimispunkti abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Kogu lasundi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

1'

2' 5'

6'

7'

8'

9'

10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

18'

23'

24' 25'

26'

27'

30'

32'

33'

36'

38'

39'

41'

42' 43'

44'

45'

46' 47'

49'

50'

51'

52'

53'

54'

1

3

4

5

6

7

8

9

10

11

1213

14

15

16

17

18

20

21

23

24

25 26

27

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

20.05.2020Epp Kuslap

[email protected]

Erki Vaguri

1 / 3

20/2979

Paide linn, Järva maakond

Soosaare III turbatootmisala Mäeeraldise plaan

1 : 5 000

Aktsiaselts Kraver

Viljandi maakond, Viljandi linn, Väike tn 2, 71004

1 cm

500 250 500100

Rebassaare mets 32801:002:0490

Aimla metskond 8 32801:002:0147

32 80

1: 00

1: 01

31

T ur ba ra ba te e

899 01:

001 :05

71

Ris kap

õlu

Riiskavälja 32801:001:0414

32801:001:0327 Riiska

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 493 566,13 610 485,06

2' 6 493 879,40 610 808,39

3' 6 493 881,70 610 810,76

4' 6 493 853,62 611 037,11

5' 6 493 847,95 611 052,83

6' 6 493 791,61 611 209,18

7' 6 493 434,61 611 344,80

8' 6 493 074,75 611 481,27

9' 6 492 513,46 611 073,33

10' 6 492 451,09 610 833,40

11' 6 492 330,07 610 926,06

12' 6 492 052,80 611 139,49

13' 6 492 014,75 611 169,20

14' 6 491 830,02 611 311,16

15' 6 491 664,54 610 897,76

16' 6 491 837,94 610 669,54

17' 6 491 995,31 610 460,73

18' 6 491 990,40 610 242,85

19' 6 491 991,03 610 227,92

20' 6 491 982,04 610 254,55

21' 6 491 979,36 610 268,52

22' 6 491 972,91 610 271,29

23' 6 491 965,12 610 254,11

24' 6 491 907,53 610 147,29

25' 6 491 895,90 610 131,54

26' 6 491 986,79 610 089,21

27' 6 492 194,45 609 905,05

28' 6 492 260,20 609 846,39

29' 6 492 183,22 609 750,44

30' 6 492 180,49 609 753,36

31' 6 492 121,03 609 673,49

32' 6 492 144,19 609 654,44

33' 6 492 248,10 609 568,39

34' 6 492 344,18 609 488,88

35' 6 492 347,22 609 492,55

36' 6 492 355,16 609 483,89

37' 6 492 390,09 609 456,91

38' 6 492 396,08 609 452,27

39' 6 492 424,15 609 429,83

40' 6 492 531,98 609 347,06

41' 6 492 541,11 609 340,03

42' 6 492 629,42 609 272,08

43' 6 492 669,15 609 414,51

44' 6 492 684,09 609 468,01

45' 6 492 642,11 609 505,50

46' 6 492 540,84 609 595,92

47' 6 492 504,30 609 628,50

48' 6 492 454,19 609 672,99

49' 6 492 915,84 610 190,61

50' 6 493 082,17 610 048,47

51' 6 493 116,45 610 019,17

52' 6 493 377,68 610 289,63

53' 6 493 093,10 610 612,08

54' 6 493 177,06 610 679,45

Pindala 226,57 ha

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 493 556,75 610 540,05

2 6 493 832,40 610 826,43

3 6 493 807,99 611 026,42

4 6 493 754,73 611 172,90

5 6 493 083,39 611 427,74

6 6 492 553,51 611 042,45

7 6 492 477,55 610 756,45

8 6 492 013,21 611 112,94

9 6 491 843,44 611 239,23

10 6 491 709,80 610 903,29

11 6 491 997,24 610 531,20

12 6 492 040,66 610 475,82

13 6 492 032,91 610 115,14

14 6 492 325,72 609 854,81

15 6 492 188,84 609 683,44

16 6 492 600,78 609 357,29

17 6 492 642,10 609 505,50

18 6 492 508,39 609 624,85

19 6 492 454,19 609 672,99

20 6 492 454,15 609 673,34

21 6 492 915,84 610 190,65

22 6 492 921,14 610 186,12

23 6 493 082,18 610 048,46

24 6 493 316,45 610 291,01

25 6 493 049,41 610 593,57

26 6 493 075,02 610 636,38

27 6 493 188,80 610 723,88

Pindala 192,06 ha

Nr X Y

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

Külgneva mäeeraldise piir

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Lamami samakõrgusjoon, m

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Proovivõtupunkt

Maardla piir (asendiplaanil)

Maaparandushoiuala

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

Alam-Pedja looduskaitseala

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

varu arvutamise plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2722).

- Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu topograafilist ja

(seisuga 06.11.2019. a);

- Keskkonnaregistri Soosaare turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.05.2020. a);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.2020. a.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Elar Abram

Kaardileht nr 5433 Kolga-Jaani

Looduskaitseline piirang

89901:001:0596 Turbakoja

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

Laukaraba

32801:001:0022

Plokk 27 pT Plokk 25 pT

Plokk 10 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 25 pT

Plokk 34 aT

Plokk 34 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 34 aT

Plokk 33 aT

Plokk 10 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

N

44

40

Soosaare turbatootmisala

Aimla metskond 81

32801:002:0033

Laukaraba 32801:001:0022

32801:001:0008

Rabaääre

32801:002:0035

32801:001:0059 Tõmmu

Saaremetsa

32801:002:0034 Aimla metskond 77

Kapsaare

89901:001:0680

89901:001:0679

32801:001:0351

Eeriku

32801:001:01

Raba

S aa re

32 80

1: 00

1: 02

11

32 80

1: 00

2: 00

01

Kra avi

äär e

S oo sa ar e tu rb at oo tm is la ie nd

us

328 01:

001 :00

25

Kapsaare

32801:002:2205

32801:002:0193

Riiskasoo

Aimla metskond 77 32801:002:0034

32801:001:0501

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Plokk 22 aT

Plokk 21 aT

Plokk 10 aT Plokk 9 aT

Plokk 10 aT

Plokk 25 pT

Plokk 25 pT

Plokk 34 aT

Plokk 33 aT

Plokk 34 aT

Plokk 33 aT

Plokk 34 aT

Plokk 33 aT

Plokk 34 aT

Plokk 34 aT

Plokk 27 pT

Plokk 27 pT

Plokk 28 pT

Plokk 6 aT

Plokk 5 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 34 aT

P lo k k 3 4 a

T

Plokk 36 aT

Plokk 35 aT

Plokk 40 aT

Plokk 39 aT

Plokk 40 aT

Plokk 39 aT

P ik a s s illa k ra

a v

Eessaare

Soosaare II turbatootmisala

0,00

0,50

0,75

1,00

1,25

0,25

1,50

1,75

2,00

2,25

2,50

2,75

3,00

3,20

3,50

0,00

0,50

0,75

1,00

1,25

0,25

1,50

1,75

2,00

2,25

2,50

2,75

3,00

3,25

3,50

3,75

4,00

4,25

4,50

4,75

5,00

5,25

5,50

5,75

6,00

6,25

6,50

6,75

7,00

7,25

0,00

0,50

0,75

1,00

1,25

0,25

1,50

1,75

2,00

2,25

2,50

2,75

3,00

3,25

3,50

3,75

4,00

4,25

4,50

4,75

5,00

5,25

5,50

150

Piketi nr 5-1 6-1 7-1 8-5 9-4

Maapinna abs kõrgus, m 45,57 46,73 46,59 47,81 47,35 47,21

Lamami abs kõrgus, m 41,77 41,63 39,79 39,81 41,15 41,71

Turbalasundi kogupaksus, m 3,8 5,1 6,8 8,0 6,2 5,5

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr 6-3 7-3 8-7 9-6

Maapinna abs kõrgus, m 47,11 48,18 48,11 48,05 47,56

Lamami abs kõrgus, m 39,86 39,98 41,31 39,65 40,16

Turbalasundi kogupaksus, m 7,3 8,2 6,8 8,4 7,4

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr 2-2 3-3 4-4 5-5 6-5

Maapinna abs kõrgus, m 42,93 43,44 45,38 46,76 46,81 47,28 46,85 46,80 46,90 47,06 45,97

Lamami abs kõrgus, m 39,73 39,94 40,18 39,66 39,71 39,48 38,65 42,00 39,50 38,96 40,77 41,16

