Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Reet Hääl Liisinguliit [email protected]

Teie 02.07.2026 Meie 06.07.2026 nr 8-1/1096-14

Vastus pöördumisele Lugupeetud Reet Hääl Olete pöördunud Justiits- ja Digiministeeriumi poole, et teha ettepanekuid uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmise eelnõu (947 SE) ja seletuskirja muutmiseks ning esitasite ka täpsustavaid küsimusi. Juhime tähelepanu sellele, et Vabariigi Valitsus on eelnõu heaks kiitnud ja esitanud Riigikogule 11.06.2026. See tähendab, et võimalikud muudatusettepanekud tuleks esitada Riigikogule sügisese istungjärgi raames. Seetõttu soovitame võtta ühendust Riigikoguga, kui leiate, et eelnõu vajaks mingil kujul muutmist või täiendamist. Eelnõu seletuskirja üldiselt Riigikogu etapis enam ei muudeta. Kummatigi esitame Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohad allolevas kirjas. Kui hinnata, kas teatud tüüpi liisinguleping kuulub tarbijakrediidi reguleerimisalasse või mitte, tuleb tähelepanu pöörata eelkõige lepingu sisule. See tuleneb ka direktiivi (EL) 2023/2225 põhjendusest 19, mille kohaselt ei tuleks direktiivi reguleerimisalasse lisada rendi- ja liisingulepinguid, mille puhul tarbija kohustus või võimalus lepingu ese välja osta ei ole lepingus endas ega üheski eraldi lepingus kehtestatud. Seega liisingulepingud, millistes selline võimalus või kohustus sisaldub, kuuluvad ka tarbijakrediidi reguleerimisalasse. Märgime, et levinumad liisingutüübid (kasutus- ja kapitalirent) ei ole seaduses eraldi defineeritud. Kui tegemist peaks olema sellist tüüpi kasutusrendiga, mille puhul ei ole isegi võimalust liisinguese välja osta, siis see liisingulepingu sisu tõttu tarbijakrediidi kohaldamisalasse ei kuulu. Sellegipoolest ei ole VÕS § 403 lõike 41 säilitamine kehtiva sõnastuse järgi võimalik, sest nimetatud erand kehtib liisingulepingutele, millega ei kaasne tarbija kohustust lepingueset välja osta (aga hõlmab neid, mille puhul võimalus olemas on). Tagasimaksetabeli esitamise kohustus on reguleeritud juba kehtivas õiguses (VÕS § 404 lg 22). Viidatud sättest tuleneb, et tagasimaksetabel tuleb esitada lepingu kestel ja juhul, kui tarbija selle saamiseks soovi avaldab. Tagasimaksetabelis märgitakse võlgnetavad summad ning selliste summade tagasimaksetähtajad ja -tingimused. Tabelis esitatakse iga üksiku tagasimakse jaotus, näidates krediidi põhisumma tagasimakse, aastase intressimäära alusel arvutatud intressisumma ja lisakulud, kui tarbijalt lisakulude maksmist nõutakse. Tagasimaksegraafik on eelnõuga kaasnev muudatus ja erinevalt tagasimaksetabelist esitatakse see lepingueelse teabe osana ka juhul, kui tarbija seda eraldi ei nõua. Tagasimaksegraafik sisaldab kõiki makseid ja tagasimakseid tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul, sealhulgas tarbijakrediidilepinguga üheaegselt pakutava kõrvallepingu alusel tehtavaid makseid ja tagasimakseid, kusjuures kui erinevate asjaolude korral kohaldatakse erinevaid intressimäärasid, põhinevad maksed ja tagasimaksed intressimäära mõistlikul tõusul. Seega põhineb tagasimaksegraafik rohkem prognoosidel, kuna lepingueelse teabe esitamise ajaks ei pruugi olla teada tarbija kindlustuslepingu (ja seega ka maksete suuruse) valik ning samuti peab (erinevalt tagasimaksetabelist) graafikus kujutama ka intressimäära mõistlikku tõusu. Tagasimaksegraafik võib olla paigutatud tabelina teabelehe lõppu (ka Euroopa tarbijakrediidi standardteabe lehel on tagasimaksegraafiku lahter viimane, vt seletuskirja lisa 2).

2

Kuna nende kahe vahel esineb sisulisi erinevusi, on eelnõus ja seletuskirjas nende kahe eristamiseks kasutatud ka teistsuguseid mõisteid. Kooskõlastusringile esitatud eelnõu versioonis oli VÕS § 4042 kohta selgitatud, et teabe esitamise kohustus esineb ka juhul, kui lepingu muutmine toimub poolte läbirääkimise tulemusel. Tulenevalt kooskõlastusringil esitatud tagasisidest antud selgitust aga muudeti, mis tähendab, et teabe esitamise kohustus esineb vaid krediidiandja algatatud muudatuste puhul (vt ka seletuskirja lisa 4, Eesti Pangaliidu märkuse nr 21 vastus). Seoses ennetähtaegse tagasimaksmise regulatsiooniga märgime, et kohustus arvestada sisse ka muud krediidiandja nõutud kulud tuleb Euroopa Kohtu 11. septembri 2019 lahendist kohtuasjas C-383/18 (Lexitor) ning käsitleb kehtiva tarbijakrediidi direktiivi 2008/48/EÜ tõlgendamist. See tähendab, et sellisel kujul ennetähtaegse hüvitise arvutamise tõlgendus on alates eelnimetatud Euroopa Kohtu lahendist eksisteerinud kehtiva tarbijakrediidi direktiivi ning seega ka hetkel kehtiva VÕS § 411 kohta. Seega ei ole direktiivi (EL) 2023/2225 artikkel 29 ja eelnõu VÕS § 411 muudatused (ja selgitused) sellest aspektist täiesti uued, vaid krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korda on tulenevalt Lexitori lahendist vaid täpsustatud (vt ka direktiivi (EL) 2023/2225 põhjendus 70). Konkreetne ja uus muudatus on see, et arvestama ei pea selliseid kulusid, mida krediidiandja ise nõudnud ei ole. Ennetähtaegse tagasimaksmise regulatsioon on valdavalt abstraktne ning ei sisalda selle arvutamiseks kindlat arvutuskäiku ja/või majanduslikku loogikat - nii on seda võimalik kohaldada eri tarbijakrediidi liikidele ja vastavalt ennetähtaegse tagasimaksmise asjaoludele. Konkreetselt liisingulepingute kontekstis ei ole nii kehtiva direktiivi tõlgendus kui ka uus tarbijakrediidi direktiiv kuidagi eristanud seda, mille katteks ennetähtaegne makse teostatakse. Krediidi kogukulu vähendamisel on oluline arvestada krediidiandja nõutud (ja ka juba tarbija poolt tasutud) tasude jagunemist kogu krediidiperioodi jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marget Pae juhataja Alexandra Kööp 58871356 [email protected]