Kaitseväe taristu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Hanna-Liis Heinla 620 1752, [email protected]

2

SISUKORD

1. Üldine teave ........................................................................................................................ 3

2. Kavandatav tegevus ............................................................................................................ 4

2.1. Tegevuse iseloom ja maht .......................................................................................... 4

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ........................................................... 4

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine .................................................... 7

2.4. Tegevuse energiakasutus ............................................................................................ 8

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhtu ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ......... 8

2.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus ........................... 9

2.7. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest

põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht .................................................................... 9

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ..................................................... 9

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused ................................................................................................................................ 9

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus) nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ....................................... 10

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise vaatusega alade vastupanuvõimet ................................................................. 16

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ................................................................. 18

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................ 18

4.1. Mõju suurus ja ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus ............................................................................................................... 19

4.2. Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ... 19

4.3. Mõju piiriülesus ........................................................................................................ 19

4.4. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale .......................................................................... 20

4.6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused ........................................................................................................................... 21

6. Kasutatud materjalid ........................................................................................................ 24

3

1. Üldine teave

ConArte OÜ (registrikood 11732539, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa,

Paevälja pst 5, 13619, e-post: [email protected]) esitas 28.01.2025 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post: [email protected]) ehitisregistri (EHR) kaudu ehitusloa

taotlused ja ehitusteatised kaitseväele vajaliku taristu rajamiseks. Projekti tellija ja omanik on

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK, registrikood 70009764, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kristiine linnaosa, Järve tn 34a, 11314, e-post: [email protected]). Kavandatava tegevuse

täpsem kirjeldus on toodud ehitusprojekti dokumentides.

Kavandatavad ehitised asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ermistu külas Audru metskond

20 (katastritunnus 82602:005:0282) ja Kõima külas Audru metskond 52 (katastritunnus

62401:001:2178) kinnistutel. Kavandatud objekti territooriumi hõlmab ca 100 ha suurust ala.

Taristu rajamiseks on vajalik alal olev mets ligikaudu 75 ha ulatuses raadata. Juurdepääsuteed

alale on kavandatud olemasolevatelt teetrassidelt ja metsateedelt, mis on planeeritud muuta

kasutamiseks sobivaks. Juurde ehitatakse väiksemad teelõigud, et ühendada teetrassid

kavandatavate ehitistega.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (KMH) algatamine kohustuslik.

KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike

2 punktist 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

(määrus nr 224) § 15 punktist 8 ning § 16 punktist 1. Määruse nr 224 § 15 punkti 8 kohaselt

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sellise tegevuse puhul, mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või

koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Määrise nr 224 § 16 punkti 1 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang muu määruses nr 224 nimetamata tegevuse korral, mis võib kaasa tuua

olulise keskkonnamõju.

Kavandatava tegevuse asukohta või sellega külgnevatele aladele, mis on otseselt raadamisest

mõjutatud, jäävad kaitsealuste liikide leiukohad: III kaitsekategooria liikidest laialehise

neiuvaiba (Epipactis helleborine) (Eesti Looduse Infosüsteemi koodid KLO9349230,

KLO9349181, KLO9349351, KLO9349349, KLO9349350), hallpea-rähni (Picus canus)

(KLO9136034, KLO9136037), hoburästase (Turdus viscivorus) (KLO9135954) ja händkaku

(Strix uralensis) (KLO9135999) leiukohad ning II kaitsekategooria liigi valgeselg-kirjurähni

(Dendrocopos leucotos) (KLO9136017) leiukoht. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lõike 1

punkti 3 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid muuhulgas kaitsealused liigid. Vastavalt LKS §

4 lõikele 4 on kaitsealune liik looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille

isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse LKS alusel. Lisaks piirneb kavandatav

ala läänepoolses küljes Männiku jõega (VEE1121400), mis kuulub keskkonnaministri

15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“ alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse

(määrus nr 73).

4

Eelhinnang on koostatud taotlejalt saadud teabe ja avalikult kättesaadavate andmete põhjal

vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 118 lõike 2

alusel annab riigikaitselise ehitise ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS

tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud

valdkondade tegevuste KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise

või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

2. Kavandatav tegevus

Peatükis kirjeldatakse planeeritavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Pärnu maakonda Pärnu linna Ermistu külla Audru metskond 20 (katastritunnus

82602:005:0282) ja Kõima külla Audru metskond 52 (katastritunnus 62401:001:2178)

kinnistutele on kavandatud rajada kaitseväele vajalik taristu – riigikaitseline ehitis.

Territooriumi suurus on ca 100 ha, mis ümbritsetakse piirdeaiaga. Taristu rajamiseks on vajalik

alal asuv mets ligikaudu 75 ha ulatuses raadata. Kavandatavale alale on juurdepääsud

kavandatud olemasolevatelt teetrassidelt ja metsateedelt (enamjaolt kruusakattega), mida on

kavandatud muuta kasutamiseks sobivaks. Teelõikudele on kavas ehitada juurde väiksemad

lõigud, et ühendada teetrassid kavandatavate riigikaitseliste ehitistega. Kavandatava tegevuse

täpsem kirjeldus on toodud ehitusprojekti dokumentides.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.2.1. Riigikaitse arengukava 2022-2031

Riigikaitse arengukava 2022-2031 eesmärk on viia ellu sõjalised ja mittesõjalised

võimearendused, mis tagavad heidutuse ja kollektiivkaitse valmiduse, kujundavad

julgeolekukeskkonda Eestile sobivas suunas ning tagavad riigi kerksuse ja võime reageerida

potentsiaalsetele ohtudele. Arengukavas tuuakse välja, et sõjalise riigikaitse korraldamisega

kaasneb nii otsene kui ka kaudne mõju keskkonnale. Riigikaitse arendamisel rakendatakse

erinevaid meetmeid, et vähendada sõjalise kaitse korraldamise ja ettevalmistamisega kaasnevat

võimalikku negatiivset keskkonnamõju. Arengukava suurendab riigiasutuste ja ühiskonna

valmisolekut riigikaitselisteks kriisideks, misläbi pareneb kaudselt ka üldine kliimamuutusteks

ja looduskatastroofideks valmisolek. Arengukava näeb ette muuhulgas kaitseväe ladude

ehitamist ja taristu uuendamist. Kavandatav tegevus on kooskõlas arengukava eesmärgiga ning

on oluline riigikaitse seisukohast.

