15.07.2025

Käsmu külas Neeme tee 35 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Lõpparuanne

Tartu 2025

Heikki Kalle | keskkonnakorralduse spetsialist

Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 5

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA LÜHIKIRJELDUS ................................................................ 6

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS KEHTIVATELE ÕIGUSAKTIDELE NING SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................................................... 7

2.1. Lääne-Viru maakonna planeering ............................................................................................. 8 2.2. Vihula valla üldplaneering ......................................................................................................... 9 2.3. Haljala valla koostatav üldplaneering ..................................................................................... 10

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................................................................................................................. 11

3.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi ..................................................... 11 3.1.1. Olemasolev olukord ............................................................................................................. 11 3.1.2. Eeldatav mõju ....................................................................................................................... 11 3.2. Taimes k, loomas k ja roheline võrgus k.............................................................................. 12 3.2.1. Olemasolev olukord ............................................................................................................. 12 3.2.2. Eeldatav mõju ....................................................................................................................... 13 3.3. Kaitstavad loodusobjek d, sh Natura 2000 võrgus ku alad .................................................. 14 3.3.1. Olemasolev olukord ............................................................................................................. 14 3.3.1.1. Lahemaa rahvuspark ......................................................................................................... 14 3.3.1.2. Kaitsealuste liikide leiukohad ............................................................................................ 18 3.3.1.3 Projekteeritavad kaitstavad alad ....................................................................................... 18 3.3.2. Eeldatav mõju ....................................................................................................................... 19 3.4. Natura eelhindamine .............................................................................................................. 20 3.4.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega .............................................................. 20 3.4.2. Kavandatava tegevuse kohta kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine .................................................................................................................................... 20 3.4.3. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus ............................. 21 3.4.3.1. Lahemaa loodusala ........................................................................................................... 21 3.4.3.2. Lahemaa linnuala .............................................................................................................. 27 3.4.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura aladele ..................................... 29 3.4.4.1. Lahemaa loodusala ........................................................................................................... 29 3.4.4.2. Lahemaa linnuala .............................................................................................................. 29 3.4.5. Natura hindamise tulemused ja järeldus ............................................................................. 30 3.5. Mõju maakasutusele ............................................................................................................... 30 3.5.1. Olemasolev olukord ............................................................................................................. 30 3.5.2. Eeldatav mõju ....................................................................................................................... 31 3.6. Mõju kultuuriväärtustele, -mäles stele .................................................................................. 32 3.6.1. Olemasolev olukord ............................................................................................................. 32 3.6.2. Eeldatav mõju ....................................................................................................................... 32 3.7. Mõju sotsiaalsele keskkonnale ................................................................................................ 33 3.7.1. Olemasolev olukord ............................................................................................................. 33 3.7.2. Mõju hinnang ....................................................................................................................... 33 3.8. Kumula ivsed mõjud ............................................................................................................... 33

4. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................................................ 34

hindamise eelhinnang 5

Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Lääne-Virumaale Haljala valda Käsmu külla Neeme tee 35 kinnisasjale (kt 92201:014:0130) kavandatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotlusele. DP koostamine on algatatud 01.08.2024 Haljala Vallavalitsuse korraldusega nr 144.

KSH eelhinnangu eesmärk on välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse e e leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või väl miseks. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh missüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) on keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS- i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Neeme tee 35 DP ala asub Lahemaa rahvuspargis ja Natura 2000 Lahemaa loodus- ja linnualal, mistõ u on tegemist vastava määruse § 15 p 8 järgse tegevusega ehk tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgus ku ala või kaitstavat loodusobjek . Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Tulenevalt eelnevast on otsustajal võimalik käesolevat KSH eelhinnangut kasutada abimaterjalina kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või mi e algatamise ning detailplaneeringu edasise menetluse osas. Käesolevas eelhinnangus on lähtutud ülal loetletud kriteeriumitest ning välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võ es ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kavandatava tegevusega seonduv informatsioon ja materjalid on saadud Tellijalt seisuga juuni 2025. Eksperthinnang on valminud järgmiste OÜ Hendrikson & Ko eksper de koostöös:

 Heikki Kalle – keskkonnakorralduse spetsialist (looduskaitse)  Anni Kurisman – keskkonnakorralduse spetsialist (looduskaitse)  Merlin Kalle – ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

6 hindamise eelhinnang

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA LÜHIKIRJELDUS Planeeringuala asub Haljala vallas (endine Vihula valla territoorium) Käsmu küla põhjaosas Neeme tee 35 kinnisasjal (kogupindala 3371,0 m², sihtotstarve 100% elamumaa), vt paiknemine Joonis 1.1 ja 1.2.

Joonis 1.1 Väljavõte Maa- ja Ruumiame ortofotost katastriüksuste nimede ja piiridega seisuga 30.05.2025, kus käsitletav kinnisasi on märgistatud punase ristkülikuna

Joonis 1.2. Maa- ja Ruumiame kaldaerofoto (ID6778286) pildistusajaga 17.04.2023. Käsitletava kinnisasja ligikaudne piir on märgitud punase pidevjoonega

hindamise eelhinnang 7

Neeme tee 35 kinnisasi on maakasutuse sihtotstarbelt elamumaa ja jaguneb kõlvikuliselt metsamaaks (3019 m²) ja muuks maaks (352 m²).

Kogu kavandatav tegevus jääb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse ja samal ajal ka rahvusvahelise kaitsealade võrgus ku Natura 2000 Lahemaa linnu- ja loodusalale, projekteeritavale metsaelupaikade looduskaitsealale, II kaitsekategooria kaitsealuste liikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja suurvidevlase (Nyctalus noctula) leiupaikade alale ning Läänemere ranna piiranguvööndisse. Looduskaitselisi alasid ja tegevuse mõju väärtustele on hinnatud ptk 3, sh Natura hindamine on läbi viidud peatükis 3.4. Vastavalt DP algatamise korraldusele on DP koostamise eesmärk ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete püs tamiseks, samu tehnovõrkude ja -raja ste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituu de seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile ehitada kolme hoonet (ühte elamut ja kahte abihoonet). DP lahendusega ei kavandata muuta olemasolevat liiklusskeemi ning juurdepääs krundile kavandatakse Neeme teelt, vt põhimõ eline planeeringu eskiisskeem Joonis 1.3.

Joonis 1.3 Neeme tee 35 kinnistu detailplaneeringu põhimõ eline eskiisskeem

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS KEHTIVATELE ÕIGUSAKTIDELE NING SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detailplaneeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumen dest. Planeeringualal ei ole keh vaid detailplaneeringuid. Olulisemateks käesoleva tegevusega seonduvateks strateegilisteks arengudokumen deks on:

 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+1 ,

 Endise Vihula valla üldplaneering2 ;

1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29. 2 Vihula valla üldplaneering. Kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19.

8 hindamise eelhinnang

 Haljala valla koostatav üldplaneering3.

2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus Ees 2030+ sätestatu ja kujundatud põhimõ ed asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks, põllumajandusmaa, rohelise võrgus ku ja maas kuväärtuste hoidmiseks. Vastavalt maakonnaplaneeringule jääb planeeringuala väärtusliku maas kuna (I klass – kõige väärtuslikum, Lahemaa väärtuslik maas k) määratletud alale. Väärtuslik maas k on ümbritsevast suurema kultuurilis-ajaloolise, estee lise, loodusliku, iden teedi- või puhkeväärtusega. Ees konteks s ohustab väärtuslikke maas kke peamiselt külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste väiksemate avatud alade võsastumise ning hoonete lagunemise. Maas kke võib ohustada ka liigne ehitustegevus atrak ivsetes elamupiirkondades, teatud juhtudel ka metsastamine või maavarakaevandus. Maakonnaplaneeringus on seatud üldisemad ngimused, millega tagatakse väärtuslike maas ke säilimine. Nende hulgas on nimetatud:

 säilitada traditsioonilisi maas kuelemente, struktuure ja maakasutust;

 võimalusel taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja la aiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms);

 sobitada uusi elemente (hooneid, raja si) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maas k väärtuslikuks vali ;

 säilitada looduslikke alasid ja maas kuelemente.

Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgus ku tugialale (ehk tuumalale). Rohevõrgus ku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed, muuhulgas:

 tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise nega ivse keskkonnamõjuga objekte;

 looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest);

 tuumaladel tuleb üldreeglina hoiduda asustusalade koormuse suurendamisest looduskeskkonnale;

 olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda säästvana.

Lisaks jääb planeeringuala maalise piirkonna alale, kus asjakohaste arendamise põhimõtetena on toodud, et uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri ning uue hoonestuse kavandamisel järgida rohelise võrgus ku kasutus ngimusi. Käsmu on määratletud II tasandi asustuse arengualaks, kus asjakohaste üldsuundade ja - ngimustena saab välja tuua:

 säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestus hendusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala);

3 Haljala valla üldplaneering ja KSH. Algata Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimusid 06.05 ja 07.05.2022

hindamise eelhinnang 9

 kohalikele elanikele turvalise elukeskkonna tagamine ruumilise arengu kavandamise vahenditega eesmärgiga tõsta nende elukvalitee ning luua võimalusi uute töökohtade loomiseks.

Samu jääb ala Võsu-Käsmu maakondliku tähtsusega puhkealale – II astme ehk keskmise puhkekeskuse alale, mis on seotud kindlate huviväärsusustega antud keskuse teeninduspiirkonnas. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maas ke säilitamise ngimustega ega rohelise võrgus ku alale seatud ngimustega. Kavandatav tegevus vastab üldjoontes maakonnaplaneeringule.

2.2. Vihula valla üldplaneering Käsmu küla asub endise Vihula valla territooriumil, seega keh b alal kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni Vihula valla üldplaneering ja sellest on otstarbekas DP KSH eelhindamisel ka lähtuda. Üldplaneeringu kohaselt asub DP-ga hõlmatud ala heasustusalal elamumaal, kus on detailplaneeringu koostamine kohustuslik (Joonis 2.2.1). Elamumaade planeerimise üks põhimõtetest on olemasolevate kompaktse struktuuriga külade hendamine ja laiendamine. Tihendamisel on täh s, et väljakujunenud asustusstruktuur säiliks ja uued ehitatavad hooned haakuks ümbritsevasse miljöösse. Uute hoonete ehitamisel on oluline nende sobivus küla miljöösse. Selle tagab eelkõige õige materjalide valik. Uute hoonete projekteerimisel tuleks kasutada naturaalseid materjale: klaasi, betooni, puitu, kivi. Täh s ei ole olemasolevasse külamiljöösse ajaloolise ilmega majade ehitamine, vaid ehitatavate majade mastaap. Uued hooned ei tohiks olla suurema mahu ja gabarii dega, kui olemasolevad hooned. Täh s on hoone katuse kalle ja konstruktsioon ning hoone katuseka ematerjalid. Rannaküladele on valdavalt iseloomulikud vanad kivist viilkatused, sindelaktused, roost kelpkatused jne. Lisaks katusematerjalidele on oluline ka katuse kuju, mis aga ei tähenda, et ümbritsevasse maas kupil ei võiks haakuda lamekatusega hooned. Puidu kasutamine majade välisviimistluses on rannaküladele iseloomulik. Vanas puitlaudises on näha oksakoh ja vaigujooksu, vana puitvooder lisab hoonele aja hõngu. Oluline on säilitada ka küla struktuuri ja olemasolevat teedevõrku. Palju on häid näiteid kitsastest looklevatest õitsvatest muruteedest või pinnasteedest hoonete vahel, mida tuleks säilitada. DP-ga hõlmatud ala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Neeme tee 35 kinnistu elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal, heasustusalal, detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, miljööväärtuslikul hoonestusalal ning Lahemaa I klassi väärtuslikul maas kul. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleb järgida alljärgnevaid piirkonna ehitustraditsioone:

 uued ehi sed peavad olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabarii de ja katusekujuga;

 uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi;

 väl da tuleb kataloogimajade ehitamist;

 eriprojek alusel võib lubada ka modernsete hoonete ehitamist.

10 hindamise eelhinnang

Joonis 2.2.1 Väljavõte Vihula valla üldplaneeringu kaardist Vihula valla rannakülad. Käsmu, kus käsitletav kinnisasi on tähistatud tumesinise pidevjoonega

Vihula valla üldplaneeringus ei ole määratud rohelise võrgus ku kaardikih , mistõ u keh b rohelise võrgus ku osas Lääne-Viru maakonnaplaneering. Üldplaneeringu järgi tuleb detailsematel planeeringutasemetel tähelepanu pöörata tugi- ehk tuumalade säilitamisele ja roheliste koridoride läbitavuse kindlustamisele ulukite jaoks. Oluline on valda läbivate metsavööndite säilitamine massiivina, mis oleks elupaigaks alal toitu hankivatele loomadele, samu väiksemate metsavööndite terviklikkuse tagamine nii ulukite liikumisteedena kui nn rohelise tsoonina puhke-, elamuehitus-, põllumajandus- ja tööstusmaas ke liigendamiseks. Täpsemaid ngimusi rohevõrgus ku alade kasutamiseks üldplaneeringus e e pole nähtud. Kavandatav tegevus vastab keh vale Vihula valla üldplaneeringule.

2.3. Haljala valla koostatav üldplaneering Koostatav üldplaneering ei ole jõudnud veel vastuvõtmise ega kehtestamise etappi, et selle tulemustest käesoleva töö osas lähtuda saaks. Siiski on välja töötatud nii planeeringu kui selle KSH eelnõu. Vastavalt koostatava Haljala valla üldplaneeringu Käsmu küla põhijoonisele (seisuga 11.10.2022) on Neeme tee 35 kinnisasja juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa. Täpsustatud on ka Lääne-Viru maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgus kku. Rohevõrgus ku tugialast võe välja Käsmu, Võsu, Vergi, Vainupea, Eisma ja Karepa külad, kus on tegu hedama asustusega

Neeme tee 35

hindamise eelhinnang 11

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt Neeme tee 35 kinnistu DP-ga kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjek dele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgus kule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale. Planeeringuala asukoha ja keskkonna ngimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kä esaadavad erinevatest andmebaasidest (nt Keskkonnaregistri ja Ees Looduse Infosüsteem (edaspidi EELIS), Maa- ja Ruumiame kaardirakendus jmt).

3.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi

3.1.1. Olemasolev olukord

Vihula valla üldplaneeringu järgi paikneb kogu piirkond tasase reljeefi ja õhukese pinnaka ega lubjakiviplatool. Pinnakate koosneb Pleistotseeni setetest: moreeni, lius kujõe ning -järve se ed. Vastavalt mullakaardile levib planeeringualal karbonaatne liivsavi (Lkl). Ees põhjavee kaitstuse kaardi andmetel jääb vaadeldav ala looduslikult suhteliselt häs kaitstud põhjaveega alale. Planeeringualale lähim veekogu on Soome laht, mis jääb Neeme tee 35 kinnistust umbes 90 m kaugusele, olemasolevast Neeme teest ja hoonestatud naaberkinnistutest teisele poole. Planeeringualal veekogusid ei paikne.

3.1.2. Eeldatav mõju

Planeeringualal veekogusid ei paikne ning seetõ u võib tekkiv risk pinnasele, pinna- ja põhjaveele eelkõige olla ngitud reovee mi enõuetekohasest käitlemisest või ehitustegevusest ngitud pinnase saastumisest. Kavandatava tegevuse puhul on olulisemaks ohuks pinna- ja põhjavee kvaliteedile reovee käitlemine. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on veevõ ja reoveeteke nii ehitus- kui kasutusaegsete tegevuste käigus seotud valdavalt igapäevase olmetegevusega. Veevarustuse ja reovee käitlemise põhimõ ed määratakse detailplaneeringus. Vastavalt koostamisel olevale Haljala valla üldplaneeringule on Käsmu külas olemas ühisveevärk. Haljala valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja4 kohaselt on lubatud reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine ja lokaalse omapuhas rajamine. Vastavalt Haljala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale 2020-2031 on prioriteediks Käsmu küla kanalisatsioonisüsteemi rajamine (vaakumkanalisatsioon) ning ühisveevärgi rekonstrueerimine. Käsmu küla reovesi suunatakse perspek ivselt Võsu reoveepuhas sse, Käsmu külasse rajatakse pumpla. Detailplaneeringus lahenduse valimisel ning väljatöötamisel on oluline järgida keh vaid seaduseid ja nõudeid, et tagada keskkonnakaitse ning väl da reostuse teket.

Detailplaneeringualal kogunev sademevesi ei ole eeldatavalt reostunud ning see on otstarbekas suunata ümbritsevatele haljasaladele samal kinnisasjal. Vee äravooluks on oluline, et aladel oleks sobilik kalle hoonest eemale. Jäätmekäitlus tuleb kinnisasjal lahendada vastavalt keh vale Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale5. Ehitusjäätmeid on mõistlik võimalusel kinnistul taaskasutada või tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitluse evõ ele.

Planeeringualal ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuse riskiga tegevusi. Välja arendatud ala ekspluatatsiooni käigus ei ole pinnase ega põhjavee reostumise ohtu, kui

4 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. Haljala Vallavolikogu 16.10.2018 vastu võetud määruse nr 46 5 Haljala valla jäätmehoolduseeskiri. Haljala Vallavolikogu 19.04.2022 vastu võetud määrus nr 13

12 hindamise eelhinnang

reovee käitlemisel kasutatakse nõuetekohast süsteemi. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.2. Taimes k, loomas k ja roheline võrgus k

3.2.1. Olemasolev olukord

DP ala asub Käsmu aleviku lääneservas heasustusala piiril ning kinnisasja taimes k jm elusloodus on olnud juba aastakümneid inimtegevusest mõjutatud. Keh vas Vihula valla üldplaneeringus ei ole rohevõrgus kku alana kehtestatud, seega rohevõrgu kaardikiht ja

ngimused tulenevad Lääne-Viru maakonnaplaneeringust. Planeeringuala on läänepoolses osas kaetud palumetsaga, kus valdavaks puurinde liigiks on harilik mänd, teises rindes esineb kuuske ja pihlakat, alusmetsas domineerivad palumetsale tüüpilised samblad, kanarbik, mus kas, vt foto 1.

Foto 1. Planeeringuala läänepoolse osa taimes k. 11.05.2025. Foto: Heikki Kalle

Planeeritava ala idapoolses osas on männi enamusega puistu hõredam (liituvus 3–5), põõsarindes esineb pihlakat (Sorbus aucuparia) ja harilikku kibuvitsa (Rosa vosagiaca) , rohurindes valdavalt harilik naat (Aegopodium podagraria), mitmesugused kõrrelised, vähem esineb harilikku nurmenukku (Primula veris), võsaülast (Anemone nemorosa) jt liike, vt foto 2. Puurinde männid on koha halvas tervislikus seisundis ja vajavad dendropatoloogilist hinnangut.

hindamise eelhinnang 13

Foto 2. Planeeringuala idapoolse osa taimes k. 11.05.2025. Foto: Heikki Kalle

Tüüpilise palumetsa piir paikneb planeeritaval alal kirde–edelasuunaliselt ja vastab üldjoontes maaüksusel inventeeritud elupaigatüübi 9010* piiriga, vt Joonis 3.3.1.2.

3.2.2. Eeldatav mõju

Planeeringualale hoonete rajamisel hävineb selle alla jääv taimes k, sh osa kinnisasjal asuvast puistust. Samas pole kavandatav tegevus mastaapne ning DP põhimõ elise eskiisskeemi kohaselt säilitatakse kõrghaljastus kinnisasja lääneosas ja äärealadel (Joonis 1.3). Kavandataval hoonestusalal kõrghaljastuse likvideerimisel ja ala korrastamisel on soovitatav järgida maas kukujunduslikke põhimõ eid, jä es maas ku ilmestamiseks kasvama dekora ivsemaid põõsaid ja/või puid. Vajalikke raietöid tuleb korraldada väljaspool peamist lindude pesitsusperioodi. Sobilik raieaeg kestab 1. septembrist 14. veebruarini. Ehkki Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga tuleb rohevõrgus ku tugialadel üldreeglina hoiduda asustusalade koormuse suurendamisest looduskeskkonnale, ei avalda kavandatav tegevus loomas kule ja rohevõrgu sidususele olulist mõju. Puude raiega vähenevad vähesel määral küll elu- ja varjepaigad alal, kuid lähipiirkonnas on sarnaseid alterna ivseid elupaiku rohkelt. Mõju maaüksusel inventeeritud metsaelupaigatüübile on täpsemalt käsitletud Natura hindamise peatükis (3.4).

14 hindamise eelhinnang

3.3. Kaitstavad loodusobjek d, sh Natura 2000 võrgus ku alad

3.3.1. Olemasolev olukord

EELIS andmebaasi järgi (seisuga juuni 2025) asuvad planeeringualal ja selle lähiümbruses järgmised looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) mõistes kaitstavad loodusobjek d6:

 Lahemaa rahvuspark (siin ja edaspidi sulgudes keskkonnaregistrikood KLO1000511);

 kaitsealuste liikide leiukohad.

Lisaks jääb ala rahvusvaheliselt kaitstavale Lahemaa linnu- ja loodusalale.

Mõju hindamine rahvusvaheliselt kaitstavatele Natura 2000 võrgus ku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele viiakse läbi eraldi peatükis (ptk 3.4), järgides Natura hindamise metoodikat. Siinses peatükis käsitletakse mõju nendele kaitstavatele loodusobjek dele, mida Natura hindamine ei hõlma – rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitstavad liigid, mis ei ole Natura alade kaitse-eesmärkideks.

3.3.1.1. Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja7 (edaspidi KE) järgi on rahvuspargi peamine kaitse-eesmärk kaitsta Põhja-Ees le iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maas kuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaas kke, maas ku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise.

Rahvuspargi kaitse-eesmärk on ka mitmete liikide ja nende elupaikade ning loodusdirek ivi8 elupaigatüüpide kaitse. Neile kaitse-eesmärkidele, mis on ka Natura linnu- või loodusala kaitse- eesmärgid, hinnatakse mõju Natura hindamise peatükis (vt ptk 3.4). Järgnevalt on paksus kirjas tõstetud esile need kaitse-eesmärgid, mida Natura peatükis ei käsitleta.

