Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse

nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Eelnõule esitasid ettepanekuid ja kommentaare Kultuuriministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa ja Eesti Puuetega

Inimeste Koda.

Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ja

Rahandusministeerium.

Nr Ettepanek/märkus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Kultuuriministeerium

1 Kultuuriministeeriumi hinnangul vajab

tähelepanu rahvusvahelise kaitse saaja

töötamise toetamise teenuse lõpetamine.

Mõistame eelnõus esitatud põhjendust, et

teenuse kasutamine on vähenenud ning

enamik rahvusvahelise kaitse saajaid on

liikunud tööle ilma mentorluse toeta. Samas

on töötamine üks olulisemaid kohanemise ja

lõimumise tegureid. Seetõttu palume tagada,

et rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajatele

oleks tagatud tööle asumist ja tööl püsimist

toetav abi. See võiks sisaldada näiteks

tööalast keeleõpet, oskuste hindamist,

kvalifikatsiooni tunnustamise alast

nõustamist.

Samuti palume jälgida muudatuse mõju

rahvusvahelise kaitse saajate tööhõives

püsimisele ning tööandjate valmisolekule

neid värvata. Vajaduse korral tuleks kaaluda

täiendavaid rakenduslikke lahendusi, näiteks

tööandjate nõustamist, mentorluspõhise toe

pakkumist üldteenuste raames või koostööd

kohalike omavalitsuste ja

lõimumisvaldkonna partneritega.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Nõustume, et rahvusvahelise kaitse

saajatele on töötamine oluline

kohanemise ja lõimumise tegur.

Rahvusvahelise sh ajutise kaitse

saajatele on endiselt tagatud tööle

asumist ja tööl püsimist toetav abi

võrdsetel alustel teiste Eesti elanikega.

Tööturuteenuste seas, mida

rahvusvahelise kaitse saajatel on

võimalik saada, on olemas võimalus

eesti keele oskuse arendamiseks

tööandja koolitustoetuse kaudu, samuti

erialaste oskuste täiendamine vastavalt

inimese vajadustele ning

karjäärinõustamine, mis toetab

tööalaseid valikuid ja nende teostamist.

Jätkame sihtrühma rakendumise

jälgimist ja oleme vajadusel valmis

kaaluma täiendavaid lahendusi.

Sotsiaalministeerium

2 Määruse 2. peatüki 2. jao täiendamine §

401 lõikega 9 – seletuskirja lk 13 on välja

toodud erinevus tööalase abivahendi

rahastamises, mis varasemalt oli 100%, kuid

muudatuse tulemusel 50–100%. Muudatust

on põhjendatud sellega, et tuua erinevad

Arvestatud ja selgitatud.

Tööalase abivahendi soetamise kulu

varem tööandjal ei tekkinud, kuivõrd

abivahendi soetas töötukassa ja andis

tasuta tööandja või inimese kasutusse.

Valdav enamus (ligikaudu 84%)

toetusmeetmed ühe teenuse ja samasuguse

hüvitamise põhimõtte alla. Leevendava

meetmena on välja toodud, et juhul kui

abivahendi soetamine ei ole tööandja kaudu

võimalik, siis on võimalik lisakulu

hüvitamist taotleda individuaalsete

lahenduste kaudu. Palume siiski mõjude osas

täpsustada, mida senisest erinev

hüvitamismäär tööalase abivahendi

kasutajatele tähendab ja kas või kuivõrd võib

seetõttu tööleminek saada takistatud (nt

mõjude peatükis lk 24).

tervisetakistusega inimesele töö

tegemiseks võimaldatavatest

abivahenditest on sisuliselt töövahendid.

Nende puhul hüvitatakse tööandjale

tavapärasest paremate või

erilahendusega töövahendite soetamise

kulu. Seejuures jääb vahend üldjuhul

tööandja omandisse ning seda saavad

kasutada ka teised töötajad nii

paralleelselt erivajadusega töötajaga kui

ka pärast tema töölt lahkumist. Sellest

tulenevalt saab tööandja hüvitatavast

vahendist laiemat kasu kui üksnes

konkreetse töötaja tööl püsimine.

Juhtudel, kus abivahend on otseselt

seotud inimese tervisepiirangu või

erivajadusega (ligikaudu 16% juhtudest)

ning tööandjal puudub vajadus selle

kasutamiseks teiste töötajate poolt,

võivad tööandja ja töötaja kokku

leppida, et töövahend jääb töötajale.

Sellisel juhul saab inimene kasutada

abivahendit ka järgmises töökohas või

muudes tegevustes, mistõttu on antud

juhul kasusaaja ka inimene.

Hüvitamise määra vähendamine võib

tulla kõne alla eelkõige juhtudel, kus

taotletud lahendus sisaldab töötaja

erivajadusest sõltumatuid

lisafunktsioone või mugavusomadusi,

mille kulu ei ole põhjendatud avalike

vahendite arvelt katta (nt eridisainiga

reguleeritav töölaud).

Seetõttu ei ole alust eeldada, et muudatus

tervikuna takistaks inimese tööle

asumist või tööl püsimist. Enamasti jääb

võimalik omaosalus tööandja kanda

olukordades, kus taotletavast

lahendusest saab laiemat kasu ka

tööandja või kus osa kuludest ei ole

otseselt seotud töötaja erivajadusest

tuleneva vajadusega. Juhtudel, kus

inimese töövõime säilitamiseks

vajalikku lahendust ei ole võimalik

tööandja kaudu rahastada või kus

tekivad täiendavad kulud, säilib

võimalus taotleda toetust individuaalsete

lahenduste meetmete kaudu. Selgitused

on lisatud ka seletuskirja §1 punktis 47

ja mõjude peatükis).

3 Määruse 2 peatüki 2. jao täiendamine §

401 lõikega 13 – seletuskirja lk 13 ja 14 on

välja toodud, et tugiisikuteenust ei ole

muudatuse tulemusel võimalik saada enam

100%, sest pole usutav, et avatud tööturul

töötav inimene vajab 100% tugiisiku abi.

Palume siiski mõjude osas välja tuua, kas

praegu on neid (nt viimase kolme aasta

statistikat vaadates), kes ja mis põhjustel on

siiani saanud 100% mahus tugiisikuteenust

ning mis sarnastes olukordades olevatest

inimestest edaspidi saab (nt mõjude peatükis

lk 24).

Arvestatud ja selgitatud.

Tugiisiku teenuse eesmärk on toetada

töötaja iseseisvat toimetulekut, mitte

asendada tema töö tegemist. Senine

praktika on võimaldanud määrata

tugiisikuteenust sageli 100% tööaja

ulatuses, kuigi tegelik abivajadus sellises

mahus ei ole põhjendatud. Kehtiva korra

järgi võib üks täistööajaga töötav

tugiisik olla samaaegselt tugiisikuks

kuni neljale täistööajaga töötavale

inimesele. Selline korraldus ei ole

tegelikkuses võimalik ega loogiline, sest

tugiisik ei saa lisaks enda

täiskoormusega tööle viibida

samaaegselt pidevalt nelja inimese

kõrval ning osutada neile kõigile 100%

tööajast tuge. Seetõttu on eesmärk viia

teenuse mahu määramine paremini

vastavusse tegeliku abivajaduse ja

teenuse tegeliku osutamise praktikaga.

Teenuse mahu määramisel on sageli

lähtutud eelkõige tööandja taotluses

esitatud soovist, mitte hinnangust

sellele, millises ulatuses töötaja

tegelikult töö tegemiseks tuge vajab.

Seetõttu on sarnase abivajadusega

klientidele võidud määrata erinevas

mahus teenuseid ning teenuse maht ei

ole alati olnud otseses seoses tegeliku

toetamisvajadusega.

Sõlmitud lepingute statistika kohaselt

klientide abivajadus teenuse alustamisel:

 teenuse maht 50%: 40%

lepingutest;

 teenuse maht 75%: 35%

lepingutest;

 teenuse maht 100%: 25%

lepingutest.

Puudub ülevaade, kui paljudel juhtudel

mahtu teenuselepingu kestel vähendati,

nt algselt 100%-lt 75%-le.

Oluline on märkida, et kehtiva

regulatsiooni kohaselt vähem kui 50%

abivajaduse korral teenust ei osutata, st

väheses mahus abivajaduse korral pole

teenust osutatud või on need vajadused

liigitatud 50%mahuks, kuigi kliendi

tegelik vajadus on väiksem. Lepingute

puhul on tugiisikul olnud eelkõige ka

muud töökohustused ning tugiisiku roll

neile lisaks.

Selgitused on lisatud ka seletuskirja

mõjude peatükis.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

4 Eelnõu seletuskirja V osa „Määruse mõjud“

leheküljel 19 on märgitud: „Eelnõus esitatud

muudatused ei mõjuta regionaalarengut,

infotehnoloogiat ega infoühiskonda;

haridust, kultuuri ega sporti; riigikaitset ega

välissuhteid ning siseturvalisust ega

keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust

nendes valdkondades hinnatud.“ Sellega ei

ole võimalik nõustuda, et eelnõus esitatud

muudatused ei mõjuta regionaalarengut.

Eelnõu § 1 punktides 13 ja 14 kavandatavatel

muudatustel võib olla arvestatav mõju

regionaalarengule, kuna sõidutoetuse

kaotamine karjäärinõustamise,

kvalifikatsiooni omandamise toetamise ning

tööpraktikal osalemise teenuste kasutamisel

võib võrreldes teiste piirkondadega pärssida

eelkõige keskustest kaugemal elavate

inimeste konkurentsivõimet tööturul, tööle

asumise tõenäosust ja võimalusi osaleda

tööturul. Samuti võib sellega kaasneda

kaudne negatiivne mõju nende piirkondade

ettevõtluse arengu eeldustele, piirates

ettevõtete ligipääsu vajaliku

kvalifikatsiooniga tööjõule. Mainitud mõju

regionaalarengule võib omakorda

võimendada tööturukoolitustel osalemise

stipendiumi kaotamine, eriti piirkondades,

kus esineb suurem struktuurne tööjõupuudus

ja suurem vajadus tööjõu ümberõppe järele.

Vastav negatiivne mõju regionaalarengule

ilmneb eelkõige juhul, kui eelpool nimetatud

teenuste osutamisel ei ole tagatud

alternatiivsed lahendused, näiteks

kaugnõustamine veebi või telefoni teel.

Eelnõu seletuskirjas puudub selle kohta

teave. Eelpool mainitud mõjud

regionaalarengule on vaja eelnõu

seletuskirjas samuti välja tuua ja vajaduse

Arvestatud ja selgitatud.

Jääme endiselt seisukohale, et

kavandatavatel muudatustel ei ole olulist

regionaalset mõju, kuid oleme seda

määruse mõjude peatükis selgituste ja

taustainfoga avanud.

Selgitame täiendavalt, et sõidutoetus

jääb ära lühikeste vahemaade läbijatel

(eelkõige linnasisesed vahemaad) ning

olukordades, kus teenusele on vaja

osaleda kaugemal, sõidutoetus säilib.

Seega toetab sõidutoetus jätkuvalt ka

keskustest kaugemal elavate inimeste

teenustel osalemist. Lühematel

vahemaadel säilib sõidutoetus ka

vähenenud töövõimega inimestel.

Sõidutoetuse muudatuste eesmärk on

toetada sõidutoetusega eelkõige nendel

teenustel osalemist, mis eeldavad

regulaarset kohal käimist ja kestavad

kauem, mistõttu on kulud teenusel

osalemise suuremad kui näiteks

teenustel, mis eeldavad ühekordset või

üksikuid osalemisi. Sellest eesmärgist on

lähtunud ka teenuste valik, mille korral

on võimalik sõidutoetust saada.

Tööturukoolitusel osalejatele säilib

sõidutoetus, mille eesmärk on toetada

koolitusel osalemise sõidukulude

katmist kui selleks peab sõitma

elukohast kaugemale kui 10 kilomeetrit.

Seega säilib teenusel meede, mille

eesmärk on tasakaalustada regionaalset

arengut ja toetada koolituste

kättesaadavust ka maapiirkonnas

elavatele inimestele.

korral kavandada leevendavad meetmed, et

kindlustada teenustele ligipääs ka

kaugnõustamise vormis.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

hinnangul on regionaalne mõju selgelt

olemas, seega teeme ettepaneku seda

hinnata.

Eesti Töötukassa

5 Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu

järgmiselt:

muuta eelnõu § 1 punktis 15 muudetavat

määruse § 11 lõike 1 punkti 2 ja sõnastada

järgmiselt:

„2) tööruumide ja vahendite kohandamine,

tööalase abivahendi kasutada andmine,

tugiisikuga töötamine, tööalane

rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine

ja palgatoetus, ka pärast tervisest tuleneva

takistuse muutumist teenuse saamise ajal;“;

Selgitus: kuna määruse § 11 lõike 1 punktide

1 ja 2 muudatus jõustub 01.09.2026 ja on

seotud kogemusnõustamise teenuse

väljajätmisega määrusest, ei ole asjakohane

viidata sättes tervisepiiranguga inimese

töötamise toetamise teenusele. Kuna

tervisepiiranguga inimese töötamise

toetamise teenus lisandub määrusesse

01.04.2027 jõustuva muudatusega, tuleb see

lisada eelnõusse eraldi muudatusena (vt

järgmine punkt);

Arvestatud.

6 täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 16

järgmises sõnastuses:

„16) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 2

sõnastatakse järgmiselt:

„2) tervisepiiranguga inimese töötamise

toetamine, tööalane rehabilitatsioon,

toetatud töölerakendamine ja palgatoetus, ka

pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist

teenuse saamise ajal;“;

Selgitus: kuna eelnõuga asendatakse alates

01.04.2027 senised teenused tööruumide ja

vahendite kohandamine, tööalase abivahendi

kasutada andmine, tugiisikuga töötamine uue

teenusega tervisepiiranguga inimese

töötamise toetamine, tuleb eraldi sättega

Arvestatud.

muuta määruse § 11 lõike 1 punkti 2

sõnastust.

Seoses uue punkti lisamisega tuleb muuta

eelnõu §-s 1 ka järgmiste punktide

numeratsiooni.

7 muuta eelnõu § 1 punkti 31 (uue

numeratsiooniga 32), millega täiendatakse

määruse § 27 lõikega 31 ja sõnastada

järgmiselt:

„(31) Tööandja peab esitama tööpraktika

taotluse ja tööpraktika ei või alata varem, kui

töötukassa on teinud otsuse tööpraktika

võimaldamise kohta.“;

Selgitus: eelnõu kohaselt peab tööandja

esitama tööpraktika taotluse enne

tööpraktika algust. Samas ei piisa

tööpraktika alustamiseks taotlusest, vaid

töötukassa peab otsustama tööpraktika

võimaldamise ning alles siis saab teenusega

alustada. Ka seletuskirjas on märgitud, et kui

tööandja alustab tööpraktika teenuse

pakkumist enne taotluse esitamist ja otsuse

tegemist, tööpraktikat ei võimaldata.

Arvestatud.

8 muuta eelnõu § 1 punkti 44 (uue

numeratsiooniga 45), millega määrust

täiendatakse §-ga 401 ja sõnastada

eelnimetatud sätte lõiked 8, 9 ja 13

järgmiselt:

„(8) Töötukassal on õigus lõikes 3 nimetatud

kulu mitte hüvitada või tasuda, kui tööandja

kohta on karistusandmed karistusregistris.“

Selgitus: kuna määruse § 401 lõikes 3

reguleeritakse nii kulude hüvitamist kui ka

tasu maksmist, tuleks selguse huvides

sarnaselt lõike 7 sissejuhatava lauseosaga

lisada tekstiosa „või tasuda“.

„(9) Tööandjale hüvitatakse lõike 3

punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kuludest 50

kuni 100%, kui taotlusel märgitud inimene

töötab. Kui taotlusel märgitud inimene ei asu

tööle või kui tema töösuhe tööandja juures

lõpeb enne kohanduse valmimist või

abivahendi soetamist ja lõike 10 punktis 2

Arvestatud.

nimetatud kuludokumentide esitamist,

hüvitatakse tööandjale kuni 50% kulu

hüvitamise otsuses toodud kuludest.“

Selgitus: tegemist on viite parandamisega,

õige on viide lõikele 10.

„(13) Tugiisikuga töötamise maht inimese

eeldatavast töötamise ajast määratakse:“

Selgitus: õigusselguse huvides on sõna

„teenuse“ asendatud sõnadega „tugiisikuga

töötamise“, kuna määruse § 401 kohaselt

hüvitatakse või tasutakse erinevaid kulusid,

aga lõikes 13 on mõeldud tugiisikuga

töötamist;

9 täpsustada määruse § 2 jõustumissättes

viiteid eelnõu § 1 punktidele ja sõnastada

järgmiselt:

„(1) Määruse § 1 punktid 1, 3, 6, 8, 14, 15,

17, 18, 20, 22, 25, 27–30, 41, 46, 52, 56 ja 57

jõustuvad 1. septembril 2026. a.

(2) Määruse § 1 punktid 9, 24 ja 26 jõustuvad

1. septembril 2026. a ja kehtivad kuni 31.

detsembrini 2028. a.

(3) Määruse § 1 punktid 2, 4, 5, 7, 10–13, 16,

19, 21, 23, 31–40, 42–45, 47–51, 53–55 ja 58

jõustuvad 1. aprillil 2027. a.“

Selgitus: viide määruse § 1 punktile 12 on

viidud lõikesse 3, kuna muudatus jõustub

01.04.2027. Ülejäänud muudatused on

seotud eelnõu § 1 punktide numeratsiooni

muutmisega seoses eelnõu § 1 uue punkti 16

lisamisega.

Arvestatud.

Määruse § 1 punkt 1 jõustub üldises

korras kuna muudatus lähtub HÕNTE

nõuetest ja ei vaja seetõttu kindlal

kuupäeval jõustumist.

10 Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja

järgmiselt:

2.1 Vastavalt eelnimetatud eelnõu

muudatustele täpsustada ka eelnõu

seletuskirja.

Arvestatud.

11 2.2 Eelnõu § 1 punktide 15–20 selgitust

tuleks määruse § 11 lõike 21 punkti 1 osas

täpsustada, kuna sätet ei muudeta, vaid see

tunnistatakse kehtetuks.

Arvestatud.

12 2.3 Eelnõu § 1 punkti 44 selgituses tuleks

täpsustada viiteid: Arvestatud.

2.3.1 lõike 8 selgitust ja esimeses lauses

pärast sõna „hüvitada“ lisada tekstiosa „või

tasuda“. Kolmandas lauses asendada

tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõikes 7“.

2.3.2 lõike 9 selgitust ja neljandas lauses

asendada tekstiosa „lõige 8“ tekstiosaga

„lõige 9“;

2.3.3 lõike 14 selgitust ja kolmandas lauses

asendada tekstiosa „(lõige 11)“ tekstiosaga

„(lõige 13)“.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

13 1. Mõistete muutmine ja ajakohastamine

Toetame uue termini „tervisepiiranguga

inimene“ kasutuselevõttu varasema tervisest

tuleneva takistuse ja pikaajalise haiguslehe

alusel töötaja asemel.

Teadmiseks võetud.

14 2. Karjäärinõustamise teenuse

kaasajastamine Toetame karjäärinõustamise teenuse

kaasajastamist ning soovitame senisest enam

pöörata tähelepanu ka erinevate

puudespetsiifiliste ja krooniliste haigustega

inimeste vajadustele teenuse osutamisel.

Teame, et Eesti Töötukassal on häid

praktikaid puudespetsiifiliste

nõustamisteenuste katsetamisel ja soovitame

senisest enam pöörata erinevate inimeste

vajadustele tähelepanu, et nõustamine oleks

personaalsem ja mõjusam.

Teadmiseks võetud.

15 3. Kogemusnõustamise säilitamine ja

kvaliteedi arendamine EPIKoda ei toeta kogemusnõustamise kui

eraldiseisva tööturuteenuse lõpetamist.

Mõistame ja ei vaidlusta esile toodud

murekohti – ebaühtlane kvaliteet, puudulik

järelevalve ja kehvad kokkuvõtted on tõsised

probleemid, kuid lahendus ei ole vajaliku

teenuse kaotamine, vaid selle kvaliteedi

parandamine. Teenuse sulgemise asemel

tuleb luua selge kutsestandard või

kompetentsiprofiil.

Kogemusnõustamine individuaalteenusena

on kiire – inimene saab abi päevade, mitte

kuude jooksul. Suunates inimest

kogemusnõustamisele läbi sotsiaalse või

tööalase rehabilitatsiooni, pikeneb ooteaeg

Mittearvestatud ja selgitatud.

Mõistame kogemusnõustamise olulisust

inimesele, kes seisab silmitsi tervisest

tulenevate muutustega ning kelle jaoks

teise sarnase kogemusega inimese toetus

võib olla väärtuslik. Samas ei ole

kogemusnõustamise valdkonnas täna

kehtestatud kutsestandardit ega ühtset

kompetentsiprofiili, mille alusel oleks

võimalik objektiivselt hinnata teenuse

osutajate pädevust, teenuse kvaliteeti või

tulemuste saavutamist. Seetõttu

puuduvad Eesti Töötukassal võimalused

kehtestada kogemusnõustamisele selged

kvaliteedinõuded ning tagada, et teenust

osutatakse ühtlaselt kõrgel tasemel ja

tööturule rakendumist toetaval viisil.

vähemalt poolteist kuud. Vähenenud

töövõimega inimene, kes on kriisis (näiteks

äsja diagnoositud raske haiguse või saadud

trauma tõttu), vajab tuge kohe. Madal

rakendusmäär on teavituse ja teadlikkuse,

mitte vajaduse probleem. Usume, et teenuse

vähene kasutamine tuleneb sellest, et Eesti

Töötukassa konsultandid ei pruugi olla

teenusest piisavalt teadlikud ega suuna

inimesi sinna, teenusepakkujad ei tohi ise

kliente värvata ning info kodulehtedel on

raskesti leitav. Lahenduseks on parem

teavitustöö ja suunamissüsteemi

korrastamine, mitte teenuse kaotamine.

Lisaks soovime välja tuua selle, et Eesti

Töötukassa on aastaid rahastanud

kogemusnõustajate baaskoolitusi. Inimesed

on panustanud oma aega ja energiat, et

panustada ühiskonda ning teiste sarnase

tervisepiiranguga inimeste abistamisse.

Teenuse lõpetamine tähendaks selle riikliku

ja isikliku investeeringu mahakandmist.