2.2.2. Pärnu maakonna planeering

Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 on kehtestatud Pärnu maakonna

planeering. Kavandatav tegevusala jääb maakonna planeeringu alusel rohelise võrgustiku

tuumalale. Rohelise võrgustiku elemendid on tuumalad ja koridorid. Tuumalad on ümbritseva

keskkonnasuhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljude kaitsealuste liikide olulised

elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Maakonna

5

planeeringus on toodud üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise

tagamiseks ja säilimiseks. Rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustatakse

üldplaneeringuga. Tegevuste teostamisel tuleb arvestada muuhulgas, et: 1) Säilitada tuleb

rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; 2) Tuleb tagada, et

loodulike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast; 3) Rohelise võrgustiku

struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju

hindamine; 4) Vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste

tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende

rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada

rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid; 5) Uute

arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada

asjakohased abinõud; 6) Uute tehniliste rajatiste kavandamisel tuleb käsitleda konfliktikohti

igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures tuleb analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust.

Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui

konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis

kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida; 7) Säilitada tuleb maastikulist ja bioloogilist

mitmekesisust, sealhulgas metsakooslusi.

Pärnu maakonna planeeringut täpsustava tuuleenergeetika teemaplaneeringu tsoneeringukaardi

alusel jääb kavandatav tegevusala täiendavat tähelepanu vajavale alale. Seletuskirja kohaselt ei

välista täiendavat tähelepanu vajavad alad otseselt elektrituulikute rajamist, kuid oma

iseloomust tulenevalt vajavad alad täiendavat tähelepanu.

2.2.3. Tõstamaa valla üldplaneering ja Audru valla üldplaneering

Kavandatava tegevuse alal kehtib 2025. aasta märtsi seisuga suuremas osas Tõstamaa

Vallavolikogu 07.03.2008 otsusega nr 60 „Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud

Tõstamaa valla üldplaneering ning osal alal ka Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr

19 „Audru valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Audru valla üldplaneering.

Tõstamaa valla üldplaneeringu järgi asub kavandatava tegevuse ala rohelise võrgutiku ning

riigimetsa alal. Tõstamaa valla üldplaneeringu kohaselt ei tohi ehitusalade valikul ohtu seada

rohelise võrgustiku säilimist. Audru valla üldplaneeringu järgi asub kavandatava tegevuse ala

rohevõrgustiku tuumalal ning riigimetsa alal. Audru valla üldplaneeringu kohaselt tuleb

rohevõrgustikus säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Samuti on Audru valla

üldplaneeringu kohaselt raadamine liikide elupaikades keelatud ning rohevõrgustiku alal tuleb

aiad paigutada ümber elamu hooviala. Maaüksusi võib piirata latt või okastraataiaga, st piirdega

mis võimaldab väiksematel loomadel alal vabalt liikuda.

2.2.4. Pärnu linna üldplaneering 2035+ (koostamisel)

Pärnu linna üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Pärnu

Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63. Koostamisel olev üldplaneering hõlmab kogu

omavalitsuse territooriumit. Kavandatav tegevus asub koostatava üldplaneeringu joonise alusel

rohekoridori tugialal. Pärnu linna haldusterritooriumil moodustavad rohevõrgustiku tugialad ja

rohekoridorid. Tugialadeks on metsamassiivid, poollooduslikud alad, looduslikud märgalad,

veekogud ja muud elurikkuse ning ökosüsteemidele olulised alad. Tugialad aitavad säilitada ja

edendada bioloogilist mitmekesisust, võimaldavad liikidel liikuda, toetavad rohevõrgustiku

toimimist ning tagavad rohevõrgustiku tõhususe ja jätkusuutlikkuse. Koostamisel oleva

üldplaneeringu kohaselt tuleb hajaasustusalal uue ehitise kavandamisel arvestada välja

6

kujunenud keskkonnaga, olemasolevate hoonete paiknemise struktuuriga, põllu- ja

metsamassiivise ja rohevõrgustiku paiknemisega. Hajaasustusalal on rohevõrgustiku

eesmärkideks peamiselt elurikkuse säilimine ja elupaikade sidusa võrgustiku tagamine.

Koostatavas üldplaneeringus on toodud rohevõrgustiku terviklikkuse, toimimise ja säilimise

põhimõtted, muuhulgas tuleb arvestada, et: 1) Rohevõrgustikus (v.a väärtuslikud märgalad,

veekogude kaldaalad, Natura 2000 looduslikud elupaigad, I ja II kategoora kaitsealuste liikide

elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast,

rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust (metsamajandus, ehitustegevus jms), arvestades

planeeringutest ja õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja kitsendusi, mis alale on kehtestatud; 2)

Kõik tegevused kavandada ja tasakaalukalt käsitleda selliselt, et rohevõrgustik jääb toimima.

Arvestada tuleb olemasoleva keskkonnaga ning asukohast tulenevate asjaoludega; 3) Vajalik

on säilitada ja parandada rohevõrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade

killustamist; 4) Rohelise võrgustiku alade tuleb vältida tarastamist, v.a juhtudel kui tarastamine

on õigustatud tulenevalt maade põllu- ja metsamajanduslikust tegevusest; 5) Ojade, jõgede ja

järvede kaldad tuleb rohelise võrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud

bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekoguse tähtsus

ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike veekogude kuju (voolusängi) muutmist; 6)

rohevõrgustiku alal vältida taristu objektide (joonobjekt, ulatuslik päikesepark jms) rajamist.

Juhul, kui sellise objekti rajamine on vältimatu, tuleb hoolikalt valida rajatiste asukoht, viia läbi

keskkonnamõju hindamine, tagada rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline sidusus, üldine

võrgustiku toimimine ja vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid); 7) Taristu objekti

kavandamisel rohelise võrgustiku alale tuleb pargi maa-ala elurikkus taastada ja seda

maksimaalselt soosida edasise hoolduse abil. Kohalikul omavalitusel on põhjendatud juhtudel

võimalik keelduda rohevõrgustiku planeeritavat tegevusest, kui selle mõju ei toeta

rohevõrgustiku säilimist; 8) Ehitusõiguse andmisel ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore.

2.2.5. Kaitsetööstuspargi eriplaneering (koostamisel)

Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40 on algatatud kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala hõlmab maa-ala

muuhulgas Pärnu maakonnas Pärnu linnas. Pärnu linna haldusterritooriumile jääv

planeeringuala paikneb Kõima, Soomra, Ermistu, Lõuka ja Päraküla külade territooriumil (33,3

km2). Kuigi planeeringuala on suur, siis reaalselt hõlmaks kaitsetööstuspargi ala eelduslikult

0,5-1 km2. Eriplaneeringu eesmärgiks on leida kaitsetööstuspargile üks asukoht nelja

planeeringuala piires. Audru metskond 20 ja Audru metskond 52 kinnistutele kavandatava

riigikaitselise ehitise maa-ala jääb kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Pärnu maakonna

Pärnu linna planeeringualasse. Täpsem planeeringulahendus selgub eriplaneeringu ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.