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

 elupaigatüüpe, mida nimetatakse loodusdirek ivi I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)9, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited ‒ 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited ‒ 2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadas kud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

6 Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjek d kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivis sed, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjek d ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjek d 7 Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 vastu võetud määrus nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ 8 Nõukogu direk iv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomas ku ja taimes ku kaitse kohta 9 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirek ivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid

hindamise eelhinnang 15

(9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhja stel (sürjametsad ‒ 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);

 liike, mida nimetatakse linnudirek ivi10 I lisas. Need on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), kassikakk (Bubo bubo), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo a his), nõmmekiur (Anthus campestris), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), sarvikpü (Podiceps auritus), metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus), teder (Tetrao tetrix), musträhn (Dryocopus mar us), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), herilaseviu (Pernis apivorus), sookurg (Grus grus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), värbkakk (Glaucidium passerinum), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), rand ir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), händkakk (Strix uralensis), rukkirääk (Crex crex) ja valge-toonekurg (Ciconia ciconia);

 liike, mida nimetatakse linnudirek ivi II ja III lisas. Need on soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), punapea-vart (Aythya ferina), tu vart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), õõnetuvi (Columba oenas), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), tõmmuvaeras (Melani a fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), hahk (Somateria mollissima), punajalg- lder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja vaenukägu ehk toonetu (Upupa epops);

 liike, mida loodusdirek iv nimetab II lisas. Need on harilik ebapärlikarp (Margari fera margari fera), harilik hink (Cobi s taenia), harilik võldas (Co us gobio), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), vasakkeermene pisi gu (Ver go angus or), igilendlane (Myo s dasycneme), saarmas (Lutra lutra), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), suur-kuld ib (Lycaena dispar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), jõesilm (Lampetra fluvia lis) ja lõhe (Salmo salar);

 kaitsealuseid liike, milleks on limatünnik (Sarcosoma globosum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), mõru vesipipar (Ela ne hydropiper), väike käopõll (Listera cordata), siberi piimikas (Mulgedium sibiricum), mesimurakas ehk soomurakas (Rubus arc cus), põhjatarn ehk norra tarn (Carex mackenziei), hallhaigur (Ardea cinerea), kanakull (Accipiter gen lis), männi-käbilind (Loxia pytyopsi acus), niidurüdi ehk niidurisla (Calidris alpina schinzii), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väänkael (Jynx torquilla) ja tu pü (Podiceps cristatus).

Neeme tee 35 kinnisasi jääb terves ulatuses Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse, mille kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaas ku, sealhulgas pärandmaas ku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirek ivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk iv 2009/147/EÜ loodusliku linnus ku kaitse kohta

16 hindamise eelhinnang

Kavandatud tegevuse puhul peab arvestama, et kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta on keelatud kehtestada detailplaneeringut, anda projekteerimis ngimusi ja ehitusluba (KE § 7 punk d 3, 5 ja 6). Samu on ehi ste püs tamine lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul (KE § 23 lg 2 p 2). Kaitseala valitsejal on lähtuvalt kaitse-eesmärgist õigus seada täiendavaid ngimusi, sealhulgas ehi ste paiknemise, välisviimistluse, arhitektuurilahenduse, mahu, mõõtmete ja katusekalde kohta, kusjuures keelatud on kõrgemate kui kahekorruseliste (üks täiskorrust ja katusekorrus või kaks täiskorrust) hoonete ehitamine (KE § 23 lg 3 p 2). Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava11 kohaselt on traditsioonilise asustusstruktuuri säilitamiseks oluline säilitada pärandkultuurmaas kud koos maa-ala, loodusobjek de, teedevõrgu ja krun de (kinnistute) struktuuriga, mis moodustab kultuuriväärtusliku terviku. Asustuse

hendamine ja laiendamine peab olema kooskõlas säilinud ajaloolise struktuuriga.

Rahvuspargis on külastruktuuri tüüpidest lähtudes ja tuginedes küla väärtuste analüüsile külades tsoneeritud nelja liiki ehitusalasid ja määratletud nende väärtustele vastavad kaitsemeetmed:

 väga väärtuslik külaosa – külaosa, mis on säilitanud algupärasele lähedase struktuuri ja/või omab kõrge väärtusega miljööd;

 väärtuslik külaosa – külaosa, kus algupärane struktuur on muutunud, kuid põhijoontes siiski loetav ning miljööväärtuslikud alad erinevatest ajalooperioodidest;

 uus külaosa – külaosa, kus algupärane struktuur on loetamatu või ei ole seda olnudki;

 tootmisala – tootmise evõ ed (laudad, kalakasvatus, saekaatrid jms).

Neeme tee 35 kinnisasi jääb väärtusliku külaosana (tuumikala kontaktvöönd, kus mahtude ja materjalikasutusega hoitakse n.ö üleminekutsooni ja Käsmu järve ääres olev hoonestusala) klassifitseeritud alale (Joonis 3.3.1.1.1). Alal keh vad kasutus ngimused, mis on määratud kaitsekorralduskava lisas 7 (Asustusstruktuur ja arhitektuur, kirjeldused ja üldised ehitussoovitused külade kaupa), on toodud järgnevas tabelis. Tabel 3.3.1.1.1. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava kohased ehitus- ja planeerimis ngimused Käsmu küla väärtuslikus külaosas

Näitaja Kasutustingimus

Uute kruntide moodustamine Lubatud, kui moodustatavad krundid on piisavalt suured

Väikseim võimalik krundi suurus

1500 m2

Elumaja ehitamine Lubatud kohtades, kus järgib hoonete paigutusviisi õuel; ühel krundil lubatud 1 elamu

Abihoonete ehitamine Lubatud kohtades, kus järgib hoonete paigutusviisi õuel

Hoonete paigutus õuel Korrapärane

Hoonete paigutus külatänava suhtes

Vastavalt ajaloolisele paigutusele lähedalasuvatel kruntidel

Lisanõuded

Kinnistu piirdena on sobivaim lihtne lippaed, samast materjalist väravatega, vältida tuleb igasuguseid metall- ja võrkaedu, aga ka rõhtlattidest aedu. Traditsioonilised ja igati soositud on ka paksud sirelihekid; Väljaspool tuumikala eelistada lippaedu, lubatud on ka muud puitaiad.

11 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 kinnita 29. aprillil 2016. a Keskkonnaame peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23

hindamise eelhinnang 17

Näitaja Kasutustingimus

Elamu suurim ehitusalune pind 150 m2

Elamu harja kõrgus maapinnast 6,5—7,5 m

Elamu räästa kõrgus maapinnast

3,5 m

Elamu katusetüüp Viil

Elamu katusekalle 30—45 kraadi

Elamu viimistlusmaterjal Laudis

Elamu laiuse ja pikkuse suhe 1:1,5—1:2

Elamu juurdeehitus Lubatud kuni kahel küljel

Abihoone suurim ehitusalune pind

Väiksema abihoone tüüp: 10—60 m2

Suurema abihoone tüüp: 60—90 m2

Abihoone harja kõrgus maapinnast

Väiksema abihoone tüüp: 3,5—4,5 m

Suurema abihoone tüüp: 4,5—5,5 m

Abihoone katusetüüp Viil

Abihoone katusekalle Väiksema abihoone tüüp: 30—35 kraadi

Suurema abihoonetüüp: 32—45 kraadi

Abihoone viimistlusmaterjal Palk, laudis

Abihoone laiuse ja pikkuse suhe Väiksema abihoone tüüp: 1:1,5—1:4

Suurema abihoone tüüp: 1:2—1:5

Lisanõuded abihoonetele

Hooned peavad lähtuma piirkonna abihoonete iseloomulikest arhitektuurilistest traditsioonidest. Kõrvalhoone on alati peahoonest väiksem, nii kõrguselt kui ehitusaluselt pinnalt. Abihoonete ehitusalune pind kokku ei tohi olla suurem kui elamu ehitusalusest pinnast. Hooned võivad olla vaid ühekorruselised. Viimistluses ei ole lubatud kasutada tehases toodetud ümarpalki. Ühel õuel võib olla 1 suurem abihoone.

