Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Elanikkonna hoolduskoormuse uuring 2026

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Vastavalt IKS §6 lg 51 -le

ei kohaldata eetikakomitee

kontrolli kohustust IKS §6

lõikes 5 nimetatud

täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja

uuringutele, mis tehakse

poliitika kujundamise

eesmärgil. Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Isikuandmeid töötleb

volitatud töötleja

Turu-uuringute AS:

andmekaitsespetsialisti

kontakt: Tõnis Stamberg

(tel. 566 000 49, e-post:

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei ole.

Vastavalt kehtiva IKS §6 lg

51 : Kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti, ei

kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikes 4

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

sätestatud eetikakomitee

kontrolli kohustust lõikes 5

nimetatud täidesaatva

riigivõimu analüüsidele ja

uuringutele, mis tehakse

poliitika kujundamise

eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib

konsulteerida teadus- ja

arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse

seaduse §-s 26 nimetatud

eetikakomiteega, kui

Andmekaitse Inspektsiooni

hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav

uuring või analüüs

eetilisuse hindamist.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah, sealjuures

andmesubjekti eriliiki

andmete töötlemine

toimub tema nõusolekul.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Ketlin Mõru

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna

nõunik

[email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle.

Isikuandmed liiguvad registripidajalt

krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale

(Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine

toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt.

102, A-korpus, 11312 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Turu-uuringute AS

10220984

Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn

Vaike Vainu

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Uuringu projektijuht

Turu-uuringute AS

https://turu-uuringute.eu/

[email protected], Tel +372 5852 9709

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse sea-

duse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitse-

misalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse

ning selle finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille §

67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valit-

semisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaal-

hoolekande ning pensionisüsteemi kavanda-

mine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüs-

teemide piiriülene koordineerimine, laste õi-

guste tagamine ja heaolu edendamine, puu-

dega inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine, rahva

tervise kaitse, tervisehoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja me-

ditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministee-

riumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalminis-

teeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimää-

rus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on minis-

teeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õi-

gusaktides sätestatud pädevuse piires korral-

dus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalve-

toimingute tegemine oma valitsemisalas,

lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis

sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põ-

hiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätes-

tatud, et analüüsi ja statistika osakonna põ-

hiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõ-

hisusele, et tagada objektiivne ülevaade ter-

vise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja ra-

kendatud või kavandatava poliitika mõju-

suse.

5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva rii-

givõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse

poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õi-

gus teha päringuid teise vastutava või volita-

tud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspekt-

sioon kontrollib enne nimetatud isikuand-

mete töötlemise algust käesolevas paragrah-

vis sätestatud tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on küsitlusuuringu teel saada ülevaade Eesti 16-aastaste ja

vanema elanikkonna hoolduskoormusest ning hooldajate tugiteenuste vajadusest. Kavandatav

uuring on sisendiks jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse

vähendamise kava poliitikameetmete edasiseks planeerimiseks. Küsitlusuuringu läbiviimise

vajaduse tingib muude andmeallikate (sh registriandmete) piiratus nimetatud valdkondades.

Seetõttu on antud teemal läbi viidud ka küsitlusuuringuid, millest viimane (põhjalikum) toimus

aastal 2022.

Kavandatav uuring on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga

kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (s.h võimalusel maakondade võrdluses).

Võrreldes 2022. aasta uuringuga on 2026. aasta uuring seetõttu kavandatud oluliselt suurema

valimiga, et saavutada esinduslik valimi suurus ka maakondades ning täpsem ülevaade neis elavate

hoolduskoormusega inimeste osas. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring eeldab küsitlusmeetodi

kasutamist, mis omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks isikupõhise valimi

kasutamist Rahvastikuregistri baasil. Selleks taotleme käesolevaga Andmekaitse Inspektsiooni

luba Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja uuringukutsete saatmise

eesmärgil.

Metoodika ülevaade

Uuringu läbiviimine toimub Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute AS-i vahel 7. aprillil 2026

sõlmitud hankelepingu nr. 2-2.2/2806-1 alusel (allpool kirjeldatud metoodika on kooskõlas

hankelepingu tingimustega).