2.2.6. Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering (koostamisel)

Vabariigi Valitsuse 05.01.2023 korraldusega nr 20 on algatatud Pärnu maakonna maavarade

teemaplaneering (valminud on lähteseisukohad ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

programm). Teemaplaneeringu eesmärk on luua selgus, kus paiknevad Pärnumaal maavarad

ning millistel tingimustel neid uurida ning kaevandada tohib. Maavarade kaevandamise

võimalikkuse üle otsustades tuleb arvestada erinevate olemasolevate maakasutustega ja

nendega kaasnevate piirangutega, sealhulgas riigikaitseliste piirangutega.

7

Riigikaitselise objekti rajamisel on vajalik metsa raadamine. Taotlejalt saadud teabe alusel on

kavandatud objekti ruumilisel paigutamisel rohevõrgustiku alas arvestatud nii riigikaitselise

objekti töövõime tagamisega kui ka võimalikult suurel määral ümbruskonna

looduskeskkonnaga (rohevõrgustik, kaitstavate liikide leiukohad jms) ja olemasoleva

teedevõrgustikuga, et vähendada looduskeskkonnale tekitatavat mõju ja vältida suuremate

metsa-alade killustamist. Riigikaitselise objekti puhul ei ole mõeldav, et objektiala ei ümbritseta

piirdeaiaga. Riigikaitselise objekti piirdeaiale rakenduvad julgeoleku nõuetest tulenevad

erinõuded. Tagatud on loomade liikumine rohevõrgustiku siseselt väljaspool riigikaitselist

objekti.

Kavandatav tegevus on ülekaaluka avaliku huviga ja selle ärajätmine, ilma et see oluliselt

mõjutaks riigikaitse eesmärkide saavutamist, ei ole võimalik. Tegevuse teostumisel ei ole näha

rohevõrgustiku olulist muutumist ja rohevõrgustiku eesmärgipärase toimivuse vähenemist.

Riigikaitselise ehitise kavandamisel on arvestatud, et tegevusega ei langeks looduslike alade

osatähtsus tuumalal alla 90% (vt punkt 4.5). Arvestades, et objekti rajamine on ülekaaluka

avaliku huviga, metsa raadamine on objekti rajamise seisukohalt vajalik ja sellega kaasnev

häiring looduskeskkonnale on paratamatu, on eelhinnangus toodud meetmed, millega tuleb

tegevuse teostamisel arvestada (vt punkt 4.6). Rohevõrgutiku aladel, mis ei ole määratud kaitse

alla, ei ole keelatud metsa majandamine, mistõttu eeldatavalt ei ole tegevus vastuolus

eelviidatud planeeringutega. Riigikaitselise objekti rajamisel ei ohustata rohevõrgustiku

toimivust ja olulist mõju rohevõrgustiku eesmärgile ja terviklikkusele ei ole ette näha.

Eeldatavalt ei kaasne tegevusega meetmete rakendamisel olulist keskkonnamõju

rohevõrgustikule ning kaitstavatele loodusobjektidele. Võimalik mõju kavandataval

tegevusalal esinevatele loodusvaradele on toodud eelhinnangu punktides 2-4.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Ehitamisel kasutatakse tavapäraseid ehitamiseks vajalikke maavarasid ja nendest toodetud

materjale. Peamiste materjalidena kasutatakse killustikku, kruusa, liiva ja betooni.

Haljastamisel kasutatakse mulda. Taristu ehitamisel kasutatakse võimalikult suures ulatuses

alal olemasolevat pinnast ja mulda. Suuremad teed ja platsid rajatakse asfaltkattega.

Ehitustegevusel maa-ala planeerimisel kasutatakse sobivusel ja võimalusel lähimaid maardlaid

vajaliku ehitusmaterjali saamiseks.

Veevarustus on kavandatud puurkaevust, mis rajatakse vastavalt puurkaevu projektile

(projekteeritud 100 m sügavune, hooldusalaga 10 m). Puurkaevust võetava põhjavee kogus jääb

hinnanguliselt alla 5 m3 ööpäevas. Ehitusprojekti kohaselt on alale planeeritud lahkvoolne

kanalisatsioonisüsteem – eraldi reoveele ja eraldi sademeveele. Sademevesi juhitakse

kraavidesse, kusjuures asfaltkattega platsidelt juhitakse sademevesi kraavidesse läbi liiva-

õlipüüdurite. Reovesi suunatakse projekteeritud reoveepuhastisse ning nõuetekohane heitvesi

immutatakse pinnasesse.

Ehitamiseks ja ala kasutuselevõtuks on vajalik alal olev mets, mis jääb hoonestuse, teede,

platside ja piirdeaia alla, sealhulgas julgeoleku tagamise ulatuses väljaspool piirdeaeda, raadata.

Raadamise pindala on hinnanguliselt 75 ha. Olemasolev haljastus säilitatakse võimalikult

suures ulatuses.

Kavandatava objekti alale ja otseselt või osaliselt raadamisalale jäävad III kaitsekategooria

liikidest laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) (Eesti Looduse Infosüsteemi koodid

8

KLO9349230, KLO9349181, KLO9349351, KLO9349349, KLO9349350), hallpea-rähni

(Picus canus) (KLO9136034, KLO9136037), hoburästase (Turdus viscivorus) (KLO9135954)

ja händkaku (Strix uralensis) (KLO9135999) leiukohad ning II kaitsekategooria liigi valgeselg-

kirjurähni (Dendrocopos leucotos) (KLO9136017) leiukoht (vt punkt 3.2 ja 3.3).

2.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakasutus toimub ehitusperioodil nii ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel) kui

ka teiste seadmete elektritarbimise näol. Samuti toimub energiakasutus kasutusperioodil (nt

hoonete kütmine, valgustus). Kavandatava taristu hoonetes planeeritakse kasutada maakütte ja

õhk-vesi soojuspumba lahendusi. Maaküte on kavandatud horisontaalkollektoritega, mille

sügavus on ca 1 m maapinnast. Kavandatavale taristu kasutamiseks vajalik elektriühendus

lahendatakse elektriliitumisega.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhtu ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusmasinate heitgaasid, peenosakeste sisalduse suurenemine

õhus (tolm). Samuti kaasneb mõningane saasteainete välisõhku paiskamine taristu kasutamisel,

mis on tingitud transpordivahendite kasutamisest. Ehitusmasinate ja transpordivahendite

töötamisega kaasneb kõrgenenud mürafoon ja vibratsioon. Avariiolukorras või juhul, kui ei

kasutata töökorras seadmeid ja masinaid, on võimalikud õli või -kütuselekked pinnasesse ja

põhjavette. Ehitamisel kasutatakse töökorras masinaid. Suurematele asfaltkattega aladele,

laadimisaladele on planeeritud paigaldada liiva-õlipüüdurid.

Reovesi suunatakse reoveepuhastisse ning nõuetekohane heitvesi immutatakse pinnasesse.