Turbalasundi kogupaksus, m 3,2 3,5 5,2 7,1 7,1 7,8 8,2 4,8 7,4 8,1 5,2 3,9

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m 195 194 201 197 206 198 201 221 155 216 86

201 189 207 202200 212 217 178 200

1,7 3,0 3,4 3,8 3,4 2,3 4,0 4,7 2,0 4,5 4,0

1,1 0,7 2,5 3,9 3,9 3,9 3,8 2,4 4,5 4,3 3,1 0,7

10-4

13-1

45,06

12-211-510-89-88-97-5

10-6

46,90

40,30

6,6

2,8

11-3

119

l.23% t.1,05%

l.20% t.2,37%

l.19% t.0,84%

l.23% t.1,01%

l.18% t.1,03%

l.21% t.1,07%

l.19% t.1,36%

l.18% t.2,48%

l.19% t.1,80%

l.20% t.2,97%

l.25% t.4,02%

l.22% t.5,34%

l.26% t.2,29%

t.14,60%

l.24% t.3,11%

l.20% t.7,47%

l.20% t.1,38%

l.19% t.0,67%

l.20% t.1,14%

l.19% t.0,69%

l.19% t.0,90%

l.22% t.0,93%

l.19% t.0,83%

l.20% t.0,82%

l.17% t.0,82%

l.20% t.1,18%

l.20% t.0,88%

l.20% t.1,39%

l.19% t.1,45%

l.24% t.2,27%

l.22% t.1,76%

l.26% t.1,79%

l.23% t.2,75%

l.20% t.3,91%

l.22% t.2,36%

l.24% t.4,86%

l.21% t.5,35%

l.23% t.3,63%

l.20% t.4,64%

l.18% t.3,76%

l.17% t.6,42%

l.17% t.4,59%

l.21% t.13,86%

l.25% t.3,68%

l.20% t.8,75%

l.21% t.0,85%

l.20% t.0,56%

l.21% t.1,93%

l.19% t.0,67%

l.19% t.0,63%

l.14% t.0,99%

l.18% t.0,67%

l.17% t.1,07%

l.17% t.1,31%

l.19% t.1,56%

l.18% t.1,28%

l.19% t.2,20%

l.22% t.2,91%

l.25% t.5,04%

l.23% t.3,94%

l.24% t.5,50%

l.24% t.5,55%

l.30% t.14,65%

l.25% t.11,71%

l.23% t.44,49%

läbilõige

Botaaniline

(M 1 : 25)

3-4

läbilõige

Botaaniline

(M 1 : 25)

6-3

Botaaniline

läbilõige

(M 1 : 25)

10-4

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

N m

N m

N m

S m

S m

S m

Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

10-4

249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270

6-3

200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228

10-4

T e e

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

järvemuda

r.sfagnumi

r.sfagnumi

r.sfagnumi

r.rabaka-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

ss.pilliroo-sfagnumi

ss.pilliroo-sfagnumi

ms.tarna-pilliroo

ms.puu-tarna

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.puu-tarna

ms.puu-tarna

r.sfagnumi

r.sfagnumi

r.sfagnumi

r.sfagnumi

r.männi-sfagnumi

r.männi-sfagnumi

r.männi-sfagnumi

r.männi-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

ms.puu

ms.puu

ms.puu

ms.pilliroo-puu

ms.puu-pilliroo

ms.puu-pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.tarna-pilliroo

ms.tarna-pilliroo

ms.pilliroo-tarna

ss.rohu-sfagnumi

r.sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

Vähelagunenud turvas

Hästilagunenud turvas

Järvemuda/ järvelubi

Liivsavi / saviliiv

Savi

Moreen

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Külgneva mäeeraldise piir

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Proovi number

Lagunemise aste, %

Tuhasus, %

Rabaturvas

Siirdesooturvas

Madalsooturvas

Proovi number

Maapinna kontuur

Turbalasundi lamam

Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir

Proovivõtupunkt

0 500 m250

Uuringuaegne veetase

Eeldatav veetase maavara ammendamisel (0,2 m lamamist)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

26.05.2020Epp Kuslap

[email protected]

Erki Vaguri

Paide linn, Järva maakond

Soosaare III turbatootmisala

Aktsiaselts Kraver

Viljandi maakond, Viljandi linn, Väike tn 2, 71004 Elar Abram

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2722).

