Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie: 04.06.2026 nr 13-3/2005-1 Meie: 03.07.2026 nr 13-1/26-1030

Kooskõlastuse andmine eriplaneeringule

(Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH aruande eelnõu)

Esitasite 04.06.2026 kirjaga nr 13-3/2005-1 Eesti Geoloogiateenistusele kooskõlastamiseks

riigi eriplaneeringu Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneering ja KSH

aruande eelnõud (edaspidi planeering). Planeeringuala, mille piires sobivat elektriühenduse

trassikoridori otsiti, hõlmas ligikaudu 5400 km² ning ulatus Liivi ja Pärnu lahele ning maismaal

Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna.

Planeering on algatatud Vabariigi Valitsuse 04.08.2022 korraldusega nr 203. Planeeringu

eesmärk on kavandada Liivi lahe meretuulepargi elektriühendus maismaa põhivõrguga ning

kavandada selleks vajalikud ehitised nagu õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid,

trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 37 lõike 1 kohaselt esitatakse Riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruandega kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud asutustele ning

teavitatakse § 31 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande kohta arvamust.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub maardla

või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud korras Kliimaministeeriumi või

kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.

Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute

kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid,

kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.

MaaPS § 14 lõike 2 alusel, võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust

üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva

iseloomuga või

2 (4)

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas

tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille

jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses

taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

Planeeritav ala hõlmab endas täielikult mitmeid maavaradega seotud kitsendusi, kuid

planeeritaval trassikoridoril on vaid üksikud kattuvused. Õhuliini trassikoridori kattub kahe

liivamaardlaga (Urissaare ja Nepste) ning ühe maavara levialaga.

Kattuva Aruoja-Kiusumetsa liivalasundi leviala puhul on tegemist geoloogilise kaardistamise

või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkonnaga, kus võib eeldada maavaravaru

olemasolu. Leviala ei ole kantud maavarade registrisse ning sealne võimalik varu ei ole arvele

võetud maardlana. Trassilõik kattub suures osas ka kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loaga

„Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum“ (YGUL/522251, Eesti

Geoloogiateenistus). Mainitud leviala ning üldgeoloogilise uurimistöö luba ei sea täiendavaid

piiranguid planeeringu lahendusele.

Arvele võetud maavarade osas on planeeringu alal järgnevad kattuvused:

1. Urissaare külas kattub õhuliini trassikoridor Urissaare V liivakarjääri (KL-516293,

Niidu Ladu OÜ) põhjaservaga Merenäki maaüksusel u 0,3 ha suurusel alal. Kattuval

alal asub Urissaare liivamaardla (reg. kaart nr 89) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk

6.

2. Nepste külas kattub trassikoridor Rooste maaüksusel paikneva Nepste IV liivakarjääriga

(L.MK/334117; OÜ Tambira) ligikaudu 0,094 ha suurusel alal, mis on pindalalt vähem

kui 1% kogu mäeeraldisest. Kattuval alal asub Nepste liivamaardla (reg. kaart nr 951)

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 12.

3. Nepste külas Laiksaare metskond 2 maaüksusel läbib trassikoridor taotletavat Nepste V

liivakarjääri mäeeraldist (taotlejaks on AS TREV-2 Grupp). Trassikoridor kattub Nepste

liivamaardla (reg. kaart nr 951) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 23 ning täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokkidega 21, 22 ja 24.

Planeeringus väljatoodud kattuvused kehtivad käesolevalt planeeritud trassi asupaiga puhul.

Trassi nihutusruumi koridoris liigutades võib kattuvus kohati suureneda. EGT juhib ka

tähelepanu, et kuigi eelduste kohaselt on oodata karjääride ammendumist loale märgitud ajaks

võib tulla ette vajadus luba pikendada. Liivakarjääride puhul tohib seda teha MaaPS-s

ettenähtud korras kuni 15 aastat.

Eeltoodust lähtuvalt tuleks kavandatava õhuliini alal, millel on kattumus Urissaare liivamaardla

ja Nepste liivamaardlaga, enne õhuliini rajamist maavara ressursikasutuse otstarbekuse

kohaselt maavara välja kaevata.

KSH seletuskiri toob ka välja, et kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb vajadus

ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise.