Eesmärgiks on küsitleda 8000 elanikku. Küsitluse valim moodustatakse Rahvastikuregistrist

maakonnapõhise juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste Eesti elanike andmetest (isikupõhise

valimina). Arvestades ankeedi raskusastet, uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid

kontaktandmetes, soovime võtta algvalimisse kontakte (valimiisikuid) suuremal arvul. Selleks, et

saavutada planeeritud lõppvalimi suurus (8000 vastajat), on vajalik pärida valimise 96 000 isiku

kontaktandmed.

Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud ankeet (vt Lisa 1), millele vastamise eeldatav keskmine

kestus on hoolduskoormuseta inimeste puhul ca 15 minutit ning hoolduskoormusega inimeste

puhul ca 30-40 minutit.

Andmekogumine viiakse läbi veebi-, telefoni- ja silmast-silma küsitluse kombineeritud meetodil

(vt Lisa 2, 3 ja 4). Esmalt saadetakse valimisse võetud inimestele uuringukutse e-mailiga.

Uuringukutse sisaldab selgitust uuringu eesmärkide, andmekaitse ja osalemise vabatahtlikkuse

kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki elektroonilisele küsitlusankeedile. Vastava

lingi kaudu on valimiisikuil võimalik täita küsitlusankeet veebis. Juhul, kui valimisse võetud

inimene küsitlusele ei vasta ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja.

Peale teise meeldetuletuskirja saatmist kontakteerutakse madalama vastamisaktiivsusega

rühmadega telefoni teel, et meelde tuletada ankeedi täitmist veebis ning pakkuda välja võimalust

vastata küsitlusele telefoni teel või silmast-silma. Juhul, kui valimiisik soovib vastata telefonis või

silmast-silma, lepib küsitleja temaga kokku aja intervjuu läbiviimiseks. Numbritele, millel kontakti

ei saada, tehakse minimaalselt 3 korduskõnet, mis jaotatakse erinevatele nädalapäevadele ja

kellaaegadele, et valimiisikuga kontakti saamise võimalus oleks võimalikult suur. Silmast-silma

küsitlus toimub kas valimiisiku kodus või mujal tema jaoks sobivas paigas. Nii telefoni- kui

silmast-silma intervjuu vältel loeb küsitleja vastajale ankeedi küsimused ja vastusevariandid ette

ning täidab vastaja ütluste alusel ankeedi.

Ankeedi täimise eelduseks on vastaja poolt antud kinnitus, et ta nõustub oma isikuandmete

töötlemisega ning soovib küsitluses osaleda. Vastav küsimus, kus vastaja oma nõusoleku märkida

saab, kuvatakse ankeedi alguses. Juhul, kui vastaja antud küsimuses nõusolekut ei anna, suunatakse

ta küsitlusankeedilt maha (st ta ei osale küsitluses). Veebiküsitluse puhul märgib vastava nõusoleku

ankeeti vastaja ise. Telefoniküsitluse puhul loeb küsitleja nõusoleku vormil oleva teksti vastajale

ette ning märgib tema nõusoleku ankeeti. Silmast-silma küsitluse puhul allkirjastab vastaja

paberkandjal nõusolekuvormi, millest üks eksemplar jääb talle endale ning teine küsitlejale.

Valimisse on kaasatud ka 16-17-aastased, kelle küsitlemiseks on vajalik lapsevanema nõusolek.

16-17-aastaste puhul päritakse valimisse nende vanemate kontaktandmed ning nende poole

pöördutakse ainult e-kirja teel. See tähendab, et telefoni- ning silmast-silma küsitlusse neid ei

kaasata. Uuringukutse saadetakse lapsevanematele, kel palutakse juhul, kui nad on nõus oma lapse

uuringus osalemisega, edastada uuringukutse (kirjas nimetatud) lapsele. Täielik õigus uuringus

osalemisest keelduda on ka lapsel endal - uuringukutses sisaldub lause: Nii Teil (lapsevanemana)

kui Teie lapsel on õigus osalemisest keelduda; samuti küsitakse lastelt (sarnaselt teistele vastajatele)

veebiankeedi alguses, kas nad on nõus oma isikuandmete töötlemisega ja soovivad küsitluses

osaleda. Juhul, kui laps sellele nõusolekut ei anna, suunatakse ta küsitlusankeedilt maha (st ta ei

osale küsitluses).

Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse

võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste

konfidentsiaalsus on tagatud.

Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada lõppvalim, mis on proportsionaalne elanikkonna

jagunemisele soo, vanuserühma ning rahvuse (või emakeele) lõikes. Ka maakondade ning

asulatüüpide lõikes taotletakse proportsionaalset; ainsaks erandiks on kõige väiksem maakond

(Hiiu), kus valimit suurendatakse, et antud maakond oleks lõppvalimis esindatud vähemalt 100

vastajaga.

Selleks, et koostada valimi mudel, mis on aluseks valimi proportsionaalsuse jälgimisel ning

hilisemal andmete kaalumisel, teostatakse andmepäring Statistikaametisse, et pärida üldkogumit

kirjeldavad statistilised andmed. Vastavad andmed annavad ülevaate elanikkonna jagunemisest

erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste, nt sugu, vanus, rahvus, elukoht (maakond ja

asulatüüp), haridus vms lõikes. Antud valimipäringu vajaduse tingib asjaolu, et Statistikaameti

avalikus veebiandmebaasis kättesaadavad andmed pole planeeritava mudeli vaates piisava

detailsusega.

Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis

on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse ID-numbriga, s.t andmed on

pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist valimisse

sattunud inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail

(koodivõti) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümiseeritud andmefailina, kus ei

sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Uuringu läbiviija kustutab andmefailist enne selle tellijale üle andmist tunnused, mis võimaldavad

vastaja kaudset tuvastamist kas täpsema elukoha (asula, linnaosa) või nn vabade vastuste kaudu.

See tähendab, et lisaks anonümiseerimisele saab tellija andmestiku, milles ei sisaldu (ankeedi järgi)

tunnused A04B ja A04C ja ülejäänud küsimuste vabateksti tunnused. Vabatekstiväljadel olevad

kirjed esitatakse tellijale eraldi failina koondtekstina selliselt, et need ei sisalda vastaja tuvastamist

võimaldavat infot ning ei ole kokku viidavad muude küsitlusandmete ega vastajatega (s.t eraldi

failina Excelis või Wordis, ilma vastaja ID-numbriga sidumata).

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse tähtajatult Sotsiaalministeeriumi serveris ning

sellele on statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ligipääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja

statistika osakonna analüütikutel. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi

pääseda ainult põhjendatud taotluse korral (sel juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik

leping).

Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse

tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute

vastajate tuvastamine on välistatud. Raport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (8000

vastajat), kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle jaoks liiga väikseks ning muude

küsitlusmeetodite kasutamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde

maksumust ebamõistlikult palju. Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada

esinduslikuma valimi kui veebipaneeli, kuna hõlmab ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei

kuulu.

Valimiisikute kontaktandmeid (nimi, e-maili aadress, telefon) kasutatakse valimiisikute poole

pöördumiseks (uuringukutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni

teel).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Kavandatava uuringu ülekaalukas avalik huvi tuleneb vajadusest täita kriitiline lünk riiklikes

andmekogudes ja leevendada andmepõhise poliitikakujundamise kaudu kasvavat

sotsiaalmajanduslikku survet hoolduskoormusega inimestele. Kuna Statistikaamet ega riiklikud

registrid ei koonda detailset teavet elanikkonna tegeliku hoolduskoormuse ja selle sisu kohta, on

2022. aasta uuringu täiendatud kordusuuring väärtuslik andmeallikas selles valdkonnas muutuste

jälgimiseks ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks.

Uuringu keskmes on hoolduskoormusega inimesed ja nende lähedased, kelle toimetulek on

pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlikkuse võtmetegur. Strateegia „Eesti 2035“ ja

hooldereformi eesmärkide valguses on esmatähtis leida lahendusi, mis vähendaksid lähedaste

hoolduskoormust ning parandaksid nende töö- ja pereelu ühitamist. Praegune süsteem ei vasta veel

piisavalt rahvastikumuutustele, mistõttu on vaja ajakohast sisendit teenuste arendamiseks, mis

toetaksid hooldajate vaimset ja füüsilist tervist ning võimaldaksid neil osaleda tööturul.