2. Kasutatud Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Geoloogilised läbilõiked

2 / 3

V 1 : 100

H 1 : 5 000

20/2979

Soosaare turbatootmisala

32801:002:0033

Soosaare turbatootmisala

32801:002:0033

A im la m

e ts

k o n d 7

7

3 2 8 0 1 :0

0 2 :0

0 3 4

32801:002:0001

turbatootmislaiendus

Soosaare

A im la m

e ts

k o n d 7

7

3 2 8 0 1 :0

0 2 :0

0 3 4

Soosaare turbatootmisala

32801:002:0033

T õ

m m

u

3 2 8 0 1 :0

0 1 :0

0 5 9

Laukaraba

32801:001:0022

E e ri k u

3 2 8 0 1 :0

0 1 :0

3 5 1

A im la m

e ts

k o n d 7

7

3 2 8 0 1 :0

0 2 :0

0 3 4 Soosaare turbatootmisala

32801:002:0033

Soosaare turbatootmisala

32801:002:0033

Saaremetsa

89901:001:0680

Laukaraba

32801:001:0022

K ra

a v iä ä re

3 2 8 0 1 :0

0 1 :0

0 2 5

Saaremetsa

89901:001:0680

P lo

k k 1

0 a

T Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

P lo

k k 1

0 a

T

Plokk 9 aT

Plokk 10 aT

Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

Plokk 28 pT

Plokk 27 pT

P lo

k k 3

4 a

T

P lo

k k 2

5 p

T

Plokk 9 aT Plokk 10 aT

Plokk 33 aT

Plokk 34 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT Plokk 33 aT

Plokk 34 aT

l.20%

t.2,00%

r.

ss.

ms.

Plokk 36 aT

Plokk 35 aT

Plokk 39 aT

Plokk 40 aT

150

T e e

T e e

189

190

191

192

193

194

195

196

197

198

199

200

5

6

200

201

202

203

204

205

206

207

208

209

210

211

212

213

214

215

216

217

218

219

220

221

222

223

224

225

226

227

228

Botaaniline

läbilõige

7-7

0,00

230

0,25

l.22% t.4,28% r.villpea-sfagnumi

231

0,50

l.21% t.2,68% r.villpea-sfagnumi

232

0,75

l.29% t.4,43% r.rabaka-sfagnumi

233

1,00

l.25% t.15,21% r.rabaka-sfagnumi

234

1,25

l.22% t.4,54% ss.tarna-sfagnumi

235

1,50

l.20% t.14,46% ss.sfagnumi

236

1,75

l.21% t.7,15% ms.pilliroo

237

2,00

l.19% t.10,21% ms.pilliroo

238

2,25

l.20% t.7,60% ms.pilliroo

239

2,50

l.21% t.8,67% ms.pilliroo

240

2,75

l.19% t.5,19% ms.pilliroo

241

3,00

l.20% t.4,43% ms.pilliroo

242

3,25

l.20% t.4,58% ms.pilliroo

243

3,50

l.20% t.4,85% ms.pilliroo

244

3,75

l.22% t.4,84% ms.pilliroo

245

4,00

l.21% t.5,92% ms.pilliroo

246

4,25

l.25% t.7,27% ms.puu-tarna

247

4,50

l.24% t.15,91% ms.puu-tarna

249

250

251

252

253

254

255

256

257

258

259

260

261

262

263

264

265

266

267

268

269

270

(M 1 : 25)

L<25%

L>25%

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

0,00

0,50

0,75

1,00

1,25

0,25

1,50

1,75

2,00

2,25

2,50

2,75

3,00

3,20

3,50

0,00

0,50

0,75

1,00

1,25

0,25

1,50

1,75

2,00

2,25

2,50

2,75

3,00

3,25

3,50

3,75

4,00

4,25

4,50

4,75

5,00

5,25

5,50

5,75

6,00

6,25

6,50

6,75

7,00

7,25

0,00

0,50

0,75

1,00

1,25

0,25

1,50

1,75

2,00

2,25

2,50

2,75

3,00

3,25

3,50

3,75

4,00

4,25

4,50

4,75

5,00

5,25

5,50

150

Piketi nr 5-1 6-1 7-1 8-5 9-4

Maapinna abs kõrgus, m 45,57 46,73 46,59 47,81 47,35 47,21

Lamami abs kõrgus, m 41,77 41,63 39,79 39,81 41,15 41,71

Turbalasundi kogupaksus, m 3,8 5,1 6,8 8,0 6,2 5,5

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr 6-3 7-3 8-7 9-6

Maapinna abs kõrgus, m 47,11 48,18 48,11 48,05 47,56

Lamami abs kõrgus, m 39,86 39,98 41,31 39,65 40,16

Turbalasundi kogupaksus, m 7,3 8,2 6,8 8,4 7,4

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr 2-2 3-3 4-4 5-5 6-5

Maapinna abs kõrgus, m 42,93 43,44 45,38 46,76 46,81 47,28 46,85 46,80 46,90 47,06 45,97