Kohtpuhasti eeldatav lahendus koosneb kolmest osast: septik, protsessimahuti ja mudamahuti.

Protsessi käigus tekkiv liigmuda viiakse periooditi lähimasse purgimiskohta ning käideldakse

vastavalt nõuetele luba omava ettevõtte poolt.

Objektiala piirneb Männiku jõega, mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-

ja elupaikade nimistusse. Ehitustöödega kaasnevaks teguriks võib olla avarii olukorras või

asfaltkattega pindadelt läbi kraavide ohtlike ainete kandumine looduslikku veekogusse.

Tegevuste läbiviimisel tuleb ette näha meetmed ehitusmaterjalide, raidmete, reostuse (kütuse,

määrdeainete) kandumise vältimiseks vette ja pinnasesse. Raiealadel suureneb tavaliselt

imbuva vee nitraatide sisaldus. Raie alal põhjaveega toimuvad muutused on eeldatavalt

lokaalsed. Ka Männiku jões toimuvad muutused on eeldatavalt lokaalsed kui raiet ei teostata

jõe kaldal (Maavarauuringud OÜ 2022).

Samuti on võimalik valgusreostus ehitustehnikaga tööala valgustamisel. Taristu alale on

kavandatud välisvalgustus (LED valgustid). Valgustid on suunatud valgustamist vajavatele

objektidele, millega minimeeritakse üleliigse valguse hulka. Pimedal ajal valgustatakse alasid,

mille valgustamine on vajalik julgeoleku tagamiseks.

Kiirguse, lõhna ja soojuse teket ei ole ette näha.

Jäätmed tekivad ehitustegevuse ja hiljem taristu kasutamise käigus. Tekkivad jäätmed

(ehitusjäätmed, olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed jms) kogutakse liigiti nende tekkekohal ja

9

antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt Pärnu linna

jäätmehoolduseeskirjale ja jäätmeseadusele.

2.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Ehitusperioodil võib esineda erinevate vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi

põhjavette, kuivenduskraavidesse ning sealt Männiku jõkke. Võimalike avariiolukordade riske

ehitus- ja kasutusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetodite ning korras ja hooldatud

masinate kasutamisega. Samuti võib tekkida tulekahju oht nii ehitus- kui kasutusperioodil ning

seeläbi võib tekkida põlemisjääkide eraldumise risk õhku. Tuleohtu võib põhjustada näiteks

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mitte töökorras seadmed ja masinad.

Avariiolukordade tekkimise riski vähendamiseks projekteeritakse hoonetesse paigaldatavad

seadmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Ehitustööde teostamisel järgitakse ettenähtud

ohutusnõudeid. Taristu jaoks töötatakse välja avarii- või õnnetusjuhtumite korral tegutsemise

juhised ning tagatakse objektil reostustõrje vahendite olemasolu, samuti ohtlike jäätmete

kogumisvõimalus. Alale on projekteeritud tuletõrjeveemahutid (1400 m3 mahutid). Avarii

korral teavitatakse viivitamatult Päästeametit. Korrektsete töömeetodite kasutamisega,

ohutusnõuete järgimisega ning reostustõrje vahendite olemasolu korral on võimalik

avariiolukordade esinemise risk viidud miinimumini.

Kavandatava tegevuse piirkonda ei jää ohtlikke käitisi ega suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

2.7. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest

põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

Kavandatava tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ehitustegevuse teostamisel

ning kavandatavate ehitiste kasutamisel teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Peatükis kirjeldatakse ehitusalal planeeritava tegevuse keskkonda nii tegevuse eelselt kui ka

tegevuse käigus.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kavandatav taristu on kavandatud osaliselt Pärnu maakonda Pärnu linna Ermistu külla Audru

metskond 20 (sihtotstarve maatulundusmaa 100%) kinnistule ja Kõima külla Audru metskond

52 (sihtotstarve maatulundusmaa 95%, kaitsealune maa 5%) kinnistule. Mõlemad kinnistud on

riigiomandis (riigivara valitseja Kaitseministeerium, volitatud asutus RKIK). Kavandatava

taristu asukoht jääb maatulundusmaale, mis on valdavalt kaetud metsaga, kuid alal on ka

looduslikud rohumaad. Taristu rajamiseks on vajalik mets hinnanguliselt 75 ha ulatuses raadata.

Alal säilitatakse nii palju olemasolevat haljastust kui on võimalik. Ala hakatakse kasutama

riigikaitselistel eesmärkidel. Planeeritava maa-ala ümbruses on samuti peamiselt metsad ning

looduslik rohumaa.

10

Kavandatav riigikaitseline objekt jääb hajaasustuse piirkonda. Lähimad elamumaad asuvad

objekti alast linnulennult ca 1,6 km kaugusel Pärakülas, ca 2,6 km kaugusel Lõuka külas, ca

2,3 km kaugusel Kõima külas ja ca 2,2 km kaugusel Soomra külas.

Ala läbib kruuskattega Porilaane - Nautsi tee (tee nr 1590725), mis ületab Männiku jõge. Alal

on mitmeid kraave ja metsasihte. Kavandatava objekti alal on veel mitmed olemasolevad,

peamiselt kruusa- või pinnaskattega väiksemad teed. Lähimad suuremad avalikud teed –

Kihlepa - Lepaspea kõrvalmaantee (tee nr 19108) ja Kõima - Seliste kõrvalmaantee (tee nr

19107) jäävad kavandatavast objektist vastavalt ca 1,9 ja 2,2 km kaugusele.

Kavandatav objekt jääb maaparandussüsteemi maa-alale (maaparandushoiuala,

maaparandusehitise reguleeriv võrk, Tõstamaa (PÜ-79)). Lähipiirkonnas asuvad

maaparandussüsteemi eesvoolud. Tegevusega ei plaanita maaparandustöid ning olemasolevaid

süsteeme oluliselt ei muudeta.

Objektiala piirneb läänes Männiku jõega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on

kaldal veekaitsevöönd. Männiku jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m põhikaardile kantud

veekogu veepiirist. Lisaks on Männiku jõel ehituskeeluvöönd (50 m) ning kalda piiranguvöönd

(100 m). Kavandatava tegevuse teostamisel tuleb arvestada Männiku jõe veekaitsevööndi,

ehituskeeluvööndi ja kalda piiranguvööndi kitsendustega.