Eelnõuga ei vähendata inimeste

ligipääsu professionaalsele toele.

Inimesele, kes vajab terviseseisundist

või kriisist tulenevalt psühholoogilist

tuge, on võimalik pakkuda psühholoogi

nõustamist. Psühholoogilise abi puhul

on võimalik teenuse kvaliteeti tagada,

sest teenust osutavad vastava

ettevalmistuse ja erialase pädevusega

spetsialistid ning teenuse osutajatele

seatakse kvalifikatsiooni- ja

kvaliteedinõuded. See võimaldab tagada

teenuse usaldusväärsuse ja

tulemuslikkuse.

Samuti tugineb kogemusnõustamine

olemuslikult nõustaja isiklikule

läbielatud kogemusele. Praktikas ei ole

alati võimalik leida inimese vajadustele

vastava kogemusega nõustajat ega

tagada, et nõustaja kogemus oleks

võrreldav kliendi olukorraga. Seetõttu

võib teenuse sisu ja mõju erineda

sõltuvalt konkreetsest nõustajast.

Kogemusnõustamine jääb edaspidi

vähenenud töövõimega inimestele

kättesaadavaks tööalase rehabilitatsiooni

teenuse osana. Tööalases

rehabilitatsioonis kasutatakse vajaduse

korral kogemusnõustamist koos teiste

spetsialistide, näiteks psühholoogi,

tegevusterapeudi, sotsiaaltöötaja või

muude ekspertide toetusega. Selline

meeskondlik lähenemine võimaldab

siduda kogemusliku toe teiste

tõenduspõhiste sekkumistega ning

toetada paremini inimese tööalast

rakendumist ja tööturul püsimist.

Eraldiseisva tööturuteenusena ei ole

Töötukassal võimalik piisava kindlusega

tagada, et kogemusnõustamine vastab

ühtsetele kvaliteedinõuetele ning toetab

teenusele seatud eesmärkide

saavutamist. Seetõttu on põhjendatud

kogemusnõustamise jätkamine tööalase

rehabilitatsiooni osana, kus selle

kasutamise vajadust ja asjakohasust

hinnatakse terviklikult koos teiste

inimese töövõimet ja tööturule naasmist

toetavate tegevustega.

16 4. Tervisepiiranguga inimese töötamise

toetamine Toetame teenuste koondamist üheks

kompleksteenuseks. Samuti toetatud

töölerakendamise teenuse laiendamist ka

puuduva töövõimega inimestele. Nõustume,

et tänane halduslepingute süsteem on

keeruline, mis on ka peamine põhjus, miks

tööandjad teenuseid vähe kasutavad – liigse

bürokraatia tõttu jäetakse protsess sageli

pooleli või ei alustatagi seda. Ühtne teenus

kiirendab menetlust ja aitab tagada, et

lahendus ei jääks rakendamata pelgalt

arusaamatu taotlusprotsessi tõttu.

EPIKoda tunnustab ministeeriumit, et olete

meie varasema tagasiside arvesse võtnud,

mis puudutab hüvitise vahemikku (50–100%

jääv paindlik mudel). See võimaldab

vajaduspõhist lähenemist: keerukamad ja

kulukamad kohandused saab rahastada kuni

100% ulatuses (mis on vältimatu raskema

erivajadusega inimeste puhul). Samas ei

olnud praegu eelnõust näha, et olete

kaotanud töölepingu kestuse nõude. Oleme

varasemalt väljendanud, et toetame seda

muudatust täielikult. Tööelu on muutunud

paindlikumaks ning lühiajalised või

projektipõhised töösuhted ei tohi olla

takistuseks vajalike kohanduste tegemisel.

Tugiisikuga töötamise teenuse täpsustumise

puhul peame väga heaks seda, ta võib

osutada ka füüsilist kõrvalabi ja olla tugi ka

tööle sisseelamisel, mida ta tänases

õiguslikus raamistikus teha ei tohtinud. See

muudatus loob selgema ja terviklikuma

teenuse, mis vastab inimese vajadusele

rohkem ning vähendab oluliselt nii

tööandjate kui ka Eesti Töötukassa

halduskoormust. Toetame, et tugiisikuga

töötamise mahtu vähendati ka kuni 25%

tööajale, kuid peame vältimatuks, et teenuses

säiliks võimalus määrata erineva mahuga

tuge, sealhulgas kuni 100% ulatuses tööajast.

Täna vajab umbes veerand teenuse

kasutajatest tuge kogu tööaja vältel. Kuigi

aja jooksul võib toe vajadus väheneda, on see

esmasel tööle asumisel või kriisiperioodil

vältimatult vajalik. Teenuse mahu lausaline

Uue kompleksteenuse loomine ja

töölepingu kestuse nõue.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tervisepiiranguga inimese töötamise

toetamise teenusel ei ole töölepingu

kestuse nõuet. Tingimus on, et inimene

töötab tööandja juures, kes vastavat

hüvitamist taotleb (st töösuhe on olemas)

kuid selle kestusele ei ole seatud

miinimumnõuet. Eesmärk on toetada

töökoha kohandamist vm vajaliku abi

osutamist kohe, kui selle järele on

vajadus tuvastatud, sh töösuhte alguses.

Kui siiski inimene tööle ei asu või

töösuhe lõppeb enne abivahendi

soetamist või kohanduse valmimist,

hüvitatakse kuni pool kulu hüvitamise

otsuses nimetatud kulust, st kulu

hüvitatakse väiksemas ulatuses. See

maandab tööandja riski olukorras, kus

tööandja on juba teinud põhjendatud

kulutused, kuid tööle asumine või

töösuhe ei realiseeru tööandjast

mittetulenevatel põhjustel. Vastavad

selgitused on toodud ka eelnõu § 1

punkti 47 osas seletuskirjas.

Tugiisikuga töötamise teenus

Mittearvestatud ja selgitatud.

Täname positiivse tagasiside eest

planeeritavatele muudatustele. Mis

puudutab tugiisikuga töötamise

maksimaalset mahtu, jääme muudatuse

juurde, millega kaob võimalus määrata

tuge kuni 100% tööajast. Lähtume

muudatuse kehtestamisel

rakenduspraktikast, mille põhjal teame,

et kolleegist tugiisikud ei ole 100% oma

tööajast vaid abistaja rollis, vaid

täidavad eelkõige oma tavapäraseid

tööülesandeid samas töökohas ning

sellele lisaks on tugiisikuks ühele või ka

mitmele kolleegile, mis kõik mahub

maksimaalselt täistööaja sisse. Seetõttu

teame, et ka olukordades, kus

abivajaduseks on määratud 100%

tööajast, ei ole seda sellises mahus

pakutud kuivõrd seda tehakse muude

tööülesannete kõrvalt. Seetõttu peame

põhjendatuks jätta maksimaalseks

piiramine tõrjuks need inimesed tööturult

välja.

Soovitame jätkuvalt laiendada

tugiisikuteenust ning abivahendite ja

töökoha

kohandamist ka kutseõppuritele: Sarnaselt

abivahenditele peab tugiisiku teenus olema

kättesaadav pikal praktikal (5–10 nädalat)

olevatele kutseõppuritele. Praktika on nende

jaoks sisuliselt töö ning toetavad kohandused

on otsustava tähtsusega, et praktikakoht

õnnestuks ja õpingud ei katkeks. Tugiisiku

puudumine on täna üks peamisi põhjuseid,

miks erivajadusega noorte praktikad ja

seeläbi ka õpingud katkestatakse.

abivajaduse mahuks 75% tööajast.

Samuti rõhutame, et inimestele, kel

varem määrati tugiisikuga töötamise

maht 100%, selle teenuse võimalus ei

kao, vaid säilib 75% tööajast.

Erivajadustega kutseõppurite praktikate

toetamise, sh tugiisikuteenuse, töökoha

kohandamise ja abivahendite

võimaldamise küsimuse küsimuses

oleme nõus, et tegemist on olulise

teemaga, mis puudutab erivajadustega

noorte sujuvat üleminekut haridusest

tööturule. Samas eeldab küsimuse

lahendamine täiendavat sisulist analüüsi

ning ühist arutelu Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning

Töötukassaga, kuna tegemist on haridus-

ja tööturusüsteemi kokkupuutekohaga.

Seetõttu ei käsitleta muudatust

käesoleva tööhõiveprogrammi

muutmise eelnõu raames ning teemat

jätkatakse eraldi aruteludes

erivajadustega noorte haridusest

tööturule ülemineku toetamise teemadel.

17 5. Sõidu- ja majutustoetuse muudatus

Toetame sõidu- ja majutustoetuse süsteemi

sihipärasemaks ning paremini kooskõlla

viimist toetuse tegeliku kasutusloogikaga,

eelkõige sellega, et lõite sõidutoetuse

erisused suurema toevajadusega

sihtrühmadele, sh tervisepiiranguga

inimestele.

Teadmiseks võetud.

18 6. Tööpraktika täpsustumine

Toetame teenuse täpsustamist, sest näeme, et

muudatusega suurendatakse teenuse

osutamise üle järelevalvet ning väheneb

praktikantide võimalik ärakasutamine ja

tööpraktika kvaliteeti. Samas soovime välja

tuua, et näiteks tervisepiiranguga inimesele

võib olla 2 kuuline tööpraktika liiga lühike.

Näiteks intellektihäirega inimestel on täna

võimalused tööhõives osalemiseks kaitstud

tingimustel väga piiratud (pikaajalise

kaitstud töö teenuse lõppemise tõttu) ning

seetõttu tulenevalt sihtgrupi eripärast teeme

ettepaneku tööpraktika kestvuse

pikendamiseks antud sihtgrupile kuni 6

kuud. Kuigi mõistame, et tööpraktika ja

tugiisikuga töötamise osas on sarnaseid

Mittearvestatud ja selgitatud.

Tööpraktika eesmärk on arendada

inimese töötamiseks vajalikke teadmisi

ja oskusi, omandada töökogemus ja

erialased oskused ja töövõtted. Teenuse

eesmärk ei ole asendada kaitstud tööd

vaid omandada vajalikud töövõtted.

Tugiisikuga töötamise eesmärk on

abistada ja juhendada inimest, kui ta

vajab töötamisel juhendamist oma

tervisest tuleneva takistuse või

pikaajalise haiguslehe alusel töötaja

terviseprobleemi tõttu. Tugiisikuga

töötamine võib kesta kuni 12 kuud,

põhjendatud vajadusel ka korduvalt.

Seega on võimalik tugiisiku toel töötada

aspekte, siis soovitame seda ajapiirangut

tervisepiiranguga

inimeste puhul kaaluda. Toetame ka

tööpraktika ajal makstava stipendiumi

muudatust, sest see suurendab praktikandile

makstavat toetust ning võimaldab pakkuda

senisest suuremat ja õiglasemat hüvitist

tööpraktikal osalemise eest.

ka pikemalt kui pakutud 6 kuud. Seetõttu

me ei näe vajadust pikendada mõlemat

teenust – tööpraktika jääb eelkõige

töövõtete ja vajaliku esmase

töökogemuse omandamiseks. Pikema

toe vajaduse korral on võimalik töötada

tugiisiku toel.

19 EPIKoda toetab küll enamikku

kavandatavatest muudatustest, mis aitavad

muuta tööhõivet toetavad teenused

selgemaks, paindlikumaks ja vähem

bürokraatlikuks, aga samas peame oluliseks,

et muudatuste elluviimisel säiliks ja

tugevneks toetus neile inimestele, kes seda

kõige enam vajavad. Eelkõige rõhutame

kogemusnõustamise teenuse säilitamise,

tugiisikuteenuse piisava paindlikkuse,

kutseõppurite parema toetamise ning

tervisepiiranguga inimeste vajadustest

lähtuva individuaalse lähenemise tähtsust.

Usume, et hästi kujundatud teenused aitavad

suurendada tervisepiiranguga inimeste

osalemist tööturul, toetavad tööandjaid ning

aitavad kaasa kaasavama ja õiglasema

ühiskonna kujundamisele.

Teadmiseks võetud. Vt ka vastused

ridadel 15, 16 ja 18.

1

EELNÕU

01.07.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ning perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt tähis „%“ sõnaga „protsent“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 6 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) tervisepiiranguga inimene – pikaajalise haiguslehe alusel töötaja või inimene, kellel on

tervisest tulenev takistus;“;

4) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 1, lõike 6 punkt 6 ja lõike 8 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 7 lõike 9 punktid 1‒3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 7 lõiget 9 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamist.“;

7) paragrahvi 7 lõike 10 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2, § 10 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ning § 45 pealkirjas ja

lõigetes 1, 4 ja 5 asendatakse tekstiosa „sõidu- ja majutustoetus“ tekstiosaga „sõidutoetus“

vastavas käändes;

9) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3, lõike 2 punkt 7, lõike 4 punkt 1, lõike 8 punkt 1, lõike 81

punkt 1 ja lõike 14 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Töötajale ja muule isikule ei osutata töövahenduse proovitööd.“;

11) paragrahvi 9 lõike 4 punktid 2‒4, lõike 8 punktid 3‒5, lõike 81 punktid 3‒5 ja lõike 14

punktid 5‒8 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 9 lõiget 4, lõiget 8 ja lõiget 81 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

2

„7) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine.“;

13) paragrahvi 9 lõiget 14 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine;“;

14) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 1 ja 4 ning lõike 2 punktid 2, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 10 lõike 2 punktid 1, 7 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel töötajale ja tervisest

tuleneva takistusega muule isikule makstakse sõidutoetust, kui ta osaleb tööalasel

rehabilitatsioonil.“;

17) paragrahvi 11 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine,

tööpraktika, nõustamisteenused, tööalane rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendamine, ka

pärast töötuna arveloleku lõpetamist;

2) tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga

töötamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine ja palgatoetus, ka pärast

tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal;“;

18) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud

töölerakendamine ja palgatoetus, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse

saamise ajal;“;

19) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja nõustamisteenused, ka pärast

töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist;“;

20) paragrahvi 11 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „kogemusnõustamine,“;

21) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) individuaalsed lahendused, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine ja tööalane

rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal.“;

22) paragrahvi 11 lõike 21 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 11 lõike 21 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) individuaalsed lahendused ja tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine, ka pärast

haiguslehe lõpetamist.“;

24) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Lõigetes 1‒4 sätestatud tööturuteenuse saamise õigus säilib sõltumata sellest, kas inimene

vastab tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tingimustele.“;

25) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui töötukassa annab teenuse osutamiseks haldusakti, võib ta sellega seada järgmised

kõrvaltingimused:

3

1) kohustused ja vastutus, mis tulenevad käesolevast määrusest ja teistest õigusaktidest;

2) kohustused ja vastutus, mis tulenevad vähese tähtsusega abi, riigiabi ning ESF+ vahendite

kasutamisest.“;

26) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) töövahenduse proovitöö;“;

27) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 4 ja 8 ning § 14 lõike 2 punktid 6 ja 10 tunnistatakse

kehtetuks;

28) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku inimese

osalemise proovitööl. Proovitööl tutvub inimene tööandja juures vaba töökoha

tööülesannetega ja tööandja töökorraldusega ning tööandja hindab inimese tööoskusi.

(4) Proovitöö maksimaalne kestus on üks päev.

(5) Tööandja tagab proovitöö ajal töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu täitmise.“;

29) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Karjäärinõustamise eesmärk on toetada inimest haridus- ja tööturuvalikute tegemisel,

aidates tal leida ja mõtestada karjäärikujundamiseks vajalikku teavet ning suurendada tema

teadlikkust oma võimalustest ning tööturu vajadustest ja arengusuundadest.

(2) Karjäärinõustamisel juhendatakse ja nõustatakse inimest karjääri kujundamiseks vajaliku

teabe otsimisel, tööotsimise, õppimis- ja töötamisvõimaluste ning tööturu olukorra kohta,

samuti selle teabe seostamisel tema karjääriplaanidega, ning nõustatakse teda karjäärivalikute,

oskuste arendamise või muudes karjäärikujundamise küsimustes, lähtudes tema

isikuomadustest, haridusest ja oskustest.“;

31) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 3‒6 järgmises sõnastuses:

„(3) Karjäärinõustamise teenust võib osutada grupitegevusena töötoas või loenguna või

EURESe temaatilise töötoana.

(4) Karjäärinõustamise teenuse raames võib korraldada tutvumiskäike tööandjate juurde ja

haridusasutustesse ning töövarjupäevi.

(5) Töötukassa võib lõikes 4 nimetatud tegevuste läbiviimiseks:

1) tellida või korraldada toitlustust ja transporti;

2) tellida või viia ellu teavitustegevusi ja kampaaniaid;

3) tellida või viia ellu § 46 lõikes 1 nimetatud tegevusi, teenuse osutamiseks vajalikke

lahendusi ning digilahendusi;

4) kaasata spetsialiste või eksperte.

(6) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.“;

32) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4

33) paragrahvi 27 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Tööandja esitab tööpraktika taotluse enne tööpraktika algust ja tööpraktika ei või alata

varem, kui töötukassa on teinud otsuse tööpraktika võimaldamise kohta.“;

35) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Tööpraktika võib toimuda pühade ja tähtpäevade seaduse §-des 1 ja 2 sätestatud pühade

ajal ning töölepingu seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud ööajal ja §-s 53 sätestatud pühadele

eelneval tööpäeval lühendatud tööajast kauem vaid tööpraktikal osaleja nõusolekul.“;

36) paragrahvi 27 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 27 lõike 6 teises lauses asendatakse arv „37“ arvuga „401“;

38) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Juhendaja peab omama juhendamiseks vajalikku pädevust ning juhendataval erialal

kutseharidust ja kutsetunnistust, kui see on õigusaktide kohaselt nõutav.

(62) Tööandja tagab:

1) tööpraktikal osaleja juhendamise igal praktika toimumise päeval;

2) tööpraktikal osaleja tasuta transpordi taotluses märgitud tööpraktika toimumiskohast

tööpraktika tegelikku toimumiskohta, kui tööpraktika toimub mujal kui taotluses märgitud

toimumiskohas.“;

39) paragrahvi 27 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu inimese tööpraktikal

osaletud iga päeva eest tööandja juhendamistasu päevamääras.“;

40) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„(71) Tööandja juhendamistasu päevamäär on neljakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud tunnitöötasu alammäär.

(72) Tööandjale makstakse juhendamistasu, kui ta on töötukassale esitanud:

1) kinnituse inimese tööpraktikal osalemise kohta;

2) tagasiside tööpraktika ülesannete täitmise ja inimese töö- või ametikohale sobivuse kohta.“;

41) paragrahvi 27 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tööpraktika ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut või teenuse osutamiseks sõlmitavat

võlaõiguslikku lepingut ega nimetata teda ametisse avaliku teenistuse seaduse alusel, kuid

tööandja peab tagama töölepingu seaduse § 7 lõigete 1 ja 2–4, § 8 lõigete 1 ja 2, § 28 lõike 2

punkti 7, § 43 lõigete 1–3, lõike 4 punkti 3 ning lõigete 41 ja 5, § 46 lõike 1 ning §-de 47, 49

ja 51–53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise.“;

42) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 9–13 järgmises sõnastuses:

„(9) Tööandja jälgib, et tööpraktika sisu, täidetavad tööülesanded ja juhendamine on

kooskõlas vastavat tegevusala reguleerivate õigusaktidega.

(10) Tööpraktikat ei võimaldata, kui:

5

1) tööandjale on tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus või tema suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus;

2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või

töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid;

3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on

saabunud või

4) tööandjal on kokku vähemalt 100 euro suurune maksuvõlg, mis on ajatamata.

(11) Töötukassal on õigus tööpraktikat mitte võimaldada, kui tööandja kohta on

karistusandmed karistusregistris.

(12) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul tööpraktika võimaldamise otsust muuta või otsus

kehtetuks tunnistada, kui tööpraktika ei võimalda saavutada lõikes 1 sätestatud tööpraktika

eesmärki.

(13) Töötukassal on õigus jätta juhendamistasu maksmata, kui tööandja ei ole järginud

lõigetes 1–6 ja 72–9 sätestatut.“;

43) paragrahvid 28 ja 33 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 34 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Individuaalsete lahenduste eesmärk on parandada inimese võimalusi osaleda

tööturuteenusel, asuda tööle või jätkata töötamist.

(2) Individuaalsed lahendused on tööturuteenuse kasutamise, tööleasumise või töötamise

jätkamisega seotud lisakulude hüvitamine või tasumine.“;

45) paragrahvi 34 lõike 3 punktid 2 ja 21 sõnastatakse järgmiselt:

„2) tervisest tuleneva takistusega töötajale või pikaajalise haiguslehe alusel töötajale hüvitada

või tema eest tasuda tööturuteenuste kasutamise või töötamise jätkamisega seotud

terviseseisundist tingitud lisakulud;

21) tervisest tuleneva takistusega muule isikule hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste

kasutamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud.“;

46) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 3, §-d 35–37 ja § 39 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

47) määrust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine

(1) Tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise eesmärk on toetada tööandjat kulude

tegemisel, mis kaasnevad talle tervisepiiranguga inimese tööle võtmise või tema tööl

püsimisega.

(2) Tööandja korraldab tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise.

(3) Töötukassa hüvitab või tasub tööandjale tervisepiiranguga inimese tööle võtmise ja tööl

püsimise toetamiseks:

1) tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu;

2) tööalase abivahendi soetamise kulu;

3) tugiisikuga töötamise teenuse tasu;

6

4) tööalasel koolitusel osalemisega seotud töötaja terviseseisundist tingitud lisakulud.

(4) Lõikes 3 nimetatud:

1) tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitatakse, kui töö tegemiseks vajalik ehitis,

ruum või töövahend muudetakse inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks;

2) tööalase abivahendi soetamise kulu hüvitatakse, kui inimesele antakse kasutada abivahend,

milleta ei ole tal tervisest tuleneva takistuse või terviseprobleemi tõttu võimalik oma

tööülesandeid täita;

3) tugiisikuga töötamise teenuse tasu, kui tugiisik toetab ja juhendab inimest tööellu

sisseelamisel, tööülesannete õppimisel ja täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või

tööalasel suhtlemisel, kui inimene vajab selles oma tervisest tuleneva takistuse või

terviseprobleemi tõttu tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist;

4) lisakulud hüvitatakse, kui töötaja tööalasel koolitusel osalemisega kaasnevad

terviseseisundist tingitud lisakulud.

(5) Lõike 4 punktis 2 nimetatud tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on inimesel

tervisest tulenevast takistusest või terviseprobleemist olenemata vajalik tööülesannete

täitmiseks või mis on talle vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.