Kasutatavate ehitusmaavarade kogused ei ole REPi koostamise hetkel teada, kuid eeldatavasti

kasutatakse neid eesmärgipäraselt, vastavalt vajadusele.

3 (4)

Kokkuvõtvalt kavandatakse eriplaneeringu lahendusega seada maavaradest tulenevalt

järgnevad leevendavad tingimused:

 kavandatava õhuliini alal, mis kattub Urissaare liivamaardlas asuva Urissaare V

liivakarjääri põhjaservaga, tuleb võimaldada enne õhuliini ehitustööde algust maavara

välja kaevandamine. Selleks tuleb koostöös kaevandajaga üle vaadata mäetööde plaan

ning võimalusel kaevandada maavara esmajärjekorras liinialuselt alalt;

 tagada koostöös kaevandajaga tingimused, mis võimaldavad Nepste IV liivakarjäärist

maavara kaevandada enne õhuliini ehitustööde algust ning korrastustööde puhul

arvestada liini rajamisega, et vältida olukorda, kus liini ehitamine kahjustab või muudab

korrastatud ala;

 tagada koostöös kaevandajaga tingimused, mis võimaldavat taotletavast Nepste V

liivakarjäärist maavara kaevandada enne õhuliini ehitustööde algust ning korrastustööde

kavandamisel arvestada õhuliini rajamisega. Kavandatava õhuliini mastide asukohad

tuleb õhuliini ehitusprojektis taotletava Nepste V liivakarjääri alal paigutada väljaspoole

kaevandamisjärgselt tekkivat veekogu;

 Juhul, kui peale käesoleva REPi kehtestamist tehakse eelnimetatud karjääride

kaevandamislubades muudatusi või taotletakse lubade pikendamist (sh Nepste V

liivakarjääri loa andmise otsuse tegemisel), siis arvestada REPi kehtivusega ning lisada

loa tingimustesse, et maavara kaevandada esmajärjekorras liinialuselt alalt ning

korrastustööde puhul arvestada liini rajamisega, et elektriühenduse rajamine ja

maavarade kaevandamine teineteist ei takistaks;

 Metsisele avalduvate kumulatiivsete mõjude leevendamiseks on vajalik piirata Nepste-

Massiaru metsise ökodukti läheduses paiknevate liivakarjääride (Urissaare IV ja

Urissaare V ning ka Urissaare II, kui kaevandamine pole elektriühenduse rajamise ajaks

lõppenud) tööaega metsiste aktiivsema liikumisega kuudel (märts, september ja

oktoober) hämaral ajal, mil toimub metsiste liikumine. Karjääride tööaeg (liiva

kaevandamise ja väljaveo aeg) tuleb nimetatud kuudel piirata ajavahemikuga kl 8.00-

18.00. Meedet tuleb rakendada juhul kui peale käesoleva REPi kehtestamist tehakse

eelnimetatud karjääride kaevandamislubades muudatusi või taotletakse lubade

pikendamist.

Planeeringu KSH seletuskirjas on analüüsitud ka planeeringu mõju teistele trassikoridori

lähedusse jäävatele karjääridele. Olulist mõju ei tuvastatud.

KSH mõju hindamise aruande lisas 2 on selgitatud, et kuna trassikoridoride alternatiivide

võrdluses lõplikku valikusse jäänud trassikoridor läbis maardlaid vaid lõigus, kus alternatiive

ei ole, siis maardlate osas alternatiivide võrdlust ei teostatud.

EGT leiab, et planeeringu Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH

aruande eelnõu lahendus võib halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimise või

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda Urissaare V liivakarjääri, Nepste IV liivakarjääri

ning taotletava Nepste V liivakarjääri alal. EGT on seisukohal, et planeeringu lahendusega

määratud mõju leevendavad tingimused (sh koostöö kaevandajatega) on asjakohased ning

nende rakendamisel on võimalik mõju leevendada.