Kavandatav objekti alal ei ole aktiivseid ega taotletavaid maardlaid. Lähim kohaliku tähtsusega

maardla on Kivimäe (maardla kood MRD0000929; registrikaardi nr 940; põhimaavara: kruus)

ja potentsiaalne mäeeraldis Kivimäe III kruusakarjäär jääb kavandatavast objektist ca 1,7-2 km

kaugusele kirdesse. Aktiivsed mäeeraldised Kivimäe kruusakarjäär (kood 1442)

(kaevandamisluba nr L.MK/329822; kehtivus 27.09.2017 - 26.09.2032; loa omaja Dozerland

OÜ) ja Kivimäe II kruusakarjäär (kood 2135) (kaevandamisluba nr KL-513514; kehtivus

14.02.2022 - 14.02.2032; loa omaja Dozerland OÜ) asuvad ca 2,5 km kaugusel ida suunas.

Kavandatavatest ehitistest ca 2 km lõuna suunas on geoloogiliselt uuritud ja riiklikus registris

arvele võetud kohaliku tähtsusega Päraküla maardla (liiv) (registrikaardi nr 968).

Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40 on algatatud kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (vt punkt 2.2). Riigi eriplaneeringu

planeeringuala üks eelvaliku ala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas (33,3 km2). Audru

metskond 20 ja Audru metskond 52 kinnistutele kavandatava ehitise maa-ala jääb

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Pärnu maakonna Pärnu linna planeeringualasse. Ehitiste

kavandamisel ja kaitsetööstuspargi planeerimisel on taotleja teinud koostööd ja saavutatud

kokkulepped ja tingimused, mis tagavad, et riigikaitselist ehitist saab kavandada soovitud

asukohta, kui asukoha valik otsustatakse Pärnumaa kasuks. Märtsi (2025) seisuga ei ole

kaitsetööstuspargi asukohta veel välja valitud.

Kavandatava ala lähipiirkond jääb Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika

teemaplaneeringu tsoneeringukaardi järgi täiendavat tähelepanu vajavale alale. Täiendavat

tähelepanu vajavad alad ei välista elektrituulikute rajamist, kuid oma iseloomust tulenevalt

vajavad planeeringu koostamise protsessi käigus täiendavat tähelepanu. Olemasolevaid

tuuleparke lähiümbruses ei ole.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus) nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

3.2.1. Maa, muld, pinnas ja maavarad

11

Kavandatava objekti asukohas ei ole kinnitatud maavaravarusid. Lähima kohaliku tähtsusega

maardla Kivimäe (maardla kood MRD0000929; registrikaardi nr 940) kruusakarjäärid asuvad

kavandatavast objektist ca 2 km kaugusel (vt punkt 3.1.). Ehitustegevusel maa-ala

planeerimisel kasutatakse sobivusel ja võimalusel lähimaid maardlaid vajaliku ehitusmaterjali

saamiseks (nt killustik jms).

Kavandatava tegevuse asukohas on õhuke pinnakate (paksus <1 m), mis koosneb jääjärvelistest

setetest (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi). Ala on tasase reljeefiga, kus maapinna kõrgus

merepinnast on keskmiselt 26 m. Alal esineb peamiselt leostunud gleimuld, alaliselt liigniiske

muld, metsakõdu esineb valdavalt 1-10 cm tüseduse kihina.

Teadaoleva info põhjal ei mõjuta tegevus maavarade, pinnase ja mulla kättesaadavust, kvaliteeti

ega taastumisvõimet. Maa-alal tehtavate tööde käigus kasutatakse võimalikult suures ulatuses

kohalikku olemasolevat pinnast ning mulda.

3.2.2. Männiku jõgi (sealhulgas kalastik)

Kavandatav tegevusala piirneb Männiku jõega. Vooluveekogu on 18 km pikk, mille valgala

suurus on 48,7 km2. Männiku jõgi kuulub tüüpi V1B (heledaveeline ja vähese orgaanilise aine

sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l), kus püsiva kalakoosluse kujunemine on

võimalik). Jõgi suubub Liivi lahte (Lao rand VEE3439000).

Kavandatav tegevus jääb pigem Männiku jõe ülemjooksu piirkonda. Männiku jõe ülemjooks

on perioodiliselt kuivav ca 8 m laiune kraav kuhu suubuvad metsakuivendussüsteemide

kogujakraavid. Põuastel aastatel kuivavad metsakraavid ja seetõttu ka Männiku jõgi. Valdavalt

on Männiku jõe ülemjooks väikese langusega ja sellel lõigul tekitavad koprapaisud laialdast

metsa üleujutust. Sellel lõigul on moodustunud voolusängi põhjas mudastest ja liivastest

setetest seljandikud ja kraavi nõlvad deformeerunud. Setete koormus on põhjustatud

külgkraavidest sissekantud settest ja kobraste tegevusest.

Veeseaduse kohane pinnavee kaitse-eesmärk näeb ette pinnaveekogumite, sealhulgas

tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata

veekogude, vähemalt hea seisundi saavutamise. Lääne-Eesti veemajanduskava aastateks 2022

– 2027 (VMK) kohaselt on Männiku jõgi määratud vooluveekogumina (Männiku, kood

1121400_1). Männiku vooluveekogum on määratud tugevasti muudetud veekogumina (põhjus

põllumajandus, maaparandus). VMK kohaselt on 2018. aastal Männiku vooluveekogumi

ökoloogiline seisund hinnatud seisundiklassi „halb“, keemiline seisund hinnatud seisundiklassi

„hea“ ning koondseisund „halb“. Halva seisundi põhjuseks on olnud jõesängi muutmine,

kalastiku võrdlustingimuste ülehindamine ja ebasobiv seirekoht. Vastavalt 2023. aasta

pinnaveekogumite seisundiinfole on Männiku pinnaveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud

seisundiklassi „hea“, keemiline seisund hindamata ning koondseisund „hea“.

Männiku jõgi kuulub terves ulatuses määruse nr 73 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse. Vastavalt LKS § 51 on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaigaks olevate veekogudes keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate

paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja

hüdroloogilise režiimi muutmine. Füüsikalis-keemilistest üldtingimustest on lõhede elupaigaks

olevates jõgedes olulised kvaliteedinäitajad pH, lahustunud hapnikusisaldus, biokeemiline

hapnikutarve (BHT7), ammoonium (NH4), üldlämmastik (Nüld) ja üldfosfor (Püld).

12

VMK lisadokumendi (Tugevasti muudetud veekogumite määramine, lisa 1 Lääne-Eesti

vesikond, Tallinn 2022) kohaselt, kuigi Männiku jõgi on määratud V1B tüüpi, näitavad 2019.

aasta seire raames kogutud analüüsitulemused, et tegemist on pigem tumedaveelise ja

humiinaineterikka vooluveekogumiga ning arvestades viiteid veevaegusele ning

iseloomulikule madalale veehulgale, tuleks kaaluda jõe klassifitseerimist kui V1A-KaVO

(tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala

suurusega 10–100 km², kus loodusliku veerežiimi (loodusliku perioodilise veepuuduse) tõttu ei

ole püsiva kalakoosluse kujunemine võimalik.

