Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1034045

Taotlus T-KL_1034045.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAURI KIIMAN PNOEE-38704136036 2026-07-03 14:15:49

Keskkonnakaitseloa taotlus T-KL_1034045.pdf

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1034045

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 10887843

Ärinimi / Nimi AS Tariston

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tallinna- Saku liivamaardlas Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 230 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 231 kaevandamiseks.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning varustuskindlus.

Taotletav karjäär asub strateegiliselt olulises asukohas, sest piirkonnas on suur vajadus nii täitematerjali kui ka kvaliteetse maavara järele ning karjääride paiknemine ehitusobjektide läheduses aitab vähendada kavandavate ehitusobjektide maksumust ja keskkonnajalajälge. Lisaks juba käimas olevale Rail Baltic raudteetrassi ehitusele kavandatakse piirkonnas suurematest teede- ja taristuehituse projektidest tulevikus Tallinna ringraudteed, Tallinna väikest ringteed, riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee 34-38 km (Valingu-Keila) ümberehitamist 2+2 sõidurajaga maanteeks ning riigi põhimaantee nr 8 Tallinna-Paldiski tee 11-14 km (Tähetorni-Harku) ümberehitamist 2+2 sõidurajaga maanteeks koos Harku eritasandilise ristmiku rajamisega.

Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Rail Baltic raudteetrassi ehitamiseks vajalik maht ammendab olulise osa Harju maakonnas arvele võetud ehitusmaavaradest. Samas on tegemist jätkuvalt aktiivselt areneva piirkonnaga, kus nõudlus ehitusmaavarade järele püsib kõrge ka pärast Rail Balticu valmimist. Taotletav Tammemäe X liivakarjäär aitab leevendada piirkondlikku ehitusmaterjalide vajadust ning toetab jätkuvat taristuarendust.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja õhusaastet.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Tammemäe X liivakarjäär

Aadress Viimsi metskond 144, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond

Territoriaalkood 5260

Katastritunnus(ed) 71801:001:1271, 71801:001:1259

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6577400, Y: 538500

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Viimsi metskond 144 (71801:001:1271).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 15 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Saku vald, Harju maakond 0719

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 109

Maardla nimetus Tallinna-Saku

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Tammemäe X liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 9.57

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.99

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 54

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 54

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Taristuehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 44 000

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

230 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 315 tuh m³ 01.04.2026

231 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 605 tuh m³ 01.04.2026

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 262 tuh m³ 2. 1207 - täiteliiv 357 tuh m³

3/5

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/523422

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 02.09.2030

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)

Geoloogiafondi number -

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-94

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 26.06.2026

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ning metsa- ja rohumaa

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Tammemae_X_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Tammemae_X_liivakarjaari_profiilid.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Tammemae_X_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Tammemae_X_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.docx

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_526_94_Harju_maakonna_Tallinna_Saku_liivamaardla_ja_Saku_turbamaardla_registrikande_muutmine.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Tammemae_IX_uuringuruumi_aruanne.asice

GIS ja CAD failid Lisa 7: Tammemae_X_ruumiandmed.zip

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

4/5

8. Taotluse lisad

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.

Nimetus Manus Allkirjastatud Tammemäe X liivakarjääri taotluse lisad Lisa 8: Tammemae_X_liivakarjaari_MKLT.asice

5/5

Lisa 1 - Tammemae_X_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf

1

5

23

24

25

plokk 230 EL aT plokk 231 TL aT

SAKU TURBAMAARDLA (0513)

plokk 3 aR plokk 4 aR

plokk 3 aR

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA

(0109) plokk 68 EL pR

plokk 70 EL pR plokk 213 EL aR

plokk 214 EL aR

plokk 156 EL aT plokk 157 EL aT

taotletav Männiku XXI liivakarjäär

AS TREV-2 Grupp

plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 EL aT

71801:001:1271 Viimsi metskond 144

71801:001:1247 Tammemetsa

71801:001:0066 Heitvete alajaam 2

71801:001:1103 Männiku fekaalipumpla

71801:001:0345 Runstiku

71801:001:1406 Viimsi metskond 242

71801:001:1199 Männiku krossirada

71801:001:0064 Heitvete alajaam 3

71801:001:2182 Viimsi metskond 318

71801:001:2183 Mälgumetsa

71801:001:0341

Väljametsa

71801:001:1259 Viimsi metskond 13

71801:001:0065 Heitvete alajaam

71801:001:1519 Pumbajaama tee Tammemäe, ÜP-163

(4109550010080/002)

Pääsküla-Männiku, TTP-392 (4109550010080/003)

6

plokk 68 EL pR

plokk 70 EL pR

plokk 3 aR

Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)

Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja

Männiku linnaku (37) piiranguvöönd

Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)

piiranguvöönd

plokk 158 TL pT plokk 159 EL pT plokk 160 TL pT

PA-104 46.15 33.15 0.5/0.5

12.5

Tammemäe X liivakarjäär Tariston AS

2

3

4

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

36.40 (21.10.2025)

36.90 (21.10.2025)

37.30 (21.10.2025)

37.20 (21.10.2025)

41.80 (22.10.2025)

40.10 (22.10.2025)

40.00 (22.10.2025)

37.80 (22.10.2025)

0.3/0.3 9.0

PA-2 38.70 30.00

0.7/0.7 8.0

PA-3 38.40 29.50

0.7/0.7 8.2

PA-4 41.00 30.00

1.3/ - 9.7

PA-5 43.20 30.20

0.3/0.3 12.7

PA-6 43.80 30.20

0.4/0.4 13.2

PA-7 44.30 33.20

PA-8 46.10 35.10

0.3/0.3 10.7

PA-9 44.60 32.20 2.0/1.6

10.4

PA-10 43.30 32.30

0.8/0.8 5.7

PA-12 40.50 30.30

1.0/1.0 9.2

I'

PA-1 38.70 29.40

39.10 (22.10.2025)

38.20 (21.10.2025)

39.00 (21.10.2025)

I

II

II'

III

III'

42.20 (01.09.1986)

SP-1 43.30 0.9/0.9 SP-2

43.80 0.7/0.7

SP-3 43.80

SP-5 44.50 1.5/1.5

1.1/0.9

SP-7 44.50 1.3/1.1

0.8/0.8

SP-4 43.40 0.3/0.3

1.2/1.1

SP-6 44.40

SP-8 44.50

43.70 (24.04.2026)

43.20 (24.04.2026)

0.7/0.7 10.3

40.50 (21.10.2025)

1.6/ - 9.5

PA-11 40.80 34.30

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

2021

22

23

24

25 26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

taotletav Tammemäe III liivakarjäär

AS TREV-2 Grupp ja

taotletav Liivalaia 4 karjäär

AS Kiirkandur

Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik) EELIS kood KLO9132412

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA (0109)

SAKU TURBAMAARDLA (0513)

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄR

07.2026 1:1000 2026-158

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA

AS TARISTON

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

31

MÄEERALDISE PLAANPeeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon, m abs

1

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) varuplokkide piir Maardla piir

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi novembris 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-334). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 01.03.2026 seisuga. 6. Tammemäe X liivakarjääri ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga. 7. Plokk 229 EL aT lamam asub absoluutkõrgusel 37,5 m.

Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd

Maaparandussüsteem

Külgneva taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir

Tammemäe X liivakarjääri lamami samakõrgusjoon, m abs

71801:001:1406 Viimsi metskond 242

40.00 (22.10.2025)

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA, SAKU TURBAMAARDLA ja TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6334

Saku turbamaardla (registrikaardi nr 0513) varuplokkide piir

Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

Kobras OÜ puuraugud (oktoober 2025):

0.3/0.3 9.0

PA-1 38.70 29.40

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Geoloogia Valitsuse puurauk, 1986 (EGF 4292): Puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

PA-104 46.15 33.15

0.5/0.5 12.5

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndi piir

Kobras OÜ sondeerimispunktid (aprill 2026):

SP-1 43.30 0.9/0.9

Sondeerimispunkti nr Suudme abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1

Nõlvaterviku alumine piir

III kategooria kaitsealune liik

Lisa 2 - Tammemae_X_liivakarjaari_profiilid.pdf

PA-2 38.70

PA-5 43.20

PA-12 40.50

PA-4 41.00

PA-5 43.20

PA-6 43.80

PA-7 44.30

PA-8 46.10

PA-10 43.30

PA-7 44.30

PA-9 44.60

PA-104 46.15

NW SE

Tammemäe X liivakarjäär Tariston AS

71801:001:1271 Viimsi metskond 144

71 80

1: 00

1: 15

19 Pu

m ba

ja am

a te

e

plokk 229 EL aT

plokk 230 TL aT

plokk 68 EL pR

71 80

1: 00

1: 15

19 Pu

m ba

ja am

a te

e

71801:001:1271 Viimsi metskond 144

71801:001:1259 Viimsi metskond 13

plokk 158

TL pT

plokk 159 EL pT

plokk 160 TL pT

plokk 229 EL aT

plokk 230 TL aT

N SE

plokk 229 EL aT

plokk 230 TL aT

plokk 68 EL pR

71 80

1: 00

1: 15

19 Pu

m ba

ja am

a te

e

71801:001:1199 Männiku krossirada71801:001:1271

Viimsi metskond 144

plokk 3 aR plokk 4 aR

SW NE Huumus (muld)

Liiv

Orgaanilise ainega liiv

Liivsavi ja savi

Turvas

LEPPEMÄRGID

Täitepinnas

Männiku linnaku (37) piiranguvöönd

Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja

Männiku linnaku (37) piiranguvöönd

plokk 70 EL pR

71801:001:1406 Viimsi metskond 242

Kihipinna sügavus (m)

PA-7 44.30

Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)

Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)

piiranguvöönd

Männiku linnaku (37) piiranguvöönd

Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)

piiranguvöönd

Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)

SP-2 43.80

SP-5 44.50

Tammemäe X liivakarjäär Tariston AS

38.20 (21.10.2025)37.80

(22.10.2025)

38.20 (21.10.2025)

39.00 (21.10.2025)

40.00 (22.10.2025)

40.50 (21.10.2025)

41.80 (22.10.2025)

40.10 (22.10.2025)

40.50 (21.10.2025)

42.15 (01.09.1986)

2-1 Kr 0,0% St 6,2% TL

36.90 (21.10.2025)

12-1 Kr 0,0% St 4,2% EL

12-2 Kr 0,0% St 5,2% TL

5.0

6-1 Kr 0,0% St 3,0% EL

5-2 Kr 0,0% St 4,4% EL

5-3 Kr 0,0% St 5,8% TL

10.0

6-2 Kr 0,0% St 6,3% TL

6-3 Kr 0,0% St 7,1% TL

10-1 Kr 0,0% St 3,2% EL

10-2 Kr 0,0% St 4,3% EL

7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL

7-2 Kr 0,0% St 7,1% TL

8-1 Kr 0,0% St 1,6% EL

9-1 Kr 0,0% St 2,3% EL 5.5

7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL

105 Kr 0,0% St 3,0% EL

107 Kr 0,0% St 2,9% EL

28

30

32

34

36

Uuringupunktide vahekaugus (m)

35

33

31

29

38

37

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

111 99

Geoloogiline läbilõige I - I´

5-3 Kr 0,0% St 5,8% TL

Geoloogiline läbilõige II - II´

28

30

32

34

36

35

33

31

29

38

37

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

Uuringupunktide vahekaugus (m)

153 144 171 53 118

Geoloogiline läbilõige III - III´

28

30

32

34

36

35

33

31

29

38

37

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

Uuringupunktide vahekaugus (m)

45 98

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir

Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Tallinna-Saku liivamaardla varuplokkide piir

Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd

Maaparandussüsteemi nimetus, tunnus ja piir

40.00 (22.10.2025)

Saku turbamaardla varuplokkide piir

Uuringupunkti nr Suudme abs kõrgus (m)

4.5

Riigikaitselise ehitise nimetus ja piiranguvööndi piir

7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL

Proovi võtmise intervall Proovi võtmise number Kruusa sisaldus % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus % maavara liik: EL - ehitusliiv

TL - täiteliiv

Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (37,5 m abs)

5.5

10.0

27

7.3

4-2 Kr 0,0% St 5,8% TL

5.5

10.0

5.5

37.20 (21.10.2025)

7.3

9-2 Kr 0,0% St 7,5% TL

3.0

6.0

8.0

106 Kr 0,0% St 1,7% EL

108 Ei sobi

5-1 Kr 0,0% St 3,1% EL

43.70 (24.04.2025)

52 47

1:2

1:51:5

1:2

1:5

1: 5

1: 2

1: 5

1: 2

1: 5

Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

1:2

0.7

10.9

1.0

10.9

14.5 12.7

14.5

11.4

12.7

1.6

14.5 16.5

1.6

5.5

10.2 8.7

0.3

13.0

1.3

0.3 0.7 1.6

0.3

1.6 2.0

12.4

0.5

13.0

0.4 0.7

0.9

1.5

1.6

11.1

7-2 Kr 0,0% St 7,1% TL

4.3

8-2 Kr 0,0% St 4,8% EL

11.0

11.1

13.613.0 11.0

2-2 Kr 0,0% St 6,2% TL

5-2 Kr 0,0% St 4,4% EL

5-1 Kr 0,0% St 3,1% EL

5.5

4-1 Kr 0,0% St 4,3% EL

07.2026 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-158

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA

AS TARISTON

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

32

GEOLOOGILISED LÄBILÕIKEDPeeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Tammemäe X liivakarjäär kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga.

Lisa 3 - Tammemae_X_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA (0109)

SAKU TURBAMAARDLA (0513)

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄR

SAKU TURBAMAARDLA (0513)

plokk 3 aR plokk 4 aR

plokk 3 aR

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA

(0109) plokk 68 EL pR

plokk 70 EL pR

71801:001:1247 Tammemetsa

71801:001:0066 Heitvete alajaam 2

71801:001:1103 Männiku fekaalipumpla

71801:001:0345 Runstiku

71801:001:0064 Heitvete alajaam 3

71801:001:2182 Viimsi metskond 318

71801:001:0341

Väljametsa

71801:001:1259 Viimsi metskond 13

71801:001:0065 Heitvete alajaam

Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)

Pääsküla-Männiku, TTP-392 (4109550010080/003)

plokk 68 EL pR

plokk 70 EL pR

plokk 3 aR

Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)

Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja

Männiku linnaku (37) piiranguvöönd

Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)

piiranguvöönd

Tammemäe X liivakarjäär Tariston AS

1

5

23

24

25

2

3

4

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

2021

22

23

24

25 26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

plokk 213 EL aR plokk 214 EL aR

plokk 156 EL aT plokk 157 EL aT

taotletav Männiku XXI liivakarjäär

AS TREV-2 Grupp

plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 EL aT

71801:001:1271 Viimsi metskond 144

71801:001:1406 Viimsi metskond 242

71801:001:1199 Männiku krossirada

71801:001:1519 Pumbajaama tee

plokk 158 TL pT plokk 159 EL pT plokk 160 TL pT

taotletav Tammemäe III liivakarjäär

AS TREV-2 Grupp ja

taotletav Liivalaia 4 karjäär

AS Kiirkandur

71801:001:2183 Mälgumetsa

Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik) EELIS kood KLO9132412

07.2026 1:1000 2026-158

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA

AS TARISTON

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

33

KORRASTATUD MAA PLAANPeeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

Maapinna samakõrgusjoon, m abs

1

Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) varuplokkide piir Maardla piir

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 01.03.2026 seisuga. 6. Tammemäe X liivakarjääri ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga.

Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd

Maaparandussüsteem

Külgneva taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir

Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs

71801:001:1406 Viimsi metskond 242

Saku turbamaardla (registrikaardi nr 0513) varuplokkide piir

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndi piir

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1

Mets, raiesmik, rohumaa

Kõlvikupiir

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA, SAKU TURBAMAARDLA ja TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6334

Veekoguks korrastatav ala (7,81 ha)

Metsamaaks korrastatav ala (4,42 ha)

Rohumaaks korrastatav ala (1,76 ha)

III kategooria kaitsealune liik

Lisa 4 - Tammemae_X_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.docx

Töö nr 2026-158

ÜLDINFO
Töö nimetus:
Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Objekti Asukoht:
Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Viimsi metskond 144 (71801:001:1271), Viimsi metskond 13 (71801:001:1259)
Töö liik:
Maavara kaevandamisloa taotlus
töö Tellija:

Kontaktisik:
AS Tariston
Registrikood 10887843
Kauri Kiiman
Tel 5860 3731
[email protected]
Töö täitja:
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Koostajad:
Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945)
Tel 5668 4203
[email protected]
Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)
Tel 5822 9648
[email protected]
Konsultant:
Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Kontrollija:
Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro
Sisukord
1. MÄEERALDISE saamise VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD 5
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS 6
3. andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus 7
3.1. geoloogiline uuritus 7
3.2. geoloogiline ehitus 8
3.3. hüdrogeoloogiline kirjeldus 9
4. taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvalitatiivne ja kvantitatiivne iseloomustus 10
4.1. maavara kvalitatiivne iseloomustus 10
4.2. maavara koguse arvutus 10
5. mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluva varu määramisega 11
5.1. mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus 11
5.2. kaevandatavad varud 11
6. kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus 12
7. andmed kaevandamisjäätmete kohta 13
8. kaevandamisega rikutud maa korrastamine 13
9. kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja meetmed nende vähendamiseks 14
9.1. kaevandamise eeldatav mõju natura 2000 aladele ning kaitstavatele loodusobjektidele 19
10. kokkuvõte 20

graafilised lisad:
1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.
2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.
3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.

elektroonilised Lisad:
1. Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026).
2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 26.06.2026. a korraldus nr 13-5/26-94.
3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina.
1. MÄEERALDISE saamise VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD
AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tallinna-Saku liivamaardlas (registrikaardi nr 0109) Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 230 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 231 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse 26.06.2026 korraldusega nr 13-5/26-94 aruandes „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ esitatud ettepaneku alusel.
AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning varustuskindlus.
Taotletav karjäär asub strateegiliselt olulises asukohas, sest piirkonnas on suur vajadus nii täitematerjali kui ka kvaliteetse maavara järele ning karjääride paiknemine ehitusobjektide läheduses aitab vähendada kavandavate ehitusobjektide maksumust ja keskkonnajalajälge. Lisaks juba käimas olevale Rail Baltic raudteetrassi ehitusele kavandatakse piirkonnas suurematest teede- ja taristuehituse projektidest tulevikus Tallinna ringraudteed, Tallinna väikest ringteed, riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee 34-38 km (Valingu-Keila) ümberehitamist 2+2 sõidurajaga maanteeks ning riigi põhimaantee nr 8 Tallinna-Paldiski tee 11-14 km (Tähetorni-Harku) ümberehitamist 2+2 sõidurajaga maanteeks koos Harku eritasandilise ristmiku rajamisega.
Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Rail Baltic raudteetrassi ehitamiseks vajalik maht ammendab olulise osa Harju maakonnas arvele võetud ehitusmaavaradest. Samas on tegemist jätkuvalt aktiivselt areneva piirkonnaga, kus nõudlus ehitusmaavarade järele püsib kõrge ka pärast Rail Balticu valmimist. Taotletav Tammemäe X liivakarjäär aitab leevendada piirkondlikku ehitusmaterjalide vajadust ning toetab jätkuvat taristuarendust.
Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Tammemäe X liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Viimsi metskond 144 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1271, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 169 253 m2) ja Viimsi metskond 13 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1259, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 799 625 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus.
Tammemäe X liivakarjäär asub Nõmme linnaosa halduspiirist ca 2,5 km kaugusel lõuna suunas, Saku aleviku halduspiirist ca 1,5 km kaugusel põhja suunas ning Männiku asulast ca 590 m kaugusel lõuna suunas. Tammemäe X liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°19’59’’ p.l. ja 24°40’35’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6334 (graafiline lisa 1. Tammemäe X mäeeraldise plaan).
Viimsi metskond 144 katastriüksus jätkub Tammemäe X liivakarjääri põhjapooolsest osast lääne, põhja ja ida suunas ning Viimsi metskond 13 katastriüksus jätkub liivakarjääri lõunapoolsest osast lääne, lõuna ja ida suunas. Liivakarjäär piirneb läänest Runstiku (katastriüksuse tunnus 71801:001:0345, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 123 592 m2) katastriüksusega.
Tammemäe X liivakarjäär kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga.
Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub lõunaosas ca 0,06 ha pindalal Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru plokiga 70 ning edelaosas ca 0,08 ha pindalal ehitusliiva passiivse reservvaru plokiga 68. Samuti piirneb taotletav mäeeraldis mõlema nimetatud varuplokiga ida suunast.
Tammemäe X liivakarjäär piirneb kagu suunast Tallinna-Saku liivamaardla täiteliiva passiivse tarbevaru plokiga 158 ja 160 ning ehitusliiva passiivse tarbevaru plokiga 159. Liivakarjäärist kagu suunas asub veel täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 155 ja 157, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 156 ning ehitusliiva aktiivse reservvaru plokk 213 ja 214. Kõigi loetletud varuplokkide (osaliseks) kaevandamiseks taotleb AS TREV-2 Grupp maavara kaevandamise keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääris.
Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lõunaosa piirneb ida suunast taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaaga, millele on konkureeriva maavara kaevandamisloa taotluse esitanud AS TREV-2 Grupp (Tammemäe III liivakarjäär) ja AS Kiirkandur (Liivalaia 4 karjäär).
Lääne ja edela suunast piirneb Tammemäe X liivakarjäär Saku turbamaardla (registrikaart 0513) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 3 ja vähelagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 4 aR.
Tammemäe X liivakarjäär kattub täielikult maaparandussüsteemiga Tammemäe, ÜP-163 (MS kood/ehitise kood 4109550010080/002). Tammemäe X liivakarjääri põhjapiirist ca 70 m kaugusel põhja suunas asub maaparandussüsteem Pääsküla-Männiku, TTP-392 (MS kood/ehitise kood 4109550010080/003).
Tammemäe X liivakarjääri lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele. Liivakarjääri lähistel asub ka Saku-Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087). Taotletavast liivakarjäärist ca 155 m kaugusel lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412) elupaik.
Tammemäe X liivakarjääri põhjapiirist ca 25 meetri kaugusel paikneb elektrimaakaabelliin AHXAMK‑W.3x240+35Cu 24 kV (väline tunnus 218867580). Liivakarjääri mäeeraldise idapiirist ca 30 m kaugusel kulgeb elektrimaakaabelliin AXPK.4x120 (väline tunnus 343338126). Liivakarjäärist ca 55 m kaugusel kirde suunas asub elektrialajaam Heitvesi‑2:(Saue) (väline tunnus 3140788) ja elektrimaakaabelliin AAB‑10.3x70 (väline tunnus 218661918), ca 65 m kaugusel asub elektrimaakaabelliin AA?V‑10.3x95 (väline tunnus 222341871) ja elektrialajaam Heitvesi‑1:(Saue) (väline tunnus 3140787) ning ca 70 m kaugusel asub elektrimaakaabelliin ASB‑10.3x70 (väline tunnus 3141349) ja elektrimaakaabelliin AHXAMK‑W.3x120 (väline tunnus 214266736).
Tammemäe X liivakarjääri idapiirist ca 30 m kaugusel asub maa‑alune vee‑ ja kanalisatsiooni survetorustik (250 mm kuni alla 500 mm, väline tunnus 3‑10‑321). Liivakarjääri põhjapiirist ca 30 m kaugusel asub maa‑alune vee‑ ja kanalisatsiooni survetorustik (alla 250 mm, väline tunnus 3‑32‑99).
Tammemäe X liivakarjääri lõunaosast ca 100 m kaugusel lääne suunas asub geodeetilise võrgu punkt 1062 (väline tunnus 42565) ning liivakarjääri põhjaosast ca 103 m kaugusel kirde suunas asub geodeetilise võrgu punkt 5635 (väline tunnus 42710).
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asuvad lähimad eluhooned Tammemäe X liivakarjäärist ca 635 m kaugusel põhja suunas katastriüksusel Raba tee 5 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1140, sihtotstarve on elamumaa 100%) ja Raba tee 7 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1150, sihtotstarve on elamumaa 100%).
Maastikuliselt paikneb Tammemäe X liivakarjäär Harju lavamaa põhjaosas sandurtasandiku ja jääjõelise delta üleminekualal, mis on kohati hilisemalt luitestunud.2 Piirkonnas levib eriteraline liiv, mida ilmestab nii peeneteralisema liiva kui ka kruusa fraktsiooni kuuluvad vahekihid. Maapinna absoluutne kõrgus liivakarjääri piirkonnas jääb vahemikku ca 38,5 – 47,0 m, maapind on valdavalt tasane, kuid tõuseb astanguga ida suunas kõrgemale.
3. andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
3.1. geoloogiline uuritus
Tammemäe X liivakarjäär jääb Põhja-Eesti suurima kruusa-liiva leiukoha, Tallinna-Saku liivamaardla lääneserva ning piirneb lääne suunast Saku kohaliku tähtsusega turbamaardlaga. Piirkonnas on tehtud arvukalt geoloogilisi uuringuid maavarade leidmise ja kaevandamise eesmärgil, millest käesoleva taotluse puhul on relevantsed 1988., 2019. ja 2025.-2026. aastal tehtud uuringud.
1988. aastal rajati Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingus-hinnagutööde3 käigus Tallinna-Saku liivamaardla piirkonda kokku 35 puurauku ja võeti 78 proovi. Nimetatud uuringust on käesolevas taotluses kasutatud uuringupunkti PA-104 ja sellest kogutud pinnaseproovide andmeid.
2019. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger4 Tammemäe X liivakarjäärist lõuna ja kagu suunas Männiku X uuringuruumis geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 22 puurauku ja võeti kokku 98 pinnaseproovi. Maavara varu kvaliteedi hindamiseks kasutati lisaks üheksat puurauku 1988. aasta tööst ja nendest kogutud 32 pinnaseproovi andmeid. Uuringu tulemusena eraldati Männiku X uuringuruumis kuus ehitus- ja täiteliiva varuplokki.
2025. – 2026. aastal tegi Kobras OÜ Tammemäe IX uuringuruumi geoloogilise uuringu.5 Töö käigus puuriti 2025. aasta oktoobris Tammemäe IX uuringuruumi 12 puurauku ning võeti 25 proovi kasulikust kihist. Lisaks rajati 2026. aasta aprillis turbakihi paksuse täpsustamiseks kaheksa sondeerimispunkti. Uuringu tulemusena võeti arvele Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 230 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 231. Samuti muudeti Tallinna-Saku liivamaardla ja Saku turbamaardla olemasolevate varuplokkide piire.
Eesti Geoloogiateenistuse direktori 26.06.2026 korraldus nr 13-5/26-94. Harju maakonna Tallinna-Saku liivamaardla ja Saku turbamaardla registrikande muutmine:
1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Tallinna-Saku liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 123,42 ha – 10367 tuh m3 (aruandes 68. plokk),
1.2. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 3,77 ha – 226 tuh m3 (aruandes 70. plokk),
1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 315 tuh m3 (aruandes 229. plokk),
1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 605 tuh m3 (aruandes 230. plokk).
2. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Saku turbamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
2.1. hästilagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 334,38ha –1227 tuh t (aruandes 3. plokk),
2.2. vähelagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 145,40 ha – 330 tuh t (aruandes 4. plokk).
3.2. geoloogiline ehitus
Tammemäe X liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. – 2026. aastal tehtud geoloogilise uuringu andmete põhjal.
Tammemäe X liivakarjääri kattekihi moodustab 0,3 – 0,4 m paksune tumepruun, lõimiselt liivane huumus (kasvukiht, Q2_s). PA-7 alal on looduslik kattekiht eemaldatud ja asendatud 1,6 m paksuse täitepinnasega (Q2_t), mille ülemises osas esines 0,5 m paksuselt mullasegune kruus ja allosas liivasegune puidutükkidega muld. Looduslik turvas (Q2_b) avati pindmise kihina PA-2...PA-3 ja PA-10...12 ning SP-1 ja SP-8 alal 0,7 – 0,9 m paksuselt. Turvas on musta kuni tumepruuni värvi, keskmiselt kuni hästi kõdunenud ja sisaldab puidutükke. Osa uuringupunktides esines turba all 0,1...0,4 m paksuse kihina orgaanilise ainega liiv (Q2_b), tegemist on turbakihist leostunud humiinainetega rikastunud liivakihiga, mis on pruuni kuni tumepruuni värvi, kohev, ja keskterine. Kattekihi paksus kokku on taotletavas Tammemäe X liivakarjääris 0,3 – 1,6 m, keskmise paksusega 0,6 m. Kattekihi paksus suureneb lääne suunas.
Tammemäe X liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 5,7 m (PA-11) kuni 13,2 m (PA-6), keskmine paksus on 10,2 m. Materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib selgelt peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosise sisaldus on vahemikus 1,6 – 8,2%. Liiv on beeži, kollakaspruuni, pruuni või halli värvi, kohev kuni tihe, niiske kuni veeküllastunud.
Kasuliku kihi lamamini jõuti 2025. – 2026. a geoloogilise uuringu käigus kõikides puuraukudes. Kasuliku kihi lamami moodustab jääjärveline liivsavi (Q1jrVr_lg), mis on halli värvi, pehme kuni poolkõva, keskplastne ja sisaldab liiva vahekihte. Liivsavi avati puuraukudes 0,3 – 6,2 meetri paksuse kihina ning see jätkub sügavuse suunas.
3.3. hüdrogeoloogiline kirjeldus
Geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta oktoobris põhjavesi kõigis 12 puuraugus, maapinnast 1,1 – 5,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 36,4 – 42,2 m. 1986. aasta septembris rajatud uuringupunktis PA-104 avati põhjavesi maapinnast 4,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 42,15 m. 2026. aasta aprillis avati vesi kahes sondeerimispunktis: SP-5 ja SP-7 maapinnast 0,8 – 1,3 m sügavusel, absoluutkõrgusel 43,20 – 43,70 m. Sondeerimispunktides avatud vesi on tõenäoliselt sademetest või lumesulamisest allapoole filtreeruv ajutise iseloomuga ülavesi, mitte püsiv põhjavee tase. Geoloogilise uuringu ajal nii 2025. aasta oktoobris kui 2026. aasta aprillis olid maaparanduskraavid Tammemäe IX uuringuruumis ja selle lähiümbruses kuivad. See viitab, et stabiilse keskmise põhjavee taseme määramisel on puuraukudes mõõdetud veetasemed sobilikumad. Põhjavee tase Tammemäe X liivakarjääris järgib üldist maapinna reljeefi, langedes lääne suunas. Tuginedes 2025. aastal puuraukudes mõõdetud veetasemetele, on keskmine põhjavee tase absoluutkõrgus Tammemäe X liivakarjääris 37,5 m.
Põhjavesi Männiku liivikul ja selle ümbruses toitub sademetest. Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaaladel ning kõige väiksem rabaaladel. Looduslikes oludes paikneb maardla piirkonnas veetase liivas 1 – 3 m sügavusel maapinnast, järgides maapinna reljeefi. Filtratsioonivool toimub peamiselt põhja (Raku ja Ülemiste järve) ja lääne (Pääsküla jõe) suunas. Väheoluline põhjavee vool toimub ka lõuna ja ida suunas.6
Piirkonna pinnavee üldine liikumise suund on samuti läände, Pääsküla jõe suunas. Metsakuivenduse toimimiseks on taotletava mäeeraldise piirkonda rajatud ulatuslik kuivenduskraavide võrgustik.
4. taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvalitatiivne ja kvantitatiivne iseloomustus
4.1. maavara kvalitatiivne iseloomustus
Kasuliku kihi moodustab Tammemäe X liivakarjääris ehitusliiva (plokk 230) ja täiteliiva (plokk 231) kvaliteedinõuetele vastav materjal. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud 2025. – 2026. a tehtud geoloogilise uuringu välitööde käigus kogutud 25 proovi andmeid ning Geoloogia Valitsuse 1986. aastal rajatud uuringupunktist PA-104 võetud kolme proovi andmeid. Kõikide proovide andmeid on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. 18 proovi andmeid kasutati ploki 230 hindamiseks ning 19 proovi andmeid kasutati ploki 231 hindamiseks.
Plokk 230 materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib selgelt peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb vahemikku 1,6 – 8,2%. Materjali filtratsioon on ühe proovi alusel 0,7 m/ööpäevas.
Plokk 231 materjal on samuti ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon, ent leidub enam ka ülipeeneteralise liiva (0,063...0,125 mm) fraktsiooni. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb vahemikku 4,2 – 8,2% ning see suureneb sügavuse suunas. Materjali filtratsioon on ühe proovi katse alusel 1,3 m/ööpäevas.
Tabelis 1 on esitatud Tammemäe X liivakarjääri varuplokkide 230 ja 231 laborianalüüside põhinäitajad.
Tabel 1. Tammemäe X liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad
Näitaja
Tammemäe X liivakarjäär

