EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/26-0799 - Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni
alusel sõlmitava, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade
mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe
ratifitseerimise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 27.07.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/07a242c3-aeaa-4870-b6a9-d74a97a91d76 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/07a242c3-aeaa-4870-b6a9-d74a97a91d76?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI MEREÕIGUSE KONVENTSIOONI ALUSEL SÕLMITAV, RIIGI JURISDIKTSIOONI ALT VÄLJA JÄÄVATE MEREALADE ELURIKKUSE KAITSE JA KESTLIKU KASUTAMISE KOKKULEPE



























UNITED NATIONS
2023
ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI MEREÕIGUSE KONVENTSIOONI ALUSEL SÕLMITAV, RIIGI JURISDIKTSIOONI ALT VÄLJA JÄÄVATE MEREALADE ELURIKKUSE KAITSE JA KESTLIKU KASUTAMISE KOKKULEPE

PREAMBUL

Kokkuleppe osalised,
tuletades meelde Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni asjakohaseid sätteid, sealhulgas kohustust kaitsta ja säilitada merekeskkonda;
rõhutades vajadust austada konventsioonis sätestatud õiguste, kohustuste ja huvide tasakaalu;
tunnistades vajadust tegeleda sidusalt ja koostööpõhiselt maailmamere elurikkuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise probleemiga, mis on eelkõige tingitud mere ökosüsteemidele avalduvast kliimamuutuste mõjust, nagu soojenemine ja maailmamere hapnikusisalduse vähenemine, samuti maailmamere hapestumisest, reostusest, sealhulgas plastireostusest, ja mittekestlikust kasutamisest;
olles teadlikud, et konventsiooni raames on vaja terviklikku ülemaailmset korda, et paremini käsitleda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist;
tunnistades, kui oluline on aidata ellu viia õiglast ja võrdõiguslikku rahvusvahelist majanduskorda, milles võetakse arvesse kogu inimkonna huve ja vajadusi ning eelkõige nii rannikul kui ka sisemaal asuvate arenguriikide erihuve ja -vajadusi;
tunnistades samuti, et arenguriikidest osaliste toetamine suutlikkuse suurendamise ning meretehnoloogia arendamise ja siirde kaudu on oluline aspekt riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise eesmärkide saavutamisel;
tuletades meelde põlisrahvaste õiguste Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni deklaratsiooni;
kinnitades, et ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata põlisrahvaste õigusi, sealhulgas põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis sätestatud õigusi või asjakohasel juhul kohalike kogukondade õigusi vähendavate või tühistavatena;
tunnistades konventsioonis sätestatud kohustust võimaluste piires hinnata riigi jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevuste võimalikku mõju merekeskkonnale, kui riigil on piisavalt alust arvata, et selline tegevus võib põhjustada ulatusliku merereostuse või olulisi ja kahjulikke muutusi merekeskkonnas;
pidades silmas konventsioonis sätestatud kohustust võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et vahejuhtumite ja tegevuse tagajärjel tekkiv reostus ei levi kaugemale aladest, kus teostatakse konventsiooni kohaselt suveräänseid õigusi;
soovides tegutseda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel praeguste ja tulevaste põlvkondade nimel maailmamere haldajatena, kaitstes merekeskkonda, hoolitsedes selle eest ja tagades selle vastutustundliku kasutamise, säilitades maailmamere ökosüsteemide terviklikkuse ning riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse olemusliku väärtuse;
tunnistades, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel leiduvate geneetiliste ressursside digitaalsete järjestusandmete loomine, neile juurdepääs ja nende kasutamine koos nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamisega aitavad kaasa teadusuuringutele ja innovatsioonile ning käesoleva kokkuleppe üldeesmärgi saavutamisele;
austades kõigi riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja poliitilist sõltumatust;
tuletades meelde, et konventsiooni või muude sellega seotud kokkulepetega mitteühinenud osaliste õiguslikku seisundit reguleeritakse rahvusvaheliste lepingute õigusega;
tuletades ka meelde, et konventsiooni kohaselt vastutavad riigid merekeskkonna kaitse ja säilitamisega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmise eest ning et nad võivad kanda vastutust rahvusvahelise õiguse alusel;
olles pühendunud kestliku arengu saavutamisele;
soovides saavutada üleilmse osaluse,
on kokku leppinud järgmises.


I OSA
ÜLDSÄTTED


Artikkel 1
Kasutatavad mõisted


Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid.
1. „Piirkonnapõhine majandamisvahend“ – vahend, sealhulgas merekaitseala, geograafiliselt määratletud piirkonna jaoks, mille kaudu majandatakse üht või mitut sektorit või tegevust, et saavutada konkreetsed kaitse- ja kestliku kasutamise eesmärgid kooskõlas käesoleva kokkuleppega.
2. „Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävad merealad“ – avameri ja süvamerepõhi.
3. „Biotehnoloogia“ – mis tahes tehnoloogiline rakendus, milles kasutatakse bioloogilisi süsteeme, elusorganisme või nende derivaate, et luua või muuta tooteid või protsesse teatavaks otstarbeks.
4. „Kohapeal kogumine“ –geneetiliste ressursside puhul geneetiliste ressursside kogumine või proovide võtmine riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel.
5. „Konventsioon“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioon.
6. „Kumulatiivne mõju“ – eri tegevustest, sealhulgas teadaolevatest varasematest, praegustest ja mõistlikult prognoositavatest tegevustest või sarnaste tegevuste aja jooksul kordumisest tulenev kombineeritud ja kumuleeruv mõju ning kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja nendega seotud mõju tagajärjed.
7. „Keskkonnamõju hindamine“ – menetlus, mille käigus tehakse kindlaks tegevuse võimalik mõju ja hinnatakse seda, et pakkuda teavet otsuste tegemiseks.
8. „Geneetilised ressursid“ – taimne, loomne, mikroobne või muu merelist päritolu materjal, mis sisaldab funktsionaalseid pärilikkuse üksusi, millel on tegelik või potentsiaalne väärtus.
9. „Merekaitseala“ – geograafiliselt määratletud mereala, mis on määratud ja mida majandatakse konkreetsete pikaajaliste elurikkuse kaitse eesmärkide saavutamiseks ning mida võib asjakohasel juhul kestlikult kasutada, tingimusel et see on kooskõlas kaitse-eesmärkidega.
10. „Meretehnoloogia“ – hõlmab muu hulgas kasutajasõbralikus vormis esitatud teavet ja andmeid mereteaduse ning sellega seotud mereoperatsioonide ja -teenuste kohta; käsiraamatuid, suuniseid, kriteeriume, standardeid ja võrdlusmaterjale; proovivõtu- ja metoodikaseadmeid; vaatlusrajatisi ja -seadmeid kohapealseteks ja laborivaatlusteks, analüüsideks ja katseteks; arvuteid ja tarkvara, sealhulgas mudeleid ja modelleerimismeetodeid; seotud biotehnoloogiat ning mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamisega seotud eksperditeadmisi, teadmisi, oskusi, tehnilist, teaduslikku ja õiguslikku oskusteavet ning analüüsimeetodeid.
11. „Osaline“ – riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on nõustunud end käesoleva kokkuleppega siduma ja kelle suhtes see kokkulepe kehtib.
12. „Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon“ – teatava piirkonna suveräänsete riikide moodustatud organisatsioon, kellele tema liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva kokkuleppega reguleeritavates küsimustes ja kes on tema sisekorra järgi nõuetekohaselt volitatud käesolevale kokkuleppele alla kirjutama, seda ratifitseerima, heaks kiitma või sellega ühinema.
13. „Kestlik kasutamine“ – elurikkuse komponentide kasutamine sellisel viisil ja määral, mis ei põhjusta elurikkuse pikaajalist vähenemist ning millega säilitatakse elurikkuse potentsiaal täita praeguste ja tulevaste põlvkondade vajadusi ja püüdlusi.
14. „Geneetiliste ressursside kasutamine“ – geneetiliste ressursside geneetilise ja/või biokeemilise koostise alane teadus- ja arendustegevus, sealhulgas punktis 3 määratletud biotehnoloogia rakendamise abil.


Artikkel 2
Üldeesmärk


Kokkuleppe eesmärk on tagada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkuse kaitse ja kestlik kasutamine nii praegu kui ka pikas perspektiivis konventsiooni asjakohaste sätete tõhusa rakendamise ning edasise rahvusvahelise koostöö ja koordineerimise kaudu.


Artikkel 3
Kohaldamisala


Kokkulepet kohaldatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade suhtes.


Artikkel 4
Erandid


Kokkulepet ei kohaldata sõjalaevade, sõjalennukite ega mereväe abilaevade suhtes. Kokkulepet, välja arvatud selle II osa, ei kohaldata osalise omandis või valduses olevate muude laevade või õhusõidukite suhtes, mida praegu kasutatakse üksnes riigi mitteärilistel eesmärkidel. Iga osaline tagab siiski vastavate meetmetega, mis ei kahjusta temale kuuluvate või tema käitatavate selliste laevade ja õhusõidukite käitamist ega käitusomadusi, et kõnealused laevad ja õhusõidukid järgivad mõistlikkuse ja teostatavuse piires käesolevat kokkulepet.


Artikkel 5
Käesoleva kokkuleppe ja konventsiooni, asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite vaheline seos


1. Kokkulepet tõlgendatakse ja kohaldatakse konventsiooni kontekstis ja sellega kooskõlas. Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei piira riikide õigusi, jurisdiktsiooni ega kohustusi, mis tulenevad konventsioonist, sealhulgas neid, mis on seotud majandusvööndi ja mandrilavaga 200 meremiili ulatuses ja kaugemal.
2. Kokkulepet tõlgendatakse ja kohaldatakse viisil, mis ei kahjusta asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ega asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid ning mis edendab sidusust ja koordineerimist nende vahendite, raamistike ja kehamitega.
3. Käesolev kokkulepe ei mõjuta konventsiooni või muude sellega seotud kokkulepetega mitteühinenud osaliste õiguslikku seisundit seoses nende vahenditega.


Artikkel 6
Piiramise välistamine


Käesolev kokkulepe, sealhulgas osaliste konverentsi või selle allorganite otsused ja soovitused ning neil põhinevad aktid, meetmed või tegevused, ei piira suveräänsust, suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni ega saa olla suveräänsuse, suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooniga seotud nõuete esitamise või tagasilükkamise aluseks, sealhulgas neid puudutavate vaidluste korral.


Artikkel 7
Üldpõhimõtted ja lähenemisviisid


Kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks juhinduvad osalised järgmistest põhimõtetest ja lähenemisviisidest:
a) põhimõte „saastaja maksab“;
b) konventsioonis sätestatud inimkonna ühisvara põhimõte;
c) merealaste teadusuuringute vabadus koos muude avamerevabadustega;
d) võrdsuse ning tulude õiglase ja erapooletu jaotamise põhimõte;
e) vastavalt olukorrale ettevaatuspõhimõte või ettevaatlik lähenemisviis;
f) ökosüsteemipõhine lähenemisviis;
g) integreeritud lähenemisviis maailmamere majandamisele;
h) lähenemisviis, millega suurendatakse ökosüsteemi vastupanuvõimet, sealhulgas kliimamuutuste ja maailmamere hapestumise ebasoodsate mõjude suhtes, ning säilitatakse ja taastatakse ka ökosüsteemi terviklikkus, sealhulgas süsinikuringeteenused, millel põhineb maailmamere roll kliima kujundamises;
i) kasutatakse parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet;
j) kasutatakse põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi, kui need on olemas;
k) meetmete võtmisel riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks austatakse, edendatakse ja võetakse arvesse põlisrahvaste või asjakohasel juhul kohalike kogukondade õigustega seotud vastavaid kohaldatavaid kohustusi;
l) merekeskkonna reostuse vältimise, vähendamise ja kontrolli meetmete võtmisel ei kanta otseselt ega kaudselt kahju või ohte üle ühelt alalt teisele ega muundata üht liiki reostust teist liiki reostuseks;
m) täiel määral tunnustatakse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda;
n) tunnustatakse merepiirita arenguriikide erihuve ja -vajadusi.


Artikkel 8
Rahvusvaheline koostöö


1. Osalised teevad käesoleva kokkuleppe alusel koostööd riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks, sealhulgas tugevdades ja tõhustades koostööd asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning edendades koostööd nende vahel, et saavutada käesoleva kokkuleppe eesmärgid.
2. Osalised püüavad asjakohasel juhul edendada käesoleva kokkuleppe eesmärke, kui nad osalevad otsuste tegemises muude asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike alusel või muudes ülemaailmsetes, piirkondlikes või valdkondlikes kehamites.
3. Osalised edendavad käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd merealaste teadusuuringute ning meretehnoloogia arendamise ja siirde valdkonnas kooskõlas konventsiooniga.


II OSA
GENEETILISED RESSURSID, SEALHULGAS TULU ÕIGLANE JA ERAPOOLETU JAOTAMINE


Artikkel 9
Eesmärgid


Käesoleva osa eesmärgid on järgmised:
a) jaotada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevusest saadud tulu õiglaselt ja erapooletult eesmärgiga kaitsta riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkust ja kasutada seda kestlikult;
b) suurendada ja arendada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste, eriti vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide, Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide suutlikkust viia ellu tegevusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega;
c) luua teadmisi, teaduslikku arusaama ja tehnoloogilist innovatsiooni, sealhulgas merealaste teadusuuringute arendamise ja elluviimise kaudu, et anda oluline panus käesoleva kokkuleppe rakendamisse;
d) arendada meretehnoloogiat ja siirda seda kooskõlas käesoleva kokkuleppega.


Artikkel 10
Kohaldamine


1. Kokkulepet kohaldatakse tegevuse suhtes, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on kogutud ja loodud pärast seda, kui kokkulepe on asjaomase osalise suhtes jõustunud. Kokkulepet kohaldatakse ka riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel selliste geneetiliste ressursside ja nende ressursside selliste digitaalsete järjestusandmete kasutamise suhtes, mis on kogutud või loodud enne käesoleva kokkuleppe jõustumist, välja arvatud juhul, kui osaline teeb kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes artikli 70 alusel kirjaliku erandi.
2. Käesoleva osa sätteid ei kohaldata järgmise suhtes:
a) asjakohase rahvusvahelise õigusega reguleeritud kalapüük ja kalapüügiga seotud tegevus või
b) kalad või muud mere elusressursid, mis teadaolevalt on saadud kalapüügi ja kalapüügiga seotud tegevuse käigus riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt, välja arvatud juhul, kui selliste kalade või muude mere elusressursside kasutamine on reguleeritud käesoleva osaga.
3. Käesolevas osas sätestatud kohustusi ei kohaldata kokkuleppeosalise sõjalise tegevuse suhtes, sealhulgas riigi mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade ja õhusõidukite sõjalise tegevuse suhtes. Käesolevas osas sätestatud kohustusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisega, kohaldatakse kokkuleppeosalise mittesõjalise tegevuse suhtes.


Artikkel 11
Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega seotud tegevused


1. Tegevusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, võivad ellu viia kõik osalised, olenemata nende geograafilisest asukohast, ning osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud. Selline tegevus peab toimuma kooskõlas käesoleva kokkuleppega.
2. Osalised edendavad koostööd kõigis tegevustes, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega.
3. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumisel võetakse kooskõlas konventsiooniga nõuetekohaselt arvesse rannikuriikide õigusi ja õigustatud huve nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel ning teiste riikide huve riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel. Selleks püüavad osalised teha käesoleva kokkuleppe rakendamiseks asjakohast koostööd, sealhulgas artikli 51 alusel kindlaks määratud teabevõrgustiku toimimise erikorra kaudu.
4. Ühelgi riigil ei ole ja ta ei või nõuda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside üle suveräänsust ega suveräänseid õigusi. Sellist suveräänsuse või suveräänsete õiguste nõudmist või kehtestamist ei tunnustata.
5. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumine ei saa olla merekeskkonna või selle ressursside mis tahes osa suhtes esitatavate nõuete õiguslik alus.
6. Tegevused, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, on kõikide riikide huvides ja kogu inimkonna hüvanguks, ning selle eesmärk on eelkõige edendada inimkonna teaduslikke teadmisi ning mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, võttes eriti arvesse arenguriikide huve ja vajadusi.
7. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevus peab eranditult toimuma rahumeelsetel eesmärkidel.


Artikkel 12
Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevustest teatamine


1. Osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid, et tagada teabe edastamine teabevõrgustikule kooskõlas käesoleva osaga.
2. Teabevõrgustikule esitatakse kuus kuud või võimalikult varakult enne riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumist teade järgmise teabega:
a) kogumise laad ja eesmärgid, sealhulgas asjakohasel juhul kõik programmid, mille osana kogumine toimub;
b) teadusuuringute objekt või, kui see on teada, sihtmärgiks olevad või kogutavad geneetilised ressursid ning eesmärgid, milleks neid ressursse kogutakse;
c) geograafilised alad, kus kogumine toimub;
d) kokkuvõte kogumise meetodist ja vahenditest, sealhulgas laevade nimi, tonnaaž, tüüp ja klass, kasutatavad teadusseadmed ja/või uurimismeetodid;
e) teave kavandatavatesse olulisematesse programmidesse antava muu panuse kohta;
f) uurimislaevade esimese kohaleilmumise ja lõpliku lahkumise või varustuse paigaldamise ja eemaldamise eeldatav kuupäev;
g) sponsoreeriva(te) asutus(t)e ja projekti eest vastutava isiku nimi;
h) kõikide riikide, eelkõige arenguriikide teadlaste võimalused osaleda projektis või olla sellega seotud;
i) see, mil määral peaks riikidel, eelkõige arenguriikidel, kes võivad vajada ja taotleda tehnilist abi, olema võimalik projektis osaleda või olla selles esindatud;
j) andmehalduskava, mis on koostatud vastavalt avatud ja vastutustundliku andmehalduse põhimõttele, võttes arvesse praegust rahvusvahelist tava.
3. Pärast lõikes 2 osutatud teate laekumist loob teabevõrgustik automaatselt standardse BBNJ-partiitunnuse.
4. Kui enne kavandatud kogumist on teabevõrgustikule esitatud teave oluliselt muutunud, esitatakse teabevõrgustikule teade ajakohastatud teabega mõistliku aja jooksul, kuid võimaluse korral hiljemalt kohapeal kogumise alguses.
5. Osalised tagavad, et teabevõrgustikule esitatakse niipea, kui see on kättesaadav, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumist teade järgmise teabega ja standardse BBNJ-partiitunnusega:
a) hoidla või andmebaas, kus säilitatakse või hakatakse säilitama geneetiliste ressursside digitaalseid järjestusandmeid;
b) koht, kus kõiki kohapeal kogutud geneetilisi ressursse hoiustatakse või hoitakse või kus seda hakatakse tegema;
c) aruanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult geograafilist ala, kust geneetilisi ressursse koguti, sealhulgas teave kogumisala laius- ja pikkuskraadi ning sügavuse kohta, ning võimaluste piires tegevuse tulemusi;
d) lõike 2 punktis j sätestatud andmehalduskava mis tahes vajalikud ajakohastused.
6. Osalised tagavad, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside proovide ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete puhul, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates või andmebaasides, on kooskõlas kehtiva rahvusvahelise tavaga ja teostatavuse piires võimalik kindlaks teha, et need pärinevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt mere aladelt.
7. Osalised tagavad, et teostatavuse piires koostatakse nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate hoidlate ja andmebaaside põhjal iga kahe aasta järel koondaruanne juurdepääsu kohta geneetilistele ressurssidele ja digitaalsetele järjestusandmetele, millele lisatakse standardne BBNJ-partiitunnus, ning et aruanne tehakse kättesaadavaks artikli 15 kohaselt loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele.
8. Osalised tagavad, et kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetilised ressursid ja võimaluse korral selliste ressursside digitaalsed järjestusandmed on osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute kasutamise, sealhulgas turustamise objektiks, esitatakse teabevõrgustikule teade järgmise teabega niipea, kui see on kättesaadav, sealhulgas olemasolu korral standardne BBNJ-partiitunnus:
a) koht, kust on võimalik leida kasutamise tulemusi, näiteks väljaandeid ja antud patente (olemasolu korral ja võimaluste piires), ning väljatöötatud tooteid;
b) kättesaadavuse korral üksikasjad teabevõrgustikule saadetud kogumisjärgse teate kohta, mis on seotud kasutamise objektiks olnud geneetiliste ressurssidega;
c) koht, kus hoitakse kasutamise objektiks olnud algset proovi;
d) kasutatavatele geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside digitaalsetele järjestusandmetele juurdepääsu kord ning andmehalduskava;
e) pärast asjaomaste toodete turustamist teave (kui see on olemas) nende toodete müügi ja edasise arendamise kohta.


Artikkel 13
Põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmised, mis on seotud geneetiliste ressurssidega riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel


Osalised võtavad asjakohasel juhul ja vastavalt vajadusele seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid tagamaks, et juurdepääs põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmistele, mis on seotud geneetiliste ressurssidega riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, saadakse üksnes nende põlisrahvaste ja kohalike kogukondade eelneval vabatahtlikul ja teadval nõusolekul või heakskiidul ning neid kaasates. Juurdepääsu sellistele põlisteadmistele võib vahendada teabevõrgustik. Juurdepääs sellistele põlisteadmistele ja nende kasutamine peab toimuma vastastikku kokkulepitud tingimustel.


Artikkel 14
Tulude õiglane ja erapooletu jaotamine


1. Tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevustest, jaotatakse õiglaselt ja erapooletult kooskõlas käesoleva osaga ning sellega aidatakse kaitsta ja kestlikult kasutada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkust.
2. Mitterahalist tulu jagatakse vastavalt käesolevale kokkuleppele muu hulgas järgmises vormis:
a) juurdepääs proovidele ja proovide kogudele vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele tavadele;
b) juurdepääs digitaalsetele järjestusandmetele vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele tavadele;
c) avatud juurdepääs leitavatele, juurdepääsetavatele, koostalitlusvõimelistele ja taaskasutatavatele teadusandmetele (FAIR-andmed) vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele tavadele ning avatud ja vastutustundlik andmehaldus;
d) teadetes sisalduv teave koos standardsete BBNJ-partiitunnustega, mis esitatakse kooskõlas artikliga 12, avalikus otsingus leitaval ja kättesaadaval kujul;
e) meretehnoloogia siire vastavalt käesoleva kokkuleppe V osas sätestatud asjakohastele eeskirjadele;
f) suutlikkuse suurendamine, sealhulgas teadusprogrammide rahastamise kaudu ja pakkudes partnerlusvõimalusi, eelkõige otseselt asjakohaseid ja olulisi partnerlusvõimalusi teadusprojektides osalemiseks teadlastele ja uurijatele, samuti sihtotstarbelised algatused, eelkõige arenguriikide jaoks, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda;
g) tihedam tehniline ja teaduskoostöö, eelkõige arenguriikide teadlaste ja teadusasutustega;
h) muu tulu, mille osaliste konverents on kindlaks määranud, võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi.
3. Osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid tagamaks, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetilised ressursid ja selliste ressursside digitaalsed järjestusandmed, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute kasutamise objektiks, ja standardsed BBNJ-partiitunnused hoiustatakse üldsusele kättesaadavates, kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates sellise kasutamise algusest või niipea, kui need muutuvad kättesaadavaks, võttes arvesse kehtivat rahvusvahelist tava.
4. Juurdepääsule riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside digitaalsetele järjestusandmetele, mis asuvad osalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates ja andmebaasides, võib kehtestada järgmised mõistlikud tingimused:
a) vajadus säilitada geneetiliste ressursside füüsiline terviklikkus;
b) mõistlikud kulud, mis on seotud asjaomase geenipanga, biopanga või andmebaasi pidamisega, kus proove, andmeid või teavet hoitakse;
c) geneetilistele ressurssidele, andmetele või teabele juurdepääsu andmisega seotud mõistlikud kulud;
d) muud mõistlikud tingimused, mis on kooskõlas käesoleva kokkuleppe eesmärkidega; arenguriikide teadlastele ja teadusasutustele võib sellise juurdepääsu võimalusi pakkuda õiglastel ja soodsaimatel tingimustel, sealhulgas soodus- ja eelistingimustel.
5. Rahaline tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest, sealhulgas turustamisest, jaotatakse õiglaselt ja erapooletult artikli 52 kohaselt loodud rahastamismehhanismi kaudu eesmärgiga kaitsta ja kestlikult kasutada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkust.
6. Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist teevad arenenud osalised iga-aastaseid osamakseid artiklis 52 osutatud erifondi. Osalise osamakse määr on 50 % hinnangulisest sissemaksust, mille osaline teeb osaliste konverentsi poolt artikli 47 lõike 6 punkti e kohaselt vastu võetud eelarvesse. Osamakseid tasutakse seni, kuni osaliste konverents teeb lõike 7 kohase otsuse.
7. Osaliste konverents otsustab korra üle, mille kohaselt jagatakse rahalist tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest, võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi. Kui kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud, võetakse otsus vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega. Maksed tehakse artikli 52 alusel loodud erifondi kaudu. Kord võib hõlmata järgmist:
a) vahemaksed;
b) toodete turustamisega seotud maksed või osamaksed, sealhulgas toodete müügist saadud tulust teatava protsendi maksmine;
c) astmeline tasu, mida makstakse perioodiliselt ja mis põhineb mitmesugustel näitajatel, millega mõõdetakse osalise tegevuste koondtaset;
d) muud viisid, mille osaliste konverents on kindlaks määranud, võttes arvesse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi.
8. Osaline võib siis, kui osaliste konverents võtab korra vastu, esitada deklaratsiooni, milles märgib, et kord ei jõustu tema suhtes kuni nelja aasta jooksul, et võimaldada aega korra vajalikuks rakendamiseks. Osaline, kes sellise deklaratsiooni esitab, jätkab lõikes 6 sätestatud makse tegemist kuni uue korra jõustumiseni.
9. Kui osaliste konverents otsustab lõike 7 kohase korra üle, mille alusel jagatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest saadavat rahalist tulu, võtab ta arvesse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi, tunnistades, et selline kord peaks vastastikku toetama muid juurdepääsu ja tulu jaotamise vahendeid ning olema nendele kohandatav.
10. Osaliste konverents, võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi, vaatab iga kahe aasta järel läbi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest saadud rahalise tulu ja hindab seda. Esimene läbivaatamine peab toimuma viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Läbivaatamisel käsitletakse lõikes 6 osutatud iga-aastaseid osamakseid.
11. Osalised võtavad vastavalt vajadusele seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid tagamaks, et tulu, mis saadakse nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute tegevustest, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, jagatakse kooskõlas käesoleva kokkuleppega.


Artikkel 15
Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee


1. Käesolevaga luuakse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee. Komitee ülesanne on muu hulgas koostada tulu jaotamise suunised kooskõlas artikliga 14 ning tagada läbipaistvus ja nii rahalise kui ka mitterahalise tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
2. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee koosneb 15 liikmest, kellel on asjakohane kvalifikatsioon teemaga seotud valdkondades, et tagada komitee ülesannete tõhus täitmine. Liikmed nimetatakse osaliste poolt ja nad valib osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja võrdset geograafilist jaotust ning tagades arenguriikide, sealhulgas vähim arenenud riikide, väikeste arenevate saareriikide ja sisemaal asuvate arenguriikide esindatuse komitees. Osaliste konverents määrab kindlaks komitee volitused ja töökorra.
3. Komitee võib anda osaliste konverentsile soovitusi käesoleva osaga seotud küsimustes, sealhulgas järgmistes küsimustes:
a) käesoleva osaga kooskõlas olevad suunised või käitumisjuhend riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevuste kohta;
b) meetmed käesoleva osa kohaselt tehtud otsuste rakendamiseks;
c) määrad või mehhanismid rahalise tulu jagamiseks vastavalt artiklile 14;
d) käesoleva osaga seotud küsimused, mis puudutavad teabevõrgustikku;
e) käesoleva osaga seotud küsimused, mis puudutavad artikli 52 alusel loodud rahastamismehhanismi;
f) muud käesoleva osaga seotud küsimused, mida osaliste konverents võib paluda juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteel käsitleda.
4. Kõik osalised teevad juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks käesoleva kokkuleppe alusel nõutava teabe, mis peab sisaldama järgmist:
a) juurdepääsuga ja tulu jaotamisega seotud õiguslikud, haldus- ja poliitikameetmed;
b) riiklike teabekeskuste kontaktandmed ja muu asjakohane teave;
c) muu teave, mida nõutakse vastavalt osaliste konverentsi otsustele.
5. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee võib konsulteerida ja hõlbustada teabevahetust asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega seoses tema pädevusse kuuluvate tegevustega, sealhulgas tulu jaotamine, geneetiliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamine, parimad tavad, vahendid ja meetodid, andmehaldus ja saadud kogemused.
6. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee võib anda osaliste konverentsile soovitusi lõike 5 kohaselt saadud teabe kohta.


Artikkel 16
Järelevalve ja läbipaistvus


1. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevuste järelevalve ja läbipaistvus saavutatakse teabevõrgustiku teavitamisega, kasutades standardseid BBNJ-partiitunnuseid kooskõlas käesoleva osaga ja osaliste konverentsi poolt vastu võetud menetlustega, mis põhinevad juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitustel.
2. Osalised esitavad kooskõlas käesoleva osaga juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele korrapäraselt aruandeid käesoleva osa nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevusi ning neist saadava tulu jagamist.
3. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee koostab teabevõrgustiku kaudu saadud teabe põhjal aruande ja teeb selle kättesaadavaks osalistele, kes võivad esitada märkusi. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee esitab aruande koos saadud märkustega arutamiseks osaliste konverentsile. Osaliste konverents võib juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitust arvesse võttes määrata käesoleva artikli rakendamiseks kindlaks asjakohased suunised, milles võetakse arvesse osaliste riiklikku suutlikkust ja olukorda.


III OSA
MEETMED, NAGU MEREKAITSEALAD JA MUUD PIIRKONNAPÕHISED MAJANDAMISVAHENDID


Artikkel 17
Eesmärgid


Käesoleva osa eesmärgid on
a) kaitsta ja kasutada kestlikult alasid, mis vajavad kaitset, sealhulgas luua terviklik piirkonnapõhiste majandamisvahendite süsteem, mis sisaldab ökoloogiliselt representatiivseid ja hästi ühendatud merekaitsealade võrgustikke;
b) tugevdada piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kasutamise alast koostööd ja koordineerimist riikide, asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite vahel;
c) kaitsta, hoida, taastada ja säilitada elurikkust ja ökosüsteeme, sealhulgas eesmärgiga suurendada nende tootlikkust ja parandada nende seisundit, ning tugevdada vastupanuvõimet surveteguritele, sealhulgas neile, mis on seotud kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja merereostusega;
d) toetada toiduga kindlustatust ja muid sotsiaal-majanduslikke eesmärke, sealhulgas kultuuriväärtuste kaitset;
e) toetada suutlikkuse suurendamise ning meretehnoloogia arendamise ja siirde kaudu arenguriikidest osalisi, eelkõige vähim arenenud riike, sisemaal asuvaid arenguriike, ebasoodsa geograafilise asendiga riike, väikeseid arenevaid saareriike, Aafrika rannikuriike, saarestikuriike ja keskmise sissetulekuga arenguriike, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide eriolukorda, piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade arendamisel, rakendamisel, seirel, haldamisel ja jõustamisel.


Artikkel 18
Kohaldamisala


Piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade loomine ei või hõlmata ühtegi riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat ala ning neile ei saa tugineda suveräänsuse, suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga seotud nõuete esitamisel või tagasilükkamisel, sealhulgas neid puudutavate vaidluste korral. Osaliste konverents ei kaalu otsuseid ettepanekute kohta, mis käsitlevad selliste piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade loomist, ning mingil juhul ei või selliseid ettepanekuid tõlgendada suveräänsuse, suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga seotud nõuete tunnustamise või mittetunnustamisena.


Artikkel 19
Ettepanekud


1. Osalised esitavad kas üksi või ühiselt sekretariaadile ettepanekud käesoleva osa kohaste piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade loomise kohta.
2. Osalised teevad käesoleva osa kohaste ettepanekute väljatöötamisel koostööd ja konsulteerivad vastavalt vajadusele asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas riikidega ning ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, samuti kodanikuühiskonna, teadusringkondade, erasektori, põlisrahvaste ja kohalike kogukondade esindajatega.
3. Ettepanekute koostamisel võetakse aluseks parimad olemasolevad teadusandmed ja teadusteave ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased põlisteadmised, samuti võetakse arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
4. Kindlakstehtud alasid käsitlevad ettepanekud peavad sisaldama järgmisi põhielemente:
a) ettepanekus käsitletava ala geograafiline või ruumiline kirjeldus, mis lähtub I lisas täpsustatud soovituslikest kriteeriumidest;
b) teave I lisas täpsustatud kriteeriumide kohta, samuti mis tahes kriteeriumide kohta, mida võib lõike 5 kohaselt edasi arendada ja läbi vaadata ning mida kohaldatakse ala kindlakstegemisel;
c) alal toimuv inimtegevus, sealhulgas ala kasutamine põlisrahvaste ja kohalike kogukondade poolt, ning selle tegevuse võimalik mõju, kui see on olemas;
d) kindlakstehtud ala merekeskkonna ja elurikkuse seisundi kirjeldus;
e) ala suhtes kohaldatavate kaitse-eesmärkide ja asjakohasel juhul kestliku kasutamise eesmärkide kirjeldus;
f) majandamiskava projekt, mis sisaldab kavandatud meetmeid ja milles kirjeldatakse kavandatud seire-, uurimis- ja läbivaatamistegevust kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks;
g) kavandatava ala ja võimalike meetmete kestus;
h) teave võimalike konsultatsioonide kohta, mida on peetud riikidega, sealhulgas külgnevate rannikuriikidega, ja/või asjakohaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega;
i) teave piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kohta, mida on rakendatud asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite tasandil;
j) asjakohased teadusandmed ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmised.
5. Selliste alade kindlaksmääramise soovituslikud kriteeriumid sisaldavad vastavalt nende asjakohasusele I lisas esitatud kriteeriume ning teadus- ja tehniline organ võib neid vajaduse korral edasi arendada ja läbi vaadata, misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu.
6. Teadus- ja tehniline organ töötab vajaduse korral välja täiendavad nõuded ettepanekute sisu kohta, sealhulgas lõikes 5 märgitud soovituslike kriteeriumide kohaldamise korra kohta, ja suunised lõike 4 punktis b nimetatud ettepanekute kohta, misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu.


Artikkel 20
Ettepanekute avalikustamine ja esialgne läbivaatamine


Kirjaliku ettepaneku saamisel teeb sekretariaat ettepaneku üldsusele kättesaadavaks ja edastab selle teadus- ja tehnilisele organile esialgseks läbivaatamiseks. Läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas ettepanek sisaldab artiklis 19 nõutud teavet, sealhulgas käesolevas osas ja I lisas kirjeldatud soovituslikke kriteeriume. Läbivaatamise tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks ja sekretariaat edastab need ettepaneku esitajale. Ettepaneku esitaja võtab arvesse teadus- ja tehnilise organi esialgse läbivaatamise tulemusi ning esitab ettepaneku uuesti sekretariaadile. Sekretariaat teavitab osalisi ja teeb taasesitatud ettepaneku üldsusele kättesaadavaks ning vahendab konsultatsioone vastavalt artiklile 21.


Artikkel 21
Ettepanekute üle peetavad konsultatsioonid ja ettepanekute hindamine


1. Konsultatsioonid artikli 19 alusel esitatud ettepanekute üle peavad olema kaasavad, läbipaistvad ja avatud kõigile asjaomastele sidusrühmadele, sealhulgas riikidele ning ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele kehamitele, samuti kodanikuühiskonnale, teadusringkondadele, põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele.
2. Sekretariaat vahendab konsultatsioone ja kogub teavet järgmiselt:
a) teavitatakse riike, eelkõige külgnevaid rannikuriike, ja neil palutakse esitada muu hulgas järgmine:
i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse ja geograafilise kohaldamisala kohta;
ii) muu asjakohane teaduslik teave;
iii) teave olemasolevate meetmete või tegevuste kohta külgnevatel või seotud aladel riigi jurisdiktsiooni piires ja riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel;
iv) seisukohad ettepaneku võimaliku mõju kohta riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele;
v) muu oluline teave;
b) teavitatakse asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike organeid ning asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid ja neil palutakse esitada muu hulgas järgmine:
i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse kohta;
ii) muu asjakohane teaduslik teave;
iii) teave olemasolevate meetmete kohta, mis on vastu võetud nimetatud vahendi või raamistiku alusel või organi poolt seoses asjaomase ala või külgnevate aladega;
iv) seisukohad meetmete mis tahes aspektide ja ettepanekus nimetatud majandamiskava projekti muude elementide kohta, mis kuuluvad kõnealuse organi pädevusse;
v) seisukohad asjakohaste lisameetmete kohta, mis kuuluvad kõnealuse vahendi, raamistiku või organi pädevusse;
vi) muu oluline teave;
c) asjakohaste põlisteadmistega põlisrahvastel ja kohalikel kogukondadel, teadusringkondadel, kodanikuühiskonnal ja muudel asjaomastel sidusrühmadel palutakse muu hulgas esitada järgmine:
i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse kohta;
ii) muu asjakohane teaduslik teave;
iii) põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased põlisteadmised;
iv) muu asjakohane teave.
3. Sekretariaat teeb lõike 2 kohaselt saadud teabe üldsusele kättesaadavaks.
4. Juhul kui kavandatav meede mõjutab alasid, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad ettepaneku esitajad järgmist:
a) korraldavad selliste riikidega sihipärased ja ennetavad konsultatsioonid, sealhulgas eelneva teavitamise;
b) võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud meetme kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt neid seisukohti ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud meedet vastavalt.
5. Ettepaneku esitaja võtab arvesse konsultatsiooniperioodil saadud seisukohti ning teadus- ja tehnilise organi seisukohti ja teavet ning vajaduse korral muudab ettepanekut vastavalt või vastab olulistele seisukohtadele, mida ettepanekus ei ole kajastatud.
6. Konsultatsiooniperiood on ajaliselt piiratud.
7. Muudetud ettepanek esitatakse teadus- ja tehnilisele organile, kes hindab ettepanekut ja esitab osaliste konverentsile soovitused.
8. Teadus- ja tehniline organ täpsustab vajaduse korral konsulteerimis- ja hindamismenetluse üksikasju, sealhulgas kestust, oma esimesel koosolekul, misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide eriolukorda.


Artikkel 22
Piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade loomine


1. Osaliste konverents, võttes aluseks lõpliku ettepaneku ja majandamiskava projekti, arvestades käesoleva osa alusel kehtestatud konsultatsioonimenetluse käigus saadud seisukohti ja teaduslikke andmeid ning teadus- ja tehnilise organi teaduslikke nõuandeid ja soovitusi:
a) teeb otsuseid piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade loomise ja nendega seotud meetmete kohta;
b) võib teha otsuseid meetmete kohta, mis on kooskõlas asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite poolt vastu võetud meetmetega, koostöös ja kooskõlas nende vahendite, raamistike ja kehamitega;
c) võib juhul, kui kavandatavad meetmed kuuluvad muude ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite pädevusse, esitada käesoleva kokkuleppe osalistele ning ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele kehamitele soovitusi, et edendada asjakohaste meetmete vastuvõtmist selliste vahendite, raamistike ja kehamite kaudu kooskõlas nende vastavate volitustega.
2. Osaliste konverents austab käesoleva artikli alusel otsuseid tehes asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite pädevust ega kahjusta seda.
3. Osaliste konverents korraldab korrapäraseid konsultatsioone, et tõhustada koostööd ja koordineerimist asjaomaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning nende vahel seoses piirkonnapõhiste majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega, ning et tõhustada selliste vahendite ja raamistike alusel ja selliste kehamite poolt vastu võetud seonduvate meetmete koordineerimist.
4. Kui see on vajalik käesoleva osa eesmärkide saavutamiseks ja selle osa rakendamiseks, võib osaliste konverents riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamisega seotud rahvusvahelise koostöö ja koordineerimise edendamiseks kaaluda ning kooskõlas lõigetega 1 ja 2 otsustada vajaduse korral välja töötada mehhanismi olemasolevate piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade jaoks, mis on vastu võetud asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite poolt.
5. Osaliste konverentsi poolt kooskõlas käesoleva osaga vastu võetud otsused ja soovitused ei tohi kahjustada riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate aladega seotud meetmete tõhusust ning nende otsuste ja soovituste tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõigi riikide õigusi ja kohustusi vastavalt konventsioonile. Juhul kui käesoleva osa alusel kavandatud meetmed mõjutavad või võivad põhjendatud eelduste kohaselt mõjutada merepõhja katvat vett ja merepõhja alust maapõue, mille üle rannikuriigil on konventsiooni kohaselt suveräänsed õigused, võetakse selliste meetmete puhul nõuetekohaselt arvesse selliste rannikuriikide suveräänseid õigusi. Sel eesmärgil peetakse konsultatsioone vastavalt käesoleva osa sätetele.
6. Kui käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhine majandamisvahend, sealhulgas merekaitseala, kuulub hiljem täielikult või osaliselt rannikuriigi jurisdiktsiooni alla, kaotab riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv osa viivitamata kehtivuse. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatele merealadele jääv osa kehtib seni, kuni osaliste konverents vaatab oma järgmisel istungil piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas merekaitseala läbi ja otsustab seda vajaduse korral muuta või selle tühistada.
7. Asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami pädevuse kehtestamisel või muutmisel jäävad piirkonnapõhine majandamisvahend, sealhulgas merekaitseala, või sellega seotud meetmed, mille osaliste konverents on käesoleva osa alusel vastu võtnud ja mis seejärel kuuluvad täielikult või osaliselt sellise vahendi, raamistiku või kehami pädevusse, kehtima seni, kuni osaliste konverents vaatab piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas merekaitseala, ja sellega seotud meetmed läbi ning otsustab tihedas koostöös ja kooskõlas kõnealuse vahendi, raamistiku või kehamiga need vastavalt vajadusele säilitada, neid muuta või need tühistada.


Artikkel 23
Otsuste tegemine


1. Üldjuhul võetakse käesoleva osa kohased otsused ja soovitused vastu konsensuse alusel.
2. Kui konsensust ei saavutata, võetakse käesoleva osa kohased otsused ja soovitused vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega ning enne seda peab osaliste konverents kohalolevate ja hääletavate osaliste kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtma otsuse, et kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud.
3. Käesoleva osa alusel vastu võetud otsused jõustuvad 120 päeva pärast osaliste konverentsi istungit, kus need vastu võeti, ja need otsused on kõigile osalistele siduvad.
4. Iga osaline võib lõikes 3 sätestatud 120 päeva jooksul esitada sekretariaadile kirjaliku vastuväite käesoleva osa alusel vastu võetud otsuse suhtes ning see otsus ei ole asjaomasele osalisele siduv. Otsuse suhtes esitatud vastuväite võib igal ajal tagasi võtta, teatades sellest kirjalikult sekretariaadile, ning seejärel on otsus asjaomasele osalisele siduv 90 päeva möödumisel vastuväite tagasivõtmise teate kuupäevast.
5. Osaline, kes esitab lõike 4 alusel vastuväite, peab vastuväite esitamise ajal edastama sekretariaadile kirjaliku selgituse vastuväite põhjuste kohta, mis põhinevad ühel või mitmel järgmistest põhjendustest:
a) otsus ei ole kooskõlas käesoleva kokkuleppega või vastuväite esitanud osalise õiguste ja kohustustega, mis tulenevad konventsioonist;
b) otsus on vastuväite esitanud osalise suhtes vormiliselt või faktiliselt põhjendamatult diskrimineeriv;
c) osaline ei saa otsust vastuväite esitamise ajal tegelikkuses täita, kuigi ta on teinud selleks kõik mõistlikud jõupingutused.
6. Lõike 4 alusel vastuväite esitav osaline võtab võimaluste piires vastu alternatiivsed meetmed või lähenemisviisid, mis on samaväärse toimega kui otsused, mille suhtes ta on vastuväite esitanud, ning ei võta vastu meetmeid ega vii ellu tegevusi, mis nõrgendaksid selle otsuse toimet, mille suhtes ta on vastuväite esitanud, välja arvatud juhul, kui sellised meetmed või tegevused on olulised vastuväite esitanud osalise õiguste ja kohustuste teostamiseks vastavalt konventsioonile.
7. Vastuväite esitanud osaline annab pärast lõike 4 kohase teate esitamist osaliste konverentsi järgmisel korralisel istungil ning seejärel korrapäraselt aru lõike 6 rakendamisest, et anda teavet artikli 26 kohase järelevalve ja läbivaatamise jaoks.
8. Lõike 4 kohaselt esitatud vastuväidet otsuse suhtes võib pikendada juhul, kui vastuväite esitanud osaline peab seda ikka veel vajalikuks, üksnes iga kolme aasta tagant pärast otsuse jõustumist, teatades sellest kirjalikult sekretariaadile. Kirjalik teade peab sisaldama selgitust algse vastuväite põhjuste kohta.
9. Kui lõike 8 kohast pikendamisteadet ei laeku, loetakse vastuväide automaatselt tagasivõetuks ja seejärel on otsus kõnealusele osalisele siduv 120 päeva möödumisel vastuväite automaatsest tagasivõtmisest. Sekretariaat teavitab osalist 60 päeva enne vastuväite automaatse tagasivõtmise kuupäeva.
10. Sekretariaat teeb osaliste konverentsi käesoleva osa alusel vastu võetud otsused ja neile esitatud vastuväited üldsusele kättesaadavaks ning edastab need kõikidele riikidele ja asjakohastele õiguslikele vahenditele ja raamistikele ning asjaomastele ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele kehamitele.


Artikkel 24
Erakorralised meetmed


1. Osaliste konverents teeb otsuseid võtta vastu riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävaid merealasid käsitlevad meetmed, mida vajaduse korral kohaldatakse hädaolukorras, kui loodusnähtus või inimtekkeline katastroof on põhjustanud või võib põhjustada tõsist või pöördumatut kahju elurikkusele riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, selle tagamiseks, et tõsine või pöördumatu kahju ei süveneks.
2. Käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmeid peetakse vajalikuks üksnes juhul, kui pärast konsulteerimist asjakohaste õiguslike vahendite või raamistikega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamitega ei saa tõsist või pöördumatut kahju õigeaegselt ohjata käesoleva kokkuleppe muude artiklite kohaldamise kaudu või asjakohase õigusliku vahendi või raamistikuga või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami kaudu.
3. Eriolukorras võetavad meetmed põhinevad parimatel olemasolevatel teadusandmetel ja teadusteabel ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastel põlisteadmistel ning nende puhul võetakse arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi. Selliseid meetmeid võivad välja pakkuda osalised või neid võib soovitada teadus- ja tehniline organ ning need võib vastu võtta istungitevahelisel ajal. Meetmed on ajutised ja need tuleb otsuse tegemiseks uuesti läbi vaadata pärast nende vastuvõtmist toimuval järgmisel osaliste konverentsi istungil.
4. Meetmete kohaldamine lõpeb kaks aastat pärast nende jõustumist või osaliste konverents lõpetab nende kohaldamise varem, kui need asendatakse piirkonnapõhiste majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega, ja nendega seotud meetmetega, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva osaga, või meetmetega, mis on vastu võetud asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami poolt, või lõpetatakse meetmete kohaldamine osaliste konverentsi otsusega, kui meetme võtmise tinginud asjaolusid enam ei esine.
5. Teadus- ja tehniline organ töötab vastavalt vajadusele välja erakorraliste meetmete kehtestamise korra ja suunised, sealhulgas konsulteerimiskorra, misjärel osaliste konverents vaatab need esimesel võimalusel läbi ja võtab need vastu. Selline kord peab olema kaasav ja läbipaistev.


Artikkel 25
Rakendamine


1. Osalised tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv tegevus, mis toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, viiakse ellu kooskõlas käesoleva osa alusel vastu võetud otsustega.
2. Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei takista osalisel võtta oma kodanike ja laevade või tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva tegevuse suhtes rangemaid meetmeid kui need, mis on vastu võetud käesoleva osa alusel, kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja kokkuleppe eesmärkide toetamiseks.
3. Käesoleva osa alusel vastu võetud meetmete rakendamine ei tohiks otseselt ega kaudselt tekitada ebaproportsionaalset koormust väikestest arenevatest saareriikidest või vähim arenenud riikidest osalistele.
4. Osalised edendavad vajaduse korral meetmete vastuvõtmist asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjakohastes ülemaailmsetes, piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille liikmed nad on, et toetada osaliste konverentsi poolt käesoleva osa alusel tehtud otsuste ja soovituste rakendamist.
5. Osalised julgustavad riike, kellel on õigus saada käesoleva kokkuleppe osaliseks, eelkõige neid, kelle tegevus, laevad või kodanikud tegutsevad alal, mille suhtes kohaldatakse kehtestatud piirkonnapõhist majandamisvahendit, sealhulgas merekaitsealal, võtma meetmeid, mis toetavad osaliste konverentsi otsuseid ja soovitusi käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kohta.
6. Osalist, kes ei ole asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku osaline või ei osale selles või kes ei ole asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami liige ning kes ei nõustu muul viisil kohaldama selliste õiguslike vahendite ja raamistikega ja selliste kehamite pool kehtestatud meetmeid, ei vabastata kohustusest teha kooskõlas konventsiooni ja käesoleva kokkuleppega koostööd riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise valdkonnas.


Artikkel 26
Järelevalve ja läbivaatamine


1. Osalised annavad osaliste konverentsile kas eraldi või ühiselt aru käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade ja nendega seotud meetmete rakendamise kohta. Sekretariaat teeb sellised aruanded ning vastavalt lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe ja läbivaatamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.
2. Asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ning asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid kutsutakse üles andma osaliste konverentsile teavet selliste meetmete rakendamise kohta, mida nad on võtnud käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade eesmärkide saavutamiseks.
3. Teadus- ja tehniline organ jälgib ja vaatab korrapäraselt läbi käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid, sealhulgas merekaitsealasid, ja nendega seotud meetmeid, võttes arvesse vastavalt lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandeid ja teavet.
4. Lõikes 3 osutatud läbivaatamise käigus hindab teadus- ja tehniline organ käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade tõhusust ja nendega seotud meetmete tõhusust ning nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja annab osaliste konverentsile nõu ja soovitusi.
5. Pärast läbivaatamist võtab osaliste konverents vastavalt vajadusele vastu otsused või soovitused piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade muutmise, laiendamise või tühistamise kohta ning mis tahes nendega seotud meetmete kohta, mille osaliste konverents on vastu võtnud, tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele põlisteadmistele, võttes arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.


IV OSA
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE


Artikkel 27
Eesmärgid


Käesoleva osa eesmärgid on
a) rakendada keskkonnamõju hindamist käsitlevaid konventsiooni sätteid riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, kehtestades menetlused, künnised ja muud nõuded osaliste tehtavate hindamiste läbiviimiseks ja nendest aru andmiseks;
b) tagada, et käesoleva osaga hõlmatud tegevusi hinnatakse ja viiakse ellu olulise kahjuliku mõju vältimiseks, leevendamiseks ja ohjamiseks, et kaitsta ja säilitada merekeskkonda;
c) toetada seda, et võetaks arvesse kumulatiivset mõju ja mõju riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele;
d) näha ette keskkonnamõju strateegiline hindamine;
e) luua riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuvate tegevuste jaoks ühtne keskkonnamõju hindamise raamistik;
f) suurendada ja tugevdada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste, eriti vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide, Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide suutlikkust valmistada ette, viia ellu ja hinnata keskkonnamõju hindamisi ja keskkonnamõju strateegilisi hindamisi, et toetada käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist.


Artikkel 28
Keskkonnamõju hindamise kohustus


1. Osalised tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuva kavandatud tegevuse võimalikku mõju merekeskkonnale hinnatakse enne selliseks tegevuseks loa andmist vastavalt käesolevas osas sätestatule.
2. Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli all on riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel ellu viidav kavandatud tegevus, teeb kindlaks, et see tegevus võib põhjustada olulist reostust või olulisi ja kahjulikke muutusi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade keskkonnas, tagab see osaline, et sellise tegevuse keskkonnamõju hindamine tehakse kooskõlas käesoleva osaga või et selline hindamine tehakse osalise riigisisese korra kohaselt. Osaline, kes viib sellise hindamise läbi oma riigisisese korra alusel,
a) teeb teabevõrgustiku kaudu riigisisese menetluse käigus õigeaegselt kättesaadavaks asjakohase teabe;
b) tagab, et tegevuse üle tehakse järelevalvet viisil, mis on kooskõlas tema riigisisese korra nõuetega;
c) tagab, et keskkonnamõju hindamise aruanded ja kõik asjakohased järelevalvearuanded tehakse kättesaadavaks käesolevas kokkuleppes sätestatud teabevõrgustiku kaudu.
3. Teadus- ja tehniline organ võib pärast lõike 2 punktis a osutatud teabe saamist esitada märkusi osalisele, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub.


Artikkel 29
Seos käesoleva kokkuleppe ning asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite raames ettenähtud keskkonnamõju hindamise vahel


1. Osalised edendavad keskkonnamõju hindamiste kasutamist ning artikli 38 alusel välja töötatavate standardite ja/või suuniste vastuvõtmist ja rakendamist asjakohastes õiguslikes vahendites ja raamistikes ning asjaomastes ülemaailmsetes, piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille liikmed nad on.
2. Osaliste konverents töötab käesoleva osa alusel teadus- ja tehnilise organi jaoks välja mehhanismid koostööks asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, kes reguleeruvad tegevust riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel või kaitsevad merekeskkonda.
3. Kui teadus- ja tehniline organ töötab artikli 38 alusel välja või ajakohastab standardeid või suuniseid, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuva tegevuse keskkonnamõju hindamist käesoleva kokkuleppe osaliste poolt, teeb ta vajaduse korral koostööd asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega.
4. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud tegevuse suhtes ei ole vaja teha eelhindamist ega keskkonnamõju hindamist juhul, kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub, määrab kindlaks,
a) et kavandatud tegevuse või tegevuse kategooria võimalikku mõju on hinnatud kooskõlas muude asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike nõuetega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite poolt;
b) et
i) kavandatud tegevuse kohta juba tehtud hindamine on samaväärne käesolevas osas nõutud hindamisega ning hindamise tulemusi võetakse arvesse või
ii) hindamisest tulenevad asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite eeskirjad või standardid on kavandatud selleks, et vältida, leevendada või ohjata võimalikku mõju, mis jääb allapoole käesoleva osa kohase keskkonnamõju hindamise künnist, ning neid eeskirju või standardeid on järgitud.
5. Kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud tegevuse keskkonnamõju on hinnatud asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami poolt, tagab asjaomane osaline, et teabevõrgustiku kaudu avaldatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.
6. Välja arvatud juhul, kui lõike 4 punkti b alapunktis i sätestatud kriteeriumidele vastav kavandatud tegevus kuulub järelevalve alla ja läbivaatamisele asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami poolt, teevad tegevuse üle järelevalvet ja vaatavad tegevuse läbi osalised ning tagavad, et järelevalve- ja läbivaatamisaruanded avaldatakse teabevõrgustiku kaudu.