VMK lisadokumendi kohaselt (Tugevasti muudetud veekogumite määramine, lisa 1 Lääne-

Eesti vesikond, Tallinn 2022) tuleks veekogumi kalastikulise väärtuse hindamiseks läbi viia

uuring, mis võtab arvesse olukorda ka veevaesel perioodil. 2019. aasta jõgede hüdrobioloogilise

seire raames (Eesti Maaülikool) registreeriti Männiku jões ainsa tüübiomase kalaliigina teib

(Leuciscus leuciscus). Puudus indikaatorliik forell (Salmo trutta), kuigi sobivaid elupaiku

forelli noorjärkudele oli piisavalt. Tüübiomastest liikidest puudus luukarits, silmuvastsetele ja

hingule puudusid seirelõigus sobivad elupaigad. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal

„halvaks“. Vajalik oleks uurimisliku seire läbiviimine jõel kalastiku osas (katsepüügid

erinevates jõelõikudes, suudme ülevaatus).

3.2.3. Põhjavesi

Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt on kavandatava tegevuse

asukohas esimene aluspõhjaline veekompleks maapinnalt lähtuva reostuse eest suhteliselt

kaitstud. Kavandatava tegevuse lähipiirkonda ei jää registreeritud puurkaevusid. Lähimad

puurkaevud asuvad tegevuskohast ca 2 - 3,5 km kaugusel Lõuka külas (puurkaev PRK0071895,

sügavus 94 m; PRK0062707, sügavus 81 m; PRK0065777, sügavus 116 m), Kõima külas

(PRK0064080, sügavus 150 m; PRK0067070, sügavus 86 m; PRK0062737, sügavus 81 m) ja

Pärakülas (PRK0060741, sügavus 72 m). Kavandatav tegevus jääb Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekogumi Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas, Kesk-Alam Devoni

põhjaveekogumi Lääne-eesti vesikonnas ning Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi

Lääne-Eesti vesikonnas piirkonda. Põhjaveekogumite 2020. aasta hinnangu alusel oli Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas keemiline seisund

„hea“, koguseline seisund „hea“ ning koondseisund samuti „hea“. 2020. aasta hinnangu alusel

oli Kesk-Alam Devoni põhjaveekogum Lääne-eesti vesikonnas ja Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas keemiline seisund „hea“ (ohustatud), koguseline

seisund „hea“ ning koondhinnang samuti „hea“. Lähtudes saadava vee kogustest, kvaliteedist

ning majanduslikust otstarbekusest on kavandatav puurkaev projekteeritud avama Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekogumit.

Ehitustegevuse ja objekti kasutamise käigus on oluline vältida reostuse levikut pinna- ja

põhjavette. Kavandatava tegevusega ei tohi põhja- ega vooluveekogumite seisundit halvendada.

Samuti tuleb arvestada põhjavee looduslikuressursiga, tagada põhjavee võtmise ja taastumise

tasakaal ning vältida põhjavee liigvähenemist. Arvestades taristu kasutamiseks vajalikku

põhjaveekogust (kuni 5 m3 ööpäevas), kavandatavaid reovee- ja sademeveekäitlus lahendusi

(reoveepuhasti, liiva-õlipüüdurid ning heitvett otse veekogusse ei juhita) ning, et tegevusega ei

plaanita Männiku jõe voolusängi muutmist, siis ei ületata meetmete kasutamisel eeldatavalt

põhjaveekogumi ja Männiku jõe (sealhulgas kalastiku) vastupanuvõimet, kvaliteeti ega

taastumisvõimet.

13

3.2.4. Mets ja looduslik mitmekesisus

Kavandatav ala on valdavalt kaetud metsaga (harvendatud segamets), mis tuleb objekti

rajamiseks ca 75 ha ulatuses raadata. Alal säilitatakse nii palju olemasolevat haljastust kui

võimalik. Taristu jaoks raadatava metsa pindala (75 ha) on tunduvalt väiksem kui Audru

metskond 20 ja Audru metskond 52 kinnistutel alles jääva metsaga kaetud ala pindala (Maa- ja

Ruumiameti kaardirakenduse andmetel on Audru metskond 20 kinnistu pindala ca 1706 ha,

millest metsamaa osakaal ca 1653 ha ning Audru metskond 52 kinnistu pindala ca 1625 ha,

millest metsamaa osakaal ca 1565 ha). Kavandatava tegevuse ala on uuritud tuuleenergeetika

arendamiseks täiendavate alade kaardistamisel (Keskkonnaagentuur 2024). Kavandatav ala

jääb Pärnu uuringualasse. Pärnu uuringualal leidub kõrge looduskaitselise väärtusega elupaiku,

millest mitmed on ühtlasi vääriselupaigad. Kõrge väärtusega metsaelupaigad ei ole koondunud

ühte piirkonda, ega moodusta suuremat massiivi. A-esinduslikkusega ehk väga kõrge

esinduslikkusega elupaiku uuringualalt ei leitud.

Kavandatava riigikaitselise objekti tegevuskoha lähistel on 14.03.2024 inventeeritud Natura

elupaigatüübi 9080* (soostuvad- ja soo-lehtmetsad) ning 9010* (vanad loodusmetsad)

esinemine. Raadamine ulatub vähesel määral inventeeritud metsaelupaigatüübi 9080*

(reg.kood 47590) äärsele alale, kuid raie ei ohusta elupaigatüübi terviklikkust ega säilimist.

Ümbruskonnas on inventeeritud veel teisi elupaigatüüp 9080* kategooriasse kuuluvaid alasid.

Kavandatava riigikaitselise ehitise alal ei asu ühtegi vääriselupaika. Lähimad vääriselupaigad

jäävad 500-700 m kaugusele või kaugemale: VEP210016, VEP206963, VEP210007,

VEP160129, VEP210008, VEP212595. Kuna kavandatav tegevus ei toimu nimetatud aladel

või nende vahetus läheduses, siis tegevus ei mõjuta oluliselt vääriselupaiku.

Kavandatud raadamisala kattub vähesel määral Männiku jõe kalda piiranguvööndiga. Kalda

piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. Raiealadel suureneb

imbuva vee nitraatide sisaldus. Raie alal põhjaveega toimuvad muutused on lokaalsed. Männiku

jões toimuvad muutused on samuti lokaalsed kui raiet ei teostata jõe kaldal (Maavarauuringud

OÜ 2022).