Minimaalne
Maksimaalne
Kaalutud keskmine
Looduslik materjal ploki 230 EL aT piires
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%)
(kruusa sisaldus kokku),
0,0
0,0
0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%)
(liiva sisaldus kokku),
sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0

1,6
100,0

8,2
100,0

4,5
Looduslik materjal ploki 231 TL aT piires
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%)
(kruusa sisaldus kokku),
0,0
0,0
0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%)
(liiva sisaldus kokku),
sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0

4,2
100,0

8,2
100,0

5,8
4.2. maavara koguse arvutus
Tammemäe X liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: ehitusliiva plokk 230 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 9,57 ha, varu 315 tuh m3) ja täiteliiva plokk 231 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 9,57 ha, varu 605 tuh m3) Kobras OÜ töös „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ esitatud ettepaneku alusel.
Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AUTOCAD Civil 3D 2026.
5. mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluva varu määramisega
5.1. mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 230 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 231 piiriga. Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,75 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib ploki 231 kinnitatud varu sügavusega.
Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga, v.a karjääri lääne-, edela- ja lõunaosas, kus see ulatub mäeeraldise piirist kaugemale vastavalt kuni 144 m, kuni 37 m ja kuni 148 m. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala settekaardi moodustamiseks liiva veealusel kaevandamisel liiva nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,99 ha.
Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.
5.2. kaevandatavad varud
Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt ülipeene- kuni peeneteraline liiv ning selle lamamis liivsavi. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~11°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.
Tabel 2. Tammemäe X liivakarjääri kaevandatav varu
Plokk
Varu,
tuh m3
Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3
Kaevandatav varu,
tuh m3
Plokk 230 EL aT
315
53
262
Plokk 231 TL aT
605
248
357
Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 44 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest.
6. kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised).
Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida kasvukihist (turbast, huumusest ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 54 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,6 m. Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale.
Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade katmine ca 0,6 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus karjääri lääneküljel vahemikku 1 – 2 m ja ida- ning lõunaküljel kuni 9 m (graafiline lisa 3. Tammemäe X liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset.
Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukihi kogus. Mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 11 tuh m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 43 tuh m3 kasvukihti. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99.
Tammemäe X liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Veepealse maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu andmetel kuni 8,2 m ja seda kaevandatakse ekskavaatoriga kuni kahes astmes. Veealuse maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu andmetel kuni 8,1 m ja seda kaevandatakse pika noolega ekskavaatoriga ja pinnasepumbaga ilma veetaset alandamata. Varu ammendumise järgselt moodustub mäeeraldise alale veekogu, mille sügavus valdavas osas on vähemalt 2 m, seega täiendavat süvendamistööd ei ole vaja teha.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste alusel esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest.
Juurdepääs Tammemäe X liivakarjäärile on rahuldav, materjali on võimalik välja vedada liivakarjääri idaservas kulgevalt Pumbajaama teelt nr 7180306, mis ühendab tulevast karjääri ca 1,7 km kaugusel lõuna suunas asuva Tallinna ringteega (riigi põhimaantee nr 11).
7. andmed kaevandamisjäätmete kohta
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse alale kujunevate veekogude veepealsete nõlvade korrastamisel vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Ülejäänud katend turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukiht. Tammemäe X liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.
8. kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.7 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist.
Tammemäe X liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud liiva varu. Pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri mäeeraldisele põhjapoolne veekogu pindalaga ca 6,23 ha ja lõunapoolne veekogu pindalaga ca 1,58 ha. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus.
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv ja puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri veepealsed nõlvad rohttaimede külviga ning mäeeraldise teenindusmaa sobivate istikutega. Hinnangulised kulud Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 35 000 eurot. Tammemäe X liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Tammemäe X liivakarjääri korrastatud maa plaan).
9. kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja meetmed nende vähendamiseks
Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine.
Õhusaaste
Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Tammemäe X liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.8
Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus
E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Tammemäe X liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine:
E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t
Tammemäe X liivakarjääri keskmise aastamäära (44 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,055 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali sõelumisega on maksimaalselt:
0,0011 + (3 x 0,0007) = 0,0032 kg/t.
Tammemäe X liivakarjääri keskmise aastamäära (44 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,253 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Tammemäe X liivakarjääris materjali töötlemist ei planeerita, kuid vajadusel võib väike osa (ca 10%) kaevandamise keskmisest aastamäärast vajada sõelumist. Ca 5 tuh m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 9000 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning ca 5 tuh m3 töötlemine võtab seega aega ca 5 – 7 tööpäeva. Sõelumissõlme võidakse Tammemäe X liivakarjääris kasutada erandjuhtudel lühiajaliselt ja vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust.
Müra
Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).9 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asuvad lähimad II kategooria müratundlikud alad Tammemäe X liivakarjäärist ca 600 m kaugusel põhja suunas katastriüksusel Raba tee 5 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1140, sihtotstarve on elamumaa 100%) ja Raba tee 7 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1150, sihtotstarve on elamumaa 100%).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump, lühiajaliselt ka sõelumissõlm). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, sõelumissõlmel ca 114 dB ning pinnasepumbal ca 85 – 100 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator ja pinnasepump, abimehhanismina kasutatakse rataslaadurit ja vajadusel ka sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Müraallikas
Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures
Pinnasepump
100
Ekskavaator
104
Rataslaadur
109
Purustus-sõelumissõlm
114

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.
Lp = 20log10(p/p0), kus
Lp – müratase, dB;
p – helirõhk, Pa;
p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).
Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).

Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.10
A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).
Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas
63
Hz
125
Hz
250 Hz
500
Hz
1000 Hz
2000 Hz
4000 Hz
8000 Hz
Helitase kokku Lw
Helitase KOKKU
(A-korrektsioon), LwA
105
115
106
99
96
87
80
73
116
104 (ekskavaator)
102
112
104
105
104
102
98
93
115
109 (rataslaadur)
87
96
101
107
110
107
102
96
121
114 (sõel)
Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“).
Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Raba tee 5 ja Raba tee 7 maaüksustest ca 600 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral nimetatud katastriüksuste piiril arvutusliku müra suuruseks ca 43 dB, mis on ca 17 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump, rataslaadur kui ka sõelumissõlm, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.
Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatori/pinnasepumbaga, materjali fraktsioneerimine sõelumissõlmega ja toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,2 dB. Sellisel juhul kujuneb Tammemäe X liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Raba tee 5 ja Raba tee 7 katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 44,2 dB, jäädes lubatud normist madalamale ca 15,8 dB võrra. Tegelikkuses ei paikne sõelumissõlm karjääri servas, vaid pigem keskosas, lisaks kaob otsenähatvus karjäärimasinate ja müratundliku katastriüksusega, kui rajatakse katendivallid ning kaevandamistegevus toimub süvises. Seetõttu on tegelik müratase arvutuses näidatust märgatavalt väiksem.
Mõju pinna- ja põhjaveele
Tammemäe X liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub karjäärialale kaks veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 8,2 m ning seda saab kaevandada pika noolega ekskavaatoriga ja pinnasepumbaga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.
Taotletava mäeeraldise alal ja lähiümbruses asub arvukalt maaparandusüsteemi kuivenduskraave. Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Seega ei hakka moodustuvast karjääriveekogust toimuma ka ülevoolu mäeeraldise läheduses asuvatesse kraavidesse.
Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.
Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele.
Kokkuvõtes ei toimu karjääris veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinna- ja põhjaveele.
Vibratsioon
Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.11 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Maastikupildi visuaalne muutumine
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsa- ja rohumaaks ning veekogudeks.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Tammemäe X liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju.
9.1. kaevandamise eeldatav mõju natura 2000 aladele ning kaitstavatele loodusobjektidele
Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit.
Tammemäe X liivakarjääri lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele. Liivakarjääri lähistel asub ka Saku-Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087). Taotletavast liivakarjäärist ca 155 m kaugusel lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412) elupaik.
Lähim kohalik kaitstav objekt, Pääsküla raba (EELIS kood KLO5000022), asub Tammemäe X liivakarjäärist ca 2,7 km kaugusel põhja suunas. Pääsküla raba kaitse-eesmärgid on väärtusliku maastiku ja selle üksikelementide kaitse, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja virgestusvõimaluste säilitamine ja parandamine. Lähim riiklik kaitseala, Saku mõisa park (EELIS kood KLO1200457) asub liivakarjäärist ca 3,4 km kaugusel lõuna suunas.
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Rahumäe loodusala (EELIS kood RAH0000451) asub liivakarjäärist ca 6,3 km põhja suunas. Rahumäe loodusala kaitse-eesmärgiks on II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi Dianthus arenarius (nõmmenelk) isendite kaitse.
Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Pääsküla raba, Saku mõisa pargi ega Natura 2000 võrgustiku Rahumäe loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
10. kokkuvõte
AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Tallinna-Saku liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 0109) Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.
Taotletav Tammemäe X liivakarjäär asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 230 (ülalpool põhjavee taset) ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 231 (allpool põhjavee taset). Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega. Taotletava Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,57 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,99 ha.
Tammemäe X liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 315 tuh m3, kaevandatav varu kogus on 262 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 53 tuh m3. Tammemäe X liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 605 tuh m3, kaevandatav varu kogus on 357 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 248 tuh m3.
Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863).

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
03.07.2026

Lisa 5 - 13_526_94_Harju_maakonna_Tallinna_Saku_liivamaardla_ja_Saku_turbamaardla_registrikande_muutmine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIRLI SIPP KULLI PNOEE-47511160318 2026-06-26 09:26:11

Harju maakonna Tallinna-Saku liivamaardla ja Saku turbamaardla registrikande muutmine.pdf

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

KORRALDUS

26.06.2026 nr 13-5/26-94

Harju maakonna Tallinna-Saku liivamaardla ja Saku turbamaardla registrikande

muutmine

Kobras OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Tammemäe IX uuringuruumi piiresse jääva

ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „TALLINNA-SAKU

LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu

arvutus seisuga 01.04.2026)“ (registreeritud 17.03.2026 nr-ga 13-2/26-436; edaspidi aruanne).

Materjale on parandatud 29.04.2026 ja 29.05.2026 kirjadega (registreeritud 30.04.2026 nr-ga

13-2/26-692 ja 29.05.2026 nr-ga 13-2/26-820).

Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud

02.09.2025 korraldusega nr DM-130570-18 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523422.

Maavaravaru on arvutatud Tallinna-Saku liivamaardla plokkides 68, 70, 229 ja 230 ning Saku

turbamaardla plokkides 3 ja 4, mis paiknevad Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe ja

Männiku külades riigiomandis katastriüksustel Viimsi metskond 144 (katastritunnus

71801:001:1271) ja Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259). Aruandes

moodustatud plokid asuvad osaliselt Tammemäe IX uuringuruumi piires.

Maavaravaru on juba arvele võetud Tallinna-Saku liivamaardla plokkides 68 ja 70 ning Saku

turbamaardla plokkides 3 ja 4. Aruandes moodustatud plokid 229 ja 230 kattuvad osaliselt

mõlema maardlaga. Aruandes moodustatud plokkide arvele võtmise puhul soovitatakse muuta

ka olemasolevate varuplokkide piire ja mahtusid. Tallinna-Saku liivamaardla plokkide 68 ja 70

pindalad ning mahud vähenevad moodustatud plokkide 229 ja 230 arvelt. Saku turbamaardla

plokkide 3 ja 4 pindalad ning mahud vähenevad aladel, kus uuringu tulemusena ei leidunud

kaevandamisväärse paksusega turbakihti.

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks

(plokk 229) ja täiteliivaks (plokk 230).

Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel

maavarade registri kandeid.

2 (2)

Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 3 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2,

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja

nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja

taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11

lg 7 alusel:

1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris

Tallinna-Saku liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu

järgmiselt:

1.1. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 123,42 ha – 10367 tuh m³ (aruandes 68 plokk),

1.2. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 3,77 ha - 226 tuh m3 (aruandes 70 plokk),

1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 315 tuh m3 (aruandes 229 plokk),

1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 605 tuh m3 (aruandes 230 plokk)

2. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris

Saku turbamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:

2.1. hästilagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 334,38 ha – 1227 tuh t (aruandes 3

plokk),

2.2. vähelagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 145,40 ha - 330 tuh t (aruandes 4 plokk),

3. Viia registrisse (registrikaart nr 109 ja 513) kande muudatused vastavalt korralduse

punktidele 1 ja 2.

4. Korraldus teha teatavaks Kobras OÜ-le, Keskkonnaametile ja Saku Vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse

seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirli Sipp Kulli

Direktor

Valdo Tohver

Maavarade registri osakonna spetsialist

5309 4459 [email protected]

Lisa 6 - Tammemae_IX_uuringuruumi_aruanne.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PEETER LILLAK PNOEE-39004122741 2026-06-25 06:22:03

TANEL MÄGER PNOEE-38807180226 2026-06-25 10:42:47

ERKI KÕND PNOEE-38403222726 2026-06-25 11:58:03

Tammemäe IX uuringuruumi aruanne.pdf

TÖÖ NR 2025-333

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla X= 6577400, Y= 538500

HARJUMAA, SAKU VALD, MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.04.2026)

Aprill 2026

Tellija: AS Tariston

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

2

ANNOTATSIOON

Peeter Lillak, Tanel Mäger. Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring

(varu arvutus seisuga 01.04.2026). Kobras OÜ, Tartu 2026.

Aruanne ühes köites. Tekst 22 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa (kahel lehel). EGF, Eesti

Geoloogiateenistus, AS Tariston.

Tammemäe IX uuringuruum asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Viimsi metskond 144

(katastriüksuse tunnus 71801:001:1271, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on

169 253 m2) ja Viimsi metskond 13 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1259, sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%, pindala on 799 625 m2) kinnistul, Eesti baaskaardi lehel 6334. Tammemäe IX

uuringuruumi teenindusala pindala on 11,57 ha.

Käesoleva töö käigus viidi 2025. aasta novembris läbi Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala

geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu

käigus puuriti 2025. aasta oktoobris Tammemäe IX uuringuruumi 12 puurauku ning võeti 25 proovi

kasulikust kihist. Lisaks rajati 2026. aasta aprillis turbakihi paksuse täpsustamiseks kaheksa

sondeerimispunkti. Maavaravaru arvutati Tammemäe IX uuringuruumis kahe teineteise kohal paikneva

plokina aktiivse tarbevaru kategoorias:

 plokk 229 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha pindalal

315 tuh m3;

 plokk 230 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha pindalal

605 tuh m3.

Plokk 229 materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib selgelt peeneteraline

(0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioonid praktiliselt

puuduvad. Materjali peenosise sisaldus (>0,063 mm) jääb vahemikku 1,6 – 8,2%. Materjali filtratsioon

on ühe proovi katse alusel 0,7 m/ööpäevas.

Plokk 230 materjal on samuti ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib peeneteraline (0,125 – 0,25 mm)

fraktsioon, ent leidub enam ka ülipeeneteralise liiva (0,063...0,125 mm) fraktsiooni. Liiv sisaldab vähe

kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioonid praktiliselt puuduvad. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb

vahemikku 4,2 – 8,2% ning see suureneb sügavuse suunas. Materjali filtratsioon on ühe proovi katse

alusel 1,3 m/ööpäevas.

Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 68 varu on 10 589 tuh m3, pindala on

126,06 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 8,4 m ning ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 70 varu on

236 tuh m3, pindala on 3,93 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 6,0 m. Käesoleva töö tulemusena

vähenes ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 68 pindala 2,65 ha ja varu kogus 222 tuh m3 võrra ning

ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 70 pindala 0,16 ha ja varu kogus 10 tuh m3 võrra. Pärast käesolevat

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

3

uuringut on ploki 68 varu 10 367 tuh m3 ja pindala 123,42 ha ning ploki 70 varu 226 tuh m3 ja pindala

3,77 ha.