(6) Töötukassa hindab kulu hüvitamise või tasu maksmise otsustamiseks tervisepiiranguga

inimese tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe aluseks olevast

terviseseisundist tingitud tööleasumise või töötamise takistusi ning nende kõrvaldamise kulu

vajalikkust ja mõistlikkust.

(7) Lõikes 3 nimetatud kulu ei hüvitata ega tasuta, kui:

1) tööandjale on tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus või tööandja suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus;

2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või

töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid;

3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on

saabunud või

4) tööandjal on kokku vähemalt 100 euro suurune maksuvõlg, mis on ajatamata.

(8) Töötukassal on õigus jätta lõikes 3 nimetatud kulu hüvitamata või tasumata, kui tööandja

kohta on karistusandmed karistusregistris.

(9) Tööandjale hüvitatakse 50–100 protsenti lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kuludest,

kui taotluses märgitud inimene töötab tema juures. Kui taotluses märgitud inimene ei asu

tööandja juurde tööle või kui tema töösuhe tööandja juures lõpeb enne tööruumide- ja

vahendite kohanduse valmimist või abivahendi soetamist ning lõike 10 punktis 2 nimetatud

kuludokumentide esitamist, hüvitatakse tööandjale kuni pool kulu hüvitamise otsuses

nimetatud kuludest.

(10) Tööandjale hüvitatakse lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kulu, kui:

1) kulu on tehtud pärast kulu hüvitamise otsuse tegemist;

2) tööandja on esitanud kulu olemasolu tõendavad arved ja nende pangaülekandega tasumist

tõendavad dokumendid;

3) lõike 3 punktis 1 nimetatud kohandamine on tehtud ja punktis 2 nimetatud abivahend on

soetatud ja kasutamisvalmis hiljemalt kuue kuu või põhjendatud juhul kuni 12 kuu jooksul

otsuse tegemisest arvates.

7

(11) Tugiisikuga töötamise teenuse tasu makstakse tööandjale:

1) kuni 12 kuu jooksul alates otsuses nimetatud teenuse osutamise alguskuupäevast;

2) kindlaks määratud mahus, arvestades inimese individuaalset abivajadust ja tööaega.

(12) Põhjendatud vajaduse korral võib inimesele tugiisikuga töötamist võimaldada korduvalt,

sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks.

(13) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimese eeldatavast töötamisajast järgmises

mahus:

1) 25 protsendi ulatuses, kui inimene vajab tööülesannete täitmisel vähesel määral abi;

2) 50 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval paljudes tegevustes;

3) 75 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes.

(14) Tööandjale makstakse lõike 3 punktis 3 nimetatud tasu kuumäära alusel, mis on võrdne

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammääraga. Tugiisikuga

töötamise teenuse tasu kuus on kuumäära ja lõike 13 kohaselt otsusega määratud inimese

individuaalse abivajaduse mahu ja tema tööaja korrutis.

(15) Üks tugiisik võib samal ajal olla tugiisikuks või § 27 tähenduses tööpraktika juhendajaks

kokku kuni neljale inimesele.

(16) Töötukassa pakub vajaduse korral töötajale, tema tugiisikule ja tööandjale tugiisikuga

töötamise alast nõustamist.“;

48) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 44 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Stipendiumi makstakse nende päevade eest, mil inimene osaleb tööturuteenusel.“;

50) paragrahvi 44 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Stipendiumi päevamäär on neljakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

tunnitöötasu alammäär.“;

51) paragrahvi 45 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõidutoetust makstakse iga tööturuteenusel osaletud päeva eest inimese elukoha ja

tööturuteenuse osutamise koha vahemaa (edaspidi vahemaa) alusel. Sõidutoetus arvutatakse

inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise koha lühima kahekordse vahemaa alusel. Alla

500 meetrist vahemaad ei arvestata ja vahemaa ümardatakse kilomeetri täpsusega. Kui

teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle

südaöö, makstakse sõidutoetust ühe päeva eest.

(3) Kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidutoetust igal teenusel

osalemise eest, kuid kokku mitte rohkem kui ülemmäära ulatuses.“;

52) paragrahvi 45 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Sõidutoetuse ülemmäär päevas on 26 eurot.“;

53) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:

8

„(7) Kui vahemaa on üle kümne kilomeetri, makstakse sõidutoetust 0,10 eurot kilomeetri

kohta.

(8) Kui vahemaa on kümme kilomeetrit või lühem, makstakse sõidutoetust viis eurot iga

teenusel osalemise päeva eest:

1) tervisest tuleneva takistusega töötule, kui ta osaleb § 10 lõikes 2 nimetatud teenusel;

2) tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel töötajale või tervisest

tuleva takistusega muule isikule, kui ta osaleb § 10 lõikes 3 nimetatud teenusel.

(9) Lõikes 8 nimetatud inimestele makstakse üle kümne kilomeetrise vahemaa korral lõikes 8

sätestatud sõidutoetusele lisaks sõidutoetust 0,10 eurot iga kümmet kilomeetrit ületava

kilomeetri kohta.

(10) Lõikeid 8 ja 9 kohaldatakse tervisepiiranguga inimesele teenuse alustamisel. Kui tervisest

tulenev takistus muutub või töötamist võimaldav pikaajaline haigusleht lõpeb teenuse saamise

ajal, jätkatakse sõidutoetuse maksmist lõigete 8 ja 9 alusel. Kui tervisest tulenev takistus

tuvastatakse või inimene asub tööle pikaajalise haiguslehe alusel teenuse saamise ajal, siis

tema sõidutoetust ümber ei arvutata ja selle maksmist jätkatakse lõike 7 alusel.“;

54) paragrahvi 47 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „, alaealise töötamise

toetamine ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine“ tekstiosaga „ja alaealise

töötamise toetamine“;

55) paragrahvi 47 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koolitustoetus, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine, palgatoetus ja alaealise

töötamise toetamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega

(EL):“;

56) paragrahvi 47 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koolitustoetus, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames osutatav

tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi hüvitamine ja tugiisikuga

töötamine, palgatoetus ning alaealise töötamise toetamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas

komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELTL 187,

26.06.2014, lk 1–78), juhul kui:“;

57) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab

tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames osutatava tööruumide ja -vahendite

kohandamise, tööalase abivahendi hüvitamise ja tugiisikuga töötamise teenuse osutamisel

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning nimetatud määruse

artikli 34 tingimused on täidetud;“;

58) paragrahvi 48 lõike 4 punktis 6 ja § 50 lõike 2 punktis 6 asendatakse arv „19“ arvuga

„20“;

59) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 15–17 järgmises sõnastuses:

„(15) Kui töötukassa otsustab §-des 19, 28, 33 ja 43 sätestatud tööturuteenuste osutamise enne

1. septembrit 2026. a, jätkatakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist kuni

31. augustini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.

9

(16) Kui enne 1. septembrit 2026. a on inimesega tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud

taotlus §-des 19, 28, 33 ja 43 sätestatud tööturuteenuse saamiseks ning töötukassa ei ole

tööturuteenuse võimaldamist otsustanud enne 1. septembrit 2026. a, osutatakse tööturuteenust

ja makstakse tööturutoetust enne 1. septembrit 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.

(17) Kui töötukassa sõlmib § 19 lõikes 6 nimetatud halduslepingu lõigetes 4 ja 5 sätestatud

tegevuste elluviimiseks enne 1. septembrit 2026. a, jätkatakse tegevuste elluviimist kuni 31.

augustini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.“;

60) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 18–22 järgmises sõnastuses:

„(18) Kui töötukassa otsustab või sõlmib halduslepingu §-des 27 ja 35–37 sätestatud

tööturuteenuste osutamiseks enne 1. aprilli 2027. a, jätkatakse tööturuteenuste osutamist ning

tööturutoetuste maksmist kuni 31. märtsini 2027. a kehtinud tingimustel ja korras.

(19) Kui töötukassa otsustab §-des 20, 23, 25, 32, 38 ja 39 sätestatud tööturuteenuse osutamise

enne 1. aprilli 2027. a, jätkatakse tööturutoetuste maksmist kuni 31. märtsini 2027. a kehtinud

tingimustel ja korras.

(20) Enne 1. aprilli 2027. a sõlmitud halduslepingud §-s 36 sätestatud tööalase abivahendi

kasutada andmise kohta lõpetatakse 31. märtsist 2027. a ning abivahend võõrandatakse tasuta

inimesele, kes abivahendit kasutas, kui abivahendi vajadus on jätkuv.

(21) Kui enne 1. aprilli 2027. a on inimesega tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud

taotlus §-des 27 ja 35–37 sätestatud tööturuteenuse saamiseksning töötukassa ei ole

tööturuteenuse võimaldamist otsustanud enne 1. aprilli 2027. a, osutatakse tööturuteenust ja

makstakse tööturutoetust enne 1. aprilli 2027. a kehtinud tingimustel ja korras.

(22) Kui enne 1. aprilli 2027. a on esitatud taotlus või on inimesega tegevuskavas kokku

lepitud §-des 20, 23, 25 ja 32 sätestatud tööturuteenuse saamiseks ning töötukassa ei ole

tööturuteenuse võimaldamist otsustanud enne 1. aprilli 2027. a, makstakse tööturutoetust enne

1. aprilli 2027. a kehtinud tingimustel ja korras.“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 2, 4, 7, 9, 15, 17, 19, 20, 22, 24, 27, 29–32, 43, 48, 54, 58 ja 59

jõustuvad 1. septembril 2026. a.

(2) Määruse § 1 punktid 10, 26 ja 28 jõustuvad 1. septembril 2026. a ning kehtivad kuni 31.

detsembrini 2028. a.

(3) Määruse § 1 punktid 3, 5, 6, 8, 11–14, 16, 18, 21, 23, 25, 33–42, 44–47, 49–53, 55–57 ja

60 jõustuvad 1. aprillil 2027. a.

Kristen Michal

peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

10

Keit Kasemets

riigisekretär

1

01.07.2026

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (edaspidi tööhõiveprogramm, määrus või THP).

Eelnõuga kavandatakse muuta tööhõiveprogrammi tööturuteenuste tingimusi ja sihtrühmi,

ajakohastada teenuseid, võtta arvesse töötuskindlustusvahendite säästlikku kasutamist ja

määruse senist rakenduspraktikat.

Tööturuteenuste olulisemad muudatused on sarnase eesmärgiga karjäärinõustamise ja

karjääriinfo vahendamise teenuste ühendamine üheks karjäärinõustamise teenuseks ning

erinevate tervisest tuleneva takistusega inimestele mõeldud teenuste (tööruumide ja -vahendite

kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ja individuaalsed

lahendused tööandjale) ühendamine üheks tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise

teenuseks. Edaspidi on tööandjal võimalik töötukassa otsuse alusel saada vastavaid teenuse

komponente ühe ja sama teenuse raames, mis lihtsustab tööandjate jaoks teenuse kasutamist

märgatavalt. Võetakse kasutusele termin „tervisepiiranguga inimene“, mis lähtub uue teenuse

nimetusest. Tervisepiiranguga inimese all mõeldakse pikaajalise haiguslehe alusel töötajat või

tervisest tuleneva takistusega inimest. Lisaks lõpetatakse arengutreeningu teenuse osutamine

enne töötuks jäämist juhina töötanud inimestele, kuna teenuse sihtrühm on väike ning teenuse

kulutõhusus ei ole piisavalt tõendatud. Samuti lõpetatakse eraldi teenuse osutamine

rahvusvahelise kaitse saajatele, kuna selle teenuse uusi kasutajaid on väga vähe. Lõpetatakse

ka kogemusnõustamise eraldi tööturuteenusena pakkumine, kuid teenust on võimalik ka

edaspidi saada tööalase rehabilitatsiooni raames. Muudetakse veel tööpraktika ning sõidu- ja

majutustoetuse tingimusi. Tööpraktika puhul ei sõlmita edaspidi tööandjaga halduslepingut,

piisab haldusaktina tehtavast töötukassa otsusest, mis lihtsustab teenuse kasutamist tööandjate

jaoks. Tööpraktika võib kesta kuni kaks kuud ja edaspidi saavad nii tööandja tööpraktika

juhendamistasu kui ka tööpraktikal osaleja stipendiumit kuni poole alampalga ulatuses

(päevamäär on tunnitöötasu neljakordne alammäär). Sellega tõuseb oluliselt tööpraktikal

osalejate stipendium. Samal ajal lõpetatakse stipendiumi maksmine tööturukoolitusel ja

toetatud töölerakendamisel osalejatele. Sõidu- ja majutustoetus nimetatakse ümber

sõidutoetuseks, kuna see kajastab täpsemalt selle tööturutoetuse sisu. Sõidutoetust makstakse

edaspidi alates inimese elukoha ja tööturuteenuse toimumiskoha 10 kilomeetri pikkusest

vahemaast. Sellega jäävad ära väga väikesed sõidutoetuse maksed alla 10-kilomeetriselt

vahemaalt. Erand tehakse tervisest tuleneva takistusega inimestele, kellele makstakse

sõidutoetust ka esimese 10 kilomeetri eest viie euro suuruses fikseeritud määras, kuna tegemist

on sihtrühmaga, kellele seab transport enim takistusi ja toob lisakulusid.

Muudatused vähendavad töötukassa töökoormust, kuna muudatustega ühendatakse erinevaid

sarnase eesmärgiga teenused (karjääriinfo ja karjäärinõustamine ning tervisepiiranguga

inimeste teenused) ning lõpetatakse selliste teenuste osutamine, mille sihtrühm on väike

(arengutreening ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine) või mille kvaliteedi

tagamine on keerukas (kogemusnõustamine). Töökoormus väheneb märgatavalt ka tänu väga

väikeste sõidutoetuste maksmise lõpetamisele. Väheneb tööandjate halduskoormus seoses

2

sellega, et ühendatakse tervisepiiranguga inimeste töötamist toetavad teenused üheks

ühendteenuseks, mistõttu piisab tööandjal vajaliku toe saamiseks ühest avaldusest.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (teenistusest lahkunud), sama osakonna

juhataja Kirsti Melesk ([email protected], 5443 0834) ning nõunikud Annika Sepp

([email protected], 5911 9425), Anna-Liina Väkram ([email protected], 5911

5470), Heidi Paabort ([email protected], 5854 8258) ja Reine Hindrekus-Koppel

([email protected], 5379 0331) ning sama osakonna õigusnõunik Gloria Kiis

([email protected], 5354 4276) ja töövaldkonna andmete juht Sigrid Saagpakk (teenistusest

lahkunud), Eesti Töötukassa teenuste osakonna juht Liina Võsaste

([email protected]), õigusteenuste osakonna juht Irina Borozdina

([email protected], 614 8644), õigusnõunik Ira Songisepp

([email protected], 614 8520), vanemanalüütik Angela Poolakese

([email protected], 614 8547), vanemanalüütik Indrek Polding

([email protected], 614 7910) ja juhatuse liige Brit Rammul

([email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid

uusi kogutavaid andmeid eelnõukohase määrusega ei lisandu.

Eelnõuga muudetakse tööhõiveprogrammi 01.09.2026 jõustvas sõnastuses avaldamismärkega

RT I, 22.01.2026, 11.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määrusesse tehtavad muudatused,

paragrahv 2 muudatuste jõustumise ajad.

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse määruses läbivalt tähis „%“ sõnaga „protsent“ vastavas

käändes. Muudatus on normitehniline ja lähtub Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-st 19 koosmõjus §-ga 51, mille

kohaselt välditakse seaduseelnõu tekstis lühendeid, sulgusid ja tähiseid.

Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse määruse § 6 terminite loetelust välja termin „rahvusvahelise

kaitse saaja“, kuna sellele sihtrühmale enam eraldi teenust ei osutata.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse tööhõiveprogrammi § 6 terminite loetelu uue terminiga

„tervisepiiranguga inimene“, kelle all mõistetakse nii tervisest tuleneva takistusega inimest

THP § 6 punkti 7 alusel kui ka pikaajalise haiguslehe alusel töötajat § 6 punkti 51 alusel.

Muudatus on tehniline ning ei laienda ega kitsenda isikute ringi, kellele tööhõiveprogrammi

raames terviseseisundi tõttu tuge pakutakse. Termin koondab asjaomased sihtrühmad ühe

nimetuse alla, mis võimaldab edaspidi selle sihtrühma kohta üht nimetust kasutada.

3

Eelnõu § 1 punktidega 4–7 muudetakse määruse §-s 7 esitatud tööturuteenuste loetelu.

Määruse § 7 lõikest 4 jäetakse välja karjääriinfo vahendamine, kuna see teenus ühendatakse

karjäärinõustamisega. Lõike 6 oskuste arendamise tööturumeetmete loetelust jäetakse välja

arengutreening, kuna selle teenuse osutamine lõpetatakse. Samuti jäetakse lõike 8 töövalmiduse

toetamise meetme teenuste loetelust välja kogemusnõustamine, kuna ka selle teenuse osutamine

lõpetatakse. Lõikes 9 jäetakse töövõime toetamise tööturumeetme teenuste loetelust välja

tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine ja tugiisikuga

töötamine, mis koondatakse tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise teenuse alla ning

vastav uus teenus lisatakse lõikesse 9 punktina 7. Lõikes 10 jäetakse tööle asumise ja tööl

püsimise toetamise tööturumeetme teenuste loetelust välja rahvusvahelise kaitse saaja

töötamise toetamise teenus, kuna selle teenuse osutamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 8 nimetatakse määruse § 8 lõike 2 punktis 2, § 10 lõike 2 sissejuhatavas

lauseosas ning § 45 pealkirjas ja lõigetes 1, 4 ja 5 sõidu- ja majutustoetus ümber sõidutoetuseks,

mis vastab paremini selle tööturutoetuse sisule.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse määruse §-s 9 esitatud teenuste loetelu, mida osutatakse nii

töötutele, töötajatele kui muudele isikutele. Lõikest 1 jäetakse välja punkt 3, kuna karjääriinfo

vahendamise teenus ühendatakse karjäärinõustamisega. Lõikest 2 jäetakse välja punkt 7, kuna

arengutreeningu teenuse pakkumine lõpetatakse. Ka lõike 4 punkt 1, lõike 8 punkt 1, lõike 81

punkt 1 ja lõike 14 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks, sest nii kogemusnõustamise kui ka

rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenuse osutamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määruse § 9 lõikega 12, sätestades, et töötajale ja muule

isikule ei osutata töövahenduse proovitööd. Töövahenduse proovitööd osutatakse üksnes

töötutele (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkt 28).

Eelnõu § 1 punktidega 11–13 muudetakse määruse § 9. Lõike 4 punktid 2‒4, lõike 8 punktid

3‒5, lõike 81 punktid 3‒5 ja lõike 14 punktid 5‒8 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud lõiked

reguleerivad tervisest tuleneva takistusega töötule ja töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel

töötajale ning tööandjale osutatavaid teenuseid. Nendest lõigetest eemaldatakse tööruumide ja

-vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ning

individuaalsed lahendused tööandjale, mis koondatakse tervisepiiranguga inimese töötamise

toetamise teenuse alla ning vastav uus teenus lisatakse § 9 lõigetesse 4, 8 ja 81 punktina 7 ning

lõikesse 14 punktina 91.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõike 1 punktid 1 ja 4 ning lõike

2 punktid 2, 5 ja 6, kuna töötukassa ei maksa edaspidi tööturukoolitusel ja toetatud

töölerakendamisel osalejatele stipendiumi ning karjäärinõustamisel, kvalifikatsiooni saamise

toetamisel ja tööpraktikal osalejatele sõidutoetust. Stipendiumi hakatakse senisest suuremas

määras maksma tööpraktikal osalejatele.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõike 2 punktid 1, 7 ja 10, kuna

töötukassa ei maksa edaspidi karjääriinfo vahendamisel tööotsingu ja EURESe temaatilises

töötoas, arengutreeningul ning kogemusnõustamisel osalejatele sõidutoetust (vt täpsemalt

sõidutoetuse maksmise muudatuste kohta eelnõu § 1 punktid 52 ja 53).

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse paragrahvi 10 lõiget 3, milles tehakse kaks muudatust.

Esiteks täpsustatakse, et tervisest tuleneva takistusega muule isikule makstakse sõidutoetust,

kui ta osaleb tööalasel rehabilitatsioonil ja teiseks nimetatakse sõidu- ja majutustoetus ümber

sõidutoetuseks (vt ka eelnõu § 1 punkt 8).

4

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse määruse § 11 lõike 1 punkte 1 ja 2, jättes välja

kogemusnõustamise ja arengutreeningu seoses nende teenuste pakkumise lõpetamisega.

Muudatus jõustub 01. septembril 2026. aastal. Kuna tervisepiiranguga inimese töötamise

toetamise teenus lisandub määrusesse 01. aprillil 2027. aastal jõustuva muudatusega, on

määruse § 11 lõike 1 punkti 2 osas eelnõus kaks eraldi muudatust (vt ka eelnõu § 1 punkt 18);

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse määruse § 11 lõike 1 punkti 2, millega jäetakse viidatud

lõigust välja tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine ja

tugiisikuga töötamine, mis koondatakse ühe teenuse alla, nimelt tervisepiiranguga inimese

töötamise toetamise teenuse alla. Käesolev punkt jõustub 01. aprillil 2027. aastal.

Eelnõu § 1 punktidega 19–23 muudetakse määruse § 11 lõike 2 punkte 1 ja 3 ning lõike 21

punkti 3 ning tunnistatakse § 11 lõike 21 punkti 1 kehtetuks, seoses kogemusnõustamise teenuse

pakkumise lõpetamisega ning viidatud lõigetest jäetakse välja ka tööruumide ja -vahendite

kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine ja tugiisikuga töötamine, mis koondatakse

tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise teenuse alla.