Kavandatava objekti alale ja osaliselt raadamisalale jäävad III kaitsekategooria kaitsealuse

taimeliigi laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) leiukohad (KLO9349351; KLO9349181;

KLO9349230; KLO9349350; KLO9349349). Laialehine neiuvaip on Eestis viimasel ajal

suureneva arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi praegu ohustatud, kuid on

arvatud LKS alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria

kaitsealuste liikide hulka. Laialehine neiuvaip on metsataim ja kasvab mitmesugustel muldadel

erinevates niiskus- ja valgustingimustes üle Eesti. Liigi peamine ohutegur on uuendusraied

kasvukohtadel. Vastavalt LKS § 55 lõikele 8 on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja

loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Eesti Looduse

Infosüsteemi andmetel on tegemist suhteliselt vähearvukate leiukohtadega, kus kasvab isendeid

alla 10, mistõttu pole tegemist liigi kuigi esindusliku kasvukohaga Eestis. Eesti Looduse

Infosüsteemi andmetel on kavandatud tööde piirkonnas ca 5 km raadiuses veel mitmeid

laialehise neiuvaiba leiukohti (ca 60 leiukohta). Registreeritud leiukohtade rohkuse tõttu võib

eeldada, et piirkonnas on laialehise neiuvaiba levik veelgi suurem, kui seni Eesti Looduse

Infosüsteemis registreeritud, ning tõenäoliselt leidub liiki ka Eesti Looduse Infosüsteemis

registreeritud leiukohtade vahelisel alal. Kavandatava tegevuse elluviimisel säilivad III

kaitsekategooria liigi laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) leiukohad tegevuskoha

14

lähipiirkonnas üldisemalt, mistõttu eeldatavalt ei kahjustata taristu ehitamisel ja kasutamisel

oluliselt liigi toimivust.

Kavandatava taristust ida suunal asuvad taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata)

(KLO9400661; KLO9402889; KLO9402889) leiukohad. Sulgjas õhiku leiukohas tegevusi ei

planeerita, mistõttu liigile mõju puudub.

Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamisel (Keskkonnaagentuur 2024) on

leitud taristu asukohas, sealhulgas teelõikude lähistel või sellega külgnevatel aladel täiendavalt

veel III kaitsekategooria liikide hallpea-rähni (Picus canus) (KLO9136037, KLO9136033,

KLO9136034), musträhni (Dryocopus martius) (KLO9135975), händkaku (Strix uralensis)

(KLO9135998, KLO9135997), hoburästase (Turdus viscivorus) (KLO9135956, KLO9135957,

KLO9135958), öösorr (Caprimulgus europaeus) (KLO9135939), hiireviu (Buteo buteo)

(KLO9136013, KLO9136010, KLO9112871) ning II kaitsekategooria valgeselg-kirjurähni

(Dendrocopos leucotos) (KLO9136019, KLO9136017) leiukohad, millega on arvestatud KMH

eelhinnangu koostamisel. Osaliselt jääb raadatava tee alale veel ka III kaitsekategooria liigi

kuklaste pesa (KLO9201785).

Kavandatava riigikaitselise objekti alale ja otseselt või osaliselt raadamisalale jäävad neist III

kaitsekategooriasse kuuluvad hallpea-rähni (Picus canus) (KLO9136034, KLO9136037),

hoburästase (Turdus viscivorus) (KLO9135954) ja händkaku (Strix uralensis) (KLO9135999)

leiukohad ning II kaitsekategooria liigi valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos)

(KLO9136017) leiukoht. KMH eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel, sh

tingimuste seadmisel, on lisandunud aladega arvestatud.

Hallpea-rähn (Picus canus) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Liik eelistab

Eestis pesitsemisel valgusrikkaid sega- ja okasmetsi, lodu-sanglepikuid, puisniite ning

jõelamme. Väldib suuri metsamassiive, meelsamini otsib pesituspaigaks väiksema metsatuka,

sageli vee läheduses. Eestis elab 2000-3000 paari. Pesaehitus periood algab aprilli alguses ning

poegade iseseisvumise periood lõpeb juuli keskpaigas.

Musträhn (Dryocopus martius) on stabiilse arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi

ohuvälises seisus. Elupaigana eelistab musträhn suuri okasmetsi, männi-segametsi,

kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Musträhni ohustavad tegurid on

sobilike elupaikade pindala vähenemine. Musträhn rajab igal aastal uue pesaõõnsuse ja

valmistab nii palju pesakoopaid teistele metsaasukatele. Pesitsemine algab märtsikuus ning

poegade iseseisvumise periood lõpeb juuni lõpus.

Händkakk (Strix uralensis) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Händkakk

pesitseb väga mitmesugustes vanemates metsades, eelistades kuuse ülekaaluga metsi. Arvukus

varieerub Eestis erinevatel andmetel 1300 kuni 2500 paari vahel. Elupaigana eelistab händkakk

lagedate alade või raielankidega piirnevaid mosaiikseid metsi. Pesaehitus periood algab juba

veebruari keskpaigas ning poegade iseseisvumise periood lõpeb augustis.

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase

nimestiku järgi ohuvälises seisus. Liik eelistab vanemaid lehtpuu enamusega puistuid.

Peamised ohutegurid on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja

rähnile sobivate elupaikade pindala. Pesaehitus periood algab märtsis ning poegade

iseseisvumise periood lõpeb juuni lõpus.

15

Hoburästa (Turdus viscivorus) asurkonna seisundit mõjutab metsaraie (metsade vanuse

alanemine). Liik talub küll mõõdukat hooldusraiet, kuid väldib pesitsusbiotoobina täielikult

nooremaid puistuid. Pesaehitus periood algab märtsi lõpus ning poegade iseseisvumise periood

lõpeb augusti alguses.

Öösorr (Caprimulgus europaeus) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Öösorr on

spetsiifilise elupaiganõudlusega: eelistab elupaigana eelkõige hõredamaid raba- ja

nõmmemännikuid, kuid võib elutseda ka harvikutes, väludel, raiesmikel ja nõmmedel.

Öösorride arvukus on langemas, nende elupaigad on ohustatud metsade majandamise ja

kuivendamise tõttu. Pesaehitus perioodi algab mai keskpaigas ning poegade iseseisvumise

periood lõpeb augusti lõpus.

Hiireviu (Buteo buteo) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Arvukus varieerub

Eestis erinevatel andmetel 5000 kuni 6000 paari vahel. Kuigi hiireviu on Eestis rändlind, siis

jäävad sobivate elupaikade ja heade toitumisvõimaluste korral mõned isendid ka Eestisse

talvituma. Elupaigana eelistab hiireviu okas- ja segametsi. Pesaehitus periood algab märtsi

alguses ning poegade iseseisvumise periood lõpeb augusti alguses.

Looduskaitseseaduse kohaselt II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja

Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt

alade esinduslikkusest. III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja Eesti

looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade

või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade

esinduslikkusest. Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub

isendi kaitse. Raadamisalale jäävad liikide leiukohad ei ole määratud kaitsealaks, hoiualaks või

püsielupaigaks. Metsade raie ei ole rohevõrgustiku tugialas keelatud, kuid tuleb tagada

rohevõrgustiku toimivus, sidusus ja terviklikkus ning et tehisalade osakaal rohevõrgustiku

tugialal ei langeks alla 90% pindalast. Riigikaitselise objekti rajamisel on eeltoodud tingimused

tagatud. Arvestades, et liikide elupaikades rakendub isendi kaitse, tuleb metsa raiumisel

arvestada liikide pesitsusperioodiga1.