Artikkel 30
Keskkonnamõju hindamise künnised ja tegurid


1. Kui kavandatud tegevusel võib olla merekeskkonnale rohkem kui väike või ajutine mõju või kui tegevuse mõju on teadmata või ebaselge, teeb osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, tegevuse kohta artikli 31 kohase eelhindamise, kasutades lõikes 2 sätestatud tegureid, ning:
a) eelhindamine peab olema piisavalt üksikasjalik, et osaline saaks hinnata, kas tal on piisavalt alust arvata, et kavandatud tegevus võib põhjustada merekeskkonna olulist reostust või merekeskkonna olulisi ja kahjulikke muutusi, ning eelhindamine peab sisaldama järgmist:
i) kavandatud tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle eesmärk, koht, kestus ja intensiivsus, ning
ii) võimaliku mõju esialgne analüüs, sealhulgas kumulatiivse mõju arvessevõtmine ja vajaduse korral kavandatud tegevuse alternatiivid;
b) kui eelhindamise põhjal tehakse kindlaks, et osalisel on piisavalt alust arvata, et tegevus võib põhjustada merekeskkonna olulist reostust või merekeskkonna olulisi ja kahjulikke muutusi, tehakse keskkonnamõju hindamine vastavalt käesoleva osa sätetele.
2. Otsustades, kas nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvad kavandatud tegevused vastavad lõikes 1 sätestatud künnisele, võtavad osalised arvesse järgmisi tegureid, mille loetelu ei ole ammendav:
a) tegevuse liik ja selles kasutatav tehnoloogia ning teostamise viis;
b) tegevuse kestus;
c) tegevuse koht;
d) tegevuskoha omadused ja ökosüsteem (sealhulgas erilise ökoloogilise või bioloogilise tähtsuse või haavatavusega alad);
e) tegevuse võimalik mõju, sealhulgas võimalik kumulatiivne mõju ja võimalik mõju riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatele merealadele;
f) see, kuivõrd on tegevuse mõju teadmata või ebaselge;
g) muud asjakohased ökoloogilised või bioloogilised kriteeriumid.


Artikkel 31
Keskkonnamõju hindamise menetlus


1. Osalised tagavad, et käesoleva osa kohase keskkonnamõju hindamise menetlus hõlmab järgmisi etappe:
a) eelhindamine. Osalised teevad õigeaegselt eelhindamise, et teha kooskõlas artikliga 30 kindlaks, kas nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamine on vajalik, ning teevad selle otsuse üldsusele kättesaadavaks:
i) kui osaline otsustab, et tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik, teeb ta käesoleva kokkuleppe kohase teabevahetusvõrgustiku kaudu üldsusele kättesaadavaks asjakohase teabe, sealhulgas artikli 30 lõike 1 punkti a kohase teabe;
ii) tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele põlisteadmistele, võib iga osaline esitada oma seisukohad sellise kavandatud tegevuse võimaliku mõju kohta, mille kohta on tehtud otsus kooskõlas punkti a alapunktiga i, otsuse teinud osalisele ning teadus- ja tehnilisele organile 40 päeva jooksul alates nimetatud otsuse avaldamisest;
iii) kui oma seisukohad esitanud osaline väljendas muret selle kavandatud tegevuse võimaliku mõju suhtes, mille kohta otsus tehti, võtab otsuse teinud osaline selliseid muresid arvesse ja võib oma otsuse läbi vaadata;
iv) olles kaalunud osalise poolt punkti a alapunkti ii kohaselt esitatud mureküsimusi, kaalub teadus- ja tehniline organ kavandatud tegevuse võimalikku mõju ja võib seda hinnata, tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele põlisteadmistele, ning võib vajaduse korral esitada otsuse teinud osalisele soovitusi pärast seda, kui ta on andnud nimetatud osalisele võimaluse vastata esitatud mureküsimustele ja võtnud seda vastust arvesse;
v) osaline, kes tegi punkti a alapunkti i kohase otsuse, kaalub kõiki teadus- ja tehnilise organi soovitusi;
vi) teave seisukohtade esitamise kohta ning teadus- ja tehnilise organi soovitused tehakse üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu;
b) hindamise ulatuse kindlaksmääramine. Osalised tagavad, et tehakse kindlaks peamised keskkonna- ja sellega seotud mõjud, näiteks majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja inimeste tervisele avalduv mõju, sealhulgas võimalik kumulatiivne mõju ja mõju riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele, ning kavandatud tegevuse võimalikud alternatiivid, mis lisatakse käesoleva osa alusel tehtavatesse keskkonnamõju hindamistesse. Hindamise ulatus määratakse kindlaks, kasutades parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi;
c) mõju hindamine ja üldine hindamine. Osalised tagavad, et kavandatud tegevuse mõju, sealhulgas kumulatiivset mõju ja mõju riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele hinnatakse parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi kasutades;
d) võimaliku kahjuliku mõju vältimine, leevendamine ja ohjamine. Osalised tagavad, et:
i) märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks määratakse kindlaks meetmed nende jurisdiktsiooni või kontrolli all olevate kavandatud tegevuste võimaliku kahjuliku mõju vältimiseks, leevendamiseks ja ohjamiseks ning analüüsitakse neid meetmeid. Sellised meetmed võivad hõlmata nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud tegevuse alternatiivide kaalumist;
ii) vajaduse korral lisatakse need meetmed keskkonnajuhtimiskavasse;
e) osalised tagavad üldsuse teavitamise ja üldsusega konsulteerimise vastavalt artiklile 32;
f) osalised tagavad keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ja avaldamise vastavalt artiklile 33.
2. Osalised võivad teha ühiseid keskkonnamõju hindamisi, eelkõige väikeste arenevate saareriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate kavandatud tegevuste puhul.
3. Teadus- ja tehniline organ koostab ekspertide nimekirja. Piiratud suutlikkusega osalised võivad paluda neilt ekspertidelt nõu ja abi, et teha ja hinnata nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud tegevuse eelhindamisi ja keskkonnamõju hindamisi. Neid eksperte ei saa määrata sama tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluse mõnda teise osasse. Nõu ja abi taotlenud osaline tagab, et sellised keskkonnamõju hindamised esitatakse talle läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks.


Artikkel 32
Üldsuse teavitamine ja üldsusega konsulteerimine


1. Osalised tagavad, et üldsust teavitatakse kavandatud tegevusest õigeaegselt, sealhulgas teabe avaldamisega teabevõrgustiku ja sekretariaadi kaudu, ning et kõikidele riikidele, eelkõige külgnevatele rannikuriikidele ja muudele tegevuskohaga külgnevatele riikidele, mis on potentsiaalselt tegevusest enim mõjutatud riigid, ning sidusrühmadele antaks niivõrd, kui see on teostatav, kavandatud ja tegelik võimalus osaleda teatava aja jooksul keskkonnamõju hindamise menetluses. Teavitamine ja osalemisvõimalused, sealhulgas märkuste esitamise kaudu, tuleb vastavalt vajadusele tagada kogu keskkonnamõju hindamise menetluse vältel, sealhulgas siis, kui artikli 31 lõike 1 punkti b kohaselt määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise ulatus, ja siis, kui artikli 33 kohaselt on koostatud keskkonnamõju hindamise aruande kavand, enne kui tehakse otsus tegevuse lubamise kohta.
2. Tegevusest potentsiaalselt enim mõjutatud riigid määratakse kindlaks, võttes arvesse kavandatud tegevuse laadi ja võimalikku mõju merekeskkonnale, ning nende hulka tuleb arvata järgmised riigid:
a) rannikuriigid, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et tegevus mõjutab nende selliste suveräänsete õiguste kasutamist, mis on seotud loodusvarade uurimise, kasutamise, säilitamise või majandamisega;
b) riigid, kes viivad kavandatud tegevuse alal ellu inimtegevust, sealhulgas majandustegevust, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et kavandatud tegevus neid mõjutab.
3. Selle menetluse sidusrühmade hulka kuuluvad asjakohaste põlisteadmistega põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, asjaomased ülemaailmsed, piirkondlikud ja valdkondlikud kehamid, kodanikuühiskond, teadusringkonnad ja üldsus.
4. Üldsuse teavitamine ja üldsusega konsulteerimine peab vastavalt artikli 48 lõikele 3 olema kaasav ja läbipaistev, toimuma õigeaegselt ning juhul, kui teavitamine ja konsulteerimine puudutab väikesi arenevaid saareriike, olema sihipärane ja ennetav.
5. Osalised võtavad arvesse konsultatsioonimenetluse käigus saadud sisulisi märkusi, sealhulgas neid, mis on saadud külgnevatelt rannikuriikidelt ja muudelt kavandatud tegevuse kohaga külgnevatelt riikidelt, mis on potentsiaalselt enim mõjutatud riigid, ning vastavad neile või käsitlevad neid. Osalised pööravad erilist tähelepanu märkustele võimaliku mõju kohta riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele ja esitavad vajaduse korral kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt neid märkusi, sealhulgas võimalike mõjudega tegelemiseks mõeldud lisameetmeid. Osalised teevad saadud märkused ja neile antud vastused või kirjeldused nende käsitlemise kohta üldsusele kättesaadavaks.
6. Kui kavandatud tegevus mõjutab avamerealasid, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad osalised järgmist:
a) korraldavad tegevusala ümbritsevate riikidega sihipärased ja ennetavad konsultatsioonid, sealhulgas teavitavad neid eelnevalt;
b) võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud tegevuse kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt neid seisukohti ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud tegevust vastavalt.
7. Osalised tagavad juurdepääsu teabele, mis on seotud käesoleva kokkuleppe kohase keskkonnamõju hindamisega. Sellest olenemata ei nõuta osalistelt konfidentsiaalse või ärisaladusena käsitletava teabe avalikustamist. Avalikes dokumentides märgitakse ära asjaolu, et konfidentsiaalne või ärisaladusena käsitletav teave on välja jäetud.


Artikkel 33
Keskkonnamõju hindamise aruanded


1. Osalised tagavad, et iga käesoleva osa kohaselt tehtava keskkonnamõju hindamise kohta koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.
2. Keskkonnamõju hindamise aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: kavandatud tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle koht; hindamise ulatuse kindlaksmääramise tulemuste kirjeldus; tõenäoliselt mõjutatava merekeskkonna lähteolukorra hinnang; võimaliku mõju, sealhulgas võimaliku kumulatiivse mõju ja riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele avalduva mõju kirjeldus; võimalike vältimis-, leevendus- ja ohjamismeetmete kirjeldus; ebaselgete aspektide ja teadmislünkade kirjeldus; teave üldsusega konsulteerimise kohta; kavandatud tegevuse mõistlike alternatiivide kaalumise kirjeldus; järelmeetmete kirjeldus, sealhulgas keskkonnajuhtimiskava, ning kokkuvõte ilma tehniliste üksikasjadeta.
3. Osaline teeb keskkonnamõju hindamise aruande kavandi üldsusega konsulteerimise käigus teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks, et anda teadus- ja tehnilisele organile võimalus aruannet käsitleda ja hinnata.
4. Teadus- ja tehniline organ võib vajaduse korral ja õigeaegselt esitada osalisele keskkonnamõju hindamise aruande kavandi kohta märkusi. Osaline kaalub kõiki teadus- ja tehnilise organi esitatud märkusi.
5. Osalised avaldavad keskkonnamõju hindamise aruanded, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu. Sekretariaat tagab, et kõiki osalisi teavitatakse õigeaegselt aruannete avaldamisest teabevõrgustiku kaudu.
6. Teadus- ja tehniline organ uurib keskkonnamõju hindamise lõpparuandeid käesoleva kokkuleppe kohaste asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel, et töötada välja suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad tavad.
7. Teadus- ja tehniline organ uurib käesoleva kokkuleppe kohaste asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel valikut avaldatud teabest, mida kasutati eelhindamise käigus keskkonnamõju hindamise läbiviimise üle otsustamisel vastavalt artiklitele 30 ja 31, ning vaatab selle teabe läbi, et töötada välja suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad tavad.


Artikkel 34
Otsuste tegemine


1. Osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub, otsustab selle üle, kas tegevus võib toimuda.
2. Selle üle otsustamisel, kas kavandatud tegevus võib käesoleva osa alusel toimuda, tuleb täielikult arvesse võtta käesoleva osa kohaselt tehtud keskkonnamõju hindamist. Otsus anda luba kavandatud tegevuseks osalise jurisdiktsiooni või kontrolli all tehakse ainult siis, kui osaline on leevendus- või majandamismeetmeid arvesse võttes otsustanud, et ta on teinud kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et tegevust on võimalik ellu viia viisil, mis on kooskõlas eesmärgiga vältida olulist kahjulikku mõju merekeskkonnale.
3. Otsuseid käsitlevates dokumentides tuleb selgelt välja tuua kõik heakskiitmise tingimused, mis on seotud leevendusmeetmetega ja järelmeetmete nõuetega. Otsuseid käsitlevad dokumendid avalikustatakse, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu.
4. Osaliste konverents võib osalise taotlusel anda kõnealusele osalisele nõu ja abi selle üle otsustamisel, kas tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv kavandatud tegevus võib toimuda.


Artikkel 35
Lubatud tegevuste mõju seire


Kasutades parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet ning võimaluse korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi, jälgivad osalised kõigi selliste tegevuste mõju, mis toimuvad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel ja mille jaoks nad on loa andnud või milles nad osalevad, et teha kindlaks, kas need tegevused võivad tõenäoliselt reostada merekeskkonda või avaldada sellele kahjulikku mõju. Eelkõige jälgib iga osaline tema jurisdiktsiooni või kontrolli all toimuva lubatud tegevuse keskkonna- ja sellega seotud mõjusid, näiteks majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja inimeste tervisele avalduvat mõju, kooskõlas tegevuse heakskiitmisel sätestatud tingimustega.


Artikkel 36
Lubatud tegevuste mõjuga seotud aruandlus


1. Osalised, kes tegutsevad kas üksi või ühiselt, annavad korrapäraselt aru lubatud tegevuse mõjudest ja artiklis 35 nõutud seire tulemustest.
2. Seirearuanded avalikustatakse, muu hulgas teabevõrgustiku kaudu, ning teadus- ja tehniline organ võib seirearuandeid uurida ja hinnata.
3. Teadus- ja tehniline organ uurib seirearuandeid käesoleva kokkuleppe kohaste asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel, et töötada välja lubatud tegevuste mõju seire suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad tavad.


Artikkel 37
Lubatud tegevuste ja nende mõju läbivaatamine


1. Osalised tagavad, et artikli 35 kohaselt jälgitava lubatud tegevuse mõju vaadatakse läbi.
2. Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, teeb kindlaks olulise kahjuliku mõju, mille laadi või tõsidust keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb tegevuse heakskiitmisel sätestatud tingimuste rikkumisest, vaatab ta läbi oma otsuse, millega tegevus lubati, teavitab sellest osaliste konverentsi, teisi osalisi ja üldsust, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu, ning:
a) nõuab, et kavandataks ja rakendataks meetmeid sellise mõju vältimiseks, leevendamiseks ja/või ohjamiseks, või võtab asjakohasel juhul muid vajalikke meetmeid ja/või peatab tegevuse, ning
b) hindab õigeaegselt punkti a kohaselt rakendatud või võetud meetmeid.
3. Teadus- ja tehniline organ võib artikli 36 alusel saadud aruannete põhjal teavitada osalist, kes tegevuse jaoks loa andis, kui ta leiab, et tegevusel võib olla oluline kahjulik mõju, mida keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest, ning esitada osalisele vajaduse korral soovitusi.
4. a) Tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele põlisteadmistele, võib osaline esitada tegevuse jaoks loa andnud osalisele ning teadus- ja tehnilisele organile oma mureküsimused seoses sellega, et lubatud tegevusel võib olla oluline kahjulik mõju, mille laadi või tõsidust keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest.
b) Tegevuse jaoks loa andnud osaline kaalub selliseid mureküsimusi.
c) Olles kaalunud osalise esitatud mureküsimusi, kaalub teadus- ja tehniline organ juhtumit ja võib seda hinnata parimate olemasolevate teadusandmete ja teadusteabe ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaste põlisteadmiste põhjal ning võib teavitada tegevuse jaoks loa andnud osalist, kui ta leiab, et sellisel tegevusel võib olla oluline kahjulik mõju, mida keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest, ja võib vajaduse korral esitada tegevuse jaoks loa andnud osalisele soovitusi pärast seda, kui ta on andnud nimetatud osalisele võimaluse vastata esitatud mureküsimustele ja võtnud seda vastust arvesse.
d) Teave mureküsimuste esitamise kohta ning teadus- ja tehnilise organi teated ja soovitused tehakse üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu.
e) Tegevuse jaoks loa andnud osaline kaalub kõiki teadus- ja tehnilise organi saadetud teateid ja esitatud soovitusi.
5. Kõiki riike, eelkõige külgnevaid rannikuriike ja teisi tegevuskohaga külgnevaid riike, mis on potentsiaalselt kõige enam mõjutatud riigid, ja sidusrühmi teavitatakse teabevõrgustiku kaudu ning nendega võidakse konsulteerida käesoleva kokkuleppe alusel loa saanud tegevusega seotud seire-, aruandlus- ja läbivaatamismenetlustes.
6. Osalised avaldavad, muu hulgas teabevõrgustiku kaudu,
a) aruanded lubatud tegevuse mõju läbivaatamise kohta;
b) otsuse dokumendid, sealhulgas osalise vastu võetud otsuse põhjused, kui osaline on muutnud oma otsust, millega anti tegevuse jaoks luba.


Artikkel 38
Keskkonnamõju hindamisega seotud standardid ja/või suunised, mille töötab välja teadus- ja tehniline organ


1. Teadus- ja tehniline organ töötab osaliste konverentsil arutamiseks ja vastuvõtmiseks välja standardid või suunised, mis käsitlevad järgmist:
a) selle kindlaksmääramine, kas kavandatud tegevuste puhul on artikli 30 kohase eelhindamise või keskkonnamõju hindamise läbiviimise künnised täidetud või ületatud, sealhulgas kõnealuse artikli lõikes 2 esitatud mitteammendavate tegurite alusel;
b) kumulatiivse mõju hindamine riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel ja kuidas seda mõju tuleks keskkonnamõju hindamise menetluses arvesse võtta;
c) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud tegevuse poolt riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele avaldatava mõju hindamine ja see, kuidas seda mõju tuleks keskkonnamõju hindamise menetluses arvesse võtta;
d) artikli 32 kohane üldsuse teavitamise ja üldsusega konsulteerimise menetlus, sealhulgas konfidentsiaalse või ärisaladusena käsitletava teabe kindlaksmääramine;
e) keskkonnamõju hindamise aruannete nõutav sisu ja eelhindamismenetluses kasutatav avaldatud teave vastavalt artiklile 33, sealhulgas parimad tavad;
f) artiklite 35 ja 36 kohane lubatud tegevuste mõju seire ja mõjuga seotud aruandlus, sealhulgas parimate tavade kindlakstegemine;
g) keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine.
2. Teadus- ja tehniline organ võib töötada osaliste konverentsil arutamiseks ja vastuvõtmiseks välja ka standardid ja suunised, mis käsitlevad muu hulgas järgmist:
a) korrapäraselt ajakohastatav mittetäielik soovituslik loetelu tegevustest, mille puhul nõutakse või ei nõuta keskkonnamõju hindamist, ning kõik nende tegevustega seotud kriteeriumid;
b) keskkonnamõju hindamise läbiviimine käesoleva kokkuleppe osaliste poolt aladel, mis vajavad kaitset või erilist tähelepanu.
3. Kõik standardid esitatakse käesoleva kokkuleppe lisas kooskõlas artikliga 74.


Artikkel 39
Keskkonnamõju strateegiline hindamine


1. Osalised kaaluvad üksi või koostöös teiste osalistega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist kavade ja programmide puhul, mis on seotud nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevustega, mis viiakse läbi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, et hinnata selliste kavade või programmide ning alternatiivide võimalikku mõju merekeskkonnale.
2. Osaliste konverents võib läbi viia ala või piirkonna keskkonnamõju strateegilise hindamise, et koondada ja sünteesida ala või piirkonna kohta parimat kättesaadavat teavet, hinnata praegust ja võimalikku tulevast mõju ning teha kindlaks andmelüngad ja teadusuuringute prioriteedid.
3. Käesoleva osa kohaste keskkonnamõju hindamiste läbiviimisel võtavad osalised arvesse lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud asjakohaste strateegiliste keskkonnamõju hindamiste tulemusi, kui need on kättesaadavad.
4. Osaliste konverents töötab välja suunised selle kohta, kuidas viia läbi igasse käesolevas artiklis kirjeldatud kategooriasse kuuluv keskkonnamõju strateegiline hindamine.


V OSA
SUUTLIKKUSE SUURENDAMINE JA MERETEHNOLOOGIA SIIRE


Artikkel 40
Eesmärgid


Käesoleva osa eesmärgid on
a) toetada osalisi, eelkõige arenguriike, käesoleva kokkuleppe sätete rakendamisel, et saavutada selle eesmärgid;
b) võimaldada kaasavat, õiglast ja tõhusat koostööd ja osalemist käesoleva kokkuleppe alusel toimuvas tegevuses;
c) arendada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste merealast teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, sealhulgas teadusuuringute valdkonnas, seoses riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamisega, sealhulgas võimaldades arenguriikidest osalistele juurdepääsu meretehnoloogiale ja meretehnoloogia siiret;
d) suurendada, levitada ja jagada teadmisi, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist;
e) toetada eriti arenguriikidest osalisi, eelkõige vähim arenenud riike, sisemaal asuvaid arenguriike, ebasoodsa geograafilise asendiga riike, väikeseid arenevaid saareriike, Aafrika rannikuriike, saarestikuriike ja keskmise sissetulekuga arenguriike käesoleva kokkuleppe raames suutlikkuse suurendamise ning meretehnoloogia arendamise ja siirde kaudu, et nad saaksid saavutada eesmärgid, mis on seotud:
i) geneetiliste ressurssidega, sealhulgas tulude jagamisega, mida on kajastatud artiklis 9;
ii) selliste meetmetega nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid, sealhulgas merekaitsealad, mida on kajastatud artiklis 17;
iii) keskkonnamõju hindamisega, mida on kajastatud artiklis 27.


Artikkel 41
Koostöö suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siire


1. Osalised teevad kas otse või asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite kaudu koostööd, et toetada osalisi, eelkõige arenguriikidest osalisi, käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisel suutlikkuse suurendamise ning mereteaduse ja -tehnoloogia arendamise ja siirde kaudu.
2. Käesoleva kokkuleppe alusel toimuva suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde käigus teevad osalised koostööd kõigil tasanditel ja igasuguses vormis, sealhulgas partnerluste kaudu, kuhu on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, nagu erasektor, kodanikuühiskond ning põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad kui põlisteadmiste omajad, samuti asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite vahelise koostöö ja koordineerimise tõhustamise kaudu.
3. Käesoleva osa rakendamisel tunnustavad osalised täielikult arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide, Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide erivajadusi. Osalised tagavad, et suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde tingimuseks ei seata koormavaid aruandlusnõudeid.


Artikkel 42
Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde eeskirjad


1. Osalised tagavad kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega oma võimaluste piires arenguriikidest osaliste suutlikkuse suurendamise ja teevad koostööd, et saavutada meretehnoloogia siire, eelkõige arenguriikidest osalistele, kes seda vajavad ja paluvad, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda.
2. Osalised eraldavad oma võimaluste piires vahendeid, et toetada sellist suutlikkuse suurendamist ning meretehnoloogia arendamist ja siiret ning hõlbustada juurdepääsu muudele toetusallikatele, võttes arvesse oma riiklikku poliitikat, prioriteete, kavasid ja programme.
3. Suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire peaks olema riigikeskne, läbipaistev, tulemuslik ja järkjärguline menetlus, mis on kaasav, valdkonnaülene ja sooteadlik. See tugineb asjakohasel juhul olemasolevatele programmidele, kuid ei dubleeri neid, ning juhindub kogemustest, mis on muu hulgas saadud suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirdega seotud tegevusest asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite raames. Tõhususe ja tulemuste maksimeerimiseks võetakse neid tegevusi võimaluste piires arvesse.
4. Suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siirdel lähtutakse arenguriikidest osaliste vajadustest ja prioriteetidest, mis on kindlaks tehtud vajaduste hindamise käigus üksikjuhtumite või piirkondade kaupa, ning vastatakse neile, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda. Selliseid vajadusi ja prioriteete võib ise hinnata või hõlbustada seda suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee ning teabevõrgustiku kaudu.


Artikkel 43
Meretehnoloogia siirde täiendavad eeskirjad


1. Osalistel on ühine pikaajaline visioon sellest, kui oluline on viia täielikult ellu tehnoloogia areng ja tehnosiire, et võimaldada kaasavat, õiglast ja tõhusat koostööd ning osalemist käesoleva kokkuleppe alusel toimuvas tegevuses ning saavutada täielikult kokkuleppe eesmärgid.
2. Käesoleva kokkuleppe alusel teostatav meretehnoloogia siire toimub õiglastel ja soodsaimatel tingimustel, sealhulgas soodus- ja eelistingimustel, ning kooskõlas vastastikku kokku lepitud tingimuste ja käesoleva kokkuleppe eesmärkidega.
3. Osalised edendavad ja soodustavad majanduslikke ja õiguslikke tingimusi, mis võimaldavad meretehnoloogia siiret arenguriikidest osalistele, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda, ning mis võivad hõlmata stiimulite pakkumist ettevõtetele ja institutsioonidele.
4. Meretehnoloogia siirdel arvestatakse kõigi sellise tehnoloogiaga seotud õigustega ja selle elluviimisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki õigustatud huve, sealhulgas meretehnoloogia valdajate, tarnijate ja vastuvõtjate õigusi ja kohustusi, ning eelkõige arenguriikide huve ja vajadusi seoses käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisega.
5. Käesoleva osa kohaselt siirdud meretehnoloogia peab olema sobiv, asjakohane ja võimalikult usaldusväärne, taskukohane, ajakohane, keskkonnahoidlik ja arenguriikidest osalistele kättesaadaval kujul, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda.


Artikkel 44
Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid


1. Artiklis 40 sätestatud eesmärkide toetamiseks võivad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid hõlmata muu hulgas osaliste inim-, finantsjuhtimise, teadus-, tehnoloogiliste, organisatsiooniliste, institutsiooniliste ja muude ressurssidega seotud suutlikkuse loomise või tugevdamise toetamist, näiteks järgmist:
a) asjakohaste andmete, teabe, teadmiste ja uurimistulemuste jagamine ja kasutamine;
b) teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamine, sealhulgas seoses põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaste põlisteadmistega nende põlisrahvaste ja asjakohasel juhul kohalike kogukondade eelneval vabatahtlikul ja teadval nõusolekul;
c) asjakohase taristu, sealhulgas selle kasutamiseks ja hooldamiseks vajaliku varustuse ja töötajate suutlikkuse arendamine ja tugevdamine;
d) institutsioonilise suutlikkuse ja riiklike reguleerivate raamistike või mehhanismide arendamine ja tugevdamine;
e) inim- ja finantsjuhtimise ressurssidega seotud suutlikkuse ning tehnilise oskusteabe arendamine ja tugevdamine vahetuste, teaduskoostöö, tehnilise toe, hariduse ja koolituse ning meretehnoloogia siirde kaudu;
f) käsiraamatute, suuniste ja standardite väljatöötamine ja jagamine;
g) tehnika-, teadus-, uurimis- ja arendusprogrammide väljatöötamine;
h) käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste tõhusaks seireks, kontrolliks ja järelevalveks vajaliku suutlikkuse ja vajalike tehnoloogiliste vahendite arendamine ja tugevdamine.
2. Täiendavad üksikasjad käesolevas artiklis nimetatud suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liikide kohta on esitatud II lisas.
3. Osaliste konverents, võttes arvesse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee soovitusi, vaatab II lisas esitatud suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liikide soovitusliku ja mittetäieliku loetelu vajaduse korral korrapäraselt läbi, hindab ja arendab seda edasi ning annab asjakohaseid suuniseid, et kajastada tehnoloogia arengut ja innovatsiooni ning vastata riikide ja piirkondade muutuvatele vajadustele ja kohandada loetelu vastavalt nendele vajadustele.


Artikkel 45
Järelevalve ja läbivaatamine


1. Käesoleva osa sätete kohaselt toimuva suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde üle tehakse järelevalvet ja neid vaadatakse korrapäraselt läbi.
2. Lõikes 1 osutatud järelevalvet ja läbivaatust teeb suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee osaliste konverentsi järelevalve all ning selle eesmärk on:
a) hinnata arenguriikidest osaliste vajadusi ja prioriteete seoses suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirdega ning need vajadused ja prioriteedid läbi vaadata, pöörates erilist tähelepanu arenguriikidest osaliste erivajadustele ning väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorrale kooskõlas artikli 42 lõikega 4;
b) vaadata läbi vajatav, eraldatud ja kaasatud toetus ning lüngad arenguriikidest osaliste hinnatud, käesoleva kokkuleppega seotud vajaduste rahuldamisel;
c) teha kindlaks ja võtta muu hulgas vajaduste hindamiseks kasutusele vahendid artikli 52 alusel loodud rahastamismehhanismi raames, et arendada ja rakendada suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret;
d) hinnata tulemuslikkust kokkulepitud näitajate alusel ja vaadata läbi tulemuspõhised analüüsid, mis käsitlevad käesoleva kokkuleppe kohase suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde väljundeid, tulemusi, edusamme ja tõhusust, aga ka saavutatud edu ja probleeme;
e) anda soovitusi järelmeetmete kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas saaks veelgi edendada suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret, et võimaldada arenguriikidest osalistel ning väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda arvesse võttes tõhustada nendepoolset kokkuleppe rakendamist, et saavutada selle eesmärgid.
3. Osalised esitavad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde järelevalve ja läbivaatamise toetamiseks suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komiteele aruandeid. Kõnealused aruanded tuleks esitada vormis ja sagedusega, mille määrab kindlaks osaliste konverents, võttes arvesse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee soovitusi. Aruannete esitamisel võtavad osalised vajaduse korral arvesse piirkondlike kehamite seisukohti suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde kohta. Osaliste esitatud aruanded ning piirkondlike kehamite seisukohad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde kohta tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. Osaliste konverents tagab, et aruandlusnõuded on ühtlustatud ja mittekoormavad, eelkõige arenguriikidest osaliste jaoks, sealhulgas kulude ja ajaliste nõuete osas.


Artikkel 46
Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee


1. Käesolevaga asutatakse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee.
2. Komitee koosneb liikmetest, kellel on kokkuleppe parimates huvides tegutsemiseks sobiv kvalifikatsioon ja asjatundlikkus ning kelle on nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist jaotust ning tagades vähim arenenud riikide, väikeste arenevate saareriikide ja sisemaal asuvate arenguriikide esindatuse komitees. Komitee volitused ja töökorra otsustab osaliste konverents oma esimesel istungil.
3. Komitee esitab aruandeid ja soovitusi, osaliste konverents kaalub neid ja võtab vajaduse korral meetmeid.


VI OSA
INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS


Artikkel 47
Osaliste konverents


1. Käesolevaga asutatakse osaliste konverents.
2. Osaliste konverentsi esimese istungi kutsub kokku ÜRO peasekretär hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Edaspidi peetakse osaliste konverentsi korralisi istungeid osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud regulaarsete ajavahemike järel. Kooskõlas kodukorraga võib osaliste konverentsi erakorralisi istungeid pidada ka muudel aegadel.
3. Osaliste konverents kohtub tavaliselt sekretariaadi asukohas või ÜRO peakorteris.
4. Osaliste konverents võtab oma esimesel istungil konsensuse alusel vastu nii enda kui ka oma allorganite kodukorrad, finantsreeglid, mis reguleerivad osaliste konverentsi rahastamist ning sekretariaadi ja allorganite rahastamist, ning seejärel kodukorra ja finantsreeglid mis tahes täiendava allorgani jaoks, mille ta võib luua. Kuni kodukorra vastuvõtmiseni kohaldatakse sama töökorda, mis valitsustevaheline konverents, mille raames käsitleti ÜRO mereõiguse konventsiooni kohast rahvusvahelist õiguslikult siduvat instrumenti riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kohta.
5. Osaliste konverents teeb kõik endast oleneva, et võtta otsused ja soovitused vastu konsensuse alusel. Kui kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud, võetakse osaliste konverentsi otsused ja soovitused sisulistes küsimustes vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kahekolmandikulise häälteenamusega ning menetlusküsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste häälteenamusega, kui käesolevas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.
6. Osaliste konverents jälgib ja hindab käesoleva kokkuleppe rakendamist, milleks ta:
a) võtab vastu käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud otsuseid ja soovitusi;
b) vaatab läbi ja hõlbustab osaliste teabevahetust, mis on seotud käesoleva kokkuleppe rakendamisega;
c) edendab muu hulgas asjakohaste menetluste loomise kaudu koostööd ja koordineerimist asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning nende vahel, et edendada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks tehtavate jõupingutuste sidusust;
d) asutab allorganid, mida peetakse vajalikuks, et toetada käesoleva kokkuleppe täitmist;
e) võtab vastu eelarve kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega, kui kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud, sellise sagedusega ja selliseks eelarveperioodiks, mille ta määrab;
f) täidab muid käesolevas kokkuleppes kindlaks määratud või selle rakendamiseks vajalikke ülesandeid.
7. Osaliste konverents võib otsustada taotleda Rahvusvaheliselt Mereõiguse Kohtult nõuandvat arvamust õiguslikus küsimuses, mis käsitleb osaliste konverentsile tema pädevusse kuuluva teema kohta esitatud ettepaneku vastavust käesolevale kokkuleppele. Nõuandva arvamuse taotlust ei esitata küsimuses, mis kuulub teiste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite pädevusse, ega küsimuses, mis tingimata hõlmab sellise vaidluse samaaegset käsitlemist, mis puudutab suveräänsust või muid õigusi või nõudeid maismaa- või saarte territooriumi suhtes või ala õiguslikku seisundit riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvana. Taotluses märgitakse ära selle õigusliku küsimuse ulatus, mille kohta nõuandvat arvamust taotletakse. Osaliste konverents võib paluda, et selline arvamus esitataks viivitamata.
8. Osaliste konverents hindab viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest ja seejärel enda määratud ajavahemike järel käesoleva kokkuleppe sätete asjakohasust ja tulemuslikkust ja vaatab nende sätete asjakohase ja tulemuslikkuse läbi ning esitab vajaduse korral ettepanekuid nende sätete rakendamise tõhustamiseks, et paremini käsitleda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist.


Artikkel 48
Läbipaistvus


1. Osaliste konverents edendab otsustusmenetluse ja muu käesoleva kokkuleppe alusel ellu viidava tegevuse läbipaistvust.
2. Kui osaliste konverents ei otsusta teisiti, on kõik osaliste konverentsi ja selle allorganite istungid avatud vaatlejatele, kes osalevad istungil kooskõlas kodukorraga. Osaliste konverents avaldab oma otsused ja peab nende avalikku registrit.
3. Osaliste konverents edendab läbipaistvust käesoleva kokkuleppe rakendamisel, sealhulgas teabe avaliku levitamise kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite, asjakohaste põlisteadmistega põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, teadusringkondade, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemise ja nendega konsulteerimise hõlbustamise kaudu, kui see on asjakohane ja kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega.
4. Selliste käesoleva kokkuleppega mitteühinenud riikide, asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite, asjakohaste põlisteadmistega põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, teadusringkondade, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajad, kes on huvitatud osaliste konverentsi käsitletavatest küsimustest, võivad avaldada soovi osaleda vaatlejatena osaliste konverentsi ja selle allorganite istungitel. Osaliste konverentsi kodukorras nähakse ette sellise osalemise eeskirjad ning kodukord ei tohi olla selles suhtes põhjendamatult piirav. Kodukorras sätestatakse ka kõnealuste esindajate õigus saada õigeaegselt juurdepääs kogu asjaomasele teabele.


Artikkel 49
Teadus- ja tehniline organ


1. Käesolevaga asutatakse teadus- ja tehniline organ.
2. Teadus- ja tehniline organ koosneb liikmetest, kelle on nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents ning kes töötavad ekspertidena ja tegutsevad kokkuleppe parimates huvides ning kellel on asjakohane kvalifikatsioon, võttes arvesse vajadust multidistsiplinaarsete eksperditeadmiste, sealhulgas asjakohaste teaduslike ja tehniliste eksperditeadmiste ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi käsitlevate eksperditeadmiste järele, samuti soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist esindatust. Teadus- ja tehnilise organi volitused ja töökorra, sealhulgas selle valikumenetlust ja liikmete volituste tingimused, määrab kindlaks osaliste konverents oma esimesel istungil.
3. Teadus- ja tehniline organ võib vajaduse korral tugineda asjakohastele nõuannetele, mis tulenevad asjakohastest õiguslikest vahenditest ja raamistikest või mille on esitanud asjakohased ülemaailmsed, piirkondlikud ja valdkondlikud kehamid või teised teadlased ja eksperdid.
4. Osaliste konverentsi alluvuses ja tema suuniste järgi ning võttes arvesse lõikes 2 osutatud multidistsiplinaarseid eksperditeadmisi, annab teadus- ja tehniline organ osaliste konverentsile teaduslikku ja tehnilist nõu, täidab talle käesoleva kokkuleppe alusel määratud ülesandeid ja muid ülesandeid, mille osaliste konverents võib kindlaks määrata, ning esitab osaliste konverentsile oma töö kohta aruandeid.


Artikkel 50
Sekretariaat


1. Käesolevaga asutatakse sekretariaat. Osaliste konverents määrab oma esimesel istungil sekretariaadi toimimise korralduse, sealhulgas otsustab sekretariaadi asukoha.
2. Kuni sekretariaat oma tööd alustab, täidab käesolevast kokkuleppest tulenevaid sekretariaadi ülesandeid ÜRO peasekretär ÜRO sekretariaadi õigusküsimuste büroo maailmamereasjade ja mereõiguse osakonna kaudu.
3. Sekretariaat ja selle asukohariik võivad sõlmida peakorterilepingu. Sekretariaadil on vastuvõtva riigi territooriumil õigusvõime ning asukohariik annab sekretariaadile tema ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.
4. Sekretariaat
a) pakub osaliste konverentsile ja selle allorganitele halduslikku ja logistilist tuge käesoleva kokkuleppe rakendamiseks;
b) korraldab ja teenindab osaliste konverentsi ja muude käesoleva kokkuleppe alusel või osaliste konverentsi poolt asutatud organite istungeid;
c) levitab õigeaegselt käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud teavet, sealhulgas teeb osaliste konverentsi otsused üldsusele kättesaadavaks ja edastab need kõigile osalistele, samuti asjakohastele õiguslikele vahenditele ja raamistikele ning asjaomastele ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele kehamitele;
d) hõlbustab vajaduse korral koostööd ja koordineerimist teiste asjaomaste rahvusvaheliste organite sekretariaatidega ning eelkõige sõlmib selleks ja oma ülesannete edukaks täitmiseks vajalikke haldus- ja lepingulisi kokkuleppeid, tingimusel et osaliste konverents selle heaks kiidab;
e) koostab ja esitab osaliste konverentsile aruandeid oma käesolevast kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmise kohta;
f) pakub abi käesoleva kokkuleppe rakendamisel ja täidab muid osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud või käesoleva kokkuleppe alusel talle määratud ülesandeid.


Artikkel 51
Teabevõrgustik


1. Käesolevaga luuakse teabevõrgustik.
2. Teabevõrgustik koosneb peamiselt avatud juurdepääsuga platvormist. Osaliste konverents määrab kindlaks teabevõrgustiku toimise erikorra.
3. Teabevõrgustik
a) toimib keskse platvormina, mille kaudu osalistel on võimalik pääseda ligi käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt toimuva tegevusega seotud teabele ning esitada ja levitada sellist teavet, sealhulgas teavet, mis on seotud järgmisega:
i) geneetilised ressursid riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, nagu on sätestatud käesoleva kokkuleppe II osas;
ii) piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade loomine ja rakendamine;
iii) keskkonnamõju hindamised;
iv) suutlikkuse suurendamise taotlused ning meretehnoloogia siire ja sellega seotud võimalused, sealhulgas teaduskoostöö ja koolitusvõimalused, teave allikate kohta ning tehnoloogilise teabe ja andmete kättesaadavus meretehnoloogia siirdeks, meretehnoloogiale lihtsustatud juurdepääsu võimalused ja rahaliste vahendite kättesaadavus;
b) hõlbustab suutlikkuse suurendamise vajaduste ühitamist saadaval oleva toetusega ja meretehnoloogia siirde pakkujatega, sealhulgas riiklike, valitsusväliste või eraõiguslike üksustega, kes on huvitatud meretehnoloogia siirdes doonorina osalemisest, ning lihtsustab juurdepääsu seonduvale oskusteabele ja eksperditeadmistele;
c) esitab linke asjakohaste ülemaailmsete, piirkondlike, riiklike ja valdkondlike teabevõrgustike ning muude geenipankade, hoidlate ja andmebaaside veebisaitidele, sealhulgas sellistele, mis on seotud põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaste põlisteadmistega, ning võimaluse korral edendab teabe vahetamise eesmärgil sidemeid avalikult juurdepääsetavate eraalgatuslike ja valitsusväliste teabevahetusplatvormidega;
d) tugineb ülemaailmse teabevõrgustiku raames piirkondlike teabevõrgustike loomisel ülemaailmsetele ja piirkondlikele teabevahetusinstitutsioonidele, kui see on asjakohane;
e) edendab suuremat läbipaistvust, sealhulgas hõlbustades keskkonna lähteolukorra andmete ja riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva teabe jagamist osaliste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel;
f) hõlbustab rahvusvahelist koostööd ja ühistegevust, sealhulgas teadus- ja tehnikaalast koostööd ja ühistegevust;
g) täidab muid osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud või käesoleva kokkuleppe alusel määratud ülesandeid.
4. Teabevõrgustikku haldab sekretariaat, ilma et see piiraks võimalikku koostööd muude, osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, sealhulgas ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) valitsustevahelise okeanograafiakomisjoni, Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO).
5. Teabevõrgustiku haldamisel võetakse täielikult arvesse arenguriikidest osaliste erivajadusi ja väikeste arenevate saareriikide eriolukorda ning hõlbustatakse nende juurdepääsu teabevõrgustikule, et võimaldada neil riikidel kasutada seda ilma põhjendamatute takistuste ja halduskoormuseta. Lisatakse teave tegevuste kohta, mille eesmärk on edendada teabe jagamist, teadlikkuse suurendamist ja teabe levitamist nendes riikides ja nende riikidega ning pakkuda neile riikidele eriprogramme.
6. Järgitakse käesoleva kokkuleppe alusel antava teabe konfidentsiaalsust ja sellega seotud õigusi. Ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata nii, nagu sellega nõutaks sellise teabe jagamist, mis on osalise riigisisese õiguse või muu kohaldatava õiguse järgi avalikustamise eest kaitstud.


VII OSA
RAHALISED VAHENDID JA RAHASTAMISMEHHANISM


Artikkel 52
Rahastamine


1. Osaline eraldab oma võimaluste piires vahendeid nende tegevuste jaoks, mis on mõeldud kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse oma riiklikku poliitikat, prioriteete, kavasid ja programme.
2. Kokkuleppe alusel loodud asutusi rahastatakse osaliste makstavatest kindlaksmääratud osamaksetest.
3. Käesolevaga luuakse mehhanism piisavate, kättesaadavate, uute, täiendavate ja prognoositavate rahaliste vahendite eraldamiseks käesoleva kokkuleppe alusel. Mehhanismiga abistatakse arenguriike kokkuleppe rakendamisel, sealhulgas suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret toetava rahastamise kaudu, ning täidetakse muid käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid mere elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks.
4. Mehhanism hõlmab järgmist:
a) osaliste konverentsi loodud vabatahtlik usaldusfond, et hõlbustada osalistest arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide esindajate osalemist käesoleva kokkuleppe alusel loodud organite istungitel;
b) erifond, mida rahastatakse järgmistest allikatest:
i) iga-aastased osamaksed kooskõlas artikli 14 lõikega 6;
ii) maksed kooskõlas artikli 14 lõikega 7;
iii) lisamaksed osalistelt ja eraõiguslikelt üksustelt, kes soovivad eraldada rahalisi vahendeid, et toetada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist;
c) Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfond.
5. Osaliste konverents võib kaaluda võimalust luua rahastamismehhanismi osana lisavahendeid, et toetada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, et rahastada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse ennistamist ja ökoloogilist taastamist.
6. Erifondi ja Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfondi kasutatakse selleks, et
a) rahastada käesoleva kokkuleppe alusel suutlikkuse suurendamise projekte, sealhulgas tulemuslikke mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise projekte, ning tegevusi ja programme, sealhulgas meretehnoloogia siirdega seotud väljaõpet;
b) aidata arenguriikidest osalisi käesoleva kokkuleppe rakendamisel;
c) toetada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade kui põlisteadmiste omajate ellu viidavaid kaitse ja kestliku kasutamise programme;
d) toetada üldsusega konsulteerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil;
e) rahastada mis tahes muid tegevusi vastavalt osaliste konverentsi otsusele.
7. Rahastamismehhanismiga tuleks püüda tagada, et mehhanismi raames kasutatavate vahendite vahel välditakse dubleerimist ning edendatakse vastastikust täiendavust ja sidusust.
8. Käesoleva kokkuleppe rakendamise toetuseks eraldatud rahalised vahendid võivad hõlmata nii riiklikest kui ka rahvusvahelistest avaliku ja erasektori allikatest pakutavat rahastust, sealhulgas riikide, rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, ülemaailmsete ja piirkondlike vahendite raames loodud olemasolevate rahastamismehhanismide, doonororganisatsioonide, valitsustevaheliste organisatsioonide, vabaühenduste ning füüsiliste ja juriidiliste isikute panuseid, ning avaliku ja erasektori partnerluste kaudu pakutavat rahastust.
9. Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel toimib mehhanism osaliste konverentsi järelevalve all, kui see on asjakohane, ja selle suuniste järgi ning annab osaliste konverentsile aru. Osaliste konverents annab suuniseid üldstrateegia, poliitikameetmete ja programmide prioriteetide ning rahalistele vahenditele juurdepääsu tingimuste ja nende vahendite kasutamise kohta.
10. Osaliste konverents ja Ülemaailmne Keskkonnafond lepivad osaliste konverentsi esimesel istungil kokku eelnevate lõigete rakendamise korras.
11. Tunnistades kiireloomulist vajadust tegeleda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise küsimusega, määrab osaliste konverents erifondi jaoks kindlaks esialgse kõigist allikatest vahendite kaasamise eesmärgi aastani 2030, võttes muu hulgas arvesse erifondi institutsioonilist korraldust ning suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee kaudu esitatud teavet.
12. Juurdepääs käesoleva kokkuleppe alusel rahastamisele on avatud arenguriikidest osalistele vastavalt vajadusele. Erifondi vahendeid jagatakse erapooletu jaotamise kriteeriumide alusel, võttes arvesse erivajadustega osaliste, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide ja Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide abivajadust ning võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda. Erifondi eesmärk on tagada tõhus juurdepääs rahastamisele lihtsustatud taotlus- ja heakskiitmismenetlustega ning suurem valmidus anda sellistele arenguriikidest osalistele toetust.
13. Võttes arvesse piiratud suutlikkust, julgustavad osalised rahvusvahelisi organisatsioone kohaldama asjakohaste rahaliste vahendite ja tehnilise abi eraldamisel ning oma eriteenuste kasutamisel riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks sooduskohtlemist arenguriikidest osaliste, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide suhtes, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda, ning arvestama nimetatud riikide konkreetsete vajaduste ja erinõudmistega.
14. Osaliste konverents moodustab rahaliste vahendite eest vastutava rahanduskomitee. See koosneb liikmetest, kellel on asjakohane kvalifikatsioon ja asjatundlikkus, ning selle koosseisu puhul võetakse arvesse soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist jaotust. Komitee volituste ja töökorra üle otsustab osaliste konverents. Komitee esitab korrapäraselt aruandeid ja soovitusi mehhanismi raames rahaliste vahendite kindlakstegemise ja kaasamise kohta. Samuti kogub ta teavet ja esitab aruandeid muude mehhanismide ja vahendite raames toimuva rahastuse kohta, mis aitab otseselt või kaudselt kaasa käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Lisaks käesolevas artiklis esitatud kaalutlustele käsitleb komitee muu hulgas järgmist:
a) osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste vajaduste hindamine;
b) vahendite kättesaadavus ja õigeaegne väljamaksmine;
c) rahaliste vahendite kogumise ja eraldamisega seotud otsustus- ja juhtimismenetluste läbipaistvus;
d) toetust saavate arenguriikidest osaliste vastutus seoses rahaliste vahendite kokkulepitud kasutamisega.
15. Osaliste konverents vaatab rahanduskomitee aruanded ja soovitused läbi ning võtab asjakohaseid meetmeid.
16. Lisaks vaatab osaliste konverents rahastamismehhanismi korrapäraselt läbi, et hinnata rahaliste vahendite piisavust, tulemuslikkust ja kättesaadavust, muu hulgas suutlikkuse suurendamiseks ja meretehnoloogia siirdeks, eelkõige arenguriikidest osaliste jaoks.


VIII OSA
KOKKULEPPE RAKENDAMINE JA TÄITMINE


Artikkel 53
Rakendamine


Osalised võtavad kõik vajalikud seadusandlikud, haldus- või poliitikameetmed, et tagada käesoleva kokkuleppe rakendamine.


Artikkel 54
Rakendamise jälgimine


Iga osaline jälgib talle käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist ning esitab konverentsile osaliste konverentsi poolt kindlaksmääratud vormis ja ajavahemike järel aruande kokkuleppe rakendamiseks võetud meetmete kohta.


Artikkel 55
Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee


1. Käesolevaga luuakse kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee, et hõlbustada, käsitleda ja edendada kokkuleppe sätete täitmist. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee on oma laadilt toetav ning toimib läbipaistvalt, mittevastandavalt ja mittekaristavalt.
2. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee koosneb liikmetest, kellel on sobiv kvalifikatsioon ja kogemused ning kelle on nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist esindatust.
3. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee tegutseb osaliste konverentsi esimesel istungil vastu võetud eeskirjade ja kodukorra kohaselt. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee käsitleb kokkuleppe rakendamise ja täitmisega seotud küsimusi muu hulgas individuaalsel ja süsteemi tasandil ning annab osaliste konverentsile korrapäraselt aru ja esitab vajaduse korral soovitusi, võttes samal ajal arvesse vastavaid riiklikke olusid.
4. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee võib oma töös vajaduse korral tugineda käesoleva kokkuleppe alusel loodud asutustelt, samuti asjakohastelt õiguslikelt vahenditelt ja raamistikelt ning asjaomastelt ülemaailmsetelt, piirkondlikelt, ja valdkondlikelt kehamitelt saadud teabele.


IX OSA
VAIDLUSTE LAHENDAMINE


Artikkel 56
Vaidluste ennetamine


Osalised teevad koostööd, et ennetada vaidluste teket.


Artikkel 57
Kohustus lahendada vaidlused rahumeelselt


Osalised on kohustatud kasutama käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevate vaidluste lahendamiseks läbirääkimisi, järelepärimist, vahendust, lepitust, vahekohtu- või kohtumenetlust, piirkondlike asutuste või kokkulepete abi või muid osaliste valitud rahumeelseid viise.


Artikkel 58
Vaidluste lahendamine osaliste valitud rahumeelsel viisil


Ükski käesoleva osa säte ei piira ühegi käesoleva kokkuleppe osalise õigust leppida igal ajal kokku käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluse lahendamises nende endi valitud rahumeelsel viisil.


Artikkel 59
Tehnilist laadi vaidlused


Kui vaidlus puudutab tehnilist laadi küsimust, võivad asjaomased osalised anda vaidluse lahendada nende loodud ajutisele eksperdirühmale. Rühm peab nõu asjaga seotud osalistega ja püüab vaidluse kiiresti lahendada, kasutamata kokkuleppe artikli 60 kohaseid siduvaid vaidluste lahendamise menetlusi.


Artikkel 60
Vaidluste lahendamise menetlused


1. Käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused lahendatakse kooskõlas konventsiooni XV osas esitatud vaidluste lahendamise sätetega.
2. Vaidluste lahendamiseks, milles osaleb käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, kohaldatakse konventsiooni XV osa ning V, VI, VII ja VIII lisa.
3. Iga menetlust, millega käesoleva kokkuleppe osaline, kes on ka konventsiooni osaline, on nõustunud vastavalt konventsiooni artiklile 287, kasutatakse käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks, välja arvatud juhul, kui see osaline on käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda nõustunud vastavalt konventsiooni artiklile 287 mõne muu menetlusega käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks.
4. Iga deklaratsiooni, mille käesoleva kokkuleppe osaline, kes on ka konventsiooni osaline, on edastanud vastavalt konventsiooni artiklile 298, kohaldatakse käesoleva osa kohase vaidluste lahendamise suhtes, välja arvatud juhul, kui see osaline on käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda edastanud vastavalt konventsiooni artiklile 298 teistsuguse deklaratsiooni käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks.
5. Vastavalt lõikele 2 võib käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda valida käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste lahendamiseks ühe või mitu järgmistest variantidest, edastades hoiulevõtjale kirjaliku deklaratsiooni:
a) Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus;
b) Rahvusvaheline Kohus;
c) VII lisa kohane vahekohus;
d) VIII lisa kohane erivahekohus ühe või mitme kõnealuses lisas nimetatud vaidluskategooria jaoks.
6. Käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline ja kes ei ole kirjalikku deklaratsiooni edastanud, loetakse lõike 5 punktis c esitatud variandiga nõustunuks. Kui vaidluspooled on nõustunud vaidluse lahendamiseks sama menetlusega, võib vaidluse lahendamiseks kasutada vaid seda menetlust, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui vaidluspooled ei ole nõustunud vaidluse lahendamiseks sama menetlusega, võib vaidluse anda lahendada vaid konventsiooni VII lisa alusel loodud vahekohtule, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Lõike 5 alusel edastatavate deklaratsioonide suhtes kohaldatakse konventsiooni artikli 287 lõikeid 6–8.
7. Ilma et see piiraks käesolevast osast tulenevaid kohustusi, võib käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, teha käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda kirjaliku deklaratsiooni, et ta ei nõustu ühe või mitme konventsiooni artiklis 298 sätestatud vaidluskategooria puhul ühe või mitme konventsiooni XV osa 2. jaos esitatud menetlusega käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks. Sellise deklaratsiooni suhtes kohaldatakse konventsiooni artiklit 298.
8. Käesoleva artikli sätted ei piira vaidluste lahendamise menetlusi, millega osalised on nõustunud asjaomase õigusliku vahendi või raamistiku osalistena või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami liikmena, kui tegemist on selliste õiguslike vahendite ja raamistike tõlgendamise või kohaldamisega.
9. Ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata nii, et sellega antakse kohtule või vahekohtule pädevus vaidluses, mis puudutab või tingimata hõlmab mingi ala õigusliku seisundi samaaegset käsitlemist riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvana, või vaidluses, mis on seotud suveräänsuse või muude õigustega mandri- või saareterritooriumi suhtes või selliste õiguste nõudmisega käesoleva kokkuleppe osalise poolt, tingimusel et ühtki käesoleva lõike sätet ei tõlgendata nii, et see piiraks konventsiooni XV osa 2. jao kohast kohtu või vahekohtu pädevust.
10. Kahtluste vältimiseks ei saa miski käesolevas kokkuleppes olla aluseks selliste nõuete esitamisele või tagasilükkamisele, mis on seotud suveräänsuse, suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga maa- või merealade üle, sealhulgas nendega seotud vaidluste puhul.


Artikkel 61
Ajutine kokkulepe


Kuni vaidluse lahendamiseni kooskõlas käesoleva osaga teevad vaidluspooled kõik endast oleneva, et sõlmida praktilist laadi ajutine kokkulepe.


X OSA
KÄESOLEVA KOKKULEPPEGA MITTEÜHINENUD OSALISED


Artikkel 62
Käesoleva kokkuleppega mitteühinenud osalised


Osalised julgustavad neid, kes ei ole käesoleva kokkuleppe osalised, saama selle osalisteks ning võtma vastu selle sätetega kooskõlas olevaid õigusnorme.


XI OSA
HEAUSKSUS JA ÕIGUSTE KURITARVITAMINE


Artikkel 63
Heausksus ja õiguste kuritarvitamine


Osalised täidavad käesoleva kokkuleppe alusel võetud kohustusi heas usus ja kasutavad kokkuleppes tunnustatud õigusi viisil, mis ei kujuta endast õiguse kuritarvitamist.