Saku turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 3 varu on 1228 tuh t, pindala on

335,31 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 1,6 m ning vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4

varu on 331 tuh m3, pindala on 146,09 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 2,1 m. Käesoleva töö

tulemusena vähenes hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 3 pindala 0,93 ha ja varu kogus

1 tuh t võrra ning vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4 pindala 0,69 ha ja varu kogus samuti

1 tuh t võrra. Pärast käesolevat uuringut on ploki 3 varu 1227 tuh t ja pindala 334,38 ha ning ploki 4 varu

330 tuh t ja pindala 145,40 ha.

Võtmesõnad: Harjumaa, Saku vald, Tallinna-Saku liivamaardla, Saku turbamaardla, Tammemäe IX

uuringuruum, täiteliiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru.

Geoloog: Peeter Lillak

/allkirjastatud digitaalselt/

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

4

SISUKORD

Tekst Lk

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 5 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................................ 5 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 5 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 7 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 7 2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 9 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................. 10 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS .......................................................................................... 12 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 12 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 14 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 17 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 18 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 18 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 18 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 19 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 20 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 21

Tekstilisad

1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1. 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2. 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3. 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4. 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5. 6. Tammemäe IX uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6. 7. Laboriproovide katseprotokollid. Lisad 7-1, 7-2, 7-3. 8. Varasem laboriandmestik (EGF 7980). Lisa 8. 9. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523422, 02.09.2025. Lisa 9. 10. Tammemäe IX uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisad 10-1, 10-2. 11. Tammemäe IX uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-134945-3, 19.03.2026. Lisa 11-1. Tammemäe IX uuringuruumi täiendav uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine.

Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-136462-2, 05.05.2026. Lisa 11-2. 12. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 12. 13. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 13.

Graafilised lisad

1. Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 6334). Lisa 1.

2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni III – III’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2.

Elektroonilised lisad

1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina.

2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk).

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

5

1. SISSEJUHATUS

Kobras OÜ viis AS Tariston tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 02.09.2025 välja antud

geoloogilise uuringu loale nr L.MU/523422 (tekstilisa 9) läbi Tammemäe IX uuringuruumi geoloogilise

uuringu.

Töö eesmärgiks oli välja selgitada Tallinna-Saku liivamaardla lääneservas asuva Tammemäe IX

uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara

kaevandamise luba. Tammemäe IX uuringuruum asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Viimsi

metskond 144 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1271, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala

on 169 253 m2) ja Viimsi metskond 13 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1259, sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%, pindala on 799 625 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik,

valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus.

Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala pindala on 11,57 ha. Uuringu tegemise ajal asus

uuringuruumi alal valdavalt mets.

Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd:

1. Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani

koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse

plaan).

2. Puuraukude puurimine ja sondeerimispunktide rajamine.

3. Laboratoorsed tööd.

Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi

vaatamiseks ja varu kinnitamiseks.

2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA

2.1. Geograafiline asend

Tammemäe IX uuringuruum asub Nõmme linnaosa halduspiirist ca 2,5 km kaugusel lõuna suunas, Saku

aleviku halduspiirist ca 1,5 km kaugusel põhja suunas ning Männiku asulast ca 590 m kaugusel lõuna

suunas. Tammemäe IX uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 59°19’59’’ p.l. ja

24°40’35’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6334

(graafiline lisa 1. Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).

Viimsi metskond 144 katastriüksus jätkub Tammemäe IX uuringuruumi põhjaosast lääne suunas ning

Viimsi metskond 13 katastriüksus jätkub uuringuruumi lõunaosast lääne ja lõuna suunas. Uuringuruum

piirneb ida ja põhja suunas katastriüksusega Pumbajaama tee (katastriüksuse tunnus 71801:001:1519,

sihtotstarve on transpordimaa 100%, pindala on 20 055 m2). Uuringuruum piirneb läänest

katastriüksusega Runstiku (katastriüksuse tunnus 71801:001:0345, sihtotstarve on maatulundusmaa

100%, pindala 123 592 m2).

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

6

Tammemäe IX uuringuruumi ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus

33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline

tunnus 37) piiranguvööndiga.

Tammemäe IX uuringuruum kattub osaliselt Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart 0109) ehitusliiva

passiivse reservvaru plokiga 68 ja 70. Plokkide piires olev maavara vastab kehtinud Keskkonnaministri

2005. a määruse nr 44 nõuetele. Samuti kattub Tammemäe IX uuringuruum osaliselt Saku turbamaardla

(registrikaart 0513) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 3 ja vähelagunenud turba aktiivse

reservvaru plokiga 4 aR.

Tammemäe IX uuringuruum piirneb lõuna suunast Tallinna-Saku liivamaardla täiteliiva passiivse

tarbevaru plokiga 158 ja 160 ning ehitusliiva passiivse tarbevaru plokiga 159. Uuringuruumist kagu

suunas asub veel täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 155 ja 157, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 156

ning ehitusliiva aktiivse reservvaru plokk 213 ja 214. Eelmises lauses loetletud varuplokkide (osaliseks)

kaevandamiseks taotleb AS TREV-2 Grupp maavara kaevandamise keskkonnaluba Männiku XXI

liivakarjääris.

Tammemäe IX uuringuruum kattub maaparandussüsteemiga Tammemäe, ÜP-163 (MS kood/ehitise

kood 4109550010080/002). Uuringuruumi põhjapiirist ca 45 m kaugusel põhja suunas asub

maaparandussüsteem Pääsküla-Männiku, TTP-392 (MS kood/ehitise kood 4109550010080/003).

Tammemäe IX uuringuruumist vahetult põhja ja ida suunas asub kohalik avalikus kasutuses

Pumbajaama tee nr 7180306. Kehtiva Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud 20.04.2023) kohaselt on

kohaliku tee kaitsevööndi laius hajaasustusega alal 20 m teekatte servast. Selle nõudega on arvestatud

uuringuruumi varuplokkide kontuurimisel. Uuringuruumist ca 675 m kaugusele ida suunda jääb Tallinn-

Saku riigi kõrvalmaantee nr 11340 ja ca 1,5 km kaugusele lõuna suunda riigi põhimaantee nr 11 Tallinna

ringtee.

Uuringuruumi lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood

KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood

KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt

Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele.

Uuringuruumist ca 155 m kaugusel lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris

(tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412) elupaik. Uuringuuumi lähistel asub ka Saku-Männiku kõre ja

kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087).

Tammemäe IX uuringuruumi põhjapiirist ca 11 meetri kaugusel paikneb elektrimaakaabelliin

AHXAMK‑W.3x240+35Cu 24 kV (väline tunnus 218867580). Uuringuruumi idapiirist ca 10 m kaugusel

kulgeb elektrimaakaabelliin AXPK.4x120 (väline tunnus 343338126). Elektrimaakaabelliinide

kaitsevööndi laius on 1 meeter äärmistest kaablitest, uuringuruumi teenindusala ei ulatu nimetatud

elektriliinide kaitsevöönditesse. Uuringuruumist ca 55 m kaugusel kirde suunas asub elektrialajaam

Heitvesi‑2:(Saue) (väline tunnus 3140788) ja elektrimaakaabelliin AAB‑10.3x70 (väline tunnus

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

7

218661918), ca 65 m kaugusel asub elektrimaakaabelliin AA?V‑10.3x95 (väline tunnus 222341871) ja

elektrialajaam Heitvesi‑1:(Saue) (väline tunnus 3140787) ning ca 70 m kaugusel asub

elektrimaakaabelliin ASB‑10.3x70 (väline tunnus 3141349) ja elektrimaakaabelliin AHXAMK‑W.3x120

(väline tunnus 214266736).

Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala idapiirist ca 15 m kaugusel asub maa‑alune vee‑ ja

kanalisatsiooni survetorustik (250 mm kuni alla 500 mm, väline tunnus 3‑10‑321). Torustiku kaitsevööndi

ulatus on 2,5 m mõlemale poole telge, uuringuruum kaitsevööndiga ei kattu. Uuringuruumi põhjapiirist

ca 18 m kaugusel asub maa‑alune vee‑ ja kanalisatsiooni survetorustik (alla 250 mm, väline tunnus

3‑32‑99).

Uuringuruumi lõunaosast ca 100 m kaugusel lääne suunas asub geodeetilise võrgu punkt 1062 (väline

tunnus 42565) ning uuringuruumi põhjaosast ca 100 m kaugusel kirde suunas asub geodeetilise võrgu

punkt 5635 (väline tunnus 42710).

Põhikaardi andmetel asuvad lähimad eluhooned Tammemäe IX uuringuruumist ca 635 m kaugusel

põhja suunas katastriüksusel Raba tee 5 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1140, sihtotstarve on

elamumaa 100%) ja Raba tee 7 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1150, sihtotstarve on elamumaa

100%).

2.2. Geomorfoloogiline ehitus

Maastikuliselt paikneb Tammemäe IX uuringuruum Harju lavamaa põhjaosas sandurtasandiku ja

jääjõelise delta üleminekualal, mis on kohati hilisemalt luitestunud (Arold, 2005) [1]. Uuringualal levivad

eriteralised liivad, mida ilmestavad nii peeneteralisemate liivade kui ka kruusa fraktsiooni kuuluvad

vahekihid. Maapinna absoluutne kõrgus uuringuruumi piirkonnas jääb vahemikku ca 38,5 – 44,5 m,

maapind on valdavalt tasane, kuid tõuseb astanguga ida suunas kõrgemale.

2.3. Geoloogiline ehitus

Tammemäe IX uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus ja varu arvutus on antud käesoleva töö

käigus 2025. aasta oktoobris puuritud 12 puuraugu (PA-1…12, sügavusega 10,9 – 14,5 m) ja 2026.

aasta aprillis rajatud kaheksa sondeerimispunkti (SP-1...8, sügavusega 0,6 – 1,6 m) andmete põhjal.

Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Lisaks on kasutatud

Geoloogia Valitsuse 1986. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud ühe puuraugu (PA-104,

sügavusega 16,5 m) andmeid.

Tammemäe IX uuringuruumi kattekihi moodustab 0,3 – 0,4 m paksune tumepruun, lõimiselt liivane

huumus (kasvukiht, Q2_s). PA-7 alal on looduslik kattekiht eemaldatud ja asendatud 1,6 m paksuse

täitepinnasega (Q2_t), mille ülemises osas esines 0,5 m paksuselt mullasegune kruus ja allosas

liivasegune puidutükkidega muld. Täitepinnas esines ka PA-4 alal 1,3 m paksuse kraavist

ümbertõstetud turba näol. Looduslik turvas (Q2_b) avati pindmise kihina PA-2...PA-3 ja PA-9...12 ning

SP-1 ja SP-3...8 alal 0,7 – 1,6 m paksuselt. Turvas on musta kuni tumepruuni värvi, keskmiselt kuni

hästi kõdunenud ja sisaldab puidutükke. PA-9, SP-3, SP-6...7 alal esines turba all 0,1...0,4 m paksuse

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

8

kihna orgaanilise ainega liiv (Q2_b), tegemist on turbakihist leostunud humiinainetega rikastunud

liivakihiga, mis on pruuni kuni tumepruuni värvi, kohev, ja keskterine. Kattekihi paksus kokku on

uuringuruumis 0,3 – 2,0 m, keskmise paksusega 0,6 m. Kattekihi paksus suureneb lääne suunas.

Tammemäe IX uuringuruumi kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 5,7 m

(PA-11) kuni 13,2 m (PA-6), keskmine paksus on 10,2 m. Materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi

sorteeritud, domineerib selgelt peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa,

üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosise sisaldus on vahemikus

1,6 – 8,2%. Liiv on beeži, kollakaspruun, pruuni või halli värvi, kohev kuni tihe, niiske kuni

veeküllastunud.

Kasuliku kihi lamamini jõuti käesoleva geoloogilise uuringu käigus kõikides puuraukudes. Kasuliku

kihi lamami moodustab jääjärveline liivsavi (Q1jrVr_lg), mis on halli värvi, pehme kuni poolkõva,

keskplastne ja sisaldab liiva vahekihte. Liivsavi avati puuraukudes 0,3 – 6,2 meetri paksuse kihina ning

see jätkub sügavuse suunas.

Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt,

2006) [2].

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

9

2.4. Geoloogiline uuritus

Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala jääb Põhja-Eesti suurima kruusa-liiva leiukoha, Tallinna-

Saku liivamaardla lääneserva ning kattub osaliselt Saku kohaliku tähtsusega turbamaardlaga.

Piirkonnas on tehtud arvukalt geoloogilisi uuringuid maavarade leidmise ja kaevandamise eesmärgil,

millest käesolevas uuringu puhul on relevantsed 1959., 1981., 1988. ja 2019. aastal tehtud uuringud.

1959. aastal tehti ehitustegevuseks sobilike liivade geoloogilised uuringuid (Kasatkin, 1956) [3] Männiku

liivamaardlas, mille käigus rajati 10 puurauku, keskmise sügavusega 10,8 m ning võeti kokku 14 proovi

Uuringuruumi liivad hinnati varude kategooriatesse A2, B, C1.

1981. aastal tehti Harju rajooni piires turba- ja sapropeelivarude otsingulis-uuringulisi töid (Orru, jt. 1981)

[4], mille eesmärgiks oli kõigi soode arvele võtmine alates 1,0 ha pindalast. Töö käigus uuriti ja kirjeldati

Saku turbamaardla, mille loodepoolse osa kirdenurk kattub Tammemäe IX uuringuruumiga. Saku raba

loodepoolse osa kirjeldamiseks kasutati varasema uuringu kolme otsingumarsruuti, millel sondeeriti

turbalasundit 200 m intervalliga. 1981. aasta uuringu käigus rajati kaks uuringupunkti (313 ja 314),

millest võeti proovid botaanilise koostise, lagunemisastme, loodusliku niiskuse ja tuhasuse

määramiseks. Otsingulis-uuringuliste tööde käigus kirjeldatud Saku turbamaardla asub mitmel

lahustükil, maardla piires on kontuuritud kokku 11 varuplokki, millest Tammemäe IX uuringuruumiga

kattuvad kaks: hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokk 3 ja vähelagunenud turba aktiivse

reservvaru plokk 4. Plokk 3 keskmine paksus on 1,6 m ja plokk 4 keskmine paksus on 2,1 m.

1988. aastal rajati Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingus-hinnagutööde (Sinisalu, jt. 1988) [5] käigus

Tallinna liivamaardla piirkonda kokku 35 puurauku ja võeti 78 proovi. Sellest uuringust on käesolevas

töös kasutatud uuringupunkti PA-104 ja sellest kogutud pinnaseproovide andmeid.

2019. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger (Vohta jt., 2019) [6] Tammemäe IX uuringuruumist lõuna ja

kagu suunas Männiku X uuringuruumis geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 22 puurauku ja võeti

kokku 98 pinnaseproovi. Maavara varu kvaliteedi hindamiseks kasutati lisaks üheksat puurauku 1988.

aasta tööst ja nendest kogutud 32 pinnaseproovi andmeid. Uuringu tulemusena eraldati Männiku X

uuringuruumis kuus ehitus- ja täiteliiva varuplokki.

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

10

3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD

Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2025. aasta novembris geodeet M. Aro (graafiline lisa 1.

Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse

kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3).

Geoloogilise uuringu käigus puuriti Tammemäe IX uuringuruumi 2025. aasta oktoobris kokku 12

puurauku (PA-1...12) sügavusega 10,9 – 14,5 m ja 2026. aasta aprillis kokku kaheksa sondeerimispunkti

(SP-1...8) sügavusega 0,6 – 1,6 m, kogumetraažiga 178,6 m (tekstilisa 1). Puuraugud rajati

puurmasinaga Geomachine GM-65 GTT, sondeerimispunktid käsipuuriga. Tammemäe IX uuringuruumi

2025.-2026. aastal rajatud uuringupunktide ja 1988 aasta uuringu käigus rajatud puuraugu PA-104

vahekaugus on ca 30 – 171 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise

läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati aktid

(tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Välitöid juhendas

geoloog Peeter Lillak.

Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 25 proovi. Uuringupunktidest võeti keskmistatud

proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud

üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni.

Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti TREV-2 Grupp AS laboris Põlva maakonnas,

Abissaares. Labori pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega

L278. Laboris määrati materjali filtratsioonimoodul (EVS 901-20:2013), lõimis (EVS-EN-933-1:2012)

ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava

läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063.

Filtratsioonimoodul määrati kahes koondproovis 0-4 mm suurusega liiva fraktsioonist. Tammemäe IX

uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia

on toodud tekstilisas 7 (protokollid 7-1 kuni 7-3).

Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali

kasutuskõlblikkust ning arvutati täiteliiva ja ehitusliiva varu. 2025. aasta oktoobris ja 2026. aasta aprillis

rajatud uuringupunktide ning varasema geoloogilise uuringu andmetele tuginedes joonistati varu

arvutuse alale kolm geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad on joonestatud

joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi

AutoCAD Civil 3D 2026 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit.

Vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 § 39 lõikele 3 ei pea turbavaru arvutama alal,

kus turbalasundi paksus sugekihita on alla 0,9 m. Saku turbamaardla varuplokkidega kattuvale alale

rajati kokku 11 uuringupunkti (PA-7, PA-9 ja PA-10, SP-1...8) vahekaugusega ca 30 – 105 m.

Uuringupunktis PA-7 ja SP-4 looduslik turbalasund puudus ning kattekiht oli esindatud tehispinnasega

(PA-7) või loodusliku huumusega (SP-4). Uuringupunktis PA-9, SP-3, SP-5 ja SP-7 oli turbalasundi

paksus 1,1 – 1,6 m ning uuringupunktis PA-10, SP-1...2, SP-6 ja SP-8 oli turbalasundi paksus

vahemikus 0,7 – 0,9 m. Kehtiva uuringu korra järgi varu arvutamiseks vajaliku paksusega turbalasund

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

11

esines üksnes Tammemäe IX uuringuruumi lõunaosa äärmises edelanurgas. Eelnevast tulenevalt ei

moodustatud liiva varuplokke uuringuruumi edelanurgas turba aktiivse reservvaru plokiga 3 ja 4 kattuva

ala selles osas, kus turba paksus ilma sugekihita on üle 0,9 m.

Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. 2025-2026. aasta geoloogilise uuringu tulemusena

saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade

registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri

17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kõigis puuraukudes

jõuti kasuliku kihi lamamini.

Geoloogia Valitsuse 1986. aastal rajatud uuringupunktist PA-104 võetud proovide (105...107) andmete

(tekstilisa 8) puhul kasutati keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud lõimiseandmete

arvutusliku teisendamise meetodit. Kokku teisendati kolm proovi, mis kõik loeti usaldusväärselt

klassifitseerituks vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48 lõikele 7. Proovi 108

lõimise sõelavahemike tabelis on uuringuaruandes esitatud arvudes ebatäpsus, mille tõttu kõikide

sõelavahemike osakaalude liitmisel ei tule summaks 100%. Seetõttu selle proovi andmeid ei kasutatud.

Usaldusväärselt klassifitseeritud proovid kirjeldavad maavara kvaliteeti Tammemäe IX uuringuruumi

idaservas ning nende andmeid kasutati ploki 229 EL aT maavara kvaliteedi määramisel (tekstilisa 6).

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

12

4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS

Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Tammemäe

IX uuringuruumis kahe teineteise kohal paikneva plokina:

 plokk 229 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha pindalal

315 tuh m3;

 plokk 230 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha pindalal

605 tuh m3.

Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ning kvaliteeti. Tarbevaru

plokkide kontuur on toodud Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1)

ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2).

Aktiivse tarbevaru plokk 229 ja 230 kattub uuringuruumi piiriga osaliselt. Vastavalt Saku valla

üldplaneeringuga kehtestatud kohaliku tee kaitsevööndi laiuse nõudele moodustati varuplokkide põhja-

ja idapiir Pumbajaama tee nr 7110032 kruuskatte servast vähima kaugusega 20 m vastavalt lõuna ja

lääne suunda. Lisaks pole varu arvutatud uuringuruumi edelanurka Saku turbamaardlaga katuvale alale,

kus ilma sugekihita on turba paksus üle 0,9 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 229 lamam on

määratud uuringuaegse põhjavee taseme järgi, mis on absoluutkõrgusel 37,5 m. Täiteliiva aktiivse

tarbevaru ploki 230 alumine piir on piiratud kasuliku kihi levikuga. Varuplokid 229 ja 230 on määratud

kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi.

Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused

kõigis uuringupunktides ja varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud

materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis.

4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus

Kasuliku kihi moodustab Tammemäe IX uuringuruumis liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja

varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 25 proovi ning Geoloogia Valitsuse

1986. aastal rajatud uuringupunktist PA-104 võetud kolme proovi andmeid, mida on võrreldud

keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise

nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1).

Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise

uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,

järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise

nõuded järgmised:

 tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3

sisaldus üle 0,6%;

 ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga

üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

13

 ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi

läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria

on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust

fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2

järgi;

 täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele.

Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 25 proovi, millest 13 proovi vastas savi- ja

tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning 12 proovi ehitusliiva nõuetele. 1986.

aastal rajatud puuraugust PA-104 võetud kolm usaldusväärselt klassifitseeritud proovi vastas ehitusliiva

kvaliteedinõuetele. Osad 2025. aasta uuringu käigus kogutud proovid paiknevad uuringuandmete põhjal

määratud keskmisest põhjavee tasemest nii ülal- kui allpool, seega on vastavate proovide andmeid

kasutatud nii ploki 229 kui ka ploki 230 kvalitatiivseks iseloomustamiseks.

Ploki 229 (ülalpool veetaset) materjal on esindatud kokku 18 prooviga, millest kuus vastab täiteliiva ja

12 proovi ehitusliiva nõuetele. Kõigi analüüsitud proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste

sisalduse alusel on varuploki piires tegemist ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga.

Ploki 230 (allpool veetaset) materjal on esindatud kokku 19 prooviga, millest 13 vastab täiteliiva ja kuus

proovi ehitusliiva nõuetele. Kõigi analüüsitud proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste

sisalduse alusel on varuploki piires tegemist täiteliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga.

Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Tammemäe IX uuringuruumi

loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Tammemäe IX uuringuruumi laborianalüüside

põhinäitajad.

Tabel 1. Tammemäe IX uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad

Näitaja Tammemäe IX uuringruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud

keskmine Looduslik materjal ploki 229 EL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

100,0

1,6

100,0

8,2

100,0

4,5 Looduslik materjal ploki 230 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

100,0

4,2

100,0

8,2

100,0

5,8

Tammemäe IX uuringuruumi materjal vastab ehitus- ja täiteliiva kvaliteedinõuetele.

Plokk 229 materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib selgelt peeneteraline

(0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

14

ei ole. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb vahemikku 1,6 – 8,2%. Materjali filtratsioon on ühe proovi

alusel 0,7 m/ööpäevas.

Plokk 230 materjal on samuti ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib peeneteraline (0,125 – 0,25 mm)

fraktsioon, ent leidub enam ka ülipeeneteralise liiva (0,063...0,125 mm) fraktsiooni. Liiv sisaldab vähe

kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb

vahemikku 4,2 – 8,2% ning see suureneb sügavuse suunas. Materjali filtratsioon on ühe proovi katse

alusel 1,3 m/ööpäevas.

Pinnase filtratsioon on kahe proovi põhjal tavapäratult pöördvõrdeline peenosise sisaldusega: plokk 229

iseloomustav proov 12-1 sisaldab peenosist 4,2% ja selle filtratsioon on 0,7 m/ööpäevas, samas kui

plokk 230 iseloomustava proovi 7-2 peeosise sisaldus on 7,1% ja selle filtratsioon on 1,3 m/ööpäevas.

Samas on tegemist vaid kahe prooviga ning see ei ole määrav terve uuringuruumi materjali filtratsiooni

määramisel. Kuna tavapäraselt on teeehituses dreenkihi nõutavaks filtratsiooniks vähemalt 0,5

m/ööpäevas, on antud nõuded mõlema filtratsioonikatse puhul tagatud. Liiv sobib lisaks teede dreen- ja

muldekihtide rajamisele ka kasutamiseks tsiviilehituses eri ehitussegude koostises.

4.2. Varu arvutus

Tammemäe IX uuringuruumi varu on arvutatud kahe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: Ehitusliiva

aktiivse tarbevaru plokk 229 asub ülalpool uuringuaegset põhjavee taset ning täiteliiva aktiivse tarbevaru

plokk 230 asub allpool uuringuaegset põhjavee taset.

Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:

 Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);

 geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni III – III’, mõõtkavas horis. 1:1000 ja vert. 1:100 (graafiline lisa 2);

 uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2),

 kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 7).

Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk

AutoCAD Civil 3D 2026. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid,

käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on

mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on

mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala

reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi

kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade

joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks

määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest

moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur.

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

15

Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus.

Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus.

Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt

piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks

määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui

lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi,

arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need

ühtseks ruumalaks (joonis 4).

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

16

Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus.

Varuplokkide kontuur on toodud Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline

lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis

Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026. Tekstilisas 4 on esitatud Tammemäe IX uuringuruumi kasuliku ja

kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel.

Varu arvutuse tulemus:

Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 229 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha

pindalal kokku on 315 070 m3 (315 tuh m3).

Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel

315 070 m3 : 95 654 m2 = 3,3 m).

Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 230 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha

pindalal kokku on 605 130 m3 (605 tuh m3).

Kasuliku kihi keskmine paksus on 6,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel

605 130 m3 : 95 654 m2 = 6,3 m).

Kattekihi moodustab Tammemäe IX uuringuruumis täitepinnas, huumus (kasvukiht), turvas ja

orgaanilise ainega liiv.

Kattekihi maht Tammemäe IX uuringuruumis pindalal 9,57 ha on kokku 54 245 m3 (54 tuh m3).

Kattekihi keskmine paksus on 0,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel

54 245 m3 : 95 654 m2 = 0,6 m). Kuna kattekiht koosneb sarnaste omadustega kihitidest (mullane

täitepinnas, huumus, orgaanilise ainega liiv ja turvas), siis saab neid käsitleda ühe tervikuna ning

kihtidele eraldi mahuarvutuste tegemine ei ole asjakohane.

Käesoleva uuringu tulemusena väheneb Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse tarbevaru ploki

68 ja 70 maht ja pindala Tammemäe IX uuringuruumi varu arvutuse alaga kattuvas osas järgmiselt:

 Tallinna-Saku liivamaardla plokk 68 EL pR – pindala väheneb 2,65 ha võrra ja varu maht väheneb

222 tuh m3 võrra (artimeetilise tehtena 26 470 m2 x 8,4 m = 222 348 m3);

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

17

 Tallinna-Saku liivamaardla plokk 70 EL pR – pindala väheneb 0,16 ha võrra ja varu maht väheneb

10 tuh m3 võrra (aritmeetilise tehtena 1628 m2 x 6,0 m = 9768 m3).

Tallinn-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 68 varu on pärast käesolevat uuringut

10 367 tuh m3 (10 589 tuh m3 – 222 tuh m3 = 10 367 tuh m3) ja pindala on 123,42 ha (126,06 ha – 2,65 ha

= 123,42 ha). Ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 70 varu on pärast käesolevat uuringut 226 tuh m3

(236 tuh m3 – 10 tuh m3 = 226 tuh m3) ja pindala on 3,77 ha (3,93 ha – 0,16 ha = 3,77 ha).

Samuti väheneb käesoleva uuringu tulemusena Saku turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse

reservvaru ploki 3 ja vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4 maht ning pindala Tammemäe IX

uuringuruumi varu arvutuse alaga kattuvas osas järgmiselt:

 Saku turbamaardla hästilagunenud turba plokk 3 aR – pindala väheneb 0,93 ha võrra ja varu maht

väheneb 4 tuh m3 (määratud arvutiprogrammis AutoCAD mudelarvutusega) ehk 1 tuh t võrra;

 Saku turbamaardla vähelagunenud turba plokk 4 aR – pindala väheneb 0,69 ha võrra ja varu maht

väheneb 3 tuh m3 (määratud arvutiprogrammis AutoCAD mudelarvutusega) ehk 1 tuh t võrra.

Saku turbamaardla varud on maavarade registris arvel tuhande tonni täpsusega. Käesoleva töö

tulemusena maha kantavate turba kuupmeetrite ümberarvutamiseks tonnideks kasutati

keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 lisas 1 esitatud koefitsente. Turba niiskusesisaldus ja

lagunemisaste on määratud 1981. aasta uuringu (EGF 5199) puuraugust 313 ja 314 kogutud proovide

andmete põhjal. Proovide keskmine niiskusesisaldus on 88% ja lagunemisaste on 31%, seega on

vastavalt määruse nr 52 lisale 1 ümberarvutamise koefitsent 0,196.

Saku turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 3 varu on pärast käesolevat uuringut

1227 tuh t (1228 tuh t – 1 tuh t = 1227 tuh t) ja pindala on 334,38 ha (335,31 ha – 0,93 ha = 334,38 ha).

Vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4 varu on pärast käesolevat uuringut 330 tuh t (331 tuh t –

1 tuh t = 330 tuh t) ja pindala on 145,40 ha (146,09 ha – 0,69 ha = 145,40 ha).

4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused

Käesoleva geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta oktoobris põhjavesi kõigis 12 puuraugus,

maapinnast 1,1 – 5,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 36,4 – 42,2 m. 1986. aasta septembris rajatud

uuringupunktis PA-104 avati põhjavesi maapinnast 4,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 42,15 m. 2026.

aasta aprillis avati vesi kahes sondeerimispunktis: SP-5 ja SP-7 maapinnast 0,8 – 1,3 m sügavusel,

absoluutkõrgusel 43,20 – 43,70 m. Sondeerimispunktides avatud vesi on tõenäoliselt sademetest või

lumesulamisest allapoole filtreeruv ajutise iseloomuga ülavesi, mitte püsiv põhjavee tase. Geoloogilise

uuringu ajal nii 2025. aasta oktoobris kui 2026. aasta aprillis olid maaparanduskraavid uuringuruumis ja

selle lähiümbruses kuivad. See viitab, et stabiilse keskmise põhjavee taseme määramisel on

puuraukudes mõõdetud veetasemed sobilikumad. Põhjavee tase uuringuruumis järgib üldist maapinna

reljeefi, langedes lääne suunas. Tuginedes 2025. aastal puuraukudes mõõdetud veetasemetele, on

keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi alal 37,5 m.

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

18

Põhjavesi Männiku liivikul ja selle ümbruses toitub sademetest. Põhjavee toitumine on kõige

intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaaladel ning kõige väiksem rabaaladel.

Looduslikes oludes paikneb maardla piirkonnas veetase liivas 1 – 3 m sügavusel maapinnast, järgides

maapinna reljeefi. Filtratsioonivool toimub peamiselt põhja (Raku ja Ülemiste järve) ja lääne (Pääsküla

jõe) suunas. Väheoluline põhjavee vool toimub ka lõuna ja ida suunas (Voolma ja Raadla, 2022) [7].

Piirkonna pinnavee üldine liikumise suund on samuti läände, Pääsküla jõe suunas. Metsakuivenduse

toimimiseks on uuringuruumi piirkonda rajatud ulatuslik kuivenduskraavide võrgustik.

4.4. Mäendustingimused

Tammemäe IX uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja

maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on vahemikus 5,7 – 13,2 m, keskmine paksus on

10,2 m. Ülalpool põhjavee taset asuva kihi (plokk 229) keskmine paksus on 3,3 m (maksimaalne paksus

on 8,2 m) ning allpool põhjavee taset asuva kihi (plokk 230) keskmine paksus on 6,3 m (maksimaalne

paksus on 8,1 m). Veepealset varu saab kaevandada ühes kuni kahes astmes ilma veetaset

alandamata. Veealust varu kaevandatakse kas ekskavaatoritega kuni ammutussügavuseni või

pinnasepumbaga.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali on võimalik välja vedada uuringuruumi idaservas

kulgevalt Pumbajaama teelt nr 7180306, mis ühendab tulevast karjääri ca 1,7 km kaugusel lõuna suunas

asuva Tallinna ringteega (põhimaantee nr 11). Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse

ehitusliiva varu, mis asub ülalpool põhjavee taset ning täiteliiva varu, mis asub allpool põhjavee taset.