Lamami abs kõrgus, m 39,73 39,94 40,18 39,66 39,71 39,48 38,65 42,00 39,50 38,96 40,77 41,16

Turbalasundi kogupaksus, m 3,2 3,5 5,2 7,1 7,1 7,8 8,2 4,8 7,4 8,1 5,2 3,9

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m 195 194 201 197 206 198 201 221 155 216 86

201 189 207 202200 212 217 178 200

1,7 3,0 3,4 3,8 3,4 2,3 4,0 4,7 2,0 4,5 4,0

1,1 0,7 2,5 3,9 3,9 3,9 3,8 2,4 4,5 4,3 3,1 0,7

10-4

13-1

45,06

12-211-510-89-88-97-5

10-6

46,90

40,30

6,6

2,8

11-3

119

l.23% t.1,05%

l.20% t.2,37%

l.19% t.0,84%

l.23% t.1,01%

l.18% t.1,03%

l.21% t.1,07%

l.19% t.1,36%

l.18% t.2,48%

l.19% t.1,80%

l.20% t.2,97%

l.25% t.4,02%

l.22% t.5,34%

l.26% t.2,29%

t.14,60%

l.24% t.3,11%

l.20% t.7,47%

l.20% t.1,38%

l.19% t.0,67%

l.20% t.1,14%

l.19% t.0,69%

l.19% t.0,90%

l.22% t.0,93%

l.19% t.0,83%

l.20% t.0,82%

l.17% t.0,82%

l.20% t.1,18%

l.20% t.0,88%

l.20% t.1,39%

l.19% t.1,45%

l.24% t.2,27%

l.22% t.1,76%

l.26% t.1,79%

l.23% t.2,75%

l.20% t.3,91%

l.22% t.2,36%

l.24% t.4,86%

l.21% t.5,35%

l.23% t.3,63%

l.20% t.4,64%

l.18% t.3,76%

l.17% t.6,42%

l.17% t.4,59%

l.21% t.13,86%

l.25% t.3,68%

l.20% t.8,75%

l.21% t.0,85%

l.20% t.0,56%

l.21% t.1,93%

l.19% t.0,67%

l.19% t.0,63%

l.14% t.0,99%

l.18% t.0,67%

l.17% t.1,07%

l.17% t.1,31%

l.19% t.1,56%

l.18% t.1,28%

l.19% t.2,20%

l.22% t.2,91%

l.25% t.5,04%

l.23% t.3,94%

l.24% t.5,50%

l.24% t.5,55%

l.30% t.14,65%

l.25% t.11,71%

l.23% t.44,49%

läbilõige

Botaaniline

(M 1 : 25)

3-4

läbilõige

Botaaniline

(M 1 : 25)

6-3

Botaaniline

läbilõige

(M 1 : 25)

10-4

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

N m

N m

N m

S m

S m

S m

Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

10-4

249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270

6-3

200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228

10-4

T e e

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

järvemuda

r.sfagnumi

r.sfagnumi

r.sfagnumi

r.rabaka-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

ss.pilliroo-sfagnumi

ss.pilliroo-sfagnumi

ms.tarna-pilliroo

ms.puu-tarna

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.puu-tarna

ms.puu-tarna

r.sfagnumi

r.sfagnumi

r.sfagnumi

r.sfagnumi

r.männi-sfagnumi

r.männi-sfagnumi

r.männi-sfagnumi

r.männi-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

ms.puu

ms.puu

ms.puu

ms.pilliroo-puu

ms.puu-pilliroo

ms.puu-pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.pilliroo

ms.tarna-pilliroo

ms.tarna-pilliroo

ms.pilliroo-tarna

ss.rohu-sfagnumi

r.sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

r.villpea-sfagnumi

Vähelagunenud turvas

Hästilagunenud turvas

Järvemuda/ järvelubi

Liivsavi / saviliiv

Savi

Moreen

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Külgneva mäeeraldise piir

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Proovi number

Lagunemise aste, %

Tuhasus, %

Rabaturvas

Siirdesooturvas

Madalsooturvas

Proovi number

Maapinna kontuur

Turbalasundi lamam

Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir

Proovivõtupunkt

0 500 m250

Uuringuaegne veetase

Eeldatav veetase maavara ammendamisel (0,2 m lamamist)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

