Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Kairi Otto

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie 12.06.2026

Meie 06.07.2026 nr 1-15/26/11513-2

Keskkonnaameti tähelepanekud loamenetluse

osas Eesti seisukohtade kujundamiseks – Chips

Act 2.0

Vastuseks Teie kirjale esitame Keskkonnaameti tähelepanekud loamenetluse osas:

Määruse ettepanekuga seatakse täiendavad kriteeriumid ja nõuded ELis pooljuhttehnoloogia ja kiipide tootmise kiirendamiseks, konkurentsivõime parandamiseks ja varustuskindluse

tagamiseks. Selleks on seatud ka teatud tingimused ühtse tegevusloa andmise menetluse kiirendamiseks ja digitaliseerimiseks. Liikmesriigil tuleb kehtestada ühtse (tervikliku) loa andmise menetlus, mis põhineb ühel taotlusel ja hõlmab kõikide valdkondade lube ning mille

menetlust koordineerib üks pädeva asutus. Lubade andmise tavapärane menetlusaeg ei tohi ületada 12 kuud ja 45 päeva jooksul taotluse saamisest tuleb hinnata taotluse täielikkust ja

vajadusel küsida puuduvat teavet. Kui pärast puuduva teabe esitamist loetakse taotlust endiselt mittetäielikuks, võib ühtne kontaktpunkt 30 päeva jooksul alates nõutud puuduva teabe esitamisest esitada teise taotluse puuduva teabe saamiseks. Need loaga seotud tingimused on

analoogsed ettepanekutele, mis Euroopa Komisjon kevadel esitas taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teemaga seotud direktiivides toodud loamenetluste muutmiseks. Seega on

need menetlustähtajad samad kui varasemate regulatsioonide eelnõudes. Konkreetseid kriteeriume, milliste tootmisnäitajate ja -mahtude korral tuleb välisõhu saastamiseks väljastada keskkonnakaitseluba (ühtse tegevusloa osana), ei seata, vaid liikmesriigid lähtuvad loa vajaduse

väljaselgitamisel riigis kehtestatud sisemistest õigusnormidest. Seega ei tulene määruse ettepanekust otseseid uusi tingimusi ja nõudeid välisõhukaitsega seotud keskkonnakaitselubade

väljastamiseks ning selles osas puuduvad Keskkonnaametil sisulised ettepanekud ja märkused.

Märgime, et sellised tehased toovad kaasa tugeva surve meie vee-, energia- ja maakasutusele.

Näiteks on välja toodud, et üks suur pooljuhttehas vajab ööpäevas kuni 38 000 m3 puhast vett. Samas on rõhutatud, et heitvett tehased taaskasutavad, kuid tekkiv keemiline jääk on väga ohtlik

keskkonnale, inimesele. Seega ei kaota loamenetluse tähtaja lühendamine vajadust põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid.

Määruse ettepanekus on rõhutud loamenetluse kiirendamisele, milleks soovitatakse kasutada digitaalset menetluskeskkonda ja ühe kontaktpunkti rakendamist. See on analoogne paljude

teiste sarnaste algatustega ja mis tihti ei lahenda ära planeeringute ja täiendavate keskkonnamõjude hindamisega seotud ajakulu probleemi. Keskkonnaameti hinnangul võiks Eesti teha ettepaneku võimaldada prioriteetsetes valdkondades liikmesriikidele suuremat

paindlikkust olemasolevate andmete kasutamisel. Näiteks Natura 2000 asjakohase hindamise

2 (2)

läbiviimisel olukorras, kus on ametlikes registrites sisalduv teave on mõju hindamiseks piisav

ja usaldusväärne, ei peaks nõudma täiendavaid inventuure ja uuringuid. Samas on oluline, et pooljuhtide tootmisvõimsuse suurendamisel arvestataks jätkuvalt ELi

kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning tagataks keskkonnamõjude asjakohane hindamine.

Täiendavalt märgime, et lubade menetlemine eelisjärjekorras toob kaasa surve haldusaparaadi olemasolevatele ressurssidele, nimelt peab olema tagatud ka teiste menetluste tähtaegsus ning nõuetekohasus. Seetõttu tuleb liikmesriigi haldusaparaadil hinnata täiendava menetlusressursi

vajadust ning vajadusel tagada selle olemasolu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Väino Vaidla juhataja õigusosakond

Jekaterina Masalska 5198 7564 [email protected]