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele

07.04.2017 nr 12. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud

korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise

keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku

omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara

kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala

korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt kujuneb mäeeraldise alale veekogu.

5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang

Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid,

looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit.

Uuringuruumi lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood

KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood

KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt

Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele.

Uuringuruumist ca 155 m kaugusel lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

19

(tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412) elupaik. Uuringuuumi lähistel asub ka Saku-Männiku kõre ja

kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087).

Lähim kohalik kaitstav objekt, Pääsküla raba (EELIS kood KLO5000022), asub uuringuruumist

ca 2,7 km kaugusel põhja suunas. Lähim riiklik kaitseala, Saku mõisa park (EELIS kood KLO1200457)

asub uuringuruumist ca 3,4 km kaugusel lõuna suunas. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Rahumäe

loodusala (ELLIS kood RAH0000451) asub uuringuruumist ca 6,3 km põhja suunas.

Geoloogilise uuringu käigus rajatud puuraugud ja sondeerimispunktid likvideeriti pinnasega täitmise teel

kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Puuraukude ja sondeerimispunktide

likvideerimise kohta koostati aktid (tekstilisa 10-1 ja 10-2), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti

maapõuebüroo (tekstilisa 11-1 ja 11-2). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal

ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat

negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Tammemäe IX uuringuruumis ei ole olulise

keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 6, vastu võetud 22.02.2005.

5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang

Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva

kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega -ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks

kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja

tankimine karjääris on keelatud.

Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja

määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel

kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile

teenindusplats, kui hooldamist planeeritakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse.

Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal

peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on

keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab

käitlema vastavalt kehtivatele seadustele.

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra

ning maastikupildi visuaalne muutmine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on

võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta

karjääri teid ning ladustatud maavarapuistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini.

Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega

kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist

lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise

korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda

keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt kujuneb karjäärialale veekogu.

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

20

6. KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel välja selgitada Harjumaal Saku vallas Männiku

külas asuva Tammemäe IX uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused.

Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati aktiivne tarbevaru Tammemäe IX uuringuruumis kahe

teineteise kohal paikneva plokina:

 ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 229 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha

pindalal kokku 315 tuh m3;

 täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 230 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha

pindalal kokku 605 tuh m3.

Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri

vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokid

aktiivse tarbevaruna arvele võtta.

Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 68 varu on 10 589 tuh m3, pindala on

126,06 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 8,4 m ning ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 70 varu on

236 tuh m3, pindala on 3,93 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 6,0 m. Käesoleva töö tulemusena

vähenes ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 68 pindala 2,65 ha ja varu kogus 222 tuh m3 võrra ning

ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 70 pindala 0,16 ha ja varu kogus 10 tuh m3 võrra. Pärast käesolevat

uuringut on ploki 68 varu 10 367 tuh m3 ja pindala 123,42 ha ning ploki 70 varu 226 tuh m3 ja pindala

3,77 ha.

Saku turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 3 varu on 1228 tuh t, pindala on

335,31 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 1,6 m ning vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4

varu on 331 tuh m3, pindala on 146,09 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 2,1 m. Käesoleva töö

tulemusena vähenes hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 3 pindala 0,93 ha ja varu kogus

1 tuh t võrra ning vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4 pindala 0,69 ha ja varu kogus samuti

1 tuh t võrra. Pärast käesolevat uuringut on ploki 3 varu 1227 tuh t ja pindala 334,38 ha ning ploki 4 varu

330 tuh t ja pindala 145,40 ha.

Geoloog: Peeter Lillak

/allkirjastatud digitaalselt/

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

21

7. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1]

2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S,

Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore

continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil

http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 01.02.2026). [2]

3. Kasatkin, A. Aruanne geoloogilistest uuringutöödest Männiku liivamaardlas Tallinnas 1955.-

1956. a. SZGU, Leningrad 1956. EGF aruande nr 714. [3]

4. Orru, M., Allikvee, H., Veldre, M., Shirokova, M., Ramst, R. Harju rajooni turbamaardlate

otsingulis-uuringuliste tööde aruanne. Geoloogia Valitsus, Keila 1981. EGF aruande nr 5199. [4]

5. Sinisalu, R., Peikre, S., Kajak, M., Vingisaar, P., Rannat, U. Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva

otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1986. a. projekt). Geoloogia Valitsus, Keila 1988. EGF

aruande nr 4292 [5]

6. Vohta, A., Karimov, M., Uppin, M. Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2019.

EGF aruande nr 9368. [6]

7. Voolma, M. ja Raadla, K. Tallinna-Saku liivamaardla hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised

tingimused. Maves OÜ, Tallinn 2022 [7].

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

22

TEKSTILISAD

Lisa 7 - Tammemae_X_ruumiandmed.zip

Lisa 8 - Tammemae_X_liivakarjaari_MKLT.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TANEL MÄGER PNOEE-38807180226 2026-07-03 10:15:48

PEETER LILLAK PNOEE-39004122741 2026-07-03 10:16:14

ERKI KÕND PNOEE-38403222726 2026-07-03 10:38:40

Tammemäe X liivakarjääri MKLT seletuskiri.pdf

TÖÖ NR 2026-158

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

X= 6577400, Y= 538500

HARJUMAA, SAKU VALD, MÄNNIKU KÜLA

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI

MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

Juuli 2026

Tellija: AS Tariston

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 20

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Viimsi metskond 144

(71801:001:1271), Viimsi metskond 13 (71801:001:1259)

TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus

TÖÖ TELLIJA:

Kontaktisik:

AS Tariston

Registrikood 10887843

Kauri Kiiman

Tel 5860 3731

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945)

Tel 5668 4203

[email protected]

Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)

Tel 5822 9648

[email protected]

Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 20

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;

 Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

 Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

 Projekteerimine EP10171636-0001;

 Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

 Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

 Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

 Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).

9. Kutsetunnistused:

 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

 Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;

 Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

 Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

 Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

 Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

 Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

 Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 20

SISUKORD

1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA

KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 6

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE

ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................. 10

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ................................................................................................................................... 10

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ......................................................................................................................................................... 10

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU

MÄÄRAMISEGA .................................................................................................................................................................... 11

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................. 11

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD .............................................................................................................................................................. 11

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE

LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 12

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ........................................................................................................ 13

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 13

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE

VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 14

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 19

10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................. 20

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.

2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.

3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga

01.04.2026).

2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 26.06.2026. a korraldus nr 13-5/26-94.

3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned

ruumiobjektina.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 20

1.MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA

MAAVARA KASUTUSALAD

AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Harjumaal Saku vallas Männiku külas

Tallinna-Saku liivamaardlas (registrikaardi nr 0109) Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse

tarbevaru ploki 230 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 231 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Tammemäe X

liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse 26.06.2026 korraldusega

nr 13-5/26-94 aruandes „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu

arvutus seisuga 01.04.2026)“ esitatud ettepaneku alusel.

AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede

aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja

taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega.

Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade

kättesaadavus ning varustuskindlus.

Taotletav karjäär asub strateegiliselt olulises asukohas, sest piirkonnas on suur vajadus nii täitematerjali kui ka

kvaliteetse maavara järele ning karjääride paiknemine ehitusobjektide läheduses aitab vähendada kavandavate

ehitusobjektide maksumust ja keskkonnajalajälge. Lisaks juba käimas olevale Rail Baltic raudteetrassi ehitusele

kavandatakse piirkonnas suurematest teede- ja taristuehituse projektidest tulevikus Tallinna ringraudteed,

Tallinna väikest ringteed, riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee 34-38 km (Valingu-Keila) ümberehitamist

2+2 sõidurajaga maanteeks ning riigi põhimaantee nr 8 Tallinna-Paldiski tee 11-14 km (Tähetorni-Harku)

ümberehitamist 2+2 sõidurajaga maanteeks koos Harku eritasandilise ristmiku rajamisega.

Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus

määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Rail Baltic raudteetrassi ehitamiseks vajalik maht

ammendab olulise osa Harju maakonnas arvele võetud ehitusmaavaradest. Samas on tegemist jätkuvalt

aktiivselt areneva piirkonnaga, kus nõudlus ehitusmaavarade järele püsib kõrge ka pärast Rail Balticu valmimist.

Taotletav Tammemäe X liivakarjäär aitab leevendada piirkondlikku ehitusmaterjalide vajadust ning toetab

jätkuvat taristuarendust.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja

põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku

kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise

tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal

on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Tammemäe X liivakarjääri kaevandamisloa

taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades

maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 20

2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Viimsi

metskond 144 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1271, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on

169 253 m2) ja Viimsi metskond 13 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1259, sihtotstarve on maatulundusmaa

100%, pindala on 799 625 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on

Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus.

Tammemäe X liivakarjäär asub Nõmme linnaosa halduspiirist ca 2,5 km kaugusel lõuna suunas, Saku aleviku

halduspiirist ca 1,5 km kaugusel põhja suunas ning Männiku asulast ca 590 m kaugusel lõuna suunas.

Tammemäe X liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°19’59’’ p.l. ja 24°40’35’’ i.p. ning

liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6334 (graafiline lisa 1. Tammemäe X

mäeeraldise plaan).

Viimsi metskond 144 katastriüksus jätkub Tammemäe X liivakarjääri põhjapooolsest osast lääne, põhja ja ida

suunas ning Viimsi metskond 13 katastriüksus jätkub liivakarjääri lõunapoolsest osast lääne, lõuna ja ida

suunas. Liivakarjäär piirneb läänest Runstiku (katastriüksuse tunnus 71801:001:0345, sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%, pindala 123 592 m2) katastriüksusega.

Tammemäe X liivakarjäär kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku

harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37)

piiranguvööndiga.

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub lõunaosas ca 0,06 ha pindalal Tallinna-Saku

liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru plokiga 70 ning edelaosas ca 0,08 ha pindalal ehitusliiva passiivse

reservvaru plokiga 68. Samuti piirneb taotletav mäeeraldis mõlema nimetatud varuplokiga ida suunast.

Tammemäe X liivakarjäär piirneb kagu suunast Tallinna-Saku liivamaardla täiteliiva passiivse tarbevaru plokiga

158 ja 160 ning ehitusliiva passiivse tarbevaru plokiga 159. Liivakarjäärist kagu suunas asub veel täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokk 155 ja 157, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 156 ning ehitusliiva aktiivse reservvaru

plokk 213 ja 214. Kõigi loetletud varuplokkide (osaliseks) kaevandamiseks taotleb AS TREV-2 Grupp maavara

kaevandamise keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääris.

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lõunaosa piirneb ida suunast taotletava mäeeraldise ja

selle teenindusmaaga, millele on konkureeriva maavara kaevandamisloa taotluse esitanud AS TREV-2 Grupp

(Tammemäe III liivakarjäär) ja AS Kiirkandur (Liivalaia 4 karjäär).

Lääne ja edela suunast piirneb Tammemäe X liivakarjäär Saku turbamaardla (registrikaart 0513) hästilagunenud

turba aktiivse reservvaru plokiga 3 ja vähelagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 4 aR.

Tammemäe X liivakarjäär kattub täielikult maaparandussüsteemiga Tammemäe, ÜP-163 (MS kood/ehitise

kood 4109550010080/002). Tammemäe X liivakarjääri põhjapiirist ca 70 m kaugusel põhja suunas asub

maaparandussüsteem Pääsküla-Männiku, TTP-392 (MS kood/ehitise kood 4109550010080/003).

Tammemäe X liivakarjääri lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood

KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood

KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53

lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele. Liivakarjääri lähistel asub ka Saku-

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 20

Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087). Taotletavast liivakarjäärist ca 155 m kaugusel

lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412)

elupaik.

Tammemäe X liivakarjääri põhjapiirist ca 25 meetri kaugusel paikneb elektrimaakaabelliin

AHXAMK‑W.3x240+35Cu 24 kV (väline tunnus 218867580). Liivakarjääri mäeeraldise idapiirist ca 30 m kaugusel

kulgeb elektrimaakaabelliin AXPK.4x120 (väline tunnus 343338126). Liivakarjäärist ca 55 m kaugusel kirde

suunas asub elektrialajaam Heitvesi‑2:(Saue) (väline tunnus 3140788) ja elektrimaakaabelliin AAB‑10.3x70

(väline tunnus 218661918), ca 65 m kaugusel asub elektrimaakaabelliin AA?V‑10.3x95 (väline tunnus

222341871) ja elektrialajaam Heitvesi‑1:(Saue) (väline tunnus 3140787) ning ca 70 m kaugusel asub

elektrimaakaabelliin ASB‑10.3x70 (väline tunnus 3141349) ja elektrimaakaabelliin AHXAMK‑W.3x120 (väline

tunnus 214266736).

Tammemäe X liivakarjääri idapiirist ca 30 m kaugusel asub maa‑alune vee‑ ja kanalisatsiooni survetorustik

(250 mm kuni alla 500 mm, väline tunnus 3‑10‑321). Liivakarjääri põhjapiirist ca 30 m kaugusel asub maa‑alune

vee‑ ja kanalisatsiooni survetorustik (alla 250 mm, väline tunnus 3‑32‑99).

Tammemäe X liivakarjääri lõunaosast ca 100 m kaugusel lääne suunas asub geodeetilise võrgu punkt 1062

(väline tunnus 42565) ning liivakarjääri põhjaosast ca 103 m kaugusel kirde suunas asub geodeetilise võrgu

punkt 5635 (väline tunnus 42710).

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asuvad lähimad eluhooned Tammemäe X liivakarjäärist

ca 635 m kaugusel põhja suunas katastriüksusel Raba tee 5 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1140, sihtotstarve

on elamumaa 100%) ja Raba tee 7 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1150, sihtotstarve on elamumaa 100%).

Maastikuliselt paikneb Tammemäe X liivakarjäär Harju lavamaa põhjaosas sandurtasandiku ja jääjõelise delta

üleminekualal, mis on kohati hilisemalt luitestunud.2 Piirkonnas levib eriteraline liiv, mida ilmestab nii

peeneteralisema liiva kui ka kruusa fraktsiooni kuuluvad vahekihid. Maapinna absoluutne kõrgus liivakarjääri

piirkonnas jääb vahemikku ca 38,5 – 47,0 m, maapind on valdavalt tasane, kuid tõuseb astanguga ida suunas

kõrgemale.

3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS

3.1.GEOLOOGILINE UURITUS

Tammemäe X liivakarjäär jääb Põhja-Eesti suurima kruusa-liiva leiukoha, Tallinna-Saku liivamaardla lääneserva

ning piirneb lääne suunast Saku kohaliku tähtsusega turbamaardlaga. Piirkonnas on tehtud arvukalt

geoloogilisi uuringuid maavarade leidmise ja kaevandamise eesmärgil, millest käesoleva taotluse puhul on

relevantsed 1988., 2019. ja 2025.-2026. aastal tehtud uuringud.

1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 11.06.2026). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu, 2005.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 20

1988. aastal rajati Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingus-hinnagutööde3 käigus Tallinna-Saku liivamaardla

piirkonda kokku 35 puurauku ja võeti 78 proovi. Nimetatud uuringust on käesolevas taotluses kasutatud

uuringupunkti PA-104 ja sellest kogutud pinnaseproovide andmeid.

2019. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger4 Tammemäe X liivakarjäärist lõuna ja kagu suunas Männiku X

uuringuruumis geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 22 puurauku ja võeti kokku 98 pinnaseproovi. Maavara

varu kvaliteedi hindamiseks kasutati lisaks üheksat puurauku 1988. aasta tööst ja nendest kogutud 32

pinnaseproovi andmeid. Uuringu tulemusena eraldati Männiku X uuringuruumis kuus ehitus- ja täiteliiva

varuplokki.

