1 / 3

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 6. juuli 2026. a, Viljandis

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maiken Mardim

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25284050100

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 120 lg 1

Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxxxx Xxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx

Käesolevas kriminaalasjas on xxxxxx xxxxxxxxxx esitatud kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ähvardas ajavahemikul

14.03.2025-15.03.2025 sõnumsiderakenduses Messenger xxxxx xxxxx-xxxx tapmisega. Nimelt

kirjutas xxxxxx xxxxxxx 14.03.2025 kell 22.40 kannatanule, et põletab kõik maha ja siis küsis,

et kus värdjas elab. Lisaks ütles, et xxxxxxxx on väike ja tema inimesed elavad igal pool;

15.03.2025 kell 00.14 kirjutas ta kannatanule, et ta paneb kannatanu pea pakule ja lööb aju

süldiks välja; 15.03.2025 kell 15.39 kirjutas ta kannatanule, et viimane tõmbaks nahhui xxx talu

territooriumilt ja hoiaks eemale tema lastest, üks samm xxx talu territooriumile ja ta lõikab

kannatanu kõri läbi. Kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna xxxxxx xxxxxxx on

temale teadaolevalt varasemalt vägivaldselt käitunud.

Prokurör leiab, et eelkirjeldatuga on xxxxxx xxxxxxx täitnud KarS § 120 lg 1 sätestatud kuriteo

objektiivse ja subjektiivse koosseisu. xxxxxx xxxxxxx tunnistas ülekuulamisel ennast süüdi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib

prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks.

KarS § 120 lg 1 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-s toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust

kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku

vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.

Prokuratuur leiab, et xxxxxx xxxxxxxx kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega

vajalik, kuna isikut on võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Käesoleval juhul

puuduvad xxxxxx xxxxxxxx käitumises vastutust raskendavad asjaolud. Isikut on varasemalt

küll kriminaalkorras karistatud, kuid juba üle 6 aasta tagasi ning mitte isikuvastase kuriteo

toimepanemise eest (21.02.2020 Tartu MK poolt KarS § 199 lg 1, § 349 järgi, karistuseks

rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot). Ühtegi kehtivat väärtegu isikul ei ole.

2 / 3

06.07.2026 kohtus prokurör xxxxxx xxxxxxxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Viljandi

esinduses. xxxxxx xxxxxxx tunnistas, et oli sõnumeid kirjutades alkoholijoobes ning ta oli

kannatanu eelneva käitumise peale ärritunud, seetõttu saatis need ähvardavad sõnumid.

Möödunud aasta suvel kohtus ta kannatanuga ning nad leppisid ära. Rohkem ei ole tal

kannatanuga konflikte ega kontakti olnud. Ta kahetseb toimepandud tegu ning lubab edaspidi

seaduskuulekalt elada.

Kuivõrd xxxxxx xxxxxxxx süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, siis on võimalik kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada.

xxxxxx xxxxxxxx suhtes ei ole varasemalt kriminaalmenetlust otstarbekuse tõttu lõpetatud,

tegemist ei ole avaliku elu tegelasega ning ta pole varem isikuvastseid tegusid toime pannud.

Seega võib väita, et antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi.

xxxxxx xxxxxxxx kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on

võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et xxxxxx xxxxxxx on

toime pannud II astme kuriteo, kahetseb toimepandut, ei ole tema süü kuriteos suur ja

kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi.

Prokurör, tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega ning vesteldes xxxxxx xxxxxxxxxx, leiab,

et süüdlane on teinud oma seadusevastasest käitumisest vastavad järeldused ning

kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud.

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1, 2 kohaselt lõpetatud, ei täida

talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6, 7

alusel.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 25284050100.

2. KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel määrata xxxxxx xxxxxxxxxx järgmised kohustused:

2.1. Maksta sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides 500 (viissada)

eurot Eesti Noorsootöötajate Kogule. Maksekorraldust kinnitav

dokument tuleb saata Lõuna Ringkonnaprokuratuuri referendi e-posti

aadressile [email protected].

2.2. Tasuma kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsja tasu 225

(kakssada kakskümmend viis) eurot 68 (kuuskümmend kaheksa) senti.

2.3. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 06.01.2027.

3. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saata kannatanu xxxxx xxxxx-xxxxxx.

4. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: andmeid ei võetud.

3 / 3

5. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, Posti22/Koidu 5 Viljandi linn.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Maiken Mardim

Abiprokurör