Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Sotsiaalministeerium

Teie: 15.06.2026 nr SOM/26-0713/-1K

Meie: 06.07.2026 nr 1-7/187-3

Inimpäritolu materjali seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Lugupeetud minister

Siseministeerium kooskõlastab inimpäritolu materjali seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) alltoodud tähelepanekutega arvestamisel:

1. Eelnõu § 10 – tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Eelnõu § 10 kohaselt võib Ravimiamet tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral määrata tähtaja

ja tingimused materjali üleandmiseks, kuid sättes ei ole määratud tähtaja pikkust ega sätestatud

põhimõtteid, millest tähtaja määramisel lähtutakse. Kehtiv sõnastus jätab tähtaja pikkuse

täielikult haldusorgani kaalutlusotsuseks, mistõttu ei ole adressaadile ettenähtav, millises

ulatuses võib tegevuse lõpetamiseks või materjali üleandmiseks aega anda.

Seetõttu palume kaaluda Ravimiameti määratava tähtaja piiritlemist või sisustada vähemalt

põhimõtted, millest tähtaja määramisel lähtutakse. Kui eesmärk on jätta tähtaja määramine

täielikult juhtumipõhiseks, palume seda seletuskirjas selgesõnaliselt põhjendada.

2. Eelnõu § 14 lõige 3 – doonori nõusolek teadustööks

Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt võib doonorilt eemaldatud inimpäritolu materjali kasutada

teadustöös doonori kirjalikul nõusolekul, kuid sättest ei nähtu, millal peab nõusolek olema

antud — kas enne materjali eemaldamist või enne teadustöös kasutamist. Eelnõu praegune

sõnastus võimaldab lähtuda mõlemast tõlgendusest.

Palume seletuskirjas selgitada, millist lahendust on silmas peetud. Kui eesmärk on saada

nõusolek enne materjali teadustöös kasutamist, palume sätte sõnastust vastavalt täpsustada, et

see tuleneks üheselt seaduse tekstist.

3. Eelnõu § 26 – riikliku järelevalve erimeetmed ja vahetu sund

Eelnõu § 26 volitab Ravimiametit ja Terviseametit kohaldama korrakaitseseaduse §-des 30, 31,

32, 50, 51 ja 52 sätestatud järelevalve erimeetmeid. Viidatud korrakaitseseaduse erimeetmete

kohaldamisel võib kaasneda ka vahetu sunni kasutamise võimalus.

2 (5)

Arvestades korrakaitseseaduse § 75 lõikes 1 sätestatut, palume selgitada, kas ja millises ulatuses

võivad Ravimiamet ja Terviseamet nende erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetut sundi või

kas on vajalik seaduses täiendavalt reguleerida Ravimiameti ja Terviseameti pädevuse ulatust

või näha ette asjakohased piirangud.

4. Normitehnilised täiendused ja keelelised ebatäpsused

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks vereseadus ning muudetakse mitmeid volitusnorme, millega

kaasnevalt muutuvad kehtetuks mitmed kehtivad ministri määrused. Seletuskirjas on küll

loetletud kehtetuks muutuvad määrused (nt sotsiaalministri määrused nr 65, 110, 61, 62 jt), kuid

Riigi Teataja lingid puuduvad. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 48 lõike 3 punkti 3

kohaselt tuleb kehtetuks muutuvate määruste loetelu esitada koos Riigi Teataja linkidega.

Palume seletuskirja vastavalt täiendada.

Samuti on eelnõu § 10 sisu selgitav seletuskirja vastava lõigu esimene lause jäänud pooleli ning

eelnõu § 36 pealkirjas ja rakendusakti „Riiklik vereteenistuse infosüsteem“ § 13 pealkirjas

esinevad kirjavead. Palume eelnõu ja rakendusaktide tekstid keeleliselt üle vaadata.

5. Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõuga reguleeritakse ulatuslikult doonorite ja retsipientide õigusi (sh piiratud teovõimega

isiku doonorlus § 16, retsipiendi nõusolekuta ravi § 15 lõige 2), terviseandmete töötlemist,

tegevuslubasid ja riiklikku järelevalvet. Seletuskiri ei sisalda põhiseaduspärasuse analüüsi, mis

hindaks kavandatavate lahenduste kooskõla põhiõigustega. Palume seletuskirja asjakohase

põhiseaduspärasuse analüüsiga täiendada.

6. Eelnõu § 37 — perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 37 muudetakse perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 25 lõiget 3¹,

asendades läbivalt sõna „abikaasa“ sõnaga „partner“ vastavas käändes. PKTS-s ei kasutata ega

defineerita „partneri" mõistet. Juriidiliselt on see mõiste liiga lai — ilma täpsema sisustamiseta

võib „partner" tähistada ka äri- või koostöösuhte osapoolt, kuigi eelnõu mõte on ilmselgelt

osutada lähisuhtele. Lisaks puudub „partner“ rahvastikuregistri andmekoosseisus, mis toob

muudatusi kaasa rahvastikuregistrit puudutavates õigusaktides ning andmekogumise

protsessides ja selleks vajalikes arendusvajadustes, millega ei ole eelnõu koostamisel

arvestatud.

Seletuskirja kohaselt on muudatus seotud SoHO määruses kasutatava „partnerannetuse“

mõistega, mis ei eelda partneritevahelist abielu. Samas ei reguleeri SoHO määrus embrüokaitset

ega kunstliku viljastamise teel sündinud lapse põlvnemist. Seega ei tulene lapse sünni

registreerimisel naispartnerite ringi laiendamine kõikidele abieluväliste naispartneritele otseselt

SoHO määruse ülevõtmisest. Selgusetuks jääb, kas kavandatav lähenemine on asjakohaste

osapooltega eelnevalt kooskõlastatud. Palume seletuskirjas selgitada, miks on sellise

lähenemise kasuks otsustatud.

Muudatusel on ka konkreetsed rakenduslikud tagajärjed, mida seletuskirjas ei ole käsitletud ega

analüüsitud. Esiteks eeldab muudatus arendusi rahvastikuregistri menetlustarkvaras, kuna sünni

registreerimise erijuhtumid toetuvad praegu kindlatele kontrolliparameetritele, sh abielu ja

kunstliku viljastamise nõusoleku olemasolu. Teiseks tuleb muuta regionaalministri 22. juuni

2010 määrust nr 9 „Perekannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord",

korrastades viited KVEKS vastavatele sätetele, ning analüüsida, kas määrust tuleks täiendada

3 (5)

kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemise erijuhtudega. Kolmandaks toob

abielunõude kaotamine kaasa perekonnaseisuametnike töökoormuse kasvu ning tõenäoliselt ka

vaidluste suurenemise põlvnemise kindlakstegemise üle.

Kavandatava muudatusega kaasnevate rahvastikuregistri arendustööde vajadustega ei ole

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse tööplaanis ega eelarves arvestatud. Kui

analüüsi tulemusel selgub mahukamate arendustööde vajadus, on realistlik teostada vajalikud

muudatused mitte varem kui 2029. aastal. Hetkel ei ole teada, kas muudatus tuleb teha kogu

tarkvaras läbivalt ning kas esineb vajadus ka rahvastikuregistri poolelt kannete, kodifikaatorite

ja väljastatavate teenuste muudatusteks. Samuti on ebaselge, kas muudatusega kaasneb sünni

registreerimise protsessi muutmise vajadus ning kas lahendus on teostatav tehniliselt lihtsal

tasemel või tuleb arvestada ka kaasnevate süsteemsete mõjudega.

Lahendamata on küsimus, kuidas samasooliste vanemate vanemlust määrata elektroonsetes

registrisüsteemides ning talletada rahvastikuregistris olukorras, kus vanemad ei ole omavahel

abielus ega registreeritud kooselus. Muudatusel on mõju ka rahvastikuregistri andmelao poolelt

— minimaalselt tuleb ümber nimetada Tableau aruannete ja andmelehtede kirjeldused, kuid

vajab täiendavat analüüsi, kas tuleb ümber nimetada ka tehnilised nimed (nt fact_rr_abikaasad,

abikaasa1_id, abikaasade_nimed). Lisaks palume selgitada, kas teovõimepiiranguna peab

rahvastikuregistris säilitama inimpäritolu materjali kasutamise või mittekasutamise nõusoleku

ning kas teovõimepiirangu hoidmise praegune formaat on piisav või esineb vajadus hoida

SoHO nõuetest tulenevalt detailsemat teavet. Juhime tähelepanu, et puutumus võib olla ka

Ravimiameti ja meditsiiniasutuste vajadusega kontrollida doonorite teovõimet, elusolekut ja

surmakuupäeva, millega võib kaasneda x-tee teenuste avamine või täiendamine.

Siseministeerium ei ole muudatuse vastu, kui selle rakendatavus on eelnevalt läbi analüüsitud.

Palume rahvastiku toimingute valdkonna õigusaktide muudatused, sh PKTS-i muutmise säte,

enne eelnõuga edasiliikumist Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnaga ning

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega eraldi läbi rääkida.

7. Paralleelne eelnõu ja KVEKS § 32 lõige 1

Eelnõu §-ga 35 muudetakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust (KVEKS) mitmes

punktis, sealhulgas asendatakse § 17² tekstis läbivalt sõna „abikaasa" sõnaga „partner".

2026. aasta kevadel kooskõlastusringil olnud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste

seaduste muutmise eelnõuga sooviti muuta KVEKS § 32 lõiget 1 selliselt, et naissoost partneri

kunstlikuks viljastamiseks nõustumise eelduseks oleks abielu. Kuivõrd antud eelnõu asendab §

17² tekstis läbivalt sõna „abikaasa" sõnaga „partner", näib, et see nõue välistatakse. Palume

seletuskirjas selgitada, miks on seisukoht muutunud ning kuidas need kaks paralleelselt

menetluses olevat eelnõu omavahel suhestuvad. Kuna mõlemad eelnõud muudavad sama

seadust samal ajal, palume sisu osas tuua välja kahe eelnõu muudatuste sisu ja koostoime

KVEKS-i vaates.

Juhime tähelepanu, et muudatusel on konkreetsed tagajärjed sünni registreerimise praktikale,

mida seletuskirjas ei analüüsita. Kui seni said lapse sündi kahe naissoost vanemana registreerida

üksnes omavahel abielus naised, kes olid õigel ajal vormistanud kunstliku viljastamise

nõusoleku, siis abielunõude kaotamisel kasvab nende naissoost paaride arv, kes soovivad lapse

sündi registreerida kahe naissoost vanemaga. Sellega kaasneb perekonnaseisuametnike

töökoormuse kasv ning tõenäoliselt ka vaidluste suurenemine põlvnemise kindlakstegemise

üle. Juhime tähelepanu, et juba praegu on esinenud juhtumeid, kus kunstliku viljastamise

nõusoleku andnud partner, kes peaks olema lapse juriidiline vanem, ei ole sellest enam

huvitatud ega tule sünni registreerimise avaldust esitama — seda ka naissoost paaride vahel.

4 (5)

Siseministeerium ei ole muudatuse vastu, kui selle rakendatavus praktikas on eelnevalt läbi

analüüsitud ja vastav analüüs seletuskirjas esitatud. Palume enne eelnõuga edasiliikumist need

küsimused Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnaga läbi rääkida ning selgitada, kas

muudatused on eelnevalt kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumiga.

8. Rakendusakt „Riiklik vereteenistuse infosüsteem", § 8 lõige 1 —

rahvastikuregistrist saadavad andmed

Rakendusakti § 8 lõike 1 kohaselt edastab rahvastikuregister infosüsteemi: 1) doonori ja

retsipiendi isikut identifitseerivad andmed; 2) doonori isiku esindusõiguse ja teovõime andmed;

3) doonori surma registreerimise kande number. Sättes ei täpsustata, milliseid andmeid „isikut

identifitseerivate andmete" all mõeldakse — kas isiku üldandmeid nagu nimi, isikukood, sugu,

kodakondsus, kontaktandmed sh aadress ja emakeel. Andmevahetuses tekkivate probleemide

vältimiseks peab edastatavate andmete koosseis olema täpselt määratletud. Palume sõnastust

muuta nii, et soovitavad andmeväljad oleksid üheselt loetavad. Samuti palume selgitada,

milliseid andmeid on mõeldud punktis 2 nimetatud „esindusõiguse ja teovõime andmete" all

ning kuidas need rahvastikuregistrist päritakse.

Lisaks näeb rakendusakti § 8 lõike 1 punkt 3 ette, et rahvastikuregistrist saadakse üksnes surma

registreerimise kande number. Palume selgitada, kas infosüsteem ei vaja lisaks kande numbrile

ka surma fakti ennast (nt surma kuupäeva). Juhime tähelepanu, et teatud juhtudel — eelkõige

välisriigis surnud isikute puhul — ei tulene surmafakt Eesti tervishoiuteenuse osutajalt, vaid on

kättesaadav üksnes juhul, kui välisriigi surmadokument on kantud rahvastikuregistrisse.

Palume täpsustada, kuidas sellistel juhtudel surma fakti andmed infosüsteemi jõuavad.

Lisaks palume täpsustada, millised andmed esitab infosüsteemi doonor ise ja millised päritakse

rahvastikuregistrist, kuna see eristus jäi eelnõust ebaselgeks. Juhime tähelepanu, et kui

andmekomplektid täpsustuvad, võib tekkida vajadus muudatusteks ka rahvastikuregistri

poolelt, kuigi praeguse esmase hinnangu kohaselt on sellega kaasnevad tööd pigem

väikesemahulised.

9. Rakendusakt „Riiklik vereteenistuse infosüsteem", § 13 — ebaõigete isikuandmete

parandamine

Rakendusakti § 13 annab doonorile õiguse nõuda infosüsteemis olevate ebaõigete isikuandmete

parandamist. Sättes ei eristata doonori enda esitatud andmeid nendest andmetest, mis on saadud

rahvastikuregistrist. Rahvastikuregistri andmete õigsust seaduse kohaselt eeldatakse, mistõttu

ei ole vereteenistuse infosüsteemi pidaja pädev neid sisuliselt üle vaatama ega parandama. Kui

isik leiab, et rahvastikuregistrist päritud andmed on valed, peab ta pöörduma rahvastikuregistri

pidaja poole, mille järel saab vereteenistuse infosüsteem korrektsed andmed automaatselt.

Palume § 13 sõnastust täpsustada nii, et see eristus tuleks selgelt välja.

10. Rakendusakt „Riiklik vereteenistuse infosüsteem", § 9 — andmete muutmise

mehhanism

Rakendusakti § 9 kohaselt esitab andmeandja andmete muutmiseks infosüsteemi viivitamata

uued andmed või teavitab volitatud töötlejat vajadusest andmeid muuta. Rahvastikuregistri

puhul ei ole see mehhanism rakendatav, sest rahvastikuregister toimib päringupõhiselt —

kasutaja algatab andmete pärimise ning rahvastikuregister ei monitoori teiste infosüsteemide

andmebaase ega teavita kasutajaid andmete muutumisest tagantjärele. Rahvastikuregistrist

saadud andmete ajakohasena hoidmiseks peab vereteenistuse infosüsteem kasutama andmete

5 (5)

muudatuste teenust, mille kaudu jõuavad uuendused infosüsteemi automaatselt. Palume § 9

sõnastust ja rakenduslogistikat vastavalt korrigeerida.

11. Eelnõu § 28 ja § 31 — väärteo menetluspädevus

Eelnõu § 28 sätestab uue väärteokoosseisu — inimpäritolu materjali annetamise eest ainelise

kasu saamine — ning § 31 lõike 1 kohaselt on selle väärteo kohtuväliseks menetlejaks Politsei-

ja Piirivalveamet. Seletuskirjas märgitakse, et sisulist muudatust võrreldes kehtiva

õigusraamistikuga ei kaasne, kuid see ei vasta tegelikkusele. Eelnõu § 38 punktist 1 nähtub, et

rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse (RKESS) § 46 koosseis

jagatakse sisuliselt kaheks — elundite annetamise eest kasu saamise vastutus jääb RKESS-i

ning inimpäritolu materjali annetamise eest kasu saamise vastutus sätestatakse käesolevas

eelnõus. Seda muudatust ei ole seletuskirjas selgelt lahti kirjutatud.

Lisaks tekitab küsimusi menetluspädevuse jaotus. Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) puudub

vastavas valdkonnas järelevalvepädevus. Ravimiamet teeb riiklikku järelevalvet inimpäritolu

materjali käitlemise üle, väljastab tegevuslubasid ning kontrollib nõuete täitmist, omades

seetõttu kõige põhjalikumat ülevaadet valdkonna osalistest ja menetlusnõuetest. Terviseamet

teostab järelevalvet inimpäritolu materjali inimkasutuse nõuete täitmise üle. Väärteo

menetluspädevuse määramine PPA-le ei ole otstarbekas, kuna rikkumised tuvastatakse

tavaliselt Ravimiameti või Terviseameti järelevalve käigus. Arvestades, et annetamise eest tasu

maksmise keeld on suunatud vabatahtliku doonorluse tagamisele ja terviseriskide

vähendamisele ning kuulub otseselt rahvatervise valdkonda, on Ravimiamet ja Terviseamet

sisuliselt pädevamad selliste rikkumiste tuvastamiseks ja menetlemiseks.

Teeme ettepaneku anda §-s 28 sätestatud väärtegude menetluspädevus Ravimiametile ja/või

Terviseametile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pille Tees

[email protected]