26.05.2020Epp Kuslap

[email protected]

Erki Vaguri

Paide linn, Järva maakond

Soosaare III turbatootmisala

Aktsiaselts Kraver

Viljandi maakond, Viljandi linn, Väike tn 2, 71004 Elar Abram

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2722).

2. Kasutatud Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Geoloogilised läbilõiked

2 / 3

V 1 : 100

H 1 : 5 000

20/2979

Soosaare turbatootmisala

32801:002:0033

Soosaare turbatootmisala

32801:002:0033

A im la m

e ts

k o n d 7

7

3 2 8 0 1 :0

0 2 :0

0 3 4

32801:002:0001

turbatootmislaiendus

Soosaare

A im la m

e ts

k o n d 7

7

3 2 8 0 1 :0

0 2 :0

0 3 4

Soosaare turbatootmisala

32801:002:0033

T õ

m m

u

3 2 8 0 1 :0

0 1 :0

0 5 9

Laukaraba

32801:001:0022

E e ri k u

3 2 8 0 1 :0

0 1 :0

3 5 1

A im la m

e ts

k o n d 7

7

3 2 8 0 1 :0

0 2 :0

0 3 4 Soosaare turbatootmisala

32801:002:0033

Soosaare turbatootmisala

32801:002:0033

Saaremetsa

89901:001:0680

Laukaraba

32801:001:0022

K ra

a v iä ä re

3 2 8 0 1 :0

0 1 :0

0 2 5

Saaremetsa

89901:001:0680

P lo

k k 1

0 a

T Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

P lo

k k 1

0 a

T

Plokk 9 aT

Plokk 10 aT

Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

Plokk 21 aT

Plokk 22 aT

Plokk 28 pT

Plokk 27 pT

P lo

k k 3

4 a

T

P lo

k k 2

5 p

T

Plokk 9 aT Plokk 10 aT

Plokk 33 aT

Plokk 34 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT Plokk 33 aT

Plokk 34 aT

l.20%

t.2,00%

r.

ss.

ms.

Plokk 36 aT

Plokk 35 aT

Plokk 39 aT

Plokk 40 aT

150

T e e

T e e

189

190

191

192

193

194

195

196

197

198

199

200

5

6

200

201

202

203

204

205

206

207

208

209

210

211

212

213

214

215

216

217

218

219

220

221

222

223

224

225

226

227

228

Botaaniline

läbilõige

7-7

0,00

230

0,25

l.22% t.4,28% r.villpea-sfagnumi

231

0,50

l.21% t.2,68% r.villpea-sfagnumi

232

0,75

l.29% t.4,43% r.rabaka-sfagnumi

233

1,00

l.25% t.15,21% r.rabaka-sfagnumi

234

1,25

l.22% t.4,54% ss.tarna-sfagnumi

235

1,50

l.20% t.14,46% ss.sfagnumi

236

1,75

l.21% t.7,15% ms.pilliroo

237

2,00

l.19% t.10,21% ms.pilliroo

238

2,25

l.20% t.7,60% ms.pilliroo

239

2,50

l.21% t.8,67% ms.pilliroo

240

2,75

l.19% t.5,19% ms.pilliroo

241

3,00

l.20% t.4,43% ms.pilliroo

242

3,25

l.20% t.4,58% ms.pilliroo

243

3,50

l.20% t.4,85% ms.pilliroo

244

3,75

l.22% t.4,84% ms.pilliroo

245

4,00

l.21% t.5,92% ms.pilliroo

246

4,25

l.25% t.7,27% ms.puu-tarna

247

4,50

l.24% t.15,91% ms.puu-tarna

249

250

251

252

253

254

255

256

257

258

259

260

261

262

263

264

265

266

267

268

269

270

(M 1 : 25)

L<25%

L>25%

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/