Eelnõu § 1 punktiga 24 lisatakse määruse § 11 lõige 5, millega täpsustatakse, et §-s 11

sätestatud tööturuteenuse saamise õigus säilib ka juhul, kui inimese staatus, mis andis talle

tööturumeetmete seaduse (TöMS) kohaldamisala (§ 3 lg 1) alusel õiguse teenustele, on teenuse

saamise või teenusele asumiseks ettenähtud ajal muutunud. THP §-s 11 on sätestatud teenuste

saamise õiguse säilimine tööturustaatuse muutudes (nt töötu asub tööle). Seega üldjuhul säilib

inimesel õigus saada kokkulepitud või alustatud teenuseid. Praktikas on tõstatunud küsimus

seoses TöMSi § 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud alusega: tähtajalise elamisloa alusel Eestis

elamine. Kas õigus saada alustatud või kokkulepitud teenuseid säilib ka siis, kui tähtajaline

elamisluba kaotab (ajutiselt) kehtivuse? Ajutisi kehtivuse katkemisi on viimastel aastatel tulnud

ette seoses Politsei- ja Piirivalveameti suure koormusega, mis on tingitud Ukraina kodanike

ajutise kaitse ja muudel alustel antud elamislubade pikendamisest. Kuna TöMSis on

tööturumeetmete pakkumise lõpetamise kohta eraldi säte (§ 12 lg 2), kus ainsa lõpetamise

tingimusena on sätestatud tegevuskava mittetäitmine, võimaldab seadus seda tõlgendada nii, et

inimene võib jätkata teenusel osalemist pärast elamisloa kehtivuse lõppu. Muudatuse eesmärk

on suurendada õigusselgust, sidudes tööturuteenuse saamise õiguse säilimise sätte ka TöMSi

kohaldamisalaga.

Eelnõu § 1 punktiga 25 lisatakse määruse § 12 lõige 21, mis sätestab võimaluse seada

kõrvaltingimusi juhul, kui töötukassa annab teenuse osutamiseks haldusakti. Sellisteks otsuses

nimetatud kõrvaltingimusteks saavad olla kohustused ja vastutus, mis tulenevad sellest

määrusest ja teistest õigusaktidest või mis kaasnevad seoses vähese tähtsusega abi, riigiabi ning

ESF+ vahendite kasutamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 26 lisatakse § 13 lõikes 1 esitatud teenuste loetellu uus töövahenduse

proovitöö teenus (vt täpsemat selgitust eelnõu § 1 punkti 28 kohta).

Eelnõu § 1 punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 1 punktid 4 ja 8 ning § 14 lõike 2

punktid 6 ja 10, milles nimetatakse arengutreeningut ja kogemusnõustamist, kuna nende

teenuste osutamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 28 võimaldatakse taas proovitöö teenus, mida osutatakse töövahenduse

raames. Kavandatava muudatusega luuakse õiguslik alus töötukassa vahendatava inimese

osalemiseks proovitööl töövahenduse teenuse osutamise käigus. Proovitöö eesmärk on

5

võimaldada tööandjal hinnata inimese tööoskusi ning inimesel tutvuda vaba töökoha

tööülesannete ja tööandja töökorraldusega enne töölepingu sõlmimist.

Sätte kujundamisel on arvestatud Riigikohtu lahendiga nr 2-20-5834, milles kohus selgitas, et

enne töölepingu sõlmimist võivad pooled pidada lepingueelseid läbirääkimisi võlaõigusseaduse

§ 14 ja töölepingu seaduse § 11 alusel ning tööandjal on õigus kontrollida kandidaadi tööoskusi

nn proovitöö käigus. Riigikohus rõhutas seejuures, et proovitöö on lubatav üksnes kitsastes

piirides ega tohi kujuneda tegelikuks töötamiseks tööandja majanduslikes huvides. Lubatav on

eelkõige lühiajaline tööoskuste hindamine, sealhulgas tööolukorra matkimine või otsese

juhendamise all toimuv tegevus, mille käigus kandidaat ei täida tööülesandeid iseseisvalt ega

loo tööandjale majanduslikku väärtust. Samuti peab tööandja inimesele enne proovitöö algust

selgitama tööoskuste eelhindamise kestust ning aega, millal tehakse teatavaks töölepingu

sõlmimise või sõlmimata jätmise otsus. Alaealise osalemine proovitööl on lubatud üksnes

sellise töö puhul, mida alaealisel on töölepingu seaduse kohaselt lubatud teha, arvestades

alaealisele kehtivaid töö liigi, töökeskkonna ja töötingimuste piiranguid.

Nimetatud põhimõtetest lähtudes sätestatakse määruses, et proovitöö maksimaalne kestus on

üks päev. Ajapiirangu eesmärk on vältida proovitöö kasutamist varjatud töötamisena ning

tagada, et tegemist oleks üksnes tööoskuste eelhindamisega.

Proovitöö ei ole mõeldud tööandja majanduslikes huvides töö tegemiseks ega asenda töötamist

töölepingu või muu võlaõigusliku suhte alusel. Juhul kui tööandja soovib inimest töö tegemisse

tegelikult kaasata või tema tööpanust kasutada, tuleb selleks kasutada seaduses ette nähtud

töötamise vorme. Töötul on võimalik lühiajaliselt töötada tööturumeetmete seaduse §-s 11

sätestatud töötamise ehk nn tööampsude tegemise tingimustel. Sellega tagatakse inimesele

töötamisel asjakohased õigused ja kaitse ning välditakse proovitöö kasutamist varjatud

töötamisena.

Lisaks nähakse ette tööandja kohustus tagada proovitöö ajal töötervishoiu ja tööohutuse nõuete

täitmine. See on vajalik inimese elu ja tervise kaitseks olukorras, kus inimene viibib tööandja

töökeskkonnas ning osaleb tööülesannete sisuga seotud tegevustes.

Teenus võimaldab tööandjal veenduda enne töölepingu sõlmimist inimese sobivuses ning

tööotsijal tutvuda töö sisu ja korraldusega, aidates seeläbi vähendada ebasobivale tööle asumise

riski. Proovitöö erineb tööampsust selle poolest, et tööampsu puhul toimub tegelik töötamine

ning pooled on väljendanud vastastikust valmisolekut töö tegemiseks ja selle eest tasu

maksmiseks. Proovitöö eesmärk seevastu on üksnes inimese tööoskuste ja sobivuse lühiajaline

eelhindamine enne töösuhte tekkimist.

Proovitöö teenust osutati kuni 2023. aastani (k.a). Seoses tööampsude tegemise võimaluse

lisandumisega alates 2020. aasta septembrist otsustati proovitöö teenuse osutamine lõpetada.

Töötukassa andmetest nähtub siiski, et kuigi suur osa tööandjatest, kes varasematel aastatel

(2021–2023) võimaldasid proovitööd, on kasutanud ka tööampse, ei kattu meetmed täielikult.

Esineb piirkondi, valdkondi ja tööotsijate gruppe, kelle puhul kattuvus on väiksem. Seetõttu on

proovitöö teenuse taasavamise eesmärk katsetada selle mõju töötukassa töövahenduse teenuse

tulemuslikkusele ning suurendada tööle asumise tõenäosust.

Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks määruse § 19, kuna karjääriinfo vahendamise

teenuse osutamine lõppeb 1. septembril 2026. Teenuse osutamine lõpetatakse eesmärgiga

ühendada dubleerivad ja sarnase eesmärgiga teenused ning pakkuda edaspidi inimestele

vajaduspõhist karjäärikujundamise tuge ühe tervikteenusena. Karjääriinfo vahendamise teenuse

sisu ja osutamise praktika kattub olulisel määral karjäärinõustamise teenusega ning inimeste

6

vajadused eeldavad sageli mõlema elemendi samaaegset pakkumist. Kahe eraldiseisva, sarnase

eesmärgiga teenuse paralleelne hoidmine ei ole seetõttu põhjendatud ning suurendab töötukassa

töökoormust ja teenustele suunamise keerukust. Teenuse kehtetuks tunnistamise tulemusel

integreeritakse karjääriinfo vahendamise senised põhitegevused karjäärinõustamise teenuse

koosseisu. Muudatus ei vähenda teenuse kättesaadavust ega sisu, vaid lihtsustab teenuste

struktuuri ja võimaldab karjäärialast tuge pakkuda terviklikult ühe teenuse raames.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse määruse § 20 lõikeid 1 ja 2.

Lõikes 1 täpsustatakse karjäärinõustamise teenuse eesmärki, et rõhutada karjääriinfo

vahendamise tähtsust teenuse osana. Sõnastuse täiendusega rõhutatakse, et karjäärinõustamine

hõlmab lisaks inimese nõustamisele ka tema teadlikku toetamist vajaliku info leidmisel ja

mõtestamisel, sealhulgas haridus- ja tööturuvõimaluste, karjääri planeerimise ja karjääriotsuste

tegemise ning vajalike oskuste arendamise küsimustes. Muudatus täpsustab kehtivat sätet ning

kajastab paremini teenuse eesmärki seoses varem eraldi olnud karjäärinõustamise ja

karjääriinfo vahendamise teenuste koondamisega üheks terviklikuks teenuseks.

Lõiget 2 täiendatakse seoses karjääriinfo vahendamise teenuse liitmisega karjäärinõustamise

teenusega, et kajastada teenuse terviklikku sisu pärast teenuste ühendamist. Muudatusega

täpsustatakse, et karjäärinõustamine hõlmab lisaks inimese nõustamisele ka tema juhendamist

karjäärialase info otsimisel ja selle seostamisel karjääriplaanidega, töö-, õppimis- ja

töötamisvõimaluste ning tööturu olukorraga.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendataksemääruse § 20 lõigetega 3–6, mis varem reguleerisid

karjääriinfo vahendamise teenuse sisu ning mis tuuakse seoses karjäärinõustamise ja

karjääriinfo teenuste liitmisega karjäärinõustamise teenuse alla. Muudatusega koondatakse seni

eraldiseisvate teenuste sätted üht teenust reguleerivatesse sätetesse, tagamaks teenuse

õiguslikku selgust ja sidusust.

Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks määruse § 21 lõige 3, mille kohaselt toimub

töökeskne nõustamine vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Vastavalt TöMSi §-le 9 on töötu

kohustatud osalema nõustamisel temaga kokku lepitud ajal ja viisil. TöMSi § 7 kohaselt

märgitakse tegevuskavas järgmine nõustamise aeg ja viis. Tegemist on dubleeriva sättega, sest

töökeskse nõustamise täpse sageduse ja nõustamise viis lepitakse inimesega kokku tema

tegevuskavas. Töökeskse nõustamise kohtumiste sagedus lähtub tegevuskavas kokkulepitust

ning seetõttu ei ole vajalik töökeskse nõustamise sagedust tööhõiveprogrammis sätestada ja

töökeskse nõustamise sagedus lähtub edaspidi tegevuskavas märgitust.

Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks määruse§ 27 lõige 3. Tööpraktika teenuse

osutamisel asendatakse tööandjaga halduslepingu sõlmimine töötukassa otsuse tegemisega.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada tööpraktika teenuse menetlus teiste töötukassa teenuste

menetlusega ning lihtsustada teenuse korraldamist. Edaspidi on teenuse osutamise aluseks

töötukassa otsus, mis tehakse tööandja taotluse alusel. Otsusepõhine lähenemine vähendab

halduskoormust ning muudab teenuse taotlemise ja osutamise menetluse kiiremaks ja

paindlikumaks. Muudatus ei mõjuta teenuse sisu ega osapoolte õigusi ja kohustusi, mis on

edaspidi lepingu asemel sätestatud tööhõiveprogrammis ning on töötukassa otsuse tegemisel

osapooltele siduvad.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse määruse § 27 lõikega 31, milles sätestatakse tööandja

kohustus esitada tööpraktika teenuse taotlus töötukassale enne tööpraktika algust ning nõue, et

tööpraktika ei või alata varem kui töötukassa on teinud otsuse tööpraktika võimaldamise kohta.

Sätte eesmärk on hakata reguleerima senist praktikat määruse tasandil, tagades õigusselguse ja

7

teenuse osutamise õiguspärasuse. Kuigi teenuse korraldus eeldas ka varem, et tööpraktika

leping sõlmitakse enne teenuse algust, ei olnud see nõue THPs selgesõnaliselt sätestatud.

Muudatus võimaldab töötukassal hinnata taotletud tööpraktika vastavust teenuse tingimustele

ja kavandatu kooskõla inimese vajadustega enne selle alustamist. Kui tööandja alustab

tööpraktika teenuse pakkumist enne taotluse esitamist ja töötukassa poolse vastava otsuse

tegemist, tööpraktikat ei võimaldata.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse määruse § 27 lõikega 41, millega sätestatakse tööpraktika

läbiviimise eritingimused öisel ajal ning riigipühadel ja nendega seotud tööaja erisuste korral.

Muudatuse eesmärk on tagada praktikal osaleja (edaspidi praktikant) parem kaitse ning

tööpraktika korraldamise selgus olukordades, mis eeldavad tavapärasest tööajast erinevaid

tingimusi. Sätte kohaselt võib tööpraktika nimetatud ajal toimuda üksnes praktikandi

nõusolekul, mis tagab praktikandi vabatahtliku osalemise ning vastab tööõiguslikes suhetes

kehtivatele põhimõtetele. Muudatus loob ühtse ja selge õigusliku aluse selliste olukordade

käsitlemiseks ning hoiab ära võimalikke tõlgendamisvaidlusi tööpraktika korraldamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 36 tunnistatakse kehtetuks määruse § 27 lõige 5, millega oli ette nähtud

võimalus pikendada tööpraktika kestust kuni nelja kuuni sõltuvalt inimese olukorrast.

Muudatusega kehtestatakse tööpraktika ühtne kestus, et tagada selged ja võrdsed tingimused

ning lihtsustada teenuse korraldamist. Pikendamise võimalus tunnistatakse kehtetuks, kuna

selle kasutamine on olnud vähene ning see ei ole praktikas osutunud vajalikuks teenuse

eesmärkide saavutamisel. Muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla teenuse tegeliku

kasutuspraktikaga ja vähendatakse erisuste rakendamisega seotud halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 37 ajakohastatakse määruse § 27 lõike 6 viidet tugiisiku teenust

reguleerivatele sätetele, kuna määruse § 37 tunnistatakse kehtetuks ning edaspidi reguleeritakse

tugiisiku teenust §-ga 401 (vt täpsemalt seletuskirja selgitus eelnõu punktides 46 ja 47), et

tagada määruse vastavus kehtivale õigusraamistikule. Vajadusel otsustab Eesti Töötukassa

juhendatavate arvu ühe juhendaja kohta, lähtudes teenuse kvaliteedi tagamiseks vajalikust

juhendamise mahust. Oskusteta või vähese töökogemusega praktikandid võivad vajada

tavapärasest intensiivsemat juhendamist, regulaarset tagasisidet ning suuremat tuge

tööharjumuste ja tööoskuste omandamisel. Samuti võivad tegevusvaldkonnad ja tööülesanded

erineda juhendamise keerukuse, tööohutuse nõuete ja praktilise väljaõppe mahu poolest. Kui

juhendatavate arv on võrreldes vajaliku juhendamise mahuga liiga suur, võib see vähendada

tööpraktika sisulist kvaliteeti ja teenuse tulemuslikkust. Näiteks võib väiksem juhendatavate

arv olla põhjendatud juhul, kui:

 praktika toimub suure tööohutusriskiga keskkonnas, kus juhendaja peab pidevalt

jälgima töövõtete ohutust;

 juhendatavad on vähese töö- või õpikogemusega ning vajavad rohkem individuaalset

juhendamist;

 tööülesanded eeldavad keerukate oskuste järkjärgulist omandamist või pidevat

tagasiside andmist;

 juhendajal on lisaks juhendamisele muud ulatuslikud tööülesanded, mis piiravad

võimalust korraga mitut praktikanti piisavas mahus toetada.

Samas võib teatud juhtudel olla võimalik juhendada korraga rohkem praktikante, kui

tööülesanded on sarnased, juhendatavad tegutsevad meeskonnana ning juhendamise vajadus on

väiksem.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse määruse § 27 lõigetega 61 ja 62, millega täpsustatakse

nõudeid tööpraktika juhendajale ning tööandja kohustusi praktika korraldamisel. Muudatuste

eesmärk on parandada tööpraktika kvaliteeti, tagada praktikandi parem toetamine ning viia säte

8

kooskõlla muudetud menetlusega, mille puhul on tööpraktika teenuse osutamise aluseks

edaspidi töötukassa otsus.

Lõigetega 61 ja 62 lisatakse tööhõiveprogrammi tingimused, mida seni reguleeriti tööandjaga

sõlmitava halduslepinguga. See on vajalik, et tagada õigusselgus ja osapoolte kohustuste

üheselt mõistetav reguleerimine, kui halduslepingu sõlmimine asendatakse otsuse tegemisega.

Lõikega 61 kehtestatakse nõue, et juhendajal peab olema juhendamiseks vajalik pädevus ning

juhendataval erialal kutseharidus ja kutsetunnistus juhul, kui see on õigusaktide kohaselt

nõutav. Nõuete sätestamine aitab tagada juhendamise ühtlase kvaliteedi ning vastavuse

erialastele standarditele.

Lõikega 62 täpsustatakse tööandja kohustusi, sätestades nõude tagada praktikandi juhendamine

igal tööpraktika toimumise päeval ning vajaduse korral praktikandile tasuta transport

tööpraktika taotluses märgitud asukohast tegelikku praktika toimumise asukohta. Nõuete

eesmärk on tagada praktikandi juhendamise järjepidevus ning praktika kättesaadavus olukorras,

kus praktika toimub teises asukohas kui algselt kavandatud.

Muudatustega ei muudeta tööpraktika teenuse sisu, vaid koondatakse senised praktika nõuded

tööhõiveprogrammi ja täpsustatakse neid senise praktika põhjal.

Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse määruse § 27 lõikes 7 sätestatud tööpraktika juhendamise

eest tööandjale makstava juhendamistasu arvestamise korda. Kehtiva sätte kohaselt maksti

juhendamistasu astmeliselt vastavalt tööpraktika kestusele, muudetud sätte kohaselt makstakse

juhendamistasu ühtse päevamäära alusel. Muudatus lihtsustab juhendamistasu arvestamist ning

muudab arvestamiskorra selgemaks (vt täpsemalt seletuskirja selgitus eelnõu punktis 40).

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse määruse § 27 lõigetega 71 ja 72, millega muudetakse

tööandjale makstava juhendamistasu arvestamise ja maksmise aluseid. Kehtiva määruse

kohaselt maksti juhendamistasu tööandjale astmeliselt vastavalt tööpraktika kestusele kuni

nelja kuu jooksul, mille tulemusena vähenes juhendamistasu määr praktika edenedes.

Muudatusega lühendatakse tööpraktika maksimaalset kestust (vt selle kohta täpsemalt

seletuskirja selgitus eelnõu punktis 36) ning loobutakse astmelisest tasustamisest, kehtestades

ühtse juhendamistasu päevamäära kogu tööpraktika vältel. Juhendamistasu päevamäära suurus

seotakse jätkuvalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääraga.

Juhendamistasu päevamäära suurus on neljakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud tunnitöötasu alammäär.

Muudatusega antakse tööandjale selgem ja ühtlasem stiimul praktikandi juhendamiseks kogu

praktika vältel, vältides tasu vähenemisest tulenevat motivatsioonilangust. Ühtne tasumäär koos

praktika lühema kestusega loob parema kooskõla panuse ja hüve vahel ning toetab juhendamise

järjepidevust ja kvaliteeti.

Lõikega 72 täpsustatakse juhendamistasu maksmise eeltingimusi, sidudes tasu maksmise

tööandja kohustusega esitada andmed praktikandi praktikal osalemise kohta ning tagasiside

praktika läbimise ja inimese töö- või ametikohale sobivuse kohta, millega tugevdatakse tasu

maksmise seost tegeliku juhendamise ja selle tulemustega. Kui tööandja nimetatud dokumente

ei esita, juhendamistasu ei maksta.

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse määruse § 27 lõiget 8, millega täpsustatakse tööpraktika

ajal inimesega sõlmitavate lepingute piiranguid ning ajakohastatakse tööandjale kohalduvaid

nõudeid. Muudatusega täpsustatakse ja ajakohastatakse viiteid töölepingu seaduse sätetele,

9

mille järgimine on tööandjale kohustuslik ka tööpraktika korraldamisel. Sätete täpsustamine

tugevdab praktikandi kaitset, hõlmates senisest selgemalt erinevaid töötamisega seotud aspekte

ning aidates vältida ja ennetada tööpraktika kujunemist varjatud töösuhteks. Samuti vähendab

muudatus võimalikke tõlgendusprobleeme regulatsiooni kohaldamisel.

Muudatuse kontekstis täpsustatakse ka õppimiskohustuse käsitlust seoses võimaliku alaealise

tööpraktikal osalemisega. TöMSi § 8 lõike 4 punkti 1 tähenduses loetakse õppimiskohustus

täidetuks Eesti Vabariigi haridusseaduse § 101 lõike 2 kohaselt. Lapsel on õppimiskohustus

kuni 18-aastaseks saamiseni, välja arvatud juhul, kui ta on enne 18-aastaseks saamist

omandanud kesk- või kutsehariduse. Töölepingu seaduse § 7 lõikes 11 sätestatud

õppimiskohustus on tööõiguslik eriregulatsioon, mis kehtib üksnes töölepingu seaduse

kohaldamisel ega ole aluseks tööturumeetmetesse kaasamise tingimuste hindamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse määruse § 27 lõigetega 9–13, millega täpsustatakse

tööandjale esitatavaid nõudeid, tööpraktika võimaldamise piiranguid ning töötukassa õigusi

järelevalve tegemisel ja tasu maksmisel. Muudatuste eesmärk on tagada tööpraktika kvaliteet,

õiguspärasus ning teenuse sihipärane rakendamine, kui tööpraktika osutamise aluseks on

töötukassa otsus.

Lõigetega 9–13 lisatakse tööhõiveprogrammi tingimused, mida seni reguleeriti tööandjaga

sõlmitava halduslepinguga või mida kontrolliti enne halduslepingu sõlmimist halduskoostöö

seaduse § 12 alusel. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks ning osapoolte kohustuste ja

töötukassa õiguste üheselt mõistetavaks sätestamiseks, kuna halduslepingu sõlmimine

asendatakse otsuse tegemisega.

Lõikega 9 sätestatakse tööandja kohustus tagada, et tööpraktika sisu, täidetavad tööülesanded

ja juhendamine on kooskõlas vastava tegevusala õigusaktidega.

Lõigetega 10 ja 11 sätestatakse tööandja sobivuse kriteeriumid ning tööpraktika võimaldamata

jätmise alused, sealhulgas tööandja majanduslikust olukorrast, õiguskuulekusest ja varasemast

koostöökäitumisest tulenevad riskid. Muudatuse eesmärk on vähendada riske ning tagada

tööpraktika usaldusväärsete tööandjate juures.

Lõikega 12 sätestatakse töötukassa õigus muuta tööpraktika võimaldamisega seotud otsust või

tunnistada see kehtetuks, kui tööpraktika ei võimalda saavutada selle eesmärke.