18 hindamise eelhinnang

Joonis

3.3.1.1.1. Väljavõte Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava joonisest Asustusstruktuuri ja arhitektuuri väärtused, ehitusalad ja -soovitused. Käsmu. Käsitletav ala on kujutatud sinise värviga.

Lahemaa rahvuspargis kaitstavaid loodusdirek ivi elupaigatüüpe ja liike ning linnudirek ivi liike on käsitletud Natura hindamise peatükis. Seega ei hinnata Natura hindamise peatükis mõju vaid kaheksale Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevale liigile.

3.3.1.2. Kaitsealuste liikide leiukohad

Planeeringuga hõlmatav ala koos naaberaladega paikneb ulatusliku (ligi 77 ha) II kaitsekategooria liikide – põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula) elupaiga piirides, mis EELISe kohaselt on määratletud nahkhiirte toitumisalana. Vastavalt EELISe andmetele on mõlema liigi kinnitatud vaatlus Käsmu elupaigas toimunud viima 2012 aastal.

3.3.1.3 Projekteeritavad kaitstavad alad

Neeme tee 35 kinnistu ka ub osaliselt projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala metsaelupaikade sihtkaitsevööndiga, mille eesmärgiks on vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübi kaitse (joonisel 3.3.1.3.1 rohelise viirutusega ala).

hindamise eelhinnang 19

Joonis 3.3.1.3.1. Käsitletaval alal (sinine pidevjoon) ja selle kontaktalal asuvate Natura elupaikade piirid (punane pidevjoon) ja tüübid ning projekteeritava kaitseobjek – metsaelupaikade looduskaitseala asukoht (roheline viirustus). Kogu käsitletaval alal asub samu II kaitsekategooria liikide – põhja-nahkhiir ja suurvidevlane elupaik. Katastripiirid on kujutatud musta pidevjoonega. Allikas: EELIS, Keskkonnaagentuur; Maa- ja Ruumiamet. 21.06.2025.

3.3.2. Eeldatav mõju

Rahvuspargi kaitse-eesmärkide, mille mõju ei hinnata Natura hindamise peatükis, lähimad levikualad jäävad selgelt väljapoole Neeme tee 35 kinnisasjal kavandatava ehitustegevuse mõjuala. Lähim on rohkem kui 500 m kaugusel põhjapool rannikul asuv siberi piimika kasvukoht. Kui planeeritava tegevuse edasistel etappidel arvestatakse võimalike kaitseala valitseja poolt seatud ngimusi, sh järgitakse kaitsekorralduskavas seatud ehitus- ja planeerimis ngimusi, siis Neeme tee 35 kinnisasjal toimuv ehitustegevus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidele nega ivset mõju ei avalda. Maaüksusel kavandatud ehitusala hõlmab suurepindalalisest nahkhiirte toitumisalast vaid kaduvväikse osa ja ei oma mõju selle kvaliteedile.

Maaüksusel asuv projekteeritav kaitseala on otseselt seotud seal inventeeritud metsakoosluse kaitsega, mistõ u käsitletakse sellega seonduvat järgmises, Natura hindamise peatükis. Kavandatava tegevusega ei kaasne kaitstavatele loodusobjek dele pikaajalist olulist ebasoodsat mõju (vt ka ptk 3.4 Natura eelhindamine).

20 hindamise eelhinnang

3.4. Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgus k, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direk ividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirek iv ehk LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirek iv ehk LiD). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirek ivi ar kli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projek de hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direk ivi 92/43/EMÜ ar kli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“12 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirek ivi ar kli 6 lõike 3 rakendamisel Ees s"13.

KeHJS-e ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punk 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgus ku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KSH protsess. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgus ku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid jms).

3.4.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgus ku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

3.4.2. Kavandatava tegevuse kohta kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine

Kavandatavaks tegevuseks on Käsmu külas Neeme tee 35 kinnisasjale ühe elamu ja kuni kahe abihoone ehitamine. Tegevuse mõjuala hõlmab Neeme tee 35 kinnisasja. Kasutusaegsed mõjud on seotud elanike elamisega elamualal. Tulenevalt tegevuse iseloomust piirdub mõjuala eeldatavas nii tegevuse- kui ka kasutuse ajal vaid Neeme tee 35 kinnisasja ja selle vahetu lähiümbrusega. Detailsem ülevaade kavandatud tegevusest on toodud peatükis 1. Kavandatav tegevus jääb tervikuna Natura 2000 võrgus kku kuuluvale

12 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projek de hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direk ivi 92/43/EMÜ ar kli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 13 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirek ivi ar kli 6 lõike 3 rakendamisel Ees s. Tellija: Keskkonnaamet.

hindamise eelhinnang 21

Lahemaa linnu- ja loodusalale ning seetõ u asuvad Natura alad ka kavandatava tegevuse mõjualas, vt Joonis 3.4.1.1.

Joonis 3.4.1.1. Käsitletava ala paiknemine Lahemaa linnu- ja loodusalal (punane punk irjoon). Allikas: EELIS, Keskkonnaagentuur; Maa- ja Ruumiamet. 21.06.2025.

3.4.3. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Kavandatav tegevus asub Natura 2000 võrgus ku Lahemaa linnu- ja loodusala territooriumil, mistõ u on need alad ka tegevuse võimalikus mõjualas. Mõjualas olevate Natura alade ja kaitse-eesmärkide kirjeldused on toodud järgnevalt.

3.4.3.1. Lahemaa loodusala

Lahemaa loodusala (EE00101173) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgus ku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augus 2004. a korraldus nr 615-k). Lahemaa loodusala pindala on ca 748 km² ning see on loodud 47 erineva elupaigatüübi ning 13 taime- ja loomaliigi kaitseks. Lahemaa loodusala siseriiklik kaitse on tagatud loodusalaga ka uva Lahemaa rahvuspargi kaitsekorraga. Kaitse- eesmärkide paiknemist planeeringuala piirkonnas illustreerib Joonis 3.3.1.3.1. Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkidest annab ülevaate Tabel 3.4.2.1.1. Täpsemad kirjeldused on antud neile kaitse-eesmärkidele, mis asuvad planeeringuala lähedal ja seetõ u potentsiaalses mõjualas.

Neeme tee

hindamise eelhinnang 23

Tabel 3.4.2.1.1 Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused

Kaitse-eesmärk14 15 16 Kirjeldus vastavalt kehtivale

kaitsekorralduskavale Kaitse

Pindala (ha)/

arvukus17

Loodus- kaitseline hinnang18

El up

ai ga

tü üb

id

Veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid

Kõik nimetatud loodusala kaitse-eesmärgid asuvad väljaspool detailplaneeringu ala ja kavandatava tegevuse mõjuala, mistõttu pole vaja neid siinkohal täpsemalt käsitleda.

LoD I - -

14 Tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil. 15 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025 järgi 16 Vilbaste, K. (2005). Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid. AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print 17 Vastavalt standardsele andmevormile 18 Standardse andmevormi järgi: A- väga hea, B-hea, C- keskmine või halvenenud, D – degradeerunud

24 hindamise eelhinnang

Kaitse-eesmärk14 15 16 Kirjeldus vastavalt kehtivale

kaitsekorralduskavale Kaitse

Pindala (ha)/

arvukus17

Loodus- kaitseline hinnang18

(8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0)

Jõed ja ojad (3260) See elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Lahemaal on elupaigatüüpi kaardistatud kokku 170,5 ha esinduslikkusega A–C

LoD I 151 C

Vanad loodusmetsad (9010*) Elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka looduslike häiringute

LoD I 7735 A

hindamise eelhinnang 25

Kaitse-eesmärk14 15 16 Kirjeldus vastavalt kehtivale

kaitsekorralduskavale Kaitse

Pindala (ha)/

arvukus17

Loodus- kaitseline hinnang18

aladele uuenevaid igas vanuseastmes puistuid. Elupaigatüüpi on kaitsekorralduskava andmetel kokku 9574,3 ha, esinduslikkusega A-D

Siirdesoo ja rabametsad (91D0*) Siirdesoo- ja rabametsad asuvad peamiselt suuremate soode ümbruses ning erinevad neist märgatavalt tihedama puurinde poolest. Kokku on elupaigatüüpi kaardiandmetel 2636 ha, esinduslikkusega A-D

LoD I 1552 A

Li ig

id

Saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Kõik nimetatud loodusala kaitse-eesmärkideks olevate liikide elupaigad/kasvukohad asuvad väljapool detailplaneeringu ala ja ka väljapool kavandatava tegevuse mõjuala, mistõttu täpsemaid kirjeldusi siinkohal välja ei tooda.

LoD II - -

26 hindamise eelhinnang

Kaitse-eesmärk14 15 16 Kirjeldus vastavalt kehtivale

kaitsekorralduskavale Kaitse

Pindala (ha)/

arvukus17

Loodus- kaitseline hinnang18

tiigilendlane (Myotis dasycneme), Meil elavatest nahkhiireliikidest suurim ning Eestis haruldane ja paiguti levinud. Käsitiivaliste seisund on Lahemaa loodusalal hea.

LoD II Esineb C

jõesilm (Lampetra fluviatilis) Jõesilm on parasiitse eluviisiga siirdekala, keda leidub Lahemaa rahvuspargis Pärlijões, Valgejões, Loobu jões, Võsu jões, Mustojas. Jõesilmu koelmualad ning noorjärkude elupaigad on säilinud neis jõgedes suudmest kuni esimese ületamatu rändetõkkeni.

LoD II ja V

Esineb C

hindamise eelhinnang 27

3.4.3.2. Lahemaa linnuala

Lahemaa linnuala (EE00101173) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgus ku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augus 2004. a korraldus nr 615-k). Lahemaa linnuala pindala on ca 748 km² ning see on loodud 66 erineva linnuliigi kaitseks. Lahemaa linnuala siseriiklik kaitse on tagatud alaga ka uva Lahemaa rahvuspargi kaitsekorraga19 . Lahemaa linnuala kaitse-eesmärke kirjeldab Tabel 3.4.2.2.1.

Tabel 3.4.2.2.1 Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgid17

Liik Esinemine20 Populatsiooni suurus (p- paari, i- isendit)

Üldine looduskaitseline

väärtus21

kanakull Accipiter gentilis p 15-20 p C

rästas-roolind Acrocephalus arundinaceus

r 20-30 p B

karvasjalg-kakk Aegolius funereus p 5 -10 p A

jäälind Alcedo atthis r 10 -20 p A

soopart Anas acuta c 723 i A

piilpart Anas crecca r 25 p B

viupart Anas penelope r /c 10 -15 p/ 2500 i A

sinikael-part Anas platyrhynchos c / r 2000 I /170 p B

nõmmekiur Anthus campestris r 1 -5 p A

kaljukotkas Aquila chrysaetos Standard-andmevormil puudub, kuid kaitsekorralduskava andmetel leidub Lahemaal 1 registreeritud pesa.

väike- konnakotkas

Aquila pomarina Standard-andmevormil puudub, kuid kaitsekorralduskava andmetel ei ole Lahemaal liigi pesi teada.

hallhaigur Ardea cinerea r 50 p A

punapea-vart Aythya ferina c /r 1400 I / 15 -20 p A

tuttvart Aythya fuligula r / c 125 p / 2500 i A

merivart Aythya marila r 1 p A

laanepüü Bonasa bonasia p 450 -500 p A

hüüp Botaurus stellaris r 3 p A

kassikakk Bubo bubo Standard-andmevormil puudub, kuid kaitsekorralduskava andmetel leidub Lahemaal 5 registreeritud pesa.

sõtkas Bucephala clangula c / r 1328 I / 110-130 p A

niidurüdi Calidris alpina schinzii

Standard-andmevormil puudub, kuid kaitsekorralduskava andmetel on Lahemaal registreeritud seitse niidurüdi pesitsuskohta, kuid 2008. aastast ei ole üheski neist niidurüdi registreeritud.

öösorr Caprimulgus europaeus

r 40 p A

19 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 20 Esinemine vastavalt standardsele andmevormile: p-paikne; r-pesitsev; c-peatuv; w- talvituv 21 Üldine looduskaitseline väärtus alal vastavalt standardsele andmevormile: A – väga kõrge, B – kõrge, C – keskmine, D – madal

28 hindamise eelhinnang

Liik Esinemine20 Populatsiooni suurus (p- paari, i- isendit)

Üldine looduskaitseline

väärtus21

mustviires Chlidonias niger r 1 -5 p C

valge- toonekurg

Ciconia ciconia r 20 -25 p B

must- toonekurg

Ciconia nigra Standard-andmevormil puudub, kuid kaitsekorralduskava andmetel leidub Lahemaal 1 registreeritud pesa, kus viimastel aastatel pole pesitsemist täheldatud.

roo-loorkull Circus aeruginosus r 5 p B

välja-loorkull Circus cyaneus r 2 p B

õõnetuvi Columba oenas r 50 -60 p A

rukkirääk Crex crex r 45 -50 p B

väikeluik Cygnus columbianus bewickii

c 1000 i A

laululuik Cygnus cygnus c 500 i B

kühmnokk-luik Cygnus olor w /r 695 I / 100 p A

väike-kirjurähn Dendrocopos minor p 30 -50 p C

musträhn Dryocopus martius p 50 – 75 p A

põldtsiitsitaja Emberiza hortulana r 130 p A

Väike- kärbsenäpp Ficedula parva r 950 p A

värbkakk Glaucidium passerinum p 5 -10 p A

sookurg Grus grus r / c 40 -50 p / 3000 i A

merikotkas Haliaeetus albicilla Standard-andmevormil puudub, kuid kaitsekorralduskava andmetel on Lahemaal registreeritud kümme merikotka pesakohta.

väänkael Jynx torquilla r 20 -30 p A

punaselg-õgija Lanius collurio r 200 p A

kalakajakas Larus canus r 320 -350 p A

tõmmukajakas Larus fuscus r 3 p A

naerukajakas Larus ridibundus r 280 – 300 p B

männi-käbilind Loxia pytyopsittacus p 12 p C

nõmmelõoke Lullula arborea r 10 p A

tõmmuvaeras Melanitta fusca r 55 p A

jääkoskel Mergus merganser c / r 2000 I / 100 p A

rohukoskel Mergus serrator c / r 120 I / 160 p A

suurkoovitaja Numenius arquata r 20 -30 p B

kalakotkas Pandion haliaetus Standard-andmevormil puudub, kuid kaitsekorralduskava andmetel leidub Lahemaal 2 registreeritud pesa.

herilaseviu Pernis apivorus r 15 -20 p A

hindamise eelhinnang 29

Liik Esinemine20 Populatsiooni suurus (p- paari, i- isendit)