4 (4)

Eesti Geoloogiateenistus nõustub merel Liivi ja Pärnu lahe ning maismaal Häädemeeste, Tori,

Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna piires asuva Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse

riigi eriplaneeringu ja KSH aruande eelnõu lahendusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mihkel Annusver

Maavarade registri spetsialist osakonna juhataja ülesannetes

5331 7112 [email protected]

Teadmiseks: Niidu Ladu OÜ; OÜ Tambira ja AS TREV-2 Grupp

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie: 04.06.2026 nr 13-3/2005-1 Meie: 03.07.2026 nr 13-1/26-1030

Kooskõlastuse andmine eriplaneeringule

(Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH aruande eelnõu)

Esitasite 04.06.2026 kirjaga nr 13-3/2005-1 Eesti Geoloogiateenistusele kooskõlastamiseks

riigi eriplaneeringu Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneering ja KSH

aruande eelnõud (edaspidi planeering). Planeeringuala, mille piires sobivat elektriühenduse

trassikoridori otsiti, hõlmas ligikaudu 5400 km² ning ulatus Liivi ja Pärnu lahele ning maismaal

Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna.

Planeering on algatatud Vabariigi Valitsuse 04.08.2022 korraldusega nr 203. Planeeringu

eesmärk on kavandada Liivi lahe meretuulepargi elektriühendus maismaa põhivõrguga ning

kavandada selleks vajalikud ehitised nagu õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid,

trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 37 lõike 1 kohaselt esitatakse Riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruandega kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud asutustele ning

teavitatakse § 31 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande kohta arvamust.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub maardla

või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud korras Kliimaministeeriumi või

kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.

Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute

kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid,

kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.

MaaPS § 14 lõike 2 alusel, võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust

üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva

iseloomuga või

2 (4)

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas

tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille

jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses

taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

Planeeritav ala hõlmab endas täielikult mitmeid maavaradega seotud kitsendusi, kuid

planeeritaval trassikoridoril on vaid üksikud kattuvused. Õhuliini trassikoridori kattub kahe

liivamaardlaga (Urissaare ja Nepste) ning ühe maavara levialaga.

Kattuva Aruoja-Kiusumetsa liivalasundi leviala puhul on tegemist geoloogilise kaardistamise

või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkonnaga, kus võib eeldada maavaravaru

olemasolu. Leviala ei ole kantud maavarade registrisse ning sealne võimalik varu ei ole arvele

võetud maardlana. Trassilõik kattub suures osas ka kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loaga

„Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum“ (YGUL/522251, Eesti

Geoloogiateenistus). Mainitud leviala ning üldgeoloogilise uurimistöö luba ei sea täiendavaid

piiranguid planeeringu lahendusele.

Arvele võetud maavarade osas on planeeringu alal järgnevad kattuvused:

1. Urissaare külas kattub õhuliini trassikoridor Urissaare V liivakarjääri (KL-516293,

Niidu Ladu OÜ) põhjaservaga Merenäki maaüksusel u 0,3 ha suurusel alal. Kattuval

alal asub Urissaare liivamaardla (reg. kaart nr 89) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk

6.

2. Nepste külas kattub trassikoridor Rooste maaüksusel paikneva Nepste IV liivakarjääriga

(L.MK/334117; OÜ Tambira) ligikaudu 0,094 ha suurusel alal, mis on pindalalt vähem

kui 1% kogu mäeeraldisest. Kattuval alal asub Nepste liivamaardla (reg. kaart nr 951)

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 12.

3. Nepste külas Laiksaare metskond 2 maaüksusel läbib trassikoridor taotletavat Nepste V

liivakarjääri mäeeraldist (taotlejaks on AS TREV-2 Grupp). Trassikoridor kattub Nepste

liivamaardla (reg. kaart nr 951) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 23 ning täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokkidega 21, 22 ja 24.

Planeeringus väljatoodud kattuvused kehtivad käesolevalt planeeritud trassi asupaiga puhul.

Trassi nihutusruumi koridoris liigutades võib kattuvus kohati suureneda. EGT juhib ka

tähelepanu, et kuigi eelduste kohaselt on oodata karjääride ammendumist loale märgitud ajaks

võib tulla ette vajadus luba pikendada. Liivakarjääride puhul tohib seda teha MaaPS-s

ettenähtud korras kuni 15 aastat.

Eeltoodust lähtuvalt tuleks kavandatava õhuliini alal, millel on kattumus Urissaare liivamaardla

ja Nepste liivamaardlaga, enne õhuliini rajamist maavara ressursikasutuse otstarbekuse

kohaselt maavara välja kaevata.

KSH seletuskiri toob ka välja, et kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb vajadus

ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise.