Uuringu tulemused on otseseks ja praktiliseks sisendiks järgmistele tegevustele:

1. Hooldereformi mõjuanalüüs (2026): Uuring pakub võrdlusandmeid reformi rakendamise

edukuse hindamiseks ja hoolduskoormuse vähenemise mõõtmiseks.

2. Strateegiline planeerimine: Andmed on aluseks „Jätkusuutliku pikaajalise hoolduse

süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava“ poliitikameetmete

täpsustamisele.

3. Ressursside suunamine: Tulemused võimaldavad planeerida Euroopa Liidu

struktuurivahendite 2028+ perioodi investeeringuid, sihtides toetusi piirkondlikult ja

vanusgruppide lõikes sinna, kus koormus on suurim.

Uuring panustab otseselt „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärki, mis keskendub sotsiaalse

turvatunde kasvule ja kvaliteetsele hoolekandekorraldusele. Koos 2025. a valminud Eesti

elanikkonna tegevuspiirangute jätku-uuringuga moodustab käesolev töö analüütilise terviku, mis

aitab liikuda süsteemi poole, kus abi ei saa ainult hooldatavad, vaid vastavalt sotsiaalhoolekande

seaduse eesmärgile (§15 täiendused alates 8.05.2022) toetatakse ka hooldajate toimetulekut ja

elukvaliteet.

Uuringut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT „Pikaajalise hoolduse

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“). Kogutud andmeid kasutatakse Sotsiaalministeeriumi

analüüsides, et kujundada pikaajalist hoolduspoliitikat, mis arvestab Eesti elanike tegeliku

hooldusvajaduse ja -koormusega.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.

Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on

hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks). Valim päritakse 12-kordses mahus, mis on adekvaatne kogus, et

saavutada proportsionaalne lõppvalim suurues 8000 vastajat. Seega on antud uuringu puhul

täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)).

Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus

otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud üldmääruse

põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise

võimaluse kohta. Igale valimisse võetud isikule saadetakse uuringusse kaasamiseks kutsekiri,

millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada. Uuringukutses

teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest ning sellest, et uuringus osalemine on

vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse sattunud isik ei

teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse talle teatud aja

möödudes e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja. Selle järel võtab uuringu läbiviija madalama

vastamisaktiivsusega rühmadesse kuuluvate valimiisikutega kontakti, et meenutada ankeedi

täitmist (veebis) ning pakkuda võimalust täita ankeet telefoni- või silmast-silma intervjuu vormis.

Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek

tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja

ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist pole vastajate tuvastamine

küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam võimalik.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete

statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse sotsiaalhoolekandepoliitika otsuste

kujundamiseks ja arendustegevuseks.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le

krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete

turvalise hoiustamise nõudeid.

Isikuandmeid töödeldakse valdavalt ainult digitaalkujul. Paberkandjal isikuandmeid töödeldakse

ainult silmast-silma küsitluse nõusoleku vormidel, mille täidab vastaja juhul, kui on uuringus

osalemise ning oma isikuandmete töötlemisega nõus (üks allkirjastatud vorm jääb uuritavale ning

teine uurijale).

Digitaalkujul isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh

server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS kontrolli all asuvates tööruumides. Isikustatud

andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail

alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma

salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste –

isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda

turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse

screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka

salasõnaga kaitstud.

Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest

väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte

töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Paberkandjal isikuandmeid (nõusoleku vormid) hoiustatakse Turu-uuringute AS-i kontoris

lukustatavas ruumis lukustatavas šeifis (kontoris on ka valvesüsteem, mis talletab logi selle kohta,

kes uksest siseneb, samuti kasutatakse turvafirma valveteenust).

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Telefoni- ja silmast-

silma küsitluse etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel

küsitlejatel (kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende

inimeste isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Nii elektroonilised

isikuandmed kui paberkandjal nõusoleku vormid kustutatakse/hävitatakse peale küsitlustööde

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (eeldatavasti hiljemalt 09.10.2026). Andmete

kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Sotsiaalministeerium andmete

hävitamist kinnitava akti.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Sotsiaalministeeriumi serveris tähtajatult

täiendavate statistiliste analüüside eesmärgil.