Üldine looduskaitseline

väärtus21

tutkas Philomachus pugnax

Standard-andmevormil puudub, kuid kaitsekorralduskava andmetel ei ole Lahemaal seni ühtki tutkast registreeritud, kuid potentsiaalseid elupaiku rannaniitude hooldamisel leidub.

laanerähn Picoides tridactylus p 15 -25 p A

roherähn Picus viridis r 1 -5 p C

sarvikpütt Podiceps auritus r 2 -3 p C

tuttpütt Podiceps cristatus r 45 -50 p A

hahk Somateria mollissima r 200 p A

randtiir Sterna paradisaea r 140 p A

händkakk Strix uralensis p 20 -30 p A

vööt-põõsalind Sylvia nisoria r 20 p B

teder Tetrao tetrix p 100 -200 p A

metsis Tetrao urogallus p levinud A

punajalg-tilder Tringa totanus r / c 35 p / 20 i B

vaenukägu Upupa epops r 1 -5 p A

kiivitaja Vanellus vanellus r 140 p B

3.4.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura aladele

3.4.4.1. Lahemaa loodusala

Loodusdirek ivi elupaigatüüpide paiknemist illustreerib Joonis 3.3.1.3.1. Kavandatava tegevuse mõjualas paikneva Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgina võib välja tuua koosluse vanad loodusmetsad (9010*), mis asub Neeme tee 35 kinnisasja lääneosas. Planeeritud tegevuse puhul võib metsakooslust ohustada eeskä hävimine ehitustegevusega kaasneva raadamise tõ u või ka koosluse kvaliteedi halvenemine raadamisega kaasneva servaefek mõjul. Antud juhul ei jää planeeritud ehitusala kõnealusele metsakooslusele, samu jääb koosluse ja ehitusala vahele võimalikku servaefek puhverdav metsaala. Sellest võib järeldada, et kavandatud tegevusega metsakooslusele ebasoodsat mõju ei kaasne. Teised loodusala kaitse-eesmärgiks olevad kooslused ja liikide elupaigad asuvad juba oluliselt kaugemal ning väljaspool kavandatud tegevuse mõjuala.

3.4.4.2. Lahemaa linnuala

Linnuala kaitse-eesmärkidest on oluline välja tuua eeskä Lahemaa maismaaosaga seotud liigid. Lähim EELISes registreeritud Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olev liik on kanakull, kelle elupaik asub Neeme tee 35 kinnistust üle 2 km lõunas ja jääb väljapoole kavandatud tegevuse mõjuala. Läbirändavaid/sulgivaid jm mere- ja rannikulinde tegevus ei mõjuta. Eelnevast järeldub, et Neeme tee 35 kinnistu detailplaneeringu rakendamisega ei kaasne Lahemaa linnuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide arvukuse ega asustus heduse

30 hindamise eelhinnang

vähenemist, elupaikade pindala ega seisundi muutusi, elupaikade ega rändeteede isoleerimist või killustamist ega muid ebasoodsaid mõjusid.

3.4.5. Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamine jõudis objek ivse hindamise tulemusel järeldusele, et Neeme tee 35 kinnistule kavandatava detailplaneeringu elluviimisel on välistatud ebasoodsa mõju teke Natura 2000 Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkidele ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Natura eelhindamine jõudis objek ivse hindamise tulemusel järeldusele, et Neeme tee 35 kinnistule kavandatava detailplaneeringu elluviimisel on välistatud ebasoodsa mõju teke Natura 2000 Lahemaa linnuala kaitse-eesmärkidele ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

3.5. Mõju maakasutusele

3.5.1. Olemasolev olukord

Neeme tee 35 kinnisasi, suurusega 3371 m², on maakasutuse sihtotstarbelt elamumaa ja jaguneb kõlvikuliselt metsamaaks (3019 m²) ja muuks maaks (352 m², ca 10% kogu kinnisasja suurusest). Planeeringualast põhja ja läände jääb suur metsamassiiv, mis asub maatulundusmaa sihtotstarbega riigimaadel. Idas on planeeringuala piiritletud avalikult kasutatava teega. Lõunas piirneb planeeringuala olemasoleva hoonestatud õuealaga, mis jääb elamumaa sihtotstarbega Neeme tee 33 kinnisasjale. Planeeringuala on küla lõpuosa kinnisasi, millel hooneid ei asu, vt Joonis 3.5.1.1.

Joonis 3.5.1.1. Väljavõte Maa- ja Ruumiame kaldaerofotost (ID6778286) pildistusajaga 17.04.2023. Käsitletava kinnisasja ligikaudne piir on märgitud punase pidevjoonega

Neeme tee 35 katastriüksus on moodustatud 25.03.1996.a ning kinnistatud 28.05.1996.a otsusega. Katastriüksuse moodustamisel ning kinnistamisel määra maa sihtotstarbeks elamumaa22.

22 Vastavalt Maakatastriseaduse § 181 lg 1: Elamumaa on alaliseks või perioodiliseks elamiseks e enähtud ehi ste maa ja garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu-, suvila- ja aiamajaalune, ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehi se alune ja ehi st teenindav maa

hindamise eelhinnang 31

Kinnisasi müüdi 1935. a Jakob Trummalile suvituskohana A-264 ning kan 1937. a suvituskohana kinnistusraamatusse, vt ka Joonis 3.5.1.2. Ajalooliselt eralda Käsmu suvituskohad hoonestamiseks ning selliselt on hoonestatud kogu ümberkaudne küla. Seega ajalooliselt oli käsitletav kinnisasi mõeldud hoonestamiseks eluhoonetega.

Joonis 3.5.1.2. Väljavõte skeemilisest katastrikaardist 1938. a. Allikas: Maa- ja Ruumiamet, 22.06.2025.

Eeldatavalt seoses II maailmasõja ja sellega kaasnenud okupatsiooniga oli Neeme tee 35 kinnisasja eluhoonetega hoonestamine enne Lahemaa Rahvuspargi sündi takistatud või raskendatud ning kinnisasi jäi hoonestamata. Maa tagastamise dokumen dest nähtub, et 1994. a on õigustatud subjek informeeritud, et maaüksus jääb Lahemaa rahvuspargi alale. Samas dokumendis olevale kaardile on kantud ka ehituskeelumetsa ala ning kaardilt nähtub, et käsitletav maaüksus jääb väljaspoole seda.

3.5.2. Eeldatav mõju

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja järgi on rahvuspargi üks peamistest kaitse- eesmärkidest kaitsta Põhja-Ees le iseloomulikku kultuuripärandit, sealhulgas maas kuilmet ja piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise. Rannikualadele iseloomulikuna on Käsmu ridaküla, kus asustus on hedalt koondunud küla läbiva peatänava – Neeme tee äärde ning tee ja mere vahele. Detailplaneeringuga kavandatav kinnisasja hoonestamine eluhoonetega (vastavalt kinnisasja maakasutuse otstarbele) väljaspool projekteeritava metsaelupaikade looduskaitseala piire, loob Käsmule iseloomuliku maas kuilme ja asustusstruktuuri territooriumile, kuhu see sellisena krun välja jagades juba kavandatud oli. Kavandatava tegevusega ei planeerita muuta kinnisasja kuju või suurust, maakasutuse sihtotstarvet ega lähiala teedevõrku. Järgides rahvuspargi kaitse- eeskirja kasutus ngimusi jm eeskirjas esitatut, säilitatakse pärandkultuurmaas k koos loodusobjek de, teedevõrgu ja kinnistute struktuuriga, mis moodustab kultuuriväärtusliku terviku. Kooskõlas säilinud ajaloolise struktuuriga täidetakse kavandatava tegevusega

Neeme tee 35

32 hindamise eelhinnang

struktuuris tühimik, mis jäi kinnistu moodustamise aegu teostamata – Neeme tee saab ka käsitletavas lõigus teisele poole asustuse.