2025. – 2026. aastal tegi Kobras OÜ Tammemäe IX uuringuruumi geoloogilise uuringu.5 Töö käigus puuriti

2025. aasta oktoobris Tammemäe IX uuringuruumi 12 puurauku ning võeti 25 proovi kasulikust kihist. Lisaks

rajati 2026. aasta aprillis turbakihi paksuse täpsustamiseks kaheksa sondeerimispunkti. Uuringu tulemusena

võeti arvele Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 230 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru

plokk 231. Samuti muudeti Tallinna-Saku liivamaardla ja Saku turbamaardla olemasolevate varuplokkide piire.

Eesti Geoloogiateenistuse direktori 26.06.2026 korraldus nr 13-5/26-94. Harju maakonna Tallinna-Saku

liivamaardla ja Saku turbamaardla registrikande muutmine:

1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Tallinna-Saku

liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:

1.1. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 123,42 ha – 10367 tuh m3 (aruandes 68. plokk),

1.2. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 3,77 ha – 226 tuh m3 (aruandes 70. plokk),

1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 315 tuh m3 (aruandes 229. plokk),

1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 605 tuh m3 (aruandes 230. plokk).

2. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Saku

turbamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:

2.1. hästilagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 334,38ha –1227 tuh t (aruandes 3. plokk),

2.2. vähelagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 145,40 ha – 330 tuh t (aruandes 4. plokk).

3.2.GEOLOOGILINE EHITUS

Tammemäe X liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. – 2026. aastal tehtud geoloogilise

uuringu andmete põhjal.

Tammemäe X liivakarjääri kattekihi moodustab 0,3 – 0,4 m paksune tumepruun, lõimiselt liivane huumus

(kasvukiht, Q2_s). PA-7 alal on looduslik kattekiht eemaldatud ja asendatud 1,6 m paksuse täitepinnasega

(Q2_t), mille ülemises osas esines 0,5 m paksuselt mullasegune kruus ja allosas liivasegune puidutükkidega

muld. Looduslik turvas (Q2_b) avati pindmise kihina PA-2...PA-3 ja PA-10...12 ning SP-1 ja SP-8 alal 0,7 – 0,9 m

paksuselt. Turvas on musta kuni tumepruuni värvi, keskmiselt kuni hästi kõdunenud ja sisaldab puidutükke.

Osa uuringupunktides esines turba all 0,1...0,4 m paksuse kihina orgaanilise ainega liiv (Q2_b), tegemist on

3 Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1986. a. projekt) (EGF aruande nr 4292). 4 Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 9368). 5 Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 20

turbakihist leostunud humiinainetega rikastunud liivakihiga, mis on pruuni kuni tumepruuni värvi, kohev, ja

keskterine. Kattekihi paksus kokku on taotletavas Tammemäe X liivakarjääris 0,3 – 1,6 m, keskmise paksusega

0,6 m. Kattekihi paksus suureneb lääne suunas.

Tammemäe X liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 5,7 m (PA-11) kuni

13,2 m (PA-6), keskmine paksus on 10,2 m. Materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib

selgelt peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega

fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosise sisaldus on vahemikus 1,6 – 8,2%. Liiv on beeži,

kollakaspruuni, pruuni või halli värvi, kohev kuni tihe, niiske kuni veeküllastunud.

Kasuliku kihi lamamini jõuti 2025. – 2026. a geoloogilise uuringu käigus kõikides puuraukudes. Kasuliku kihi

lamami moodustab jääjärveline liivsavi (Q1jrVr_lg), mis on halli värvi, pehme kuni poolkõva, keskplastne ja

sisaldab liiva vahekihte. Liivsavi avati puuraukudes 0,3 – 6,2 meetri paksuse kihina ning see jätkub sügavuse

suunas.

3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS

Geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta oktoobris põhjavesi kõigis 12 puuraugus, maapinnast 1,1 – 5,0 m

sügavusel, absoluutkõrgusel 36,4 – 42,2 m. 1986. aasta septembris rajatud uuringupunktis PA-104 avati

põhjavesi maapinnast 4,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 42,15 m. 2026. aasta aprillis avati vesi kahes

sondeerimispunktis: SP-5 ja SP-7 maapinnast 0,8 – 1,3 m sügavusel, absoluutkõrgusel 43,20 – 43,70 m.

Sondeerimispunktides avatud vesi on tõenäoliselt sademetest või lumesulamisest allapoole filtreeruv ajutise

iseloomuga ülavesi, mitte püsiv põhjavee tase. Geoloogilise uuringu ajal nii 2025. aasta oktoobris kui 2026.

aasta aprillis olid maaparanduskraavid Tammemäe IX uuringuruumis ja selle lähiümbruses kuivad. See viitab,

et stabiilse keskmise põhjavee taseme määramisel on puuraukudes mõõdetud veetasemed sobilikumad.

Põhjavee tase Tammemäe X liivakarjääris järgib üldist maapinna reljeefi, langedes lääne suunas. Tuginedes

2025. aastal puuraukudes mõõdetud veetasemetele, on keskmine põhjavee tase absoluutkõrgus Tammemäe

X liivakarjääris 37,5 m.

Põhjavesi Männiku liivikul ja selle ümbruses toitub sademetest. Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem

avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaaladel ning kõige väiksem rabaaladel. Looduslikes oludes

paikneb maardla piirkonnas veetase liivas 1 – 3 m sügavusel maapinnast, järgides maapinna reljeefi.

Filtratsioonivool toimub peamiselt põhja (Raku ja Ülemiste järve) ja lääne (Pääsküla jõe) suunas. Väheoluline

põhjavee vool toimub ka lõuna ja ida suunas.6

Piirkonna pinnavee üldine liikumise suund on samuti läände, Pääsküla jõe suunas. Metsakuivenduse

toimimiseks on taotletava mäeeraldise piirkonda rajatud ulatuslik kuivenduskraavide võrgustik.

6 Voolma, M., Raadla, K. Tallinna-Saku liivamaardla hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Maves OÜ, Tallinn 2022.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 20

4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA

KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS

4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS

Kasuliku kihi moodustab Tammemäe X liivakarjääris ehitusliiva (plokk 230) ja täiteliiva (plokk 231)

kvaliteedinõuetele vastav materjal. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud

2025. – 2026. a tehtud geoloogilise uuringu välitööde käigus kogutud 25 proovi andmeid ning Geoloogia

Valitsuse 1986. aastal rajatud uuringupunktist PA-104 võetud kolme proovi andmeid. Kõikide proovide

andmeid on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade

määramise nõuetega. 18 proovi andmeid kasutati ploki 230 hindamiseks ning 19 proovi andmeid kasutati ploki

231 hindamiseks.

Plokk 230 materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib selgelt peeneteraline (0,125 – 0,25

mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali

peenosis (>0,063 mm) jääb vahemikku 1,6 – 8,2%. Materjali filtratsioon on ühe proovi alusel 0,7 m/ööpäevas.

Plokk 231 materjal on samuti ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib peeneteraline (0,125 – 0,25 mm)

fraktsioon, ent leidub enam ka ülipeeneteralise liiva (0,063...0,125 mm) fraktsiooni. Liiv sisaldab vähe kruusa,

üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb vahemikku

4,2 – 8,2% ning see suureneb sügavuse suunas. Materjali filtratsioon on ühe proovi katse alusel

1,3 m/ööpäevas.

Tabelis 1 on esitatud Tammemäe X liivakarjääri varuplokkide 230 ja 231 laborianalüüside põhinäitajad.

Tabel 1. Tammemäe X liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad

Näitaja Tammemäe X liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine

Looduslik materjal ploki 230 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 0,0 0,0

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

100,0

1,6

100,0

8,2

100,0

4,5 Looduslik materjal ploki 231 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 0,0 0,0

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

100,0

4,2

100,0

8,2

100,0

5,8

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS

Tammemäe X liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: ehitusliiva plokk 230

ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 9,57 ha, varu 315 tuh m3) ja täiteliiva plokk 231 allpool

uuringuaegset põhjavee taset (pindala 9,57 ha, varu 605 tuh m3) Kobras OÜ töös „Tallinna-Saku liivamaardla

Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ esitatud ettepaneku alusel.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 20

Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised

läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu

aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AUTOCAD Civil 3D 2026.

5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE

KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA

5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse

tarbevaru ploki 230 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 231 piiriga. Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise

pindala on 9,75 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib ploki 231 kinnitatud varu sügavusega.

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga, v.a karjääri lääne-, edela- ja

lõunaosas, kus see ulatub mäeeraldise piirist kaugemale vastavalt kuni 144 m, kuni 37 m ja kuni 148 m.

Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala settekaardi moodustamiseks liiva

veealusel kaevandamisel liiva nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti mäeeraldise korrastamiseks vajaliku

katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,99 ha.

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on

toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on

määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.

5.2.KAEVANDATAVAD VARUD

Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava

materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus

nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt ülipeene- kuni

peeneteraline liiv ning selle lamamis liivsavi. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud

ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~11°). Nõlvatervikute mahu

määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel

kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2

on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.

Tabel 2. Tammemäe X liivakarjääri kaevandatav varu

Plokk Varu, tuh m3

Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3

Kaevandatav varu, tuh m3

Plokk 230 EL aT 315 53 262

Plokk 231 TL aT 605 248 357

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 44 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub

hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud

täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse

§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa

kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei

kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris

kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali

vajadusest.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 20

6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS

NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS

Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt

korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul

kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja

pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel

koorida kasvukihist (turbast, huumusest ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 54 tuh m3.

Katendi keskmine paksus on 0,6 m. Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning

vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale.

Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata.

Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures.

Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et

ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade

katmine ca 0,6 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab

pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb

karjääri veepealsete nõlvade kõrgus karjääri lääneküljel vahemikku 1 – 2 m ja ida- ning lõunaküljel kuni 9 m

(graafiline lisa 3. Tammemäe X liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks

püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee

taset ja 1:5 allpool põhjavee taset.

Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse

mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukihi kogus.

Mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 11 tuh m3 ning

võõrandamisele kuulub seega ca 43 tuh m3 kasvukihti. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse

täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99.

Tammemäe X liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja maavarale on

hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Veepealse

maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu andmetel kuni 8,2 m ja seda kaevandatakse ekskavaatoriga kuni

kahes astmes. Veealuse maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu andmetel kuni 8,1 m ja seda

kaevandatakse pika noolega ekskavaatoriga ja pinnasepumbaga ilma veetaset alandamata. Varu

ammendumise järgselt moodustub mäeeraldise alale veekogu, mille sügavus valdavas osas on vähemalt 2 m,

seega täiendavat süvendamistööd ei ole vaja teha.

Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on

otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste

alusel esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses

esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 20

Juurdepääs Tammemäe X liivakarjäärile on rahuldav, materjali on võimalik välja vedada liivakarjääri idaservas

kulgevalt Pumbajaama teelt nr 7180306, mis ühendab tulevast karjääri ca 1,7 km kaugusel lõuna suunas asuva

Tallinna ringteega (riigi põhimaantee nr 11).

7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib

kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse

§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldisel esinev

katend kasutatakse alale kujunevate veekogude veepealsete nõlvade korrastamisel vastavalt kaevandatud maa

korrastamise projektile. Ülejäänud katend turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi

vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.

Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja

geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise

korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses. Taaskasutatava materjalina

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukiht.

Tammemäe X liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja

taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Tammemäe X liivakarjääri

mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast

tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.

8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017 määrusele nr 12.7 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel

juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine

toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt

Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet

lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud

korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku

omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks

korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute

pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist.

7 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 20

Tammemäe X liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud liiva varu. Pärast varu

ammendamist kujundatakse karjääri mäeeraldisele põhjapoolne veekogu pindalaga ca 6,23 ha ja lõunapoolne

veekogu pindalaga ca 1,58 ha. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada.

Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui

kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27°

(nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Otstarbekas on

nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus.

Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning

seemnete külv ja puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi

korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud

karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse

karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult

looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri veepealsed

nõlvad rohttaimede külviga ning mäeeraldise teenindusmaa sobivate istikutega. Hinnangulised kulud

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on

ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 35 000 eurot. Tammemäe X liivakarjääri korrastamisjärgne olukord

on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Tammemäe X liivakarjääri korrastatud maa plaan).

9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED

NENDE VÄHENDAMISEKS

Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse

pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.

Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,

et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava

materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise

teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,

mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne

muutumine.

Õhusaaste

Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud

piirnorme. Tammemäe X liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast

saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on

normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.

Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate

poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale

võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid

tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi

võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 20

ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud

maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui

kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.8

Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa

Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise

(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:

E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus

E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);

k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);

U – keskmine tuulekiirus (m/s);

M – materjali niiskusesisaldus (%).

Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,

mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava

materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Tammemäe X liivakarjääri puhul kasutatud

niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele

niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus

tekkiv osakeste eriheide järgmine:

E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t

Tammemäe X liivakarjääri keskmise aastamäära (44 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on

tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,055 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali

sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit,

seega kaevandamise eriheide koos materjali sõelumisega on maksimaalselt:

0,0011 + (3 x 0,0007) = 0,0032 kg/t.

Tammemäe X liivakarjääri keskmise aastamäära (44 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos

materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,253 t ning keskkonnaministri 14.12.2016

määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme

soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides

kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana

kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)

8 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 20

nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Tammemäe X liivakarjääris materjali

töötlemist ei planeerita, kuid vajadusel võib väike osa (ca 10%) kaevandamise keskmisest aastamäärast vajada

sõelumist. Ca 5 tuh m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 9000 tonni. Tööpäeva

jooksul töötleb sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning ca 5 tuh m3 töötlemine võtab

seega aega ca 5 – 7 tööpäeva. Sõelumissõlme võidakse Tammemäe X liivakarjääris kasutada erandjuhtudel

lühiajaliselt ja vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr

67 toodud künnisvõimsust.

Müra

Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate

majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla

päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 60 dB).9 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asuvad lähimad II kategooria müratundlikud alad

Tammemäe X liivakarjäärist ca 600 m kaugusel põhja suunas katastriüksusel Raba tee 5 (katastriüksuse tunnus

71801:001:1140, sihtotstarve on elamumaa 100%) ja Raba tee 7 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1150,

sihtotstarve on elamumaa 100%).

Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump, lühiajaliselt ka

sõelumissõlm). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on

ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, sõelumissõlmel ca 114 dB ning pinnasepumbal

ca 85 – 100 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator ja pinnasepump,

abimehhanismina kasutatakse rataslaadurit ja vajadusel ka sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud

müratasemed on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures

Pinnasepump 100

Ekskavaator 104

Rataslaadur 109

Purustus-sõelumissõlm 114

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu

suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.

Lp = 20log10(p/p0), kus

Lp – müratase, dB;

9 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 20

p – helirõhk, Pa;

p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).

Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse

mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab

madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased

tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab

rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).

Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.10

A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1

oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).

Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas

63 Hz

125 Hz

250 Hz

500 Hz

1000 Hz

2000 Hz

4000 Hz

8000 Hz

Helitase kokku Lw

Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA

105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)

102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)

87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (sõel)

Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades

vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis

10 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026).

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 20

tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke

(„A-weighted“).

Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Raba tee 5 ja Raba tee 7 maaüksustest

ca 600 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral nimetatud katastriüksuste piiril arvutusliku müra

suuruseks ca 43 dB, mis on ca 17 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump, rataslaadur kui ka sõelumissõlm, siis nende

tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.

Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine

ekskavaatori/pinnasepumbaga, materjali fraktsioneerimine sõelumissõlmega ja toodangu laadimine

rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,2 dB. Sellisel juhul kujuneb

Tammemäe X liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Raba tee 5 ja Raba tee 7

katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 44,2 dB, jäädes lubatud normist madalamale ca 15,8 dB võrra.

Tegelikkuses ei paikne sõelumissõlm karjääri servas, vaid pigem keskosas, lisaks kaob otsenähatvus

karjäärimasinate ja müratundliku katastriüksusega, kui rajatakse katendivallid ning kaevandamistegevus

toimub süvises. Seetõttu on tegelik müratase arvutuses näidatust märgatavalt väiksem.

Mõju pinna- ja põhjaveele

Tammemäe X liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub

karjäärialale kaks veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 8,2 m ning seda saab kaevandada pika

noolega ekskavaatoriga ja pinnasepumbaga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse

tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete

sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.