XII OSA
LÕPPSÄTTED


Artikkel 64
Hääletamisõigus


1. Igal käesoleva kokkuleppe osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel.
2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil, kes on käesoleva kokkuleppe osaline, on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui on tema liikmesriike, kes on käesoleva kokkuleppega ühinenud. Selline organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui seda kasutab tema liikmesriik, ja vastupidi.


Artikkel 65
Allakirjutamine


Kokkulepe on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele alates [lisada kuupäev] ning jääb ÜRO peakorteris New Yorgis allakirjutamiseks avatuks kuni [lisada kuupäev].

Artikkel 66
Ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine


Riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid peavad käesoleva kokkuleppe ratifitseerima või heaks kiitma. Riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid saavad sellega ühineda alates kokkuleppe allakirjutamiseks sulgemise kuupäevale järgnevast päevast. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule ÜRO peasekretärile.


Artikkel 67
Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide ja nende liikmesriikide pädevuse jaotus käesoleva kokkuleppega reguleeritavates küsimustes


1. Kõik piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellest saavad käesoleva kokkuleppe osalised, ilma et nende liikmesriigid oleksid osalised, on kohustatud täitma kõiki kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kui mõni niisuguse organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva kokkuleppe osaline, lepivad organisatsioon ja selle liikmesriigid käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmises omavahel kokku. Sellisel juhul ei ole nimetatud organisatsioonil ja selle liikmesriikidel õigust käesolevast kokkuleppest tulenevaid õigusi samaaegselt teostada.
2. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon oma pädevuse ulatuse kokkuleppega reguleeritavates küsimustes. Iga selline organisatsioon peab hoiulevõtjale teatama ka oma pädevuse ulatuse olulistest muutustest ja viimane teavitab omakorda osalisi.


Artikkel 68
Jõustumine


1. Kokkulepe jõustub 120 päeva pärast kuuekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.
2. Riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib või kiidab heaks käesoleva kokkuleppe või ühineb sellega pärast kuuekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub kokkulepe kolmekümnendal päeval pärast tema ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva, kui lõikest 1 ei tulene teisiti.
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.


Artikkel 69
Ajutine kohaldamine


1. Käesolevat kokkulepet võib ajutiselt kohaldada riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes nõustub selle ajutise kohaldamisega, teatades sellest hoiulevõtjale kirjalikult konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes. Ajutine kohaldamine jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja teate saab.
2. Kokkuleppe ajutine kohaldamine riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt lõpeb, kui kokkulepe kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes jõustub või kui see riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teatab hoiulevõtjale kirjalikult oma kavatsusest kokkuleppe ajutine kohaldamine lõpetada.


Artikkel 70
Reservatsioonid ja erandid


Kokkuleppe suhtes ei lubata teha reservatsioone ega erandeid, välja arvatud juhul, kui see on kokkuleppe muude artiklitega sõnaselgelt lubatud.


Artikkel 71
Deklaratsioonid ja avaldused


Artikkel 70 ei takista riiki ega piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes esitamast mis tahes sõnastuse või nimetusega deklaratsioone või avaldusi, mille eesmärk on muu hulgas ühtlustada oma õigusnorme kokkuleppe sätetega, tingimusel et selliste deklaratsioonide või avaldustega ei välistata ega muudeta kokkuleppe õiguslikku toimet selle kohaldamisel kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes.


Artikkel 72
Muudatused


1. Osaline võib sekretariaadile adresseeritud kirjaliku teatisega esitada ettepaneku käesoleva kokkuleppe muutmiseks. Sekretariaat edastab sellise teatise kõikidele osalistele. Kui kuue kuu jooksul alates teatise edastamise kuupäevast vastab vähemalt pool osalistest taotlusele pooldavalt, arutatakse kavandatud muudatust osaliste konverentsi järgmisel istungil.
2. Hoiulevõtja edastab artikli 47 kohaselt vastu võetud muudatuse kõigile osalistele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks.
3. Käesoleva kokkuleppe muudatused jõustuvad osaliste suhtes, kes need ratifitseerivad või heaks kiidavad, kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kaks kolmandikku kokkuleppe osalistest, kes olid osalised muudatuse vastuvõtmise ajal, on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud. Seejärel jõustub muudatus iga osalise suhtes, kes annab oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule pärast nõutud arvu selliste kirjade hoiuleandmist, kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist.
4. Muudatuses võidakse selle vastuvõtmise ajal ette näha, et muudatuse jõustumiseks peab selle ratifitseerima või heaks kiitma käesolevas artiklis nõutust väiksem või suurem arv osalisi.
5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.
6. Riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, kellest saab käesoleva kokkuleppe osaline pärast muudatuste jõustumist kooskõlas lõikega 3, käsitatakse juhul, kui see riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon ei ole väljendanud muud kavatsust:
a) käesoleva kokkuleppe muudetud versiooni osalisena;
b) muutmata kokkuleppe osalisena nende osaliste suhtes, kelle suhtes muudatus ei ole siduv.


Artikkel 73
Denonsseerimine


1. Osaline võib ÜRO peasekretärile saadetava kirjaliku teatega käesoleva kokkuleppe denonsseerida ja esitada selle põhjused. Põhjuste esitamata jätmine ei mõjuta denonsseerimise kehtivust. Denonsseerimine jõustub üks aasta pärast teate kättesaamise kuupäeva, kui teates ei ole märgitud hilisemat kuupäeva.
2. Denonsseerimine ei mõjuta mingil viisil ühegi osalise kohustust täita käesolevas kokkuleppes sätestatud kohustusi, mida ta peaks sõltumata käesolevast kokkuleppest täitma rahvusvahelise õiguse alusel.


Artikkel 74
Lisad


1. Lisad on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa ja kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, hõlmab viide kokkuleppele või mõnele selle osale ka viidet sellega seotud lisadele.
2. Artikli 72 sätteid, mis on seotud käesoleva kokkuleppe muutmisega, kohaldatakse ka kokkuleppe uue lisa ettepaneku, vastuvõtmise ja jõustumise suhtes.
3. Osaline võib teha ettepaneku käesoleva kokkuleppe lisa muutmiseks, et seda arutada osaliste konverentsi järgmisel istungil. Lisasid võib muuta osaliste konverents. Olenemata artiklist 72 kohaldatakse käesoleva kokkuleppe lisade muudatuste suhtes järgmisi sätteid:
a) muudatusettepaneku tekst tuleb edastada sekretariaadile vähemalt 150 päeva enne istungit. Pärast muudatusettepaneku teksti kättesaamist edastab sekretariaat selle osalistele. Sekretariaat konsulteerib vajaduse korral asjaomaste allorganitega ja edastab kõik vastused kõikidele osalistele hiljemalt 30 päeva enne istungit;
b) istungil vastu võetud muudatused jõustuvad kõigi osaliste jaoks 180 päeva pärast istungi lõppu, välja arvatud need osalised, kes esitavad vastuväite kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4.
4. Lõike 3 punktis b sätestatud 180 päeva jooksul võib iga osaline esitada muudatuse suhtes vastuväite, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate. Sellise vastuväite võib igal ajal tagasi võtta hoiulevõtjale saadetava kirjaliku teatega ning pärast seda jõustub lisa muudatus kõnealuse osalise suhtes kolmekümne päeva möödumisel vastuväite tagasivõtmisest.


Artikkel 75
Hoiulevõtja


Käesoleva kokkuleppe ja selle muudatuste või paranduste hoiulevõtja on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.


Artikkel 76
Autentsed tekstid


Käesoleva kokkuleppe araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed.

I LISA


Alade kindlakstegemise soovituslikud kriteeriumid


a) Ainulaadsus
b) Harukordsus
c) Eriline tähtsus liikide elutsüklite etappide seisukohast
d) Alal leiduvate liikide eriline tähtsus
e) Tähtsus ohustatud, eriti ohustatud või vähenevate liikide või elupaikade seisukohast
f) Haavatavus, muu hulgas kliimamuutuste ja maailmamere hapestumise suhtes
g) Haprus
h) Tundlikkus
i) Elurikkus ja tootlikkus
j) Esindatus
k) Sõltuvus
l) Looduslikkus
m) Ökoloogiline ühendatus
n) Alal toimuvad olulised ökoloogilised protsessid
o) Majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid
p) Kultuurilised tegurid
q) Kumulatiivne ja piiriülene mõju
r) Aeglane taastumine ja vastupanuvõime
s) Piisavus ja teostatavus
t) Replikatsioon
u) Paljunemise jätkusuutlikkus
v) Kaitse- ja majandamismeetmete olemasolu

II LISA


Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid


Käesoleva kokkuleppe alusel võivad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde algatused hõlmata muu hulgas järgmist:
a) asjakohaste andmete, teabe, teadmiste ja teadusuuringute jagamine kasutajasõbralikus vormingus, sealhulgas:
i) merealaste teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste jagamine;
ii) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva teabe vahetamine;
iii) teadus- ja arendustegevuse tulemuste jagamine;
b) teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamine, sealhulgas seoses järgmisega:
i) merealased teadusuuringud, mereteadus ja nendega seotud mereoperatsioonid ja -teenused;
ii) keskkonna- ja bioloogilised andmed, mis on kogutud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel tehtud uuringute käigus;
iii) asjakohased põlisteadmised vastavalt nende teadmiste omajate vabatahtlikule ja teadvale nõusolekule;
iv) maailmamerele avalduvad survetegurid, mis mõjutavad mere elurikkust riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, sealhulgas kliimamuutuste kahjulik mõju, nagu soojenemine ja maailmamere hapnikusisalduse vähenemine, samuti maailmamere hapestumine;
v) sellised meetmed nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid, sealhulgas merekaitsealad;
vi) keskkonnamõju hindamised;
c) asjakohase taristu, sealhulgas seadmete arendamine ja tugevdamine, nagu:
i) vajaliku taristu arendamine ja rajamine;
ii) tehnika, sealhulgas proovivõtu- ja metoodikaseadmete (nt vee-, geoloogiliste, bioloogiliste või keemiliste proovide jaoks) pakkumine;
iii) sellise varustuse soetamine, mis on vajalik uurimis- ja arendussuutlikkuse toetamiseks ja edasiarendamiseks, sealhulgas andmehalduse valdkonnas, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevuse kontekstis, selliste meetmete jaoks nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid, sealhulgas merekaitsealad, ning keskkonnamõju hindamiste läbiviimiseks;
d) institutsioonilise suutlikkuse ja riiklike reguleerivate raamistike või mehhanismide arendamine ja tugevdamine, sealhulgas:
i) juhtimis-, poliitika- ja õigusraamistikud ning -mehhanismid;
ii) abi riiklike seadusandlike, haldus- või poliitikameetmete väljatöötamisel, rakendamisel ja jõustamisel, sealhulgas nendega seotud regulatiivsed, teaduslikud ja tehnilised nõuded riiklikul või piirkondlikul tasandil;
iii) tehniline tugi käesoleva kokkuleppe sätete rakendamiseks, sealhulgas andmete seireks ja aruandluseks;
iv) suutlikkus kujundada teabe ja andmete põhjal välja tulemuslik ja tõhus poliitika, muu hulgas hõlbustades juurdepääsu sellistele teadmistele ja selliste teadmiste omandamist, mis on vajalikud arenguriikidest osaliste otsustajate teavitamiseks;
v) asjaomaste riiklike ja piirkondlike organisatsioonide ja institutsioonide institutsioonilise suutlikkuse loomine või tugevdamine;
vi) riiklike ja piirkondlike teaduskeskuste loomine, sealhulgas andmehoidlatena;
vii) piirkondlike tippkeskuste väljaarendamine;
viii) oskuste arendamise piirkondlike keskuste väljaarendamine;
ix) koostöösuhete tihendamine piirkondlike institutsioonide vahel, näiteks põhja-lõuna ja lõuna-lõuna koostöö ning piirkondlike mereorganisatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöö;
e) inimressursside ja finantsjuhtimise ressurssidega seotud suutlikkuse ning tehnilise oskusteabe arendamine ja tugevdamine vahetuste, teaduskoostöö, tehnilise toe, hariduse ja koolituse ning meretehnoloogia siirde kaudu, näiteks
i) ühistegevus ja koostöö mereteaduses, sealhulgas andmete kogumise, tehnilise teabevahetuse, teadusuuringute projektide ja programmide kaudu, ning ühiste teadusprojektide arendamine koostöös arenguriikide institutsioonidega;
ii) haridus ja koolitus järgmistes valdkondades:
a. loodus- ja sotsiaalteadused, nii alus- kui ka rakendusteadused, et arendada teadus- ja uurimissuutlikkust;
b. tehnoloogia ning mereteaduse ja -tehnoloogia rakendamine teadus- ja uurimissuutlikkuse arendamiseks;
c. poliitika ja juhtimine;
d. põlisteadmiste asjakohasus ja rakendamine;
iii) ekspertide, sealhulgas põlisteadmiste ekspertide vahetused;
iv) rahaliste vahendite eraldamine inimressursside ja tehnilise oskusteabe arendamiseks, sealhulgas:
a. stipendiumide või muude toetuste andmine väikestest arenevatest saareriikidest osaliste esindajatele seminaridel, koolitusprogrammides või muudes asjakohastes programmides osalemiseks, et arendada nende erisuutlikkust;
b. rahaliste ja tehniliste eksperditeadmiste ja ressursside pakkumine, eelkõige väikestest arenevatest saareriikidest osalistele, seoses keskkonnamõju hindamistega;
v) koolitatud inimressursside võrgustiku loomine;
f) käsiraamatute, suuniste ja standardite väljatöötamine ja jagamine, sealhulgas
i) kriteeriumid ja viitematerjalid;
ii) tehnoloogiastandardid ja -eeskirjad;
iii) käsiraamatute ja asjakohase teabe hoidla, et jagada teadmisi keskkonnamõju hindamiste läbiviimise kohta ja sellealast suutlikkust, saadud kogemusi ja parimaid tavasid;
g) tehnika-, teadus-, uurimis- ja arendusprogrammide, sealhulgas biotehnoloogiaalase uurimistegevuse väljatöötamine.

AGREEMENT UNDER THE UNITED NATIONS CONVENTION ON THE LAW OF THE SEA ON THE CONSERVATION AND SUSTAINABLE USE OF MARINE BIOLOGICAL DIVERSITY OF AREAS BEYOND NATIONAL JURISDICTION







































UNITED NATIONS 2023
AGREEMENT UNDER THE UNITED NATIONS CONVENTION ON THE LAW OF THE SEA ON THE CONSERVATION AND SUSTAINABLE USE OF MARINE BIOLOGICAL DIVERSITY OF AREAS BEYOND NATIONAL JURISDICTION


PREAMBLE
The Parties to this Agreement,
Recalling the relevant provisions of the United Nations Convention on the Law of the Sea of 10 December 1982, including the obligation to protect and preserve the marine environment,
Stressing the need to respect the balance of rights, obligations and interests set out in the Convention,
Recognizing the need to address, in a coherent and cooperative manner, biological diversity loss and degradation of ecosystems of the ocean, due, in particular, to climate change impacts on marine ecosystems, such as warming and ocean deoxygenation, as well as ocean acidification, pollution, including plastic pollution, and unsustainable use,
Conscious of the need for the comprehensive global regime under the Convention to better address the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction,
Recognizing the importance of contributing to the realization of a just and equitable international economic order which takes into account the interests and needs of humankind as a whole and, in particular, the special interests and needs of developing States, whether coastal or landlocked,
Recognizing also that support for developing States Parties through capacity- building and the development and transfer of marine technology are essential elements for the attainment of the objectives of the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction,
Recalling the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples,
Affirming that nothing in this Agreement shall be construed as diminishing or extinguishing the existing rights of Indigenous Peoples, including as set out in the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples, or of, as appropriate, local communities,
Recognizing the obligation set out in the Convention to assess, as far as practicable, the potential effects on the marine environment of activities under a State’s jurisdiction or
control when the State has reasonable grounds for believing that such activities may cause substantial pollution of or significant and harmful changes to the marine environment,
Mindful of the obligation set out in the Convention to take all measures necessary to ensure that pollution arising from incidents or activities does not spread beyond the areas where sovereign rights are exercised in accordance with the Convention,
Desiring to act as stewards of the ocean in areas beyond national jurisdiction on behalf of present and future generations by protecting, caring for and ensuring responsible use of the marine environment, maintaining the integrity of ocean ecosystems and conserving the inherent value of biological diversity of areas beyond national jurisdiction,
Acknowledging that the generation of, access to and utilization of digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, together with the fair and equitable sharing of benefits arising from its utilization, contribute to research and innovation and to the general objective of this Agreement,
Respecting the sovereignty, territorial integrity and political independence of all
States,
Recalling that the legal status of non-parties to the Convention or any other related
agreements is governed by the rules of the law of treaties,
Recalling also that, as set out in the Convention, States are responsible for the fulfilment of their international obligations concerning the protection and preservation of the marine environment and may be liable in accordance with international law,
Committed to achieving sustainable development,
Aspiring to achieve universal participation,
Have agreed as follows:

PART I GENERAL PROVISIONS
Article 1 Use of terms
For the purposes of this Agreement:
1. “Area-based management tool” means a tool, including a marine protected area, for a geographically defined area through which one or several sectors or activities are managed with the aim of achieving particular conservation and sustainable use objectives in accordance with this Agreement.
2. “Areas beyond national jurisdiction” means the high seas and the Area.
3. “Biotechnology” means any technological application that uses biological systems, living organisms, or derivatives thereof, to make or modify products or processes for specific use.
4. “Collection in situ”, in relation to marine genetic resources, means the collection or sampling of marine genetic resources in areas beyond national jurisdiction.
5. “Convention” means the United Nations Convention on the Law of the Sea of 10 December 1982.
6. “Cumulative impacts” means the combined and incremental impacts resulting from different activities, including known past and present and reasonably foreseeable activities, or from the repetition of similar activities over time, and the consequences of climate change, ocean acidification and related impacts.
7. “Environmental impact assessment” means a process to identify and evaluate the potential impacts of an activity to inform decision-making.
8. “Marine genetic resources” means any material of marine plant, animal, microbial or other origin containing functional units of heredity of actual or potential value.
9. “Marine protected area” means a geographically defined marine area that is designated and managed to achieve specific long-term biological diversity conservation objectives and may allow, where appropriate, sustainable use provided it is consistent with the conservation objectives.
10. “Marine technology” includes, inter alia, information and data, provided in a user- friendly format, on marine sciences and related marine operations and services; manuals, guidelines, criteria, standards and reference materials; sampling and methodology equipment; observation facilities and equipment for in situ and laboratory observations, analysis and experimentation; computer and computer software, including models and modelling techniques; related biotechnology; and expertise, knowledge, skills, technical, scientific and legal know-how and analytical methods related to the conservation and sustainable use of marine biological diversity.
11. “Party” means a State or regional economic integration organization that has consented to be bound by this Agreement and for which this Agreement is in force.
12. “Regional economic integration organization” means an organization constituted by sovereign States of a given region to which its member States have transferred competence in respect of matters governed by this Agreement and which has been duly authorized, in accordance with its internal procedures, to sign, ratify, approve, accept or accede to this Agreement.
13. “Sustainable use” means the use of components of biological diversity in a way and at a rate that does not lead to a long-term decline of biological diversity, thereby
maintaining its potential to meet the needs and aspirations of present and future generations.
14. “Utilization of marine genetic resources” means to conduct research and development on the genetic and/or biochemical composition of marine genetic resources, including through the application of biotechnology, as defined in paragraph 3 above.

Article 2 General objective
The objective of this Agreement is to ensure the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, for the present and in the long term, through effective implementation of the relevant provisions of the Convention and further international cooperation and coordination.

Article 3 Scope of application
This Agreement applies to areas beyond national jurisdiction.

Article 4 Exceptions
This Agreement does not apply to any warship, military aircraft or naval auxiliary. Except for Part II, this Agreement does not apply to other vessels or aircraft owned or operated by a Party and used, for the time being, only on government non-commercial service. However, each Party shall ensure, by the adoption of appropriate measures not impairing the operations or operational capabilities of such vessels or aircraft owned or operated by it, that such vessels or aircraft act in a manner consistent, so far as is reasonable and practicable, with this Agreement.

Article 5
Relationship between this Agreement and the Convention and relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies
1. This Agreement shall be interpreted and applied in the context of and in a manner consistent with the Convention. Nothing in this Agreement shall prejudice the rights, jurisdiction and duties of States under the Convention, including in respect of the exclusive economic zone and the continental shelf within and beyond 200 nautical miles.
2. This Agreement shall be interpreted and applied in a manner that does not undermine relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional,
subregional and sectoral bodies and that promotes coherence and coordination with those instruments, frameworks and bodies.
3. The legal status of non-parties to the Convention or any other related agreements with regard to those instruments is not affected by this Agreement.

Article 6 Without prejudice
This Agreement, including any decision or recommendation of the Conference of the Parties or any of its subsidiary bodies, and any acts, measures or activities undertaken on the basis thereof, shall be without prejudice to, and shall not be relied upon as a basis for asserting or denying any claims to, sovereignty, sovereign rights or jurisdiction, including in respect of any disputes relating thereto.

Article 7
General principles and approaches
In order to achieve the objectives of this Agreement, Parties shall be guided by the following principles and approaches:
(a) The polluter-pays principle;
(b) The principle of the common heritage of humankind which is set out in the Convention;
(c) The freedom of marine scientific research, together with other freedoms of the high seas;
(d) The principle of equity and the fair and equitable sharing of benefits;
(e) The precautionary principle or precautionary approach, as appropriate;
(f) An ecosystem approach;
(g) An integrated approach to ocean management;
(h) An approach that builds ecosystem resilience, including to adverse effects of climate change and ocean acidification, and also maintains and restores ecosystem integrity, including the carbon cycling services that underpin the role of the ocean in climate;
(i) The use of the best available science and scientific information;
(j) The use of relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, where available;
(k) The respect, promotion and consideration of their respective obligations, as applicable, relating to the rights of Indigenous Peoples or of, as appropriate, local communities when taking action to address the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
(l) The non-transfer, directly or indirectly, of damage or hazards from one area to another and the non-transformation of one type of pollution into another in taking measures to prevent, reduce and control pollution of the marine environment;
(m) Full recognition of the special circumstances of small island developing States and of least developed countries;
(n) Acknowledgement of the special interests and needs of landlocked developing countries.

Article 8 International cooperation
1. Parties shall cooperate under this Agreement for the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, including through strengthening and enhancing cooperation with and promoting cooperation among relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies in the achievement of the objectives of this Agreement.
2. Parties shall endeavour to promote, as appropriate, the objectives of this Agreement when participating in decision-making under other relevant legal instruments, frameworks, or global, regional, subregional or sectoral bodies.
3. Parties shall promote international cooperation in marine scientific research and in the development and transfer of marine technology consistent with the Convention in support of the objectives of this Agreement.

PART II
MARINE GENETIC RESOURCES, INCLUDING THE FAIR AND EQUITABLE SHARING OF BENEFITS
Article 9 Objectives
The objectives of this Part are:
(a) The fair and equitable sharing of benefits arising from activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction for the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
(b) The building and development of the capacity of Parties, particularly developing States Parties, in particular the least developed countries, landlocked developing countries, geographically disadvantaged States, small island developing States, coastal African States, archipelagic States and developing middle-income countries, to carry out activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction;
(c) The generation of knowledge, scientific understanding and technological innovation, including through the development and conduct of marine scientific research, as fundamental contributions to the implementation of this Agreement;
(d) The development and transfer of marine technology in accordance with this Agreement.

Article 10 Application
1. The provisions of this Agreement shall apply to activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction collected and generated after the entry into force of this Agreement for the respective Party. The application of the provisions of this Agreement shall extend to the utilization of marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction collected or generated before entry into force, unless a Party makes an exception in writing under article 70 when signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement.
2. The provisions of this Part shall not apply to:
(a) Fishing regulated under relevant international law and fishing-related activities; or
(b) Fish or other living marine resources known to have been taken in fishing and fishing-related activities from areas beyond national jurisdiction, except where such fish or other living marine resources are regulated as utilization under this Part.
3. The obligations in this Part shall not apply to a Party’s military activities, including military activities by government vessels and aircraft engaged in non-commercial service. The obligations in this Part with respect to the utilization of marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction shall apply to a Party’s non-military activities.
Article 11
Activities with respect to marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction
1. Activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction may be carried out by all Parties, irrespective of their geographical location, and by natural or juridical persons under the jurisdiction of the Parties. Such activities shall be carried out in accordance with this Agreement.
2. Parties shall promote cooperation in all activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction.
3. Collection in situ of marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction shall be carried out with due regard for the rights and legitimate interests of coastal States in areas within their national jurisdiction and with due regard for the interests of other States in areas beyond national jurisdiction, in accordance with the Convention. To this end, Parties shall endeavour to cooperate, as appropriate, including through specific modalities for the operation of the Clearing-House Mechanism determined under article 51, with a view to implementing this Agreement.
4. No State shall claim or exercise sovereignty or sovereign rights over marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction. No such claim or exercise of sovereignty or sovereign rights shall be recognized.
5. Collection in situ of marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction shall not constitute the legal basis for any claim to any part of the marine environment or its resources.
6. Activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction are in the interests of all States and for the benefit of all humanity, particularly for the benefit of advancing the scientific knowledge of humanity and promoting the conservation and sustainable use of marine biological diversity, taking into particular consideration the interests and needs of developing States.
7. Activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction shall be carried out exclusively for peaceful purposes.
Article 12
Notification on activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction
1. Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures to ensure that information is notified to the Clearing-House Mechanism in accordance with this Part.
2. The following information shall be notified to the Clearing-House Mechanism six months or as early as possible prior to the collection in situ of marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction:
(a) The nature and objectives under which the collection is carried out, including, as appropriate, any programme(s) of which it forms part;
(b) The subject matter of the research or, if known, the marine genetic resources to be targeted or collected, and the purposes for which such resources will be collected;
(c) The geographical areas in which the collection is to be undertaken;
(d) A summary of the method and means to be used for collection, including the name, tonnage, type and class of vessels, scientific equipment and/or study methods employed;
(e) Information concerning any other contributions to proposed major programmes;
(f) The expected date of first appearance and final departure of the research vessels, or deployment of the equipment and its removal, as appropriate;
(g) The name(s) of the sponsoring institution(s) and the person in charge of the project;
(h) Opportunities for scientists of all States, in particular scientists from developing States, to be involved in or associated with the project;
(i) The extent to which it is considered that States that may need and request technical assistance, in particular developing States, should be able to participate or to be represented in the project;
(j) A data management plan prepared according to open and responsible data governance, taking into account current international practice.
3. Upon notification referred to in paragraph 2 above, the Clearing-House Mechanism shall automatically generate a “BBNJ” standardized batch identifier.
4. Where there is a material change to the information provided to the Clearing-House Mechanism prior to the planned collection, updated information shall be notified to the Clearing-House Mechanism within a reasonable period of time and no later than the start of collection in situ, when practicable.
5. Parties shall ensure that the following information, along with the “BBNJ” standardized batch identifier, is notified to the Clearing-House Mechanism as soon as it becomes available, but no later than one year from the collection in situ of marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction:
(a) The repository or database where digital sequence information on marine genetic resources is or will be deposited;
(b) Where all marine genetic resources collected in situ are or will be deposited or held;
(c) A report detailing the geographical area from which marine genetic resources were collected, including information on the latitude, longitude and depth of collection, and, to the extent available, the findings from the activity undertaken;
(d) Any necessary updates to the data management plan provided under paragraph (2) (j) above.
6. Parties shall ensure that samples of marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction that are in repositories or databases under their jurisdiction can be identified as originating from areas beyond national jurisdiction, in accordance with current international practice and to the extent practicable.
7. Parties shall ensure that repositories, to the extent practicable, and databases under their jurisdiction prepare, on a biennial basis, an aggregate report on access to marine genetic resources and digital sequence information linked to their “BBNJ” standardized batch identifier, and make the report available to the access and benefit-sharing committee established under article 15.
8. Where marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, and where practicable, the digital sequence information on such resources are subject to utilization, including commercialization, by natural or juridical persons under their jurisdiction, Parties shall ensure that the following information, including the “BBNJ” standardized batch identifier, if available, be notified to the Clearing-House Mechanism as soon as such information becomes available:
(a) Where the results of the utilization, such as publications, patents granted, if available and to the extent possible, and products developed, can be found;
(b) Where available, details of the post-collection notification to the Clearing-House Mechanism related to the marine genetic resources that were the subject of utilization;
(c) Where the original sample that is the subject of utilization is held;
(d) The modalities envisaged for access to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources being utilized, and a data management plan for the same;
(e) Once marketed, information, if available, on sales of relevant products and any further development.

Article 13
Traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities associated with marine genetic resources in areas beyond national jurisdiction
Parties shall take legislative, administrative or policy measures, where relevant and as appropriate, with the aim of ensuring that traditional knowledge associated with marine genetic resources in areas beyond national jurisdiction that is held by Indigenous Peoples and local communities shall only be accessed with the free, prior and informed consent or approval and involvement of these Indigenous Peoples and local communities. Access to such traditional knowledge may be facilitated by the Clearing-House Mechanism. Access to and use of such traditional knowledge shall be on mutually agreed terms.

Article 14
Fair and equitable sharing of benefits
1. The benefits arising from activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction shall be shared in a fair and equitable manner in accordance with this Part and contribute to the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction.
2. Non-monetary benefits shall be shared in accordance with this Agreement in the form of, inter alia:
(a) Access to samples and sample collections in accordance with current international practice;
(b) Access to digital sequence information in accordance with current international practice;
(c) Open access to findable, accessible, interoperable and reusable (FAIR) scientific data in accordance with current international practice and open and responsible data governance;
(d) Information contained in the notifications, along with “BBNJ” standardized batch identifiers, provided in accordance with article 12, in publicly searchable and accessible forms;
(e) Transfer of marine technology in line with relevant modalities provided under Part V of this Agreement;
(f) Capacity-building, including by financing research programmes, and partnership opportunities, particularly directly relevant and substantial ones, for scientists and researchers in research projects, as well as dedicated initiatives, in particular for developing States, taking into account the special circumstances of small island developing States and of least developed countries;
(g) Increased technical and scientific cooperation, in particular with scientists from and scientific institutions in developing States;
(h) Other forms of benefits as determined by the Conference of the Parties, taking into account recommendations of the access and benefit-sharing committee established under article 15.
3. Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures to ensure that marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, together with their “BBNJ” standardized batch identifiers, subject to utilization by natural or juridical persons under their jurisdiction are deposited in publicly accessible repositories and databases, maintained either nationally or internationally, no later than three years from the start of such utilization, or as soon as they become available, taking into account current international practice.
4. Access to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction in the repositories and databases under a Party’s jurisdiction may be subject to reasonable conditions, as follows:
(a) The need to preserve the physical integrity of marine genetic resources;
(b) The reasonable costs associated with maintaining the relevant gene bank, biorepository or database in which the sample, data or information is held;
(c) The reasonable costs associated with providing access to the marine genetic resource, data or information;
(d) Other reasonable conditions in line with the objectives of this Agreement;
and opportunities for such access on fair and most favourable terms, including on concessional and preferential terms, may be provided to researchers and research institutions from developing States.
5. Monetary benefits from the utilization of marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, including commercialization, shall be shared fairly and equitably, through the financial mechanism established under article 52, for the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction.
6. After the entry into force of this Agreement, developed Parties shall make annual contributions to the special fund referred to in article 52. A Party’s rate of contribution shall be 50 per cent of that Party’s assessed contribution to the budget adopted by the Conference of the Parties under article 47, paragraph 6 (e). Such payment shall continue until a decision is taken by the Conference of the Parties under paragraph 7 below.
7. The Conference of the Parties shall decide on the modalities for the sharing of monetary benefits from the utilization of marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, taking into account the recommendations of the access and benefit-sharing committee established under article 15. If all efforts to reach consensus have been exhausted, a decision shall be adopted by a three-fourths majority of the Parties present and voting. The payments shall be made through the special fund established under article 52. The modalities may include the following:
(a) Milestone payments;
(b) Payments or contributions related to the commercialization of products, including payment of a percentage of the revenue from sales of products;
(c) A tiered fee, paid on a periodic basis, based on a diversified set of indicators measuring the aggregate level of activities by a Party;
(d) Other forms as decided by the Conference of the Parties, taking into account recommendations of the access and benefit-sharing committee.
8. A Party may make a declaration at the time the Conference of the Parties adopts the modalities stating that those modalities shall not take effect for that Party for a period of up to four years, in order to allow time for necessary implementation. A Party that makes such a declaration shall continue to make the payment set out in paragraph 6 above until the new modalities take effect.
9. In deciding on the modalities for the sharing of monetary benefits from the use of digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction under paragraph 7 above, the Conference of the Parties shall take into account the recommendations of the access and benefit-sharing committee, recognizing that such
modalities should be mutually supportive of and adaptable to other access and benefit- sharing instruments.
10. The Conference of the Parties, taking into account recommendations of the access and benefit-sharing committee established under article 15, shall review and assess, on a biennial basis, the monetary benefits from the utilization of marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction. The first review shall take place no later than five years after the entry into force of this Agreement. The review shall include consideration of the annual contributions referred to in paragraph 6 above.
11. Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures, as appropriate, with the aim of ensuring that benefits arising from activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction by natural or juridical persons under their jurisdiction are shared in accordance with this Agreement.

Article 15
Access and benefit-sharing committee
1. An access and benefit-sharing committee is hereby established. It shall serve, inter alia, as a means for establishing guidelines for benefit-sharing, in accordance with article 14, providing transparency and ensuring a fair and equitable sharing of both monetary and non-monetary benefits.
2. The access and benefit-sharing committee shall be composed of 15 members possessing appropriate qualifications in related fields, so as to ensure the effective exercise of the functions of the committee. The members shall be nominated by Parties and elected by the Conference of the Parties, taking into account gender balance and equitable geographical distribution and providing for representation on the committee from developing States, including from the least developed countries, from small island developing States and from landlocked developing countries. The terms of reference and modalities for the operation of the committee shall be determined by the Conference of the Parties.
3. The committee may make recommendations to the Conference of the Parties on matters relating to this Part, including on the following matters:
(a) Guidelines or a code of conduct for activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction in accordance with this Part;
(b) Measures to implement decisions taken in accordance with this Part;
(c) Rates or mechanisms for the sharing of monetary benefits in accordance with article 14;
(d) Matters relating to this Part in relation to the Clearing-House Mechanism;
(e) Matters relating to this Part in relation to the financial mechanism established under article 52;
(f) Any other matters relating to this Part that the Conference of the Parties may request the access and benefit-sharing committee to address.
4. Each Party shall make available to the access and benefit-sharing committee, through the Clearing-House Mechanism, the information required under this Agreement, which shall include:
(a) Legislative, administrative and policy measures on access and benefit- sharing;
(b) Contact details and other relevant information on national focal points;
(c) Other information required pursuant to the decisions taken by the Conference of the Parties.
5. The access and benefit-sharing committee may consult and facilitate the exchange of information with relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies on activities under its mandate, including benefit- sharing, the use of digital sequence information on marine genetic resources, best practices, tools and methodologies, data governance and lessons learned.
6. The access and benefit-sharing committee may make recommendations to the Conference of the Parties in relation to information obtained under paragraph 5 above.

Article 16 Monitoring and transparency
1. Monitoring and transparency of activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction shall be achieved through notification to the Clearing-House Mechanism, through the use of “BBNJ” standardized batch identifiers in accordance with this Part and according to procedures adopted by the Conference of the Parties as recommended by the access and benefit-sharing committee.
2. Parties shall periodically submit reports to the access and benefit-sharing committee on their implementation of the provisions in this Part on activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction and the sharing of benefits therefrom, in accordance with this Part.
3. The access and benefit-sharing committee shall prepare a report based on the information received through the Clearing-House Mechanism and make it available to
Parties, which may submit comments. The access and benefit-sharing committee shall submit the report, including comments received, for the consideration of the Conference of the Parties. The Conference of the Parties, taking into account the recommendation of the access and benefit-sharing committee, may determine appropriate guidelines for the implementation of this article, which shall take into account the national capabilities and circumstances of Parties.

PART III
MEASURES SUCH AS AREA-BASED MANAGEMENT TOOLS, INCLUDING MARINE PROTECTED AREAS
Article 17 Objectives
The objectives of this Part are to:
(a) Conserve and sustainably use areas requiring protection, including through the establishment of a comprehensive system of area-based management tools, with ecologically representative and well-connected networks of marine protected areas;
(b) Strengthen cooperation and coordination in the use of area-based management tools, including marine protected areas, among States, relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies;
(c) Protect, preserve, restore and maintain biological diversity and ecosystems, including with a view to enhancing their productivity and health, and strengthen resilience to stressors, including those related to climate change, ocean acidification and marine pollution;
(d) Support food security and other socioeconomic objectives, including the protection of cultural values;
(e) Support developing States Parties, in particular the least developed countries, landlocked developing countries, geographically disadvantaged States, small island developing States, coastal African States, archipelagic States and developing middle- income countries, taking into account the special circumstances of small island developing States, through capacity-building and the development and transfer of marine technology in developing, implementing, monitoring, managing and enforcing area-based management tools, including marine protected areas.

Article 18 Area of application
The establishment of area-based management tools, including marine protected areas, shall not include any areas within national jurisdiction and shall not be relied upon as a basis for asserting or denying any claims to sovereignty, sovereign rights or
jurisdiction, including in respect of any disputes relating thereto. The Conference of the Parties shall not consider for decision proposals for the establishment of such area-based management tools, including marine protected areas, and in no case shall such proposals be interpreted as recognition or non-recognition of any claims to sovereignty, sovereign rights or jurisdiction.

Article 19 Proposals
1. Proposals regarding the establishment of area-based management tools, including marine protected areas, under this Part shall be submitted by Parties, individually or collectively, to the secretariat.
2. Parties shall collaborate and consult, as appropriate, with relevant stakeholders, including States and global, regional, subregional and sectoral bodies, as well as civil society, the scientific community, the private sector, Indigenous Peoples and local communities, for the development of proposals, as set out in this Part.
3. Proposals shall be formulated on the basis of the best available science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, taking into account the precautionary approach and an ecosystem approach.
4. Proposals with regard to identified areas shall include the following key elements:
(a) A geographic or spatial description of the area that is the subject of the proposal by reference to the indicative criteria specified in Annex I;
(b) Information on any of the criteria specified in Annex I, as well as any criteria that may be further developed and revised in accordance with paragraph 5 below applied in identifying the area;
(c) Human activities in the area, including uses by Indigenous Peoples and local communities, and their possible impact, if any;
(d) A description of the state of the marine environment and biological diversity in the identified area;
(e) A description of the conservation and, where appropriate, sustainable use objectives that are to be applied to the area;
(f) A draft management plan encompassing the proposed measures and outlining proposed monitoring, research and review activities to achieve the specified objectives;
(g) The duration of the proposed area and measures, if any;
(h) Information on any consultations undertaken with States, including adjacent coastal States and/or relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, if any;
(i) Information on area-based management tools, including marine protected areas, implemented under relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies;
(j) Relevant scientific input and, where available, traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities.
5. Indicative criteria for the identification of such areas shall include, as relevant, those specified in Annex I and may be further developed and revised as necessary by the Scientific and Technical Body for consideration and adoption by the Conference of the Parties.
6. Further requirements regarding the contents of proposals, including the modalities for the application of indicative criteria as specified in paragraph 5 above, and guidance on proposals specified in paragraph 4 (b) above shall be elaborated by the Scientific and Technical Body, as necessary, for consideration and adoption by the Conference of the Parties.

Article 20
Publicity and preliminary review of proposals
Upon receipt of a proposal in writing, the secretariat shall make the proposal publicly available and transmit it to the Scientific and Technical Body for a preliminary review. The purpose of the review is to ascertain that the proposal contains the information required under article 19, including indicative criteria described in this Part and in Annex I. The outcome of that review shall be made publicly available and shall be conveyed to the proponent by the secretariat. The proponent shall retransmit the proposal to the secretariat, having taken into account the preliminary review by the Scientific and Technical Body. The secretariat shall notify the Parties and make that retransmitted proposal publicly available and facilitate consultations pursuant to article 21.

Article 21
Consultations on and assessment of proposals
1. Consultations on proposals submitted under article 19 shall be inclusive, transparent and open to all relevant stakeholders, including States and global, regional, subregional and sectoral bodies, as well as civil society, the scientific community, Indigenous Peoples and local communities.
2. The secretariat shall facilitate consultations and gather input as follows:
(a) States, in particular adjacent coastal States, shall be notified and invited to submit, inter alia:
(i) Views on the merits and geographic scope of the proposal;
(ii) Any other relevant scientific input;
(iii) Information regarding any existing measures or activities in adjacent or related areas within national jurisdiction and beyond national jurisdiction;
(iv) Views on the potential implications of the proposal for areas within national jurisdiction;
(v) Any other relevant information;
(b) Bodies of relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies shall be notified and invited to submit, inter alia:
(i) Views on the merits of the proposal;
(ii) Any other relevant scientific input;
(iii) Information regarding any existing measures adopted by that instrument, framework or body for the relevant area or for adjacent areas;
(iv) Views regarding any aspects of the measures and other elements for a draft management plan identified in the proposal that fall within the competence of that body;
(v) Views regarding any relevant additional measures that fall within the competence of that instrument, framework or body;
(vi) Any other relevant information;
(c) Indigenous Peoples and local communities with relevant traditional knowledge, the scientific community, civil society and other relevant stakeholders shall be invited to submit, inter alia:
(i) Views on the merits of the proposal;
(ii) Any other relevant scientific input;
(iii) Any relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities;
(iv) Any other relevant information.
3. Contributions received pursuant to paragraph 2 above shall be made publicly available by the secretariat.
4. In cases where the proposed measure affects areas that are entirely surrounded by the exclusive economic zones of States, proponents shall:
(a) Undertake targeted and proactive consultations, including prior notification, with such States;
(b) Consider the views and comments of such States on the proposed measure and provide written responses specifically addressing such views and comments and, where appropriate, revise the proposed measure accordingly.
5. The proponent shall consider the contributions received during the consultation period, as well as the views of and information from the Scientific and Technical Body, and, as appropriate, revise the proposal accordingly or respond to substantive contributions not reflected in the proposal.
6. The consultation period shall be time-bound.
7. The revised proposal shall be submitted to the Scientific and Technical Body, which shall assess the proposal and make recommendations to the Conference of the Parties.
8. The modalities for the consultation and assessment process, including duration, shall be further elaborated by the Scientific and Technical Body, as necessary, at its first meeting, for consideration and adoption by the Conference of the Parties, taking into account the special circumstances of small island developing States.

Article 22
Establishment of area-based management tools, including marine protected areas
1. The Conference of the Parties, on the basis of the final proposal and the draft management plan, taking into account the contributions and scientific input received during the consultation process established under this Part, and the scientific advice and recommendations of the Scientific and Technical Body:
(a) Shall take decisions on the establishment of area-based management tools, including marine protected areas, and related measures;
(b) May take decisions on measures compatible with those adopted by relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, in cooperation and coordination with those instruments, frameworks and bodies;
(c) May, where proposed measures are within the competences of other global, regional, subregional or sectoral bodies, make recommendations to Parties to this Agreement and to global, regional, subregional and sectoral bodies to promote the adoption
of relevant measures through such instruments, frameworks and bodies, in accordance with their respective mandates.
2. In taking decisions under this article, the Conference of the Parties shall respect the competences of, and not undermine, relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies.
3. The Conference of the Parties shall make arrangements for regular consultations to enhance cooperation and coordination with and among relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies with regard to area-based management tools, including marine protected areas, as well as coordination with regard to related measures adopted under such instruments and frameworks and by such bodies.
4. Where the achievement of the objectives and the implementation of this Part so requires, to further international cooperation and coordination with respect to the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, the Conference of the Parties may consider and, subject to paragraphs 1 and 2 above, may decide, as appropriate, to develop a mechanism regarding existing area-based management tools, including marine protected areas, adopted by relevant legal instruments and frameworks or relevant global, regional, subregional or sectoral bodies.
5. Decisions and recommendations adopted by the Conference of the Parties in accordance with this Part shall not undermine the effectiveness of measures adopted in respect of areas within national jurisdiction and shall be made with due regard for the rights and duties of all States, in accordance with the Convention. In cases where measures proposed under this Part would affect or could reasonably be expected to affect the superjacent water above the seabed and subsoil of submarine areas over which a coastal State exercises sovereign rights in accordance with the Convention, such measures shall have due regard to the sovereign rights of such coastal States. Consultations shall be undertaken to that end, in accordance with the provisions of this Part.
6. In cases where an area-based management tool, including a marine protected area, established under this Part subsequently falls, either wholly or in part, within the national jurisdiction of a coastal State, the part within national jurisdiction shall immediately cease to be in force. The part remaining in areas beyond national jurisdiction shall remain in force until the Conference of the Parties, at its following meeting, reviews and decides whether to amend or revoke the area-based management tool, including a marine protected area, as necessary.
7. Upon the establishment of, or amendment to the competence of, a relevant legal instrument or framework or a relevant global, regional, subregional or sectoral body, any area-based management tool, including a marine protected area, or related measures adopted by the Conference of the Parties under this Part that subsequently falls within the competence of such instrument, framework or body, either wholly or in part, shall remain in force until the Conference of the Parties reviews and decides, in close cooperation and
coordination with that instrument, framework or body, to maintain, amend or revoke the area-based management tool, including a marine protected area, and related measures, as appropriate.

Article 23 Decision-making
1. As a general rule, the decisions and recommendations under this Part shall be taken by consensus.
2. If no consensus is reached, decisions and recommendations under this Part shall be taken by a three-fourths majority of the Parties present and voting, before which the Conference of the Parties shall decide, by a two-thirds majority of the Parties present and voting that all efforts to reach consensus have been exhausted.
3. Decisions taken under this Part shall enter into force 120 days after the meeting of the Conference of the Parties at which they were taken and shall be binding on all Parties.
4. During the period of 120 days provided for in paragraph 3 above, any Party may, by notification in writing to the secretariat, make an objection with respect to a decision adopted under this Part, and that decision shall not be binding on that Party. An objection to a decision may be withdrawn at any time by written notification to the secretariat and, thereupon, the decision shall be binding for that Party 90 days following the date of the notification stating that the objection is withdrawn.
5. A Party making an objection under paragraph 4 above shall provide to the secretariat, in writing, at the time of making its objection, the explanation of the grounds for its objection, which shall be based on one or more of the following grounds:
(a) The decision is inconsistent with this Agreement or the rights and duties of the objecting Party in accordance with the Convention;
(b) The decision unjustifiably discriminates in form or in fact against the objecting Party;
(c) The Party cannot practicably comply with the decision at the time of the objection after making all reasonable efforts to do so.
6. A Party making an objection under paragraph 4 above shall, to the extent practicable, adopt alternative measures or approaches that are equivalent in effect to the decision to which it has objected and shall not adopt measures nor take actions that would undermine the effectiveness of the decision to which it has objected unless such measures or actions are essential for the exercise of rights and duties of the objecting Party in accordance with the Convention.
7. The objecting Party shall report to the next ordinary meeting of the Conference of the Parties following its notification under paragraph 4 above, and periodically thereafter,
on its implementation of paragraph 6 above, to inform the monitoring and review under article 26.
8. An objection to a decision made in accordance with paragraph 4 above may only be renewed if the objecting Party considers it still necessary, every three years after the entry into force of the decision, by written notification to the secretariat. Such written notification shall include an explanation of the grounds of its initial objection.
9. If no notification of renewal pursuant to paragraph 8 above is received, the objection shall be considered automatically withdrawn and, thereupon, the decision shall be binding for that Party 120 days after that objection is automatically withdrawn. The secretariat shall notify the Party 60 days prior to the date on which the objection will be automatically withdrawn.
10. Decisions of the Conference of the Parties adopted under this Part, and objections to those decisions, shall be made publicly available by the secretariat and shall be transmitted to all States and relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies.

Article 24 Emergency measures
1. The Conference of the Parties shall take decisions to adopt measures in areas beyond national jurisdiction, to be applied on an emergency basis, if necessary, when a natural phenomenon or human-caused disaster has caused, or is likely to cause, serious or irreversible harm to marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, to ensure that the serious or irreversible harm is not exacerbated.
2. Measures adopted under this article shall be considered necessary only if, following consultation with relevant legal instruments or frameworks or relevant global, regional, subregional or sectoral bodies, the serious or irreversible harm cannot be managed in a timely manner through the application of the other articles of this Agreement or by a relevant legal instrument or framework or a relevant global, regional, subregional or sectoral body.
3. Measures adopted on an emergency basis shall be based on the best available science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities and shall take into account the precautionary approach. Such measures may be proposed by Parties or recommended by the Scientific and Technical Body and may be adopted intersessionally. The measures shall be temporary and must be reconsidered for decision at the next meeting of the Conference of the Parties following their adoption.
4. The measures shall terminate two years following their entry into force or shall be terminated earlier by the Conference of the Parties upon being replaced by area-based management tools, including marine protected areas, and related measures established in
accordance with this Part, or by measures adopted by a relevant legal instrument or framework or relevant global, regional, subregional or sectoral body, or by a decision of the Conference of the Parties when the circumstances that necessitated the measure cease to exist.
5. Procedures and guidance for the establishment of emergency measures, including consultation procedures, shall be elaborated by the Scientific and Technical Body, as necessary, for consideration and adoption by the Conference of the Parties at its earliest opportunity. Such procedures shall be inclusive and transparent.

Article 25 Implementation
1. Parties shall ensure that activities under their jurisdiction or control that take place in areas beyond national jurisdiction are conducted consistently with the decisions adopted under this Part.
2. Nothing in this Agreement shall prevent a Party from adopting more stringent measures with respect to its nationals and vessels or with regard to activities under its jurisdiction or control in addition to those adopted under this Part, in accordance with international law and in support of the objectives of the Agreement.
3. The implementation of the measures adopted under this Part should not impose a disproportionate burden on Parties that are small island developing States or least developed countries, directly or indirectly.
4. Parties shall promote, as appropriate, the adoption of measures within relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies of which they are members, to support the implementation of the decisions and recommendations made by the Conference of the Parties under this Part.
5. Parties shall encourage those States that are entitled to become Parties to this Agreement, in particular those whose activities, vessels or nationals operate in an area that is the subject of an established area-based management tool, including a marine protected area, to adopt measures supporting the decisions and recommendations of the Conference of the Parties on area-based management tools, including marine protected areas, established under this Part.
6. A Party that is not a party to or a participant in a relevant legal instrument or framework, or a member of a relevant global, regional, subregional or sectoral body, and that does not otherwise agree to apply the measures established under such instruments and frameworks and by such bodies shall not be discharged from the obligation to cooperate, in accordance with the Convention and this Agreement, in the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction.
Article 26 Monitoring and review
1. Parties shall, individually or collectively, report to the Conference of the Parties on the implementation of area-based management tools, including marine protected areas, established under this Part and related measures. Such reports, as well as the information and the review referred to in paragraphs 2 and 3 below, respectively, shall be made publicly available by the secretariat.
2. The relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies shall be invited to provide information to the Conference of the Parties on the implementation of measures that they have adopted to achieve the objectives of area-based management tools, including marine protected areas, established under this Part.
3. Area-based management tools, including marine protected areas, established under this Part, including related measures, shall be monitored and periodically reviewed by the Scientific and Technical Body, taking into account the reports and information referred to in paragraphs 1 and 2 above, respectively.
4. In the review referred to in paragraph 3 above, the Scientific and Technical Body shall assess the effectiveness of area-based management tools, including marine protected areas, established under this Part, including related measures and the progress made in achieving their objectives, and provide advice and recommendations to the Conference of the Parties.
5. Following the review, the Conference of the Parties shall, as necessary, take decisions or recommendations on the amendment, extension or revocation of area-based management tools, including marine protected areas, and any related measures adopted by the Conference of the Parties, on the basis of the best available science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, taking into account the precautionary approach and an ecosystem approach.

PART IV ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENTS
Article 27 Objectives
The objectives of this Part are to:
(a) Operationalize the provisions of the Convention on environmental impact assessment for areas beyond national jurisdiction by establishing processes, thresholds and other requirements for conducting and reporting assessments by Parties;
(b) Ensure that activities covered by this Part are assessed and conducted to prevent, mitigate and manage significant adverse impacts for the purpose of protecting and preserving the marine environment;
(c) Support the consideration of cumulative impacts and impacts in areas within national jurisdiction;
(d) Provide for strategic environmental assessments;
(e) Achieve a coherent environmental impact assessment framework for activities in areas beyond national jurisdiction;
(f) Build and strengthen the capacity of Parties, particularly developing States Parties, in particular the least developed countries, landlocked developing countries, geographically disadvantaged States, small island developing States, coastal African States, archipelagic States and developing middle-income countries, to prepare, conduct and evaluate environmental impact assessments and strategic environmental assessments in support of the objectives of this Agreement.

Article 28
Obligation to conduct environmental impact assessments
1. Parties shall ensure that the potential impacts on the marine environment of planned activities under their jurisdiction or control that take place in areas beyond national jurisdiction are assessed as set out in this Part before they are authorized.
2. When a Party with jurisdiction or control over a planned activity that is to be conducted in marine areas within national jurisdiction determines that the activity may cause substantial pollution of or significant and harmful changes to the marine environment in areas beyond national jurisdiction, that Party shall ensure that an environmental impact assessment of such activity is conducted in accordance with this Part or that an environmental impact assessment is conducted under the Party’s national process. A Party conducting such an assessment under its national process shall:
(a) Make relevant information available through the Clearing-House Mechanism, in a timely manner, during the national process;
(b) Ensure that the activity is monitored in a manner consistent with the requirements of its national process;
(c) Ensure that environmental impact assessment reports and any relevant monitoring reports are made available through the Clearing-House Mechanism as set out in this Agreement.
3. Upon receiving the information referred to in paragraph 2 (a) above, the Scientific and Technical Body may provide comments to the Party with jurisdiction or control over the planned activity.
Article 29
Relationship between this Agreement and environmental impact assessment processes under relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies
1. Parties shall promote the use of environmental impact assessments and the adoption and implementation of the standards and/or guidelines developed under article 38 in relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies of which they are members.
2. The Conference of the Parties shall develop mechanisms under this Part for the Scientific and Technical Body to collaborate with relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies that regulate activities in areas beyond national jurisdiction or protect the marine environment.
3. When developing or updating standards or guidelines for the conduct of environmental impact assessments of activities in areas beyond national jurisdiction by Parties to this Agreement under article 38, the Scientific and Technical Body shall, as appropriate, collaborate with relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies.
4. It is not necessary to conduct a screening or an environmental impact assessment of a planned activity in areas beyond national jurisdiction, provided that the Party with jurisdiction or control over the planned activity determines:
(a) That the potential impacts of the planned activity or category of activity have been assessed in accordance with the requirements of other relevant legal instruments or frameworks or by relevant global, regional, subregional or sectoral bodies;
(b) That:
(i) the assessment already undertaken for the planned activity is equivalent to the one required under this Part, and the results of the assessment are taken into account; or
(ii) the regulations or standards of the relevant legal instruments or frameworks or relevant global, regional, subregional or sectoral bodies arising from the assessment were designed to prevent, mitigate or manage potential impacts below the threshold for environmental impact assessments under this Part, and they have been complied with.
5. When an environmental impact assessment for a planned activity in areas beyond national jurisdiction has been conducted under a relevant legal instrument or framework or a relevant global, regional, subregional or sectoral body, the Party concerned shall ensure that the environmental impact assessment report is published through the Clearing-House Mechanism.
6. Unless the planned activities that meet the criteria set out in paragraph 4 (b) (i) above are subject to monitoring and review under a relevant legal instrument or framework or relevant global, regional, subregional or sectoral body, Parties shall monitor and review the activities and ensure that the monitoring and review reports are published through the Clearing-House Mechanism.

Article 30
Thresholds and factors for conducting environmental impact assessments
1. When a planned activity may have more than a minor or transitory effect on the marine environment, or the effects of the activity are unknown or poorly understood, the Party with jurisdiction or control of the activity shall conduct a screening of the activity under article 31, using the factors set out in paragraph 2 below, and:
(a) The screening shall be sufficiently detailed for the Party to assess whether it has reasonable grounds for believing that the planned activity may cause substantial pollution of or significant and harmful changes to the marine environment and shall include:
(i) A description of the planned activity, including its purpose, location, duration and intensity; and
(ii) An initial analysis of the potential impacts, including consideration of cumulative impacts and, as appropriate, alternatives to the planned activity;
(b) If it is determined on the basis of the screening that the Party has reasonable grounds for believing that the activity may cause substantial pollution of or significant and harmful changes to the marine environment, an environmental impact assessment shall be conducted in accordance with the provisions of this Part.
2. When determining whether planned activities under their jurisdiction or control meet the threshold set out in paragraph 1 above, Parties shall consider the following non- exhaustive factors:
(a) The type of and technology used for the activity and the manner in which it is to be conducted;
(b) The duration of the activity;
(c) The location of the activity;
(d) The characteristics and ecosystem of the location (including areas of particular ecological or biological significance or vulnerability);
(e) The potential impacts of the activity, including the potential cumulative impacts and the potential impacts in areas within national jurisdiction;
(f) The extent to which the effects of the activity are unknown or poorly understood;
(g) Other relevant ecological or biological criteria.

Article 31
Process for environmental impact assessments
1. Parties shall ensure that the process for conducting an environmental impact assessment pursuant to this Part includes the following steps:
(a) Screening. Parties shall undertake screening, in a timely manner, to determine whether an environmental impact assessment is required in respect of a planned activity under its jurisdiction or control, in accordance with article 30, and make its determination publicly available:
(i) If a Party determines that an environmental impact assessment is not required for a planned activity under its jurisdiction or control, it shall make relevant information, including under article 30, paragraph 1 (a), publicly available through the Clearing-House Mechanism under this Agreement;
(ii) On the basis of the best available science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, a Party may register its views on the potential impacts of a planned activity on which a determination has been made in accordance with subparagraph (a) (i) above with the Party that made the determination and the Scientific and Technical Body, within 40 days of the publication thereof;
(iii) If the Party that registered its views expressed concerns on the potential impacts of a planned activity on which the determination was made, the Party that made that determination shall give consideration to such concerns and may review its determination;
(iv) Upon consideration of the concerns registered by a Party under subparagraph (a) (ii) above, the Scientific and Technical Body shall consider and may evaluate the potential impacts of the planned activity on the basis of the best available science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities and, as appropriate, may make recommendations to the Party that made the determination after giving that Party an opportunity to respond to the concerns registered and taking into account such response;
(v) The Party that made the determination under subparagraph (a) (i) above shall give consideration to any recommendations of the Scientific and Technical Body;
(vi) The registration of views and the recommendations of the Scientific and Technical Body shall be made publicly available, including through the Clearing-House Mechanism;
(b) Scoping. Parties shall ensure that key environmental and any associated impacts, such as economic, social, cultural and human health impacts, including potential cumulative impacts and impacts in areas within national jurisdiction, as well as alternatives to the planned activity, if any, to be included in the environmental impact assessments that shall be conducted under this Part, are identified. The scope shall be defined by using the best available science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities;
(c) Impact assessment and evaluation. Parties shall ensure that the impacts of planned activities, including cumulative impacts and impacts in areas within national jurisdiction, are assessed and evaluated using the best available science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities;
(d) Prevention, mitigation and management of potential adverse effects. Parties shall ensure that:
(i) Measures to prevent, mitigate and manage potential adverse effects of the planned activities under their jurisdiction or control are identified and analysed to avoid significant adverse impacts. Such measures may include the consideration of alternatives to the planned activity under their jurisdiction or control;
(ii) Where appropriate, these measures are incorporated into an environmental management plan;
(e) Parties shall ensure public notification and consultation in accordance with article 32;
(f) Parties shall ensure the preparation and publication of an environmental impact assessment report in accordance with article 33.
2. Parties may conduct joint environmental impact assessments, in particular for planned activities under the jurisdiction or control of small island developing States.
3. A roster of experts shall be created under the Scientific and Technical Body. Parties with capacity constraints may request advice and assistance from those experts to conduct and evaluate screenings and environmental impact assessments for a planned activity under their jurisdiction or control. The experts cannot be appointed to another part of the environmental impact assessment process of the same activity. The Party that requested the advice and assistance shall ensure that such environmental impact assessments are submitted to it for review and decision-making.
Article 32
Public notification and consultation
1. Parties shall ensure timely public notification of a planned activity, including by publication through the Clearing-House Mechanism and through the secretariat, and planned and effective time-bound opportunities, as far as practicable, for participation by all States, in particular adjacent coastal States and any other States adjacent to the activity when they are potentially most affected States, and stakeholders in the environmental impact assessment process. Notification and opportunities for participation, including through the submission of comments, shall take place throughout the environmental impact assessment process, as appropriate, including when identifying the scope of an environmental impact assessment under article 31, paragraph 1 (b), and when a draft environmental impact assessment report has been prepared under article 33, before a decision is made as to whether to authorize the activity.
2. Potentially most affected States shall be determined by taking into account the nature and potential effects on the marine environment of the planned activity and shall include:
(a) Coastal States whose exercise of sovereign rights for the purpose of exploring, exploiting, conserving or managing natural resources may reasonably be believed to be affected by the activity;
(b) States that carry out, in the area of the planned activity, human activities, including economic activities, that may reasonably be believed to be affected.
3. Stakeholders in this process include Indigenous Peoples and local communities with relevant traditional knowledge, relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, civil society, the scientific community and the public.
4. Public notification and consultation shall, in accordance with article 48, paragraph 3, be inclusive and transparent, be conducted in a timely manner and be targeted and proactive when involving small island developing States.
5. Substantive comments received during the consultation process, including from adjacent coastal States and any other States adjacent to the planned activity when they are potentially most affected States, shall be considered and responded to or addressed by Parties. Parties shall give particular regard to comments concerning potential impacts in areas within national jurisdiction and provide written responses, as appropriate, specifically addressing such comments, including regarding any additional measures meant to address those potential impacts. Parties shall make public the comments received and the responses or descriptions of the manner in which they were addressed.
6. Where a planned activity affects areas of the high seas that are entirely surrounded by the exclusive economic zones of States, Parties shall:
(a) Undertake targeted and proactive consultations, including prior notification, with such surrounding States;
(b) Consider the views and comments of those surrounding States on the planned activity and provide written responses specifically addressing such views and comments and, as appropriate, revise the planned activity accordingly.
7. Parties shall ensure access to information related to the environmental impact assessment process under this Agreement. Notwithstanding this, Parties shall not be required to disclose confidential or proprietary information. The fact that confidential or proprietary information has been redacted shall be indicated in public documents.

Article 33
Environmental impact assessment reports
1. Parties shall ensure the preparation of an environmental impact assessment report for any such assessment undertaken pursuant to this Part.
2. The environmental impact assessment report shall include, at a minimum, the following information: a description of the planned activity, including its location; a description of the results of the scoping exercise; a baseline assessment of the marine environment likely to be affected; a description of potential impacts, including potential cumulative impacts and any impacts in areas within national jurisdiction; a description of potential prevention, mitigation and management measures; a description of uncertainties and gaps in knowledge; information on the public consultation process; a description of the consideration of reasonable alternatives to the planned activity; a description of follow-up actions, including an environmental management plan; and a non-technical summary.
3. The Party shall make the draft environmental impact assessment report available through the Clearing-House Mechanism during the public consultation process, to provide an opportunity for the Scientific and Technical Body to consider and evaluate the report.
4. The Scientific and Technical Body, as appropriate and in a timely manner, may make comments to the Party on the draft environmental impact assessment report. The Party shall give consideration to any comments made by the Scientific and Technical Body.
5. Parties shall publish the reports of the environmental impact assessments, including through the Clearing-House Mechanism. The secretariat shall ensure that all Parties are notified in a timely manner when reports are published through the Clearing-House Mechanism.
6. Final environmental impact assessment reports shall be considered by the Scientific and Technical Body, on the basis of relevant practices, procedures and knowledge under this Agreement, for the purpose of developing guidelines, including the identification of best practices.
7. A selection of the published information used in the screening process to make decisions on whether to conduct an environmental impact assessment, in accordance with articles 30 and 31, shall be considered and reviewed by the Scientific and Technical Body, on the basis of relevant practices, procedures and knowledge under this Agreement, for the purpose of developing guidelines, including the identification of best practices.

Article 34 Decision-making
1. A Party under whose jurisdiction or control a planned activity falls shall be responsible for determining if it may proceed.
2. When determining whether the planned activity may proceed under this Part, full account shall be taken of an environmental impact assessment conducted in accordance with this Part. A decision to authorize the planned activity under the jurisdiction or control of a Party shall only be made when, taking into account mitigation or management measures, the Party has determined that it has made all reasonable efforts to ensure that the activity can be conducted in a manner consistent with the prevention of significant adverse impacts on the marine environment.
3. Decision documents shall clearly outline any conditions of approval related to mitigation measures and follow-up requirements. Decision documents shall be made public, including through the Clearing-House Mechanism.
4. At the request of a Party, the Conference of the Parties may provide advice and assistance to that Party when determining whether a planned activity under its jurisdiction or control may proceed.

Article 35
Monitoring of impacts of authorized activities
Parties shall, by using the best available science and scientific information and, where available, the relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, keep under surveillance the impacts of any activities in areas beyond national jurisdiction that they permit or in which they engage in order to determine whether these activities are likely to pollute or have adverse impacts on the marine environment. In particular, each Party shall monitor the environmental and any associated impacts, such as economic, social, cultural and human health impacts, of an authorized activity under their jurisdiction or control in accordance with the conditions set out in the approval of the activity.
Article 36
Reporting on impacts of authorized activities
1. Parties, whether acting individually or collectively, shall periodically report on the impacts of the authorized activity and the results of the monitoring required under article 35.
2. Monitoring reports shall be made public, including through the Clearing-House Mechanism, and the Scientific and Technical Body may consider and evaluate the monitoring reports.
3. Monitoring reports shall be considered by the Scientific and Technical Body, on the basis of relevant practices, procedures and knowledge under this Agreement, for the purpose of developing guidelines on the monitoring of impacts of authorized activities, including the identification of best practices.

Article 37
Review of authorized activities and their impacts
1. Parties shall ensure that the impacts of the authorized activity monitored pursuant to article 35 are reviewed.
2. Should the Party with jurisdiction or control over the activity identify significant adverse impacts that either were not foreseen in the environmental impact assessment, in nature or severity, or that arise from a breach of any of the conditions set out in the approval of the activity, the Party shall review its decision authorizing the activity, notify the Conference of the Parties, other Parties and the public, including through the Clearing-House Mechanism, and:
(a) Require that measures be proposed and implemented to prevent, mitigate and/or manage those impacts or take any other necessary action and/or halt the activity, as appropriate; and
(b) Evaluate, in a timely manner, any measures implemented or actions taken under subparagraph (a) above.
3. On the basis of the reports received under article 36, the Scientific and Technical Body may notify the Party that authorized the activity if it considers that the activity may have significant adverse impacts that were either not foreseen in the environmental impact assessment or that arise from a breach of any conditions of approval of the authorized activity and, as appropriate, may make recommendations to the Party.
4. (a) On the basis of the best available science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, a Party may register its concerns, with the Party that authorized the activity and with the Scientific and Technical Body, that the authorized activity may have
significant adverse impacts that were either not foreseen in the environmental impact assessment, in nature or severity, or that arise from a breach of any conditions of approval of the authorized activity;
(b) The Party that authorized the activity shall give consideration to such concerns;
(c) Upon consideration of the concerns registered by a Party, the Scientific and Technical Body shall consider and may evaluate the matter based on the best available science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities and may notify the Party that authorized the activity, if it considers that such activity may have significant adverse impacts that were either not foreseen in the environmental impact assessment or that arise from a breach of any conditions of approval of the authorized activity and, after giving that Party an opportunity to respond to the concerns registered and taking into account such response and as appropriate, may make recommendations to the Party that authorized the activity;
(d) The registration of concerns, any notifications issued and any recommendations made by the Scientific and Technical Body shall be made publicly available, including through the Clearing-House Mechanism;
(e) The Party that authorized the activity shall give consideration to any notifications issued and any recommendations made by the Scientific and Technical Body.
5. All States, in particular adjacent coastal States and any other States adjacent to the activity when they are potentially most affected States, and stakeholders shall be kept informed through the Clearing-House Mechanism and may be consulted in the monitoring, reporting and review processes in respect of an activity authorized under this Agreement.
6. Parties shall publish, including through the Clearing-House Mechanism:
(a) Reports on the review of the impacts of the authorized activity;
(b) Decision documents, including a record of the reasons for the decision by the Party, when a Party has changed its decision authorizing the activity.

Article 38
Standards and/or guidelines to be developed by the Scientific and Technical Body related to environmental impact assessments
1. The Scientific and Technical Body shall develop standards or guidelines for consideration and adoption by the Conference of the Parties on:
(a) The determination of whether the thresholds for the conduct of a screening or an environmental impact assessment under article 30 have been met or exceeded for planned activities, including on the basis of the non-exhaustive factors set out in paragraph 2 of that article;
(b) The assessment of cumulative impacts in areas beyond national jurisdiction and how those impacts should be taken into account in the environmental impact assessment process;
(c) The assessment of impacts, in areas within national jurisdiction, of planned activities in areas beyond national jurisdiction and how those impacts should be taken into account in the environmental impact assessment process;
(d) The public notification and consultation process under article 32, including the determination of what constitutes confidential or proprietary information;
(e) The required content of environmental impact assessment reports and published information used in the screening process pursuant to article 33, including best practices;
(f) The monitoring of and reporting on the impacts of authorized activities as set out in articles 35 and 36, including the identification of best practices;
(g) The conduct of strategic environmental assessments.
2. The Scientific and Technical Body may also develop standards and guidelines for consideration and adoption by the Conference of the Parties, including on:
(a) An indicative non-exhaustive list of activities that require or do not require an environmental impact assessment, as well as any criteria related to those activities, which shall be periodically updated;
(b) The conduct of environmental impact assessments by Parties to this Agreement in areas identified as requiring protection or special attention.
3. Any standard shall be set out in an annex to this Agreement, in accordance with article 74.

Article 39
Strategic environmental assessments
1. Parties shall, individually or in cooperation with other Parties, consider conducting strategic environmental assessments for plans and programmes relating to activities under their jurisdiction or control, to be conducted in areas beyond national jurisdiction, in order to assess the potential effects of such plans or programmes, as well as of alternatives, on the marine environment.
2. The Conference of the Parties may conduct a strategic environmental assessment of an area or region to collate and synthesize the best available information about the area or region, assess current and potential future impacts and identify data gaps and research priorities.
3. When undertaking environmental impact assessments pursuant to this Part, Parties shall take into account the results of relevant strategic environmental assessments carried out under paragraphs 1 and 2 above, where available.
4. The Conference of the Parties shall develop guidance on the conduct of each category of strategic environmental assessment described in this article.

PART V
CAPACITY-BUILDING AND THE TRANSFER OF MARINE TECHNOLOGY
Article 40 Objectives
The objectives of this Part are to:
(a) Assist Parties, in particular developing States Parties, in implementing the provisions of this Agreement, to achieve its objectives;
(b) Enable inclusive, equitable and effective cooperation and participation in the activities undertaken under this Agreement;
(c) Develop the marine scientific and technological capacity, including with respect to research, of Parties, in particular developing States Parties, with regard to the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, including through access to marine technology by, and the transfer of marine technology to, developing States Parties;
(d) Increase, disseminate and share knowledge on the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
(e) More specifically, support developing States Parties, in particular the least developed countries, landlocked developing countries, geographically disadvantaged States, small island developing States, coastal African States, archipelagic States and developing middle-income countries, through capacity-building and the development and transfer of marine technology under this Agreement, in achieving the objectives relating to:
(i) Marine genetic resources, including the sharing of benefits, as reflected in article 9;
(ii) Measures such as area-based management tools, including marine protected areas, as reflected in article 17;
(iii) Environmental impact assessments, as reflected in article 27.
Article 41
Cooperation in capacity-building and the transfer of marine technology
1. Parties shall cooperate, directly or through relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, to assist Parties, in particular developing States Parties, in achieving the objectives of this Agreement through capacity-building and the development and transfer of marine science and marine technology.
2. In providing capacity-building and the transfer of marine technology under this Agreement, Parties shall cooperate at all levels and in all forms, including through partnerships with and involving all relevant stakeholders, such as, where appropriate, the private sector, civil society, and Indigenous Peoples and local communities as holders of traditional knowledge, as well as through strengthening cooperation and coordination between relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies.
3. In giving effect to this Part, Parties shall give full recognition to the special requirements of developing States Parties, in particular the least developed countries, landlocked developing countries, geographically disadvantaged States, small island developing States, coastal African States, archipelagic States and developing middle- income countries. Parties shall ensure that the provision of capacity-building and the transfer of marine technology is not conditional on onerous reporting requirements.

Article 42
Modalities for capacity-building and for the transfer of marine technology
1. Parties, within their capabilities, shall ensure capacity-building for developing States Parties and shall cooperate to achieve the transfer of marine technology, in particular to developing States Parties that need and request it, taking into account the special circumstances of small island developing States and of least developed countries, in accordance with the provisions of this Agreement.
2. Parties shall provide, within their capabilities, resources to support such capacity- building and the development and transfer of marine technology and to facilitate access to other sources of support, taking into account their national policies, priorities, plans and programmes.
3. Capacity-building and the transfer of marine technology should be a country-driven, transparent, effective and iterative process that is participatory, cross-cutting and gender- responsive. It shall build upon, as appropriate, and not duplicate existing programmes and be guided by lessons learned, including those from capacity-building and transfer of marine technology activities under relevant legal instruments and frameworks and relevant global,
regional, subregional and sectoral bodies. Insofar as possible, it shall take into account these activities with a view to maximizing efficiency and results.
4. Capacity-building and the transfer of marine technology shall be based on and be responsive to the needs and priorities of developing States Parties, taking into account the special circumstances of small island developing States and of least developed countries, identified through needs assessments on an individual case-by-case, subregional or regional basis. Such needs and priorities may be self-assessed or facilitated through the capacity-building and transfer of marine technology committee and the Clearing-House Mechanism.

Article 43
Additional modalities for the transfer of marine technology
1. Parties share a long-term vision of the importance of fully realizing technology development and transfer for inclusive, equitable and effective cooperation and participation in the activities undertaken under this Agreement and in order to fully achieve its objectives.
2. The transfer of marine technology undertaken under this Agreement shall take place on fair and most favourable terms, including on concessional and preferential terms, and in accordance with mutually agreed terms and conditions as well as the objectives of this Agreement.
3. Parties shall promote and encourage economic and legal conditions for the transfer of marine technology to developing States Parties, taking into account the special circumstances of small island developing States and of least developed countries, which may include providing incentives to enterprises and institutions.
4. The transfer of marine technology shall take into account all rights over such technologies and be carried out with due regard for all legitimate interests, including, inter alia, the rights and duties of holders, suppliers and recipients of marine technology and taking into particular consideration the interests and needs of developing States for the attainment of the objectives of this Agreement.
5. Marine technology transferred pursuant to this Part shall be appropriate, relevant and, to the extent possible, reliable, affordable, up to date, environmentally sound and available in an accessible form for developing States Parties, taking into account the special circumstances of small island developing States and of least developed countries.
Article 44
Types of capacity-building and of the transfer of marine technology
1. In support of the objectives set out in article 40, the types of capacity-building and of the transfer of marine technology may include, but are not limited to, support for the creation or enhancement of the human, financial management, scientific, technological, organizational, institutional and other resource capabilities of Parties, such as:
(a) The sharing and use of relevant data, information, knowledge and research results;
(b) Information dissemination and awareness-raising, including with respect to relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, in line with the free, prior and informed consent of these Indigenous Peoples and, as appropriate, local communities;
(c) The development and strengthening of relevant infrastructure, including equipment and capacity of personnel for its use and maintenance;
(d) The development and strengthening of institutional capacity and national regulatory frameworks or mechanisms;
(e) The development and strengthening of human and financial management resource capabilities and of technical expertise through exchanges, research collaboration, technical support, education and training and the transfer of marine technology;
(f) The development and sharing of manuals, guidelines and standards;
(g) The development of technical, scientific and research and development programmes;
(h) The development and strengthening of capacities and technological tools for effective monitoring, control and surveillance of activities within the scope of this Agreement.
2. Further details concerning the types of capacity-building and of the transfer of marine technology identified in this article are elaborated in Annex II.
3. The Conference of the Parties, taking account of the recommendations of the capacity-building and transfer of marine technology committee, shall periodically, as necessary, review, assess and further develop and provide guidance on the indicative and non-exhaustive list of types of capacity-building and of transfer of marine technology elaborated in Annex II, to reflect technological progress and innovation and to respond and adapt to the evolving needs of States, subregions and regions.
Article 45 Monitoring and review
1. Capacity-building and the transfer of marine technology undertaken in accordance with the provisions of this Part shall be monitored and reviewed periodically.
2. The monitoring and review referred to in paragraph 1 above shall be carried out by the capacity-building and transfer of marine technology committee under the authority of the Conference of the Parties and shall be aimed at:
(a) Assessing and reviewing the needs and priorities of developing States Parties in terms of capacity-building and the transfer of marine technology, paying particular attention to the special requirements of developing States Parties and to the special circumstances of small island developing States and of least developed countries, in accordance with article 42, paragraph 4;
(b) Reviewing the support required, provided and mobilized, as well as gaps in meeting the assessed needs of developing States Parties in relation to this Agreement;
(c) Identifying and mobilizing funds under the financial mechanism established under article 52 to develop and implement capacity-building and the transfer of marine technology, including for the conduct of needs assessments;
(d) Measuring performance on the basis of agreed indicators and reviewing results-based analyses, including on the output, outcomes, progress and effectiveness of capacity-building and transfer of marine technology under this Agreement, as well as successes and challenges;
(e) Making recommendations for follow-up activities, including on how capacity-building and the transfer of marine technology could be further enhanced to allow developing States Parties, taking into account the special circumstances of small island developing States and of least developed countries, to strengthen their implementation of the Agreement in order to achieve its objectives.
3. In supporting the monitoring and review of capacity-building and the transfer of marine technology, Parties shall submit reports to the capacity-building and transfer of marine technology committee. Those reports should be in a format and at intervals to be determined by the Conference of the Parties, taking into account the recommendations of the capacity-building and transfer of marine technology committee. In submitting their reports, Parties shall take into account, where applicable, input from regional and subregional bodies on capacity-building and the transfer of marine technology. The reports submitted by Parties, as well as any input from regional and subregional bodies on capacity-building and the transfer of marine technology, should be made publicly available. The Conference of the Parties shall ensure that reporting requirements should be streamlined and not onerous, in particular for developing States Parties, including in terms of costs and time requirements.
Article 46
Capacity-building and transfer of marine technology committee
1. A capacity-building and transfer of marine technology committee is hereby established.
2. The committee shall consist of members possessing appropriate qualifications and expertise, to serve objectively in the best interest of the Agreement, nominated by Parties and elected by the Conference of the Parties, taking into account gender balance and equitable geographical distribution and providing for representation on the committee from the least developed countries, from the small island developing States and from the landlocked developing countries. The terms of reference and modalities for the operation of the committee shall be decided by the Conference of the Parties at its first meeting.
3. The committee shall submit reports and recommendations that the Conference of the Parties shall consider and take action on as appropriate.

PART VI INSTITUTIONAL ARRANGEMENTS
Article 47 Conference of the Parties
1. A Conference of the Parties is hereby established.
2. The first meeting of the Conference of the Parties shall be convened by the Secretary-General of the United Nations no later than one year after the entry into force of this Agreement. Thereafter, ordinary meetings of the Conference of the Parties shall be held at regular intervals to be determined by the Conference of the Parties. Extraordinary meetings of the Conference of the Parties may be held at other times, in accordance with the rules of procedure.
3. The Conference of the Parties shall ordinarily meet at the seat of the secretariat or at United Nations Headquarters.
4. The Conference of the Parties shall by consensus adopt, at its first meeting, rules of procedure for itself and its subsidiary bodies, financial rules governing its funding and the funding of the secretariat and any subsidiary bodies and, thereafter, rules of procedure and financial rules for any further subsidiary body that it may establish. Until such time as the rules of procedure have been adopted, the rules of procedure of the intergovernmental conference on an international legally binding instrument under the United Nations Convention on the Law of the Sea on the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction shall apply.
5. The Conference of the Parties shall make every effort to adopt decisions and recommendations by consensus. Except as otherwise provided in this Agreement, if all
efforts to reach consensus have been exhausted, decisions and recommendations of the Conference of the Parties on questions of substance shall be adopted by a two-thirds majority of the Parties present and voting, and decisions on questions of procedure shall be adopted by a majority of the Parties present and voting.
6. The Conference of the Parties shall keep under review and evaluation the implementation of this Agreement and, for this purpose, shall:
(a) Adopt decisions and recommendations related to the implementation of this Agreement;
(b) Review and facilitate the exchange of information among Parties relevant to the implementation of this Agreement;
(c) Promote, including by establishing appropriate processes, cooperation and coordination with and among relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, with a view to promoting coherence among efforts towards the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
(d) Establish such subsidiary bodies as deemed necessary to support the implementation of this Agreement;
(e) Adopt a budget by a three-fourths majority of the Parties present and voting if all efforts to reach consensus have been exhausted, at such frequency and for such a financial period as it may determine;
(f) Undertake other functions identified in this Agreement or as may be required for its implementation.
7. The Conference of the Parties may decide to request the International Tribunal for the Law of the Sea to give an advisory opinion on a legal question on the conformity with this Agreement of a proposal before the Conference of the Parties on any matter within its competence. A request for an advisory opinion shall not be sought on a matter within the competences of other global, regional, subregional or sectoral bodies, or on a matter that necessarily involves the concurrent consideration of any dispute concerning sovereignty or other rights over continental or insular land territory or a claim thereto, or the legal status of an area as within national jurisdiction. The request shall indicate the scope of the legal question on which the advisory opinion is sought. The Conference of the Parties may request that such opinion be given as a matter of urgency.
8. The Conference of the Parties shall, within five years of the entry into force of this Agreement and thereafter at intervals to be determined by it, assess and review the adequacy and effectiveness of the provisions of this Agreement and, if necessary, propose means of strengthening the implementation of those provisions in order to better address the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction.
Article 48 Transparency
1. The Conference of the Parties shall promote transparency in decision-making processes and other activities carried out under this Agreement.
2. All meetings of the Conference of the Parties and its subsidiary bodies shall be open to observers participating in accordance with the rules of procedure unless otherwise decided by the Conference of the Parties. The Conference of the Parties shall publish and maintain a public record of its decisions.
3. The Conference of the Parties shall promote transparency in the implementation of this Agreement, including through the public dissemination of information and the facilitation of the participation of, and consultation with, relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, Indigenous Peoples and local communities with relevant traditional knowledge, the scientific community, civil society and other relevant stakeholders, as appropriate and in accordance with the provisions of this Agreement.
4. Representatives of States not party to this Agreement, relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, Indigenous Peoples and local communities with relevant traditional knowledge, the scientific community, civil society and other relevant stakeholders with an interest in matters pertaining to the Conference of the Parties may request to participate as observers in the meetings of the Conference of the Parties and of its subsidiary bodies. The rules of procedure of the Conference of the Parties shall provide for modalities for such participation and shall not be unduly restrictive in this respect. The rules of procedure shall also provide for such representatives to have timely access to all relevant information.

Article 49
Scientific and Technical Body
1. A Scientific and Technical Body is hereby established.
2. The Scientific and Technical Body shall be composed of members serving in their expert capacity and in the best interest of the Agreement, nominated by Parties and elected by the Conference of the Parties, with suitable qualifications, taking into account the need for multidisciplinary expertise, including relevant scientific and technical expertise and expertise in relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, gender balance and equitable geographical representation. The terms of reference and modalities for the operation of the Scientific and Technical Body, including its selection process and the terms of members’ mandates, shall be determined by the Conference of the Parties at its first meeting.
3. The Scientific and Technical Body may draw on appropriate advice emanating from relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, as well as from other scientists and experts, as may be required.
4. Under the authority and guidance of the Conference of the Parties, and taking into account the multidisciplinary expertise referenced in paragraph 2 above, the Scientific and Technical Body shall provide scientific and technical advice to the Conference of the Parties, perform the functions assigned to it under this Agreement and such other functions as may be determined by the Conference of the Parties and provide reports to the Conference of the Parties on its work.

Article 50 Secretariat
1. A secretariat is hereby established. The Conference of the Parties, at its first meeting, shall make arrangements for the functioning of the secretariat, including deciding on its seat.
2. Until such time as the secretariat commences its functions, the Secretary-General of the United Nations, through the Division for Ocean Affairs and the Law of the Sea of the Office of Legal Affairs of the United Nations Secretariat, shall perform the secretariat functions under this Agreement.
3. The secretariat and the host State may conclude a headquarters agreement. The secretariat shall enjoy legal capacity in the territory of the host State and be granted such privileges and immunities by the host State as are necessary for the exercise of its functions.
4. The secretariat shall:
(a) Provide administrative and logistical support to the Conference of the Parties and its subsidiary bodies for the purposes of the implementation of this Agreement;
(b) Arrange and service the meetings of the Conference of the Parties and of any other bodies as may be established under this Agreement or by the Conference of the Parties;
(c) Circulate information relating to the implementation of this Agreement in a timely manner, including making decisions of the Conference of the Parties publicly available and transmitting them to all Parties, as well as to relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies;
(d) Facilitate cooperation and coordination, as appropriate, with the secretariats of other relevant international bodies and, in particular, enter into such administrative and contractual arrangements as may be required for that purpose and for the effective discharge of its functions, subject to approval by the Conference of the Parties;
(e) Prepare reports on the execution of its functions under this Agreement and submit them to the Conference of the Parties;
(f) Provide assistance with the implementation of this Agreement and perform such other functions as may be determined by the Conference of the Parties or assigned to it under this Agreement.

Article 51 Clearing-House Mechanism
1. A Clearing-House Mechanism is hereby established.
2. The Clearing-House Mechanism shall consist primarily of an open-access platform. The specific modalities for the operation of the Clearing-House Mechanism shall be determined by the Conference of the Parties.
3. The Clearing-House Mechanism shall:
(a) Serve as a centralized platform to enable Parties to access, provide and disseminate information with respect to activities taking place pursuant to the provisions of this Agreement, including information relating to:
(i) Marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, as set out in Part II of this Agreement;
(ii) The establishment and implementation of area-based management tools, including marine protected areas;
(iii) Environmental impact assessments;
(iv) Requests for capacity-building and the transfer of marine technology and opportunities with respect thereto, including research collaboration and training opportunities, information on sources and availability of technological information and data for the transfer of marine technology, opportunities for facilitated access to marine technology and the availability of funding;
(b) Facilitate the matching of capacity-building needs with the support available and with providers for the transfer of marine technology, including governmental, non- governmental or private entities interested in participating as donors in the transfer of marine technology, and facilitate access to related know-how and expertise;
(c) Provide links to relevant global, regional, subregional, national and sectoral clearing-house mechanisms and other gene banks, repositories and databases, including those pertaining to relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, and promote, where possible, links with publicly available private and non- governmental platforms for the exchange of information;
(d) Build on global, regional and subregional clearing-house institutions, where applicable, when establishing regional and subregional mechanisms under the global mechanism;
(e) Foster enhanced transparency, including by facilitating the sharing of environmental baseline data and information relating to the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction between Parties and other relevant stakeholders;
(f) Facilitate international cooperation and collaboration, including scientific and technical cooperation and collaboration;
(g) Perform such other functions as may be determined by the Conference of the Parties or assigned to it under this Agreement.
4. The Clearing-House Mechanism shall be managed by the secretariat, without prejudice to possible cooperation with other relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies as determined by the Conference of the Parties, including the Intergovernmental Oceanographic Commission of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, the International Seabed Authority, the International Maritime Organization and the Food and Agriculture Organization of the United Nations.
5. In the management of the Clearing-House Mechanism, full recognition shall be given to the special requirements of developing States Parties, as well as the special circumstances of small island developing States Parties, and their access to the mechanism shall be facilitated to enable those States to utilize it without undue obstacles or administrative burdens. Information shall be included on activities to promote information- sharing, awareness-raising and dissemination in and with those States, as well as to provide specific programmes for those States.
6. The confidentiality of information provided under this Agreement and rights thereto shall be respected. Nothing under this Agreement shall be interpreted as requiring the sharing of information that is protected from disclosure under the domestic law of a Party or other applicable law.

PART VII
FINANCIAL RESOURCES AND MECHANISM
Article 52 Funding
1. Each Party shall provide, within its capabilities, resources in respect of those activities that are intended to achieve the objectives of this Agreement, taking into account its national policies, priorities, plans and programmes.
2. The institutions established under this Agreement shall be funded through assessed contributions of the Parties.
3. A mechanism for the provision of adequate, accessible, new and additional and predictable financial resources under this Agreement is hereby established. The mechanism shall assist developing States Parties in implementing this Agreement, including through funding in support of capacity-building and the transfer of marine technology, and perform other functions as set out in this article for the conservation and sustainable use of marine biological diversity.
4. The mechanism shall include:
(a) A voluntary trust fund established by the Conference of the Parties to facilitate the participation of representatives of developing States Parties, in particular least developed countries, landlocked developing countries and small island developing States, in the meetings of the bodies established under this Agreement;
(b) A special fund that shall be funded through the following sources:
(i) Annual contributions in accordance with article 14, paragraph 6;
(ii) Payments in accordance with article 14, paragraph 7;
(iii) Additional contributions from Parties and private entities wishing to provide financial resources to support the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
(c) The Global Environment Facility trust fund.
5. The Conference of the Parties may consider the possibility of establishing additional funds, as part of the financial mechanism, to support the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, to finance rehabilitation and ecological restoration of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction.
6. The special fund and the Global Environment Facility trust fund shall be utilized in order to:
(a) Fund capacity-building projects under this Agreement, including effective projects on the conservation and sustainable use of marine biological diversity and activities and programmes, including training related to the transfer of marine technology;
(b) Assist developing States Parties in implementing this Agreement;
(c) Support conservation and sustainable use programmes by Indigenous Peoples and local communities as holders of traditional knowledge;
(d) Support public consultations at the national, subregional and regional levels;
(e) Fund the undertaking of any other activities as decided by the Conference of the Parties.
7. The financial mechanism should seek to ensure that duplication is avoided, and complementarity and coherence promoted, among the utilization of the funds within the mechanism.
8. Financial resources mobilized in support of the implementation of this Agreement may include funding provided through public and private sources, both national and international, including, but not limited to, contributions from States, international financial institutions, existing funding mechanisms under global and regional instruments, donor agencies, intergovernmental organizations, non-governmental organizations and natural and juridical persons, and through public-private partnerships.
9. For the purposes of this Agreement, the mechanism shall function under the authority, where appropriate, and guidance of the Conference of the Parties and shall be accountable thereto. The Conference of the Parties shall provide guidance on overall strategies, policies, programme priorities and eligibility for access to and utilization of financial resources.
10. The Conference of the Parties and the Global Environment Facility shall agree upon arrangements to give effect to the above paragraphs at the first meeting of the Conference of the Parties.
11. In recognition of the urgency to address the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, the Conference of the Parties shall determine an initial resource mobilization goal through 2030 for the special fund from all sources, taking into account, inter alia, the institutional modalities of the special fund and the information provided through the capacity-building and transfer of marine technology committee.
12. Eligibility for access to funding under this Agreement shall be open to developing States Parties on the basis of need. Funding under the special fund shall be distributed according to equitable sharing criteria, taking into account the needs for assistance of Parties with special requirements, in particular the least developed countries, landlocked developing countries, geographically disadvantaged States, small island developing States and coastal African States, archipelagic States and developing middle-income countries, and taking into account the special circumstances of small island developing States and of least developed countries. The special fund shall be aimed at ensuring efficient access to funding through simplified application and approval procedures and enhanced readiness of support for such developing States Parties.
13. In the light of capacity constraints, Parties shall encourage international organizations to grant preferential treatment to, and consider the specific needs and special requirements of developing States Parties, in particular the least developed countries, landlocked developing countries and small island developing States, and taking into account the special circumstances of small island developing States and of least developed countries, in the allocation of appropriate funds and technical assistance and the utilization
of their specialized services for the purposes of the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction.
14. The Conference of the Parties shall establish a finance committee on financial resources. It shall be composed of members possessing appropriate qualifications and expertise, taking into account gender balance and equitable geographical distribution. The terms of reference and modalities for the operation of the committee shall be decided by the Conference of the Parties. The committee shall periodically report and make recommendations on the identification and mobilization of funds under the mechanism. It shall also collect information and report on funding under other mechanisms and instruments contributing directly or indirectly to the achievement of the objectives of this Agreement. In addition to the considerations provided in this article, the committee shall consider, inter alia:
(a) The assessment of the needs of the Parties, in particular developing States Parties;
(b) The availability and timely disbursement of funds;
(c) The transparency of decision-making and management processes concerning fundraising and allocations;
(d) The accountability of the recipient developing States Parties with respect to the agreed use of funds.
15. The Conference of the Parties shall consider the reports and recommendations of the finance committee and take appropriate action.
16. The Conference of the Parties shall, in addition, undertake a periodic review of the financial mechanism to assess the adequacy, effectiveness and accessibility of financial resources, including for the delivery of capacity-building and the transfer of marine technology, in particular for developing States Parties.

PART VIII IMPLEMENTATION AND COMPLIANCE
Article 53 Implementation
Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures, as appropriate, to ensure the implementation of this Agreement.
Article 54 Monitoring of implementation
Each Party shall monitor the implementation of its obligations under this Agreement and shall, in a format and at intervals to be determined by the Conference of the Parties, report to the Conference on measures that it has taken to implement this Agreement.

Article 55
Implementation and Compliance Committee
1. An Implementation and Compliance Committee to facilitate and consider the implementation of and promote compliance with the provisions of this Agreement is hereby established. The Implementation and Compliance Committee shall be facilitative in nature and function in a manner that is transparent, non-adversarial and non-punitive.
2. The Implementation and Compliance Committee shall consist of members possessing appropriate qualifications and experience nominated by Parties and elected by the Conference of the Parties, with due consideration given to gender balance and equitable geographical representation.
3. The Implementation and Compliance Committee shall operate under the modalities and rules of procedure adopted by the Conference of the Parties at its first meeting. The Implementation and Compliance Committee shall consider issues of implementation and compliance at the individual and systemic levels, inter alia, and report periodically and make recommendations, as appropriate while cognizant of respective national circumstances, to the Conference of the Parties.
4. In the course of its work, the Implementation and Compliance Committee may draw on appropriate information from bodies established under this Agreement, as well as relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, as may be required.

PART IX SETTLEMENT OF DISPUTES
Article 56 Prevention of disputes
Parties shall cooperate in order to prevent disputes.

Article 57
Obligation to settle disputes by peaceful means
Parties have the obligation to settle their disputes concerning the interpretation or application of this Agreement by negotiation, inquiry, mediation, conciliation, arbitration,
judicial settlement, resort to regional agencies or arrangements, or other peaceful means of their own choice.

Article 58
Settlement of disputes by any peaceful means chosen by the Parties
Nothing in this Part impairs the right of any Party to this Agreement to agree at any time to settle a dispute between them concerning the interpretation or application of this Agreement by any peaceful means of their own choice.

Article 59
Disputes of a technical nature
Where a dispute concerns a matter of a technical nature, the Parties concerned may refer the dispute to an ad hoc expert panel established by them. The panel shall confer with the Parties concerned and shall endeavour to resolve the dispute expeditiously without recourse to binding procedures for the settlement of disputes under article 60 of this Agreement.

Article 60
Procedures for the settlement of disputes
1. Disputes concerning the interpretation or application of this Agreement shall be settled in accordance with the provisions for the settlement of disputes provided for in Part XV of the Convention.
2. The provisions of Part XV of and Annexes V, VI, VII and VIII to the Convention shall be deemed to be replicated for the purpose of the settlement of disputes involving a Party to this Agreement that is not a Party to the Convention.
3. Any procedure accepted by a Party to this Agreement that is also a Party to the Convention pursuant to article 287 of the Convention shall apply to the settlement of disputes under this Part, unless that Party, when signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement, or at any time thereafter, has accepted another procedure pursuant to article 287 of the Convention for the settlement of disputes under this Part.
4. Any declaration made by a Party to this Agreement that is also a Party to the Convention pursuant to article 298 of the Convention shall apply to the settlement of disputes under this Part, unless that Party, when signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement, or at any time thereafter, has made a different declaration pursuant to article 298 of the Convention for the settlement of disputes under this Part.
5. Pursuant to paragraph 2 above, a Party to this Agreement that is not a Party to the Convention, when signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement,
or at any time thereafter, shall be free to choose, by means of a written declaration, submitted to the depositary, one or more of the following means for the settlement of disputes concerning the interpretation or application of this Agreement:
(a) The International Tribunal for the Law of the Sea;
(b) The International Court of Justice;
(c) An Annex VII arbitral tribunal;
(d) An Annex VIII special arbitral tribunal for one or more of the categories of disputes specified in said Annex.
6. A Party to this Agreement that is not a Party to the Convention that has not issued a declaration shall be deemed to have accepted the option in paragraph 5 (c) above. If the parties to a dispute have accepted the same procedure for the settlement of the dispute, it may be submitted only to that procedure, unless the parties otherwise agree. If the parties to a dispute have not accepted the same procedure for the settlement of the dispute, it may be submitted only to arbitration under Annex VII to the Convention, unless the parties otherwise agree. Article 287, paragraphs 6 to 8, of the Convention shall apply to declarations made under paragraph 5 above.
7. A Party to this Agreement that is not a Party to the Convention may, when signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement, or at any time thereafter, without prejudice to the obligations arising under this Part, declare in writing that it does not accept any or more of the procedures provided for in Part XV, section 2, of the Convention with respect to one or more of the categories of disputes set out in article 298 of the Convention for the settlement of disputes under this Part. Article 298 of the Convention shall apply to such a declaration.
8. The provisions of this article shall be without prejudice to the procedures on the settlement of disputes to which Parties have agreed as participants in a relevant legal instrument or framework, or as members of a relevant global, regional, subregional or sectoral body concerning the interpretation or application of such instruments and frameworks.
9. Nothing in this Agreement shall be interpreted as conferring jurisdiction upon a court or tribunal over any dispute that concerns or necessarily involves the concurrent consideration of the legal status of an area as within national jurisdiction, nor over any dispute concerning sovereignty or other rights over continental or insular land territory or a claim thereto of a Party to this Agreement, provided that nothing in this paragraph shall be interpreted as limiting the jurisdiction of a court or tribunal under Part XV, section 2, of the Convention.
10. For the avoidance of doubt, nothing in this Agreement shall be relied upon as a basis for asserting or denying any claims to sovereignty, sovereign rights or jurisdiction over land or maritime areas, including in respect to any disputes relating thereto.
Article 61 Provisional arrangements
Pending the settlement of a dispute in accordance with this Part, the parties to the dispute shall make every effort to enter into provisional arrangements of a practical nature.

PART X
NON-PARTIES TO THIS AGREEMENT
Article 62
Non-parties to this Agreement
Parties shall encourage non-parties to this Agreement to become Parties thereto and to adopt laws and regulations consistent with its provisions.

PART XI
GOOD FAITH AND ABUSE OF RIGHTS
Article 63
Good faith and abuse of rights
Parties shall fulfil in good faith the obligations assumed under this Agreement and exercise the rights recognized therein in a manner that would not constitute an abuse of right.

PART XII FINAL PROVISIONS
Article 64 Right to vote
1. Each Party to this Agreement shall have one vote, except as provided for in paragraph 2 below.
2. A regional economic integration organization Party to this Agreement, on matters within its competence, shall exercise its right to vote with a number of votes equal to the number of its member States that are Parties to this Agreement. Such an organization shall not exercise its right to vote if any of its member States exercises its right to vote, and vice versa.
Article 65 Signature
This Agreement shall be open for signature by all States and regional economic integration organizations from 20 September 2023 and shall remain open for signature at United Nations Headquarters in New York until 20 September 2025.

Article 66
Ratification, approval, acceptance and accession
This Agreement shall be subject to ratification, approval or acceptance by States and regional economic integration organizations. It shall be open for accession by States and regional economic integration organizations from the day after the date on which the Agreement is closed for signature. Instruments of ratification, approval, acceptance and accession shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.

Article 67
Division of the competence of regional economic integration organizations and their member States in respect of the matters governed by this Agreement
1. Any regional economic integration organization that becomes a Party to this Agreement without any of its member States being a Party shall be bound by all the obligations under this Agreement. In the case of such organizations, one or more of whose member States is a Party to this Agreement, the organization and its member States shall decide on their respective responsibilities for the performance of their obligations under this Agreement. In such cases, the organization and the member States shall not be entitled to exercise rights under this Agreement concurrently.
2. In its instrument of ratification, approval, acceptance or accession, a regional economic integration organization shall declare the extent of its competence in respect of the matters governed by this Agreement. Any such organization shall also inform the depositary, who shall in turn inform the Parties, of any relevant modification of the extent of its competence.

Article 68 Entry into force
1. This Agreement shall enter into force 120 days after the date of deposit of the sixtieth instrument of ratification, approval, acceptance or accession.
2. For each State or regional economic integration organization that ratifies, approves or accepts this Agreement or accedes thereto after the deposit of the sixtieth instrument of ratification, approval, acceptance or accession, this Agreement shall enter into force on the
thirtieth day following the deposit of its instrument of ratification, approval, acceptance or accession, subject to paragraph 1 above.
3. For the purposes of paragraphs 1 and 2 above, any instrument deposited by a regional economic integration organization shall not be counted as additional to those deposited by the member States of that organization.

Article 69 Provisional application
1. This Agreement may be applied provisionally by a State or regional economic integration organization that consents to its provisional application by so notifying the depositary in writing at the time of signature or deposit of its instrument of ratification, approval, acceptance or accession. Such provisional application shall become effective from the date of receipt of the notification by the depositary.
2. Provisional application by a State or regional economic integration organization shall terminate upon the entry into force of this Agreement for that State or regional economic integration organization or upon notification by that State or regional economic integration organization to the depositary in writing of its intention to terminate its provisional application.

Article 70 Reservations and exceptions
No reservations or exceptions may be made to this Agreement, unless expressly permitted by other articles of this Agreement.

Article 71 Declarations and statements
Article 70 does not preclude a State or regional economic integration organization, when signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement, from making declarations or statements, however phrased or named, with a view, inter alia, to the harmonization of its laws and regulations with the provisions of this Agreement, provided that such declarations or statements do not purport to exclude or to modify the legal effect of the provisions of this Agreement in their application to that State or regional economic integration organization.

Article 72 Amendment
1. A Party may, by written communication addressed to the secretariat, propose amendments to this Agreement. The secretariat shall circulate such a communication to all
Parties. If, within six months from the date of the circulation of the communication, not less than one half of the Parties reply favourably to the request, the proposed amendment shall be considered at the following meeting of the Conference of the Parties.
2. An amendment to this Agreement adopted in accordance with article 47 shall be communicated by the depositary to all Parties for ratification, approval or acceptance.
3. Amendments to this Agreement shall enter into force for the Parties ratifying, approving or accepting them on the thirtieth day following the deposit of instruments of ratification, approval or acceptance by two thirds of the number of Parties to this Agreement as at the time of adoption of the amendment. Thereafter, for each Party depositing its instrument of ratification, approval or acceptance of an amendment after the deposit of the required number of such instruments, the amendment shall enter into force on the thirtieth day following the deposit of its instrument of ratification, approval or acceptance.
4. An amendment may provide, at the time of its adoption, that a smaller or larger number of ratifications, approvals or acceptances shall be required for its entry into force than required under this article.
5. For the purposes of paragraphs 3 and 4 above, any instrument deposited by a regional economic integration organization shall not be counted as additional to those deposited by the member States of that organization.
6. A State or regional economic integration organization that becomes a Party to this Agreement after the entry into force of amendments in accordance with paragraph 3 above shall, failing an expression of a different intention by that State or regional economic integration organization:
(a) Be considered as a Party to this Agreement as so amended;
(b) Be considered as a Party to the unamended Agreement in relation to any Party not bound by the amendment.

Article 73 Denunciation
1. A Party may, by written notification addressed to the Secretary-General of the United Nations, denounce this Agreement and may indicate its reasons. Failure to indicate reasons shall not affect the validity of the denunciation. The denunciation shall take effect one year after the date of receipt of the notification, unless the notification specifies a later date.
2. The denunciation shall not in any way affect the duty of any Party to fulfil any obligation embodied in this Agreement to which it would be subject under international law independently of this Agreement.
Article 74 Annexes
1. The annexes form an integral part of this Agreement and, unless expressly provided otherwise, a reference to this Agreement or to one of its parts includes a reference to the annexes relating thereto.
2. The provisions of article 72 relating to the amendment of this Agreement shall also apply to the proposal, adoption and entry into force of a new annex to the Agreement.
3. Any Party may propose an amendment to any annex to this Agreement for consideration at the next meeting of the Conference of the Parties. The annexes may be amended by the Conference of the Parties. Notwithstanding the provisions of article 72, the following provisions shall apply in relation to amendments to annexes to this Agreement:
(a) The text of the proposed amendment shall be communicated to the secretariat at least 150 days before the meeting. The secretariat shall, upon receiving the text of the proposed amendment, communicate it to the Parties. The secretariat shall consult relevant subsidiary bodies, as required, and shall communicate any response to all Parties not later than 30 days before the meeting;
(b) Amendments adopted at a meeting shall enter into force 180 days after the close of that meeting for all Parties, except those that make an objection in accordance with paragraph 4 below.
4. During the period of 180 days provided for in paragraph 3 (b) above, any Party may, by notification in writing to the depositary, make an objection with respect to the amendment. Such objection may be withdrawn at any time by written notification to the depositary and, thereupon, the amendment to the annex shall enter into force for that Party on the thirtieth day after the date of withdrawal of the objection.

Article 75 Depositary
The Secretary-General of the United Nations shall be the depositary of this Agreement and any amendments or revisions thereto.

Article 76 Authentic texts
The Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts of this Agreement are equally authentic.
ANNEX I


Indicative criteria for identification of areas

(a)
Uniqueness;
(b)
Rarity;
(c)
Special importance for the life history stages of species;
(d)
Special importance of the species found therein;
(e)
The importance for threatened, endangered or declining species or habitats;
(f)
Vulnerability, including to climate change and ocean acidification;
(g)
Fragility;
(h)
Sensitivity;
(i)
Biological diversity and productivity;
(j)
Representativeness;
(k)
Dependency;
(l)
Naturalness;
(m)
Ecological connectivity;
(n)
Important ecological processes occurring therein;
(o)
Economic and social factors;
(p)
Cultural factors;
(q)
Cumulative and transboundary impacts;
(r)
Slow recovery and resilience;
(s)
Adequacy and viability;
(t)
Replication;
(u)
Sustainability of reproduction;
(v)
Existence of conservation and management measures.
ANNEX II


Types of capacity-building and of the transfer of marine technology

Under this Agreement, capacity-building and transfer of marine technology initiatives may include but are not limited to:
(a) The sharing of relevant data, information, knowledge and research, in user- friendly formats, including:
(i) The sharing of marine scientific and technological knowledge;
(ii) The exchange of information on the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
(iii) The sharing of research and development results;
(b) Information dissemination and awareness-raising, including with regard to:
(i) Marine scientific research, marine sciences and related marine operations and services;
(ii) Environmental and biological information collected through research conducted in areas beyond national jurisdiction;
(iii) Relevant traditional knowledge in line with the free, prior and informed consent of the holders of such knowledge;
(iv) Stressors on the ocean that affect marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, including the adverse effects of climate change, such as warming and ocean deoxygenation, as well as ocean acidification;
(v) Measures such as area-based management tools, including marine protected areas;
(vi) Environmental impact assessments;
(c) The development and strengthening of relevant infrastructure, including equipment, such as:
(i) The development and establishment of necessary infrastructure;
(ii) The provision of technology, including sampling and methodology equipment (e.g., for water, geological, biological or chemical samples);
(iii) The acquisition of the equipment necessary to support and further develop research and development capabilities, including in data management, in the context of activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, measures such as area-based management tools, including marine protected areas, and the conduct of environmental impact assessments;
(d) The development and strengthening of institutional capacity and national regulatory frameworks or mechanisms, including:
(i) Governance, policy and legal frameworks and mechanisms;
(ii) Assistance in the development, implementation and enforcement of national legislative, administrative or policy measures, including associated regulatory, scientific and technical requirements at the national, subregional or regional level;
(iii) Technical support for the implementation of the provisions of this Agreement, including for data monitoring and reporting;
(iv) Capacity to translate information and data into effective and efficient policies, including by facilitating access to and the acquisition of knowledge necessary to inform decision makers in developing States Parties;
(v) The establishment or strengthening of the institutional capacities of relevant national and regional organizations and institutions;
(vi) The establishment of national and regional scientific centres, including as data repositories;
(vii) The development of regional centres of excellence;
(viii) The development of regional centres for skills development;
(ix) Increasing cooperative links between regional institutions, for example, North-South and South-South collaboration and collaboration among regional seas organizations and regional fisheries management organizations;
(e) The development and strengthening of human and financial management resource capabilities and of technical expertise through exchanges, research collaboration, technical support, education and training and the transfer of marine technology, such as:
(i) Collaboration and cooperation in marine science, including through data collection, technical exchange, scientific research projects and programmes, and the development of joint scientific research projects in cooperation with institutions in developing States;
(ii) Education and training in:
a. The natural and social sciences, both basic and applied, to develop scientific and research capacity;
b. Technology, and the application of marine science and technology, to develop scientific and research capacities;
c. Policy and governance;
d. The relevance and application of traditional knowledge;
(iii) The exchange of experts, including experts on traditional knowledge;
(iv) The provision of funding for the development of human resources and technical expertise, including through:
a. The provision of scholarships or other grants for representatives of small island developing States Parties in workshops, training programmes or other relevant programmes to develop their specific capacities;
b. The provision of financial and technical expertise and resources, in particular for small island developing States, concerning environmental impact assessments;
(v) The establishment of a networking mechanism among trained human resources;
(f) The development and sharing of manuals, guidelines and standards, including:
(i) Criteria and reference materials;
(ii) Technology standards and rules;
(iii) A repository for manuals and relevant information to share knowledge and capacity on how to conduct environmental impact assessments, lessons learned and best practices;
(g) The development of technical, scientific and research and development programmes, including biotechnological research activities.

Seletuskirja lisa 1
KAVAND




Looduskaitseseaduse, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (BBNJ kokkuleppe rakendamine)

§ 1. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 11—13 järgmises sõnastuses:
„(11) Keskkonnaametil on õigus esitada väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni asuva mereala piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanek. Ettepanek esitatakse Kliimaministeeriumile.

(12) Piirkonnapõhine majandamisvahend käesoleva seaduse tähenduses on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe (edaspidi BBNJ kokkulepe) artikli 1 lõikes 1 nimetatud vahend, sealhulgas merekaitseala, geograafiliselt määratletud piirkonna jaoks, mille kaudu majandatakse üht või mitut sektorit või tegevust, et saavutada konkreetsed kaitse- ja kestliku kasutamise eesmärgid kooskõlas BBNJ kokkuleppega.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettepanek peab vastama BBNJ kokkuleppe artikli 19 lõikes 4 ja I lisas sätestatud tingimustele.“;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 11—14 järgmises sõnastuses:

„(11) Kliimaministeerium otsustab käesoleva seaduse § 8 lõikes 11 nimetatud ettepaneku alusel menetluse algatamise piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku tegemiseks sekretariaadile ja viib menetluse läbi.