Kavandatava tegevusega säilitatakse kinnisasja maakasutus elamumaana, samaaegselt säilitades loodusliku ala – metsaelupaikade sihtkaitsevööndi ja kinnisasjal säiliva haljasmaa näol, mis vastab maakonnaplaneeringus seatud ngimustele. Ka vastab kavandatav tegevus keh va üldplaneeringu planeerimise põhimõtetele, mille kohaselt üks põhimõtetest on olemasolevate kompaktse struktuuriga külade hendamine ja laiendamine. Tihendamisel on täh s väljakujunenud asustusstruktuur säilimine ja uute ehitatavate hoonete haakumine ümbritsevasse miljöösse. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna maakasutusele. Pigem on tegemist pikaajalise posi ivse mõjuga küla asustusstruktuurile.

3.6. Mõju kultuuriväärtustele, -mäles stele

3.6.1. Olemasolev olukord

Planeeringualal ei asu kultuurimäles si. Lähim arheoloogiamäles se – sadamakoha (reg nr 27884) kaitsevöönd paikneb idasuunaliselt ca 75 meetri kaugusel, lähim kultuurimäles s – Käsmu Merekool (ajaloo ja ehi smäles s reg nr 5813), jääb planeeringualast ca 160 m kagusuunas, vt Joonis 3.6.1.1.

3.6.2. Eeldatav mõju

Neeme tee 35 kinnisasjal kavandatav tegevus ja selle mõju ei ulatu lähimate mäles steni. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna kultuuriväärtustele.

Joonis 3.6.1.1. Ülevaade käsitletavale alale lähimatest kultuurimäles sest. Allikas: Maa- ja Ruumiamet, 21.06.2025

hindamise eelhinnang 33

3.7. Mõju sotsiaalsele keskkonnale

3.7.1. Olemasolev olukord

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Näiteks võib arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklus heduse kasvu, kui piirkonnas arendatakse e evõtlust või rajatakse uusi elamuid. Mingil määral võib iga arendustegevus mõjutada ka piirkonna kinnisvara hindasid turul. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute. Mürahäiringud on peamiselt ngitud liiklusest ja aju selt ehitustegevusest. Planeeringuala jääb Käsmu küla heasutusala serva ning on lõuna poolt ümbritsetud hoonestatud elamukrun dega. Neeme tee 35 kinnisasi külgneb idas avalikult kasutatava Neeme teega.

3.7.2. Mõju hinnang

Kavandatavat tegevust (osaline puistu eemaldamine, hoonete ehitamine) võivad osad piirkonna elanikud tajuda olulise muutusena ümbritsevas keskkonnas, ennekõike visuaalse mõjuna. Visuaalse mõju olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning tundlikkusest. Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud. Arvestades, et planeeringuala jääb olemasoleva heasustusala servaalale ning tegemist ei ole mastaapse ega sotsiaalset keskkonda oluliselt mõjutava tegevusega, on avalduv mõju pigem ebaoluline. Kavandatava tegevusega ei kaasne autoliikluse olulist kasvu piirkonnas. Mõningane mürahäiring kaasneb kinnistu korrastustegevustega (osaline puistu eemaldamine, pinnasetööd) ja hoonestuse rajamisega (ehitustegevus). Tegemist on aju se häiringuga, mis eeldatavas ei ole olulise mõjuga. Mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik väl da tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus). Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole samu e e näha, kui rakendatakse vajalikke meetmeid reovee ja jäätmete käitlemisel. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju inimese tervisele.

3.8. Kumula ivsed mõjud Kumula ivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võ es võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist. Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumula ivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumula ivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata.

34 hindamise eelhinnang

4. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus käsitle Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Neeme tee 35 kinnistul algatatud detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumen dega, hinna detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning tööta välja leevendavad meetmed. Käesoleva eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. Natura eelhindamise tulemusel jõu järeldusele, et Neeme tee 35 kinnistu detailplaneeringu elluviimisel on välistatud ebasoodsa mõju teke Natura 2000 Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkidele ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik;

2. Natura eelhindamise tulemusel jõu järeldusele, et Neeme tee 35 kinnistu detailplaneeringu elluviimisel on välistatud ebasoodsa mõju teke Natura 2000 Lahemaa linnuala kaitse-eesmärkidele ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik;

3. Eelhinnangu käigus jõu järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.

Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ja lahenduse elluviimisel tuleb rakendada järgmisi potentsiaalset mõju leevendavaid meetmeid ning soovitusi:

 Krundi hoonestamisega nii ehitus- kui kasutusaegselt seotud territoorium tuleb määratleda alana, mis jääb väljapoole elupaiga 9010* piire.

 Täpsema ehitusala määratlemiseks on vajalik eelnevalt ehitusala puudele teostada dendropatoloogiline hindamine.

 Hoonete rajamisel rakendada nahkiirtesõbralikke ehitusvõ eid (talvitumiseks sobilikud paigad, sobivate valgus te valik jne).

 Planeeringu ellu viimisel tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sa umine pinnasesse, pinna- ja põhjave e, seda nii ehitustegevuse kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.

 Ehitusjäätmeid on mõistlik võimalusel kinnistul taaskasutada või tuleb need kõrvaldada vastavat luba omava e evõ e poolt.

 Soovituslik on jä a planeeringualale liigirikkuse suurendamiseks piirkondi, mida niidetakse 1–2 korda aastas.

 Kõrghaljastuse likvideerimisel ja ala korrastamisel on soovitatav järgida maas kukujunduslikke põhimõ eid, jä es maas ku ilmestamiseks kasvama dekora ivsemaid põõsaid ja/või puid.

 Raietöid tuleb korraldada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, sobiv aeg on perioodil 1. september kuni 14. veebruar. Peale raiet tuleb raiejäätmed ära vedada või põletada lubatud perioodil.

 Planeeringu edasises protsessis ning kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada koostatava Haljala valla ÜP-s seatud ngimustega.

 Mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik väl da tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus).

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Keskkonnaamet

Meie 06.07.2026 nr 7-1/100-18

Käsmu külas Neeme tee 35 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Käsmu külas Neeme tee 35 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise

korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu. Palume Keskkonnaameti seisukohta ka

detailplaneeringu eskiislahendusele.

Käsmu külas Neeme tee 35 kinnistu detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse

01.08.2024 korraldusega nr 144. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste

määramine. Planeeringualale juurdepääs tagatakse avalikus kasutuses olevalt Neeme teelt

(riigiomandis). Planeeringuala suurus on ca 3552 m2.

Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus, algatamise korraldus ja

lähteseisukohad, dendroloogiline hinnang) on leitavad Haljala valla veebilehel algatatud

detailplaneeringute rubriigis: https://haljala.ee/detailplaneeringud#2024 (valida

Detailplaneeringu materjalid 2024 - Käsmu küla Neeme tee 35 DP 01.08.2024). Käesolevale

kirjale on lisatud detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH

eelhinnang.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

ehitus- ja keskkonnateenistuse juht

Saata: Päästeamet, Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lisa: 1. Käsmu külas Neeme tee 35 kinnistu detailplaneeringu KSH algatamata jätmise

korralduse eelnõu ja KSH eelhinnang

2. Käsmu külas Neeme tee 35 kinnistu detailplaneeringu eskiismaterjalid

(kättesaadavad valla veebilehel).

+372 505 1127

[email protected]