&i SOOLISE VÖHDÖIGIJSLIKKUSE JA VÖRDSE KOHTIEMISE VOLINIR

Liisa-Ly Pakosta Meie: 2-5/302026 Justiits- ja Digiminister Suur-Ameerika 1 10122 Taiiinn info(justdigi.ee

Vördöigusvoliniku tegevusaruanne 2025: soovitused Justiits- ja Digiministeeriumi tööks

Lugupeetud minister Pakosta,

Mui on hea meel Telega jagada sooHse vördöigusiikkuse ja vördse kohtiemise voliniku kantseiei aastaraamatut, mis annab öievaate möödunud aasta oiuiisematest tegevustest.

Tänavust aastaaruannet täiendab temaatiline raport, mis käesoleval aastal keskendub vanuselisele digilöheie ning uurib, mii viisil saavad vanemaeaiised osa meie digiriigi eduioost.

Lähtuvait vördse kohtiemise seadusest (1 5) on volinik vördse kohtiemise seaduse ja soolise vördöigusiikkuse seaduse nöuete täitmistjälgiv ning muid seadusega taiie pandud LUesandeid täitev söitumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvait. Sama seaduse §16 p 5 ja 6 sätestavad voiiniku pädevuse teha ettepanekuid ja nöustada Vabariigi Vaiitsust ja vaiitsusasutusi.

Alipool esitatud soovitused tuginevad vördöigusvoiiniku 2025. aasta praktikaie, nöustamistegevuseie, menetietud pöördumisteie, rahvusvaheiiseie koostööie ning koostööie kodanikuihiskonna organisatsioonidega. Nende eesmärk on tugevdada Eesti öigusriiki, tagada köigiie inimesteie vördne kaitse ning suurendada usaidust nii avaiiku vöimu kui ka Eesti digiriigi vastu

1. Viia löpule vördse vöimaluste seaduse eelnöu menetlusprotsess ning tagada köikidele inimestele vördne öiguslik kaitse.

Praegu jääb märkimisväärne osa diskrimineerimisjuhtumitest vördöigusvoiiniku pädevusest väija, kuna kehtiva seaduse kohaidamisaia on erinevate tunnuste iöikes ebaLihtiane. Seiie tuiemusena ei ole inimestel vördset öiguskaitset söituvait seiiest, miliise tunnuse töttu neid diskrimineeritakse. Öigusiiku kaitse Ohtiustamine suurendab öigusseigust, tugevdab usaidust riigi vastu ning viib Eesti öigusruumi paremini koosköiia pöhiseaduse vördse kohtiemise pöhimötte ja rahvusvaheliste inimöiguste standarditega. iW3iiits- ja Digimin*;

06. 07. Kiriku 4, Taiiinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.voiii.ee

,&I SoolisE VÖRDÖIGUSLIKKUSE JA VÖHDSE KOHTIEMISE VOUNIK

Soovitan liikuda esimesel vöimalusel edasi vördse kohtiemise seaduse muudatustega ning viia need kooskölla vördöigusvoliniku, kodanikuLhiskonna organisatsioonide ja rahvusvaheliste ekspertorganisatsioonide soovitustega.

Seejuures tuleks Ohtiustada vördse kohtiemise seaduse kohaldamisalad, Iaiendades teenuste valdkonnas kaitset vanuse, puude, usutunnistuse vöi veendumuse ning seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise eest.

2. Kaasajastada vaenuköne regulatsioon, et paremini kaitsta avalikku juigeolekut ja inimöigusi.

Politsei- ja Piirivalveamet on korduvaltjuhtinud tähelepanu noorte radikatiseerumise ning vägivallaohtu suurendava äärmusliku retoorika levikule. Ebapiisav regulatsioon ei toeta töhusait avaliku ruumi turvalisust ega vähemusgruppide kaitset. Seigem ja kaasaegsem öigusraamistik aitaks ennetada vägivalla eskaleerumist ning toetaks pöhiseaduslike öiguste tasakaalustatud kaitset.

Soovitan viia vaenuköne regulatsioon kooskölla rahvusvaheliste ekspertorganisatsioonide soovitustega ning hinnata selle töhusust Eesti (ihiskonna vajadustest lähtudes.

3. Luua töhus susteem tehisarupöhise diskrimineerimise ennetamiseks ja seiram iseks.

Vördöigusvoliniku juhitud Euroopa Komisjoni CERV programmi projekt EquiTech töötas koos partneritega välja soovitused Eesti tehisaru ja digihaiduse öigusraamistiku edasiarendamiseks, et tagada vördne kohtiemine kogu tehisaru eIutsLkIi vältel.

Avalikus sektoris kasutatakse algoritmilisi s(steeme iiha enam inimeste öigusi möjutavate otsuste tegemisel. Ilma söltumatu seireta vöib diskrimineerimine jääda märkamata. Vördöigusvoliniku söltumatu pädevus vöimaldaks ennetada riske, toetada usaidusväärsete tehisarusisteemide kasutamist ning aidata Eestil rakendada Euroopa Liidu tehisintellekti määrust kooskölas pöhiöigustega.

Soovitan laiendada vördöigusvoliniku pädevust tehisarupöhise diskrimineerimise seireks ning tagada selle Olesande täitmiseks vajalikud ressursid.

4. Riiklike digilahenduste pakkumisel tuleb tagada mittedigitaalsete alternatiivide olemasolu.

Nagu on toodud välja ka aastaraamatu temaatilises raportis, ei saa, ei oska vöi ei soovi köik inimesed digitaalseid teenuseid kasutada. Eriti puudutab see osa vanemaealisi, puudega inimesi ning teisi haavatavas olukorras olevaid elanikkonnarLhmi. Mittedigitaalsete alternatiivide säilitamine aitab vältida digitaalset törjutust ning tagab pöhiseadusliku vördsuspöhiöiguse tegeliku rakendamise.

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.volinik.ee

SOOLISE VÖRDÖIGUSLIKKUSE JA VÖRDSE KOHftEMISE VOLINIK

Soovitan kujundada riikiikke teenuseid viisil, et digitaalsed Iahendused ei muutuks ainsaks vöimaluseks avalike teenuste kasutamisel

5. Keelduda eelnöude kooskölastamisest, kui öigusloome protsessis ei ole täidetud soolise vördöiguslikkuse seaduse § 9 Ig 2 soolöime nöue.

Soolöime on Eestis olnud seadusest tulenev kohustus juba (ile kahekOmne aasta. Praktikas jäetakse möjuanaI(s siiski sageli tegemata vöi piirdutakse formaalse käsitiusega. Siisteemne kontroll parandaks öigusloome kvaliteeti, aitaks ennetada soovimatuid ebavördseid möjusid ning vähendaks hilisemat vajadust seaduste muutmiseks.

Soovitan kujundada öigusloome protsess selliseit, et eelnöusid ei kooskölastata enne, kui on täidetud soolise vördöiguslikkuse seaduse § 9 Iöikest 2 tulenev kohustused.

Palun Teil anda info, kuidas pianeerite neid soovitusi ellu viia, hiljemait 15. septembriks 2026.

Lugupidamisega

Christian Veske Soolise vördöiguslikkuse ja vördse kohtiemise volinik

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 6269059, [email protected], www.volinik.ee