| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/6468 |
| Registreeritud | 06.07.2026 |
| Sünkroonitud | 07.07.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Silja Seeder (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted)) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 28.05.2026, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Silja Seeder
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 26231500189
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 - § 22 lg 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)
Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on XXX esitatud kahtlustus
KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult XXX ja XXX, sisenes
31.12.2025 kella 13:12 paiku, aadressil XXX asuvasse XXX-le (registrikood XXX) kuuluva XXX
kauplusesse, tõstis kaubaaluselt nukkudele mõeldud matkaauto komplekti „Our Generation RV“
tootekood BD35163 maksumusega 329 eurot, vaatas selle üle ning jättis põrandale lükates
eelmainitud matkaauto komplekti jalaga veidi tahapoole. Seejärel suundus XXX kauplusest välja
ning kohtus ja kella 13:19 ajal kaupluse sissepääsu ees XXX ja XXX ning andis XXX ja XXX
eelmainitud eemale tõstetud matkaauto komplekt ära varastada. Pärast seda sisenesid XXX ja XXX
kauplusesse otse maha tõstetud eelmainitud matkaauto komplekti juurde, XXX võttis selle kätte,
XXX kõndis kõrval ning pärast seda väljusid XXX ja XXX kauplusest jättes eelmainitud matkaauto
komplekti eest tasumata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
Seega pani XXX oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku
omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt s.o. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava
kuriteo.
Kahtlustatavana ülekuulatud XXX ei tunnista end kuriteo toimepanemises süüdi ja annab ütlusi, et
31.12.2025 käis poes valimas kingitust lapsele. Valis kingituseks matkaautokomplekti. Läks poest
välja, et suhelda abikaasaga telefoni teel. Enne poodi minekut andis oma õele XXX raha summas 500
eurot kingituse ostmiseks. Kui poest väljus sai kokku XXX ja XXX. Ütles neile, et valis välja
kingituseks autokomplekti ja pani põrandale ja ütles, et peab praegu sõitma XXX pesula parklasse,
kuna pidi helistama abikaasa ja keskuse parklas on halb levi. Tema lahkus kauplusest ja sõitis XXX
pesula kõrvale. Mõne aja möödudes kohtus tüdrukutega XXX pesula juures ja panid autokomplekti
sõiduki pakiruumi ja sõitsid ära. Ta ei teadnud, et XXX jättis autokomplekti eest maksmata.
Hinnates tõendeid kogumis leian, et XXX tegevus on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 - § 22 lg 2 järgi
kihutamisena võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu on
süüteoteates esitanud, et 31.12.2025 kell 13:12 paiku, XXX tõstab kaubaaluselt auto, vaatab toote üle
ja jätab auto põrandale, lükates jalaga tahapoole ja suundub kauplusest välja. Kell 13:19 kohtub
kaupluse ees kahe tütarlapsega, kes pärast temaga vestlemist sisenevad kauplusesse otse maha
tõstetud kauba juurde, tütarlapsed väljuvad kell 13:21 kauplusest kauba eest maksmata summas 329
eurot. Kaupluse turvakaamera salvestis kinnitab kannatanu esitatud kuriteoteadet. Kahtlustatava
XXX ütlustest nähtub, et tema õde XXX tuli poest välja ja andis talle 500 eurot, et ta ostaks matkaauto
ära. Tema ja XXX läksid poodi ja XXX võttis mänguauto ja nad läksid poest välja, jättes kauba eest
maksmata. Ta soovis raha säästa. Kahtlustatav XXX on andnud ütlusi, et on kuriteo toime pannud,
tal ei olnud plaanis varastada, lihtsalt juhtus nii ja kahetseb puhtsüdamlikult tehtut.
Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, tuginedes välisele teopildile asitõendina vaadeldud
turvakaamera salvestistel, et kuriteo pani toime täideviijana alaealine XXX, kes 31.12.2025 kella
13:21 ajal viibides XXX kaupluses XXX, hõivas võõrast vara, võttis matkaauto maksumusega 329
eurot, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Kuriteo
toimepanemisest võttis osa XXX, kes valis välja XXX kingituse ja kes sai kuriteo toimepanemisest
ka varalist kasu, seega kihutas alaealist XXX autot varastama. Samuti kuriteost võttis osa XXX, kes
tuli kauplusesse XXX kaasa, aitas leida hõivamiseks põrandale valmis pandud matkautot ja soodustas
täideviija tegevust füüsiliselt ja vaimselt, seega aitas kaasa vargusele, lahkudes kauplusest koos XXX
ja viies kuriteo lõpule. Kihutamine on teise isiku kallutamine ehk tahtluse tekitamine õigusvastasele
teole. Kaasaaitamine on teise isiku tahtliku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine.
Kaasaaitamine on kergem osavõtuvorm, sest täideviijal on juba teotahtlus olemas, kaasaaitaja üksnes
toetab võõrast tegu. Seega tuleb kuritegu ümber kvalifitseerida XXX osas KarS § 199 lg 1 - § 22 lg
2 järgi. Nimetatud kuriteo sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3-
aastani.
XXX karistusregistri teatest nähtub, et tal on üks kehtiv väärteokaristus KOKS § 66(3) järgi,
rahatrahv on tasumata.
Kannatanu poolt on esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 329 eurot seoses OUR
GENERATION RV matkaauto komplekti maksumusega 329 eurot. Varalise kahju nõue on
põhjendatud.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,
on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetlus KrMS § 202
alusel lõpetada.
KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur.
KarS 199 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni
kolmeaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme
kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.
Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole
sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kahtlustatav XXX on
nõus vabatahtlikult hüvitama kogu kuriteoga tekitatud kahju summas 329 eurot.
Käesoleval hetkel prokuratuuri infosüsteemi andmetel ei ole kahtlustatava suhtes menetluses ühtegi
teist kriminaalmenetlust. Kahtlustataval on ülalpidamisel XXX ja tal on kindel elukoht. XXX ei tööta
ja tal puudub võimekus tasuda riigituludesse kindel summa, samas ta on nõustunud tasuma kuriteoga
tekitatud kahju, samuti on tal raskendatud üldkasuliku töö tegemine tulevalt terviseprobleemidest,
millest taastumine võtab aega kuni kolm kuud ja seetõttu on raskendatud ka üldkasuliku töö tegemine.
Arvestades eeltoodut, prokuröri hinnangul siiski ei esine käesolevas asjas avalikku menetlushuvi ja
kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel, kuid mis ei tähenda seda, et
kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt.
XXX on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel.
Juhindudes KrMS § 202 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26231500189 menetlus osaliselt XXX kahtlustuses.
Määratud kohustuse liik:
- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel XXX kohustus mitte toime panna varavastaseid süütegusid.
- KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi on XXX nõus vabatahtlikult hüvitama kogu kuriteoga
tekitatud kahju summas 329 eurot kannatanu XXX arveldusarvele Swedpanka XXX.
Tõend makse kohta saata Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder
meiliaadressile [email protected]
Kohustuse täitmise tähtaeg: 28.10.2026.
2. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 3 DVD-plaati salvestisega
asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde.
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: Kannatanu XXX juhatuse liikmele XXX ja XXX.
8.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik
menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks
saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti
tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud kohustuste
mittetäitmise tagajärgi.
____________________________________________
XXX
Silja Seeder
Abiprokurör