(12) Sekretariaat käesoleva seaduse tähenduses on BBNJ kokkuleppe artiklis 50 nimetatud sekretariaat.

(13) Kliimaministeerium konsulteerib käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud menetluses mõjutatud riikide, asjaomaste huvirühmade, piirkondlike ja valdkondlike organisatsioonidega, võtab arvesse parima olemasoleva teadusteabe ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased põlisteadmised.

(14) Juhul, kui piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanek mõjutab alasid, mis on osaliselt või täielikult ümbritsetud teiste riikide majandusvöönditega, korraldab Kliimaministeerium nende riikidega konsultatsioonid. Konsultatsioonidesse kaasatakse Keskkonnaamet. Keskkonnaamet võtab arvesse konsultatsioonide käigus esitatud seisukohti ning vajadusel muudab ettepanekut või koostab seisukohtadele kirjalikud vastused 30 päeva jooksul. Põhjendatud juhtumil võib Kliimaministeerium vastamistähtaega pikendada.“;

3) paragrahvi 9 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „võtmisele“ sõnadega „ega väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni asuva mereala piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku menetlemisel.“;

4) seadust täiendatakse paragrahviga 91 järgmises sõnastuses:

„§ 91. Piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku sekretariaadile esitamine ja menetlus

(1) Pärast käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud menetluse läbiviimist teeb Kliimaministeerium otsuse piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku esitamise kohta sekretariaadile.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud menetluse läbiviimise kestel selgub, et piirkonnapõhise majandamisvahendi loomine ei ole otstarbekas või seda ei ole võimalik rakendada, keeldub Kliimaministeerium piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku tegemisest sekretariaadile. Keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning otsus jõustub selle allakirjutamisel.

(3) Sekretariaadile esitatav piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanek peab sisaldama käesoleva seaduse § 8 lõikes 13 kirjeldatud andmeid.

(4) Piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku sekretariaadile võib esitada ühiselt koos teise riigiga.

(5) Keskkonnaamet võtab arvesse sekretariaadi korraldatud konsultatsioonidel ning teadus- ja tehnilise organi poolt esitatud seisukohti, vajadusel muudab piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku sisu ning koostab seisukohtadele kirjalikud vastused 30 päeva jooksul. Kui Keskkonnaamet muudab konsultatsioonide tulemusel piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanekut, esitab ta muudetud ettepaneku Kliimaministeeriumi kaudu teadus- ja tehnilisele organile.“;

5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestab riigisiseselt vastavalt BBNJ kokkuleppe osaliste konverentsil vastu võetud otsusele Vabariigi Valitsus.“;

6) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Iga isik, kes tegutseb väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleval merealal, peab järgima käesoleva seaduse § 10 lõike 11 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimusi.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses:

„§ 771. Piirkonnapõhise majandamisvahendi otsuses kehtestatud nõuete rikkumine

(1) Piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestanud õigusaktis sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;

8) seadust täiendatakse 92. peatükiga järgmises sõnastuses:

„92. peatükk
BBNJ KOKKULEPPE RAKENDAMINE MERE GENEETILISTE RESSURSSIDE KASUTAMISEL

§ 684. BBNJ kokkuleppe rakendamine mere geneetiliste ressursside kasutamisel

(1) Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevuste elluviimisel tuleb juhinduda BBNJ kokkuleppes ja käesolevas peatükis sätestatud tingimustest.

(2) Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) geneetilised ressursid – BBNJ kokkuleppe artikli 1 lõikes 8 nimetatud materjal;
2) geneetiliste ressursside kasutamine – BBNJ kokkuleppe artikli 1 lõikes 14 nimetatud tegevus;
3) juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee – BBNJ kokkuleppe artiklis 15 nimetatud komitee;
4) merekaitseala – BBNJ kokkuleppe artikli 1 lõikes 9 nimetatud ala;

5) standardne BBNJ-partiitunnus – standardiseeritud seerianumber, mille käesoleva lõike punktis 8 nimetatud teabevõrgustik genereerib vastuseks mere geneetiliste ressursside kogumise teatele;
6) teabevõrgustik – BBNJ kokkuleppe artiklis 51 nimetatud teabevõrgustik;
7) väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevad merealad – avameri ja süvamerepõhi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni tähenduses.

§ 685. Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside kogumise ja nende digitaalsete järjestusandmetega seotud teabe esitamine

(1) Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatelt merealadelt geneetilisi ressursse koguv isik on kohustatud esitama teabevõrgustikule:
1) BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 2 sätestatud teabe kuus kuud või võimalikult vara enne geneetiliste ressursside kogumisega alustamist;
2) BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 5 sätestatud teabe esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast geneetiliste ressursside kogumist;
3) BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 8 sätestatud teabe esimesel võimalusel.

(2) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 esitatud teave on enne kavandatud kogumist oluliselt muutunud, esitab teabe esitanud isik teabevõrgustikule ajakohastatud teabe mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt geneetiliste ressursside kogumisega alustamisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabe esitamise kohustust ei ole, kui nõutud teabe on esitanud samade geneetiliste ressursside kogumisega seotud muu isik.

§ 686. Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside ja nende digitaalsete järjestusandmetega seotud teabe hoiustamine

Isik, kes on kogunud väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatelt merealadelt geneetilisi ressursse või kelle kasutuses need on, on kohustatud hoiustama neid ja nende digitaalseid järjestusandmeid koos standardse BBNJ-partiitunnusega üldsusele kättesaadavates riiklikul või rahvusvahelisel tasandil hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates geneetiliste ressursside kasutamise algusest või niipea, kui vastavad hoidlad ja andmebaasid muutuvad kättesaadavaks.

§ 687. Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside ja nende digitaalsete järjestusandmete päritolu märkimine ja aruandlus

(1) Arhiivi, kollektsiooni ja andmebaasi haldaja registreerib väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatelt merealadelt kogutud geneetiliste ressursside päritolu ja nendega seotud digitaalsed järjestusandmed vastavalt rahvusvahelisele tavale.

(2) Arhiivi või kollektsiooni haldaja koostab iga kahe aasta järel kokkuvõtliku aruande väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatelt merealadelt pärit geneetiliste ressursside päritolu kohta, kui selline teave on olemas, ning esitab selle Kliimaministeeriumile.

(3) Andmebaasi haldaja koostab iga kahe aasta tagant kokkuvõtliku aruande käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud digitaalsete järjestusandmete kättesaadavuse kohta, ning esitab selle Kliimaministeeriumile.

(4) Kliimaministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele.“.

§ 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) taotletakse tegevusluba või selle muutmist avamerel kavandatava tegevuse elluviimiseks ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks oleva kavandatava tegevuse puhul on piisavalt alust arvata, et tegevus võib põhjustada merekeskkonna olulist reostust või selle olulisi ja kahjulikke muutusi vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitavas, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppes (edaspidi BBNJ kokkulepe) sätestatud tingimustele.“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud keskkonnamõju hindamise kohustust ei ole, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud vastavalt muudele Eesti Vabariigi suhtes siduvatele rahvusvahelistele keskkonnamõju hindamise kohustustele ning:
1) hindamine vastab sisu poolest käesolevas seaduses nõutud keskkonnamõju hindamise nõuetele ja hindamise tulemusi võetakse arvesse tegevusloa andmise või muutmise otsustusprotsessis või
2) asjaomaste õiguslike vahendite või raamistike või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite hindamise põhjal kehtestatud eeskirjad või standardid on ette nähtud sellise võimaliku mõju vältimiseks, leevendamiseks või ohjamiseks, mis jääb allapoole käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud keskkonnamõju hindamise künnist, ning neid eeskirju või standardeid on järgitud.;

3) paragrahvi 32 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine ning programmi ja aruande avalikustamine, arvestades piiriülese keskkonnamõju hindamise ja avamere keskkonnamõju hindamise erisustega;“;

4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses:

„23) avamerel kavandatav tegevus, millel võib olla merekeskkonnale rohkem kui väike või ajutine mõju või kui avamerel kavandatava tegevuse mõju on teadmata või ebaselge.“;
5) seadust täiendatakse paragrahviga 301 järgmises sõnastuses:

„§ 301. Avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisus

(1) Avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel juhindutakse BBNJ kokkuleppes ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustest, arvestades käesolevast paragrahvist ja §-dest 302 ning 303 tulenevaid erisusi.

(2) Avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel tuleb võtta arvesse asjakohaste keskkonnamõju strateegiliste hindamiste tulemusi, kui need on kättesaadavad, kasutada ära parimaid olemasolevaid teadusandmeid ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi.

(3) Otsustaja peab viivitamata teatama Kliimaministeeriumile avamere keskkonnamõju hindamise algatamisest, avamerel kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest, tegevusloa tingimuse muutmisest või tegevusloa andmisest keeldumisest.

(4) Kliimaministeerium võib esitada märkusi teabevõrgustikus avaldatud otsuse kohta, mis käsitleb BBNJ kokkuleppe kohase keskkonnamõju hindamise kohaldamist teise riigi jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvale tegevusele, ja sellise tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluse kohta.“;

6) seadust täiendatakse paragrahviga 302 järgmises sõnastuses:

„§ 302. Avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise teavitamisnõuded

(1) Avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluses avaldab otsustaja teabevõrgustikus:
1) keskkonnamõju hindamise algatamise teate;
2) keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnangu;
3) keskkonnamõju hindamise aruande kavandi;
4) keskkonnamõju hindamise aruande;
5) tegevusloa andmise või andmata jätmise teate.

(2) Teabevõrgustik käesoleva seaduse tähenduses on BBNJ kokkuleppe artiklis 51 nimetatud teabevõrgustik.“;

7) seadust täiendatakse paragrahviga 303 järgmises sõnastuses:

„§ 303. Avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisega seotud konsultatsioonid

(1) Kui kavandatav tegevus toimub avamerel, teavitab otsustaja keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 16 lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates tegevusest potentsiaalselt enim mõjutatud:
1) rannikuriike, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et tegevus mõjutab nende suveräänsete õiguste kasutamist, mis on seotud loodusvarade uurimise, kasutamise, säilitamise või majandamisega;
2) riike, mis viivad kavandatud tegevuse alal ellu inimtegevust, sealhulgas majandustegevust, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et kavandatud tegevus neid mõjutab.

(2) Kui kavandatav tegevus toimub avamerel asukohas, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, korraldab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule selliste riikidega eelnevad konsultatsioonid.

(3) Otsustaja ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riik lepivad kokku:
1) konsultatsioonide korra ja ajakava;
2) riigi avalikkuse ja asutuste teavitamise ning neile piisava aja andmise avamere keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta arvamuse avaldamiseks;
3) millal tuleb avamere keskkonnamõju hindamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused esitada riigile temalt arvamuse saamiseks;
4) milliste otsuste eelnõud tuleb esitada mõjutatavale riigile temalt arvamuse saamiseks.

(4) Mõjutatavale riigile tuleb anda arvamuse avaldamiseks aega vähemalt 30 päeva. Otsustaja peab otsuse tegemisel arvestama mõjutatava riigi arvamusega ning edastama mõjutatavale riigile ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgitused või arvestamata jätmise põhjendused ning vastused küsimustele. Võimalusel arvestab otsustaja teabevõrgustiku kaudu teiste riikide ning teadus- ja tehnilise kehami poolt esitatud märkustega, koostab neile vastused ning põhjendatud vajadusel muudab otsuse eelnõu.

(5) Teadus- ja tehniline keham on BBNJ kokkuleppe artiklis 49 nimetatud keham.

(6) Otsustaja teavitab tegevusloa andmisest või andmata jätmisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud riike.

(7) Kliimaministeerium teavitab avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju päritoluriiki soovist osaleda avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamises ja konsultatsioonide vajalikkusest päritoluriigi määratud ajaks. Kliimaministeerium avalikustab keskkonnamõju hindamise programmi oma veebilehel ning teavitab Keskkonnaametit. Teavituse sisu peab vastama käesoleva seaduse § 16 lõikele 4. Kliimaministeerium esitab keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju päritoluriigile.“.

8) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:

„§ 451. Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused avamerel

(1) Avamerel kavandatava keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse BBNJ kokkuleppes ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustest, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

(2) Otsustaja võtab avamere keskkonnamõju hindamisel arvesse asjakohaseid strateegiliste keskkonnamõju hindamiste tulemusi, kui need on kättesaadavad.

(3) Kliimaministeeriumil on õigus täita ülesandeid, mis on seotud osalemisega avamerel kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegilistes hindamistes, mida viib läbi teine ​​BBNJ kokkuleppe osaline.“.

§ 3. Veeseaduse muutmine

Veeseaduse § 187 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:

„20) avamerel rajatakse ehitisi või süvamerepõhjas toodetakse naftat või gaasi või tehakse selle võimaldamiseks vajalikke tegevusi.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub üldkorras.







Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus



Seletuskirja lisa 2
KAVAND


Seletuskiri looduskaitseseaduse, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning veeseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde (BBNJ kokkuleppe rakendamine)


1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga on kavas muuta looduskaitseseadust ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, et Eesti poolt sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkulepet (edaspidi BBNJ kokkulepe) riigisiseselt kohaldada.

Kuna kõik BBNJ kokkuleppe artiklid ei ole vahetult kohaldatavad või nähakse sätetega ette riigi kohustus tagada teatud kohustuste täitmine siseriiklikult. Eelkõige määratakse eelnõuga BBNJ kokkuleppest tulenevad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside ja nende järjestusandmetega seonduvad teabe esitamise ja hoiustamise nõuded, piirkonnapõhiste majandamisvahendite ettepanekutele esitamisele ja menetlemisele kehtivad nõuded ning avamere keskkonnamõju hindamise tingimused.

1.1. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ning seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi merendusosakonna merenduspoliitika valdkonna juht Hana-Maarja Helinurm ([email protected]).

1.2. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate seaduseelnõudega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on otseselt seotud BBNJ kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse:
1) looduskaitseseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 15;
2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 8;
3) veeseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 70.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõikele 42 jäetakse käesoleva eelnõuga halduskoormuse vähendamise kohustus rakendamata, sest eelnõukohase seadusega rakendatakse välislepingut.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on toetada väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvate merealade bioloogilise mitmekesisuse kaitset, merekeskkonna säästvat kasutamist ning tagada Eesti võimalus osaleda rahvusvahelises koostöös maailmamere kaitse eesmärkide saavutamiseks läbi BBNJ kokkuleppe rakendamiseks vajalike seadusemuudatuste.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

I. Looduskaitseseaduse täiendamine

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse looduskaitseseadust. Paragrahv koosneb kaheksast punktist.

Punktiga 1 täiendatakse LKSi § 8 lõigetega 11—13. BBNJ kokkuleppe artikli 17 järgi on eesmärk kaitsta ja kasutada kestlikult alasid, mis vajavad kaitset, sealhulgas luua terviklik piirkonnapõhiste majandamisvahendite süsteem, mis sisaldab ökoloogiliselt representatiivseid ja hästi ühendatud merekaitsealade võrgustikke, samuti kaitsta, hoida, taastada ja säilitada elurikkust ja ökosüsteeme, sealhulgas eesmärgiga suurendada nende tootlikkust ja parandada nende seisundit, ning tugevdada vastupanuvõimet surveteguritele, sealhulgas neile, mis on seotud kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja merereostusega.

ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt võivad riigid võtta kasutusele kas eraldiseisvalt või koostöös meetmeid, et merekeskkonda kaitsta, kuid seni ei ole olnud rahvusvaheliselt kokkulepitud reeglistikku piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sh merekaitsealade määramiseks väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel.

Piirkonnapõhised majandamisvahendid võivad olla merekaitsealad oma kaitse-eeskirjadega, aga mitte ainult – majandamisvahendiks võib olla ka piirkonna majandamist võimaldavate lubatud tegevuste nimekiri või piirangud ilma kaitseala kehtestamata vmt. Oluline on märkida, et tulenevalt BBNJ kokkuleppe artikli 18 tingimustest ei ole võimalik luua piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid alale, mis kuulub mõne riigi jurisdiktsiooni alla. Kui juba loodud piirkonnapõhine majandamisvahend puudutab ala, mis hiljem muutub mõne riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks alaks, muutub vastav osa piirkonnapõhisest majandamisvahendist automaatselt kehtetuks. Piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku saab esitada BBNJ kokkuleppe artiklist 19 tulenevalt osaline üksi või ühiselt teiste osalistega ning lõpliku otsuse teeb artikli 22 järgi osaliste konverents pärast sekretariaadi korraldatud põhjalikku konsulteerimisprotsessi, sealjuures on otsuse tegemiseks vaja saavutada konsensus või otsus konsensuse puudumise kohta ja sellele järgnevalt on alles võimalik langetada otsus kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Lõige 11 sätestab analoogselt LKS § 9 lõikega 1, et Keskkonnaametil (KeA) on õigus esitada väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleva mereala piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepanek. Ettepanek esitatakse Kliimaministeeriumile, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lõikele 1 on Kliimaministeeriumi valitsemisalas keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ning merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika. Keskkonnaameti õigus esitada ettepanekut tagab, et piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomiseks tuleks ainult juba põhjalikult läbi analüüsitud ettepanekud.

Looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) seletuskirjas selgitatakse, et „kaitse alla võtmise menetlusele kehtivad selles osas, mida ei ole reguleeritud looduskaitseseadusega, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätted, sh §-des 3–7 sätestatud haldusmenetluse põhimõtted. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Nii on ka edaspidi tagatud, et üldistes huvides kaitse alla võtmist vääriv ja vajav loodusobjekt ei jää kaitseta ja loodusobjekti kaitse alla võtmine ei toimu kergekäeliselt.

Riiklik looduskaitse kompetentsikeskus on KeA ja juhul, kui KeA-s mingi konkreetse loodusväärtuse (nt liik, eluta looduse objekt) hindamiseks kompetents puudub, tellitakse arvamus (ekspertiis) väljast vastava eriteadmisega isikult (ekspert). Selline on praktika ka praegu, et üldjuhul koostab eksperthinnangu KeA ja vajadusel tellib juurde arvamuse konkreetse loodusväärtuse kohta. Ka praegu ei ole LKSis kohustust tellida ekspertiis väliselt eksperdilt.
Isikud saavad tulevikus kaitse alla võtmise ettepaneku esitada KeAle, kes menetleb seda HMSi järgides. Uurimise ja tõendamise kohustus tuleneb samuti HMSist (§ 6). Kuigi LKS edaspidi ekspertiisi tegemist ei reguleeri, ei tähenda, et hinnangut loodusväärtuste kohta andma ei pea. KeA vaatab kõik laekunud ettepanekud üle ja annab hinnangu (ekspertiis) kaitse alla võtmise algatamise põhjendatuse kohta, seega muudatus ei too kaasa olulisi muutusi praktikas.“1

Lõige 12 defineerib piirkonnapõhise majandamisvahendi mõiste. Piirkonnapõhine majandamisvahend on BBNJ kokkuleppe artikli 1 punktis 1 nimetatud vahend, sealhulgas merekaitseala, geograafiliselt määratletud piirkonna jaoks, mille kaudu majandatakse üht või mitut sektorit või tegevust, et saavutada konkreetsed kaitse- ja kestliku kasutamise eesmärgid kooskõlas BBNJ kokkuleppega.

Lõige 13 sätestab nõuded lõikes 1 toodud ettepanekule ning ettepanek peab vastama BBNJ kokkuleppe artikli 19 lõikes 4 ja lisas 1 toodud tingimustele.

BBNJ kokkuleppe artikli 19 lõike 4 kohaselt peab ettepanek sisaldama ettepanekus käsitletava ala geograafilist või ruumilist kirjeldust, teavet I lisas sätestatud kriteeriumite kohta, alal toimuva inimtegevuse ja selle mõju kirjeldust, ala merekeskkonna ja elurikkuse seisundi kirjeldust, ala suhtes kohaldatavate kaitse-eesmärkide ja asjakohasel juhul kasutamise eesmärkide kirjeldust, majandamiskava projekti, mis sisaldab kavandatavaid meetmeid ja milles kirjeldatakse kavandatud seire-, uurimis- ja läbivaatamistegevust kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks, kavandatava ala ja võimalike meetmete kestus, teave võimalike konsultatsioonide kohta, mida on peetud riikidega, sealhulgas külgnevate rannikuriikidega, ja/või asjakohaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, teave piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kohta, mida on rakendatud asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite tasandil, asjakohased teadusandmed ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmised.

BBNJ kokkuleppe I lisas kirjeldatud alade kindlakstegemise soovituslikud kriteeriumid on näiteks ainulaadsus, harukordsus, eriline tähtsus liikide elutsüklite etappide seisukohast, alal leiduvate liikide eriline tähtsus, tähtsus ohustatud, eriti ohustatud või vähenevate liikide või elupaikade seisukohast, haavatavus, muu hulgas kliimamuutuste ja maailmamere hapestumise suhtes, haprus, tundlikkus, elurikkus ja tootlikkus, ökoloogiline ühendatus, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, kumulatiivne ja piiriülene mõju, aeglane taastumine ja vastupanuvõime jpm.

Punktiga 2 täiendatakse LKS § 9 lõigetega 11—14. Lõike 11 kohaselt otsustab Kliimaministeerium ettepaneku alusel menetluse algatamise piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku tegemiseks sekretariaadile ja viib läbi menetluse. Erinevalt LKS §-s 10 sätestatust ei ole võimalik riigil ise kehtestada piirkonnapõhist majandamisvahendit (nt merekaitseala) väljaspool riigi jurisdiktsiooni asuvatel aladel, vaid sellise otsuse saab teha BBNJ kokkuleppe osaliste konverents pärast sekretariaadi poolt läbi viidud konsultatsioone. Seetõttu saab siseriiklik menetlus seisneda vaid otsustuses, kas algatada menetlus piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku sekretariaadile esitamise otsustamiseks, ja kas ettepanek esitatakse sekretariaadile või mitte.

Lõikes 12 defineeritakse sekretariaadi mõiste. Sekretariaat on BBNJ kokkuleppe artiklis 50 nimetatud sekretariaat, mis pakub BBNJ kokkuleppe osaliste konverentsile ja selle allorganitele halduslikku ja logistilist tuge BBNJ kokkuleppe rakendamiseks; korraldab ja teenindab osaliste konverentsi ja muude organite istungeid; levitab õigeaegselt BBNJ kokkuleppe rakendamisega seotud teavet, sealhulgas teeb osaliste konverentsi otsused üldsusele kättesaadavaks ja edastab need kõigile osalistele; hõlbustab vajaduse korral koostööd ja koordineerimist teiste asjaomaste rahvusvaheliste organite sekretariaatidega; koostab ja esitab osaliste konverentsile aruandeid oma ülesannete täitmise kohta; pakub abi BBNJ kokkuleppe rakendamisel ja täidab muid osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud või BBNJ kokkuleppe alusel talle määratud ülesandeid.

Lõike 13 kohaselt konsulteerib Kliimaministeerium mõjutatud riikide, asjaomaste sidusrühmade, piirkondlike ja valdkondlike organisatsioonidega, võtab arvesse parima olemasoleva teadusteabe ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased põlisteadmised. Säte tuleneb BBNJ kokkuleppe artikkel 19 lõikest 2.

Lõikes 14 nähakse ette konsultatsioonide kohustus, mis tuleneb BBNJ kokkuleppe artikli 21 lõikest 4. BBNJ kokkuleppe artikli 21 lõike 4 kohaselt juhul, kui kavandatav meede mõjutab alasid, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad ettepaneku esitajad järgmist: korraldavad selliste riikidega sihipärased ja ennetavad konsultatsioonid, sealhulgas eelneva teavitamise, ning võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud meetme kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt neid seisukohti ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud meedet vastavalt. Mõistlik oleks taoline kohustus sätestada ka juhul, kui meede mõjutab alasid, mis on ka vaid osaliselt ümbritsetud riikide majandusvöönditega.

Punktiga 3 täiendatakse LKS § 9 lõiget 11. LKS § 9 lõige 11 sätestab, et § 9 lõigetes 3–10 sätestatud nõudeid ei kohaldata liikide, püsielupaikade ja kivististe kaitse alla võtmisele. Lõiked 3—10 käsitlevad kaitse alla võtmise algatamise kohta teate avaldamist, avaliku arutelu ning ettepanekute ja vastuväidete esitamist menetlusosaliste poolt. LKS § 9 lõike 61 kohaselt on menetlusosaline kaitse alla võetava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja omanik ja kohalik omavalitsus ning muu isik, kes on osalenud kaitse alla võtmise menetluses. Kuna lähimad merealad, mis ei asu ühegi riigi jurisdiktsiooni all, asuvad Eestist väga kaugel (Atlandi ookeani põhja- ja kirdeosas), ei ole Eestis asuvatel isikutel tõenäoliselt sellist puutumust, mis õigustaks piirkonnapõhiste majandamisvahendite menetluses osalemise tagamist ja sellega kaasnevat bürokraatiat.

Punktiga 4 täiendatakse LKSi paragrahviga 91, mis käsitleb piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku sekretariaadile esitamist ja menetlust. Lõikes 1 sätestatakse, et pärast LKS §-s 9 sätestatud menetluse läbiviimist teeb Kliimaministeerium otsuse piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku esitamise kohta sekretariaadile.

Lõikes 2 nähakse ette alused piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku esitamisest keeldumiseks. Kui LKS §-s 9 sätestatud menetluse läbiviimise kestel selgub, et piirkonnapõhise majandamisvahendi loomine ei ole otstarbekas või seda ei ole võimalik rakendada, keeldub Kliimaministeerium piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku tegemisest sekretariaadile. Keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning otsus jõustub selle allakirjutamisel. Säte on analoogne LKS §-ga 111.

Lõikes 3 sätestatakse nõue, et sekretariaadile esitatav piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanek peab sisaldama LKS § 8 lõikes 13 kirjeldatud andmeid. Säte on vajalik, et tagada, et Kliimaministeeriumi kaudu esitatav ettepanek vastaks BBNJ kokkuleppes sätestatud tingimustele, st Kliimaministeerium peab eelnevalt veenduma ettepaneku nõuetelevastavuses, et seda oleks võimalik sekretariaadile esitada.

Lõike4 kohaselt võib piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku sekretariaadile esitada ühiselt koos teise riigiga. Säte vastab BBNJ kokkuleppe artikli 19 lõikele 1, mille kohaselt esitavad osalised piirkonnapõhiste majandamisvahendite ettepanekuid kas üksi või ühiselt.

Lõikes 5 sätestatakse, et Keskkonnaamet võtab arvesse sekretariaadi korraldatud konsultatsioonidel ning teadus- ja tehnilise organi poolt esitatud seisukohti, vajadusel muudab piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku sisu ning koostab seisukohtadele kirjalikud vastused 30 päeva jooksul. Kui Keskkonnaamet muudab konsultatsioonide tulemusel piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanekut, esitab ta muudetud ettepaneku Kliimaministeeriumi kaudu teadus- ja tehnilisele organile. BBNJ kokkuleppe artikli 22 lõige 7 näeb ette, et kui konsultatsioonide tulemusel esitaja muudab piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanekut, esitab ta muudetud ettepaneku teadus- ja tehnilisele organile.

Punktis 5 nähakse ette alus piirkonnapõhise majandamisvahendi riigisiseseks jõustamiseks. LKS § 10 uue lõike 11 kohaselt kehtestab piirkonnapõhise majandamisvahendi riigisiseselt vastavalt BBNJ kokkuleppe osaliste konverentsil vastu võetud otsusele Vabariigi Valitsus. Säte on analoogne LKS § 10 lõikega 1, mille kohaselt võtab ala kaitseala või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus. Kuna BBNJ artikli 25 lõike 1 kohaselt peavad osalised tagama, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv tegevus, mis toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, viiakse ellu kooskõlas piirkonnapõhise majandamisvahendi kohta tehtud otsustega, tuleb selline kohustus konkreetse mereala ja piirkonnapõhise majandamisvahendi kohta kehtestada riigisisese õigusaktiga.

Punktis 6 nähakse ette üldine kohustus järgida väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleval merealal tegutsedes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimusi piirkonnapõhise majandamisvahendi kohta. See tähendab, et kui Eesti kodanik, asutus või ettevõtja soovib viia läbi tegevusi väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni asuvatel merealadel, peab ta järgima asjaomase mereala suhtes kehtestatud piirkonnapõhise majandamisvahendiga ette nähtud piiranguid, nõudeid ja muid tingimusi. Kohustus hõlmab kõiki tegevusi, millele vastav piirkonnapõhine majandamisvahend kohaldub, ning selle eesmärk on tagada rahvusvaheliselt kokkulepitud merekeskkonna kaitse- ja säästliku kasutamise meetmete tõhus rakendamine. Selline regulatsioon võimaldab Eestil täita BBNJ kokkuleppest tulenevaid kohustusi ning tagada, et Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud ei tegutse vastuolus väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni asuvate merealade kaitseks kehtestatud meetmetega

Punktiga 7 täiendatakse seadust §-ga 771, mis kehtestab rahatrahvi piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestanud õigusaktis sätestatud tingimuste rikkumise korral. Vastutuse koosseis on vajalik, et riigil oleks võimalik sekkuda, kui ilmneb, et tingimusi on rikutud. Muuhulgas on vastutuse kehtestamine preventiivse eesmärgiga kujundamaks üldist hoiakut, et selline tegevus on keelatud.

Hetkel on LKS §-s 77 sätestatud vastutus kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest, mille puhul füüsilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühiku suuruses summas või arest ning juriidilise isiku puhul rahatrahv kuni 3200 eurot.

Tuleb arvestada, et piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas merekaitseala kehtestamine BBNJ kokkuleppe alusel on põhjalik ja mitmeetapiline protsess. Sellise meetme vastuvõtmine eeldab kokkuleppe osaliste laiapõhjalist toetust, kuna otsus tehakse üldjuhul konsensuse alusel või selle puudumisel kvalifitseeritud häälteenamusega. Seetõttu väljendavad piirkonnapõhised majandamisvahendid rahvusvahelise üldsuse ühist tahet tagada väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni asuvate merealade kaitse ja kestlik kasutamine.

Arvestades, et avameri ja selle elurikkus kujutavad endast ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt inimkonna ühist hüve, on oluline tagada nendel aladel kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmete tegelik järgimine. Õigusvastane tegevus võib kahjustada merekeskkonda ning vähendada rahvusvaheliselt kokku lepitud kaitsemeetmete tõhusust. Seetõttu on põhjendatud käsitleda LKSis piirkonnapõhise majandamisvahendi tingimuste rikkumist väärteona ja näha ette mõjus rahatrahv. Sanktsiooni eesmärk on nii rikkumiste ennetamine kui ka riigile tõhusa järelevalve- ja sekkumisvõimaluse tagamine olukorras, kus kehtestatud nõudeid ei järgita. Kui keskkonnakahju on tekitatud, kohaldatakse keskkonnavastutuse seadust, mis reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab.

Punktiga 8 täiendatakse seadust peatükiga 92, mis reguleerib BBNJ kokkuleppe rakendamist. Peatükk 92 koosneb kümnest paragrahvist (§ 684—6813).

Paragrahv 684 käsitleb BBNJ kokkuleppe üldist rakendumist.

Lõikes 1 sätestatakse, et väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside, selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete ja piirkonnapõhiste majandamisvahenditega seotud tegevuste elluviimisel tuleb juhinduda looduskaitseseaduses ja BBNJ kokkuleppes sätestatud tingimustest.

Lõikes 2 tuuakse välja peatükis kasutatavad mõisted, mis tulenevad BBNJ kokkuleppe tekstist:
Punktis 1 defineeritakse mõiste „geneetilised ressursid“, mis erineb LKS peatüki 91 kohaselt Nagoya protokolli rakendamisel kasutatavast mõistest ning kujutab endast BBNJ kokkuleppe artikli 1 punkti 8 kohaselt taimset, loomset, mikroobset või muud merelist päritolu materjali, mis sisaldab funktsionaalseid pärilikkuse üksusi, millel on tegelik või potentsiaalne väärtus.
Punktis 2 sisalduv „geneetiliste ressursside kasutamine“ on BBNJ kokkuleppe artikli 1 punkti 14 järgi geneetiliste ressursside geneetilise ja/või biokeemilise koostise alane teadus- ja arendustegevus, sealhulgas artikli 1 punktis 3 määratletud biotehnoloogia rakendamise abil.
Punktis 3 sisalduv „juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee“ on BBNJ kokkuleppe artiklis 15 nimetatud komitee, mille ülesanne on muu hulgas koostada tulu jaotamise suunised ning tagada läbipaistvus ja nii rahalise kui ka mitterahalise tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
Punktis 4 sisalduv merekaitseala on BBNJ kokkuleppe artikli 1 punktis 9 nimetatud geograafiliselt määratletud mereala, mis on määratud ja mida majandatakse konkreetsete pikaajaliste elurikkuse kaitse eesmärkide saavutamiseks ning mida võib asjakohasel juhul kestlikult kasutada, tingimusel et see on kooskõlas kaitse-eesmärkidega.
Punktis 5 sisalduv mõiste „standardne BBNJ-partiitunnus“ on standardiseeritud seerianumber, mille punktis 8 nimetatud teabevõrgustik genereerib automaatselt vastuseks mere geneetiliste ressursside kogumise teatele.
Punktis 6 sisalduv mõiste „teabevõrgustik“ on BBNJ kokkuleppe artiklis 51 nimetatud teabevõrgustik, mis koosneb peamiselt avatud juurdepääsuga platvormist. Osaliste konverents määrab kindlaks teabevõrgustiku toimise erikorra.

Teabevõrgustik toimib keskse platvormina, mille kaudu osalistel on võimalik pääseda ligi BBNJ kokkuleppe sätete kohaselt toimuva tegevusega seotud teabele ning esitada ja levitada BBNJ kokkuleppe täitmiseks vajalikku teavet; hõlbustab suutlikkuse suurendamise vajaduste ühitamist saadaval oleva toetusega ja meretehnoloogia siirde pakkujatega ning lihtsustab juurdepääsu seonduvale oskusteabele ja eksperditeadmistele; esitab linke asjakohaste ülemaailmsete, piirkondlike, riiklike ja valdkondlike teabevõrgustike ning muude geenipankade, hoidlate ja andmebaaside veebisaitidele; edendab suuremat läbipaistvust, sealhulgas hõlbustades keskkonna lähteolukorra andmete ja riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva teabe jagamist osaliste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel; hõlbustab rahvusvahelist koostööd ja ühistegevust, sealhulgas teadus- ja tehnikaalast koostööd ja ühistegevust jmt.

Teabevõrgustiku lõplik toimemehhanism ja parameetrid ei ole käesoleva eelnõu koostamise hetkel paigas ning eelduslikult kinnitatakse need 2027. aasta jaanuaris toimuval esimesel osaliste konverentsil. BBNJ ettevalmistava komisjoni 31. märtsi 2026 töödokumendis2 on aga toodud mõningad lähtekohad, millega nende loomisel arvestatakse, nt:
• Teabevõrgustik peaks olema ühildatav teiste andmebaasidega;
• Andmed peavad olema klassifitseeritavad avaliku, piiratud, organisatsioonisisese või konfidentsiaalse tasemega, võimalusega lisada vastav põhjendus ja õiguslik alus;
• Teabevõrgustik peab võimaldama juurdepääsu erinevatele kasutajarühmadele ja kasutustasemetele. Riiklikud kontaktpunktid võivad täita administraatori rolli, et kontrollida ja kinnitada kasutajaid ning teabe üleslaadijaid. Ametliku staatusega teave peab pärinema autenditud kasutajalt, kes on seotud volitatud organisatsiooniga;
• Ka mitteriiklikel osalejatel peab olema võimalus teavet esitada ja üles laadida. Selleks luuakse sekretariaadi hallatav registreerimisprotsess koos asjakohaste turva- ja läbipaistvusmeetmetega ning volitatud kasutajate registriga;
• Avalikkusele võimaldatakse ainult teabe vaatamise õigus;
• Kasutajatel peab olema võimalus tellida teavitusi teemade, märksõnade ja geograafiliste piirkondade alusel, määrata ise huvipakkuva piirkonna ulatus ning filtreerida teavet märksõnade abil.

Punktis 7 sisalduv mõiste „väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevad merealad“ on avameri ja süvamerepõhi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni tähenduses.

Paragrahvis 685 sätestatakse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside kogumise ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud teabe esitamise nõuded.

Geneetilised ressursid on valdkond, mis on rahvusvaheliselt juba reguleeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga (edaspidi Nagoya protokoll)3. Nagoya protokolli tingimusi EL-is täpsustab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 511/20144, mille rakendussätted asuvad LKS 91. peatükis. Nagoya protokolli kohaldatakse geneetiliste ressursside suhtes, millele riikidel on suveräänsed õigused. Kõnealune protokoll ei välista muude rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist.

Erinevalt Nagoya protokollist käsitleb BBNJ kokkulepe toiminguid geneetiliste ressurssidega merealadel, millele ühegi riigi jurisdiktsioon ei kohaldu. Seega sätestatakse eelnõus erisused geneetiliste ressurssidega seotud toimingute kohta teabe edastamisele, mis kohalduvad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleval merealal, mistõttu vastuolu LKS 91. peatüki ja Nagoya protokolliga ei teki.

Teabevõrgustikule andmete esitamiseks peab andmete esitaja looma teabevõrgustikku kasutajakonto, mille kinnitab riiklik kontaktpunkt (Kliimaministeerium). Täpsemad teabevõrgustiku toimimise kriteeriumid lepitakse tõenäoliselt kokku 2027. aasta jaanuaris toimuval esimesel osaliste konverentsil.

Lõikes 1 sätestatakse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel geneetiliste ressursside koguja kohustus esitada andmeid teabevõrgustikule. BBNJ artikli 12 punkti 1 kohaselt on osalistel kohustus tagada teabevõrgustikule teabe edastamine kooskõlas artikliga 12, võttes selleks asjakohaseid seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid. Ilma seadusandlikku kohustust kehtestamata ei oleks riigil võimalik tagada teabevõrgustikule teabe esitamist artiklis 12 nõutud tingimustel. Esiteks ei ole riigil endal iseseisvalt kogutud teavet selle kohta, millised isikud kus ja milliseid geneetilisi ressursse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni asuvatel merealadel koguvad ja kuidas neid ressursse kasutavad, mistõttu ei ole riigil endal võimalik neid andmeid teabevõrgustikule esitada, ning andmete esitamise vabatahtlikkuse korral on oht, et teabevõrgustikule ei esitata andmeid või ei esitata neid õigel ajal või õiges koosseisus. Seetõttu on vajalik kehtestada lõikega 1 määratud kohustused LKS-is. Kuna teabevõrgustikule edastatav andmekoosseis on mahukas, on eelnõu tekstis üldjuhul piirdutud viidetega BBNJ kokkuleppe asjakohastele sätetele ja seaduse tekstis andmekoosseisu ei taasesitata.

Eelnõu käigus on konsulteeritud Eesti teadusasutuste esindajatega mere geneetiliste ressursside kogumise ja hoiustamise teemadel. Tavaliselt on mere geneetiliste ressursside kogujaks ja hoiustajaks teadlased. Olenevalt projektist võib proovide hoiustamine ja töötlemine toimuda ühes instituudis või jagatakse proovid projektipartnerite vahel. Tavapäraselt tuleb teadusartikli publitseerimiseks geneetiliste ressursside toorandmed (sekveneerimisel saadud ja bioinformaatiliselt töötlemata DNA-järjestused) registreerida rahvusvahelises andmebaasis (European Nucelotide Archive (ENA), NCBI (USA) või DDBJ (Jaapan) – need andmebaasid on oma olemuselt sarnased ning nende vahel toimub andmevahetus. Üksikute DNA-järjestuste puhul tuleb sisestada info iga järjestuse lisamisel, tavaliselt ka selle kohta, kust, millal ja kes antud geneetilise materjali kogus5. Suuremahuliste DNA-andmete puhul, näiteks keskkonna-DNA, registreeritakse kõikide proovidega seonduvad taustaandmed (proovivõtu asukoht, aeg, koguja, vms taustainfo) ja sellele saadakse eraldi ID-kood, mis seotakse DNA-järjestuse registreerimisel saadud identifikaatoriga. Proovidest eraldatud DNA-d hoiustavad tavaliselt selle kogunud või sellega töötavad/töötanud teadlased. Tavaliselt hoiustatakse proove kuni projekti lõpuni või edasise huvi korral ka pikemalt. Proovidest sekveneerimise abil tuvastatud DNA järjestuste info laetakse tavaliselt ülesse rahvusvahelistesse andmebaasidesse (ENA, NCBI, DDBJ). Andmebaasidesse ei jõua teadusprojektidega seotud järjestused juhul, kui nendega seoses ei ole avaldatud artiklit. Rakendusprojektide puhul toimub DNA järjestuste lisamine andmebaasi kokkuleppel tellijaga.
BBNJ kokkuleppe sätteid geneetiliste ressursside suhtes kohaldatakse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel, sealhulgas ka nende ressursside suhtes, mis on kogutud või loodud enne kokkuleppe jõustumist, välja arvatud erandid, mida osaline võib teha kokkuleppega ühinemisel artikli 70 kohaselt. Eesti teatab kokkuleppe ratifitseerimisel vastava erandi kohaldamisest BBNJ kokkuleppe ratifitseerimist käsitlevas seaduseelnõus. Kokkuleppe kohaldamine tagasiulatuvalt eeldaks, et kogutud mere geneetiliste ressursside ja nendega seotud digitaalsete järjestusandmete päritolu riikliku jurisdiktsiooni alt väljas asuvas merepiirkonnas ning nende kogumise või kasutamise aeg oleks tagasiulatuvalt ka tõendatav, mis on praktikas keeruline. Sellest lähtudes ei kohalda Eesti kokkuleppe sätteid nende geneetiliste ressursside suhtes, mis on kogutud või loodud enne kokkuleppe Eesti suhtes jõustumist.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb kogujal esitada teabevõrgustikule kuus kuud või võimalikult varakult enne kogumisega alustamist BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 2 sätestatud andmed:
• geneetiliste ressursside kogumise laad ja eesmärgid, sealhulgas asjakohasel juhul kõik programmid, mille osana kogumine toimub;
• teadusuuringute objekt või, kui see on teada, sihtmärgiks olevad või kogutavad geneetilised ressursid ning eesmärgid, milleks neid ressursse kogutakse;
• geograafilised alad, kus kogumine toimub;
• kokkuvõte kogumise meetodist ja vahenditest, sealhulgas laevade nimi, tonnaaž, tüüp ja klass, kasutatavad teadusseadmed ja/või uurimismeetodid;
• teave kavandatavatesse olulisematesse programmidesse antava muu panuse kohta;
• uurimislaeva esimese kohaleilmumise ja lõpliku lahkumise või varustuse paigaldamise ja eemaldamise eeldatav kuupäev;
• sponsoreeriva(te) asutus(t)e ja projekti eest vastutava isiku nimi;
• kõikide riikide, eelkõige arenguriikide teadlaste võimalused osaleda projektis või olla sellega seotud;
• see, mil määral peaks riikidel, eelkõige arenguriikidel, kes võivad vajada ja taotleda tehnilist abi, olema võimalik projektis osaleda või olla selles esindatud;
• andmehalduskava, mis on koostatud vastavalt avatud ja vastutustundliku andmehalduse põhimõttele, võttes arvesse praegust rahvusvahelist tava.

Kohustus ja selles sätestatud tähtaeg sarnaneb ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 248 sätestatuga, mille kohaselt edastavad riigid ja pädevad rahvusvahelised organisatsioonid, kes kavatsevad korraldada rannikuriigi majandusvööndis või mandrilaval teaduslikke mereuuringuid, artikli 248 kohaselt rannikuriigile vähemalt kuus kuud enne teadusliku mereuuringu projekti eeldatavat algust teatud teabe projekti kohta.

Lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb kogujal esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast kogumist esitada teabevõrgustikule BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 5 sätestatud järgmine teave koos standardse BBNJ-partiitunnusega:
• hoidla või andmebaas, kus säilitatakse või hakatakse säilitama geneetiliste ressursside digitaalseid järjestusandmeid;
• koht, kus kõiki kohapeal kogutud geneetilisi ressursse hoiustatakse või hoitakse või kus seda hakatakse tegema;
• aruanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult geograafilist ala, kust geneetilisi ressursse koguti, sealhulgas teave kogumisala laius- ja pikkuskraadi ning sügavuse kohta, ning võimaluste piires tegevuse tulemusi;
• sama artikli lõike 2 punktis j sätestatud andmehalduskava mis tahes vajalikud ajakohastused.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb kogujal esimesel võimalusel esitada teabevõrgustikule BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 8 sätestatud järgmine teave:
• koht, kust on võimalik leida geneetiliste ressursside kasutamise tulemusi, näiteks väljaandeid ja antud patente (olemasolu korral ja võimaluste piires), ning väljatöötatud tooteid;
• üksikasjad teabevõrgustikule saadetud kogumisjärgse teate kohta, mis on seotud kasutamise objektiks olnud geneetiliste ressurssidega;
• koht, kus hoitakse kasutamise objektiks olnud algset proovi;
• kasutatavatele geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside digitaalsetele järjestusandmetele juurdepääsu kord ning andmehalduskava;
• pärast asjaomaste toodete turustamist teave (kui see on olemas) nende toodete müügi ja edasise arendamise kohta.

Lõike 2 järgi peab geneetiliste ressursside koguja ajakohastama lõike 1 punkti 1 järgi esitatud andmed, kui need on enne kogumisega alustamist oluliselt muutunud, mõistliku aja jooksul, aga võimalusel hiljemalt enne kogumisega alustamist. Säte vastab BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktile 4.

Lõike 3 järgi ei kehti lõikes 1 sätestatud kohustus, kui nõutud teabe on esitanud samade geneetiliste ressursside kogumisega seotud muu isik. Võib eeldada, et väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel geneetiliste ressursside kogumine toimub suure ressursimahukuse tõttu paljudel juhtudel teadlaste, ettevõtjate ja erinevate riikide ühisprojektidena. Teabe edastamisega seotud rollid lepitakse kokku projektis osalejate poolt. Kui sellise ühisprojekti eest vastutav isik on juba teabevõrgustikule kogumise kohta nõutud teabe esitanud, ei pea projektiga seotud Eesti kodanik, asutus või ettevõtja seda ise täiendavalt tegema.

Paragrahvis 686 sätestatakse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud teabe hoiustamise kohustus. Sätte kohaselt on isik, kes on kogunud väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel geneetilisi ressursse ja kelle kasutuses need on, kohustatud hoiustama sellised geneetilised ressursid ja selliste ressursside digitaalsed järjestusandmed koos standardsete BBNJ-partiitunnustega üldsusele kättesaadavates riiklikul või rahvusvahelisel tasandil hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates geneetiliste ressursside kasutamise algusest või niipea, kui vastavad hoidlad ja andmebaasid muutuvad kättesaadavaks, võttes arvesse kehtivat rahvusvahelist tava.

Kohustus vastab BBNJ kokkuleppe artikli 14 punktile 3, mille kohaselt osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid tagamaks, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetilised ressursid ja selliste ressursside digitaalsed järjestusandmed, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute kasutamise objektiks, ja standardsed BBNJ-partiitunnused hoiustatakse üldsusele kättesaadavates, kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates sellise kasutamise algusest või niipea, kui need muutuvad kättesaadavaks, võttes arvesse kehtivat rahvusvahelist tava.

Geneetiliste ressursside järjestusandmete jaoks on suurim ja tuntuim rahvusvaheline andmebaas International Nucleotide Sequence Database Collaboration6. Eelnõu koostamise ajal ei ole teada riiklikke keskseid geneetiliste ressursside andmebaase või hoidlaid ning tõenäoliselt hoiustatakse geneetilisi ressursse ja nende järjestusandmeid Eestis täna vastavate teadusasutuste juures vastavalt nende sisekorraeeskirjadele.

Paragrahvis 687 sätestatakse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete päritolu märkimise ja aruandluse kohustus.

Lõike 1 kohaselt registreerib arhiivi, kollektsiooni ja andmebaasi haldaja väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatelt merealadelt pärit geneetiliste ressursside päritolu ja nendega seotud digitaalsed järjestusandmed vastavalt rahvusvahelisele tavale, lisades standardse BBNJ-partiitunnuse. Kohustus vastab BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktile 6, mille kohaselt osalised tagavad, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside proovide ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete puhul, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates või andmebaasides, on kooskõlas kehtiva rahvusvahelise tavaga ja teostatavuse piires võimalik kindlaks teha, et need pärinevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt mere aladelt.

Lõike 2 kohaselt koostab arhiivi või kollektsiooni haldaja iga kahe aasta tagant kokkuvõtliku aruande lõikes 1 nimetatud andmete kättesaadavuse kohta, kui selline teave on olemas, ning esitab selle Kliimaministeeriumile. Kuna andmebaasides ei talletata geneetilisi ressursse, vaid ainult digitaalseid andmeid, kehtestatakse andmebaaside haldajate suhtes eraldi kohustus lõikega 3. Kohustus vastab BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktile 7.

Lõike 3 kohaselt koostab andmebaasi haldaja iga kahe aasta tagant kokkuvõtliku aruande lõikes 1 nimetatud digitaalsete järjestusandmete kättesaadavuse kohta, ning esitab selle Kliimaministeeriumile. Kohustus vastab BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktile 7.

Lõikes 4 sätestatakse Kliimaministeeriumi kohustus esitada lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele tulenevalt BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktist 7.

Paragrahvides 688—6813 sätestatakse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade piirkonnapõhiste majandamisvahenditega seonduvad tingimused.

BBNJ kokkuleppe artikli 17 järgi on eesmärk kaitsta ja kasutada kestlikult alasid, mis vajavad kaitset, sealhulgas luua terviklik piirkonnapõhiste majandamisvahendite süsteem, mis sisaldab ökoloogiliselt representatiivseid ja hästi ühendatud merekaitsealade võrgustikke, samuti kaitsta, hoida, taastada ja säilitada elurikkust ja ökosüsteeme, sealhulgas eesmärgiga suurendada nende tootlikkust ja parandada nende seisundit, ning tugevdada vastupanuvõimet surveteguritele, sealhulgas neile, mis on seotud kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja merereostusega.

ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt võivad riigid võtta kasutusele kas eraldiseisvalt või koostöös meetmeid, et merekeskkonda kaitsta, kuid seni ei ole olnud rahvusvaheliselt kokkulepitud reeglistikku piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sh merekaitsealade määramiseks väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel.

Piirkonnapõhised majandamisvahendid võivad olla merekaitsealad oma kaitse-eeskirjadega, aga mitte ainult – majandamisvahendiks võib olla ka piirkonna majandamist võimaldavate lubatud tegevuste nimekiri või piirangud ilma kaitseala kehtestamata vmt. Oluline on märkida, et tulenevalt BBNJ kokkuleppe artikli 18 tingimustest ei ole võimalik luua piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid alale, mis kuulub mõne riigi jurisdiktsiooni alla. Kui juba loodud piirkonnapõhine majandamisvahend puudutab ala, mis hiljem muutub mõne riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks alaks, muutub vastav osa piirkonnapõhisest majandamisvahendist automaatselt kehtetuks. Piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku saab esitada BBNJ kokkuleppe artiklist 19 tulenevalt osaline üksi või ühiselt teiste osalistega ning lõpliku otsuse teeb artikli 22 järgi osaliste konverents pärast sekretariaadi korraldatud põhjalikku konsulteerimisprotsessi, sealjuures on otsuse tegemiseks vaja saavutada konsensus või otsus konsensuse puudumise kohta ja sellele järgnevalt on alles võimalik langetada otsus kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Kuna LKS 2. peatüki sätted kehtivad vaid riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate alade loodusobjektide kaitse alla võtmise suhtes, mitte laiemalt igasuguste piirkonnapõhiste majandamisvahendite suhtes, ning kuivõrd LKS 2. peatüki sätete kohaselt otsustab kaitse alla võtmise Eesti pädev asutus, aga BBNJ kokkuleppe kohased piirkonnapõhiste majandamisvahendite otsused võtab vastu osaliste konverents, on piirkonnapõhiste majandamisvahendite ettepanekute ja ettepanekute menetlemise suhtes vaja kehtestada eraldiseisev regulatsioon.

Paragrahvis 688 sätestatakse üldised põhimõtted piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku esitamisele.

Lõige 1 sätestab analoogselt LKS § 9 lõikega 1, et igaühel on õigus esitada väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleva mereala piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepanek. Ettepanek esitatakse Kliimaministeeriumile, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lõikele 1 on Kliimaministeeriumi valitsemisalas keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ning merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika.

Lõige 2 sätestab nõuded lõikes 1 toodud ettepanekule ning ettepanek peab vastama BBNJ kokkuleppe III osas ja lisas 1 toodud tingimustele.

BBNJ artikli 19 lõike 4 kohaselt peab ettepanek sisaldama ettepanekus käsitletava ala geograafilist või ruumilist kirjeldust, teavet I lisas sätestatud kriteeriumite kohta, alal toimuva inimtegevuse ja selle mõju kirjeldust, ala merekeskkonna ja elurikkuse seisundi kirjeldust, ala suhtes kohaldatavate kaitse-eesmärkide ja asjakohasel juhul kasutamise eesmärkide kirjeldust, majandamiskava projekti, mis sisaldab kavandatavaid meetmeid ja milles kirjeldatakse kavandatud seire-, uurimis- ja läbivaatamistegevust kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks, kavandatava ala ja võimalike meetmete kestus, teave võimalike konsultatsioonide kohta, mida on peetud riikidega, sealhulgas külgnevate rannikuriikidega, ja/või asjakohaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, teave piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kohta, mida on rakendatud asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite tasandil, asjakohased teadusandmed ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmised.

BBNJ kokkuleppe I lisas kirjeldatud alade kindlakstegemise soovituslikud kriteeriumid on näiteks ainulaadsus, harukordsus, eriline tähtsus liikide elutsüklite etappide seisukohast, alal leiduvate liikide eriline tähtsus, tähtsus ohustatud, eriti ohustatud või vähenevate liikide või elupaikade seisukohast, haavatavus, muu hulgas kliimamuutuste ja maailmamere hapestumise suhtes, haprus, tundlikkus, elurikkus ja tootlikkus, ökoloogiline ühendatus, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, kumulatiivne ja piiriülene mõju, aeglane taastumine ja vastupanuvõime jpm.

Paragrahvis 689 sätestatakse piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku menetlusega seotud tingimused.

Lõike 1 kohaselt otsustab Kliimaministeerium ettepaneku alusel menetluse algatamise piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku tegemiseks sekretariaadile ja viib läbi menetluse. Erinevalt LKS §-s 10 sätestatust ei ole võimalik riigil ise kehtestada piirkonnapõhist majandamisvahendit (nt merekaitseala) väljaspool riigi jurisdiktsiooni asuvatel aladel, vaid sellise otsuse saab teha BBNJ kokkuleppe osaliste konverents pärast sekretariaadi poolt läbi viidud konsultatsioone. Seetõttu saab siseriiklik menetlus seisneda vaid otsustuses, kas algatada menetlus piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku sekretariaadile esitamise otsustamiseks, ja kas ettepanek esitatakse sekretariaadile või mitte.

Lõike 2 kohaselt korraldab Kliimaministeerium vajadusel piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise põhjendatuse ja kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku, konsulteerib mõjutatud riikide, asjaomaste sidusrühmade, piirkondlike ja valdkondlike organisatsioonidega, võtab arvesse parima olemasoleva teadusteabe ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased põlisteadmised. Säte tuleneb BBNJ kokkuleppe artikkel 19 lõikest 2.

Lõike 3 järgi avaldab Kliimaministeerium pärast otsuse tegemist lõikes 1 sätestatud menetluse algatamiseks teate menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Säte on sarnane LKS § 9 lõike 3 esimesele lausele, ent puudub vajadus teate avaldamiseks kohalikus ajalehes, sest väljaspool Läänemerd asuvate merealade puhul ei esine maakondlikel tasanditel erihuve.

Lõikes 4 nimetatakse teave, mis tuleb teates esitada, et huvirühmadel oleks võimalik ettepaneku ja selle menetlemise kohta rohkem teada saada ja soovi korral kaasa rääkida. Säte on sarnane LKS § 9 lõikele 4.

Lõike 5 järgi tuleb ettepanekule muudatusettepaneku või vastuväite esitamisel märkida selgelt väljendatud muudatusettepanek või vastuväide ning põhjendused, millele Kliimaministeerium vastab 30 päeva jooksul, vajadusel tähtaega pikendades. Kuna piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepanek käsitleb väljaspool Läänemerd asuvaid alasid, siis võib muudatusettepanekutele ja vastuväidetele vastamine võtta kauem aega, kui vastamine eeldab täiendavat analüüsi või ekspertide kaasamist. Säte on sarnane LKS § 9 lõigetele 71 ja 8.

Lõikes 6 korratakse LKS § 9 lõiget 9, selgitades, millisel juhul toimub avalik arutelu. Kui tähtaja kestel ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud lõike 4 kohases teates oli tehtud ettepanek asja avalikku arutelu mitte korraldada, avalikku arutelu ei korraldata. Taaskord, kuna piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepanekuid ei saa teha Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate alade ja ka ülejäänud Läänemere suhtes, võib eeldada, et avaliku arutelu vajadust üldjuhul ei ole ning võimalikud ettepanekud ja vastuväited saab lahendada individuaalselt.

Lõikes 7 sätestatakse, et kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusena muutuvad piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku põhiseisukohad, avaldatakse uus teade ja korraldatakse uus avalik väljapanek käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Säte on sarnane LKS § 9 lõikele 10.

Lõikega 8 nähakse ette konsultatsioonide kohustus, mis tuleneb BBNJ kokkuleppe artikli 21 lõikest 4. BBNJ kokkuleppe artikli 21 lõike 4 kohaselt juhul, kui kavandatav meede mõjutab alasid, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad ettepaneku esitajad järgmist: korraldavad selliste riikidega sihipärased ja ennetavad konsultatsioonid, sealhulgas eelneva teavitamise, ning võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud meetme kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt neid seisukohti ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud meedet vastavalt. Mõistlik oleks taoline kohustus sätestada ka juhul, kui meede mõjutab alasid, mis on ka vaid osaliselt ümbritsetud riikide majandusvöönditega.

Paragrahvis 6810 sätestatakse piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku otsuse tegemise tingimused.

Lõike 1 kohaselt teeb Kliimaministeerium pärast §-s 688 sätestatud menetluse läbiviimist otsuse piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku esitamise kohta sekretariaadile.

Lõike 2 järgi peab sekretariaadile esitatav piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanek sisaldama BBNJ kokkuleppe artikli 19 lõikes 4 ning I lisas kirjeldatud andmeid ehk Kliimaministeerium peab tagama, et lõplik esitatav ettepanek vastaks BBNJ kokkuleppe nõuetele enne selle esitamist.

Lõikega 3 nähakse ette, et ettepaneku võib esitada ühiselt koos teise riigiga. Sellisel juhul lepitakse eraldi kokku, kumb riik esitab ettepaneku pärast selle riigisisest menetlemist sekretariaadile. BBNJ kokkuleppe artikkel 19 lõike 1 kohaselt esitavad osalised piirkonnapõhiste majandamisvahendite ettepanekuid kas üksi või ühiselt.

Lõikes 4 sätestatakse BBNJ kokkuleppe artikli 22 lõikes 5 toodud kohustus arvestada sekretariaadi korraldatud konsultatsioonidel saadud ning teadus- ja tehnilise organi poolt esitatud seisukohti ning vajadusel muudab Kliimaministeerium piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanekut või vastab seisukohtadele kirjalikult 30 päeva jooksul. BBNJ artikkel 22 lõige 7 näeb ette, et kui konsultatsioonide tulemusel esitaja muudab piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanekut, esitab ta muudetud ettepaneku teadus- ja tehnilisele organile.

Paragrahvis 6811 sätestatakse piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku tegemisest keeldumise alus ja otsuse tegemise ja jõustumise tingimused. Säte on analoogne LKS §-ga 111.

Paragrahvis 6812 sätestatakse piirkonnapõhise majandamisvahendi meetmetega seonduv aruandlus. Sätte kohaselt määratakse pädeva asutusena Kliimaministeerium, kes annab aru tema poolt esitatud ettepanekute alusel loodud piirkonnapõhise majandamisvahendi ja selle meetmete rakendamise kohta vastavalt BBNJ artikli 26 lõikele 1. Sekretariaat teeb sellised aruanded teabevõrgustiku kaudu üldsusele kättesaadavaks.

Paragrahvis 6813 sätestatakse kõigile isikutele kohustus järgida BBNJ kokkuleppe osaliste konverentsi poolt piirkonnapõhiste majandamisvahendite kohta vastu võetud otsustes sätestatud tingimusi. See tähendab, et kui Eesti kodanik, asutus või ettevõtja või muu isik Eesti lipu all sõitva laevaga soovib viia läbi tegevusi väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni asuvatel merealadel, peab ta järgima selle ala suhtes kehtestatud piirkonnapõhise majandamisvahendiga ette nähtud tingimusi.

BBNJ kokkuleppes ei ole käsitletud piirkonnapõhise majandamisvahendi suhet kokkuleppe endaga ning selle õiguslikku olemust. Kuna BBNJ artikli 25 lõike 1 kohaselt peavad osalised tagama, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv tegevus, mis toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, viiakse ellu kooskõlas piirkonnapõhise majandamisvahendi kohta tehtud otsustega, tuleb selline kohustus kehtestada õigusaktiga. Eeldatavasti võib piirkonnapõhise majandamisvahendi otsuseid käsitleda välissuhtlemisseaduse § 25 kohaselt välislepingu muutmisena, mille heakskiitmine, sõltuvalt sisust, nõuab kas Vabariigi Valitsuse või ministri määruse kehtestamist, misläbi see avaldatakse Riigi Teatajas ja saab järgimiseks kohustuslikuks.

LKS § 702 lõike 1 kohaselt teeb riiklikku järelevalvet LKS-is sätestatud nõuete täitmise üle Keskkonnaamet. Järelevalvekohustus laieneb Keskkonnaametile seega ka piirkonnapõhiste majandamisvahendite nõuete täitmise üle, mis võib eeldada kulukamaid ja aeganõudvamaid menetlustoiminguid sõltuvalt tegevuse asukoha tingimustest ja kaugusest Eestist.

Punktiga 2 täiendatakse LKSi uue §-ga 771, mis kehtestab rahatrahvi piirkonnapõhise majandamisvahendi otsuses sätestatud tingimuste rikkumise korral. Vastutuse koosseis on vajalik, et riigil oleks võimalik sekkuda, kui ilmneb, et tingimusi on rikutud. Muuhulgas on vastutuse kehtestamine preventiivse eesmärgiga kujundamaks üldist hoiakut, et selline tegevus on keelatud.

Hetkel on LKS §-s 77 sätestatud vastutus kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest, mille puhul füüsilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühiku suuruses summas või arest ning juriidilise isiku puhul rahatrahv kuni 3200 eurot.

Tuleb silmas pidada, et piirkonnapõhise majandamisvahendi, nt merekaitseala, loomine on BBNJ kokkuleppe tingimuste kohaselt alati põhjalik protsess ning piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise otsuse vastuvõtmine peab toimuma kas riikide konsensuse alusel või selle puudumisel kolmeneljandlikulise häälteenamusega otsustuse alusel. Seega on piirkonnapõhise majandamisvahendi loomine olulise tähtsusega moment maailmamere kaitse tagamisel, millel on vähemalt suurema osa BBNJ kokkuleppe osaliste selge toetus. Kuna avamere loodusvara on mereõiguse konventsiooni kohaselt inimkonna ühisvara, mida tuleb kasutada õiglaselt, säästlikult ja kogu inimkonna hüvanguks, tuleb erilist tähelepanu pöörata nendel aladel kehtestatud nõuete täitmisele ja rikkumise korral vajadusel rakendada sanktsioone.

Kui keskkonnakahju on tekitatud, kohaldatakse keskkonnavastutuse seadust, mis reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab.

II Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. Paragrahv 2 koosneb 7 punktist.

BBNJ kokkuleppe IV osa käsitleb keskkonnamõju hindamist. BBNJ kokkuleppe artikli 28 lõike 1 kohaselt tagavad osalised, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuva kavandatud tegevuse võimalikku mõju merekeskkonnale hinnatakse enne selliseks tegevuseks loa andmist vastavalt IV osas sätestatule.

Kokkuleppe IV osas sätestatud kord keskkonnamõju hindamiseks erineb mõnevõrra Eestis ja Euroopa Liidus kehtivast korrast. Seda eeskätt näiteks künniste korral, mille alusel otsustatakse, kas teha kokkuleppes kirjeldatud eelhindamine või algatada keskkonnamõju hindamise menetlus. Täiendavat reguleerimist riigisisestes õigusaktides vajab eeskätt erinevate huvirühmade kaasamise, teavitamise ja mõjutatud riikidega konsulteerimise kord.

BBNJ kokkuleppe läbirääkimiste käigus olid delegatsioonid seisukohal, et keskkonnamõju hindamine peaks toimuma riigi juhtimisel. Läbipaistvuse edendamiseks on BBNJ kokkuleppe IV osas sätted, mis võimaldavad huvitatud osapoolel registreerida oma seisukohad kavandatud tegevuse mõjude kohta ning BBNJ kokkuleppe alusel moodustataval teadus- ja tehnilisel kehamil anda mittesiduvaid soovitusi. Siiski oli arusaam, et riik otsustab, kas tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleva tegevusega peaks jätkama.7

Kehtivas õiguskorras ei ole väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvatel merealadel tegevuste läbiviimine olnud üldjuhul reguleeritud ning siseriiklikult on olnud nõutav tegevusloa saamine vaid riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel tegevuste kavandamisel. Erandiks on VeeS § 177 lõige 5, mis sätestab, et väljaspool Läänemerd võib merre kaadata ka muid aineid ja asju loa alusel. Teadaolevalt ei ole sellist luba regulatsiooni jõustumisest saadik siiski kunagi taotletud. Seetõttu on käesoleva eelnõuga kehtestatavad tegevusloa nõuded ja seeläbi keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimine uued kohustused, mis mõjutavad Eesti Vabariigi põhiseaduses (PS) sätestatud põhivabadust, milleks on ettevõtlusvabadus (§ 31).

PS § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Esemeline kaitseala: õigus tegeleda majandustegevusega, teenida tulu ja korraldada oma ettevõtlust oma äranägemise järgi võimalikult vähese riigipoolse sekkumisega.
Isikuline kaitseala: Eesti kodanikud, Eestis viibivad välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud. PS § 9 lõike 2 kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Ettevõtlusvabadus on kahtlemata kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ja sellise vabaduse olemusega, mistõttu kuuluvad ka juriidilised isikud ettevõtlusvabaduse isikulisse kaitsealasse.
Riive: kehtivas õiguskorras ei ole väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvatel merealadel tegevuste läbiviimine olnud üldjuhul reguleeritud ning siseriiklikult on olnud nõutav tegevusloa saamine vaid riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel tegevuste kavandamisel. Seetõttu on seni olnud avamerel ja süvamerepõhjas kavandatavad tegevused reguleerimata, st siseriikliku õiguse kohaselt ei ole ettevõtluse vaates tulnud sellisteks tegevusteks üldjuhul luba saada. Kuigi tõenäosus, et Eesti kodanikud või Eestis registreeritud juriidilised isikud Eestist kaugetes asukohtades avamerel olulise mõjuga tegevusi ette võtavad, on väike, muutub selliste tegevuste läbiviimine tegevusloa kohustuse ja keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimisega edaspidi siiski teoreetiliselt aeganõudvamaks ja suurendab isikute halduskoormust, mistõttu kujutab see endast ettevõtlusvabaduse riivet.
Riive õigustus: PS § 31 teine lause sätestab, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Käesoleva seaduseelnõuga sätestatakse selle õiguse kasutamise tingimused väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni asuvatel merealadel, mistõttu seadusliku aluse nõue on täidetud. Kuna PS § 31 ei sätesta ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse piiramisel tingimusi, peab piirang olema kooskõlas muude PS sätetega, st piirang ei tohi olla PS muude sätetega vastuolus.

Riigikohtu selgituse kohaselt annab § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.8

PS § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda. Keskkond on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Keskkonnaõiguses tuntud loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttele lisaks tuleneb säästmiskohustusest ka vältimispõhimõte, mis nõuab, et ohte keskkonnale tuleb vältida. Keskkonna säästmise põhimõttega on vastuolus nii keskkonnaressursside ebaotstarbekas ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse vajadusi mittearvestav kasutamine kui ka tegevus, millest lähtub oht keskkonnale ülemääraste kahjustuste tekkeks. Ka keskkonnaõiguses tunnustust leidnud ettevaatusprintsiibi põhiseaduslik õigustus on seotud säästmiskohustusega. Keskkonna säästmine ei ole tulemuslik, kui piisavate teadmiste puudumise korral või muul põhjusel ettevaatamatusest keskkonnale kahju tekitatakse. Ettevaatusprintsiibi kohaselt tuleb keskkonnariske kohaste ettevaatusmeetmete abil võimalikult suurel määral vähendada, rakendades selleks sobivaid meetmeid, eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnatava. Otsuste tegemisel, mis võivad mõjutada keskkonnaseisundit, tuleb välja selgitada keskkonnamõju, selleks vajadusel asjakohase menetluse (nt keskkonnamõju hindamine) läbiviimisega. Säästmispõhimõtte täitmiseks on isik kohustatud olema teadlik tema tegevusega kaasnevatest keskkonnaohtudest. Keskkonnakaitseks kehtestatav regulatsioon peab käima ajaga kaasas ning on loomulik, et isikute kohustused elu- ja looduskeskkonna säästmisel järk-järgult muutuvad või täpsustuvad. PS §-dest 5 ja 53 tulenevad keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused võivad õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid.9

PS § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Säte on analoogne mereõiguse konventsiooni preambulis sätestatuga, mille kohaselt on avamere loodusvarad kogu inimkonna ühisvara, mida tuleb kasutada õiglaselt ja säästlikult. PS § 5 kommentaarides tuuakse välja, et keskkonnakaitse põhimõtete seas on veel säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele, keskkonnakaitse terviklikkus ja kõrge tase. Seega on §-st 5 tuletatav ka suunis riigile valdkonna arenguga kaasas käia, kujundada vastav õiguskord ning hoida seda ajakohasena, arvestades keskkonnaprobleeme, teaduse ja tehnika arengut ning riigi ja ühiskonna vajadusi ning võimalusi.10

BBNJ kokkuleppe IV osas sätestatud riigi jurisdiktsiooni alt välja jääva mereala tegevuse keskkonnamõju hindamine ja sellele järgneva loamenetluse tulemus võib kujutada endast halduskoormust, mida seni enamjaolt ei eksisteerinud, ning piirata teatud ettevõtlustegevusi sarnaselt täna riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel toimuvate tegevuste puhul. Samas ei ole keskkonnamõju hindamine ainult halduslik lisakohustus, vaid vältimatu vahend merekeskkonna ja elurikkuse tõhusaks kaitseks nii riigisiseselt kui ka globaalsel tasandil ning seetõttu ettevõtlusvabaduse riivena siiski põhjendatav ja vajalik.

Avamere tegevuste loastamine ja keskkonnamõju hindamine on esiteks vajalik keskkonna kui avaliku hüve kaitseks ning seondub ka ettevaatusprintsiibiga. Põhiseaduse §-dest 5 ja 53 tuleneb, et loodusvarad on rahvuslik rikkus ning igaühel on kohustus keskkonda säästa. See hõlmab nii säästva kasutamise kui ka vältimispõhimõtte järgimist. BBNJ kokkulepe laiendab selle loogika riigi jurisdiktsioonist väljapoole jäävatele merealadele, mida käsitatakse sisuliselt kogu inimkonna ühisvarana. Seetõttu on keskkonnamõju hindamine vajalik instrument, et tagada nende alade kasutamine kooskõlas säästva arengu ja kõrgetasemeliste keskkonnakaitse-eesmärkidega. Keskkonnakaitse ei ole võimalik ilma piisava teadmiseta tegevuste mõjudest. Kui tegevuse võimalik mõju ei ole täielikult teada, tuleb riske hinnata ja ennetada, mis toetab ettevaatusprintsiipi.

Kuigi eelnõus ette nähtud regulatsiooni kohaselt tekib keskkonnamõju hindamise kohustus ka avamerel, mis kujutab endast halduskoormust, ja hindamise tulemuste alusel võidakse piirata või mitte lubada teatud tegevusi (nt kui tuvastatakse oluline negatiivne mõju), on selline lahendus siiski põhjendatud, kuna see aitab tagada keskkonna ja elurikkuse kaitset ning põhineb avalikul huvil ja teiste isikute õiguste kaitsel. Ilma mõjude hindamiseta ei ole võimalik ka keskkonnakahju ennetada või leevendada. Vastavalt BBNJ kokkuleppe tingimustele tagatakse ka läbipaistev ja kaasav otsustusprotsess, sest BBNJ kokkulepe näeb ette teiste riikide ja teadusasutuste kaasamise ning seisukohtade esitamise võimaluse. See on eriti oluline globaalsete ühishüvede puhul, kus ühe riigi tegevus võib mõjutada teisi. Seega aitab regulatsioon tagada õiguspärase, läbipaistva ja teaduspõhise otsustamise avamerel toimuvate tegevuste lubatavuse suhtes.

Riive materiaalsed nõuded: eelnõus sisalduv regulatsioon võetakse vastu seadusena Riigikogu poolt, mistõttu parlamendireservatsiooni põhimõte (PS § 3) on täidetud. PS § 13 kohaselt peavad normid olema piisavalt arusaadavad. PS § 11 sätestab proportsionaalsuse põhimõtte, st et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Sobivus. Sobiv on meede, mis soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne meede, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.11 Ilma tegevusloa nõudeta ei ole võimalik tagada kavandatavate tegevuste eelnevat kontrolli ega hinnata nende võimalikku mõju merekeskkonnale. Samuti ei teki tegevusloa kohustuse puudumisel üldjuhul keskkonnamõju hindamise kohustust, mistõttu puudub võimalus tuvastada tegevusega kaasnevaid keskkonnariske ning kavandada meetmeid võimaliku kahju vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks. Seetõttu on eelnõuga kehtestatav tegevusloa nõue ja seeläbi keskkonnamõju hindamise kohustus sobiv ja vajalik meede, mis aitab kaasa merekeskkonna kaitse ning BBNJ kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgi saavutamisele.

Vajalikkus. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava meetmega, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.12 Vähem koormavat, kuid sama tõhusalt eesmärki saavutavat meedet eelnõu koostamise käigus ei tuvastatud. Ainuüksi teavitamis- või aruandluskohustus ei võimaldaks hinnata tegevuse mõju enne selle alustamist ega tagaks võimalust seada tegevusele riigi poolt keskkonnakaitselisi tingimusi või keelata tegevust juhul, kui selle mõju merekeskkonnale võib olla lubamatult suur.

Mõõdukus. Meetme mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Otsustav on see, kas meetmega saavutatud legitiimne eesmärk (kasu) kaalub üles riivest tingitud kahju.13 Tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise põhimõtted on Eesti õiguskorras juba väljakujunenud ning neid kohaldatakse riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel ja muude keskkonda mõjutavate tegevuste puhul. Eelnõuga ei kehtestata sisuliselt uut tüüpi kohustusi, vaid laiendatakse olemasoleva regulatsiooni põhimõtteid tegevustele, mida kavandatakse väljaspool riigi jurisdiktsiooni asuvaid merealasid. Seega ei ole ettevõtjatele ja teistele tegevuste elluviijatele kaasnev halduskoormus ebaproportsionaalne, eriti arvestades tegevustega kaasneda võivat olulist mõju merekeskkonnale ning avalikku huvi mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse vastu.

Kokkuvõttes on eelnõu koostaja seisukohal, et eelnõuga kehtestatav regulatsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Punktiga 1 täiendatakse KeHJS § 3 lõiget 1 punktiga 3. Paragrahvi 3 lõikes 1 on sätestatud juhud, mil keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Kehtiva lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

BBNJ kokkuleppe artikli 30 lõike 1 punkti b kohaselt, kui osalisel on piisavalt alust arvata, et tegevus võib põhjustada merekeskkonna olulist reostust või merekeskkonna olulisi ja kahjulikke muutusi, tehakse keskkonnamõju hindamine. Seetõttu on eelnõus keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse künnisena ette nähtud sama lävend.

Punktiga 2 täiendatakse KeHJS § 3 lõikega 21. Täiendusega nähakse ette erisus § 3 lõike 1 punktis 3 ette nähtavast kohustuslikust keskkonnamõju hindamisest. BBNJ kokkuleppe artikli 29 lõike 4 kohaselt ei pea keskkonnamõju hindama, kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub, määrab kindlaks, et kavandatud tegevuse või tegevuse kategooria võimalikku mõju on hinnatud kooskõlas muude asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike nõuetega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite poolt; et kavandatud tegevuse kohta juba tehtud hindamine on samaväärne käesolevas osas nõutud hindamisega ning hindamise tulemusi võetakse arvesse või hindamisest tulenevad asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite eeskirjad või standardid on kavandatud selleks, et vältida, leevendada või ohjata võimalikku mõju, mis jääb allapoole keskkonnamõju hindamise künnist, ning neid eeskirju või standardeid on järgitud. Mõte on, et kui varasema hindamise tulemusel on loodud tegevust reguleerivad normid, mis hoiavad keskkonnamõju allpool kohustusliku keskkonnamõju hindamise lävendit, ning neid norme ka järgitakse, siis ei ole vaja teha uut keskkonnamõju hindamist.

Punktiga 3 muudetakse § 32 punkti 4. Paragrahv 32 sätestab keskkonnamõju hindamise etapid ning punkt 4 sätestab ühe etapina keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimise ning programmi ja aruande avalikustamise, arvestades piiriülese keskkonnamõju hindamise erisusega. Muudatuse kohaselt täiendatakse punkti 4 selliselt, et arvestatakse ka avamere keskkonnamõju hindamise erisustega. Avamere keskkonnamõju hindamise erisused on kavandatud KeHJS §-desse 301—303 (vt punktides 5—7 kirjeldatud muudatusi).

Punktiga 4 täiendatakse § 6 lõike 2 punkti 22. BBNJ kokkuleppe artikli 30 lõike 1 punkti a kohaselt, kui kavandatud tegevusel võib olla merekeskkonnale rohkem kui väike või ajutine mõju või kui tegevuse mõju on teadmata või ebaselge, teeb osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, tegevuse kohta eelhindamise. Seetõttu on eelnõus keskkonnamõju hindamisel eelhinnangu andmise künnisena ette nähtud sama lävend.

Punktiga 5 täiendatakse seadust uue §-iga 301, mis näeb ette avamere keskkonnamõju hindamise erisused.

Lõike 1 kohaselt juhindutakse avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel BBNJ kokkuleppes ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustest, arvestades käesolevast paragrahvist ning §-dest 302 ja 303 tulenevaid erisusi.

Lõike 2 kohaselt tuleb avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel võtta arvesse asjakohaste strateegiliste keskkonnamõju hindamiste tulemusi, kui need on kättesaadavad, kasutada ära parimaid olemasolevaid teadusandmeid ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi. Säte vastab BBNJ kokkuleppe artikli 31 lõike 1 punktis c sätestatule, mille kohaselt osalised tagavad, et kavandatud tegevuse mõju, sealhulgas kumulatiivset mõju ja mõju riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele hinnatakse parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi kasutades.

Lõike 3 kohaselt peab otsustaja viivitamata teatama Kliimaministeeriumile avamere keskkonnamõju hindamise algatamisest, avamerel kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest, tegevusloa tingimuse muutmisest või tegevusloa andmisest keeldumisest. Kliimaministeeriumi teavitamise kohustus on vajalik, et tagada avamerel kavandatavate tegevuste ja nendega seotud haldusotsuste üle keskne ülevaade ning BBNJ kokkuleppest tulenevate riiklike kohustuste täitmine. Teave keskkonnamõju hindamise algatamise, tegevusloa andmise, selle tingimuste muutmise või loa andmisest keeldumise kohta võimaldab Kliimaministeeriumil koordineerida pädevate asutuste tegevust, pidada vajalikku arvestust ning täita rahvusvahelise teabevahetuse ja aruandluse kohustusi. Samuti aitab teabe õigeaegne edastamine tagada otsuste läbipaistvuse ja merekeskkonna kaitsega seotud meetmete järjepideva rakendamise.

Lõike 4 kohaselt võib Kliimaministeerium esitada märkusi teabevõrgustikus avaldatud otsuse kohta, mis käsitleb BBNJ kokkuleppe kohase keskkonnamõju hindamise kohaldamist teise riigi jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvale tegevusele, ja sellise tegevuse keskkonnamõju hindamise kohta. BBNJ kokkuleppe artikli 32 lõike 1 kohaselt antakse kõikidele riikidele, eelkõige külgnevatele rannikuriikidele ja muudele tegevuskohaga külgnevatele riikidele, mis on potentsiaalselt tegevusest enim mõjutatud riigid, ning sidusrühmadele niivõrd, kui see on teostatav, kavandatud ja tegelik võimalus osaleda teatava aja jooksul keskkonnamõju hindamise menetluses. Teavitamine ja osalemisvõimalused, sealhulgas märkuste esitamise kaudu, tuleb vastavalt vajadusele tagada kogu keskkonnamõju hindamise menetluse vältel, sealhulgas siis, kui artikli 31 lõike 1 punkti b kohaselt määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise ulatus, ja siis, kui artikli 33 kohaselt on koostatud keskkonnamõju hindamise aruande kavand, enne kui tehakse otsus tegevuse lubamise kohta.

Kuna BBNJ kokkuleppe kohaselt on riikide osalemine keskkonnamõju hindamise menetlustes tagatud läbivalt, antakse Kliimaministeeriumile pädevus esitada märkusi teabevõrgustikus avaldatud otsuste ja keskkonnamõju hindamise dokumentide kohta, et Eesti saaks kasutada BBNJ kokkuleppest tulenevat õigust väljendada oma seisukohti ning juhtida tähelepanu võimalikele keskkonnariskidele, puudustele hindamises või vajadusele täiendavate leevendusmeetmete järele. Sellega toetatakse rahvusvahelist koostööd, läbipaistvat otsustusprotsessi ning merekeskkonna kõrgetasemelist kaitset.

Punktiga 6 nähakse ette seaduse täiendamine uue §-ga 302, mis käsitleb avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise teavitamisnõudeid. Keskkonnamõju hindamise alaste menetluste ja otsustuste avalikustamine ning osalemise tagamine on keskne põhimõte BBNJ kokkuleppe IV osas. BBNJ kokkuleppe kohaselt tuleb üldsuse teavitamine ja osalemisvõimalused tagada kogu keskkonnamõju hindamise menetluse vältel ning selleks kasutatakse keskset platvormi (teabevõrgustik). Vastavalt BBNJ kokkuleppe artikli 32 lõikele 7 jäetakse teavitamisel välja konfidentsiaalne või ärisaladusega seotud teave.

Lõikes 1 kehtestatakse otsustaja kohustus teabevõrgustiku kaudu:
• teavitada kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest (BBNJ kokkuleppe artikli 32 lõige 1);
• avaldada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnang (BBNJ kokkuleppe artikkel 31 lõige 1 p a) i));
• avaldada keskkonnamõju hindamise aruande kavand (BBNJ kokkuleppe artikli 33 lõige 3);
• avaldada keskkonnamõju hindamise aruanne (BBNJ kokkuleppe artikli 33 lõige 5);
• teavitada tegevusloa andmisest või andmata jätmisest (BBNJ kokkuleppe artikli 34 lõike 3 teine lause).

Lõikega 2 defineeritakse teabevõrgustik. Teabevõrgustik on BBNJ kokkuleppe artiklis 51 nimetatud teabevõrgustik. Teabevõrgustiku täpsem kirjeldus on toodud eelnõu § 1 punkti 1 selgituste juures.

Punktiga 7 täiendatakse seadust paragrahviga 303 riikide ning nendega konsulteerimise kohta vastavalt BBNJ kokkuleppe nõuetele.

Lõike 1 kohaselt sätestatakse, et kui kavandatav tegevus toimub avamerel, teavitab otsustaja keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul seaduse § 16 lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates tegevusest potentsiaalselt enim mõjutatud:
1) rannikuriike, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et tegevus mõjutab nende suveräänsete õiguste kasutamist, mis on seotud loodusvarade uurimise, kasutamise, säilitamise või majandamisega;
2) riike, mis viivad kavandatud tegevuse alal ellu inimtegevust, sealhulgas majandustegevust, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et kavandatud tegevus neid mõjutab.

Sätte sissejuhatav lause esimene pool (teavitamise mehhanism ja tähtaeg) vastab § 16 lõike 3 esimese lause tingimustele ning alapunktid (mõjutatud riikide ring) BBNJ kokkuleppe artikli 32 lõikele 2.

Lõike 2 kohaselt, kui kavandatav tegevus toimub avamerel asukohas, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, korraldab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule selliste riikidega eelnevad konsultatsioonid. Säte vastab BBNJ artikli 32 lõikes 6 sätestatud tingimustele.

Lõike 3 järgi lepivad otsustaja ja lõikes 2 nimetatud riik kokku:
1) konsultatsioonide korra ja ajakava;
2) riigi avalikkuse ja asutuste teavitamise ning neile piisava aja andmise avamere keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta arvamuse avaldamiseks;
3) millal tuleb avamere keskkonnamõju hindamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused esitada riigile temalt arvamuse saamiseks;
4) milliste otsuste eelnõud tuleb esitada mõjutatavale riigile temalt arvamuse saamiseks.

Säte on analoogne piiriülese keskkonnamõju hindamist käsitleva KeHJS § 30 lõikele 7.

Lõike 4 kohaselt tuleb mõjutatavale riigile anda arvamuse avaldamiseks aega vähemalt 30 päeva. Otsustaja peab otsuse tegemisel arvestama nimetatud riigi arvamusega. Kohustus arvestada mõjutatud riigi arvamusega tuleneb BBNJ kokkuleppe artikli 31 lõike 1 punkti a) alapunktist iii) ning artikli 32 lõikest 5. Lisaks peab otsustaja edastama mõjutatavale riigile ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgitused või arvestamata jätmise põhjendused ning vastused küsimustele. Samuti kehtestatakse otsustaja kohustus võimalusel arvestada teabevõrgustiku kaudu teiste riikide ning teadus- ja tehnilise organi poolt esitatud märkusi, koostada neile vastused ning põhjendatud vajadusel muuta otsuse eelnõu, mis vastab BBNJ kokkuleppe artikli 31 lõike 1 punkti a) alapunktides iii) ja v) sätestatule.

Lõikes 5 defineeritakse teadus- ja tehniline keham, mis on BBNJ kokkuleppe artiklis 49 nimetatud ekspertidest koosnev keham, millel on peamiselt nõustav roll – piiratud suutlikkusega riigid saavad organilt nõu küsida keskkonnamõju hindamisega seotud küsimustes, samuti töötavad nad läbi keskkonnamõju hindamise aruandeid ning töötavad välja suuniseid ja standardeid.

Lõike 6 kohaselt teavitab otsustaja tegevusloa andmisest või andmata jätmisest avamere keskkonnamõju hindamises osalenud riike. Sätte eesmärk on tagada avamerel kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise menetluse läbipaistvus ning rahvusvaheline teabevahetus BBNJ kokkuleppe raames. Tegevusloa andmisest või andmata jätmisest osalenud riikide teavitamine võimaldab tagasisidestada hindamise tulemusi, tagab menetluse terviklikkuse ning aitab kaasa teiste riikide õigusele saada teavet otsustuse lõpptulemuse kohta.

Lõikega 7 sätestatakse riigi võimalus osaleda teiste riikide poolt kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamises ja konsultatsioonides. Sätte kohaselt teavitab Kliimaministeerium avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju päritoluriiki soovist osaleda avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamises ja konsultatsioonide vajalikkusest päritoluriigi määratud ajaks. Kliimaministeerium avalikustab keskkonnamõju hindamise programmi oma veebilehel ning teavitab Keskkonnaametit. Teavituse sisu peab vastama käesoleva seaduse § 16 lõikele 4. Kliimaministeerium esitab keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited avamerel kavandatava tegevuse keskkonnamõju päritoluriigile.

Kliimaministeeriumile antakse keskne roll Eesti osalemise koordineerimisel, sealhulgas soovist osaleda hindamises ja konsultatsioonide vajalikkusest teavitamisel päritoluriigi määratud tähtaja jooksul. Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamine ning Keskkonnaameti teavitamine tagab riigisisese asutustevahelise infovahetuse ja avalikkuse kaasamise. Ettepanekute ja vastuväidete edastamine päritoluriigile võimaldab Eesti seisukohtade arvestamist rahvusvahelises menetluses ning toetab merekeskkonna kaitse ja läbipaistva otsustusprotsessi eesmärke vastavalt BBNJ kokkuleppe nõuetele. Avalikkuse kaasamine ja esitatud ettepanekute ning vastuväidete edastamine päritoluriigile võimaldab arvestada Eesti huvide ja võimalike keskkonnamõjudega, mis võivad Eestit mõjutada. Kuigi lähimad avamerealad on Eestist väga kaugel ning eeldatavasti ei ole lokaalsetel tegevustel mõju Eesti keskkonnale, võib tulevikus tehnoloogia arenedes teoreetilist mõju siiski jaatada. Regulatsioon lähtub BBNJ kokkuleppe artiklist 32, mis näeb ette avalikkuse teavitamise ja konsulteerimise korra, ning artikli 31 lõike 1 punkti a alapunktist ii, mille kohaselt on osalistel õigus esitada oma seisukohad teise riigi jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatava tegevuse kohta. Seeläbi tagatakse Eesti võimalus osaleda rahvusvaheliste merekeskkonda mõjutavate tegevuste hindamisel läbi ühtse kontaktpunkti, kes vajadusel koordineerib riigi seisukohti.

Punktiga 8 täiendatakse seadust §-ga 461, mis käsitleb keskkonnamõju strateegilise hindamise erisusi avamerel.

Lõikes 1 sätestatakse, et avamerel kavandatava keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse BBNJ kokkuleppes ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustest, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. Avamere keskkonnamõju strateegilist hindamist käsitleb BBNJ kokkuleppe artikkel 39, mille lõike 1 kohaselt kaaluvad osalised üksi või koostöös teiste osalistega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist kavade ja programmide puhul, mis on seotud nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevustega, mis viiakse läbi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, et hinnata selliste kavade või programmide ning alternatiivide võimalikku mõju merekeskkonnale. Sätte eesmärk on tagada avamerel kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel selge ja ühtne õiguslik alus.

Lõikes 2 sätestatakse, et otsustaja võtab avamere keskkonnamõju hindamisel arvesse asjakohaseid strateegiliste keskkonnamõju hindamiste tulemusi, kui need on kättesaadavad. Säte vastab BBNJ kokkuleppe artikli 30 lõikele 3.

Lõike 3 kohaselt on Kliimaministeeriumil õigus täita ülesandeid, mis on seotud osalemisega avamerel kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegilistes hindamistes, mida viib läbi teine ​​BBNJ kokkuleppe osaline. Sätte eesmärk on anda Kliimaministeeriumile selge pädevus osaleda BBNJ kokkuleppest tulenevates avamere strateegilise keskkonnamõju hindamise menetlustes, mida viivad läbi teised osalisriigid. See võimaldab Eestil kasutada rahvusvahelisest õigusest tulenevat osalemisõigust, esitada seisukohti ning kaitsta Eesti huve ja merekeskkonna kaitse eesmärke olukordades, kus kavandatavad kavad ja programmid võivad mõjutada riigi jurisdiktsiooni alt väljaspool asuvaid merealasid.

III Veeseaduse muutmine

Eelnõuga täiendatakse veeseaduse § 187 punktiga 20. VeeS § 187 käsitleb veeloa kohustust ning nimetab ära tegevused, mille puhul tuleb saada veeluba. Täienduse kohaselt on edaspidi veeluba nõutav ka juhul, kui avamerel rajatakse ehitisi või süvamerepõhjas toimub nafta või gaasi uurimine või tootmine. Regulatsiooni eeskujuks on võetud Soome merekaitseseadus, mille kohaselt ei tohi Soome kodanik ega Soomes registreeritud juriidiline isik väljaspool Soome majandusvööndit asuval avamerel püstitada ehitisi ega uurida, kasutada naftat või gaasi või kasutada avamerd muul viisil ilma kohaliku keskkonnaameti (Suomen Ympäristökeskus) loata. Regulatsioon on lahtine, st luba on vaja ka juhtudel, mis ei ole konkreetselt tegevustena nimetatud, kuid mis võivad põhjustada mere saastumist.14

Kuna süvamerepõhja kaevandamine on reguleeritud ÜRO mereõiguse konventsiooni XI osas ning Rahvusvahelise Süvamere Organisatsiooni reeglistikuga, ei vaja süvamerepõhja kaevandamine eraldi käsitlemist BBNJ kokkuleppe rakendamisel. Samuti, kuivõrd ehitiste rajamine on ehitusseadustikus seotud konkreetse maa-ala kasutamisega, mis jääb riigi jurisdiktsiooni alla ning kuivõrd avamerel ehitamise puhul on BBNJ kokkuleppe eesmärgist tulenevalt vajalik hinnata vaid keskkonnamõjusid, ei ole otstarbekas ehitusseadustikku muuta, vaid piisab veeloa kohustusest. Avamerel või süvamerepõhjas kavandatavate tegevuste veeloa menetlemisel lähtutakse kehtivast VeeS regulatsioonist.

Veeseaduse muudatuste osas kehtib seletuskirja 3. peatüki II osas (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine) kirjeldatud eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs, mistõttu seda siin ei taasesitata.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatavad uued mõisted on defineeritud eelnõu tekstis. Uute mõistetena on kasutusel BBNJ kokkuleppes kasutatavad mõisted: geneetilised ressursid; geneetiliste ressursside kasutamine; juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee; merekaitseala; piirkonnapõhine majandamisvahend; sekretariaat; standardne BBNJ-partiitunnus; teabevõrgustik. Mõiste “väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevad merealad” tuleneb mereõiguse konventsioonist, ent kuna see on eelnõus läbivalt kasutuses, on seda eelnõu parema arusaadavuse eesmärgil eelnõu tekstis korratud.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liit on ainus organisatsioon, mis on kokkuleppe allkirjastanud. Euroopa Liit allkirjastas kokkuleppe 20. septembril 2023 vastavalt Nõukogu otsusele (EL) 2023/197415 ning kiitis selle sõlmimise heaks 17. juulil 2024 vastavalt Nõukogu otsusele (EL) 2024/1830.16 Heakskiitmisel kiideti heaks ka deklaratsioon vastavalt kokkuleppe artiklile 70 ja artikli 10 lõikele 1 selle kohta, et EL rakendab artikli 10 lõike 1 teises lauses sätestatud tagasiulatuva mõju erandit, mistõttu kohaldatakse kokkulepet liidus ainult sellise tegevuse suhtes, mis on seotud väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade merelist päritolu geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on kogutud ja loodud pärast seda, kui kokkulepe on liidu suhtes jõustunud.17 Kokkuleppe sõlmimise heakskiitmisel deklareeris EL vastavalt artiklile 67 ka EL-i ja selle liikmesriikide vahelise pädevuse jaotuse põhimõtted18.

Euroopa Liit osales aktiivselt BBNJ kokkuleppe läbirääkimistel, mille käigus Euroopa Komisjon tagas, et läbirääkimised kokkuleppe teksti üle olid täielikult kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusnormide ja tegevuspõhimõtetega valdkondades, mis on selle kokkuleppega hõlmatud (keskkonnapoliitika, meretranspordipoliitika, ühine kalanduspoliitika, siseturupoliitika, ühine kaubanduspoliitika, teadus- ja tehnoloogiaarenduse poliitika, kliimapoliitika ja muud asjakohased poliitikavaldkonnad), ning asjakohaste kahe- ja mitmepoolsete kokkulepetega, mille osaline Euroopa Liit on. Kuna BBNJ kokkulepe on mereõiguse konventsiooni rakenduskokkulepe ja konventsioon on juba osa Euroopa Liidu õigustikust, tagas Euroopa Komisjon ka selle, et peeti kinni konventsiooni sätetest ja selles sätestatud õiguste ja kohustuste tasakaalust, mis kajastuvad ka Euroopa Liidu õigustikus, ning et läbirääkimiste tulemus on mereõiguse konventsiooniga kooskõlas. Elurikkuse kaitse ja kestlik kasutamine on üks ELi peamisi prioriteete ning kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi ookeanide majandamise tegevuskava käsitleva ühisteatise eesmärkidega.19

Euroopa Komisjon on ette valmistamas direktiivi kokkuleppe rakendamiseks vajaminevate õigusnormide kehtestamiseks EL-is, kuid selle õigusakti sisu ei ole veel täpsemalt kokku lepitud20. Vastavalt direktiivi sisule võib olla vajalik täiendav LKS-i või KeHJS-i muutmine.

Arvestada tuleb, et BBNJ kokkuleppe III osas käsitletud merekaitsealade moodustamise ettepaneku menetlus võib, juhul, kui see mõjutab EL-i ainupädevuses olevaid küsimusi, olla käsitletav liidusiseselt ka kui EL-i pädevuses olev otsus. BBNJ kokkuleppe IV osas käsitletud keskkonnamõju hindamist peetakse EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevuses olevaks küsimuseks, mistõttu IV osa rakendamine on üldjuhul liikmesriigi pädevuses. Sellest hoolimata eeldatakse, et liikmesriigid teevad neis küsimustes omavahel ja Euroopa Komisjoniga tihedat koostööd.

6. Seaduse mõju

I Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni kogutud geneetiliste ressursside kohta teabe esitamise, hoiustamise ning aruandluse nõuded

Mõju sihtrühm: mere geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamisega seotud Eesti kodanikud, ettevõtjad, teadus- ja arendustegevusasutused.
Sihtrühma suurus: teadus- ja haridusasutustest võivad avamere geneetiliste ressursside kasutamisega tõenäoliselt olla seotud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Maaülikool. Äriregistri andmetel tegeleb Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) koodiga 21201 (ravimpreparaatide tootmine) 14 ettevõtjat. EMTAK koodiga 72101 (teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas) kaetud tegevustega tegeleb Eestis 826 ettevõtjat, ent kood hõlmab väga laia suunitlusega teadus- ja arendustegevust, mille üheks osaks on ka DNA sekveneerimine bioloogiliste protsesside alusuuringuteks, samuti loomageneetika teadusuuringud. Sihtrühma suurust on kokkuvõttes raske hinnata, sest riigil on seni puudunud ülevaatlikud andmed väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamise kohta. Äriregistri andmed EMTAK koodide põhjal annavad küll aimu laiemalt sellealasest ettevõtlusest ja teadus-arendustegevusest, kuid ei võimalda tuletada suurusjärku konkreetselt avamere geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamisega tegelevate ettevõtjate ja asutuste kohta.
Eelnõu koostamise raames on suheldud Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadlastega, kelle sõnul on kõik seonduvad proovikogumised jäänud riikide majandusvöönditesse, aga välistada ei saa, et tulevikus on plaanis koguda bioloogilisi/geneetilisi proove avamerelt ja sügavikualadelt. Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele teadaolevalt ei ole keegi kogunud proove avamerelt. Seega võib eeldada, et seni on selline tegevus toimunud Eestis tervikuna äärmiselt väikese mahuga.
Mõju kirjeldus: suureneb sihtrühma halduskoormus. Eelnõu koostamise käigus konsulteeritud teadlaste kirjeldusel toimub selliste proovide kogumine üldjuhul teadusprojekti põhiselt ning proovid hoiustatakse konkreetse labori, osakonna või instituudi juures (külmruumid, laod jne) ning andmed proovide kohta on konkreetsete teadusgruppide hallata. Puuduvad kesksed andmebaasid. Geneetilist materjali sisaldavaid proove oleks väga keeruline keskselt hallata, sest nende hoidmistingimused ja proovide haldamise nõuded on niivõrd erinevad. Põhimõtteliselt võib ka praeguseid hoidlaid tõlgendada kui riiklikult hallatavaid hoidlaid ja vähemalt teoreetiliselt on proovidele kõigil ka ligipääs.

Teabevõrgustikule edastatava teabe maht geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamise kohta võib olla märkimisväärne, kuid andmete esitamine toimub üldjuhul ühekordselt ning teavet tuleb ajakohastada üksnes juhul, kui eelnevalt esitatud andmed oluliselt muutuvad. Seeläbi välditakse ebaproportsionaalset halduskoormust ning tagatakse andmete asjakohasus.
BBNJ kokkuleppe rakendamisel kasutatav teabevõrgustik on oma olemuselt võrreldav Nagoya protokolli alusel toimiva süsteemiga, mida Euroopa Liidus toetatakse ka Declare süsteemi kaudu. Seetõttu ei ole ette näha olulisi tehnilisi ega praktilisi raskusi andmete esitamisel ega ülemäärast ajakulu. Mõju sagedus sõltub geneetiliste ressursside kogumise intensiivsusest ja projektide arvust. Kui isik osaleb mitmes projektis, võib tekkida vajadus mitmeks teavituseks, kuid praktikas toimub suurem osa tegevusest ilmselt rahvusvaheliste projektide raames, kus andmete esitamise eest vastutab sageli projekti juhtivpartner, kes ei pruugi olla Eestiga seotud. Sellistel juhtudel võib Eesti isikute otsene halduskoormus olla väike või puududa täielikult.
Samas parandab süsteemi ühtne ja rahvusvaheliselt kättesaadav andmevahetus Eestiga seotud isikute ligipääsu teabele ning suurendab teadlikkust erinevatest geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamise projektidest.
Mõju olulisus: mõju ulatus on pigem väike, sest kavandatav regulatsioon ei mõjuta laiemalt ettevõtjate ja teadusarendusasutuste tegevust või toimemudelit, ning mõju sagedus on madal, sest mõju avaldub vaid juhul, kui tegeletakse regulatsioonis kirjeldatud toimingutega, ning ajutiselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske ei nähtu.

Mõju sihtrühm: mere geneetiliste ressursside ja digitaalsete järjestusandmete hoiustamisega seotud Eesti asutused ja ettevõtjad.
Sihtrühma suurus: sihtrühma suurust on raske hinnata, sest seni on puudunud kohustus registreerida andmed väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressursside päritolu kohta. Eelnõu koostamisel konsulteeritud teadlaste sõnul hoiustatakse tänases praktikas proove konkreetse labori, osakonna või instituudi juures (külmruumid, laod jne) ning andmed proovide kohta on konkreetsete teadusgruppide hallata. Puuduvad kesksed andmebaasid. Proovimaterjali või DNA säilitamine on keerulisem kui järjestusandmete säilitamine, kuna inimesed võivad töölt lahkuda ja järgmisel teadlasel/instituudil ei ole huvi neid proove säilitada ning aparatuur võib katki minna (näiteks proovide hoiustamiseks mõeldud sügavkülm läheb katki ja seal hoiustatud proovid muutuvad kasutamatuks). Samas ei saa ka nõuda, et kõik kogutud proovid sekveneeritaks, kuna teadusrahastuse puhul võib juhtuda, et pole piisavalt rahalisi vahendeid kõikide proovide sekveneerimiseks.
Mõju kirjeldus: suureneb sihtrühma halduskoormus. Kohustus registreerida arhiivis, hoidlas või andmekogus väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatelt merealadelt kogutud geneetilise ressursi päritoluandmed eeldab täiendavat toimingut sellise arhiivi, hoidla või andmekogu pidajalt ning võimalik, et ka väikesemahulist IT-arendust päritolu andmete registreerimise võimaldamiseks. Mõju sagedus sõltub sellest, kui palju on Eesti isikute kasutuses väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatelt merealadelt kogutud geneetilisi ressursse, ent eelduslikult on tegemist väikese mahuga ning kohustus ei ole liigselt koormav. Lisaks lisandub kohustus esitada Kliimaministeeriumile aruandeid kõnealuste geneetiliste ressursside kohta iga kahe aasta tagant, ent kui selliseid ressursse ei ole hoiustatud, ei teki ka aruandluskohustust.
Mõju olulisus: mõju on ajutise iseloomuga ning avaldub üksnes juhul, kui selliseid ressursse hoiustatakse. Mõju ei ole tervikuna oluline.

Mõju sihtrühm: Kliimaministeerium.
Mõju kirjeldus: vähesel määral suureneb Kliimaministeeriumi ametnike halduskoormus seoses Kliimaministeeriumile edastatavate aruannete edastamise kohustusega teabevõrgustikule ja juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele. Nimetatud kohustused realiseeruvad siiski harva, iga kahe aasta tagant, ning Nagoya protokolli raames kasutusel oleva teabevõrgustiku näitel ei tohiks aruannete edastamine, kui selliseid aruandeid üldse tekib, olla liialt ajakulukas. Tõenäoliselt on mõju väiksem kui Nagoya protokollist tulenev mõju, sest BBNJ kokkuleppes puudub riigi kohustus tuvastada avamere geneetiliste ressursside kasutajaid.
Mõju olulisus: mõju on ajutine ja vähene ning tervikuna Kliimaministeeriumi toimimise kontekstis ebaoluline.

II Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade piirkonnapõhiste majandamisvahendite ettepanekute esitamise ja menetlemise tingimused

Mõju sihtrühm: Eestis tegutsevad keskkonnakaitseorganisatsioonid, kõik era- ja juriidilised isikud.
Sihtrühma suurus: Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmeteks on kümme keskkonnaorganisatsiooni. Keeruline on hinnata, kui palju kohalikke keskkonnakaitsega tegelevaid organisatsioone või ka muid era- ja juriidilisi isikuid tegelevad või soovivad tegeleda laiemalt maailmamere kaitse teemadega, ent kindlasti on selline eesmärk Eestis esindatud ja võib ajas tänu teadlikkuse kasvamisele ka suureneda.
Mõju kirjeldus: esineb otsene positiivne mõju maailmamere kaitsest huvitatud keskkonnakaitseorganisatsioonide eesmärkide täitmisele, sest riigil on võimalik esitada ettepanekuid väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sh merekaitsealade loomiseks, Keskkonnaameti eelnevalt ettepanekul. Keskkonnakaitseorganisatsioonidel ja muudel isikutel on võimalik esitada oma ettepanekuid Keskkonnaametile. Seeläbi avarduvad organisatsioonide võimalused tegeleda laiemalt maailmamere kaitset puudutavate küsimustega üksi või ühiselt koostöös teiste sarnaste ja ka rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Mõju olulisus: mõju avaldub positiivsena, kuid ei ole ulatuslik ega õiguslikult või halduslikult koormav. Mõju on pigem toetav ja teadlikkust ning osalusvõimalusi suurendav.

Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium
Mõju kirjeldus: eelnõu järgi on Keskkonnaametil õigus teha ettepanekuid piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomiseks Kliimaministeeriumile. Kui riigisiseselt esitatakse Keskkonnaametile selliseid ettepanekuid, kaasneb Keskkonnaametile koormus ettepanekute hindamise ja pöördumistele vastamise osas. Kliimaministeerium peab otsustama väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade piirkonnapõhiste majandamisvahendite ettepanekute osas menetluse algatamise ning juhul, kui menetluse käigus otsustatakse, et piirkonnapõhise majandamisvahendi loomine on põhjendatud, konsulteerima puudutatud riikidega, esitama ettepaneku sekretariaadile ning osalema edasises otsustusprotsessis vastavalt BBNJ kokkuleppele koostöös Keskkonnaametiga. Mõju sagedus on madal, sest ilmselt ei teki Keskkonnaametil olulisel määral ettepanekuid, arvestades, et kõige lähemad sellised alad, mida ettepanekud saaksid puudutada, asuvad väljaspool Läänemerd, Atlandi ookeani kirde- ja põhjaosas ning selliste alade majandamise suhtes võivad ettepanekuid teha pigem neile aladele lähemal asuvad rannikuriigid või piirkondlikud organisatsioonid. Näiteks on Ühendkuningriigi ja Bermuda juhtimisel ettevalmistamisel Hamilton II deklaratsiooni lõpptekst, mille eesmärgiks on Sargasso mere kaitse alla võtmine BBNJ kokkuleppe raamistikus ette nähtud protseduuri kohaselt. Tegemist on mittesiduva dokumendiga, kuid selle läbirääkimistel osaleb ka Euroopa Liit.21
Mõju olulisus: mõju on teoreetiliselt Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi töökorraldust mõningal määral suurendav, kuid ei too kaasa olulist halduskoormuse kasvu ega vaja täiendavaid ressursse püsivalt. Mõju on ajutine ning sõltub piirkonnapõhiste majandamisvahendite ettepanekute esitamise sagedusest.

III Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel toimuvate tegevuste keskkonnamõju hindamise tingimused

Mõju sihtrühm: KMH osalised – otsustajad (tegevusloa andjad), eksperdid, arendajad, asjaomased asutused, avalikkus, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonid.
Sihtrühma suurus: sihtrühmade suurused sõltuvad kavandatavate projektide arvust ja võivad ajas varieeruda.
Mõju kirjeldus: kuna KMH sisuline protsess ei muutu, kaasneb mõju BBNJ kokkuleppest tulenevatest KeHJS muudatustest eelkõige seoses teatud menetlustoimingutega (huvirühmade kaasamise, teavitamise ja konsulteerimise kord). Sellega kaasneb teatav mõju halduskoormuse suurenemisest ametiasutustele (sh otsustajatele, nt teabevõrgustikus KMH materjalide kättesaadavaks tegemine, riikidega konsulteerimine).
Mõju olulisus: mõju on väheoluline, kuna mõjutatud isikute arv on piiratud, mõju avaldub üksnes teatud menetlustoimingutes ning sellega ei kaasne olulisi kulusid ega sisulisi muudatusi keskkonnamõju hindamise menetluses.

IV Veeseaduse muutmine

Mõju sihtrühm: avamerel nafta ja gaasi tootmisega seotud isikud, avamerel ehitiste püstitamisega seotud isikud.
Sihtrühma suurus: Kliimaministeeriumil puuduvad andmed selle kohta, et Eesti kodanikud või ettevõtjad tegeleksid avamerel nafta ja gaasi tootmisega või avamerel ehitiste püstitamisega. Avamerel väljaspool riikide jurisdiktsiooni toimub nafta ja gaasi uurimist ja tootmist ning ehitiste rajamist praktikas äärmiselt harva. Sellised tegevused on nii tehniliselt, majanduslikult kui ka rahvusvahelise õiguse kontekstis keerukad ning valdavalt koondunud riikide majandusvöönditesse (nt Norras). Seetõttu on vastava sihtrühma tegelik suurus ja tegevuste esinemissagedus väga piiratud.
Mõju kirjeldus: kavandatav muudatus kehtestab veeloa nõude avamerel nafta ja gaasi uurimisele ja tootmisele ning ehitiste rajamisele väljaspool riigi jurisdiktsiooni. Sellega lisandub nimetatud tegevustele eelnev haldusmenetlus, mille käigus pädev asutus hindab tegevuse vastavust õigusaktidele ning keskkonnanõuetele ning vajaduse korral seab tingimusi keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks. Tegemist on ennetava regulatiivse meetmega, mille eesmärk on tagada, et võimaliku tulevase tegevuse puhul oleks olemas selge loaandmise ja kontrolli raamistik. Muudatus ei muuda oluliselt olemasolevat sisulist regulatiivset lähenemist, kuna riikide jurisdiktsiooni all olevates piirkondades on sarnased tegevused juba täna loakohustuslikud. Mõju avaldub peamiselt halduskoormuse lisandumises loa menetlemisel (taotluste läbivaatamine, otsuse tegemine, vajaduse korral rahvusvaheline konsulteerimine). Arvestades sihtrühma väiksust ja tegevuste eeldatavat harva esinemist, jääb mõju siiski pigem teoreetiliseks ning sõltub konkreetsete projektide tekkimisest.
Mõju olulisus: mõju on väheoluline kuni mõõdukas. Mõju ulatust piirab asjaolu, et avamerel nafta ja gaasi tootmise ning ehitiste rajamisega seotud tegevusi esineb eeldatavalt harva ning tegemist on üksikjuhtumitega, mis ei mõjuta laia sihtrühma pidevalt.

Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet.
Mõju kirjeldus: Keskkonnaamet annab täna Regulatsiooni eeskujuks olnud Soome merekaitseseaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et Soome keskkonnaamet täidab juba praegu meresõidukite ja merekeskkonna kaitset käsitleva seaduse alusel loaandja ülesandeid juhul, kui tegemist on Soome kodaniku või Soome juriidilise isiku tegevusega väljaspool riigi jurisdiktsiooni. Nii on ka Eestis. Seni ei ole Soome keskkonnaametilt taotletud ühtegi 1994. aastal vastu võetud meresõidukite ja merekeskkonna kaitset käsitleva seaduse alusel nõutavat luba. Seaduse vastuvõtmise ajal hõlmas Läänemeri veel avamerealasid, kuid muu hulgas Soome majandusvööndi kehtestamise tulemusena kohaldatakse seaduse loaandmist käsitlevaid sätteid nüüd üksnes tegevusele, mis toimub väljaspool Läänemerd. Seetõttu eeldatakse, et uus loakohustus leiab praktikas rakendamist suhteliselt harva. Sellest tulenevalt võib eeldada, et nimetatud loamenetlustega seotud ülesannete ning Soome tegevuste keskkonnamõju hindamisest tulenevate täiendavate ülesannete mõju pädevatele asutustele on vähemalt lähitulevikus väga väike.22 Võib eeldada, et sarnaselt Soomele on täiendavate ülesannete mõju Keskkonnaametile vähemalt lähitulevikus väga väike.
Mõju olulisus: mõju on väheoluline, kuna täiendavad ülesanded lisanduvad olemasolevale loa- ja keskkonnamõju hindamise menetlusele ning nende rakendumise sagedus on eeldatavalt väga madal.

Üldised mõjud

Eelnõul on otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju majandusele ja innovatsioonile. Eelnõu ei oma sotsiaalset, sh demograafilist, mõju, samuti ei ole sel mõju riigi julgeolekule ega regionaalarengule.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
BBNJ kokkuleppe rakendamisega panustab Eesti eelkõige maailma mere elurikkuse kaitsesse ja elurikkuse õiglasesse kasutamisse. Suurem osa maailma looduse mitmekesisusest asub arenguriikides, kellel puuduvad võimalused oma geneetilisi ressursse kaitsta ja nende kasutamise eest õiglast tasu saada.

Mõju majandusele ja teadus- ja arendustegevusele
BBNJ kokkuleppe rakendamisega paraneb nii Eesti teadlaste ja ettevõtete kui ka geneetiliste ressursside kogude usaldusväärsus. Kuna paraneb teadus- ja arendustööga tegelevate ettevõtete maine, on sel omakorda positiivne mõju ka majandusele. Edaspidi saavad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatelt merealadelt kogutud geneetilised ressursid, sh nendega seotud projektid olema registreeritud ja hoiustatud läbipaistvalt ühtsete reeglite alusel kõigi osaliste poolt, mis tagab parema juurdepääsu infole ja muudab kogutud andmed usaldusväärsemaks. Ettevõtjatel ja teadlastel saab olema võimalik tutvuda kõikide väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel toimuvate geneetiliste ressurssidega seotud tegevuste kohta, misläbi võiks paraneda ka nende võimalus sellistes projektides osaleda. Selline süsteem vähendab oluliselt kasutajate aja- ja ressursikulu ning ka kogudel on rahvusvaheliselt lihtsam geneetilist materjali vahetada.

7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega kaasneb teemaga seotud Kliimaministeeriumi ja Kliimaministeeriumi haldusala ametnike töökoormuse vähene suurenemine. Töökoormust suurendavad eeskätt: aruannete edastamine teabevõrgustikule ning juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele, nõustav roll kasutajatele, teiste pädevate asutuste ja seotud riikidega suhtlemine ning suhtlus Euroopa Komisjoniga.Sarnaselt Nagoya protokolli rakendamiseks vajaliku järelevalvega oleks ka käesoleva eelnõuga seotud tegevuste puhul järelevalvefunktsioon Keskkonnaametil. Vajalikud vahendid eelnõust tulenevate kohustuste täitmiseks leitakse valitsemisalade sisemiste vahendite arvelt. BBNJ kokkuleppe osaliste liikme- ja muude maksude suurusi on hinnatud BBNJ kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu seletuskirjas.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:
1) energeetika- ja keskkonnaministri määrus „Asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu“23;
2) keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 19.12.2023, 11).

9. Jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

Käesolevat eelnõu menetletakse ajaliselt pärast BBNJ kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu menetlust, kuivõrd viimase menetlus on kiireloomuline.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Välisministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Geenitehnoloogiakomisjonile, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Maaülikoolile.





Algatab Vabariigi Valitsus ……………2026. a nr

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU
30.06.2026

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus


§ 1. Ratifitseerida juurde lisatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitav, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkulepe, mis on koostatud 2023. aasta 3. mail New Yorgis ja millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2023. aasta 20. septembril.

§ 2. Kooskõlas kokkuleppe artikliga 70 deklareerib Eesti Vabariik, et kohaldab kokkuleppe artikli 10 lõikes 1 sätestatud tagasiulatuva mõju erandit.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees




Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri



1. Sissejuhatus

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) mereõiguse konventsioon (edaspidi UNCLOS või mereõiguse konventsioon) võeti vastu 1982. aastal.1 Eesti Vabariik ühines mereõiguse konventsiooniga 31. mail 2005. UNCLOS kehtestab meredele ja ookeanidele kohaldatava ja riikide suveräänsust arvestava õiguskorra, hõlbustades rahvusvahelist suhtlemist ning edendades merede ja ookeanide ning loodusvarade rahuotstarbelist, õiglast ja säästlikku kasutamist, elusloodusvarade kaitset ning merekeskkonna uurimist, kaitsmist ja säilitamist.

Mereõiguse konventsiooni rakendamise tagamiseks on koostatud täiendavaid rakenduskokkuleppeid, mis täpsustavad ja täiendavad mereõiguse konventsiooni sätteid. 1994. aastal võeti vastu UNCLOSi XI osa rakenduskokkulepe, mis käsitleb süvamerepõhja ja selle loodusvarade staatust väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni ning sätestab Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni rolli selle tegevuse korraldamisel ja kontrollimisel. 1995. aastal võeti vastu piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe.2 Käesolevas seaduseelnõus käsitletav kokkulepe on mereõiguse konventsiooni kolmas rakenduskokkulepe, mis keskendub väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitsele ja kestlikule kasutamisele (edaspidi kokkulepe või BBNJ kokkulepe). Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevad alad on UNCLOS‑i kohaselt avameri ja süvamerepõhi, kuhu ei ulatu ühegi riigi jurisdiktsioon.

UNCLOSi preambulis rõhutatakse, et väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävate merede ja ookeanide põhi ning selle all asuv maapõu ja seal paiknevad loodusvarad on inimkonna ühisvara, mida riigi asukohast sõltumata uuritakse ja kasutatakse kogu inimkonna hüvanguks. UNCLOSi artiklites 117 ja 118 sätestatakse, et kõigil riikidel on kohustus võtta oma kodanike suhtes meetmeid, mis on vajalikud avamere elusloodusvarade kaitseks, või teha selleks koostööd teiste riikidega, ning et riigid teevad avamere elusloodusvarade kaitseks ja majandamiseks koostööd. Riigid, mille kodanikud kasutavad samu elusloodusvarasid või erinevaid elusloodusvarasid samas piirkonnas, peavad nende kaitsmiseks vajalike meetmete võtmiseks läbirääkimisi. Täpsemad tingimused avamere elurikkuse kaitseks ja kestliku kasutamise tagamiseks seni aga puudusid.

Kokkuleppe väljatöötamine algatati ligikaudu kakskümmend aastat tagasi, kui tuvastati vajadus rahvusvahelise regulatsiooni järele, mis aitaks leevendada inimtegevuse negatiivseid mõjusid ookeanidele. Euroopa Liit (edaspidi EL) ja selle liikmesriigid on alates 2004. aastast osalenud kokkuleppe väljatöötamise rahvusvahelises protsessis. Euroopa Komisjon pidas aastatel 2016‑2023 EL-i ja liikmesriikide nimel läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. BBNJ kokkuleppe lõplik tekst võeti vastu valitsustevahelisel konverentsil ÜRO Peaassambleel toimunud allakirjutamistseremoonial 20. juunil 2023. Kokkulepe jõustus rahvusvaheliselt 17. jaanuaril 2026.

Vabariigi Valitsus võttis 23. veebruari 2017. aasta istungil otsusena vastu Eesti seisukohad seoses ÜRO mereõiguse konventsiooni uue rakenduskokkuleppe koostamisega. Eesti seisukoht lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“3 oli, et merekeskkonna kaitse tagamiseks nii Eesti kui ka väljaspool jurisdiktsiooni jäävatel merealadel tuleb jõustada kõik asjakohased regulatsioonid ja tagada nende täitmine, millele aitab märkimisväärselt kaasa maailma merede ja ookeanide kaitset väljaspool riikide jurisdiktsiooni jäävat ala käsitleva uue ÜRO rakenduskokkuleppe väljatöötamine ja jõustamine.

1.1. Sisukokkuvõte

BBNJ kokkulepe rakendab ja täpsustab UNCLOSis sätestatuid üldpõhimõtteid ja riikide kohustusi, mis puudutavad merekeskkonna kaitset ja säilitamist (UNCLOSi XII osa), teaduslikke mereuuringuid (UNCLOSi XIII osa) ning meretehnoloogia arendamist ja edasiandmist (UNCLOSi XIV osa). Samuti kehtestatakse eeldused osaliste konverentsi, teadus- ja tehnilise kehami ning sekretariaadi asutamiseks jmt institutsionaalse korralduse toimimiseks, sh rahastamise ja vaidluste lahendamise kord.

Tegemist on esimese ülemaailmse õigusliku raamistikuga bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks merealadel, mis asuvad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni. Sellised alad võtavad enda alla peaaegu kaks kolmandikku maailmamerest, hõlmates avamerd ja selle merepõhja, kus leidub elusloodusvarasid ja potentsiaalselt väärtuslike loodusvaradega maardlaid. Läänemeri on täielikult kaetud riikide jurisdiktsiooni alla jäävate aladega ning Eestile lähim avamere ala asub Atlandi ookeani kirdeosas.

Kokkulepe:
1. võimaldab osalistel leppida kokku piirkonnapõhistes majandamisvahendites (näiteks merekaitsealade moodustamises) väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel;
2. näeb esimest korda ette kõigi osaliste ulatusliku keskkonnamõju hindamise protsessi uute ja reguleerimata tegevuste jaoks avamerel, et tagada läbipaistvus, vastutus ja üldsuse laialdane osalemine;
3. kehtestab sätted väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel mere geneetiliste ressursside ja digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevusest saadava tulu õiglaseks ja erapooletuks jaotamiseks, sealhulgas rahalise ja mitterahalise tulu jaotamise mehhanismi;
4. sätestab tingimused arenguriikide toetamiseks kokkuleppes osalemisel ja selle rakendamisel suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komponendi kaudu, mida rahastatakse mitmesugustest avaliku ja erasektori allikatest, ning erapooletu mehhanismi kaudu avamerel kogutud mere geneetilistest ressurssidest saadava võimaliku tulu jaotamiseks;
5. loob alused kokkuleppe toimimist toetava sekretariaadi, teadus- ja tehnilise kehami, juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee, suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee jm institutsioonide toimimiseks, samuti rahastamismehhanismide paika panemiseks ja vaidluste lahendamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ning seletuskirja4 on koostanud Kliimaministeeriumi merendusosakonna merenduspoliitika valdkonna juht Hana-Maarja Helinurm ([email protected]), sama osakonna nõunik Anastasia Hohrjakova (teenistussuhe lõppenud) ning õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (e-post [email protected]). Kokkuleppe teksti on eesti keelde tõlkinud Euroopa Komisjon.

1.3. Märkused

Eesti Vabariik, EL ja teised liikmesriigid allkirjastasid kokkuleppe 20. septembril 2023 toimunud ÜRO Peaassamblee allakirjutamistseremoonia raames.

Kokkuleppe jõustumiseks peavad riigid kokkuleppe artikli 68 lõike 1 kohaselt kokkuleppe ratifitseerima, selle heaks kiitma, vastu võtma või sellega ühinema. Riigisiseselt on vajalik kokkuleppe ratifitseerimine Riigikogu poolt vastavalt välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) § 20 punktile 2. Kokkuleppe osalisteks on 15. juuni 2026 seisuga EL-i liikmesriikidest saanud Austria, Belgia, Horvaatia, Küpros, Taani, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Läti, Luksemburg, Malta, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania.5

Kokkulepe on seotud lisaks ka muude rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepetega, mille Eesti on ratifitseerinud – näiteks 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga6 ja 2010. aasta Nagoya protokolliga. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis on märgitud, et bioloogilist mitmekesisust tuleb väärtustada, kaitsta, taastada ja arukalt kasutada, säilitades ökosüsteemi teenused, hoides planeedi head seisundit ja pakkudes kõigile inimestele vajalikke hüvesid. Nagoya protokoll on reguleeritud Eestile otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 511/2014, mis käsitleb geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist7. Tegemist on protokolliga, mis reguleerib eelkõige riikide jurisdiktsiooni all olevatel aladel toimuvaid tegevusi seoses geneetiliste ressurssidega, ent sisaldab endas sisult mitmeid kokkuleppega sarnaseid põhimõtteid, nt elurikkuse kaitse, põlisrahvaste teadmiste kasutamise tingimused, teadmiste siirde ja tulude õiglane jaotamine, teabevõrgustiku kasutamine (nn Clearing-House Mechanism) jmt.

Kokkulepe aitab saavutada 7.–19. detsembril 2022 toimunud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul vastu võetud Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistikus seatud eesmärke ja sihte. Eelkõige toetatakse sellega meetmeid, mille eesmärk on tagada, et 2030. aastaks kaitstakse ja majandatakse tulemuslikult vähemalt 30 % maailma maismaast, siseveekogudest, rannikualadest ja ookeanidest, ning et suurendatakse mere geneetiliste ressursside ja digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevusest saadud tulu jaotamist. EL on vastu võtnud ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, millel on mitu eesmärki, sealhulgas eesmärk taastada mereökosüsteemide hea keskkonnaseisund. Lisaks toetatakse BBNJ kokkuleppega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni8 ja Pariisi kokkuleppe9 rakendamist.

Käesoleva eelnõuga seoses tuleb muuta järgmisi seadusi:
1) looduskaitseseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 15;
2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 8;
3) veeseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 70.

Kuivõrd BBNJ kokkuleppe osaliste esimene konverents toimub juba 2027. aasta jaanuaris ning konverentsil toimub mitmete oluliste küsimuste otsustamiseks hääletamine, milles Eesti soovib Välisministeeriumi kaudu osaleda, on kokkuleppe ratifitseerimine kiireloomuline. Kuivõrd ülal loetletud kokkuleppe rakendamiseks vajaminevate seadusemuudatuste menetlemine võtab kauem aega kui ratifitseerimine, menetletakse esmalt kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu. Kuna kokkulepe jõustub alles 30 päeva möödudes pärast ratifitseerimiskirja esitamist ning sellele lisandub veel aeg, mis on vajalik ratifitseerimiskirjade ettevalmistamiseks, allakirjutamiseks ja edastamiseks, menetletakse kokkuleppe riigisiseseks rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused esimesel võimalusel kokkuleppe jõustumise ja ratifitseerimiskirja esitamise ajal või vahetult pärast seda vastavalt Riigikogu töökorrale.

Käesoleva eelnõu seletuskirjale on lisatud kokkuleppe riigisiseseks rakendamiseks vajalike seadusemuudatuste eelnõu ja seletuskirja esialgsed kavandid (seletuskirja lisa 1 ja lisa 2).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälteenamust. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on ratifitseerida ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud BBNJ kokkulepe, mis käsitleb väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga ratifitseeritakse BBNJ kokkulepe. Teine paragrahv sisaldab konventsiooni ratifitseerimisel tehtavat deklaratsiooni.

Eelnõu § 1 alusel ratifitseerib Eesti Vabariik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe.

Kokkulepe koosneb järgmistest osadest:
• preambul;
• I osa – üldosa;
• II osa – geneetilised ressursid, sealhulgas tulu õiglane ja erapooletu jaotamine;
• III osa – meetmed nagu merekaitseala ja muud piirkonnapõhised majandamisvahendid;
• IV osa – keskkonnamõju hindamine;
• V osa – suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire;
• VI osa – institutsionaalne korraldus;
• VII osa – rahalised vahendid ja rahastamismehhanism;
• VIII osa – kokkuleppe rakendamine ja täitmine;
• IX osa – vaidluste lahendamine;
• X osa – kokkuleppega mitteühinenud osalised;
• XI osa – heausksus ja õiguste kuritarvitamine;
• XII osa – lõppsätted.

Kokkuleppe juurde kuuluvad järgmised lisad:
• I lisa – alade kindlakstegemise soovituslikud kriteeriumid;
• II lisa – suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid.

Preambul
Kokkuleppe preambul osa koosneb 17 punktist. Need viitavad kokkuleppe seostele varasemate kokkulepetega, nagu mereõiguse konventsioon, mille rakendamise tagamiseks kokkulepe on koostatud. Samuti rõhutatakse preambulis riikidele juba kehtivaid kohustusi seoses mere kaitse ja kestliku kasutamisega.

I osa – üldsätted
Üldsätete osas sõnastatakse kokkuleppe üldised eesmärgid, kokkuleppe rakendamise üldised põhimõtted ning kokkuleppes kasutatavad põhiterminid. Kokkuleppes kasutatavad mõisted on kokkuleppele omased ja kohalduvad ainult kokkuleppe alusel tehtavates tegevustes, mistõttu riiklike regulatsioonidega pole mõistlik neid eraldi üle võtta. Samuti on oluline, et kokkuleppe kohaldamisala on riigi jurisdiktsiooni alt välja jääv mereala, mis välistab riigisiseste õigusaktide kehtivuse sellises piirkonnas. Siiski kohalduvad riigisisesed õigusaktid riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele tegevustele, mis viiakse läbi riigi jurisdiktsiooni alt välja jääval merealal (avamerel ja süvamerepõhjal).

Kokkulepe ja selle üldpõhimõtted on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 53, mis sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Kokkuleppega tagatakse looduskeskkonna kaitse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, mis moodustavad peaaegu kaks kolmandikku kõigist merealadest.

Artikkel 1 loetleb ja defineerib kokkuleppes kasutatavad peamised mõisted. Punktis 3 toodud biotehnoloogia ja punktis 14 toodud geneetiliste ressursside kasutamise mõisted põhinevad bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Nagoya protokolli mõistetel.

Artikkel 2 sätestab kokkuleppe üldeesmärgi, milleks on tagada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkuse kaitse ja kestlik kasutamine nii praegu kui ka pikas perspektiivis.

Artikkel 3 sätestab kokkuleppe kohaldamisalaks mereala, mis asub väljaspool riikide jurisdiktsiooni. Selliseks merealaks on avameri ja süvamerepõhi, mille mõisted tulenevad mereõiguse konventsioonist. Seega ei kuulu kokkuleppe kohaldamisalasse riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvad sisemeri, territoriaalmeri, arhipelaagiveed, majandusvöönd ja mandrilava.

Artiklis 4 sõnastatakse kokkuleppe kohaldamise erandid, mille kohaselt ei kohaldata kokkulepet sõjalaevade, sõjalennukit, mereväe abilaevade ning muude laevade või õhusõidukite suhtes, mida kasutatakse üksnes riiklikel mitteärilistel eesmärkidel. Sõjalaev on defineeritud mereõiguse konventsioonis. Erandina kohaldatakse riiklikel eesmärkidel kasutatavate laevade suhtes kokkuleppe II osas käsitletud sätteid, kuivõrd mere geneetiliste ressursside kogumisega võivad tegeleda ka riiklikud asutused.

Artiklis 5 selgitatakse kokkuleppe seoseid mereõiguse konventsiooniga ja muude asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega. Olulisim on, et kokkulepet kohaldatakse mereõiguse konventsiooni põhimõtetest lähtuvalt, piiramata riikide õigusi, jurisdiktsiooni või kohustusi, mis tulenevad otseselt mereõiguse konventsioonist. Samuti on artikli 5 kohaselt oluline, et kokkulepet tuleb tõlgendada ja kohaldada nii, et see ei nõrgestaks õiguslikke vahendeid ja raamistikke ega asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlike kehameid ning, et kokkuleppe tõlgendamine ja kohaldamine edendaks sidusust ja koordineerimist nende vahendite, raamistike ja organitega.

Artiklis 6 kirjeldatakse kokkuleppe kohaldamise välistamist ehk piiramise välistamise tingimusi, mille kohaselt ei saa kokkulepe ega kokkuleppest tulenevad muud otsused või soovitused olla aluseks suveräänsuse, suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni piiramise, nendega seotud nõuete esitamise või tagasilükkamise aluseks.

Artikkel 7 sätestab kokkuleppe jaoks olulisemad põhimõtted ja lähenemisviisid, millest kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tuleb juhinduda. Nende seas on näiteks saastaja maksab põhimõte, ökosüsteemipõhise lähenemisviisi põhimõte, maailmamere integreeritud majandamise lähenemisviis jms.

Artikkel 8 kirjeldab kokkuleppe osaliste (edaspidi ka osalised) kohustusi rahvusvahelise koostöö tegemiseks kokkuleppe alusel, sealhulgas edendavad osalised kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd merealaste teadusuuringute ning meretehnoloogia arendamise ja siirde valdkonnas, mis on käsitletud ka mereõiguse konventsiooni XIII ja XIV peatükkides.

II osa – mere geneetilised ressursid, sealhulgas tulu õiglane ja erapooletu jaotamine

Kokkuleppe teine osa, mis käsitleb geneetilisi ressursse, on valdkond, mis on rahvusvaheliselt juba reguleeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga (edaspidi Nagoya protokoll)10. Nagoya protokolli tingimusi EL-is täpsustab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 511/201411. Nagoya protokolli kohaldatakse geneetiliste ressursside suhtes, millele riikidel on suveräänsed õigused. Kõnealune protokoll ei välista muude rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist.

Erinevalt Nagoya protokollist käsitleb kokkulepe toiminguid geneetiliste ressurssidega merealadel, millele ühegi riigi õigus ei kohaldu. Seega sätestatakse kokkuleppes erisused geneetiliste ressurssidega seotud toimingutele, mis kohalduvad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleval merealal, mistõttu vastuolu Nagoya protokolliga ei esine.

Eesti õigusaktidest käsitleb geneetiliste ressurssidega seotud toiminguid looduskaitseseadus, mis sisaldab rakendussätteid Nagoya protokolli kohaldamiseks. Sarnaselt viimasele täiendatakse looduskaitseseadust käesoleva kokkuleppe tingimustele vastavate rakendussätetega geneetiliste ressurssidega seotud toimingute kohta, mis viiakse läbi väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleval merealal. Eelkõige on vaja sätestada regulatsioonid teavituskohustuste täitmiseks.

Artikli 9 kohaselt on geneetilisi ressursse käsitleva osa eesmärk jaotada ressurssidega seotud tegevustest saadud tulu õiglaselt ja erapooletult, et kaitsta merealade elurikkust ja kasutada merd kestlikult. Samuti on eesmärk suurendada ja arendada, sealhulgas peamiselt arenguriikide suutlikkust tegevustes, mis on seotud geneetiliste ressurssidega. Eesmärk on ka uute teadmiste loomine, tehnoloogilise innovatsiooni toetamine, meretehnoloogia arendamine ja siire, mis peab olema kooskõlas kokkuleppega.

Artiklis 10 korratakse üle, et kokkuleppe sätteid geneetiliste ressursside suhtes kohaldatakse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel, sealhulgas ka nende ressursside suhtes, mis on kogutud või loodud enne kokkuleppe jõustumist, välja arvatud erandid, mida osaline võib teha kokkuleppega ühinemisel artikli 70 kohaselt. Eesti teatab kokkuleppe ratifitseerimisel vastava erandi kohaldamisest lähtuvalt Euroopa Komisjoni deklaratsioonist (vt käesoleva seletuskirja 9. peatükki). Sellest lähtudes ei kohalda Eesti kokkuleppe sätteid nende geneetiliste ressursside suhtes, mis on kogutud või loodud enne kokkuleppe Eesti suhtes jõustumist. Kokkuleppe kohaldamine tagasiulatuvalt eeldaks, et kogutud mere geneetiliste ressursside ja nendega seotud digitaalsete järjestusandmete päritolu riikliku jurisdiktsiooni alt väljas asuvas merepiirkonnas ning nende kogumise või kasutamise aeg oleks tagasiulatuvalt ka tõendatav, mis on praktikas keeruline.

Artikkel 10 sätestab ka erandid, mille kohaselt ei kohaldata kokkulepet juba rahvusvahelise õigusega reguleeritud kalapüügile või kalapüügiga seotud tegevustele või kaladele ja muudele mereressurssidele, mis on saadud kalapüügiga seotud tegevuste käigus, välja arvatud selliste kalade või muude mere elusressursside suhtes, mida kokkulepe reguleerib. Kohaldamise erandiks on ka kokkuleppeosalise sõjaline tegevus, mille suhtes kokkulepet ei kohaldata.

Artikkel 11 loetleb ja kirjeldab geneetiliste ressurssidega seotud tegevusi, täpsustades, et selliseid tegevusi võivad ellu viia kõik osalised või osaliste füüsilised ja juriidilised isikud ning et osalised peavad edendama kõikides kokkuleppe kohastes tegevustes koostööd. Samuti lisab artikkel 11, et geneetiliste ressurssidega seotud tegevustes tuleb arvesse võtta rannikuriikide õigusi ja õigustatud huve, tehes selleks rannikuriikidega koostööd. Artikkel 11 sätestab ka, et ühelgi riigil ei ole väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate geneetiliste ressursside üle suveräänsust ega suveräänset õigust ning et sellised geneetilised ressursid on kõikide riikide huvides ja kogu inimkonna hüvanguks, et edendada inimkonna teaduslikke teadmisi ja mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, ning et kõik geneetiliste ressurssidega seotud tegevused peavad eranditult toimuma ainult rahumeelsetel eesmärkidel.

Artikkel 12 seab teavitamiskohustuse seoses geneetiliste ressurssidega seotud tegevustega. Kogu teavitamine peab toimima teabevõrgustiku (inglise keeles Clearing-House Mechanism) kaudu. Teabevõrgustik on reguleeritud kokkuleppe artiklis 51, mille kohaselt koosneb see peamiselt avatud juurdepääsuga platvormist. Teabevõrgustiku kaudu tuleb esitada info vähemalt kuus kuud või võimalikult varakult enne geneetiliste ressursside kohapeal kogumist geneetiliste ressursside kogumise laadi ja eesmärkide, teadusuuringute objekti, geograafiliste alade, kogumismeetodite, uurimislaevade jms kohta. Kohustus sarnaneb mereõiguse konventsiooni artiklis 248 sätestatud nõudega, mille kohaselt edastavad riigid ja pädevad rahvusvahelised organisatsioonid, kes kavatsevad korraldada rannikuriigi majandusvööndis või mandrilaval teaduslikke mereuuringuid, rannikuriigile vähemalt kuus kuud enne teadusliku mereuuringu projekti eeldatavat algust teatud teabe projekti kohta.

Teabevõrgustikus luuakse geneetilist ressurssi käsitlevale teabele standardne partiitunnus. Teavet tuleb ajakohastada, kui teave aja jooksul muutub. Info geneetilist ressurssi kirjeldava teabe kohta tuleb edastada teabevõrgustikule nii pea kui võimalik, ent mitte hiljem kui aasta pärast teabe kogumist. Kui kokkuleppe osaliste valduses juba on geneetilist materjali, mis on kogutud väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevalt merealalt, siis tuleb – seal, kus see on võimalik – anda sellele teabele standardne tunnus ja esitada materjali kirjeldav informatsioon. Kui materjali pinnalt on loodud tooteid, tuleb esitada andmed turustamise ja edasise arendamise kohta. Osalised peavad kohaldama vajalikke seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid, et tagada teabe edastamine teabevõrgustikule. Näiteks ookeanide bioloogilise mitmekesisuse infosüsteem (Ocean Biodiversity Information System), mis on ülemaailmne avatud juurdepääsuga teabe jagamise süsteem, kasutab juba märget, mis näitab, et proov või andmed pärinevad riikliku jurisdiktsiooni alt väljapoole jäävalt alalt. Suurem osa DNA-põhisest teabest on praegu avaldatud rahvusvahelistes järjestusandmebaasides (nt NCBI GenBank, European Nucleotide Archive). Eestis selliseid andmebaase teadaolevalt rajatud ei ole, kuid võivad olla väiksemad andmebaasid erinevate asutuste juures. Üldjuhul, kui teadlased soovivad teadusartikleid avaldada, peavad nad kasutatud DNA järjestused avalikus andmebaasis kättesaadavaks tegeama.

Artikkel 13 määrab põlisrahvaste ja kohalike kogukondade teadmiste arvesse võtmise tingimused ja korra. Nimelt tuleb tagada, et põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmisi, mis on seotud geneetiliste ressurssidega, kasutatakse üksnes nende rahvaste ja kogukondade eelneval vabatahtlikul ja teadval nõusolekul või heakskiidul ning neid kaasates. Sama kohustus tuleneb ka Nagoya protokollist. Osalised võtavad asjakohasel juhul ja vastavalt vajadusele seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid selle tagamiseks. Eestis ei ole ametlikult tunnustatud põlisrahvaid.

Artikkel 14 sätestab geneetiliste ressurssidega seotud tulude õiglase ja erapooletu jaotamise korra. Põhimõte on, et tulu, mis saadakse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste ressurssidega seotud tegevustest, jaotatakse õiglaselt ja erapooletult kooskõlas kokkuleppega, et aidata kaitsta ja kestlikult kasutada väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleva mere elurikkust.

Mitterahalist tulu, mida geneetiliste ressurssidega seotud tegevustest saadakse, võib jagada näiteks juurdepääsuna kogutud materjali proovidele või digitaalsetele järjestusandmetele, avatud juurdepääsuna teadusandmetele, juurdepääsuna teabevõrgustiku kaudu edastatavates teadetes sisalduvale teabele. Samuti loetakse tuluks tehnoloogiasiiret, suutlikkuse suurendamist, tihedamat tehnilist- ja teaduskoostööd või muud tulu, milles osalised on kokku leppinud. Andmed geneetiliste ressursside kohta, mis juba praegu kuuluvad kokkuleppe osaliste füüsilistele või juriidilistele isikutele või on nende kasutuses, tuleb teha üldsusele kättesaadavaks niipea kui võimalik või kolme aasta jooksul alates sellise teabe kasutusse võtmisest või kui see teave muutub kättesaadavaks. Juurdepääsule riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside digitaalsetele järjestusandmetele, mis asuvad osalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates ja andmebaasides, võib kehtestada teatud mõistlikke tingimusi nagu ressursside füüsiline terviklikkus ja mõistlikud kulud.

Rahaline tulu, mis saadakse geneetiliste ressursside kasutamisest, tuleb jaotada kokkuleppe artikli 52 kohaselt loodud rahastusmehhanismi kaudu. Artikli 14 lõige 6 määrab arenenud riikidele lisakohustuse teha iga-aastaseid rahalisi sissemakseid erifondi, mis peab tagama erifondi rahaliste vahendite moodustamise. Sissemaksete tegemisega tuleb alustada pärast kokkuleppe jõustumist ning need lõpetatakse, kui osaliste konverents teeb vastavasisulise otsuse. Sissemakse määraks on 50% sissemakse määrast, mille kokkuleppe osaline peab tegema artikli 47 lõike 6 punkti e kohaselt vastu võetud eelarvesse. Geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu kasutamise korra üle teeb otsuse osaliste konverents konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, tehakse otsus kohal olevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega. Tulu jaotamise otsustamisel võetakse arvesse ka juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi ja nõuandeid.

Artikli 15 alusel luuakse geneetiliste ressursside kasutamisega seoses ressurssidele juurdepääsu ja ressursside kasutamisest saadava tulu jaotamise komitee, mille ülesanne on muuhulgas koostada tulu jaotamise suuniseid ning tagada läbipaistvus ja õiglane ning erapooletu jaotamine. Kokkuleppe osalised nimetavad komitee liikmed ning komitee võib anda osaliste konverentsile soovitusi näiteks geneetiliste ressurssidega seotud tegevuste kohta, tulu jagamiseks, teabevõrgustiku või artikli 52 alusel loodud rahastusmehhanismi kohta. Osaline peab teabevõrgustiku kaudu teatavaks tegema ka riikliku teabekeskuse andmed. Kokkuleppes ei täpsustata riikliku teabekeskuse rolli, mis selgub seega osaliste konverentsi töö tulemusena.

Artikkel 16 sätestab järelevalve ja läbipaistvuse tagamise põhimõtted. Järelevalve ja läbipaistvuse tagamise peamiseks meetmeks on teavitamine teabevõrgustiku kaudu. Samuti on kokkuleppe osalistel kohustus esitada geneetiliste ressursside juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele aruandeid ressursside kasutamise kohta. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee omakorda koostab saadud teabe põhjal aruandeid ning teeb need aruanded kättesaadavaks kokkuleppe osalistele.

III osa – meetmed, nagu merekaitsealad ja muud piirkonnapõhised majandamisvahendid

Kokkuleppe kolmas osa käsitleb piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid, sealhulgas ja eeskätt merekaitsealasid. Merekaitsealade moodustamine väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleval merealal on uus nähtus, mida varasemate rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud ei ole. Mereõiguse konventsiooni kohaselt võivad riigid võtta kasutusele kas eraldiseisvalt või koostöös meetmeid, et merekeskkonda kaitsta, kuid seni ei ole olnud rahvusvaheliselt kokkulepitud süsteemi merekaitsealade määramiseks väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni.

Eestis käsitleb kaitsealade moodustamist, sealhulgas kaitsealade moodustamist meres, looduskaitseseadus (LKS), mida saab kohaldada territoriaalmeres ja teatud tingimustel ka majandusvööndis. LKS-i kehtiv regulatsioon ei laiene merealadele väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni.

Kokkuleppes sätestatud merekaitsealade moodustamise olulisemad osad on ettepanekute tegemine merekaitsealade moodustamiseks, ettepanekute avalikustamine ja läbivaatamine, konsultatsioonid ettepanekute üle, riikide õigused ja võimalused osaleda ettepanekutega seotud menetlustes, sealhulgas otsuste tegemises. Kuivõrd see osa kokkuleppest selgelt eristub Eesti senisest praktikast kaitsealade moodustamisel, siis kokkuleppe kolmanda osa rakendamise tagamiseks koostati eraldi rakendussätted LKS-i. Kuivõrd ettepanekuid merekaitsealade moodustamiseks võivad kokkuleppe osalised esitada kas eraldi või koos teiste osalistega, on vaja täpsemat riigisisest regulatsiooni ka riigi esindamise ja osalemise kohta ühiste ettepanekute esitamisel, tagamaks, et nad täidaksid merekaitseala moodustamisel määratud kaitsemeetmeid. Samuti tuleb riigisiseste õigusaktidega kehtestada kohustused isikutele, kes tegutsevad moodustatud merekaitsealadel.

Artikkel 17 sätestab kokkuleppe III osa eesmärgid. Muuhulgas on eesmärgiks kaitsta ja kasutada kestlikult alasid, mis vajavad kaitset, ning luua hästi ühendatud merekaitsealade võrgustik. Samuti on eesmärgiks koostöö tugevdamine piirkonnapõhiste majandamisvahendite ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite vahel. Eesmärk on ka kaitsta, hoida, taastada ja säilitada elurikkust ja ökosüsteeme, toetada toiduga kindlustatust ja muid sotsiaalmajanduslikke eesmärke, suutlikkuse suurendamist ning meretehnoloogia arendamist ja siiret.

Artikkel 18 määratleb piirkonnapõhiste majandamisvahendite kohaldamisala, mille kohaselt ei või majandamisvahendeid, sealhulgas merekaitsealasid, luua ühegi riigi jurisdiktsiooni alla kuuluval merealal. Valitsustevahelise konverentsi lõpparuandes (A/CONF.232/2023/5)12, lõige 19 (b)) sätestatud arusaama kohaselt tähendab see, et osaliste konverents võib sellist otsuse eelnõu arutada, kuid mitte selle kohta otsust langetada.

Artikkel 19 käsitleb ettepanekute esitamist piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomiseks. Ettepanekuid võivad esitada osalised kas üksi või ühiselt. Ettepanekute esitamisel tuleb teha omavahel koostööd ja kaasata asjaomased sidusrühmad. Ettepanekute koostamisel tuleb arvesse võtta parimad teadusandmed ja teadusteave. Merekaitsealasid käsitlevad ettepanekud peavad sisaldama merekaitseala kirjeldust, teavet merekaitseala valikul kasutatud kriteeriumite kohta vastavalt kokkuleppe lisale 1, alal toimuva inimtegevuse kirjeldust, mere seisundi kirjeldust, ala suhtes kohaldatavate kaitse-eesmärkide kirjeldust, majandamiskava projekti, meetmeid, teavet konsultatsioonide kohta, teavet piirkonnapõhiste majandamisvahendite kohta ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmisi.

Artikkel 20 täpsustab ettepanekute avalikustamise ja läbivaatamise korra. Ettepaneku saamisel peab kokkuleppe rakendamiseks loodud sekretariaat üldsusele ettepaneku teatavaks tegema ja edastama selle teadus- ja tehnilisele kehamile esialgseks läbivaatamiseks. Ka läbivaatamise tulemused tuleb teha üldsusele teatavaks.

Artikkel 21 sätestab ettepanekute üle peetavate konsultatsioonide ja ettepanekute hindamise korra. Põhinõue on, et konsultatsioonid esitatud ettepanekute üle peavad olema kaasavad, läbipaistvad ja avatud kõigile asjaomastele sidusrühmadele, sealhulgas riikidele ning ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele organitele, samuti kodanikuühiskonnale, teadusringkondadele, põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele. Konsultatsiooni vahendab sekretariaat, kogudes selleks asjakohast teavet, näiteks teavitatavate riikide, ettepaneku põhjendatuse, geograafilise kohaldamise, olemasolevate meetmete või võimaliku mõju kohta. Samuti tuleb tagada, et teavitataks asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike kehameid ning asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid, et need saaksid esitada oma seisukohad ettepaneku kohta. Eraldi tuleb teavitamisel tähelepanu pöörata asjakohastele põlisteadmistega põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele, teadusringkondadele, kodanikuühiskonnale ja muudele asjaomastele sidusrühmadele, et ka nemad saaksid esitada oma põhjendatud seisukohad ettepaneku kohta. Teavitamisel saadud tagasiside ja teave tuleb sekretariaadil teha üldsusele kättesaadavaks. Eritingimus teavitamisel kehtib veel ka siis, kui kavandatav meede mõjutab alasid, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega. Neid alasid võib nimetada ka avamere taskuteks (inglise keeles high seas pockets). Sellistel aladel tuleb ümbritsevate riikidega koos korraldada sihipäraseid ja ennetavaid konsultatsioone. Kõik seisukohad, mis konsultatsioonide raames ettepaneku kohta saadakse, tuleb ettepaneku esitajal arvesse võtta ning vajaduse korral ettepanekut muuta. Kui ettepanekut muudetakse, siis esitatakse see teadus- ja tehnilisele kehamile läbivaatamiseks.

Artikkel 22 sätestab meetmete, nagu merekaitsealade ja muude piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomise korra. Otsuse teeb osaliste konverents, võttes aluseks lõpliku ettepaneku ja majandamiskava projekti ning võttes arvesse konsulteerimise käigus saadud seisukohti. Osaliste konverents võib teha otsuseid ka meetmete kohta, mis on kooskõlas asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite vastu võetud meetmetega, koostöös nende vahendite, raamistike ja kehamitega. Osaliste konverents ei tohi oma otsuseid tehes kahjustada asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite pädevust. Selleks korraldab konverents korrapäraseid konsultatsioone selliste pädevate kehamitega, et tõhustada koostööd ja koordineerimist ning vajaduse korral luua täpsema korra, kuidas teha koostööd ja seda koordineerida. Osaliste konverentsi otsused ei tohi kahjustada riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate aladega seotud meetmete tõhusust ning otsuste ja soovituste tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõigi riikide õigusi ja kohustusi vastavalt mereõiguse konventsioonile. Kui selle kokkuleppe alusel kehtestatud meede, nagu merekaitseala või piirkonnapõhine majandamisvahend, kuulub hiljem täielikult või osaliselt rannikuriigi jurisdiktsiooni alla, kaotab riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv merekaitseala või piirkonnapõhine majandamisvahend viivitamata kehtivuse.

Artikkel 23 näeb ette otsuste tegemise korra. Meetmete, nagu merekaitsealade ja muude piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomisel tuleb teha otsus konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsused ja soovitused vastu kohal olevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega. Vastuvõetud otsused jõustuvad 120 päeva pärast osaliste konverentsi istungit, kus need otsused vastu võeti, ning on kõigile osalistele siduvad. Otsuse kohta on igal osalisel võimalik 120 päeva jooksul esitada kirjalik vastuväide, sellisel juhul ei ole otsus vastuväite esitajale siduv. Vastuväite esitaja peab sekretariaadile põhjendama kirjalikult vastuväite põhjusi. Vaatamata sellele peab vastuväite esitaja rakendama meetmeid, et tagada võimaluste piires alternatiivsete meetmete või lähenemisviiside rakendamine, mis on samaväärse toimega kui tehtud otsus, mille suhtes vastuväide esitati. Vastuväite esitaja peab igal korralisel kokkuleppe osaliste konverentsil andma aru alternatiivsete meetmete või lähenemisviiside rakendamisest. Vastuväide otsuse suhtes kehtib ainult piiratud aja jooksul, ent seda võib vajaduse korral pikendada, kui vastuväite esitaja peab seda vajalikuks, kuid üksnes iga kolme aasta järel pärast otsuse jõustumist. Kui vastuväite esitaja pikendamisteadet enam ei esita, loetakse vastuväide automaatselt tagasivõetuks.

Artikkel 24 reguleerib erakorraliste meetmete rakendamist. Kokkuleppe osaliste konverents võib vastu võtta otsuseid meetmete rakendamiseks, mida vajaduse korral kohaldatakse hädaolukorras. Hädaolukord on näiteks loodusnähtus või inimtekkeline katastroof, mis on põhjustanud või võib põhjustada pöördumatut kahju mere elurikkusele. Meetmeid rakendatakse selleks, et kahju ei süveneks. Rakendatavad meetmed on ajutised ja need tuleb läbi vaadata otsuse tegemisele järgneval osaliste konverentsil. Meetmete kohaldamine lõpeb kaks aastat pärast nende jõustumist või kui osaliste konverents nende rakendamise otsustab varem lõpetada eeldusel, et need asendatakse piirkonnapõhiste majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega ja nendega seotud meetmetega. Teadus- ja tehniline komitee töötab hädaolukordade jaoks välja vastavalt vajadusele erakorraliste meetmete kehtestamise korra ja suunised, sealhulgas konsulteerimiskorra.

Artikkel 25 käsitleb III osas sätestatu rakendamist. Rakendamise põhikohustus on, et osalised tagavad nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva tegevuse elluviimise kooskõlas III osas vastuvõetud otsustega. See tähendab, et kui väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleval merealal on loodud merekaitseala või muu piirkonnapõhine majandamisvahend, mille suhtes kohaldatakse otsusega vastuvõetuid meetmeid (nt merekaitseala majandamis- ja kaitsemeetmed), peab riik tagama, et sellel alal läbiviidavate tegevuste suhtes, mis on tema jurisdiktsiooni või kontrolli all, järgitakse nimetatud otsuseid. Selleks, et merekaitseala moodustamise otsus oleks siseriiklikult siduv, tuleb see välislepingu osana menetleda vastavalt välissuhtlemisseaduses sätestatud tingimustele. Lisaks peavad osalised edendama vajaduse korral meetmete vastuvõtmist asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjakohastes ülemaailmsetes, piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille liikmed nad on, et toetada osaliste konverentsi poolt käesoleva osa alusel tehtud otsuste ja soovituste rakendamist. Sellisteks kehamiteks, kus otsuste ja soovituste rakendamist edendada, võivad Eesti jaoks olla näiteks Rahvusvaheline Mereorganisatsioon või Rahvusvaheline Süvamerepõhja Organisatsioon.

Artikkel 26 sätestab otsuste üle järelevalve tegemise ja otsuste läbivaatamise korra. Aruandluskohustus on osalistel, kes peavad meetmete (merekaitsealad ja muud piirkonnapõhised majandamisvahendid) rakendamise kohta osaliste konverentsile aru andma. Konverentsile esitatud info tehakse üldsusele kättesaadavaks. Meetmete rakendamise kohta saadud aruandeid vaatab läbi teadus- ja tehniline keham ja hindab nende tõhusust. Osaliste konverents võib vastu võtta otsuseid või soovitusi pärast aruannete läbivaatamist, näiteks muudatuste vajaduse kohta reguleerimisalas olevate meetmete osas.

IV osa – keskkonnamõju hindamine

Kokkuleppe IV osa käsitleb keskkonnamõju hindamist. Kokkuleppes sätestatud kord keskkonnamõjude hindamiseks erineb mõnevõrra Eestis ja Euroopa Liidus kehtivast korrast. Seda eeskätt näiteks künniste korral, mille alusel otsustatakse, kas kohaldada keskkonnamõju hindamisel eelhinnangut või kokkuleppes kirjeldatud keskkonnamõju hindamise menetlust. Täiendavat reguleerimist riigisisestes õigusaktides vajab eeskätt erinevate huvirühmade kaasamise, teavitamise ja konsulteerimise kord, sest kaasatavate huvirühmade arv on Eestis kehtivast korrast oluliselt erinev. Samuti erineb info edastamise kord, sealhulgas edastamine teabevõrgustikule ning kokkuleppe teadus- ja tehnilise kehami võimalike ettepanekute ja arvamustega arvestamine. Oluliseks erinevuseks kokkuleppes on ka otsuse tegemine tegevuste lubamiseks merealadel. Kokkulepe kohustab arvesse võtma kõiki keskkonnamõju hindamises ette nähtud leevendusmeetmeid mõju vähendamiseks. See kohustus on siiski piiratud mõistlikkuse põhimõttega, mis jätab otsustajale paindlikkuse mõjuhindamises sätestatud meetmete kohaldamisel.

Läbirääkimiste käigus olid delegatsioonid seisukohal, et keskkonnamõju hindamine peaks toimuma riigi juhtimisel. Läbipaistvuse edendamiseks on IV osas sätted, mis võimaldavad teisel poolel registreerida oma seisukohad kavandatud tegevuse mõjude kohta ning teadus- ja tehnilisel kehamil anda mittesiduvaid soovitusi. Siiski oli arusaam, et riik otsustab, kas tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleva tegevusega peaks jätkama.13

Keskkonnamõju hindamist puudutava osa rakendamiseks muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS)14 vastavate rakendussätetega, mis kehtestavad kokkuleppega kooskõlas olevad keskkonnamõju hindamise menetluslikud erinevused võrreldes kehtiva korraga ja seaduse kohaldamisala väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni jäävatele tegevustele. Samuti täiendatakse veeseadust tegevustega avamerel, millele peab eelnema veeluba. Nimetatud regulatsioonide kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega on analüüsitud riigisiseste õigusaktide muutmise eelnõu seletuskirja kavandis.

Artikkel 27 sätestab keskkonnamõju hindamise eesmärgid, mis hõlmavad mereõiguse konventsioonist tulenevate keskkonnamõju hindamise sätete rakendamist riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel. Selleks määratleb kokkulepe menetlused, künnised ja nõuded, et osalised saaksid teha hindamisi ja aru anda. Eesmärk on tagada, et kokkuleppe osalised saaksid tegevusi hinnata ning neid rakendada, et vältida, leevendada ja juhtida olulist kahjulikku mõju, mis kaitseks ja säilitaks merekeskkonda. Samuti on eesmärgiks toetada kumulatiivse mõju ja keskkonnamõju arvesse võtmist riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel. Artikkel nõuab ka keskkonnamõju strateegilist hindamist ning ühtse raamistiku loomist tegevustele riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, mis sellist hindamist vajavad. Eesmärk on suurendada ja tugevdada osaliste, eriti arenguriikidest pärit osaliste suutlikkust ette valmistada ja teha keskkonnamõju hindamisi ja strateegilisi hindamisi ning hinnata nende tulemusi, et toetada kokkuleppe eesmärkide saavutamist.

Artikkel 28 sätestab keskkonnamõju hindamise kohustuse. Kohustuseks on keskkonnamõju hindamine enne lubade andmist kavandatud tegevuste jaoks riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel. Kohustus kehtib mereõiguse konventsiooni artikli 206 kohaselt lepinguosalise kohta, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud projekt kuulub. Kui osalise jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel ellu viidav kavandatud tegevus võib põhjustada olulist reostust või olulisi ja kahjulikke muutusi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade keskkonnas, peab ta hindama keskkonnamõju selles artiklis sätestatu või oma riikliku korra kohaselt. Kui hindamine toimub riikliku korra alusel, tuleb asjakohane teave teha kättesaadavaks artiklis sätestatud teabevõrgustiku kaudu, tagada riikliku korra kohane järelevalve ja jagada hindamisaruanded ja järelevalveandmed teabevõrgustiku kaudu. Pärast vajaliku teabe saamist võib teadus- ja tehniline keham esitada kommentaare osalisele, kes hindab keskkonnamõju riikliku korra kohaselt.

Artikkel 29 selgitab seoseid kokkuleppe ning asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite raames ettenähtud keskkonnamõju hindamise vahel. Osalised peavad soodustama keskkonnamõju hindamise kasutamist ja vastu võtma ning rakendama artikli 38 alusel välja töötatavaid standardeid ja suuniseid asjakohastes õiguslikes vahendites ja raamistikes ning vastavates ülemaailmsetes, piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites. Osaliste konverents loob selleks vajaduse korral koostöömehhanismid, et kooskõlastada tegevusi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning vastavate ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega. Kui teadus- ja tehniline keham arendab või ajakohastab hindamisstandardeid või suuniseid, teeb ta koostööd vastavate õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega.

Artikkel sätestab tingimused, millal riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel tehtavate tegevuste keskkonnamõju ei ole vaja eraldi hinnata, kui tegevus vastab teatud kriteeriumitele. Kui hindamine on tehtud, tuleb teabevõrgustiku kaudu avaldada keskkonnamõju hindamise aruanne. Järelevalvet ja läbivaatamist korraldatakse vastavalt õiguslikele vahenditele ja asjaomastele kehamitele, millest tuleb avaldada aruanded teabevõrgustiku kaudu. EL-i siseselt on soov, et komisjon ja liikmesriigid teavitaksid üksteist ja nõukogu niipea kui võimalik kõikidest otsustest, mida nad kavatsevad teha, et anda komisjonile ja liikmesriikidele piisavalt aega kaaluda, kas selles küsimuses tuleks leida ühine seisukoht.

Artikkel 30 reguleerib keskkonnamõju hindamise künniseid ja tegureid. Kui kavandatud tegevus võib merekeskkonnale avaldada rohkem kui väikest või ajutist mõju või kui tegevuse mõju on ebaselge või teadmata, tuleb osalisel teha artikli 31 kohane eelhindamine. Eelhindamiseks tuleb arvestada mitut tegurit, sealhulgas tegevuse liiki, tehnoloogiat, kestvust, kohta, ökosüsteemi omadusi, võimalikku kumulatiivset mõju ja mõju riigi jurisdiktsiooni alla jäävatele aladele ning tegevuse mõju teadmatust või ebaselgust. Eelhindamine peab olema piisavalt üksikasjalik, et hinnata, kas tegevus võib põhjustada olulist reostust või kahjulikke muutusi merekeskkonnas. Kui eelhindamisel tuvastatakse, et tegevus võib mõjutada merekeskkonda oluliselt, tuleb teha keskkonnamõju hindamine kokkuleppe IV osas kehtestatud nõuete kohaselt.

Artikkel 31 sätestab kokkuleppes kasutatava keskkonnamõju hindamise menetluse. Keskkonnamõju hindamise menetluses on mitu etappi. Esimene etapp on eelhindamine, kus osaline teeb kindlaks, kas kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamine on vajalik. Kui otsustatakse, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, avaldatakse asjakohane teave üldsusele. Kui keegi väljendab muret tegevuse võimaliku mõju suhtes, võetakse need mured arvesse, ning teadus- ja tehniline keham võib anda osalisele soovitusi tema tehtud otsuse osas. Teine etapp on hindamise ulatuse kindlaksmääramine, kus osalised selgitavad välja kavandatud tegevuse mõju ulatuse ja kaasnevad mõjud, sealhulgas alternatiivid. Kolmas etapp on mõju hindamine, kus kasutatakse parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja põlisteadmisi. Neljas etapp on võimaliku kahjuliku mõju vältimine, leevendamine ja ohjamine, kus määratakse kindlaks meetmed võimaliku kahjuliku mõju vältimiseks ja analüüsitakse neid. Osalised peavad tagama ka üldsuse teavitamise ja konsulteerimise ning keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ja avaldamise vastavalt kokkuleppele. Osalised võivad teha ühiseid keskkonnamõju hindamisi, eriti väikeste arenevate saareriikide kavandatud tegevuste puhul. Piiratud suutlikkusega kokkuleppe osalised võivad paluda ekspertidelt nõu ja abi eelhindamiste ja hindamiste tegemiseks. Teadus- ja tehniline keham koostab ekspertide nimekirja, kellelt osalised saavad vajaduse korral abi küsida.

Artikkel 32 käsitleb üldsuse teavitamist ja üldsusega konsulteerimist kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluses. Osalised peavad tagama, et üldsust teavitatakse kavandatud tegevusest õigeaegselt, andes neile võimaluse osaleda keskkonnamõju hindamise menetluses. Kõikidele riikidele, eriti potentsiaalselt enim mõjutatud rannikuriikidele ja muudele tegevuskohaga külgnevatele riikidele, tuleb tagada teavitamine ja osalemisvõimalused, sealhulgas märkuste esitamise võimalus. Sidusrühmade hulka kuuluvad põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, asjaomased ülemaailmsed, piirkondlikud ja valdkondlikud kehamid, kodanikuühiskond, teadusringkonnad ja üldsus. Teavitamine ja konsulteerimine peavad olema kaasavad, läbipaistvad, õigeaegsed ning väikeste arenevate saareriikide puhul sihipärased ja ennetavad. Osalised võtavad arvesse konsultatsioonimenetluses saadud märkusi, eriti potentsiaalselt enim mõjutatud riikidelt, ja annavad neile kirjaliku vastuse. Kui kavandatud tegevus mõjutab avamerealasid, mis on ümbritsetud teiste riikide majandusvöönditega, tuleb korraldada konsultatsioonid nende riikidega. Osalised tagavad juurdepääsu teabele, mis on seotud keskkonnamõju hindamisega, kuid konfidentsiaalset või ärisaladusena käsitletavat teavet ei pea ilmtingimata avaldama.