Kasutatavate ehitusmaavarade kogused ei ole REPi koostamise hetkel teada, kuid eeldatavasti

kasutatakse neid eesmärgipäraselt, vastavalt vajadusele.

3 (4)

Kokkuvõtvalt kavandatakse eriplaneeringu lahendusega seada maavaradest tulenevalt

järgnevad leevendavad tingimused:

 kavandatava õhuliini alal, mis kattub Urissaare liivamaardlas asuva Urissaare V

liivakarjääri põhjaservaga, tuleb võimaldada enne õhuliini ehitustööde algust maavara

välja kaevandamine. Selleks tuleb koostöös kaevandajaga üle vaadata mäetööde plaan

ning võimalusel kaevandada maavara esmajärjekorras liinialuselt alalt;

 tagada koostöös kaevandajaga tingimused, mis võimaldavad Nepste IV liivakarjäärist

maavara kaevandada enne õhuliini ehitustööde algust ning korrastustööde puhul

arvestada liini rajamisega, et vältida olukorda, kus liini ehitamine kahjustab või muudab

korrastatud ala;

 tagada koostöös kaevandajaga tingimused, mis võimaldavat taotletavast Nepste V

liivakarjäärist maavara kaevandada enne õhuliini ehitustööde algust ning korrastustööde

kavandamisel arvestada õhuliini rajamisega. Kavandatava õhuliini mastide asukohad

tuleb õhuliini ehitusprojektis taotletava Nepste V liivakarjääri alal paigutada väljaspoole

kaevandamisjärgselt tekkivat veekogu;

 Juhul, kui peale käesoleva REPi kehtestamist tehakse eelnimetatud karjääride

kaevandamislubades muudatusi või taotletakse lubade pikendamist (sh Nepste V

liivakarjääri loa andmise otsuse tegemisel), siis arvestada REPi kehtivusega ning lisada

loa tingimustesse, et maavara kaevandada esmajärjekorras liinialuselt alalt ning

korrastustööde puhul arvestada liini rajamisega, et elektriühenduse rajamine ja

maavarade kaevandamine teineteist ei takistaks;

 Metsisele avalduvate kumulatiivsete mõjude leevendamiseks on vajalik piirata Nepste-

Massiaru metsise ökodukti läheduses paiknevate liivakarjääride (Urissaare IV ja

Urissaare V ning ka Urissaare II, kui kaevandamine pole elektriühenduse rajamise ajaks

lõppenud) tööaega metsiste aktiivsema liikumisega kuudel (märts, september ja

oktoober) hämaral ajal, mil toimub metsiste liikumine. Karjääride tööaeg (liiva

kaevandamise ja väljaveo aeg) tuleb nimetatud kuudel piirata ajavahemikuga kl 8.00-

18.00. Meedet tuleb rakendada juhul kui peale käesoleva REPi kehtestamist tehakse

eelnimetatud karjääride kaevandamislubades muudatusi või taotletakse lubade

pikendamist.

Planeeringu KSH seletuskirjas on analüüsitud ka planeeringu mõju teistele trassikoridori

lähedusse jäävatele karjääridele. Olulist mõju ei tuvastatud.

KSH mõju hindamise aruande lisas 2 on selgitatud, et kuna trassikoridoride alternatiivide

võrdluses lõplikku valikusse jäänud trassikoridor läbis maardlaid vaid lõigus, kus alternatiive

ei ole, siis maardlate osas alternatiivide võrdlust ei teostatud.

EGT leiab, et planeeringu Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH

aruande eelnõu lahendus võib halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimise või

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda Urissaare V liivakarjääri, Nepste IV liivakarjääri

ning taotletava Nepste V liivakarjääri alal. EGT on seisukohal, et planeeringu lahendusega

määratud mõju leevendavad tingimused (sh koostöö kaevandajatega) on asjakohased ning

nende rakendamisel on võimalik mõju leevendada.

4 (4)

Eesti Geoloogiateenistus nõustub merel Liivi ja Pärnu lahe ning maismaal Häädemeeste, Tori,

Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna piires asuva Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse

riigi eriplaneeringu ja KSH aruande eelnõu lahendusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mihkel Annusver

Maavarade registri spetsialist osakonna juhataja ülesannetes

5331 7112 [email protected]

Teadmiseks: Niidu Ladu OÜ; OÜ Tambira ja AS TREV-2 Grupp