Taotletava mäeeraldise alal ja lähiümbruses asub arvukalt maaparandusüsteemi kuivenduskraave. Veealuse

varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja mäeeraldise

lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib piirkonna

veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise veekihiga

hüdrauliliselt seotuks. Seega ei hakka moodustuvast karjääriveekogust toimuma ka ülevoolu mäeeraldise

läheduses asuvatesse kraavidesse.

Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel

mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee

tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei

teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 19 / 20

Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega

kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust

põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on

põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub

põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele.

Kokkuvõtes ei toimu karjääris veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk

piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka

piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri

lähiümbruse piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Vibratsioon

Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki

vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni

mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud

töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.11 Tehniliselt korras masinate

kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.

Maastikupildi visuaalne muutumine

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on

leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale

kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsa- ja rohumaaks ning veekogudeks.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning

ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Tammemäe X liivakarjääris

oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju.

9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE

LOODUSOBJEKTIDELE

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000

linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende

kaitsevööndit.

Tammemäe X liivakarjääri lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood

KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood

KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53

lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele. Liivakarjääri lähistel asub ka Saku-

Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087). Taotletavast liivakarjäärist ca 155 m kaugusel

lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412)

elupaik.

11 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.

Tammemäe X liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-158 ad

Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla

Koostaja: Kobras OÜ 20 / 20

Lähim kohalik kaitstav objekt, Pääsküla raba (EELIS kood KLO5000022), asub Tammemäe X liivakarjäärist ca

2,7 km kaugusel põhja suunas. Pääsküla raba kaitse-eesmärgid on väärtusliku maastiku ja selle üksikelementide

kaitse, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja virgestusvõimaluste säilitamine ja parandamine. Lähim

riiklik kaitseala, Saku mõisa park (EELIS kood KLO1200457) asub liivakarjäärist ca 3,4 km kaugusel lõuna suunas.

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Rahumäe loodusala (EELIS kood RAH0000451) asub liivakarjäärist ca 6,3 km

põhja suunas. Rahumäe loodusala kaitse-eesmärgiks on II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi Dianthus

arenarius (nõmmenelk) isendite kaitse.

Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda

mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju

ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Tammemäe X liivakarjääri

mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Pääsküla raba, Saku mõisa pargi

ega Natura 2000 võrgustiku Rahumäe loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

10.KOKKUVÕTE

AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Tallinna-Saku liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 0109)

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.

Taotletav Tammemäe X liivakarjäär asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tallinna-Saku liivamaardla

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 230 (ülalpool põhjavee taset) ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 231

(allpool põhjavee taset). Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega. Taotletava Tammemäe X

liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,57 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,99 ha.

Tammemäe X liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 315 tuh m3, kaevandatav varu

kogus on 262 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 53 tuh m3. Tammemäe X liivakarjääri täiteliiva

aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 605 tuh m3, kaevandatav varu kogus on 357 tuh m3 ning

nõlvatervikusse jääva varu kogus on 248 tuh m3.

Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak

(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase

7, kutsetunnistus nr 176863).

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

03.07.2026

Tammemäe X liivakarjääri korrastatud maa plaan.pdf

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA (0109)

SAKU TURBAMAARDLA (0513)

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄR

SAKU TURBAMAARDLA (0513)

plokk 3 aR plokk 4 aR

plokk 3 aR

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA

(0109) plokk 68 EL pR

plokk 70 EL pR

71801:001:1247 Tammemetsa

71801:001:0066 Heitvete alajaam 2

71801:001:1103 Männiku fekaalipumpla

71801:001:0345 Runstiku

71801:001:0064 Heitvete alajaam 3

71801:001:2182 Viimsi metskond 318

71801:001:0341

Väljametsa

71801:001:1259 Viimsi metskond 13

71801:001:0065 Heitvete alajaam

Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)

Pääsküla-Männiku, TTP-392 (4109550010080/003)

plokk 68 EL pR

plokk 70 EL pR

plokk 3 aR

Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)

Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja

Männiku linnaku (37) piiranguvöönd

Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)

piiranguvöönd

Tammemäe X liivakarjäär Tariston AS

1

5

23

24

25

2

3

4

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

2021

22

23

24

25 26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

plokk 213 EL aR plokk 214 EL aR

plokk 156 EL aT plokk 157 EL aT

taotletav Männiku XXI liivakarjäär

AS TREV-2 Grupp

plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 EL aT

71801:001:1271 Viimsi metskond 144

71801:001:1406 Viimsi metskond 242

71801:001:1199 Männiku krossirada

71801:001:1519 Pumbajaama tee

plokk 158 TL pT plokk 159 EL pT plokk 160 TL pT

taotletav Tammemäe III liivakarjäär

AS TREV-2 Grupp ja

taotletav Liivalaia 4 karjäär

AS Kiirkandur

71801:001:2183 Mälgumetsa

Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik) EELIS kood KLO9132412

07.2026 1:1000 2026-158

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA

AS TARISTON

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

33

KORRASTATUD MAA PLAANPeeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

Maapinna samakõrgusjoon, m abs

1

Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) varuplokkide piir Maardla piir

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 01.03.2026 seisuga. 6. Tammemäe X liivakarjääri ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga.

Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd

Maaparandussüsteem

Külgneva taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir

Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs

71801:001:1406 Viimsi metskond 242

Saku turbamaardla (registrikaardi nr 0513) varuplokkide piir

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndi piir

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1

Mets, raiesmik, rohumaa

Kõlvikupiir

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA, SAKU TURBAMAARDLA ja TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6334

Veekoguks korrastatav ala (7,81 ha)

Metsamaaks korrastatav ala (4,42 ha)

Rohumaaks korrastatav ala (1,76 ha)

III kategooria kaitsealune liik

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise plaan.pdf

1

5

23

24

25

plokk 230 EL aT plokk 231 TL aT

SAKU TURBAMAARDLA (0513)

plokk 3 aR plokk 4 aR

plokk 3 aR

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA

(0109) plokk 68 EL pR

plokk 70 EL pR plokk 213 EL aR

plokk 214 EL aR

plokk 156 EL aT plokk 157 EL aT

taotletav Männiku XXI liivakarjäär

AS TREV-2 Grupp

plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 EL aT

71801:001:1271 Viimsi metskond 144

71801:001:1247 Tammemetsa

71801:001:0066 Heitvete alajaam 2

71801:001:1103 Männiku fekaalipumpla

71801:001:0345 Runstiku

71801:001:1406 Viimsi metskond 242

71801:001:1199 Männiku krossirada

71801:001:0064 Heitvete alajaam 3

71801:001:2182 Viimsi metskond 318

71801:001:2183 Mälgumetsa

71801:001:0341

Väljametsa

71801:001:1259 Viimsi metskond 13

71801:001:0065 Heitvete alajaam

71801:001:1519 Pumbajaama tee Tammemäe, ÜP-163

(4109550010080/002)

Pääsküla-Männiku, TTP-392 (4109550010080/003)

6

plokk 68 EL pR

plokk 70 EL pR

plokk 3 aR

Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)

Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja

Männiku linnaku (37) piiranguvöönd

Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)

piiranguvöönd

plokk 158 TL pT plokk 159 EL pT plokk 160 TL pT

PA-104 46.15 33.15 0.5/0.5

12.5

Tammemäe X liivakarjäär Tariston AS

2

3

4

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

36.40 (21.10.2025)

36.90 (21.10.2025)

37.30 (21.10.2025)

37.20 (21.10.2025)

41.80 (22.10.2025)

40.10 (22.10.2025)

40.00 (22.10.2025)

37.80 (22.10.2025)

0.3/0.3 9.0

PA-2 38.70 30.00

0.7/0.7 8.0

PA-3 38.40 29.50

0.7/0.7 8.2

PA-4 41.00 30.00

1.3/ - 9.7

PA-5 43.20 30.20

0.3/0.3 12.7

PA-6 43.80 30.20

0.4/0.4 13.2

PA-7 44.30 33.20

PA-8 46.10 35.10

0.3/0.3 10.7

PA-9 44.60 32.20 2.0/1.6

10.4

PA-10 43.30 32.30

0.8/0.8 5.7

PA-12 40.50 30.30

1.0/1.0 9.2

I'

PA-1 38.70 29.40

39.10 (22.10.2025)

38.20 (21.10.2025)

39.00 (21.10.2025)

I

II

II'

III

III'

42.20 (01.09.1986)

SP-1 43.30 0.9/0.9 SP-2

43.80 0.7/0.7

SP-3 43.80

SP-5 44.50 1.5/1.5

1.1/0.9

SP-7 44.50 1.3/1.1

0.8/0.8

SP-4 43.40 0.3/0.3

1.2/1.1

SP-6 44.40

SP-8 44.50

43.70 (24.04.2026)

43.20 (24.04.2026)

0.7/0.7 10.3

40.50 (21.10.2025)

1.6/ - 9.5

PA-11 40.80 34.30

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

2021

22

23

24

25 26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

taotletav Tammemäe III liivakarjäär

AS TREV-2 Grupp ja

taotletav Liivalaia 4 karjäär

AS Kiirkandur

Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik) EELIS kood KLO9132412

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA (0109)

SAKU TURBAMAARDLA (0513)

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄR

07.2026 1:1000 2026-158

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA

AS TARISTON

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

31

MÄEERALDISE PLAANPeeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon, m abs

1

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) varuplokkide piir Maardla piir

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi novembris 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-334). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 01.03.2026 seisuga. 6. Tammemäe X liivakarjääri ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga. 7. Plokk 229 EL aT lamam asub absoluutkõrgusel 37,5 m.

Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd

Maaparandussüsteem

Külgneva taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir

Tammemäe X liivakarjääri lamami samakõrgusjoon, m abs

71801:001:1406 Viimsi metskond 242

40.00 (22.10.2025)

TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA, SAKU TURBAMAARDLA ja TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6334

Saku turbamaardla (registrikaardi nr 0513) varuplokkide piir

Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

Kobras OÜ puuraugud (oktoober 2025):

0.3/0.3 9.0

PA-1 38.70 29.40

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Geoloogia Valitsuse puurauk, 1986 (EGF 4292): Puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

PA-104 46.15 33.15

0.5/0.5 12.5

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndi piir

Kobras OÜ sondeerimispunktid (aprill 2026):

SP-1 43.30 0.9/0.9

Sondeerimispunkti nr Suudme abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1

Nõlvaterviku alumine piir

III kategooria kaitsealune liik

Tammemäe X liivakarjääri profiilid.pdf

PA-2 38.70

PA-5 43.20

PA-12 40.50

PA-4 41.00

PA-5 43.20

PA-6 43.80

PA-7 44.30

PA-8 46.10

PA-10 43.30

PA-7 44.30

PA-9 44.60

PA-104 46.15

NW SE

Tammemäe X liivakarjäär Tariston AS

71801:001:1271 Viimsi metskond 144

71 80

1: 00

1: 15

19 Pu

m ba

ja am

a te

e

plokk 229 EL aT

plokk 230 TL aT

plokk 68 EL pR

71 80

1: 00

1: 15

19 Pu

m ba

ja am

a te

e

71801:001:1271 Viimsi metskond 144

71801:001:1259 Viimsi metskond 13

plokk 158

TL pT

plokk 159 EL pT

plokk 160 TL pT

plokk 229 EL aT

plokk 230 TL aT

N SE

plokk 229 EL aT

plokk 230 TL aT

plokk 68 EL pR

71 80

1: 00

1: 15

19 Pu

m ba

ja am

a te

e

71801:001:1199 Männiku krossirada71801:001:1271

Viimsi metskond 144

plokk 3 aR plokk 4 aR

SW NE Huumus (muld)

Liiv

Orgaanilise ainega liiv

Liivsavi ja savi

Turvas

LEPPEMÄRGID

Täitepinnas

Männiku linnaku (37) piiranguvöönd

Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja

Männiku linnaku (37) piiranguvöönd

plokk 70 EL pR

71801:001:1406 Viimsi metskond 242

Kihipinna sügavus (m)

PA-7 44.30

Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)

Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)

piiranguvöönd

Männiku linnaku (37) piiranguvöönd

Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)

piiranguvöönd

Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)

SP-2 43.80

SP-5 44.50

Tammemäe X liivakarjäär Tariston AS

38.20 (21.10.2025)37.80

(22.10.2025)

38.20 (21.10.2025)

39.00 (21.10.2025)

40.00 (22.10.2025)

40.50 (21.10.2025)

41.80 (22.10.2025)

40.10 (22.10.2025)

40.50 (21.10.2025)

42.15 (01.09.1986)

2-1 Kr 0,0% St 6,2% TL

36.90 (21.10.2025)

12-1 Kr 0,0% St 4,2% EL

12-2 Kr 0,0% St 5,2% TL

5.0

6-1 Kr 0,0% St 3,0% EL

5-2 Kr 0,0% St 4,4% EL

5-3 Kr 0,0% St 5,8% TL

10.0

6-2 Kr 0,0% St 6,3% TL

6-3 Kr 0,0% St 7,1% TL

10-1 Kr 0,0% St 3,2% EL

10-2 Kr 0,0% St 4,3% EL

7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL

7-2 Kr 0,0% St 7,1% TL

8-1 Kr 0,0% St 1,6% EL

9-1 Kr 0,0% St 2,3% EL 5.5

7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL

105 Kr 0,0% St 3,0% EL

107 Kr 0,0% St 2,9% EL

28

30

32

34

36

Uuringupunktide vahekaugus (m)

35

33

31

29

38

37

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

111 99

Geoloogiline läbilõige I - I´

5-3 Kr 0,0% St 5,8% TL

Geoloogiline läbilõige II - II´

28

30

32

34

36

35

33

31

29

38

37

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

Uuringupunktide vahekaugus (m)

153 144 171 53 118

Geoloogiline läbilõige III - III´

28

30

32

34

36

35

33

31

29

38

37

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

Uuringupunktide vahekaugus (m)

45 98

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir

Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Tallinna-Saku liivamaardla varuplokkide piir

Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd

Maaparandussüsteemi nimetus, tunnus ja piir

40.00 (22.10.2025)

Saku turbamaardla varuplokkide piir

Uuringupunkti nr Suudme abs kõrgus (m)

4.5

Riigikaitselise ehitise nimetus ja piiranguvööndi piir

7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL

Proovi võtmise intervall Proovi võtmise number Kruusa sisaldus % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus % maavara liik: EL - ehitusliiv

TL - täiteliiv

Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (37,5 m abs)

5.5

10.0

27

7.3

4-2 Kr 0,0% St 5,8% TL

5.5

10.0

5.5

37.20 (21.10.2025)

7.3

9-2 Kr 0,0% St 7,5% TL

3.0

6.0

8.0

106 Kr 0,0% St 1,7% EL

108 Ei sobi

5-1 Kr 0,0% St 3,1% EL

43.70 (24.04.2025)

52 47

1:2

1:51:5

1:2

1:5

1: 5

1: 2

1: 5

1: 2

1: 5

Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2

Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

1:2

0.7

10.9

1.0

10.9

14.5 12.7

14.5

11.4

12.7

1.6

14.5 16.5

1.6

5.5

10.2 8.7

0.3

13.0

1.3

0.3 0.7 1.6

0.3

1.6 2.0

12.4

0.5

13.0

0.4 0.7

0.9

1.5

1.6

11.1

7-2 Kr 0,0% St 7,1% TL

4.3

8-2 Kr 0,0% St 4,8% EL

11.0

11.1

13.613.0 11.0

2-2 Kr 0,0% St 6,2% TL

5-2 Kr 0,0% St 4,4% EL

5-1 Kr 0,0% St 3,1% EL

5.5

4-1 Kr 0,0% St 4,3% EL

07.2026 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-158

HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA

AS TARISTON

TAMMEMÄE X LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

32

GEOLOOGILISED LÄBILÕIKEDPeeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Tammemäe X liivakarjäär kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga.

Dokumendiregister	Eesti Geoloogiateenistus
Viit	13-1/26-1039
Registreeritud	06.07.2026
Sünkroonitud	07.07.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine
Sari	13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele
Toimik	13-1/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Valdo Tohver
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1034045

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad