Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Sõrve Jahimehed MTÜ

[email protected]

Teie 24.03.2026

Meie 06.07.2026 nr 15-3/26/1200-4

Vastus pöördumisele

Esitasite Rahandusministeeriumile teabenõude ja järelevalve algatamise taotluse seoses Salme jahipiirkonnas riigimaa jahindusliku kasutusse andmise praktikaga. Rahandusministeerium

edastas teie pöördumise vastamiseks Kliimaministeeriumile. Pöördumises tõstatatud asjaolude täiendavaks selgitamiseks palus Kliimaministeerium selgitusi ka

Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK), eelkõige jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise menetluse, riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks nõusolekute andmise praktika ning taotlejate

võrdse kohtlemise küsimustes. Esitatud materjalide ja RMK selgituste põhjal selgitame järgmist.

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine toimub jahiseaduse § 14 alusel ning vastava menetluse

viib läbi Keskkonnaamet. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ei otsusta jahipiirkonna kasutaja valikut ega mõjuta loa andmise menetluse tulemust. RMK roll riigimaa valitsejana piirdub riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks lepingu sõlmimisega isikuga, kellele Keskkonnaamet on

väljastanud kehtiva jahipiirkonna kasutusõiguse loa. Konkurentsiolukorras, kus sama jahipiirkonna kasutusõiguse luba taotleb mitu isikut, ei otsusta maaomanikuna RMK, kellele luba

antakse, vaid vastava otsuse teeb Keskkonnaamet jahiseaduses sätestatud korras. Riigimaa jahinduslikul eesmärgil kasutusse andmisel tuleb riigivaraseadust kohaldada koos

jahiseaduse eriregulatsiooniga. Jahiseadusest ei tulene RMK-le kohustust korraldada riigimaa jahinduslikuks kasutusse andmiseks enampakkumist ega valida kasutajat majanduslikult

soodsaima pakkumise alusel. Seetõttu ei saa üksnes tasulise pakkumise olemasolust järeldada, et riigile oleks tekkinud saamata jäänud tulu või et riigivara kasutamisel oleks rikutud säästlikkuse põhimõtet.

RMK selgituste kohaselt ei olnud Salme jahipiirkonna menetluse ajal ühegi taotlejaga kehtivaid

eellepinguid ega muid siduvaid kokkuleppeid. Seetõttu ei olnud ükski taotleja eelisseisundis ning kõiki taotlejaid koheldi võrdselt.

Lisaks on RMK loobunud varasemast eellepingute praktikast, et tagada suurem õigusselgus, läbipaistvus ja taotlejate võrdne kohtlemine. Täiendavalt märgime, et olukorras, kus

Keskkonnaamet kuulutab jahipiirkonna kasutaja leidmiseks konkursi välja ajal, mil olemasoleva

kasutaja jahipiirkonna kasutusõiguse luba veel kehtib ning kehtib ka olemasoleva kasutaja ja RMK vahel sõlmitud riigimaa jahindusliku kasutamise leping, on RMK kinnitanud, et taotlejate võrdse

kohtlemise tagamiseks on võimalik anda sellistel puhkudel ka teistele taotlejatele jahiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud nõusolekud.

Kliimaministeerium ei tuvastanud esitatud materjalide ning RMK selgituste põhjal asjaolusid, mis viitaksid õigusnormide rikkumisele riigimaa jahinduslikul kasutusse andmisel või annaksid aluse

järelevalvemenetluse algatamiseks RMK suhtes. Ühtlasi selgitame, et KliMil puudub pädevus hinnata kohaliku omavalitsuse tegevusi, kuna

vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §75³ lg 1 teostab Justiits- ja Digiministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning

Rahandusministeerium seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohaliku omavalitsuse üksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

Kui leiate, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise või andmata jätmise otsusega on rikutud teie õigusi, on selliste vaidluste lahendamiseks võimalik pöörduda kohtusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming

elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

Koopia: Rahandusministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus , Keskkonnaamet

Aimar Rakko, 626 9104

[email protected]