Lõikega 13 nähakse ette võimalus jätta juhendamistasu maksmata juhul, kui tööandja ei täida

kehtestatud nõudeid. Seeläbi tugevdatakse nõuete täitmise tagamist ning vähendatakse

väärkasutuse riski.

Eelnõu § 1 punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks määruse §-d 28 ja 33. Määruse § 28

tunnistatakse kehtetuks kuna arengutreeningu teenuse osutamine lõpeb 1. septembril 2026.

Arengutreeningu teenuse osutamine lõpetatakse, kuna teenus oli suunatud kitsale sihtrühmale

– inimestele, kes enne töötuna arvele võtmist tegutsesid ettevõtte või asutuse juhina – ning selle

kasutus on olnud vähene. Sihtrühma toetamiseks on võimalik edaspidi kasutada

karjäärinõustamise teenust, mis aitab saavutada teenuse eesmärke, ning vajaduse korral ka teisi

olemasolevaid tööturuteenuseid. Teenuse osutamise lõpetamine võimaldab lihtsustada teenuste

struktuuri ja kasutada ressursse tõhusamalt.

Määruse § 33, mis reguleeris kogemusnõutamise teenust, tunnistatakse kehtetuks. Kuna

kogemusnõustamise teenuse osutamine lõpetatakse alates 1. septembrist 2026, tuleb ka vastav

säte kehtetuks tunnistada. Kogemusnõustamise teenuse pakkumine eraldi tööturuteenusena

10

lõpetatakse, kuna töötukassal on keeruline tagada teenuse ühtlast kvaliteeti ja standardiseeritust.

Kogemusnõustajate kvalifikatsiooninõuded põhinevad üksnes koolitustõendi olemasolul,

puudub ametlik kutsestandard ning senisel kogemusnõustajate kutseregistril ei ole seaduslikku

staatust. Selle tõttu on teenuse kvaliteet praktikas kõikunud ja ühtlase taseme tagamine on

keeruline, mis omakorda mõjutab teenuse usaldusväärsust. Kogemusnõustamine on pigem

sotsiaalse ja psühhosotsiaalse toe vorm, mis peaks olema kättesaadav eelkõike tervise- ja

sotsiaalsüsteemi kaudu. Tervisepiiranguga inimesed saavad edaspidi vajaduse korral

kogemusnõustamise teenust tööalase rehabilitatsiooni teenuse kaudu. Teenuse sihtrühma

huvides on vajalikku abi otstarbekam ja mõjusam pakkuda terviklikumate teenuste koosseisus.

Kogemusnõustamise jätkamisega kaasneks mitu riski, mis tulenevad eelkõige teenuse

ebaühtlasest kvaliteedist. Eestis ei ole kogemusnõustajatele kehtestatud ühtseid riiklikke

kvaliteedinõudeid ega kutsekvalifikatsiooni süsteemi, mistõttu võivad nõustajate ettevalmistus

ja pädevus olla väga erinevad. Riskantne on ka nõustamise pakkumine valdkondades, milles

nõustajal puudub isiklik kogemus või piisav pädevus. Sellisel juhul võib nõustamine tugineda

pigem üldistele arusaamadele, mitte nõustaja enda autentsele kogemusele. See võib vähendada

nõustamise usaldusväärsust ja praktilist väärtust kliendi jaoks. Samuti võib probleemiks olla

piiri hägustumine kogemusnõustamise ja professionaalse abi vahel. Ilma selgete pädevuspiiride

ja järelevalveta võib juhtuda, et kogemusnõustaja annab nõu küsimustes, mis eeldavad

tervishoiu-, psühholoogia- või sotsiaaltööalast professionaalset ettevalmistust. See võib viia

asjakohatute soovituste, eksitava info või kliendi vajadustele mittevastava toe pakkumiseni.

Veel ühe riskina võib välja tuua teenuse kvaliteedi sõltumise suurel määral konkreetse

kogemusnõustaja isiklikust vastutustundest, eneseteadlikkusest ja eetilistest hoiakutest, kuna

ühtne kutse-eetika, kohustuslik supervisioon või standardiseeritud hindamissüsteem puuduvad

või neid ei rakendata laialdaselt.

Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse määruse § 34 lõikeid 1 ja 2. Lõikes 1 täpsustatakse

individuaalsete lahenduste teenuse eesmärki. Sättest jäetakse välja tööandja toetamine, kuna

tööandja toetamine tervisepiiranguga inimese tööle võtmisel ja tööl hoidmisel on sätestatud

edaspidi THP §-s 401. Individuaalse lahenduse teenust osutatakse edaspidi vaid töötule,

töötajale või muule isikule.

Lõikes 2 täpsustatakse individuaalsete lahenduste sisu. Nende seast jäetakse välja tööalasel

koolitusel osalemisega seotud lisakulude hüvitamine või tasumine, sest edaspidi on võimalik

seda tööandjal taotleda THPsse lisatava § 401 alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse määruse § 34 lõike 3 punkte 2 ja 21 ning sätestatakse,

mida pakutakse tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel töötajale

või tervisest tuleneva takistusega muule isikule individuaalsete lahenduste kaudu, s.o

tööturuteenuste kasutamise või töötamisega jätkamisega seotud inimese terviseseisundist

tingitud lisakulude hüvitamine või tasumine. Näiteks viipekeeletõlgi kulu hüvitamine või

tasumine, kui inimene vajab tõlgi abi tööturukoolitusel või tööintervjuul osalemisel või isikliku

saatja või eritranspordi kulu hüvitamine või tasumine, kui inimesel ei ole võimalik iseseisvalt

teenust kasutada. Individuaalse lahenduse hüvitamine või inimese eest tasumine sõltub alati

konkreetsest juhtumist ning lepitakse kokku inimese ja töötukassa nõustaja vahel.

Eelnõu § 1 punktiga 46 tunnistatakse kehtetuks määruse § 34 lõike 3 punkt 3, §-d 35 kuni 37

ja § 39 lõige 3.

Määruse § 34 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks kuna tööandja saab edaspidi töötaja

tervisest tulenevate piirangute puhul hüvitist küsida THPsse lisatava § 401 alusel.

11

Kehtetuks tunnistatakse määruse §-d 35 kuni 37, mis reguleerivad tööruumide ja -vahendite

kohandamist, tööalase abivahendi kasutada andmist ning tugiisikuga töötamist. Nimetatud

teenused koondatakse uueks terviklikuks teenuseks– tervisepiiranguga inimese töötamise

toetamise teenuseks. Muudatus võimaldab lihtsustada teenuste struktuuri, liites nelja teenuse

komponendid ühtsesse menetlusse ning kasutada ressursse (sh IT–kulud) tõhusamalt. Teenuse

sihtrühma huvides on vajalikku abi otstarbekam pakkuda terviklikumate teenuste koosseisus,

mida on tööandjale lihtsam kommunikeerida. Ühtlasi vähendab muudatus tööandjate

halduskoormust. Tööandjal piisab ühe taotluse esitamisest ning tal ei ole vaja eelnevalt hinnata

ega välja selgitada, milline konkreetne teenus või meede on inimese töötamise toetamiseks

vajalik. See muudab teenuse kasutamise tööandja jaoks selgemaks ja lihtsamini korraldatavaks.

Kehtetuks tunnistatakse määruse § 39 lõige 3, mis sätestab, et toetatud töölerakendamise teenust

ei osutata puuduva töövõimega inimesele. Muudatuse tulemusena on edaspidi võimalik toetatud

töölerakendamise teenust osutada ka puuduva töövõimega inimesele. Muudatus on vajalik,

kuna kehtiv piirang ei ole mõistlik ega kooskõlas teenuse eesmärgiga. Toetatud

töölerakendamise teenus on suunatud inimese tööellu sisenemise ja tööalase toimetuleku

toetamisele ning puuduv töövõime ei tähenda alati, et inimene ei ole suuteline tööd tegema.

Puuduva töövõimega inimeste seas on isikuid, kellel on motivatsioon ja tegelik võimekus

töötada toetatud tingimustes, kuid kelle puhul on kehtiv õiguslik piirang teenusele ligipääsu

välistanud. Muudatus on kooskõlas eesmärgiga suurendada terviseprobleemidega inimeste

võimalusi osaleda tööturul juhul, kui see on nende individuaalsest võimekusest lähtuvalt

võimalik.

Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse määruse 2. peatüki 2. jagu paragrahviga 401, millega

sätestatakse tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise teenuse sisu, eesmärk ja osutamise

tingimused. Uue teenuse tingimuste kehtestamine on vajalik seniste eraldi reguleeritud teenuste

koondamiseks ühtse ja tervikliku teenuse alla. Selleks ühendatakse tööruumide ja -vahendite

kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ning tööandjale

pakutavad individuaalsed lahendused. Senine korraldus, kus tervisepiiranguga inimese

töötamise toetamiseks on võimalik kasutada mitut eri teenust, teeb tööandjale teenuste süsteemi

sageli raskesti mõistetavaks ning keeruline on hinnata, millist teenust konkreetsel juhul

taotleda. Samuti suurendab see nii tööandja halduskoormust, sest tal tuleb esitada mitme

teenuse kohta eraldi taotlus, kui ka töötukassa töökoormust, sest tal tuleb neid eraldi menetleda.

Muudatuse kohaselt pakutakse tööandjale suunatud toetavaid komponente ühe teenusena, mis

lihtsustab taotlemist ja vähendab menetluskoormust: tööandjal tuleb esitada üks taotlus ning

töötukassal tuleb seda üks kord menetleda. Kui tööandja ei oska taotluse esitamisel täpselt

kindlaks määrata, millist lahendust või meetmeid ta vajab, nõustab töötukassa tööandjat ning

aitab koos tööandja ja töötajaga välja selgitada sobivaimad toetavad meetmed.

Lõikes 1sätestatakse teenuse eesmärk, aidata tööandjal kanda kulusid, mis kaasnevad

tervisepiiranguga inimese tööle võtmise või tema tööl püsimisega. Teenus lähtub põhimõttest,

et terviseseisundist tulenevaid takistusi on mõistlik hinnata ja kõrvaldada terviklikult ning

vajaduspõhiselt, mitte üksikute eraldiseisvate teenuste kaudu. Tööandjate jaoks muutub teenuse

taotlemine lihtsamaks ja arusaadavamaks, kui vajalikke toetavaid meetmeid on võimalik saada

ühe teenuse raames.

Lõikes 2 sätestatakse tööandja kohustus korraldada tervisepiiranguga inimese töötamise

toetamine kui töötaja oma tervislikust seisundi tõttu seda vajab. Sätte eesmärk on rõhutada, et

teenuse eesmärk ei ole üksnes kulude hüvitamine, vaid tööandja aktiivne roll vajalike

lahenduste rakendamisel töökohal. Praktikas tähendab see seda, et tööandja tagab kokkulepitud

tegevuste (näiteks tööruumide ja -vahendite kohanduse, tööalase abivahendi kasutusele võtmise

või tugiisikuga töötamise korralduse) elluviimise ning nende toimimise, et tervisepiiranguga

12

inimesel oleks võimalik tööülesandeid täita ja töösuhet jätkata. Lõikega täpsustatakse osapoolte

vastutust: töötukassa otsustab ja hüvitab või tasub määruses sätestatud ulatuses, tööandja aga

korraldab ja viib toetavad tegevused ellu ning integreerib need töökorraldusse.

Lõikes 3 sätestatakse, milliseid tööandja kulusid ja millisel viisil hüvitatakse või tasutakse

tervisepiiranguga inimese tööle asumise ja tööl püsimise toetamiseks. Lõike kohaselt hõlmab

teenus nelja peamist kulukomponenti: tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu, tööalase

abivahendi soetamise kulu, tugiisikuga töötamise teenuse tasu ning tööalasel koolitusel

osalemisega seotud töötaja terviseseisundist tingitud lisakulud. Sätte eesmärk on koondada seni

eri paragrahvides ja osaliselt ka individuaalsete lahenduste kaudu reguleeritud tööandja

toetusmeetmed ühe teenuse alla, et tööandjal oleks võimalik taotleda vajalikke toetavaid

tegevusi ühtse menetluse raames ning töötukassal oleks võimalik hinnata ja otsustada tervisest

tulenevate töökoha ja töötamisega seotud takistuste kõrvaldamist terviklikult.

Lõikes 4 sätestatakse lõikes 3 nimetatud teenuse komponentide sisu ehk täpsustatakse, millistel

juhtudel ja mis tingimustel on võimalik hüvitada või tasuda tööruumide ja -vahendite

kohandamise kulu, tööalase abivahendi soetamise kulu, tugiisikuga töötamise teenuse tasu ning

tööalasel koolitusel osalemisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud. Lõike eesmärk on

tagada, et teenuse raames hüvitatakse üksnes tööle asumise või töötamisega seotud takistuste

kõrvaldamiseks vajalikud ning põhjendatud kulud. Sisuliselt kordab lõige 4 seni

tööhõiveprogrammi eri teenuste paragrahvides 35–37 sätestatut, koondades selle ühtse teenuse

alla. Olulisem sisuline muudatus puudutab tugiisikuga töötamise teenuse sisu täpsustamist: kui

kehtiva määruse järgi on tugiisikupoolne füüsilise kõrvalabi pakkumine välistatud, siis

käesoleva muudatusega võimaldatakse tugiisikul seda teha. Muudatus on vajalik, kuna

praktikas on tugiisikud füüsilist kõrvalabi siiski osutanud ning selle järele on ka tegelik vajadus.

Samuti täpsustatakse, et tugiisik võib inimese tervislikust seisundist tulenevate vajaduste tõttu

pakkuda tuge tööülesannete õppimisel ja töökeskkonda sisseelamisel, aidates kaasa töökohaga

sujuvamalt kohaneda. Muus osas on muudatus peamiselt süsteemne, koondades senised

meetmed ühtse teenuse alla, ning ei muuda teenuse sisulist ulatust võrreldes varasema

regulatsiooniga.

Lõikes 5 täpsustatakse, et tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on inimesel tervisest

tulenevast takistusest või terviseprobleemist olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis

on talle vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. Lõige vastab seni kehtinud määruse § 36 lõike 3

sõnastusele.

Lõikes 6 sätestatakse tööandjale kulu hüvitamise või tasu maksmise otsustamise alused.

Töötukassa hindab, millised tööle asumise või töötamise takistused tulenevad töötaja tervisest

või pikaajalise haiguslehe aluseks olevast terviseseisundist ning kas nende kõrvaldamiseks

kavandatav kulu on vajalik ja mõistlik. Sätte eesmärk on täpsustada, et hüvitatakse need

tervisest tuleneva takistusega töötaja töötamise takistused, mis tulenevad temal tuvastatud

vähenenud töövõimest või puudest, mitte igasugusest terviseseisundist tingitud kulud. Näiteks

kui inimesel on tuvastatud vähenenud töövõime liikumispiirangu tõttu, kuid tal on ka

nägemispiirang, mis on korrigeeritud prillidega ega põhjusta töövõime vähenemist, siis ei

hüvitata prille tööalase abivahendina. Säte vastab sisuliselt varasemale sättele, mis sätestas

sama põhimõtte tööruumide ja -vahendite kohandamise ning tööalase abivahendi kasutada

andmise teenusega seoses.

Lõikes 7 sätestatakse, et lõikes 3 nimetatud kulu ei hüvitata ega tasuta, kui esineb mõni

tööandjaga seotud asjaolu: 1) tööandjale on tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus või tööandja

suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mis viitab riskile, et tööandja ei ole

võimeline tagama töösuhte jätkumist või teenuse eesmärkide saavutamist; 2) tööandja on

13

oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa

kehtestatud koostööpõhimõtteid, mille korral esineb põhjendatud risk, et teenust ei osutata

nõuetekohaselt või avalikke vahendeid ei kasutata sihipäraselt; 3) tööandjal on äriregistrile

esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud, sest see takistab

tööandja majandusliku olukorra läbipaistvat hindamist; või 4) tööandjal on kokku vähemalt 100

euro suurune ajatamata maksuvõlg, mistõttu kulu ei hüvitata ega tasuta, et vältida toetuse

maksmist tööandjale, kellel on lahendamata maksuvõlg. Nimetatud välistused on vajalikud

teenuse eesmärgi saavutamisega seotud riskide maandamiseks ning tagamaks, et toetust antakse

üksnes nõuetele vastavatele ja usaldusväärsetele tööandjatele. Ühtlasi ühtlustatakse sellega

töötukassa kontrollitavad asjaolud teiste tööandjaga seotud tööturuteenuste tingimustega (sh

tööpraktika), et rakenduspraktika oleks teenuste kaupa võimalikult ühesugune ja selge.

Lõikes 8 sätestatakse, et töötukassal on õigus lõikes 3 nimetatud kulu põhjendatud juhul mitte

hüvitada või tasuda, kui tööandja kohta on karistusandmed karistusregistris. Säte annab

töötukassale kaalutlusõiguse hinnata, kas tööandja karistatus võib mõjutada teenuse eesmärkide

saavutamist, teenuse nõuetekohast osutamist või avalike vahendite sihipärast kasutamist.

Erinevalt lõikes 7 nimetatud alustest ei ole tegemist automaatse välistusega, vaid võimalusega

jätta kulu hüvitamata üksnes juhul, kui karistusandmete tõttu on see konkreetse juhtumi

asjaolusid arvestades põhjendatud. Säte ühtlustab tööandjaga seotud kontrollitavad asjaolud

tööpraktika teenuse tingimuste puhul kasutatava lähenemisviisiga.

Lõikes 9 sätestatakse tööandjale lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kulude hüvitamise määr.

Sätte kohaselt hüvitatakse tööandjale 50–100% nimetatud kuludest iga kululiigi kohta, kui

taotluses märgitud inimene töötab tema juures. Varasema sätte kohaselt hüvitati tööruumide ja

-vahendite kohandamise kulu samuti 50–100% ulatuses ning töötukassa otsustas hüvitamise

määra juhtumipõhiselt, arvestades inimese tervisest tulenevaid takistusi ja tegelikku abi

vajadust. Erinevus varasemast seisneb eelkõige selles, et lõige 9 reguleerib edaspidi ka tööalase

abivahendi soetamise kulu hüvitamist ning käesoleva teenuse raames on ka tööalase abivahendi

puhul ette nähtud 50–100% hüvitamise vahemik ning töötukassal on võimalus määrata

hüvitamise määr tööandja taotletud lahenduse ja selle maksumuse mõistlikkust arvestades.

Varem tööandjal abivahendi soetamise kulu ei tekkinud kuivõrd töötukassa soetatud abivahend

on antud tasuta tööandja või inimese kasutusse. Muudatuse eesmärk on koondada erinevad

toetusmeetmed ühe teenuse ja ühesuguse hüvitamise viisi alla. Valdav enamus (ligikaudu 84%)

tervisetakistusega inimesele töö tegemiseks võimaldatavatest abivahenditest on sisuliselt

töövahendid. Nende puhul hüvitatakse tööandjale tavapärasest paremate või erilahendusega

töövahendite soetamise kulu. Seejuures jääb vahend üldjuhul tööandja omandisse ning seda

saavad kasutada ka teised töötajad nii paralleelselt erivajadusega töötajaga kui ka pärast tema

töölt lahkumist. Sellest tulenevalt saab tööandja hüvitatavast vahendist laiemat kasu kui üksnes

konkreetse töötaja tööl püsimine. Hüvitamise määra vähendamine võib tulla kõne alla eelkõige

juhtudel, kus taotletud lahendus sisaldab töötaja erivajadusest sõltumatuid lisafunktsioone või

mugavusomadusi, mille kulu ei ole põhjendatud avalike vahendite arvelt katta (nt eridisainiga

reguleeritav töölaud).

Juhul kui abivahendi soetamine ei ole tööandja kaudu võimalik, saab tervisepiiranguga inimene

taotleda vajaliku abivahendi soetamise kulu või muu töötamisega seotud ja terviseseisundist

tingitud lisakulu hüvitamist individuaalsete lahenduste teenuse kaudu. Lisaks sätestatakse, et

juhul, kui avaldusel märgitud inimene ei asu tööle või kui tema töösuhe tööandja juures lõpeb

enne kohanduse valmimist või abivahendi soetamist ja kuludokumentide esitamist, hüvitatakse

tööandjale kuni 50% kulu hüvitamise otsuses toodud kuludest. See maandab tööandja riski

14

olukorras, kus tööandja on juba teinud põhjendatud kulutused, kuid tööle asumine või töösuhe

ei realiseeru tööandjast mittetulenevatel põhjustel.

Lõikes 10 täpsustatakse tööandjale lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kulude hüvitamise

tingimusi ning dokumenteerimisnõudeid. Säte on vajalik, et tagada toetuse sihipärane

kasutamine ja üheselt mõistetav menetlus nii tööandjale kui ka töötukassale. Esiteks

sätestatakse, et kulu hüvitatakse üksnes juhul, kui see on tehtud pärast kulu hüvitamise otsuse

tegemist. Sellega välditakse olukordi, kus taotletakse tagantjärele hüvitamist kulule, mille

tegemist ei ole saanud eelnevalt hinnata ega otsusega heaks kiita ehk tagasiulatuvalt kulu ei

hüvitata. Otsuses tuuakse ka hüvitatav summa. Olukorras, kus kulu läheb peale otsuse tegemist

suuremaks, kuid tööandja ei ole seda töötukassaga kooskõlastanud, hüvitab töötukassa otsuses

toodud summa. Teiseks nähakse ette, et tööandja esitab kulu tegemist tõendavad arved ja nende

pangaülekandega tasumist tõendavad dokumendid, mis tagab kulude kontrollitavuse.

Kolmandaks seotakse hüvitamine tulemuse tähtajaga, mis ajaks peab tööruumide ja -vahendite

kohandus tehtud olema (kohandus on valmis) või tööalane abivahend soetatud ja

kasutamisvalmis. Tähtajaks on 6 kuud, põhjendatud juhul on võimalik tähtaega pikendada kuni

12 kuuni. See võib olla vajalik suuremate kohanduste tegemiseks, kus on vaja koostada projekt

ja taotleda luba.

Lõikes 11 sätestatakse tugiisikuga töötamise teenuse tasu maksmise tingimused. Säte on

sisuliselt sama mis varasemas tugiisikuga töötamise paragrahvis. Lõike kohaselt makstakse

tugiisikuga töötamise teenuse tasu tööandjale kuni 12 kuu jooksul alates otsuses nimetatud

teenuse osutamise alguskuupäevast. Lisaks nähakse ette, et tasu makstakse kindlaks määratud

mahus, arvestades inimese individuaalset abi vajadust ja tööaega, mis võimaldab teenuse mahtu

kohandada proportsionaalselt tegeliku vajaduse ja töötamise koormusega.