Statistikaametist päritud statistiliste andmete hoiustamisel ja töötlemisel järgitakse sarnaseid

turvameetmeid, mida kasutatakse isikustatud valimiandmete puhul. Statistikaametist päritud

statistilised andmed kustutatakse peale uuringu tulemuste üleandmist tellijale (peale vastava akti

allkirjastamist, hiljemalt 17.12.2026).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Rahvastikuregistrist päritakse 16-aastaste ja vanemate elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate

arv (lõppvalim) on 8000. Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud küsitlusuuringute

keeldumismääradest on sellise suurusega proportsionaalse lõppvalimi saavutamiseks vajalik

Rahvastikuregistrist tellida valimibaas mahus 96 000 inimest.

Statistikaametist päritakse üldkogumi (vähemalt 16-aastased Eesti elanikud) jagunemist

kirjeldavad statistilised andmed (andmed isikute gruppide, mitte üksikisikute kohta).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.

Statistikaameti andmepäring teostatakse seisuga 01.01.2026.

Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2026. aasta augusti II poolest oktoobri alguseni.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Rahvastikuregistrist päritakse valimisse järgnevad andmed:

• valimiisiku nimi

• valimiisiku e-maili aadress

• kontakttelefon

• elukoht (maakond, vald/linn)

• sugu, vanus ja emakeel

(16-17-aastaste valimiisikute puhul päritakse valimisse nende lapsevanema e-maili aadress ja

kontakttelefon).

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi

proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud. Valimiisiku e-maili aadress on vajalik

kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga küsitlusankeedile) ning

meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala vastamisaktiivsusega

rühmades teha täiendavad kontaktivõtud telefoni teel (juhul, kui valimisse võetud inimene ei täida

ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest). Valimiisiku nime kasutatakse selleks, et määratleda,

kellele uuringukutse on suunatud ning et hiljem ka telefoni-kontaktivõttudes viidata sobivale

inimesele. Elukoha, soo, vanuse ja emakeele andmed on vajalikud taustainfona valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks, et telefoni-kontaktivõttude etapis teha kõnesid vaid nendesse

rühmadesse kus ankeete on puudu (st kus vastamisaktiivsus veebiküsitluse etapis oli madalam).

Statistikaametist üksikisikute tuvastamist võimaldavaid andmeid ei pärita. Päritakse üldkogumit

iseloomustavad statistilised andmed (andmed isikute gruppide, mitte üksikisikute kohta).

Üldkogumit kirjeldavad statistilised andmed päritakse järgnevates lõigetes:

1) Maakondade siseselt:

• Sugu / vanuserühm (16–29; 30–39; 40–49; 50–59; 60–69; 70–79; 80 ja vanem)

• Emakeel

• Asulatüüp (linnaline, maaline)

• Haridus (madalam kui keskharidus; kesk- või kutseharidus; kõrgharidus)

2) Eraldi Tallinna linnaosade kohta:

• Sugu / vanuserühm (16–29; 30–39; 40–49; 50–59; 60–69; 70–79; 80 ja vanem)

• Emakeel

• Haridus (madalam kui keskharidus; kesk- või kutseharidus; kõrgharidus)

Vastavate andmete põhjal moodustatakse üldkogumi mudel, mida ksutatakse küsitlustöö vältel

lõppvalimi proportsionaalsuse jälgimiseks ja suunamiseks ning peale küsitlustöö lõppu

küsitlusandmete kaalumiseks.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

• Rahvastikuregister

• Statistikaamet (päritakse üldkogumit kirjeldavad statistilised andmed; isiku tuvastamist

võimaldavaid andmeid ei pärita)

Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on

asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja

eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba.

Statistikaametit pole käesolevast andmepäringust teavitatud, kuid sarnasteks päringuteks vajalike

protseduurireeglite osas on nendega suheldud 2025. aasta sügisel.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise etapis.

Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale

küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid

anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub

võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani). Enne tulemuste üleandmist tellijale kustutab

uuringu läbiviija andmefailist tunnused, mis võimaldavad vastaja kaudset tuvastamist kas täpsema

elukoha (asula, linnaosa) või nn vabade vastuste kaudu. See tähendab, et lisaks anonümiseerimisele

saab tellija andmestiku, milles ei sisaldu (ankeedi järgi) tunnused A04B ja A04C ja ülejäänud

küsimuste vabateksti tunnused. Vabatekstiväljadel olevad kirjed esitatakse tellijale eraldi failina

koondtekstina selliselt, et need ei sisalda vastaja tuvastamist võimaldavat infot ning ei ole kokku

viidavad muude küsitlusandmete ega vastajatega (s.t eraldi failina Excelis või Wordis, ilma vastaja

ID-numbriga sidumata).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andmetes sisaldub valimiisiku unikaalne ID-number, küsitlusankeedist

tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning ankeedi täitmise algus- ja

lõpuaeg. Enne küsitlusandmete üleandmist tellijale kustutatakse küsitlusandmetest tunnused A04B

ja A04C ja vabateksti tunnused. Vabatekstiväljadel olevad kirjed esitatakse tellijale eraldi failina

koondtekstina selliselt, et need ei sisalda vastaja tuvastamist võimaldavat infot ning ei ole kokku

viidavad muude küsitlusandmete ega vastajatega.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.

Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse ID-numbriga (UID),

s.t andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS)

kuni küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni. Hiljemalt 09.10.2026

kustutatakse/hävitatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail, silmast-silma

küsitluse pabekandjal nõusoleku vormid kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail.

Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate

otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli

lõpetamiseni (eeldatavasti kuni 09.10.2026). Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine

kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate

ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale ankeedi täitmist. Samuti on pseudonümiseeritud

andmete koodivõtme säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks

osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse

sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta).

Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti) ning

silmast-silma küsitluse paberkandjal nõusoleku vormid kustutatakse/hävitatakse peale

küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (eeldatavasti hiljemalt

09.10.2026).

Statistikaametist päritud statistilised andmed kustutatakse peale uuringu tulemuste üleandmist

tellijale (peale vastava akti allkirjastamist, hiljemalt 17.12.2026).

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah / ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata ette nende

isikuandmete töötlemisest Rahvastikuregistris

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Juhul kui inimene satub juhuvalikuga valimisse,

siis pöördutakse tema poole kas kirjalikult

(veebiküsitlus) või suuliselt (telefoniküsitlus)

uuringukutsega, kus teda informeeritakse

uuringu sisust ja eesmärkidest ning võimalusest

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

nii uuringus osaleda kui sellest ka keelduda (sh

keelduda juba ka ankeedi täitmise ajal mistahes

hetkel).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Viide andmekaitsetingimustele sisaldub

valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis

(viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus

sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise

tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda

mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i

andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab

isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt

käesoleva uuringu raames).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad:

Lisa 1: Küsimustik

Lisa 2: Küsimustiku kutsekiri 18-aastastele ja vanematele

Lisa 3. Küsimustiku kutsekiri 16–17-aastastele

Lisa 4: Telefonipöördumise tekst

Lisa 5: Nõusoleku võtmise vorm ankeedi alguses

Lisa 5: Uuringut tutvustav info Turu-uuringute AS-i veebilehele

Lisa 7: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Lisa 8: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehniliste turvameetmete kirjeldus

Lisa 9. Paberkandjal nõusoleku võtmise vorm silmast-silma küsitluse jaoks

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/35-4

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Mart Uusjärv

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine

teadusuuringus "Elanikkonna hoolduskoormuse uuring 2026" 05.05.2026 esitatud ja

22.06.2026 täiendatud taotluses ja selle lisades esitatud tingimustel ja mahus;

2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta lähtudes taotluse punktis 10.3. nimetatud tähtaegadest hiljemalt

31.12.2026. Lisaks edastada Andmekaitse Inspektsioonile teadmiseks kiri, millega

teavitate andmekogu vastutavat töötlejat uuringu jaoks koostatud nimekirjade

kustutamisest.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

2 (2)

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja

on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi. Andmekaitse Inspektsioon nõustub, et

uuringu läbiviimine on avalikes huvides, mis õigustab andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete

töötlemist. Taotluse esitaja on kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4

sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

§-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu tingimusi ja

eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse hindamist vajalikuks.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud inspektsioonile 05.05.2026 esitatud ja 22.06.2026

täiendatud taotluses ja selle lisades.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus