Lugupeetud adressaat
Edastan juhtkirja
PPA töötab, kuid süsteem vajab ausat eneseanalüüsi
Eesti Politsei on rahvusvahelises võrdluses tugev organisatsioon sest igapäevaselt teevad tuhanded politseiametnikud ja teenistujad oma tööd professionaalselt ning seda ei saa alahinnata.
Avaliku usaldust politsei vastu peetakse kõrgeks kuid paljud kes on olnud eluliselt politsei tegevuse tunnistajateks on märkinud, et politsei jättis midagi tegemata või ületas enda volitusi ja võimu piire ning kohapeal ei olnud isikul võimalk tagada endale kaitsevõimalust kuna neid tegevusi peetakse mitte koostöö tegemiseks kui ka agressiivsuse märgiks.
Sellistel juhtudel on politsei tagasiside olnud enamasti tegevusi õigustav ja ka puudulik ehk organisatsiooni üldine maine ei tähenda seda, et organisatsioonis puuduksid probleemid. Kokkuvõtvalt ei ole politsei tegevuse peatamiseks kohapeal võimalik midagi ette võtta ja kõik sõltub sellest kas politsei ise kohapeal toimuvat eskaleerib või mitte.
Viimaste aastate jooksul on avalikkuses ja nii ka organisatsiooni sees korduvalt tõstatatud küsimusi muuhulgas:
• tööjõupuudusest;
• välitöötajate vähesusest;
• noorte välitööd tegevate ametnike lahkumisest;
• madalama astme töötajate karjäärivõimaluste piiratusest;
• eripensioni aastate väljateenimise ebaõiglasest korraldusest;
• lisatasude ja palgasüsteemi erinevustest eriti juhtide ja spetsialistide taseme vahel;
• PPA sisemiste tegevuse läbipaistvuse puudulikkus;
• töökorralduse ja juhtimistasandi probleemid;
• PPA sisese koolituse kvaliteedi olemusest;
• lähisuhtevägivalla ohjeldamise raskustest;
• alaealiste kuritegevusega seotud probleemidest;
• narkoprobleemide käsitlemisest;
• sisekontrolli tõhususest arvestades juhtide ja spetsialistide tasandit;
• abipolitseinike rollist ja nende töö - ja puhkeajaga seotud küsimustest;
• organisatsioonisisesest juhtivtasandi töötajate ringkaitsest ja omahuvide konfliktist.
Märkimisväärne on see, et suure osa neist probleemidest ei ole välja toonud üksnes kriitikud või töötajad, vaid ka PPA õigustatud ja kohustatud isikud ise ehk PPA juhid, Siseministeerium, Riigikontroll, õiguskantsler, meedia ning probleeme kajastava ka erinevate uuringute ja analüüside lõppdokumendid.
Probleemide olemasolu paljudel juhtudel isegi tunnistatakse, kuid probleemid lahendust ei leia ja sellel on omad põhjused.
PPA ja Siseministeeriumi vastustest joonistub välja korduv muster, et probleeme tunnistatakse kuid õigustavalt viidatakse üksnes:
• audititele;
• uuringutele;
• arengukavadele;
• koolitustele;
• kontrollimehhanismidele;
• mis kokkuvõtvalt peaks andma eelduse probleemide lahendamiseks kuid oluliselt harvem selgitatakse:
• millised probleemid täpselt tuvastati;
• kes nende eest vastutab;
• millised meetmed rakendati;
• milliste tegevustega probleem lahendati või kas üldse lahendati.
• seetõttu tekib õigustatud küsimus kas probleemidega tegeletakse sisuliselt või pealiskaudselt ja näilikult?
Suurim küsimus on:
• kas keskne probleem on eraldiseisvalt üksik viga, üksik juhtum või üksik ametnik või kas organisatsiooni õigustatud ja kohustatud ametnikud suudavad kriitiliselt hinnata iseenda tegevusi ja juhtimisotsuseid ning kas suudetakse organisatsiooni jätkusuutlikult arendada ja ühiskonna muutuseid reaalselt tajuda?
Kui paljud töötajad tunnetavad, et:
• esineb ebavõrdset kohtlemist;
• esinevad erinevad töö - ja motiveerituse reegleid;
• esineb piiratud karjäärivõimalusi ja karjääriga seotud erikohtlemist;
• juhid eemalduvad tegelikkusest ning politsei põhitöödest ja alluvate optimaalse välitöö – ja karjäärivõimsaluste tagamisest;
• siis neid probleeme ei saa lahendada üksnes kommunikatsiooni parandamisega.
Usaldus tekib siis, kui inimesed näevad, et kriitikat mitte ainult ei kuulata, vaid selle põhjal tehakse ka muudatusi.
Välitöö peab olema süsteemi keskmes
Politsei olemasolu ja vajaduse mõte ei ole üksnes juhid ja juhtimine mis PPA süsteemis on sisuliselt tugiteenus vaid prioriteediks peab olema:
• välitöö ja avaliku korra tagamine;
• ennetustöö ja probleemide lahendamine;
• abi osutamine;
• isikute õiguste kaitse.
• seetõttu peab organisatsiooni hindamise peamine mõõdupuu olema küsimus kas ja kuidas süsteem toetab neid töötajaid, kes reaalselt prioriteetseid ülesandeid igapäevaselt täidavad?
Kui välitöö tegija:
• on ülekoormatud;
• ei näe karjäärivõimalusi;
• ei tunne end väärtustatuna;
• siis reeglina lahkutakse teenistusest ja tõstatatud probleeme ei lahenda ükski uus strateegia, audit ega arengukava.
Vajalik on aus süsteemne ülevaatus
Selle juhtkirja arutelu eesmärk ei ole kedagi süüdistada.
Samuti ei ole eesmärk politsei või Siseministeeriumi töö halvustamine.
Eesmärk on juhtida tähelepanu vajadusele hinnata ausalt:
• juhtimistasandit ja juhtimiskultuuri;
• töökorraldust;
• ressursijaotust;
• karjäärisüsteemi;
• väljaõpet;
• kontrollimehhanismide tegelikku tõhusust.
• tugeva organisatsiooni juhtkond ja juhid ei saa karta muudatusi või kriitikat vaid seda kasutatakse asjakohaseks ja kaasajasajale vastavaks arenguks.
Kokkuvõttev sõnum
Eesti Politsei- ja Piirivalveamet on tugev organisatsioon, kuid seda ei saa ära kasutada ja see ei saa olla põhjendus, miks jäetakse tähelepanuta juhtimiskultuur, töökorraldus, karjäärisüsteem, avatus ja läbipaistvus ning erinevate struktuuride välitöötajate ning juhtide ja spetsialistide taseme töötajate võrdse kohtlemise probleemid.
Probleemide olemasolu on korduvalt tunnistatud nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool. Pidevad muutused PPA töökorralduses ja seadusandluse täiendamine ei ole andnud tõstatatud probleemidele lahendust vaid on tekitanud uusi probleeme ja segadust.
Lahendus ei ole probleemide kirjeldamine, vaid nende põhjuste aus analüüsimine ning sisuliste lahenduste leidmine ja rakendamine.
Avalikkuse usaldus ei püsi üksnes saavutatud tulemustel, vaid ka võimel oma puuduseid parandada. Asjaosalised ise peavad endale teadvustama mis on täna süsteemiketi nõrgem lüli ja tegema kõik vajaliku, et kett oleks ühtlaselt tugev.
Lõpetuseks tuleb küsida kui paljud õigustatud ja kohustatud ametkondade töötajaid on ise kokku puutunud PPA reaalsete tegevustega kohapeal ehk kas on oldud ise politsei tegevuse subjektina olukorras kui on vaja tagada enda põhiõiguseid, menetlusõiguseid või kui on vajadus teostada vahetult enda kaitseõigust ehk kas elulised tegevused vastavad seadustele ja õigusriigi põhimõtetele?
Läbipaistvust ja avatust soovides
Eesti Politsei Kutseühing, juhatuse liige Aare Siir

Lugupeetud adressaat
Edastan juhtkirja
PPA töötab, kuid süsteem vajab ausat eneseanalüüsi
Eesti Politsei on rahvusvahelises võrdluses tugev organisatsioon sest igapäevaselt teevad tuhanded politseiametnikud ja teenistujad oma tööd professionaalselt ning seda ei saa alahinnata.
Avaliku usaldust politsei vastu peetakse kõrgeks kuid paljud kes on olnud eluliselt politsei tegevuse tunnistajateks on märkinud, et politsei jättis midagi tegemata või ületas enda volitusi ja võimu piire ning kohapeal ei olnud isikul võimalk tagada endale kaitsevõimalust kuna neid tegevusi peetakse mitte koostöö tegemiseks kui ka agressiivsuse märgiks.
Sellistel juhtudel on politsei tagasiside olnud enamasti tegevusi õigustav ja ka puudulik ehk organisatsiooni üldine maine ei tähenda seda, et organisatsioonis puuduksid probleemid. Kokkuvõtvalt ei ole politsei tegevuse peatamiseks kohapeal võimalik midagi ette võtta ja kõik sõltub sellest kas politsei ise kohapeal toimuvat eskaleerib või mitte.
Viimaste aastate jooksul on avalikkuses ja nii ka organisatsiooni sees korduvalt tõstatatud küsimusi muuhulgas:
• tööjõupuudusest;
• välitöötajate vähesusest;
• noorte välitööd tegevate ametnike lahkumisest;
• madalama astme töötajate karjäärivõimaluste piiratusest;
• eripensioni aastate väljateenimise ebaõiglasest korraldusest;
• lisatasude ja palgasüsteemi erinevustest eriti juhtide ja spetsialistide taseme vahel;
• PPA sisemiste tegevuse läbipaistvuse puudulikkus;
• töökorralduse ja juhtimistasandi probleemid;
• PPA sisese koolituse kvaliteedi olemusest;
• lähisuhtevägivalla ohjeldamise raskustest;
• alaealiste kuritegevusega seotud probleemidest;
• narkoprobleemide käsitlemisest;
• sisekontrolli tõhususest arvestades juhtide ja spetsialistide tasandit;
• abipolitseinike rollist ja nende töö - ja puhkeajaga seotud küsimustest;
• organisatsioonisisesest juhtivtasandi töötajate ringkaitsest ja omahuvide konfliktist.
Märkimisväärne on see, et suure osa neist probleemidest ei ole välja toonud üksnes kriitikud või töötajad, vaid ka PPA õigustatud ja kohustatud isikud ise ehk PPA juhid, Siseministeerium, Riigikontroll, õiguskantsler, meedia ning probleeme kajastava ka erinevate uuringute ja analüüside lõppdokumendid.
Probleemide olemasolu paljudel juhtudel isegi tunnistatakse, kuid probleemid lahendust ei leia ja sellel on omad põhjused.
PPA ja Siseministeeriumi vastustest joonistub välja korduv muster, et probleeme tunnistatakse kuid õigustavalt viidatakse üksnes:
• audititele;
• uuringutele;
• arengukavadele;
• koolitustele;
• kontrollimehhanismidele;
• mis kokkuvõtvalt peaks andma eelduse probleemide lahendamiseks kuid oluliselt harvem selgitatakse:
• millised probleemid täpselt tuvastati;
• kes nende eest vastutab;
• millised meetmed rakendati;
• milliste tegevustega probleem lahendati või kas üldse lahendati.
• seetõttu tekib õigustatud küsimus kas probleemidega tegeletakse sisuliselt või pealiskaudselt ja näilikult?
Suurim küsimus on:
• kas keskne probleem on eraldiseisvalt üksik viga, üksik juhtum või üksik ametnik või kas organisatsiooni õigustatud ja kohustatud ametnikud suudavad kriitiliselt hinnata iseenda tegevusi ja juhtimisotsuseid ning kas suudetakse organisatsiooni jätkusuutlikult arendada ja ühiskonna muutuseid reaalselt tajuda?
Kui paljud töötajad tunnetavad, et:
• esineb ebavõrdset kohtlemist;
• esinevad erinevad töö - ja motiveerituse reegleid;
• esineb piiratud karjäärivõimalusi ja karjääriga seotud erikohtlemist;
• juhid eemalduvad tegelikkusest ning politsei põhitöödest ja alluvate optimaalse välitöö – ja karjäärivõimsaluste tagamisest;
• siis neid probleeme ei saa lahendada üksnes kommunikatsiooni parandamisega.
Usaldus tekib siis, kui inimesed näevad, et kriitikat mitte ainult ei kuulata, vaid selle põhjal tehakse ka muudatusi.
Välitöö peab olema süsteemi keskmes
Politsei olemasolu ja vajaduse mõte ei ole üksnes juhid ja juhtimine mis PPA süsteemis on sisuliselt tugiteenus vaid prioriteediks peab olema:
• välitöö ja avaliku korra tagamine;
• ennetustöö ja probleemide lahendamine;
• abi osutamine;
• isikute õiguste kaitse.
• seetõttu peab organisatsiooni hindamise peamine mõõdupuu olema küsimus kas ja kuidas süsteem toetab neid töötajaid, kes reaalselt prioriteetseid ülesandeid igapäevaselt täidavad?
Kui välitöö tegija:
• on ülekoormatud;
• ei näe karjäärivõimalusi;
• ei tunne end väärtustatuna;
• siis reeglina lahkutakse teenistusest ja tõstatatud probleeme ei lahenda ükski uus strateegia, audit ega arengukava.
Vajalik on aus süsteemne ülevaatus
Selle juhtkirja arutelu eesmärk ei ole kedagi süüdistada.
Samuti ei ole eesmärk politsei või Siseministeeriumi töö halvustamine.
Eesmärk on juhtida tähelepanu vajadusele hinnata ausalt:
• juhtimistasandit ja juhtimiskultuuri;
• töökorraldust;
• ressursijaotust;
• karjäärisüsteemi;
• väljaõpet;
• kontrollimehhanismide tegelikku tõhusust.
• tugeva organisatsiooni juhtkond ja juhid ei saa karta muudatusi või kriitikat vaid seda kasutatakse asjakohaseks ja kaasajasajale vastavaks arenguks.
Kokkuvõttev sõnum
Eesti Politsei- ja Piirivalveamet on tugev organisatsioon, kuid seda ei saa ära kasutada ja see ei saa olla põhjendus, miks jäetakse tähelepanuta juhtimiskultuur, töökorraldus, karjäärisüsteem, avatus ja läbipaistvus ning erinevate struktuuride välitöötajate ning juhtide ja spetsialistide taseme töötajate võrdse kohtlemise probleemid.
Probleemide olemasolu on korduvalt tunnistatud nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool. Pidevad muutused PPA töökorralduses ja seadusandluse täiendamine ei ole andnud tõstatatud probleemidele lahendust vaid on tekitanud uusi probleeme ja segadust.
Lahendus ei ole probleemide kirjeldamine, vaid nende põhjuste aus analüüsimine ning sisuliste lahenduste leidmine ja rakendamine.
Avalikkuse usaldus ei püsi üksnes saavutatud tulemustel, vaid ka võimel oma puuduseid parandada. Asjaosalised ise peavad endale teadvustama mis on täna süsteemiketi nõrgem lüli ja tegema kõik vajaliku, et kett oleks ühtlaselt tugev.
Lõpetuseks tuleb küsida kui paljud õigustatud ja kohustatud ametkondade töötajaid on ise kokku puutunud PPA reaalsete tegevustega kohapeal ehk kas on oldud ise politsei tegevuse subjektina olukorras kui on vaja tagada enda põhiõiguseid, menetlusõiguseid või kui on vajadus teostada vahetult enda kaitseõigust ehk kas elulised tegevused vastavad seadustele ja õigusriigi põhimõtetele?
Läbipaistvust ja avatust soovides
Eesti Politsei Kutseühing, juhatuse liige Aare Siir