Lõikes 12 sätestatakse, et põhjendatud vajaduse korral võib tugiisikuga töötamist võimaldada

korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal, kui inimese individuaalne

abivajadus seda eeldab. Säte kordab varasemas tugiisikuga töötamise paragrahvis kasutatud

sõnastust.

Lõikes 13 sätestatakse tugiisikuga töötamise teenuse osutamise mahu määramise alused ning

täpsustatakse teenuse osutamise maht kolmel tasandil (25%, 50% ja 75% inimese eeldatavast

töötamisajast). Kehtiva määruse kohaselt on tugiisikuga töötamise teenuse osutamise maht

50%, 75% ja 100%. Muudatuse eesmärk on võimaldada teenust pakkuda ka väiksema

abivajaduse korral, mida senine 50% alampiir ei võimaldanud ning mille tõttu on praktikas

osadel juhtudel määratud 50% teenuse osutamise maht ka siis, kui tegelik vajadus on väiksem

või on jäänud hüvitis määramata. Väiksem tugiisikuga töötamise teenuse vajadus tekib

enamjaolt füüsiliste takistuste puhul. Samal põhjusel jäetakse välja varasem 100% teenuse

osutamise mahu tasand. Töötukassa praktika kohaselt ei ole avatud tööturul töötava

tervisepiiranguga töötaja puhul üldjuhul usutav, et ta vajab ja saab reaalselt tugiisiku abi kogu

tööaja ulatuses, sest tugiisik on enamasti kolleeg, kes täidab eelkõige oma tavapäraseid

tööülesandeid ning toetab töökaaslast sellele lisaks. Kolmeastmeline jaotus (25/50/75) muudab

teenuse osutamise mahu hindamise ja selle kohta otsuste tegemise ühtlasemaks ja selgemaks

ning võimaldab teenuse osutamise mahtu kohandada inimese individuaalse abivajaduse ja

tööaja järgi.

Lõikes 14 sätestatakse tugiisikuga töötamise teenuse tasu arvutamise alused. Tasu on jätkuvalt

seotud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääraga, kuid võrreldes

kehtiva määrusega muudetakse arvutusloogikat: päevapõhise arvestuse asemel rakendatakse

kuumääral põhinevat arvestust. Kuumäär on võrdne kuutöötasu alammääraga ning konkreetne

tasu arvutatakse kuumäära, otsusega määratud inimese individuaalse abivajaduse mahu (lõige

15

13) ja inimese tööaja korrutisena. Näiteks kui kuumäär on 946 eurot ja inimene vajab tugiisikut

25% tööajast (vastavalt töötukassa otsusega määratud inimese individuaalse abivajaduse

mahule), on hüvitamise määr 236,50 eurot juhul, kui ta töötab täisajaga. Kui inimene töötab

näiteks 0,5 koormusega, on hüvitamise määr 946*0,25*0,5 = 118,25 eurot kuus. Muudatuse

eesmärk on vähendada nii tööandja halduskoormust (tõendite esitamine selle kohta, mitmel

päeval tugiisik teenust osutas) kui ka töötukassa töökoormust nende tõendite kontrollimisel.

Kuumääral põhineva arvestuse korral makstakse tööandjale igas kuus otsuses kokkulepitud

summa kuni otsus kehtib ning tasu suurus on juba otsusega seotud teenuse osutamise mahu ja

tööaja alusel selgelt määratud.

Lõikes 15 sätestatakse tugiisiku (ja § 27 tähenduses tööpraktika juhendaja) samaaegse teenuse

osutamise piirmäär. Lõike esimene osa on sõnastatud sisuliselt samamoodi nagu kehtivas

määruses, et üks tugiisik võib samal ajal olla tugiisikuks või tööpraktika juhendajaks kokku

kuni neljale inimesele, et tagada teenuse kvaliteet ja vältida tugiisiku tähelepanu ja toetuse

hajumist liiga paljude toetatavate vahel. Toetatavate inimeste arvu otsustab vajadusel Eesti

Töötukassa, arvestades teenuse kvaliteedi tagamise ja piisava toe pakkumise vajadust.

Tugiisiku teenus on mõeldud isikutele, kes vajavad tööturule sisenemisel või töötamise

jätkamisel suuremat kõrvalabi, juhendamist ja motiveerimist. Toe vajadus võib oluliselt erineda

sõltuvalt inimese tööharjumusest, sotsiaalsetest oskustest, tervislikust seisundist, varasemast

töökogemusest või muudest tööturul osalemist mõjutavatest asjaoludest. Kui tugiisik peab

samaaegselt toetama paljusid inimesi, kelle toevajadus on suur, võib väheneda teenuse sisuline

kvaliteet ja eesmärkide saavutamine.

Näiteks võib väiksem toetatavate arv olla põhjendatud juhul, kui:

 töötaja vajab sagedast individuaalset juhendamist tööharjumuse kujundamisel või

tööülesannetega kohanemisel;

 inimesel esineb vaimse tervise, suhtlemise või toimetulekuga seotud raskusi, mis

eeldavad regulaarset ja ajamahukat tuge;

 töökoht või tööülesanded on keerukad ning nõuavad tugiisiku pidevat kohalolu või

sekkumist;

 töötajal puudub varasem töökogemus või suutlikkus töötada iseseisvalt.

Samas võib teatud juhtudel olla võimalik toetada korraga rohkem inimesi (kuni 4), kui nende

toevajadus on väiksem, tööülesanded on sarnased või tugi seisneb peamiselt perioodilises

nõustamises ja motiveerimises.

Lõikes 16 sätestatakse, et töötukassa pakub vajadusel töötajale, tema tugiisikule ja tööandjale

tugiisikuga töötamise alast nõustamist. Sätte eesmärk on toetada teenuse kvaliteetset ja ühtset

osutamist praktikas ning ennetada arusaamatusi rollide, töökorralduse ja teenuse osutamise

mahu küsimuses. Vajadusele sellise nõustamise järele on osutanud eelkõige tugiisikud ise.

Eelnõu § 1 punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks määruse § 43, mis reguleerib rahvusvahelise

kaitse saaja töötamise toetamise teenust. Teenust hakati pakkuma tööturul kohanemiseks abi

vajavate rahvusvahelise kaitse saajate arvu järsu kasvu tõttu seoses Ukraina sõjapõgenike

massilise sisserändega (alates 2022. a). Praeguseks on nad tööturul hästi kohanenud. Aastatel

2024–2025 on 93–94% töötuna registreeritud rahvusvahelise kaitse saajatest asunud tööle ilma

mentorluse toetuseta ning vaid 6–7% mentorluse toega. Seega leiab enamik rahvusvahelise

kaitse saajatest töö ka ilma täiendava sihitud toetuseta, mistõttu ei ole põhjendatud jätkata

rahvusvahelise kaitse saajatele eraldi toetuse pakkumist. Asjakohasem on rakendada ühtseid

tööturumeetmeid teiste sihtrühmadega võrdsetel alustel.

Eelnõu § 1 punktiga 49 muudetakse määruse § 44 lõiget 4, lihtsustades stipendiumi maksmise

alust. Senise korra kohaselt maksti stipendiumi nende päevade eest, mil inimene osales

16

tööturuteenusel kas teenuse osutamise kohas või reaalajas veebikeskkonnas. Muudetud

sõnastuse kohaselt makstakse stipendiumi nende päevade eest, mil inimene osaleb

tööturuteenusel. Vastavalt eelnõule makstakse muudatuse jõustumisel stipendiumi edaspidi

üksnes tööpraktika teenusel osalemisel. Kuna tööpraktika võib tulenevalt praktiseeritava töö

olemusest toimuda ka kaugtöö vormis või eeldada tööpäevasisest liikumist erinevate

asukohtade vahel, ei ole teenuse sidumine konkreetse asukoha või veebikeskkonnas osalemise

vormiga põhjendatud.

Muudatuse eesmärk on muuta määrus selgemaks ja tehnoloogianeutraalseks ning vältida

vajadust eristada teenuse osutamise vorme stipendiumi maksmisel.

Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse määruse § 44 lõiget 6, mis reguleerib stipendiumi

päevamäära arvestamise alust. Senise korra kohaselt oli stipendiumi päevamäär fikseeritud

suuruses 3,84 eurot. Muudatuse kohaselt seotakse stipendiumi päevamäär töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääraga, määrates selle suuruseks neljakordse

tunnitöötasu alammäära. Stipendiumi suurus on kookõlas TöMS § 15 punktiga 1, mille kohaselt

ei tohi kehtestatav toetuse päevamäär olla suurem kui kuuekordne töölepingu seaduse § 29 lõike

5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammäär.

Muudatuse eesmärk on ajakohastada stipendiumi suurus ning siduda see töötasu alammääraga,

tagades stipendiumi väärtuse säilimise ajas. Muudatus suurendab praktikandile makstavat

toetust ning võimaldab pakkuda tööpraktikal osalemise eest senisest suuremat ja õiglasemat

hüvitist. Suurenev toetus aitab omakorda suurendada inimeste motivatsiooni tööpraktikal

aktiivselt osaleda.

Ühtlasi tagab muudatus suurema kooskõla tööandjale makstava juhendamistasu arvestamise

põhimõtetega, mis on samuti seotud töötasu alammääraga, tagades tasustamise ühtse ja

läbipaistva loogika (vt seletuskirja selgitus eelnõu punktis 40) ning tasakaalu osapoolte

tasustamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 51 täpsustatakse määruse § 45 lõigete 2 ja 3 sõnastust, et muuta

sõidutoetuse arvestamise reeglid selgemaks ja üheselt mõistetavaks. Muudatusega nimetatakse

„sõidu- ja majutustoetus“ ümber „sõidutoetuseks“ ning sõnastatakse arvestuse alus lühemalt,

säilitades senise põhimõtte, et toetus arvestatakse elukoha ja teenuse osutamise koha lühima

kahekordse vahemaa järgi ning alla 500-meetriseid vahemaid ei arvestata. Lisaks täpsustatakse,

et vahemaa ümardatakse kilomeetri täpsusega, mis ühtlustab arvestust ja vähendab vaidlusi

vahemaa määramisel. Samuti säilib reegel, et üle südaöö katkematult kestva teenusel osalemise

korral makstakse toetust ühe päeva eest.

Lõikes 3 nimetatakse sõidu- ja majutustoetus ümber sõidutoetuseks, mis vastab paremini selle

tööturutoetuse sisule, ning täpsustatakse sätte sõnastust – sõidutoetuse ülemmäär päevas on 26

eurot ka juhul, kui inimene osaleb samal päeval mitmel eri teenusel.

Eelnõu § 1 punktidega 52 ja 53 muudetakse määruse § 45 lõiget 6 ja lisatakse uued lõiked 7–

10, sätestades sõidutoetuse arvestamise alused. Lõikes 6 sätestatakse, et sõidutoetuse ülemmäär

päevas on 26 eurot, mis on võrdne kehtiva sõidu- ja majutustoetuse ülemmääraga. Sellega

kehtestatakse ühe päeva eest makstava sõidutoetuse maksimum summa sõltumata teenusel

osalemiste arvust ja arvestuslikust vahemaast.

Määruse § 45 täiendatakse lõigetega 7–10, millega täpsustatakse sõidutoetuse arvestamise

loogikat ja erisusi. Üle 10 km vahemaa korral makstakse sõidutoetust 0,10 eurot kilomeetri

kohta (lõige 7). Sellega ei muudeta sõidutoetuse määra, kuid erinevalt kehtivast määrusest on

17

minimaalne distants sõidutoetuse maksmiseks 10 km. Kavandatava muudatuse eesmärk on

muuta sõidu- ja majutustoetuse süsteem sihipärasemaks ning viia see paremini kooskõlla

toetuse tegeliku kasutusloogikaga. Praeguse süsteemi rakendamisel on ilmnenud, et toetust

makstakse suures ulatuses ka väga lühikeste, eeskätt linnasiseste vahemaade eest, mis ei ole

meetme algse eesmärgi – teenusel osalemisega kaasnevate oluliste kulude hüvitamise –

seisukohalt põhjendatud. See võimaldab vähendada toetuse määramisega kaasnevat

töökoormust, kuna välistatakse väikeste ja administratiivselt kulukate maksete tegemine.

Töökoormuse vähenemine on oluline, kuna senine süsteem eeldab suurt hulka väiketehinguid,

mille menetlemine ei ole kulutõhus.

Määruse § 45 lõigetes 8 ja 9 sätestatakse sõidutoetuse erisused suurema toevajadusega

sihtrühmadele. 10 km või lühema vahemaa korral makstakse sõidutoetust viis eurot teenusel

osalemise päeva eest kindlaksmääratud sihtrühmadele (tervisest tuleneva takistusega töötule §

10 lõikes 2 nimetatud teenustel osalemise korral ning tervisest tuleneva takistusega töötajale,

pikaajalise haiguslehe alusel töötajale või tervisest tuleneva takistusega muule isikule § 10

lõikes 3 nimetatud teenusel osalemise korral). Sama sihtrühma puhul lisandub üle 10 km

vahemaa korral sellele viieeurosele baasosale 0,10 eurot iga 10 km ületava kilomeetri kohta

(lõige 9). Sellega suurendatakse toetust tervisepiiranguga inimestele.

Lõikes 10 sätestatakse teenusel osalemise jooksul toimuva staatusemuutuse käsitlemise

põhimõte. Tervisepiiranguga inimese puhul lähtutakse sõidutoetuse määramisel teenusele

suunamise kuupäeval kehtinud asjaoludest ning hilisemad muutused, näiteks tervisest tuleneva

takistuse muutumine või haiguslehe lõppemine, ei anna alust toetuse ümberarvutamiseks.

Samuti ei arvutata toetust ümber juhul, kui tervisest tulenev takistus tuvastatakse või pikaajalise

haiguslehe alusel asutakse tööle teenuse saamise ajal, vaid jätkatakse toetuse maksmist senistel

alustel. Sätte eesmärk on tagada süsteemi selgus ja lihtsus.

Eelnõu § 1 punktiga 54 jäetaksemääruse§ 47 lõikest 1 välja rahvusvahelise kaitse saaja

töötamise toetamine, kuivõrd sellele sihtrühmale eraldi teenuse osutamine lõpetatakse (vt

täpsemalt seletuskirja selgitusi eelnõu punktis 48).

Eelnõu § 1 punktiga 55 muudetakse määruse § 47 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, jättes vähese

tähtsusega abina antavate teenuste loetelust välja individuaalsed lahendused tööandjale,

tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine ja rahvusvahelise kaitse saaja

töötamise toetamine, kuna nende teenuste osutamine lõpetatakse. Loetellu lisatakse uue

teenusena tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine.

Eelnõu § 1 punktidega 56 ja 57 täiendatakse määruse § 47 lõiget 2sätestades, et

tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise meetme raames pakutavad tööruumide ja -

vahendite kohandamine ja tööalase abivahendi hüvitamine ning tugiisikuga töötamine on lõike

alapunktides nimetatud juhtudel komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 antav abi ehk

grupierandi alusel antav abi.

Eelnõu § 1 punktiga 58 asendatakse määruse § 48 lõike 4 punktis 6 ning § 50 lõike 2 punktis

6 arv „19“ arvuga „20“, kuna karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenused

ühendatakse ning ESF+ vahenditest rahastatavaid tegevusi hakkavad reguleerima § 20 lõiked 4

ja 5.

Eelnõu § 1 punktiga 59 täiendatakse määruse §-i 57 lõigetega 15–17, kehtestades

rakendussätted seoses määruse muudatustega, mis jõustuvad 1. septembril 2026.

18

Lõige 15 reguleerib töötukassa otsuseid §-des 19 (karjääriinfo vahendamine), 28

(arengutreening), 33 (kogemusnõustamine) ja 43 (rahvusvahelise kaitse saaja töötamise

toetamine) sätestatud tööturuteenuste osutamise üle kuni 2026. aasta 31. augustini, sätestades,

et sel juhul kohaldatakse ka tööturuteenuste osutamisele ja tööturutoetuste maksmisele kuni

2026. aasta 31. augustini kehtinud tingimusi ja korda. Töötukassa on tööturumeetmete seaduse

või tööhõiveprogrammi alusel otsustanud tööturuteenuste osutamise, kui see on kokku lepitud

tegevuskavas või on tehtud otsus või kinnituskiri teenuse võimaldamise kohta. Säte tagab, et

inimesed saaksid teenustel lõpuni osaleda enne määruse muudatust kehtinud tingimustel.

Lõige 16 sätestab, et kui inimesega on tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud taotlus §-des

19 (karjääriinfo vahendamine), 28 (arengutreening), 33 (kogemusnõustamine) ja 43

(rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine) sätestatud teenuste saamiseks enne

kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist, kuid töötukassa ei ole 31. augusti 2026. aasta

seisuga veel otsustanud, kas osutada teenust või mitte, siis otsustab töötukassa teenuste

osutamise ning tööturutoetust makstakse kuni 2026. aasta 31. augustini kehtinud tingimustel ja

korras.

Lõige 17 sätestab, et kui töötukassa on sõlminud § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tegevuste

elluviimiseks (tutvumiskäigud tööandjate juurde ja haridusasutustesse ning töövarjupäevad)

halduslepingu enne määruse 2026. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsiooni alusel, siis

jätkatakse lepingu täitmist ning tegevuste elluviimist kuni 2026. aasta 31. augustini kehtinud

tingimustel ja korras.

Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse määruse § 57 lõigetega 18–22, kehtestades

rakendussätted seoses määruse muudatustega, mis jõustuvad 1. aprillil 2027. aastal.

Lõige 18 sätestab, et kui töötukassa on otsustanud või otsustab või sõlmib halduslepingu §-des

27 (tööpraktika ), 35 (tööruumide ja -vahendite kohandamine), 36 (tööalase abivahendi

kasutada andmine) ja 37 (tugiisikuga töötamine) sätestatud tööturuteenuste osutamiseks enne

2027. aasta 1. aprilli, siis kohaldatakse ka tööturuteenuste osutamisele ja tööturutoetuste

maksmisele kuni 2027. aasta 31. märtsini kehtinud tingimusi ja korda.

Lõige 19 sätestab, et kui töötukassa on otsustanud või otsustab §-des 20 (karjäärinõustamine),

23 (tööturukoolitus), 25 (kvalifikatsiooni saamise toetamine), 32 (nõustamisteenused), 38

(tööalane rehabilitatsioon) ja 39 (toetatud töölerakendamine) sätestatud tööturuteenuste

osutamise enne 2027. aasta 1. aprilli, siis kohaldatakse tööturutoetuste maksmisele kuni 2027.

aasta 31. märtsini kehtinud tingimusi ja korda.

Lõige 20 sätestab, et tööalane abivahend võõrandatakse tasuta inimesele, kes abivahendit

kasutas, kui abivahendi vajadus on jätkuv, juhul kui §-s 36 sätestatud haldusleping tööalase

abivahendi kasutada andmise kohta on sõlmitud enne 1. aprilli 2027. Eelnimetatud lepingud

lõpetatakse 31. märtsist 2027. Kuna sõlmitud halduslepinguid on töötukassal õigus õigusaktis

sätestatud juhul ühepooleselt ennetähtaegselt üles öelda, saadetakse vastav teade aegsasti

lepingu teisele poolele. Töötukassa hindab abivahendi jätkuvat vajadust ja lepib kasutajaga

kokku abivahendi tasuta võõrandamise või töötukassale tagastamise.

Lõige 21 sätestab, et kui inimesega on tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud taotlus §-des

27 (tööpraktika), 35 (tööruumide ja -vahendite kohandamine), 36 (tööalase abivahendi kasutada

andmine) ja 37 (tugiisikuga töötamine) sätestatud teenuste saamiseks enne 1. aprilli 2027, kuid

töötukassa ei ole 31. märtsi 2027. aasta seisuga veel otsustanud, kas osutada teenust või mitte,

siis otsustab töötukassa teenuste osutamise ning tööturutoetust makstakse kuni 2027. aasta 31.

märtsini kehtinud tingimustel ja korras.

19

Lõige 22 sätestab, et kui inimesega on tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud taotlus §-des

20 (karjäärinõustamine), 23 (tööturukoolitus), 25 (kvalifikatsiooni saamise toetamine) ja 32

(nõustamisteenused) sätestatud teenuste saamiseks enne 1. aprilli 2027, kuid töötukassa ei ole

31. märtsi 2027. aasta seisuga veel otsustanud, kas osutada teenust või mitte, siis otsustab

töötukassa teenuste osutamise ning tööturutoetust makstakse kuni 2027. aasta 31. märtsini

kehtinud tingimustel ja korras.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise.

Punktid, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise, arengutreeningu ja

kogemusnõustamise teenuse osutamise lõpetamist ning karjääriteenuste ühendamist (ja seega

karjääriinfo vahendamise teenuse osutamise lõpetamist), jõustuvad 1. septembril 2026.

Punktid, mis puudutavad proovitöö kehtestamist, jõustuvad 1. septembril 2026 ja kehtivad kuni

31. detsembrini 2028. Teenus kehtestatakse tähtajaliselt, et hinnata proovitöö mõju ja

tulemuslikkust tööle asumise toetamisel ning otsustada seejärel, kas teenusega jätkata või selle

pakkumine lõpetada.

Punktid, mis puudutavad tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise teenust (ja sellega

seoses tööruumide ja -vahendite kohandamise, tööalase abivahendi kasutada andmise ja

tugiisikuga töötamise teenuste koondamist uue loodava teenuse alla) ning individuaalsete

lahenduste ja tööpraktika teenuste ning stipendiumi ja sõidutoetuse maksmise

ümberkujundamist, jõustuvad 1. aprillil 2027.

Eelnõu §1 punkt 1 jõustub üldises korras kuivõrd tegemist on normitehnilise muudatusega

lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ning ei vaja eraldi jõustumise tähtaega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231,

30.06.2021, lk 21–59).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „tervisepiiranguga inimene“. Terminiga tähistatakse

koondnimetusena isikut, kelle puhul on töötamise või tööturuteenusel osalemisega seotud

toetuse vajadus tingitud terviseseisundist, hõlmates nii tervisest tuleneva takistusega inimest

kui ka pikaajalise haiguslehe alusel töötajat. Tegemist on tehnilise terminiga, mis on kasutusele

võetud õigusselguse ja regulatsiooni sidususe huvides seoses uue teenuse „tervisepiiranguga

inimese töötamise toetamine“ kehtestamisega. Termin ei muuda ega laienda nende isikute ringi,

kellele tööhõiveprogrammi alusel tuge osutatakse, vaid koondab senised sihtrühmad ühe

nimetuse alla.

20

Eelnõuga nimetatakse „sõidu- ja majutustoetus“ ümber „sõidutoetuseks“. Muudatus on

terminoloogiline ja tuleneb vajadusest viia toetuse nimetus kooskõlla selle tegeliku sisuga.

Toetuse raames hüvitatakse eelkõige tööturuteenusel osalemisega seotud sõidukulu ning

majutuskulu hüvitamist ette ei nähta. Seetõttu ei kajasta senine nimetus toetuse sisu piisavalt

täpselt. Uus termin on lühem, selgem ja toetuse saajale arusaadavam ning aitab vältida eksitavat

muljet, et toetus katab ka majutuskulu.

5. Määruse mõjud

Eelnõuga kavandatavate muudatuste rakendamine avaldab mõju järgmistes valdkondades: 1)

sotsiaalne, sh demograafiline mõju, 2) mõju majandusele ja 3) mõju riigivalitsemisele.

Eelnõukohase määruse mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati eelnimetatud valdkondi nelja

kriteeriumi alusel: mõju suurus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta

regionaalarengut (vt lähemat selgitust mõjude ptk 5.1, muudatus 8), infotehnoloogiat ega

infoühiskonda, haridust, kultuuri ega sporti, riigikaitset ega välissuhteid, siseturvalisust ega

keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nende valdkondade puhul hinnatud.

5.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

Muudatus 1: arengutreeningu teenuse osutamise lõpetamine

Muudatuse sihtrühm: registreeritud töötud, kes on varem töötanud ettevõtte või asutuse

juhina

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Arengutreeningu teenuse eesmärk on toetada inimese ametialast arengut ja muutustega

toimetulekut. Teenus oli mõeldud endistele juhtidele pakkudes võimalust individuaalseks

eneseanalüüsiks ning professionaalse arengutreeneri (coach) toel oma juhtimispädevuse

arendamiseks, juhtimiskogemuste analüüsimiseks ja arenguvajaduste kindlakstegemiseks.

Teenust on kasutatud väga vähe – 2024. aastal kasutas teenust 34 inimest ja 2025. aastal 21

inimest. Samal ajal oli Eesti Töötukassa andmetel 2026. aasta 31. märtsi seisuga registreeritud

töötute seas 3360 juhtimiskogemusega inimest, s.o ligikaudu 7,6% kõigist registreeritud

töötutest. Seega on seda teenust kasutanud vaid väike osa sihtrühmast. Muudatuse mõju on

väike, kuna see teenus ei ole olnud sihtrühma jaoks peamine teenus, mida tööturule naasmiseks

vajatakse või kasutatakse. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kokkupuude teenusega on

olnud harv ega ole mõjutanud sihtrühma igapäevast toimetulekut.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib teenuse osutamise lõpetamise tagajärjel mõnevõrra pikeneda

juhtimiskogemusega inimeste töötus kuivõrd lõpetatakse just juhtimiskogemusega inimestele

suunatud tööturuteenus. See võib vähendada nende motivatsiooni ning raskendada neil oma

kvalifikatsioonile vastava töö leidmist. Riski realiseerumise tõenäosust võib pidada väikeseks,

arvestades ka teenuse vähest kasutatavust.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Arengutreeningu teenuse osutamise lõpetamise mõju juhtimiskogemusega registreeritud

töötutele on ebaoluline, arvestades teenuse vähest kasutust, teiste tööturuteenuste

kättesaadavust ning ebasoovitava mõju avaldumise väikest tõenäosust.

21

Muudatus 2: kogemusnõustamise teenuse osutamise lõpetamine

Muudatuse sihtrühm: pikaajalisel haiguslehel olevad töötajad ning osalise või puuduva

töövõimega või määratud puudega töötavad inimesed või registreeritud töötud

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Kogemusnõustamise teenuse eesmärk on suurendada sihtrühma valmisolekut, motivatsiooni ja

enesekindlust tööotsinguteks ja tööeluks. Kogemusnõustamise teenuse osutamise lõpetamine

mõjutab eelkõige inimesi, kelle tööalane toimetulek ning tööturule naasmine sõltuvad lisaks

praktilistele meetmetele ka psühhosotsiaalsest toest. Teenus on pakkunud võimalust saada tuge

sarnase kogemusega inimeselt, et aidata toime tulla pikaajalise haiguse, osalise või puuduva

töövõime või määratud puudega seotud väljakutsetega. Samas on teenuse kvaliteedi tagamine

olnud keeruline.

Teenuse osutamise lõpetamine võib vähendada teenuse kasutajate valmisolekut tööle naasta

ning halvendada nende toimetulekut tööturul. Samuti võib teenuse osutamise lõpetamine piirata

sihtrühma suutlikkust järjepidevalt osaleda tööturumeetmetes. Samas on teenuse kvaliteet

kõikunud ning kogemusnõustamisel osalejate tööle asumise määr on jäänud tagasihoidlikuks.

2024. aastal läks 42,7% kogemusnõustamise teenuse lõpetanutest aasta jooksul pärast teenuse

lõppu tööle, paljud teenuse lõpetanud lõpetasid arveloleku omal soovil (31,8%).

Mitmekülgsema abivajadusega tervisest tuleneva takistusega inimesed ja pikaajalise haiguslehe

alusel töötajad saavad edaspidi vajaduse korral kogemusnõustamise teenust tööalase

rehabilitatsiooni teenuse kaudu.

Kogemusnõustamise teenusele siseneti 2025. aastal 366 korda. Seega on muudatuse mõju

avaldumise sagedus väike, kuna kokkupuude teenusega on olnud harv ega ole mõjutanud

sihtrühma igapäevast toimetulekut.

Joonis 1. Kogemusnõustamise teenusele sisenemiste arv (allikas: Töötukassa

„Tööturuteenused“ töölaud)

Arvestades teenuse iseloomu ning sihtrühma suuremat toevajadust, võib mõju ja selle

avaldumise sageduse hinnata väikeseks.

22

Ebasoovitavate mõjude risk

Teenuse osutamise lõpetamise ebasoovitava mõjuna võib suureneda pikaajalise töötuse risk,

kuna tööturule naasmine võib ilma kogemusnõustamise pakutava emotsionaalse ja motiveeriva

toeta viibida. Samuti on risk, et osa inimesi katkestab tööturuteenustes osalemise või loobub

tööotsingutest täielikult, mis võib suurendada sotsiaalset isolatsiooni ning vaimse tervise

probleeme. Nimetatud riskide esinemise tõenäosust võib pidada väikeseks.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Kogemusnõustamise teenuse osutamise lõpetamise mõju ja selle sagedust võib hinnata

väikeseks, arvestades teenuse kasutajate arvu (366 sisenemist 2025. aastal) ning teenuse

tähtsust haavatavate sihtrühmade tööalase motivatsiooni ja järjepidevuse toetamisel.

Leevendava meetmena jääb teenus kättesaadavaks tööalase rehabilitatsiooni teenuse raames.

Arvestades mõju ulatust ja sagedust ning ebasoovitavate mõjude esinemise tõenäosust on

teenuse osutamise lõpetamise mõju kokkuvõttes ebaoluline.

Muudatus 3: rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenuse osutamise

lõpetamine

Muudatuse sihtrühm: rahvusvahelise kaitse saajad

Teenuse eesmärk on suurendada sihtgruppi kuuluvate rahvusvahelise kaitse saajate, ajutise

kaitse saajate ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidikoos

rahvusvahelise kaitse saaja)tööhõivet, aidata kaasa nende iseseisvale toimetulekule ning

kohanemisele ja lõimumisele Eesti ühiskonda. Teenusega toetatakse tööandjate valmidust

värvata tööle rahvusvahelise kaitse saaja.

Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena või täiendava

kaitse saajana ning kellele on antud Eesti Vabariigi tähtajaline elamisluba. Siseministeeriumi

andmetel oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga Eestis kehtiv tähtajaline elamisluba 42 300

rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajal, s.o 3,1%-l Eesti elanikest.1

Rahvusvahelise kaitse saajate töötamise toetamise teenus hõlmab kvalifikatsiooni saamise

kulude hüvitamist, tööalase tõlketeenuse kulude hüvitamist ning tööandjale mentorlustasu

maksmist. 2025. aastal kasutas 99,4% teenusele sisenejatest tööandjale mentorlustasu

maksmise teenust ning 0,6% kvalifikatsiooni saamise või tööalase tõlketeenuse kulude

hüvitamist.

1 Siseministeerium. (s.a.). Rahvusvaheline kaitse. Rahvusvaheline kaitse | Siseministeerium

23

Joonis 2. Rahvusvahelise kaitse saaja

töötamise toetamise teenustel sisenenute

arv, teenuste kaupa (allikas: Töötukassa

„Tööturuteenused“ töölaud)

Joonis 3. Rahvusvahelise kaitse saaja

tööandjale mentorluse tasu maksmise

teenusele sisenenute arv (allikas: Töötukassa

„Tööturuteenused“ töölaud)

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Teenust hakati pakkuma tööturul kohanemiseks abi vajavate rahvusvahelise kaitse saajate arvu

järsu kasvu tõttu. Sihtrühm on tänaseks tööturul hästi kohanenud. Töötukassa andmetel asus

2025. aastal arvel olnud töötutest kuue kuu jooksul tööle 60,2% rahvusvahelise kaitse saajatest

ja 56,1% töötutest, kes ei olnud rahvusvahelise kaitse saajad. Aastatel 2024–2025 asus 93–94%

töötuna registreeritud rahvusvahelise kaitse saajatest tööle ilma mentorlustoetuseta ning vaid

6–7% mentorlustoega. Seega leiab enamik rahvusvahelise kaitse saajatest töö ka ilma sihitud

lisatoetuseta, mistõttu ei ole põhjendatud rahvusvahelise kaitse saajatele eraldi toetuse

pakkumise jätkamine. Seega võib sihtrühma pidada suuruselt keskmiseks.

Teenuse osutamise lõpetamine mõjutab rahvusvahelise kaitse saajaid, kes vajavad tööturule

sisenemiseks või tööl püsimiseks lisatuge. Tööandjale makstav mentorlustasu on olnud

rahvusvahelise kaitse saajale kaudne tugimeede, mis on suurendanud tööle asumise võimalusi

ning vähendanud tööandjate riske. Tööandja valmidust värvata väiksema konkurentsivõimega

töötuid toetatakse jätkuvalt palgatoetuse teenuse kaudu.

Teenust on saanud need rahvusvahelise kaitse saajad, kellele on elamisluba antud vähem kui

viis aastat tagasi. See tähendab, et 2022. aastal ja varem rahvusvahelise kaitse saanud isikud ei

kvalifitseeruks enam teenusele pärast 2027. aastat. Mõju avaldumise sagedus on seega väike,

kuna kokkupuude teenusega on pigem harv ja teenuse sihtrühm on ajas kahanev.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib teenuse osutamise lõpetamine pidurdada rahvusvahelise kaitse

saajate laiemat ühiskondlikku lõimumist, kuna töötamine on üks kesksemaid

lõimimismehhanisme. Teenuse osutamise lõpetamisega väheneb sihtrühma toetatus tööle

asumisel, mis võib raskendada töösse sisseelamist ning suurendada töötamise katkemise või

töötuks jäämise riski. Mõju on eriti oluline nende inimeste puhul, kellel puudub piisav eesti

keele oskus või erialane kvalifikatsioon ning kelle jaoks kulude hüvitamise võimalus on olnud

tööturule sisenemisel toetav meede. Samas kuulus töötukassa 2025. aasta andmetel vähemalt

ühte palgatoetuse sihtrühma (kuni 29-aastane, 55-aastane või vanem, vanglast vabanenu,

24

tervisest tuleneva takistusega või olnud tööta 365 päeva viimase 450 päeva jooksul) 87%

rahvusvahelise kaitse saanud registreeritud töötutest, mis viitab sellele, et kattuvus palgatoetuse

teenusega on suur. Kokkuvõttes võib ebasoovitavate mõjude riski realiseerumise tõenäosust

pidada väikeseks.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Arvestades teenuse kasutajate arvu, teenusega kokkupuute sagedust ning mõju haavatavale

sihtrühmale, on rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenuse osutamise lõpetamise

mõju ebaoluline.

Muudatus 4: proovitöö teenuse avamine

Muudatuse sihtrühm: registreeritud töötud

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Proovitöö teenus võimaldab tööandjal veenduda töötaja sobivuses enne püsiva töölepingu

sõlmimist ning tööotsijal tutvuda töö sisuga, mis aitab vältida ebasobivale tööle asumist ja

korduvat töötust. Proovitöö teenus erineb tööampsust, mis on lühiajaline töötamine, kus

vastastikune valmisolek on olemas ja eeldused töö tegemiseks täidetud. Proovitöö teenust

osutati kuni 2023. aastani (k.a), mil seoses tööampsude tegemise võimaluse lisandumisega

(alates 2020. aasta septembrist) otsustati teenuse osutamine lõpetada. Proovitöö teenuse ja

tööampsu võrdlusandmetest nähtub (töötukassa andmetel), et kuigi üldjuhul on suur osa (85%)

varem (2021–2023) proovitööd võimaldanud tööandjatest hiljem kasutanud tööampse, esineb

piirkondi, valdkondi ja tööotsijate gruppe, kelle puhul on kattuvus väiksem.

Umbes kolmandik 2021–2023. aastal proovitööd kasutanud 1501 ettevõttest ei ole ühtegi

tööampsu pakkunud (s.o 506 ettevõtet). Pooled nendest ettevõtetest on väikesed (0–4 töötajat),

kolmandik on Ida-Virumaa ettevõtted, üle viiendiku Harjumaa ettevõtted ning

tegevusvaldkondadest on enam esindatud töötlev tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus.

Proovitööl osalesid tööampsust sagedamini mehed, madalama haridustasemega ja Ida-Virumaa

töötud, kes olid viimati lihttöölised ning kelle põhiline suhtluskeel ei olnud eesti keel.

Tööampsu tegijate seas oli rohkem Tallinna ja Harjumaa töötuid ning eesti keelt kõnelevaid

teenindus- ja müügitöötajaid.

Proovitöö teenuse avamine töövahenduse teenuse osutamise käigus võib soodustada

eelmainitud sihtrühmade, valdkondade ja piirkondade puhul tulemuslikumalt töösuhte loomist

ja tööle asumist. Prognoosi kohaselt osaleb aastas keskmiselt proovitöö teenusel u 3500 inimest,

s.o alla 5% kõigist uutest registreeritud töötutest (2025. aastal 88 150) ehk mõju on väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda risk, et proovitööd võidakse kasutada varjatud

töötamisena, samas tuleb juhul, kui tööandja soovib inimest töö tegemisse tegelikult kaasata

või tema panust kasutada, rakendada seaduses ette nähtud töötamise vorme (nt tööampsu

tegemise võimalust). Riski realiseerumise tõenäosus on pigem väike, kuna tööotsijale on

majanduslikult kasulikum teha tööandja tasustatud tööampsu. Proovitöö teenusel osalemist ei

tasustata.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Muudatuse mõju on väike - prognoosi kohaselt osaleb aastas keskmiselt proovitöö teenusel u

3500 inimest, s.o alla 5% kõigist uutest registreeritud töötutest. Teenusel osalejatele võib mõju

hinnata keskmiseks, teenus võib soodustada kiiremat tööle asumist ja seeläbi lühendada töötuse

kestus.

25

Muudatus 5: karjääriinfo vahendamise teenuse ühendamine karjäärinõustamise

teenusega

Muudatuse sihtrühm: karjäärinõustamist soovivad isikud

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenustele siseneti 2025. aastal kokku üle 139

000 korra. See näitab teenuste tähtsust õpi- ja töövalikute tegemisel. Muudatuse tulemusel

koondatakse karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenused üheks teenuseks.

Teenuse sisu, osutamise viis ning kättesaadavus ei muutu.

Teenuste koondamine üheks teenuseks ei too kaasa sisulisi muutusi teenuse kasutajatele ning

mõju sihtrühmale ei ole tuntav.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Muudatuse mõju on ebaoluline, kuna tegemist on tehnilise ja korraldusliku muudatusega, mis

ei mõjuta teenuse kasutajaid.

Muudatus 6: tervisepiiranguga inimestele suunatud teenuste ühendamine

Muudatuse sihtrühm: tervisepiiranguga inimesed ja tööandjad

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Muudatusega koondatakse tervisepiiranguga inimestele mõeldud teenused üheks

„tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise“ teenuseks. Teenus hakkab hõlmama varem

pakutud teenuseid, nagu tugiisikuga töötamine, tööalase abivahendi kasutada andmine ning

tööruumide ja -vahendite kohandamine ja individuaalsed lahendused tööandjale.

Tegemist on teenustega, mida töötukassa on varem pakkunud samale sihtrühmale eraldi

teenustena. Muudatuse tulemusel ei muutu teenuste kättesaadavus.

Registreeritud töötute seas oli 2025. aasta jaanuaris 19,2% tervisest tuleneva takistusega töötut

ning 2026. aasta jaanuaris oli neid 18,7%. See tähendab, et 2026. aasta jaanuaris oli 8568

tervisest tuleneva takistusega registreeritud töötut, kes võisid vajada tööturule sisenemisel või

tööotsingutel lisatuge. Lisaks on tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise teenus

kättesaadav ka tervisepiiranguga töötavatele inimestele.

26

Joonis 4. Tervisest tuleneva takistusega inimestele suunatud teenustele sisenemiste arv (allikas:

Töötukassa „Tööturuteenused“ töölaud)

Muutused teenuste sisus

Tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamise põhimõtted ei muutu. Kulu

hüvitatakse endiselt 50–100% ulatuses, arvestades inimese tervisest tulenevaid takistusi ja

tegelikku abi vajadust ning hinnates kulude mõistlikkust. Seega mõju teenuse sihtrühmale ei

muutu.

Tööalase abivahendi kulu hüvitatakse samuti edaspidi 50–100% vahemikus ning töötukassal

on võimalus määrata hüvitamise määr tööandja taotletud lahenduse ja selle maksumuse

mõistlikkust arvestades. Varem tööandjal tööalase abivahendi soetamise kulu ei tekkinud

kuivõrd vahendi soetas töötukassa ning andis tasuta tööandja või inimese kasutusse. Hüvitamise

määra vähendamine puudutab eelkõige neid olukordi, kus taotletud lahendus sisaldab töötaja

erivajadusest sõltumatuid lisafunktsioone või mugavusomadusi, mille kulu ei ole põhjendatud

avalike vahendite arvelt katta. Eeldatavalt ei vähenda see tööalase abivahendi soetamiste arvu.

Juhul kui abivahendi soetamine ei ole tööandja kaudu võimalik, saab tervisepiiranguga inimene

taotleda vajaliku abivahendi soetamise kulu või muu töötamisega seotud ja terviseseisundist

tingitud lisakulu hüvitamist individuaalsete lahenduste teenuse kaudu. Seega teenuse

kättesaadavus ja mõju teenuse sihtrühmale ei muutu.

Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise maht on kehtiva määruse kohaselt 50%, 75% või

100%. Vastavalt eelnõule kehtestatakse teenuse osutamise maht kolmel tasandil: 25%, 50% või

75% inimese eeldatavast töötamisajast. Seega on varasemaga võrreldes võimalik osutada

teenust ka väiksema abivajadusega (25% tööajast) inimestele. Samas jääb ära varasem 100%

teenuse osutamise mahu tasand.

Töötukassa sõlmitud lepingute statistika kohaselt on klientide abivajadus teenuse alustamisel:

• teenuse maht 50%: 40% lepingutest;

• teenuse maht 75%: 35% lepingutest;

• teenuse maht 100%: 25% lepingutest.

27

Teatud juhtudel võib teenuse mahtu teenuselepingu kestel vähendada, nt algselt 100%-lt 75%-

le, kuid puudub ülevaade kui paljude lepingute puhul on seda tehtud. Muudatus ei mõjuta

teenuse kättesaadavust, kuivõrd tugiisikuga töötamise võimalus säilib 75% ulatuses tööajast ka

neile, kellele varem oleks määratud teenuse maht 100%. Arvestades, et ka varem on tugiisikud

täitnud seda rolli oma muude tööülesannete kõrvalt, ei muuda see eeldatavalt teenusele

ligipääsu ega oluliselt ka osutatava toe mahtu.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Muudatuse mõju sihtrühmale on ebaoluline, kuna teenuste sisu ja kättesaadavus ei muutu.

Muudatus 7: tööpraktika teenuse muudatused, sh stipendium

Muudatuse sihtrühm: registreeritud töötud või pensioniealised või kinnipeetavad, kes ei tööta

Teenuse eesmärk on arendada töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Töökogemuse saamine

ja ametialaste oskuste omandamine toimub töökohal ja tööandja juhendamisel.

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

See, et tööpraktikal osalemise teenus suurendab hilisemat töötamise tõenäosust, on leidnud

kinnitust: praktikal osalemise kuuendal kuul on praktikal osalejate töötamise tõenäosus 14,3

protsendipunkti võrra suurem kui, inimestel, kes praktikal ei osalenud. Peale kuuendat kuud

hakkab mõju vähenema ning 12 kuud pärast praktika alustamist on praktikal osaleja töötamise

tõenäosus 9,4 protsendipunkti suurem kui töötul, kes praktikal ei osalenud. Seejärel väheneb

mõju ajas veelgi ning 18. kuul stabiliseerub ligikaudu 6 protsendipunkti juures. Tööpraktika

mõju töötamisele on sotsiaaldemograafilistes gruppides väga sarnane, vanuse lõikes ilmneb, et

teenuse mõju on suurem vanemates vanusegruppides.2 Töötukassa arvutused näitavad, et teenus

on kulutõhus, 36.kuuks on iga kulutatud lisaeuro toonud ühiskonnale tagasi 1,3 eurot.

Tööpraktika teenust kasutati 2025. aastal 1216 korral. Teenust kasutati enim Ida-Viru (33,6%)

ja Harju maakonnas (30,1%). Praktilise töökogemuse omandamine on tööle asumisel määrava

tähtsusega.

2 Töötukassa, (november 2024), TÖÖPRAKTIKA MÕJUHINDAMISE TULEMUSED. Tööpraktika

mõjuhindamise tulemused_nov2024.pdf

28

Joonis 5. Tööpraktika teenusele sisenemised maakondade lõikes 2025. aastal (allikas:

Töötukassa „Tööturuteenused“ töölaud)

Tööpraktika maksimumkestuse lühendamine kuni kahe kuuni võib vähendada tööpraktika

käigus omandatavate oskuste taset, eriti keerukamatel ametikohtadel, kus väljaõpe eeldab

pikemat kohanemisperioodi, samas kui praktika süvendatum läbimine võib viia kiirema tööle

saamiseni. 2025. aastal oli üle kahe kuu kestnud tööpraktikaid 74 ning kuni kahekuulise

kestusega praktikaid 1008. Seega olid kõikidest tööpraktikatest ligi 6% üle kahe kuu pikkused,

mistõttu võib muudatuse tegeliku mõju hinnata väikeseks.

Tööpraktikal osalejate stipendiumi päevamäära suurenemine 3,84-lt eurolt poole alampalgani

tõstab teenuse atraktiivsust ning võib suurendada motivatsiooni tööpraktikal osaleda. 2025.

aastal tööpraktikal osalemise eest stipendiumi saanutest olid ligi pooled (47,6%) pikaajalised

töötud.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib tööpraktika lühem kestus vähendada oskuste ja töörutiini

omandamise mõju, mis võib mõnel juhul vähendada tööpraktikajärgse tööle asumise

tõenäosust.

Riskide realiseerumise tõenäosus on siiski väike.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Tööpraktika teenuse muudatuste mõju võib kokkuvõttes hinnata ebaoluliseks.

Muudatus 8: sõidu- ja majutustoetuse ümbernimetamine sõidutoetuseks ning stipendiumi

muudatused

Muudatuse sihtrühm: Töötukassa teenustel osalevad inimesed

8.1. Sõidutoetus

Teenuse eesmärk on soodustada tööturuteenusel osalemist, kattes sellel osalemisega seotud

kulusid. Muudatusega nimetatakse sõidu- ja majutustoetus ümber sõidutoetuseks, kuna see

29

peegeldab täpsemalt selle tööturutoetuse sisu. Sõidutoetust makstakse edaspidi alates inimese

elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha 10 kilomeetri pikkusest vahemaast, mis tähendab

väga väikeste sõidutoetuse maksete tegemise lõpetamist. Erandiks on tervisest tuleneva

takistusega inimesed, kellele makstakse sõidutoetust alates ühest kilomeetrist ja fikseeritud viie

euro suuruses määras, kuna tegemist on sihtrühmaga, kellel seab transport teenustel osalemisele

enim takistusi ja toob lisakulusid.

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Aastal 2025 maksti sõidu- ja majutustoetust 39 578 teenusel osalejale. Unikaalsetest toetust

saanud isikutest moodustasid 40,4% karjäärinõustamisel osalejad ning 35,3%

tööturukoolitustel osalejad. Pikaajalised töötud moodustasid sõidu-ja majutustoetust saanud

unikaalsetest isikutest 32,2%.

Muudatusega piiratakse teenuseid, millel osalemise korral tekib õigus saada sõidutoetust.

Muudatuse eesmärk on toetada sõidutoetusega eelkõige nendel teenustel osalemist, mis

eeldavad regulaarset kohal käimist ja kestavad kauem, mistõttu on kulud teenusel osalemise

suuremad kui näiteks teenustel, mis eeldavad ühekordset või üksikuid osalemisi. Sellest

lähtuvalt ei maksta sõidutoetust edaspidi karjäärinõustamisel ega kvalifikatsiooni saamise

toetamisel.

Sõidutoetuse kaotamisega karjäärinõustamisel ei kaasne olulist mõju (sh regionaalset mõju).

Karjäärinõustamise teenust osutatakse juba täna olulises mahus kaugkanalite kaudu ning

vajaduse korral on võimalik nõustamist läbi viia telefoni või veebikohtumise teel. Seetõttu ei

sõltu teenusele ligipääs otseselt inimese elukohast ega füüsilisest kohale sõitmisest.

Kvalifikatsiooni omandamise toetamine on enamasti ühekordne osalemine ja ei eelda

regulaarset kohal käimist, mistõttu ei ole kulud teenusel osalemisele suured. Kõigis praegusest

sõidu- ja majutustoetuse saajatest moodustavad kvalifikatsiooni omandamise teenusel osalejad

vaid väikese osa – 2024. aastal oli kõigist sõidu- ja majutustoetuse saajatest alla 1%

kvalifikatsiooni saamise toetamise teenusel osalejad. Seega on sõidutoetuse ärajätmise mõju

selle teenuse puhul väike.

Tööpraktikal osalejatele kaob sõidutoetus, kuid selle asemel tuleb teenusel osalejatele

stipendium, mis on senisega võrreldes suurem (vt täpsemalt stipendiumi mõju analüüs punktis

8.2). Teenusele ligipääs paraneb ning teenusel osalemine muutub tulenevalt suuremast

stipendiumi määrast ka atraktiivsemaks nendele, kellel kaasnevad kulud teenusel osalemisega.

Edaspidi makstakse sõidutoetust alates 10 kilomeetri pikkusest vahemaast (varem alates 500

meetrist), samal ajal kui toetust arvestatakse kilometraaži põhiselt alates esimesest kilomeetrist.

Toetuse maksimumsuurus ei muutu. Muudatuse tulemusel ei hüvitata enam lühikesi, peamiselt

linnasiseseid vahemaid. Sõidu- ja majutustoetuse muudatus võib negatiivselt mõjutada eelkõige

töötuid, kelle elukoha ja teenuse osutamise koha vahemaa jääb alla 10 kilomeetri. Näiteks

71,4%-l tööturukoolitusel osalejatest jäi koolituskoht elukohast alla 10 kilomeetri kaugusele.

Kuna aga kuni 10-kilomeetrise vahemaa eest makstakse sõidutoetust praegu kuni kaks eurot,

võib muudatuse mõju teenustel osalemisest loobumisele pidada minimaalseks.

Muudatusel võib olla positiivne mõju tervisepiiranguga inimeste tööturuteenustel osalemisele.

Tervisepiiranguga inimestele makstakse pärast muudatust 10 km või lühema vahemaa korral

toetust fikseeritud summas viis eurot praeguse määra 10 senti kilomeetri kohta asemel. Kui seni

maksti tervisepiiranguga inimesele 10-kilomeetrise vahemaa (s.o 20-kilomeetrise distantsi) eest

kehtiva toetusmäära puhul kaks eurot, siis muudatuse järel makstakse viis eurot.

30

Tervisepiiranguga inimeste puhul jääb samuti kehtima 26 euro suurune päevane piirmäär.

Selline muudatus võib parandada tervisepiiranguga inimeste ligipääsu tööturuteenustele.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib lühikeste vahemaade hüvitamise lõpetamine vähendada

osalemisvalmidust, eriti väiksema sissetulekuga inimeste puhul, aga selle mõju võib pidada

väikeseks.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Muudatuse mõju tööturuteenustel osalemisele võib hinnata ebaoluliseks, kuna toetust

suunatakse edaspidi tõhusamalt ning teenuste kättesaadavus tervikuna ei halvene.

8.2. Stipendium

Stipendiumi eesmärk on tööturuteenustel osalemise toetamine. Stipendiumi makstakse iga

tööturuteenusel osaletud päeva eest stipendiumi päevamäära alusel, mis on 3,84 eurot päevas.

Toetuse suuruse ajakohastamine (3,84 eurolt poole alampalgani) ja parem suunamine tööle

asumist soodustaval teenusel (tööpraktika) osalemise suurendamiseks (vaata tööpraktika mõju

selgitust, muudatus 7) tõstab teenuse atraktiivsust. Stipendiumi maksmise lõpetamine

tööturukoolitusel ja toetatud tööle rakendamisel osalejatele võib avaldada mõningast

negatiivset mõju, kui vähendab motivatsiooni nendel teenustel osaleda, eeskätt madalama

toimetulekuvõimega inimeste puhul, samas võib riski realiseerumist pidada vähetõenäoliseks,

kuna praegune stipendiumi suurus katab vaid väikese osa teenusel osalemise päeval tehtavatest

(nt söögikorra) kuludest.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Muudatuse mõju tööturuteenuste kasutamisele võib hinnata ebaoluliseks, kuna toetuse

vahendid suunatakse tõhusamalt ning koolituse ja toetatud töölerakendamise teenustel

osalemine tervikuna ei halvene.

5.2. Majanduslik mõju

Muudatus 3: rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenuse osutamise

lõpetamine

Muudatuse sihtrühm: tööandjad

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Aastal 2025 oli Eestis 159 827 ettevõtet. Tööandjatel oli võimalik taotleda mentorlustasu

maksmist või kulude hüvitamist rahvusvahelise kaitse saaja tööle võtmisel tähtajatu või

vähemalt neljakuulise tähtajaga töölepingu alusel.

Teenuse osutamise lõpetamisega suureneb tööandjate omafinantseering rahvusvahelise kaitse

saajate juhendamiseks ja mentorluseks. See võib vähendada tööandjate motivatsiooni

rahvusvahelise kaitse saajaid tööle värvata, mis võib omakorda piirata selle sihtrühma

töövõimalusi eeskätt sellistes sektorites ja piirkondades, kus keele- ja kultuuriline tugi on tööle

asumiseks eriti oluline. Samas on aastatel 2024–2025 93–94% töötuna registreeritud

rahvusvahelise kaitse saajatest tööle asunud ilma mentorluse toetuseta ning vaid 6–7%

mentorluse toega. Seega leiab enamik rahvusvahelise kaitse saajatest töö ka ilma sihitud

lisatoetuseta, mistõttu ei ole rahvusvahelise kaitse saajatele eraldi toetuse maksmise jätkamine

põhjendatud.

31

Tööandjatele avalduvat mõju võib hinnata väikeseks, kuna teenust kasutanud tööandjate arv on

aasta-aastalt vähenenud. 2022. aastal kasutas rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetust 459

tööandjat, 2025. aastal 130.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib tööandjate motivatsioon rahvusvahelise kaitse saajaid värvata

väheneda. Teenuse osutamise lõpetamine võib eriti majanduslikult ebakindlate tingimuste tõttu

või tööandjate puhul, kus kvalifikatsiooni omandamise ja juhendamise maht on suur,

suurendada tööandjate koormust ning vähendada valmisolekut rahvusvahelise kaitse saajaid

tööle võtta. Arvestades teenust kasutanud tööandjate arvu, võib mõju avaldumist siiski pidada

vähetõenäoliseks.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenuse osutamise lõpetamise mõju

tööandjatele võib hinnata ebaoluliseks. Mõju võib avalduda üksikutes sektorites ja ettevõtetes,

kuid selle teenuse kasutajate arvu vähenemine piiravad mõju ulatust ja sagedust.

Muudatus 5: tervisepiiranguga inimestele suunatud teenuste ühendamine

Muudatuse sihtrühm: tööandjad

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Muudatusega lihtsustub teenuste struktuur, kuna sellega liidetakse nelja teenuse komponendid

ühtsesse menetlusse, mis vähendab tööandjate halduskoormust. Vajaliku abi osutamine

terviklikuma teenusena muudab teenuse kasutamise tööandja jaoks selgemaks ja lihtsamini

korraldatavaks. Tööandjale piisab ühe taotluse esitamisest ning tal ei ole vaja eelnevalt hinnata

ega välja selgitada, milline konkreetne teenus on töötaja või värvatu töötamise toetamiseks

vajalik.

Muudatus mõjutab seega teenuse taotlemist. Kuna teenust kasutanud tööandjate arv on pigem

tagasihoidlik, on mõju väike ja kokkupuude teenusega pigem harv. Ebasoovitavaid mõjusid ei

tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Muudatuse mõju sihtrühmale on ebaoluline, kuna teenuste sisu ja kättesaadavus ei muutu.

Muudatus 7: tööpraktika teenuse muudatused

Muudatuse sihtrühm: tööandjad

Haldusleping

Muudatuste järel asendatakse varasemad halduslepingud tööandjatega haldusotsustega.

Haldusotsuste kasutamine halduslepingute asemel võib kaudselt parandada teenuse

kättesaadavust ja menetluse kiirust, vähendades tööandja halduskoormust ja töötukassa

töökoormust.

Juhendamistasu

Tööpraktika juhendamistasu arvestamise korda muudetakse. Kehtiva korra järgi makstakse

tööpraktika juhendamistasu tööandjale esimesel kuul 100%, teisel kuul 75% ning kolmandal ja

neljandal kuul 50% juhendamise päevamäärast. Muudatuse järel kestab tööpraktika

maksimaalselt kaks kuud ning juhendamistasu makstakse üksnes madalaima määra järgi,

32

milleks on neljakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu

alammäär.

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Muudatuste tulemusel väheneb tööandjate saadav kogutoetus tööpraktikal osalevate isikute

juhendamiskulude katmiseks, mis võib suurendada tööandjate omafinantseeringut praktikal

viibiva töötaja juhendamiseks.

Muudatus võib avaldada suuremat mõju eelkõige väiksematele ettevõtetele või töökohtadele,

kus juhendamise maht ja ajakulu on suur ning sõltuvus juhendamistasudest märkimisväärne.

Samas on kehtiva korra kohane pikemaajalise juhendamistasu kasutamine vähene, mistõttu ei

pruugi muudatus enamiku tööandjate senist käitumist oluliselt muuta.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib väheneda tööandjate motivatsioon pakkuda tööpraktika kohti, eriti

majanduslikult ebakindlates tingimustes, kus juhendamisega kaasnev lisakulu võib osutuda

määravaks. See võib omakorda piirata tööpraktika kohtade kättesaadavust teatud sektorites või

piirkondades.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Tööpraktika teenuse muudatuste mõju tööandjatele on ebaoluline. Kuigi juhendamistasu

vähenemine suurendab tööandjate omafinantseeringut, piirab mõju ulatust asjaolu, et

tööpraktika kestus on lühike ning pikemaajalise juhendamistasu kasutamine oli juba varem

vähene.

5.3. Mõju riigivalitsemisele

Muudatused 1–8.

Muudatuse sihtrühm: töötukassa

Mõjutatud sihtrühm ning avalduva mõju kirjeldus ja olulisus

Eelnõus kavandatud muudatused mõjutavad töötukassa tegevust eelkõige teenuste portfelli,

töökorralduse ning töökoormuse kaudu. Mitmete teenuste (arengutreening,

kogemusnõustamine, rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine) osutamise lõpetamine

vähendab teenuste haldamisega seotud töökoormust, sh lepingute sõlmimist ja haldamist,

teenuse osutamise järelevalvet ning arveldamist teenusepakkujate ja tööandjatega. See

võimaldab töötukassal suunata oma ressursse senisest enam suurema kasutajaskonnaga ja

mõjuga tööturuteenuste korraldamisse ning põhiprotsesside tõhustamisse.

Samal ajal eeldavad mitmed muudatused töötukassalt üleminekuperioodil töökorralduslikku

lisapingutust. Teenuste ühendamine (karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine;

tervisepiiranguga inimestele suunatud teenused), uue teenuse avamine (proovitöö) ning toetuste

arvestamise loogika muutmine (sõidu- ja majutustoetuse, stipendiumi, juhendamistasu

muudatused) nõuavad infosüsteemide arendamist, juhendmaterjalide uuendamist ning töötajate

täiendavat koolitamist. Samuti on vaja ajakohastada avalikku infot ning teavitada kliente

muudatustest, et tagada teenuste järjepidev kasutamine ja arusaadavus klientidele.

Tööpraktika teenuse muudatused, sh halduslepingute asendamine haldusotsustega, vähendavad

pikemas vaates töötukassa töökoormust ja menetluse ajakulu, kuid rakendamisetapis eeldavad

protsesside ümberkujundamist ning uute töövoogude juurutamist. Haldusotsuste kasutamine

loob eeldused ühtlasemaks menetluspraktikaks ja kiiremaks teenusele suunamiseks, mis toetab

Töötukassa menetlusvõimekust.

33

Sõidu-ja majutustoetuse muudatus vähendab töötukassa töökoormust, lõpetades väljamaksete

tegemise distantside puhul, kus vahemaa teenuse osutamisekoha ja teenusel osaleja elukoha

vahel on kuni 10 kilomeetrit (v.a vähenenud töövõimega inimeste puhul).

Teenuste ja toetuste koondamine ning lihtsustamine aitab muuta töötukassa teenuste struktuuri

selgemaks paremini juhitavaks ning soodustada IT investeeringute efektiivsemat kasutust.

Mõju riigivalitsemisele on valdavalt positiivne ning avaldub eelkõige töökoormuse mõõdukas

vähenemises ja tööprotsesside tõhustumises. Mõju ja selle sagedus on väike kuni keskmine,

kuna suurem osa muudatustest on korralduslikku laadi ega eelda töötukassa funktsioonide

ümberkujundamist või täiendavate struktuuriüksuste loomist.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib esineda ajutine teeninduskvaliteedi langus või töökoormuse

suurenemine üleminekuperioodil, mil Töötukassa töötajad peavad rakendama uusi teenuse

korraldamise lahendusi ning toetama kliente muudatustega kohanemisel. Samuti on risk, et

teenuste osutamise lõpetamisega kaasneb osale klientidest suurem nõustamisvajadus, mis võib

kasvatada töötukassa töötajate töökoormust.

Nende riskide realiseerumise tõenäosus on siiski väike, kuna teenuste sisu suures osas ei muutu

ning mitme teenuse osutamise lõpetamisega kaasneb samal ajal töökoormuse vähenemine.

Lisaks jäävad sihtrühmadele kättesaadavaks alternatiivsed tööturuteenused, mis toetavad

töötukassa töö jätkuvat tulemuslikkust.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Muudatuste mõju töötukassale võib kokkuvõttes hinnata ebaoluliseks. Eelnõu toetab teenuste

süsteemi lihtsustamist ja haldusprotsesside ning IT investeeringute tõhustamist, tuues pikemas

vaates kaasa parema ressursikasutuse.

6. Määruse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud

Tööhõiveprogrammi tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste

sihtkapitalist (edaspidi sihtkapital) ja ESF+ vahenditest ning välisvahendite riiklikust

kaasfinantseeringust. Määruse eelnõukohaste muudatuste rakendamisega ei kaasne

riigieelarvele lisakulusid ega -tulusid.

Tööhõiveprogrammi rahalist mahtu (määruse § 3) ja tööhõiveprogrammi väljund-ja

tulemusnäitajaid (määruse § 3) ei muudeta. Tabelis 1 esitatud teenuste osutamise lõpetamise ja

muutmisega vabanenud rahalised vahendid suunatakse teistesse teenustesse, et täita töötukassa

strateegilisi eesmärke.

Kokkuvõttes vähenevad perioodil 2027–2029 muudatuste tulemusel nimetatud

tööturuteenuste kulud ca 7,2 miljoni euro võrra.

Tabel 1. Määruse rakendamisega kaasnev kulude muutus

2027 2028 2029 Rakendusaeg

1.Arengutreeningu teenuse

osutamise lõpetamine

–36 500 –48 000 –49 300 01.09.26

2.Rahvusvahelise kaitse

saaja töötamise toetamise

teenuse osutamise

lõpetamine

–532 300 –445 000 –371 600 01.09.26

34

3.Kogemusnõustamise

teenuse osutamise

lõpetamine

–158 100 –169 500 –173 000 01.09.26

4.Proovitöö 0 0 0 01.09.26

5. Karjääriteenused 0 0 0 01.09.26

6. Vähenenud töövõimega

inimestele pakutavate

teenuste ühendamine

–45 600 –149 600 –166 500 01.04.27

7.Tööpraktika muudatused,

sh juhendamistasu ja

stipendium

–45 800 –72 700 –76 600 01.04.27

8.1. Sõidu-ja majutustoetuse

muudatused

–300 –221 000 –224 100 01.04.27

8.2. Stipendiumi maksmise

lõpetamine, v.a tööpraktika

teenuse puhul

–1 000 000 –1505 800 –1 541 700 01.04.27

KOKKU –1 966 600 –2 611 600 –2 602 800 –7 181 000

Kuigi osa muudatustest jõustub alates 2026. aasta septembrist, ei ole kulude prognoosimisel

nende teenuste 2026. aasta eelarvet muudetud kahel põhjusel. Esiteks võib teenuse osutamise

lõpetamise eel suureneda huvi teenuse kasutamise vastu. Teiseks peab tööotsijatele, kelle

teenusvajadus on hinnatud ja kellega see on kokku lepitud enne 1. septembrit, jääma mõistlik

aeg teenusele sisenemiseks ka pärast 1. septembrit.

7. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 2, 4, 7, 9, 15, 17, 19, 20, 22, 24, 27, 29–32, 43, 48, 54, 58 ja 59 jõustuvad

1. septembril 2026.

Määruse § 1 punktid 10, 26 ja 28 (proovitöö) jõustuvad 1. septembril 2026 ja kehtivad kuni 31.

detsembrini 2028.

Määruse § 1 punktid 3, 5, 6, 8, 11–14, 16, 18, 21, 23, 25, 33–42, 44–47, 49–53, 55–57 ja 60

jõustuvad 1. aprillil 2027.

Määruse §1 punkt 1 jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Töötukassale, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate

Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.

Eelnõu kooskõlastasid märkustega Kultuuriministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning Sotsiaalministeerium. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta

Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ja Rahandusministeerium. Eelnõule esitasid

kommentaare Eesti Töötukassa ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Märkused ja kommentaarid

ning vastused nendele on esitatud kooskõlastustabelis seletuskirja lisas.

35

Muudatusi on arutanud töötukassa nõukogu 2026. aasta 13. jaanuari, 16. veebruari, 7. aprilli ja

6. mai koosolekutel. Vastavalt tööturumeetmete seaduse § 6 lõikele 6 kiidab enne Vabariigi

Valitsusele kinnitamiseks esitamist tööhõiveprogrammi heaks töötukassa nõukogu. Eelnõu

esitati heakskiitmiseks töötukassa nõukogu 8. juuni 2026 koosolekule. Töötukassa nõukogu

otsus on esitatud seletuskirja lisas.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Meie 03.07.2026 nr 2-2/2017-5

Vabariigi Valitsuse määruse

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“

muutmine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa. Kooskõlastustabel;

4) Eesti Töötukassa nõukogu otsus.

Kirsti Melesk

[email protected]

2