Artikkel 33 sätestab keskkonnamõju hindamise aruannete koostamise nõuded. Iga keskkonnamõju hindamise jaoks tuleb koostada keskkonnamõju hindamise aruanne, mis peab sisaldama kavandatud tegevuse kirjeldust, hindamise ulatuse kirjeldust, mõju hinnangut, võimalikke meetmeid mõju vältimiseks, leevendamiseks ja ohjamiseks, alternatiivide kaalumise ülevaadet, üldsusega konsulteerimise teavet ja keskkonnajuhtimiskava kokkuvõtet. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu tuleb teha kättesaadavaks üldsusele konsulteerimiseks. Teadus- ja tehniline keham võib esitada märkusi keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta. Keskkonnamõju hindamise aruanded avaldatakse teabevõrgustiku kaudu ning teadus- ja tehniline keham uurib neid, et töötada välja suunised ja parimad tavad keskkonnamõju hindamiseks.

Artikkel 34 reguleerib otsuste tegemist kavandatud tegevuse lubamise kohta. Osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub, otsustab selle üle, kas tegevus võib toimuda. Seejuures tuleb otsuse tegemisel täielikult arvesse võtta keskkonnamõju hindamise tulemusi. Kavandatud tegevuseks antakse luba ainult siis, kui osaline on teinud kõik mõistlikud jõupingutused, et tagada tegevuse elluviimine viisil, mis väldib olulist kahjulikku mõju merekeskkonnale, võttes arvesse leevendus- ja majandamismeetmeid. Otsuste dokumentides tuleb selgelt välja tuua kõik heakskiitmise tingimused ja järelmeetmete nõuded ning need avalikustada, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu. Osaliste konverents võib vajaduse korral anda osalisele nõu ja abi otsuse tegemisel.

Artikkel 35 kohustab osalisi jälgima nende lubatud tegevuste mõju, mis toimuvad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni, ja mille jaoks nad on andnud loa või milles nad osalevad. Eesmärk on kindlaks teha, kas need tegevused võivad tõenäoliselt reostada merekeskkonda või põhjustada sellele kahjulikku mõju. Osalised peavad jälgima tegevuste keskkonnamõjude ja muude mõjude, näiteks majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja inimeste tervisele avalduva mõju kooskõla lubade andmisel seatud tingimustega. Jälgimisel tuleb kasutada parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja põlisrahvaste teadmisi.

Artikkel 36 kohustab osalisi regulaarselt esitama aruandeid lubatud tegevuste mõjudest ja tegevuse seire tulemustest. Aruanded avalikustatakse, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu, ning teadus- ja tehniline keham hindab neid, et välja töötada lubatud tegevuste mõju seire suunised, sealhulgas parimad tavad.

Artikkel 37 käsitleb lubatud tegevuste merekeskkonnale avalduva mõju läbivaatamist. Osalised peavad jälgima regulaarselt kõigi lubatud tegevuste mõju, mis toimuvad nende jurisdiktsiooni või kontrolli all, et hinnata nende võimalikku kahjulikku mõju merekeskkonnale. Kui lubatud tegevuse käigus ilmneb oluline kahjulik mõju, mida keskkonnamõju hindamisel ei tuvastatud või mis on tingitud lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest, tuleb tegevuse luba üle vaadata. Teadus- ja tehniline keham võib anda soovitusi ja hinnata olukorda, tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja põlisteadmistele. Teavitatakse ka potentsiaalselt mõjutatud riike ja sidusrühmi, kes võivad kaasa rääkida seire-, aruandlus- ja läbivaatamismenetlustes. Osalised peavad avaldama aruanded lubatud tegevuste mõju läbivaatamise kohta ning dokumenteerima otsuste muutmise põhjused, kui on tehtud muudatusi lubatud tegevusi käsitlevates lubades.

Artikkel 38 sätestab, et teadus- ja tehniline keham valmistab ette ja esitab osaliste konverentsile arutamiseks standardid ja suunised seoses keskkonnamõju hindamisega. Need standardid ja suunised võivad hõlmata mitmeid olulisi aspekte nagu kavandatud tegevuste eelhindamise ja keskkonnamõju hindamise künnised, kumulatiivse mõju hindamine riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel, kavandatud tegevuse mõju riigi jurisdiktsiooni alla jäävatele aladele, üldsuse teavitamise ja konsulteerimismenetlus, keskkonnamõju hindamise aruande sisu ja eelhindamise menetluse avalikustamise nõuded. Lisaks võib teadus- ja tehniline keham välja töötada standardid ja suunised teiste keskkonnamõjuga seotud küsimuste jaoks. Kõik sellised standardid esitatakse kokkuleppe lisas vastavalt artiklile 74.

Artikkel 39 sätestab keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuded. Osalised kaaluvad kavade ja programmide puhul, mis on seotud nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevustega riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel, keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajadust. Sellise hindamise eesmärk on hinnata nende kavade ja programmide ning alternatiivide võimalikku mõju merekeskkonnale. Osaliste konverents võib teha ka piirkondliku keskkonnamõju strateegilise hindamise, et koguda ja sünteesida parimat kättesaadavat teavet, hinnata praegust ja võimalikku tulevast mõju ning tuvastada andmelüngad ja teadusuuringute prioriteedid. Osalised võtavad neid strateegilisi hindamisi arvesse keskkonnamõju hindamisel vastavalt artiklile 33. Osaliste konverents töötab välja suunised keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

V osa – suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire

Kokkuleppe V osa käsitleb suutlikkust ja meretehnoloogia siiret. Suutlikkus on kompetents, teadmised, pädevus, oskused või võimekus merealasid tõhusalt kaitsta ja nende kasutust korraldada. Piiratud või vähene suutlikkus on omane paljudele arenevatele riikidele, vähearenenud riikidele, Vaikse ookeani saareriikidele, väikestele saareriikidele, Aafrika riikidele, Ladina-Ameerika riikidele jt. Paljude väikeste riikide suutlikkuse probleem tuleneb sellest, et saareriigid on oma maismaa pindalalt väikesed, neis riikides elab vähe inimesi, kuid nendele riikidele kuuluvad merealad võrreldes maismaaterritooriumiga on ülisuured. Samuti külgnevad paljude selliste väikeste saareriikide suured merealad just merealadega väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni ning sellised saareriigid võivad olla rohkem mõjutatud tegevustest, mis väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleval merealal toimuvad. Kokkuleppe V osa sätestab tingimused ja korra, kuidas suutlikkust vajavate riikide suutlikkust tõsta ja parandada.

Tehnoloogiasiire on teadmiste, oskuste, tehnoloogiate jms jagamine ühise eesmärgi nimel. Tehnoloogiline areng on arenenud riikides kiirem ja mitte arenenud riikides aeglasem. See põhjustab vähem arenenud riikide mahajäämuse võimes korraldada mere kaitset ja kasutust või sellistes tegevustes osaleda. Kokkulepe peab tagama, et nüüdistehnoloogiat jagatakse ja selle kasutamist võimaldatakse ka vähem arenenud riikidele, sest see on vajalik kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks.

Eesti õigusaktid otseselt suutlikkust ja tehnoloogiasiiret väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevat mereala ei käsitle. Samas on selline kohustus sätestatud mereõiguse konventsioonis, mille artikli 266 lõige 2 sätestab, et riigid soodustavad mereteaduse ja meretehnoloogia arengut esmajoones arengumaades, sealhulgas sisemaariikides ja ebasoodsa geograafilise asendiga riikides ning muudes riikides, kes vajavad või taotlevad tehnilist abi mereloodusvarade uurimisel, kasutamisel, kaitsel ja majandamisel, merekeskkonna kaitsmisel ja säilitamisel ning teaduslikes mereuuringutes ja konventsiooniga kooskõlas olevates merekeskkonnaga seotud muudes tegevusvaldkondades, et kiirendada oma sotsiaalset ja majanduslikku arengut, ning artikli 270 kohaselt tehakse selleks rahvusvahelist koostööd. Artikli 274 kohaselt on sarnane kohustus suurendada arengumaade suutlikkust meretehnoloogia vallas ka ÜRO-l endal. Artikli 275 kohaselt edendavad riigid meretehnoloogia siiret otse või vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.

Eesti saab oma osa täita vastavate rahvusvaheliste koostöö- ja arenguabi formaatide kaudu Välisministeeriumi juhtimisel.

Artikli 40 kohaselt on kokkuleppe V osa eesmärk toetada kokkuleppe osalisi, võimaldada kaasavat, õiglast ja tõhusat koostööd, arendada merealast teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikust ning suurendada, levitada ja jagada teadmisi. Erilist tähelepanu tuleb seejuures pöörata arenguriikidele, sealhulgas vähim arenenud riikidele, sisemaal asuvatele arenguriikidele, ebasoodsa geograafilise asendiga riikidele, Aafrika rannikuriikidele, saareriikidele ja keskmise sissetulekuga arenguriikidele.

Artikkel 41 sätestab koostöö suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siirdel eesmärgiga toetada eriti arenguriike, sealhulgas vähim arenenud riike, sisemaal asuvaid arenguriike, ebasoodsa geograafilise asendiga riike, väikeseid arenevaid saareriike, Aafrika rannikuriike, saarestikuriike ja keskmise sissetulekuga arenguriike. Osalised peavad selleks tegema otsest koostööd või kasutama asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ning ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke organisatsioone, et suurendada nende riikide merealast teaduslikku ja tehnilist suutlikkust. Koostöö peab hõlmama partnerlust, millesse kaasatakse sidusrühmad, nagu erasektor, kodanikuühiskond ja põlisrahvad. Osalised peavad tunnustama erivajadusi ja tagama, et suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire ei too kaasa koormavaid aruandlusnõudeid.

Artikkel 42 sätestab suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde eeskirjad arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide ning vähim arenenud riikide jaoks. Osalised peavad tagama võimaluste piires suutlikkuse suurendamise ja tegema koostööd meretehnoloogia siirde võimaldamiseks, võttes arvesse nende riikide erivajadusi. Osalised peavad eraldama selleks vajalikke ressursse, et toetada suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia arendamist, ning tagama juurdepääsu muudele toetusallikatele samal eesmärgil. Selline tegevustik tervikuna peaks olema riigikeskne, läbipaistev, tulemuslik ja kaasav, põhinedes arenguriikide vajadustel ja prioriteetidel, mis määratakse kindlaks vajaduste hindamise käigus. Suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire peavad arvestama ka väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide erilise olukorraga, et tagada seejuures nii tõhusus kui ka tulemuslikkus.

Artikkel 43 käsitleb täiendavaid eeskirju meretehnoloogia siirdeks. Osalistel peab olema ühine pikaajaline visioon tehnoloogia arengu ja siirde olulisusest, et saavutada kokkuleppe eesmärgid ja võimaldada koostööd. Meretehnoloogia siire peab toimuma õiglastel ja soodsaimatel tingimustel, arvestades arenguriikide, eriti väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide erivajadusi. Osalised peavad soodustama majanduslikke ja õiguslikke tingimusi, mis võimaldavad meretehnoloogia siiret, sealhulgas stiimulite pakkumist ettevõtetele ja institutsioonidele. Siirdetehnoloogia ise peab olema sobiv, keskkonnahoidlik ja kättesaadav arenguriikidele taskukohasel ja usaldusväärsel viisil, arvestades nende huve ja vajadusi. Täiendavate eeskirjade eesmärk on tagada õiglased ja vastastikku kokku lepitud tingimused ning edendada seeläbi tehnoloogiasiirde tõhusust. Meretehnoloogia edasiandmisel lähtutakse selle omanike, tarnijate ja vastuvõtjate õigustatud huvidest vastavalt mereõiguse konventsiooni artiklile 267.

Artikkel 44 sätestab suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid, mida osalised saavad kasutada eesmärgiga toetada kokkuleppe eesmärkide saavutamist. Nende liikide hulka kuuluvad ressurssidega seotud suutlikkuse loomine või tugevdamine, teabe jagamine ja levitamine, taristu ja institutsioonilise suutlikkuse arendamine, inim- ja finantsjuhtimise ressursside tugevdamine ning teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine. Artikli kohaselt on täiendavad üksikasjad nende liikide kohta esitatud II lisas ning osaliste konverents on kohustatud korrapäraselt neid üksikasju läbi vaatama ja vajaduse korral ajakohastama liikide loetelu vastavalt tehnoloogia arengule ja riikide vajadustele. See tagab, et suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire on paindlik ning vastab muutuvatele vajadustele.

Artikkel 45 käsitleb suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde järelevalvet ja siirdega seotud tegevuste läbivaatamist. Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee peab tegema osaliste konverentsi järelevalve all regulaarselt järelevalvet ja läbivaatamist. Selle eesmärk on hinnata arenguriikide vajadusi ja prioriteete suutlikkuse suurendamiseks ja tehnoloogiasiirdeks, vaadata üle toetuse eraldamine ja kaasamine ning tulemuslikkus vastavalt kokkulepitud näitajatele. Komitee annab soovitusi ja soovitab järelmeetmeid suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde edendamiseks. Osalised peavad esitama komiteele aruanded, mis toetavad järelevalvet ja läbivaatamist, tagades, et aruandlusnõuded oleksid ühtlustatud ja mittekoormavad, eriti arenguriikidele, ning et teave tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 46 sätestab suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee loomise. Komitee koosneb kvalifitseeritud liikmetest, keda on nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents, arvestades soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist jaotust. Komitee esitab aruandeid ja soovitusi, mida osaliste konverents kaalub, ja võtab vajaduse korral neist lähtudes vastu otsuseid meetmete rakendamiseks.

VI osa – institutsionaalne korraldus

Kokkuleppe VI osa käsitleb institutsionaalset korraldust ja on suunatud kokkuleppe alusel moodustatava organisatsiooni töö ja toimimise tagamiseks. Eraldi rakendussätted Eesti õigusaktides VI osa kohaldamiseks ei ole vajalikud.

Artikkel 47 sätestab osaliste konverentsi loomise ja korraldamise. Osaliste konverentsi kutsub kokku ÜRO peasekretär ühe aasta jooksul pärast kokkuleppe jõustumist ja see toimub regulaarselt kindlaksmääratud ajavahemike järel. Konverents võib vajadusel pidada ka erakorralisi istungeid. Osaliste konverentsil võetakse otsused ja soovitused vastu konsensuse alusel, kuid kui see ei ole võimalik, võetakse otsused sisulistes küsimustes kahekolmandikulise häälteenamusega. Konverents jälgib ja hindab kokkuleppe rakendamist ning võib asutada allorganeid kokkuleppe täitmise toetamiseks. Samuti võib konverents taotleda Rahvusvaheliselt Mereõiguse Kohtult nõuandvat arvamust õiguslikes küsimustes. Lisaks hindab konverents kokkuleppe sätete asjakohasust ja tulemuslikkust ning esitab ettepanekuid nende tõhustamiseks. Konverents peab tagama ka läbipaistva ja mittekoormava aruandluse osaliste jaoks.

Artikkel 48 käsitleb läbipaistvuse edendamist seoses osaliste konverentsi ja kokkuleppe rakendamisega. Osaliste konverents peab tagama otsustusmenetluse ja tegevuste läbipaistvuse ning et istungid on avatud vaatlejatele, kes osalevad kooskõlas konverentsi sätestatud kodukorraga. Konverents avaldab otsused ja peab nende kohta avalikku registrit. Lisaks peab konverents oma tegevusega soodustama läbipaistvust kokkuleppe rakendamisel, levitades teavet avalikult ning võimaldades asjaomaste sidusrühmade, nagu põlisrahvad, kohalikud kogukonnad, teadusringkonnad ja kodanikuühiskond, osalemist ja konsulteerimist vastavalt vajadusele ja kokkuleppe sätetele. Lisaks tuleb võimaldada huvitatud esindajatel, kes ei kuulu kokkuleppega ühinenud riikide hulka, osaleda vaatlejatena osaliste konverentsi istungitel vastavalt kodukorra reeglitele, kuid nende osalemist ei tohi põhjendamatult piirata.

Artikli 49 alusel luuakse teadus- ja tehniline keham, mille eesmärk on pakkuda ekspertteadmisi ja nõuandeid kokkuleppe rakendamiseks. Keham koosneb ekspertidest, kelle on nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents, tagades asjakohase kvalifikatsiooni, multidistsiplinaarse ekspertteadmise, soolise tasakaalu ja õiglase geograafilise esindatuse. Kehami volitused ja töökorra määrab täpsemalt osaliste konverents. Vajaduse korral võib keham kasutada teisi asjakohaseid õiguslikke vahendeid, raamistikke ja teiste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite ning teadlaste ja ekspertide nõuandeid. Keham pakub osaliste konverentsile teaduslikku ja tehnilist nõu, täidab kokkuleppega määratud ülesandeid ning esitab aruandeid oma töö kohta.

Artikkel 50 sätestab sekretariaadi loomise ja funktsioonid. Sekretariaat peab pakkuma halduslikku ja logistilist tuge kokkuleppe rakendamisel ning korraldama ja teenindama osaliste konverentsi ja teisi kokkuleppe alusel asutatud kehamite istungeid. Kuni sekretariaat oma tööd alustab, täidab selle ülesandeid ÜRO peasekretäri õigusküsimuste büroo ookeaniasjade ja mereõiguse osakonna kaudu. Sekretariaadi asukohariik tuleb eraldi otsustada. Kui asukohariik on välja valitud, siis sekretariaadil on õigusvõime asukohariigi territooriumil ning asukohariik peab andma selleks sekretariaadile vajalikud privileegid ja immuniteedi. Sekretariaat peab levitama kokkuleppega seotud teavet, esitama osaliste konverentsile aruandeid ülesannete täitmisest ning aitama kaasa kokkuleppe rakendamisele ja täitma teisi osaliste määratud ülesandeid.

Artikli 51 alusel luuakse kokkuleppe jaoks teabevõrgustik, mis on avatud juurdepääsuga platvorm, et toetada kokkuleppe rakendamist. Teabevõrgustik toimib kesksena, kust osalised saavad teavet geneetiliste ressursside, piirkonnapõhiste majandamisvahendite, keskkonnamõju hindamiste ja suutlikkuse suurendamise võimaluste kohta. Võrgustik hõlbustab suutlikkuse suurendamise vajaduste ühitamist toetuse ja meretehnoloogia siirde pakkujatega ning toetab rahvusvahelist koostööd ja ühistegevust. Sekretariaat haldab teabevõrgustikku koostöös asjakohaste rahvusvaheliste kehamitega. Teabevõrgustiku toimimisel on oluline tagada arenguriikidest osalejatele juurdepääs võrgustikule ilma põhjendamatute takistuste ja halduskoormuseta ning säilitada konfidentsiaalsus ja õigused seoses jagatava teabega. Kokkuleppega ei nõuta kaitstud teabe jagamist avalikkusele, kui see on vastuolus osalise riigisisese õigusega. Teabevõrgustiku eesmärk on edendada teabe jagamist ja teadlikkuse suurendamist mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise küsimustes.

Teabevõrgustiku lõplik toimemehhanism ja parameetrid ei ole käesoleva eelnõu koostamise hetkel paigas ning eelduslikult kinnitatakse need 2027. aasta jaanuaris toimuval esimesel osaliste konverentsil. BBNJ ettevalmistava komisjoni 31. märtsi 2026 töödokumendis15 on aga toodud mõningad lähtekohad, millega nende loomisel arvestatakse, nt:
• Teabevõrgustik peaks olema ühildatav teiste andmebaasidega;
• Andmed peavad olema klassifitseeritavad avaliku, piiratud, organisatsioonisisese või konfidentsiaalse tasemega, võimalusega lisada vastav põhjendus ja õiguslik alus;
• Teabevõrgustik peab võimaldama juurdepääsu erinevatele kasutajarühmadele ja kasutustasemetele. Riiklikud kontaktpunktid võivad täita administraatori rolli, et kontrollida ja kinnitada kasutajaid ning teabe üleslaadijaid. Ametliku staatusega teave peab pärinema autentitud kasutajalt, kes on seotud volitatud organisatsiooniga;
• Ka mitteriiklikel osalejatel peab olema võimalus teavet esitada ja üles laadida. Selleks luuakse sekretariaadi hallatav registreerimisprotsess koos asjakohaste turva- ja läbipaistvusmeetmetega ning volitatud kasutajate registriga;
• Avalikkusele võimaldatakse ainult teabe vaatamise õigus;
• Kasutajatel peab olema võimalus tellida teavitusi teemade, märksõnade ja geograafiliste piirkondade alusel, määrata ise huvipakkuva piirkonna ulatus ning filtreerida teavet märksõnade abil.

VII – rahalised vahendid ja rahastamismehhanismid

Kokkuleppe VII osa käsitleb rahalisi vahendeid ja finantsmehhanisme, sätestades osalistele kohustuse eraldada raha kokkuleppe täitmiseks. Kliimaministeerium peavastutajana ja kokkuleppe rakendamise korraldajana peab kokkuleppe rahastamise tagamiseks kavandama selleks vajaliku raha riigieelarves.

Artikkel 52 käsitleb kokkuleppe rahastamise mehhanismi. Igale osalisele antakse võimalus eraldada vahendeid kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vastavalt nende riiklikule poliitikale, prioriteetidele ja programmidele. Peamine kokkuleppe rahastus saadakse osaliste makstavatest kindlaksmääratud osamaksetest ja spetsiaalsetest fondidest. Rahastusmehhanism peab olema selline, mis tagab prognoositava rahastamise arenguriikide abistamiseks, sealhulgas suutlikkuse suurendamiseks ja meretehnoloogia siirdeks. Rahastamismehhanism hakkab sisaldama:
1) osaliste konverentsi loodud vabatahtlikku usaldusfondi;
2) erifondi, mida rahastatakse iga-aastastest osamaksetest kooskõlas artikli 14 lõikega 6, maksetest kooskõlas artikli 14 lõikega 7 ja lisamaksetest osalistelt ja eraõiguslikelt üksustelt, kes soovivad eraldada rahalisi vahendeid;
3) Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfondi.

Kõiki vahendid tuleb muuhulgas kasutada suutlikkuse suurendamiseks, põlisrahvaste ja kohalike kogukondade programmide toetamiseks, riiklikul tasandil konsulteerimiseks ning muudeks mere elurikkuse kaitsega seotud tegevusteks. Erifondi eesmärk on tagada lihtsustatud rahastuse taotlemine ja suurem valmisolek arenguriikide toetamiseks. Rahastamismehhanismi hakkab juhtima rahanduskomitee, kes vastutab vahendite kogumise ja jaotamise eest ning esitab regulaarselt aruandeid ja soovitusi.

VIII – kokkuleppe rakendamine ja täitmine

Kokkuleppe VIII osa käsitleb leppe rakendamist ja täitmist. Eraldi rakendussätteid Eesti õigusaktidesse ei ole vaja.

Artikkel 53 sätestab üldkohustusena, et kokkuleppe osalised võtavad kasutusele kõik vajalikud seadusandlikud, haldus- või poliitikameetmed, et tagada kokkuleppe rakendamine.

Artikli 54 kohaselt peab iga osaline jälgima kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist ning esitama konverentsile osaliste konverentsi poolt kindlaksmääratud vormis ja ajavahemike järel aruande kokkuleppe rakendamiseks võetud meetmete kohta.

Artikkel 55 loob kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee eesmärgiga hõlbustada, käsitleda ja edendada kokkuleppe sätete täitmist. Komitee koosneb liikmetest, kelle on nimetanud ja valinud kokkuleppe osalised, võttes arvesse soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist jaotust. Komitee toimib toetaval, läbipaistval, mittevastandaval ja mittekaristaval viisil. Selle ülesandeks on lahendada kokkuleppe rakendamisega seotud küsimusi nii individuaalsel kui ka süsteemi tasandil. Komitee esitab korrapäraselt aruandeid ja soovitusi osaliste konverentsile, võttes arvesse osalistega seotud asjakohaseid asjaolusid. Vajaduse korral võib komitee kasutada teavet kokkuleppe alusel loodud asutustelt ja teistelt asjakohastelt kehamitelt, et täita oma ülesandeid.

IX osa – vaidluste lahendamine

Kokkuleppe IX osa käsitleb vaidluste lahendamist ja määratleb vaidluste lahendamise korra. Eraldi rakendussätteid Eesti õigusaktidesse ei ole vaja.

Artikkel 56 kohaselt nähakse kokkuleppes üldpõhimõttena ette, et osalised teevad koostööd, et ennetada vaidluste teket.

Artikkel 57 paneb osalistele kohustuse lahendada vaidlusi rahumeelselt, kasutades selleks läbirääkimisi, järelepärimist, vahendust, lepitust, vahekohtu- või kohtumenetlust, piirkondlike asutuste või kokkulepete abi või muid osaliste valitud rahumeelseid viise. Kohustus vastab mereõiguse konventsiooni artiklile 279.

Artikkel 58 määratleb osaliste õiguse vaidlustamise lahendamiseks osaliste endi valitud muul rahumeelsel viisil, kui on sätestatud artiklis 57. Vaidluste rahumeelne lahendamine poolte endi valitud viisil vastab mereõiguse konventsiooni artiklile 280.

Artikli 59 kohaselt luuakse osalistele õigus tehnilist laadi vaidluste korral luua ajutine ekspertrühm ja anda vaidluse lahendamine ekspertrühmale, seejuures kasutamata vaidluste lahendamise menetlusi, mis on ette nähtud kokkuleppe artiklis 60.

Artikkel 60 sätestab vaidluste lahendamise menetlused. Kui tekib vaidlus kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle, siis see lahendatakse kooskõlas mereõiguse konventsiooni XV osas esitatud vaidluste lahendamise sätetega. Samuti tõstab artikkel esile, et mereõiguse konventsiooni XV osas ning V, VI, VII ja VIII lisa sätteid loetakse dubleerituks juhtudel, kui vaidluses osaleb kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline. Kui kokkuleppe osaline on ka mereõiguse konventsiooni osaline, siis kasutatakse vaidluste lahendamiseks konventsiooni artikli 287 kohaseid menetlusi, kui osaline ei ole valinud mõnda muud kokkuleppe artikli 60 alusel määratletud menetlust. Kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, võib valida vaidluste lahendamiseks erinevaid variante, näiteks Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu, Rahvusvahelise Kohtu, VII lisa kohase vahekohtu või VIII lisa kohase erivahekohtu vahel. Kui vaidlusele ei ole valitud ühist menetlust, siis võib seda lahendada mereõiguse konventsiooni VII lisa alusel loodud vahekohtu kaudu, kui osalised ei ole kokku leppinud teisiti. Kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, võib teatada, et ei nõustu vaidluste lahendamiseks mõne mereõiguse konventsiooni artiklis 298 sätestatud vaidluskategooria puhul ühe või mitme konventsiooni XV osa 2. jaos esitatud menetlusega. Sel juhul kohaldatakse mereõiguse konventsiooni artikli 298 sätteid. Artikkel 60 rõhutab, et selle sätetega ei piirata vaidluste lahendamise menetlusi, milles osalised on kokku leppinud mõne muu õigusliku vahendi või raamistiku kohaselt. Samuti ei võimalda osaliste omavaheline kokkulepe selle kokkuleppe alusel vaidlustada riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaid küsimusi ega suveräänsust, suveräänseid õigusi või jurisdiktsiooni maa- või merealade üle. Vaidlused sellistes küsimustes peavad saama lahenduse asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku kohaselt. Kokkuvõttes annab artikkel 60 selged juhised, kuidas kokkuleppe raames lahendada võimalikke vaidlusi tõlgendamise või kohaldamise küsimustes ning samas tagab ka osaliste valikuvõimalused, kuidas vaidlusi nende eelistusel lahendada. See aitab edendada õiglast ja läbipaistvat menetlust vaidluste lahendamiseks kokkuleppe raames.

Mereõiguse konventsiooni ratifitseerimisel deklareeris Eesti, et valib konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise vaidluses vaidluste lahendamise instantsiks Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu ja Rahvusvahelise Kohtu.

Artikkel 61 määratleb ajutise kokkuleppe olemuse. Ajutine kokkulepe on selline kokkulepe, mis kehtib seni, kuni ei ole jõutud vaidluse lahendamiseni kooskõlas kokkuleppes sätestatuga.

X osa – käesoleva kokkuleppega mitte ühinenud osalised

Kokkuleppe X osa käsitleb kokkuleppega mitteühinenud pooli. Eraldi rakendussätteid Eesti õigusaktides kohaldamiseks ei ole vaja.

Artikli 62 kohaselt ei käsitle kokkulepe täpsemalt kokkuleppega mitteühinenud pooli, vaid suunab kokkuleppe osalisi julgustama neid, kes ei ole selle kokkuleppe osalised, saama selle kokkuleppe osalisteks.

XI osa – heausksus ja õiguste kuritarvitamine

Kokkuleppe XI osa käsitleb hea usu põhimõtet ja õiguste kuritarvitamist. Eraldi rakendussätteid Eesti õigusaktides ei ole vaja.

Artikkel 63 sätestab heausksuse põhimõtte, mille kohaselt täidavad osalised kokkuleppe alusel võetud kohustusi heas usus ja viisil, mis kujuta endast neile kokkuleppest tulenevalt osaks saanud õiguste kuritarvitamist.

XII osa – lõppsätted

Artikkel 64 määrab kindlaks osaliste hääletusõiguse kokkuleppe rakendamisel. Igal kokkuleppe osalisel on üks hääl. Erandiks on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on kokkuleppe osaline. Sellisel organisatsioonil on tema pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui on tema liikmesriike, kes on kokkuleppega ühinenud. Selline organisatsioon ei saa kasuta oma hääleõigust, kui seda kasutab tema liikmesriik, ja vastupidi.

Artikkel 65 sätestab kokkuleppe allakirjutamiseks avamise protseduuri. Artikli kohaselt avatakse kokkulepe allakirjutamiseks kõikidele riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele 20. septembril 2023 ning jääb ÜRO peakorteris New Yorgis allakirjutamiseks avatuks 20. septembrini 2025.

Artikkel 66 käsitleb kokkuleppe ratifitseerimist, heakskiitmist, vastuvõtmist ja kokkuleppega ühinemist. Riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid peavad kokkuleppe ratifitseerima, heaks kiitma või vastu võtma. Riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid saavad sellega ühineda alates kokkuleppe allakirjutamiseks sulgemise kuupäevale järgnevast päevast. Ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule ÜRO peasekretärile.

Artikkel 67 sätestab, kuidas piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid ja nende liikmesriigid jagavad pädevust kokkuleppega reguleeritavates küsimustes. Kui mõni organisatsiooni liikmesriik on kokkuleppe osaline, võtavad organisatsioon ja selle liikmesriigid vastu otsused, et täita kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Sel juhul ei saa organisatsioon ja selle liikmesriigid samal ajal kasutada kokkuleppest tulenevaid õigusi. Piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon peab ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirjas teatama oma pädevuse ulatuse kokkuleppega reguleeritavates küsimustes ja olulistest muutustest ning teavitama ka hoiulevõtjat, kes omakorda informeerib teisi kokkuleppe osalisi. EL kiitis kokkuleppe heaks 28. mail 2025 ning deklareeris vastavalt artiklile 67 EL-i ja selle liikmesriikide vahelise pädevuse jaotuse põhimõtteid.

Artikkel 68 sätestab kokkuleppe jõustumise tingimused. Kokkulepe jõustub 120 päeva pärast kuuekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist. Kui riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon ratifitseerib, kiidab heaks, võtab vastu või ühineb kokkuleppega pärast kuuekümnenda kirja hoiuleandmist, jõustub see kolmekümnendal päeval pärast selle riigi või organisatsiooni kirja hoiuleandmise kuupäeva, kui kokkuleppest ei tulene teisiti. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kiri ei loeta täiendavaks liikmesriikide kirjade suhtes.

Artikkel 69 sätestab kokkuleppe ajutise kohaldamise tingimused. Riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon võib kokkulepet ajutiselt kohaldada, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel. Ajutine kohaldamine jõustub pärast hoiulevõtja teate saamist. Ajutine kohaldamine lõpeb, kui kokkulepe jõustub selle riigi või organisatsiooni suhtes või kui nad teatavad kirjalikult kavatsusest ajutine kohaldamine lõpetada.

Artikkel 70 reguleerib reservatsioonide ja erandite tegemist, mille kohaselt kokkuleppe suhtes ei lubata teha reservatsioone ega erandeid, välja arvatud juhul, kui see on kokkuleppe muude artiklitega sõnaselgelt lubatud.

Artiklis 71 sätestatakse deklaratsioonide ja avalduse tegemise kord. Riikidel ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel on võimalik teha kokkuleppe allkirjastamisel, ratifitseerimisel, heakskiitmisel, vastuvõtmisel või sellega ühinemisel deklaratsioone, näiteks selleks, et ühtlustada oma riiklikke õigusnorme kokkuleppe sätetega, kuid ilma et see välistaks kokkuleppe enda õiguslikku toimet.

Artikkel 72 käsitleb kokkuleppe muutmise protseduuri. Osaline võib esitada ettepaneku muudatuste tegemiseks, millele peab vähemalt pool osalistest vastama pooldavalt, et see arutlusele võetaks osaliste konverentsil. Vastuvõetud muudatused edastatakse ratifitseerimiseks, heakskiitmiseks või vastuvõtmiseks kõigile osalistele. Muudatused jõustuvad kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kaks kolmandikku muudatuste vastuvõtmise ajal osalenud osalistest on esitanud vajalikud muudatuste vastuvõtukirjad. Hiljem osalejate liitumisel jõustuvad muudatused 30 päeva pärast vastavate muudatuste vastuvõtu kirjade hoiuleandmist. Muudatused võivad ette näha erineva arvu osaliste nõusoleku jõustumiseks. Uute osaliste puhul kohaldatakse kas muudetud versiooni või muutmatut kokkulepet, kui nende osaliste suhtes muudatused ei kohaldu.

Artikkel 73 sätestab kokkuleppe denonsseerimise tingimused. Osaline võib kokkuleppe denonsseerida, esitades sellekohased põhjendused. Denonsseerimine jõustub üks aasta pärast denonsseerimisteate kättesaamise kuupäeva, v.a juhul, kui teates pole märgitud hilisemat kuupäeva. Denonsseerimine ei mõjuta teiste osaliste kohustusi kokkuleppe kohustusi täita.

Artikkel 74 reguleerib kokkuleppe lisade ja nendega seotud muudatuste kohaldamist. Lisad on kokkuleppe lahutamatu osad ja viide kokkuleppele hõlmab ka viidet lisadele. Kui soovitakse lisasid muuta, tuleb esitada ettepanek sekretariaadile ja seda arutatakse osaliste konverentsil. Muudatusettepanek tuleb edastada vähemalt 150 päeva enne istungit, millele järgneb 180-päevane jõustumise periood. Osaline võib esitada vastuväite muudatusettepanekule, mis peatab muudatuse jõustumise, kuid vastuväite saab igal ajal tagasi võtta, mille järel muudatus jõustub 30 päeva pärast vastuväite tagasivõtmist.

Artikli 75 kohaselt on kokkuleppe ja selle muudatuste või paranduste hoiulevõtja ÜRO peasekretär.

Artikkel 76 sätestab, et kokkulepe on koostatud araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelsena ning kõik koostatud tekstid on võrdselt autentsed.

Lisa 1

Lisa 1 näeb ette kriteeriumite nimekirja, mis on vajalik merekaitsealade ja muude piirkonnapõhiste majandamisvahendite põhielementide kirjeldamiseks. Kriteeriumid on soovitusliku iseloomuga. Muu hulgas hõlmavad kriteeriumid näiteks selliseid alade elemente ja omadusi nagu ainulaadsus, harukordsus, esindatavus, tundlikkus, looduslikkus, ökoloogiline ühendatus jms. Eraldi rakendussätted kriteeriumite kohaldamiseks ei ole vajalikud.

Lisa 2

Lisa 2 loetleb suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid. Liikide loetelu on määratud artiklis 44, mis käsitleb suutlikkuse ja meretehnoloogia siirde liike ning täiendab seda üksikasjalikult. Lisas 2 toodud üksikasjalik nimekiri liikidest tuleb korrapäraselt üle vaadata vastavalt vajadusele. Nimekirja muutmise otsustab osaliste konverents. Suutlikkuse ja meretehnoloogia siirde liigid on näiteks merealaste teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste jagamine, vajaliku taristu arendamine ja rajamine, suutlikkus kujundada teabe ja andmete põhjal välja tulemuslik ja tõhus poliitika, hõlbustades muuhulgas juurdepääsu sellistele teadmistele ja selliste teadmiste omandamist, mis on vajalikud arenguriikidest osaliste otsustajate teavitamiseks, inimressursside ja finantsjuhtimise ressurssidega seotud suutlikkuse ning tehnilise oskusteabe arendamine ja tugevdamine vahetuste, teaduskoostöö, tehnilise toe, hariduse ja koolituse ning meretehnoloogia siirde kaudu jms. Eraldi rakendussätted pole vajalikud.

Eelnõu §-ga 2 teeb Eesti deklaratsiooni, mille kohaselt rakendab kokkuleppe artikli 10 lõike 1 teises lauses sätestatud tagasiulatuva mõju erandit, mistõttu kohaldatakse kokkulepet Eestis ainult sellise tegevuse suhtes, mis on seotud väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade merelist päritolu geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on kogutud ja loodud pärast seda, kui kokkulepe on Eesti suhtes jõustunud.

4. Eelnõu terminoloogia

Kokkuleppes defineeritakse mõisted „piirkonnapõhine majandamisvahend“, „riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävad merealad“, „biotehnoloogia“, „kohapeal kogumine“, „konventsioon“, „kumulatiivne mõju“, „keskkonnamõju hindamine“, „geneetilised ressursid“, „merekaitseala“, „meretehnoloogia“, „osaline“, „piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon“, „kestlik kasutamine“, „geneetiliste ressursside kasutamine“. Osaliselt on tegemist mereõiguse konventsioonis, bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis ning Nagoya protokollis juba kasutatud mõistetega.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liit on ainus organisatsioon, mis on kokkuleppe allkirjastanud. Euroopa Liit allkirjastas kokkuleppe 20. septembril 2023 vastavalt Nõukogu otsusele (EL) 2023/197416 ning kiitis selle sõlmimise heaks 17. juulil 2024 vastavalt Nõukogu otsusele (EL) 2024/1830.17 Heakskiitmisel kiideti heaks ka deklaratsioon vastavalt kokkuleppe artiklile 70 ja artikli 10 lõikele 1 selle kohta, et EL rakendab artikli 10 lõike 1 teises lauses sätestatud tagasiulatuva mõju erandit, mistõttu kohaldatakse kokkulepet liidus ainult sellise tegevuse suhtes, mis on seotud väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade merelist päritolu geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on kogutud ja loodud pärast seda, kui kokkulepe on liidu suhtes jõustunud.18 Kokkuleppe sõlmimise heakskiitmisel deklareeris EL vastavalt artiklile 67 ka ELi ja selle liikmesriikide vahelise pädevuse jaotuse põhimõtted19.

Euroopa Liit osales aktiivselt kokkuleppe läbirääkimistel, mille käigus Euroopa Komisjon tagas, et läbirääkimised kokkuleppe teksti üle olid täielikult kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusnormide ja tegevuspõhimõtetega valdkondades, mis on selle kokkuleppega hõlmatud (keskkonnapoliitika, meretranspordipoliitika, ühine kalanduspoliitika, siseturupoliitika, ühine kaubanduspoliitika, teadus- ja tehnoloogiaarenduse poliitika, kliimapoliitika ja muud asjakohased poliitikavaldkonnad), ning asjakohaste kahe- ja mitmepoolsete kokkulepetega, mille osaline Euroopa Liit on. Kuna kokkulepe on mereõiguse konventsiooni rakenduskokkulepe ja konventsioon on juba osa Euroopa Liidu õigustikust, tagas Euroopa Komisjon ka selle, et peeti kinni konventsiooni sätetest ja selles sätestatud õiguste ja kohustuste tasakaalust, mis kajastuvad ka Euroopa Liidu õigustikus, ning et läbirääkimiste tulemus on mereõiguse konventsiooniga kooskõlas. Elurikkuse kaitse ja kestlik kasutamine on üks ELi peamisi prioriteete ning kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi ookeanide majandamise tegevuskava käsitleva ühisteatise eesmärkidega.20

Euroopa Komisjon on ette valmistamas direktiivi kokkuleppe rakendamiseks vajaminevate õigusnormide kehtestamiseks ELis, kuid selle õigusakti sisu ei ole veel täpsemalt kokku lepitud21.

Arvestada tuleb, et kokkuleppe III osas käsitletud merekaitsealade moodustamise ettepaneku menetlus võib, juhul, kui see mõjutab ELi ainupädevuses olevaid küsimusi, olla käsitletav liidusiseselt ka kui ELi pädevuses olev otsus. Kokkuleppe IV osas käsitletud keskkonnamõju hindamist peetakse ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olevaks küsimuseks, mistõttu IV osa rakendamine on üldjuhul liikmesriigi pädevuses. Sellest hoolimata eeldatakse, et liikmesriigid teevad neis küsimustes omavahel ja Euroopa Komisjoniga tihedat koostööd.

6. Seaduse mõjud

Kokkuleppe mõjud on eeskätt keskkonnaalased ja aitavad tagada merekeskkonna elurikkust ja kaitset. Mõju avaldub nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil, sest kõik maailmamered on omavahel seotud. Eesti mereala, sealhulgas Läänemerd, mõjutavad kokkuleppe rakendamisega seotud tegevused, mis leiavad aset Atlandi ookeani põhja- ja kirdeosas. Muude mõjudena on olulised positiivne mõju Eesti teadus- ja arendustegevusele, merega seotud ettevõtlusele ja rahvusvahelisele mainele ning usaldusväärsusele. Mõju saavutatakse ettevõtlustegevuse intensiivistumise ja teadustöö mahukuse kasvu abil. Mõju Eesti mainele avaldub selle kaudu, et riik aitab kaasa maailmamere rahvusvahelisele kaitsele ja osaleb vastavates otsustusprotsessides.

Sotsiaalsed mõjud
Esineb kaudne positiivne mõju üldisele elanikkonna tervisele, sest kokkuleppega ette nähtud mehhanismid tagavad merekeskkonna kaitse, mis omakorda aitab parandada elukeskkonna kvaliteeti, aga ka puhtama tooraine merest. Samuti on positiivne mõju ravimite arendusele ja meditsiini arengule, sest kokkulepe hakkab reguleerima geneetiliste ressursside kasutuselevõttu, näiteks uudsete geneetiliste materjalide uurimist ja kasutuselevõttu uute ravimite tootmise eesmärgil.

Puudub mõju demograafiale ja rahvastiku arengule. Kaudne mõju on soolisele võrdõiguslikkusele, sest kokkuleppes edendatakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete järgmist. Samuti edendab kokkulepe võrdsete võimaluste loomist ning inimõiguste edendamist.

Mõju haridusele, kultuurile ja spordile
Kokkulepe mõjutab otseselt teadus- ja arendustegevust. Eesti teadlastel tekib võimalus osaleda uudses teadus- ja arendustöös, mida varem pole tehtud, eeskätt puudutab see mere ja selle ressursside uuringuid. Kuivõrd uuringuid sellistel merealadel nähakse pigem eri riikide teadlaste ühiste uuringuprojektidena, avaneb ka Eesti teadlastele võimalus osaleda rahvusvahelistes uuringutes ning saada ligipääs maailma parimatele kättesaadavatele teadusandmetele, mida nende merealade kohta hakatakse koguma ja edastama. Puudub mõju kultuurile ja spordile.

Majanduslikud mõjud
Puudub mõju maksukeskkonnale. Puudub mõju mikro- ja väikeettevõtjatele, krediidi- või maksevõimelisusele. Positiivne mõju avaldub äritegevuse aktiivsusele, ettevõtete jätkusuutlikkusele või elujõulisusele, sest kokkulepe loob selgemad eeldused tegelemaks uute tegevusaladega või täna Eestis tehtavate tegevusaladega uues piirkonnas, suuremas mahus või uuel moel (näiteks kalakasvatuste rajamine, uudsete elektritootmiskomplekside rajamine jms). Puudub mõju konkurentsile. Eeldatavalt on aga oluline positiivne mõju teadusele ja innovatsioonile, kuna kokkulepe tagab juurdepääsu uudsetele materjalidele ja seni uurimata merepiirkonnale, kust võib leida ressursse uudsete toodete tootmiseks, näiteks meditsiini- ja farmaatsiatööstuse jaoks, toiduainetööstuse jaoks. Samuti võimaldab kokkulepe õiglast juurdepääsu innovatsiooni võimaldavatele uuringuandmetele, mis varem võimalik ei olnud, aga avatud teabevõrgustiku kaudu ka Eesti teadlastele ja ettevõtjatele juurdepääsu käimasolevate projektide infole, mis võib parandada võimalust sellistes projektides osalemiseks. Puudub otsene mõju väliskaubandusele. Võib esineda positiivne mõju ettevõtete koostööle, näiteks Eesti ettevõtjate poolt ühisprojekti ettevalmistamine kokkuleppega hõlmatud merepiirkonnas tegevuste käivitamiseks või alustamiseks. Kokkulepe soodustab ka majandustegevuse läbipaistvust, kuivõrd käivitab mitmeid mehhanisme teabe ja info paremaks jagamiseks, andmetele ligipääsemiseks ning kaasamiseks.

Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale
Puudub mõju leibkonna või üksikisiku tuludele ja kuludele, leibkonna või üksikisiku tarbijakäitumisele, krediidi- või maksevõimele, ligipääsule asutuste või ettevõtete teenustele või nende kaupadele või toodetele.

Mõju halduskoormusele
Mõningane halduskoormus kaasneb kokkuleppe rakendamisega ning mõju halduskoormusele on kirjeldatud rakendusakti eelnõu juures.

Mõju põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning toiduainetööstusele
Puudub mõju Eestis toodetud toidu kvaliteedile või ohutusele, taimekasvatusele, loomade pidamisele ja aretamisele, kalandusele või vesiviljelusele, metsamajandusele, põllumajandusega tegelemiseks vajalikule keskkonnale. Kokkuleppega kaasneb positiivne mõju kalanduse ja vesiviljelusega tegelemiseks ja seeläbi ka nendega seotud toodete turundamiseks. Kokkulepe võimaldab kalakasvanduse ja vesiviljeluse arendamist Eesti ettevõtjatele merealadel, kus seda varem teha ei saanud või polnud selle võimalikkus piisavalt selge. Kalakasvanduste rajamine ja vesiviljelusega tegelemine uutes asukohtades ja senisest suuremates mahtudes nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjate poolt võib mõjutada ka nende toodetega seotud turgu. Kuivõrd uute tootmiste rajamisega võivad tootmismahud globaalselt kasvada ja arendada, võib turule tulla uusi tooteid ja suuremas koguses tooteid uutest tootmisüksustest. Samuti võib kaasneda muutus senises kalakasvanduste ja vesiviljelustoodete tootmise struktuuris, mis võib mõjutada ka Eestis senise tootmise ümberkujundamist.

Mõju mittetulundussektorile
Puudub mõju mittetulundussektorile.

Keskkonnamõjud
Kokkuleppel on otsene positiivne keskkonnamõju, sest kokkulepe seab eesmärgiks merekeskkonna kaitse ja hoidmise, nõuab keskkonnamõju leevendamist ja loob korra merekaitsealade moodustamiseks. See soodustab ja aitab kaasa mere seisundi paranemisele globaalselt ja kohalikul tasandil, näiteks Läänemere piirkonnas. Seetõttu avaldub positiivne mõju nii kaitset vajavatele liikidele, looduslikele liikidele, rohevõrgustike toimimisele kui ka looduse hüvedele ja ökosüsteemiteenustele. Puudub mõju jahindusele, geneetiliselt muundatud organismide ja võõrliikide levikule.

Mõju merekeskkonnale ja veele
Kokkulepe toob kaasa olulise positiivse mõju merekeskkonnale. Kuna kokkulepe seab peamise eesmärgina reeglid mere kaitseks, siis mereala seisund nii globaalselt kui ka regionaalsel ja kohalikult tasandil muutub tänu kokkuleppele paremaks. Kokkuleppes ettenähtud kaitsealade moodustamise võimalus soodustab otseselt mereala bioloogilise mitmekesisuse paranemist ning seda kõikidel maailma merealadel. Praegu on kaitse all vaid umbes üks protsent väljaspool riikide jurisdiktsioone olevatest merealadest ning mere kaitsmiseks vajalikke meetmeid saab otsustada ainult konkreetse geograafilise piirkonna või konkreetse tegevuse kohta, näiteks Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni või Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni alusel ellu viidavate tegevuste raames. Sellistel juhtudel saavad meetmed puudutada aga ainult asjakohase lepingu kohaldamisala või asjaomase organisatsiooni tegevusvaldkonda. BBNJ kokkulepe kehtestab menetlused, mida saab kasutada kaitsemeetmete rakendamiseks viisil, mis arvestab terviklikult erinevate tegevuste mõjuga kõigil merealadel.

BBNJ kokkuleppe õigusraamistik ja selle rakendamine võimalikult laias geograafilises ulatuses peaks oluliselt suurendama bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise võimalusi merealadel, mis ei kuulu riikliku jurisdiktsiooni alla. Keskkonna seisukohast on oluline ka see, et BBNJ kokkulepe edendab valdkondadevahelist koostööd ja koordineerimist asjaomaste ülemaailmsete ja piirkondlike organisatsioonide vahel ning muid koostöökokkuleppeid.

Puudub mõju pinnaveele, põhjaveele ja sademeveele või vee taaskasutusele.

Mõju keskkonnateadlikkusele
Kokkuleppel on kaudne positiivne mõju keskkonnateadlikkusele ja otsene mõju keskkonnaalase info kättesaadavuse paranemisele. Lepe loob mitmeid teavitus- ja info edastamise kohustusi, sh aluse teabevõrgustiku loomisele, ning kehtestab reeglid, et kogu kokkuleppe alusel kogutav keskkonnateave tuleb võrdselt kõikidele asjast huvitatud isikutele kättesaadavaks teha.

Mõju riigivalitsemisele
Puudub mõju riigivalitsemisele.

Mõju keskvalitsuse korraldusele
Puudub mõju keskvalitsuse korraldusele.

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele
Puudub mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
Puudub mõju infotehnoloogilistele arendustele, elektroonilise sidele ja teenustele, e-riigile, küberkeskkonnale ja küberhügieenile.

Mõju riigikaitsele ja välissuhetele
Puudub mõju riigikaitsele. Kokkuleppel on oluline positiivne mõju suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kokkuleppes osalemine soodustab riigi välissuhtlust merekeskkonna kaitse teemadel, eeskätt parandades Eesti mainet ja panust rahvusvaheliste merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisse. Kokkuleppe ratifitseerimine mõjub positiivselt ka Eesti koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega, seda eeskätt ÜRO-ga, kuna kokkuleppe alusel loodav institutsioon saab olema üks ÜRO allasutustest. Kokkuleppes osalemine loob Eestile võimaluse teha uue loodava ÜRO allüksusega koostööd ja panustada paremini ÜRO tasandil tehtavasse riikidevahelisse koostöösse. Kokkulepe võib kaudselt soodustada ka välismajanduskeskkonda, aidates kaasa näiteks kaubandussuhete arendamisele riikidega, kes osalevad kokkuleppe alusel tehtavates tegevustes või on ise kokkuleppe osalised ning tehes kokkuleppekohaseid tegevusi leppega hõlmatud merealal.

Mõju siseturvalisusele
Puudub mõju siseturvalisusele.

Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele
Puudub mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele.

Mõju kohaliku tasandi võimalusele osaleda poliitika kujundamises ja piirkondlikus arendustegevuses
Puudub mõju kohaliku tasandi võimalusele osaleda poliitika kujundamises ja piirkondlikus arendustegevuses.

7. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud

Kokkuleppel puudub otsene mõju riigi tuludele.

ÜRO raames vastuvõetud rahvusvahelistes lepingutes on väljakujunenud tava, et iga osalise panus määratakse kindlaks ÜRO regulaarse eelarve hindamisskaala alusel, võttes arvesse, millised teised riigid on kõnealuse lepinguga seotud. Eesti osa ÜRO 2025-2027 hindamisskaala22 kohaselt on 0,045 protsenti. Lõplik osamakse suurus sõltub aga kokkuleppe osaliste arvust.

Kuna BBNJ eelarve kiidetakse heaks alles osaliste konverentsi esimesel kohtumisel pärast lepingu jõustumist, mis toimub 2027. aasta jaanuaris, on selle suuruse kohta praeguses etapis raske täpsemat hinnangut anda. Läbirääkimiste etapis hinnati mitteametlikult ja esialgselt, et BBNJ eelarve võiks jääda ÜRO mereõiguse konventsiooniga loodud Rahvusvahelise Merepõhja Organisatsiooni (ISA) aastaeelarve (umbes 11 miljonit USA dollarit) ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi poolt heaks kiidetud aastaeelarve (umbes 19 miljonit USA dollarit) vahele. 2025. aastal oli Eesti panus Rahvusvahelise Merepõhja Organisatsiooni aastaeelarvesse 5773 eurot ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi poolt heaks kiidetud eelarvesse 7639 eurot. Siiski tuleb märkida, et kõnealused konventsioonid on üsna laialdaselt ratifitseeritud: 2024. aasta sissemaksete kindlaksmääramise ajal oli mereõiguse konventsioonil 168 ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil 196 osalist, samas kui käesoleva kokkuleppe osalisi on oluliselt vähem.

Täiendavalt lasuks Eestil kui arenenud riigil lisakohustus teha iga-aastaseid osamakseid erifondi vastavalt kokkuleppe artiklile 52, mille määr on 50% hinnangulisest sissemaksust. Iga-aastane sissemaks ja osamaks erifondi tuleb ette näha riigieelarves ilmselt alates aastast 2028.

Kokkuleppes osalemise riigisisese rakendamise kulud on seotud kokkuleppest tulenevate toimingutega, mida riigi ametiasutused kokkuleppe rakendamise tagamiseks peavad tegema, näiteks teabe edastamine ja vastuvõtmine, vajadusel ettepanekute esitamine piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomiseks, keskkonnamõju hindamise protsessides osalemine, organisatsiooni töös osalemisega seotud administratiivsed kulud, nagu kokkuleppe osaliste konverentsiks ettevalmistumine, Eesti seisukohtade kujundamine, lähetuskulud, kaasatavate Eesti ekspertide töötasud ja lähetuskulud.

Eelkõige on EL-i liikmesriikidel juba olemas keskkonnamõju hindamise raamistik, mis põhineb keskkonnamõju hindamise direktiivist, Espoo konventsioonist ja Århusi konventsioonist tulenevatel kohustustel. Seetõttu on esialgsete hinnangute põhjal haldusmõju ja -kulud pigem väikesed, kuna enamik vajalikest struktuuridest ja õigusnormidest on olemas. Eelnõu ettevalmistamise ajal ei tuvastatud terviklikku ülevaadet Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate isikute, ettevõtjate või teadus-arendusasutuste tegevustest väljaspool riikide jurisdiktsiooni olevatel merealadel, sest vastav statistika puudub, ent eelduslikult ei ole selline tegevus mahult märkimisväärne. Võib eeldada, et Eestiga seotud isikud osalevad sellistes tegevustes ühisprojektide kaudu koostöös teiste riikidega.

Lisaks institutsioonilistele kuludele tekitab kokkuleppe rakendamine tõenäoliselt rahalisi vajadusi vastavalt kokkuleppes sätestatud rahastamismehhanismile, et suurendada arenguriikide suutlikkust ja aidata kaasa meretehnoloogia siirdele, aga ka näiteks selleks, et vajadusel koguda merekaitsealade loomiseks, seireks ja läbivaatamiseks vajalikke teaduslikke andmeid, kui Eesti riik peaks soovima selliseid ettepanekuid iseseisvalt teha.

Kokkuleppes osalemisega seotud kulud kavandatakse ja rahastatakse Kliimaministeeriumi eelarvest. Eelduslikult tuleb peamised kokkuleppega seonduvad kulud arvestada alates 2028. aastast.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta looduskaitseseadust, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, veeseadust (vt seletuskirja lisasid) ning valdkondlikke määrusi.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Kokkulepe jõustus rahvusvaheliselt 17. jaanuaril 2026.

Vastavalt kokkuleppe artiklile 68 jõustub kokkulepe riigi suhtes kolmekümnendal päeval pärast tema ratifitseerimiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Välisministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Geenitehnoloogiakomisjonile, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Maaülikoolile.