Kavandatava riigikaitselise objekti lähiümbruses võib leida raadamisealale jäävate

leiukohtadele sarnaseid metsakooslusi, sealhulgas valgeselg-kirjurähnile sobivaid

potentsiaalseid kooslusi – vanemad ja küpsed ning keskealised lehtpuumetsad (metsaportaali

andmete järgi näiteks kvartal AU031, eraldis 4; kvartal AU030, eraldised 3 ja 11 jne). Seega on

suur tõenäosus, et liigid leiavad lähiümbruses piisavalt sobivaid alternatiivseid elupaikasid.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on raie tegemisele määratud ajalised piirangud, mis on toodud

punktis 4.6.

Lähimad III kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi laanepüü (Tetrastes bonasia)

(KLO9115047; KLO9115051) leiukohad, jäävad põhjasuunale Männiku jõe vahetusse

lähedusse ning kavandatavatest ehitiste ümbruskonda jääb II kategooria kaitsealuse liigi

kanakulli (Accipiter gentilis) (KLO9133517) leiukoht.

Laanepüü (Tetrastes bonasia) on metsislaste sugukonda kuuluv kanaline, kes on Eesti

ohustatud liikide punase nimestiku andmetel ohuvälises seisus. Ta on Eestis paigalind, keda

1 Pesitsusperiood on lindude sigimisperioodi osa, mis algab pesapaiga valimise ja hõivamisega ning lõpeb poegade

iseseisvumisega. Keskkonnaameti veebileht: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/pesitsusrahu#moisted (01.04.2025)

16

võib kohata peamiselt mandriosa metsaaladel, kus ta on üldlevinud harilik haudelind, saartel

esineb teda harva. Eestis hinnatakse laanepüü arvukuseks 30 000−60 000 haudepaari ning see

on stabiilne. Pesaehitus periood algab aprilli alguses ning poegade iseseisvumis periood lõpeb

augusti lõpus.

Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava (Keskkonnaameti 03.03.2022 korraldus nr 1-

3/22/70) kohaselt on kanakull Eesti Punases Nimestikus arvatud ohualtite liikide hulka.

Kanakull on pikaealine liik, kes elab aastaid ühes ja samas piirkonnas ja on väga pesapaigatruu

liik, kes asustab sobivat pesapuistut kaua ja mitmete põlvkondade jooksul. Eelistab pesitseda

vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Lähestikku võib

leiduda mitmeid varupesi, mida kasutatakse vaheldumisi. Pesitsusterritooriumi olulisimaks

osaks on pesapaik – väiksem pesaehituseks sobiv metsaala, kus asub üks või mitu pesa.

Pesitsusterritoorium ning seda ümbritsevad toitumisalad moodustavad ühe kullipaari

kodupiirkonna. Pesitsusperiood kestab kanakullil 1. märtsist kuni 31. juulini. Peamisteks liiki

ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning

pesitsusaegne häirimine. Kanakulli pesapuu raie ei ole selle leidmise korral lubatud. Raietööde

tegemine kanakulli elupaigas on keelatud kanakulli pesitsusperioodil ajavahemikul 1. märtsist

kuni 31. juulini.

Eeltoodu põhjal jääb kavandatava taristu asukohta (sealhulgas uue teelõigu) või sellega

külgnevatele aladele mitmeid linnuliikide leiukohti. Arvestades, et linnuliikide leiukohti on

aladel mitmeid ning, et pärast taristu jaoks metsa raadamist jääb tegevuskohaga külgnevatele

aladele valdavalt mets ning looduslik rohumaa, ei ole tegevusel eeldatavalt olulist mõju

lindudele ja tegevus ei ohusta liikide soodsat seisundit. Tegevuse teostamisel tuleb arvestada,

et looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal ehk pesitsusperioodil, on keelatud. Raietöödega võib kaasneda järglaste (munad, pojad)

otsene hukkumine. Raietöödega kaasnev müra võib mõjutada lindude sigimisedukust.

Intensiivseim lindude pesitsusperiood on kevad ning suve algus (aprilli keskpaigast kuni suve

keskpaigani). Kuigi lindude pesitsusperioodi kõrgaja alguseks loetakse aprillikuud, teevad osad

linnuliigid pesaeluga algust juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Keskkonnaameti (2024)

koostatud haudelindude asustustiheduse maatriksi alusel jääb kavandatava tegevuse asukohas

lindude asustustihedus kategooriasse „asustustihedus 2-6 paari/ha“, mis tähendab, et

potentsiaalne mõju linnustikule on keskmine. Seega tuleb raietööde teostamisel hoolikalt valida

tööde teostamise aeg, eelkõige vastavalt alal esinevate linnuliikide pesitusperioodidele.

Olemasoleva teabe põhjal kavandatava tegevuse teostamisel ning taristu kasutamisel ei ületata

meetmete kasutamisel eeldatavalt punktides 3.2.1. - 3.2.4. toodud loodusvarade

vastupanuvõimet, kvaliteeti ega taastumisvõimet.

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise vaatusega alade vastupanuvõimet

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse ega Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel ei ole

kavandataval objekti alal ega selle lähialal märgalasid, olulisi pinnavorme ega Natura 2000

võrgustiku alasid. Tegevuskoht ei asu mere ega jõesuudme lähistel. Meetmete rakendamisel ei

ole ette näha, et tegevusega võidaks ületada õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

17

3.3.1. Veekogu (Männiku jõgi)

Objektiala piirneb läänes Männiku jõega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on

kaldal veekaitsevöönd. Männiku jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m põhikaardile kantud

veekogu veepiirist. Lisaks on Männiku jõel ehituskeeluvöönd (50 m) ning kalda piiranguvöönd

(100 m). Kavandatud raadamisala kattub vähesel määral Männiku jõe kalda piiranguvööndiga.

Arvestades tegevuskoht piirneb Männiku jõega ning kavandatav raadamisala kattub vähesel

määral Männiku jõe kalda piiranguvööndiga, tuleb ette näha meetmed veekogu reostumise ja

ebasoodsamõju vältimiseks. Meetmete rakendamisel puudub eeldatavalt oluline mõju veekogu

(sealhulgas kalastiku) seisundile.

3.3.2. Kaitstavad loodusobjektid

Kavandatava objekti alal ning lähipiirkonnas kavandatavast taristu mõjualast kaugemal asuvad

mitmed II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohad (nt taimeliik laialehine neiuvaip;

linnuliigid valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, händkakk jt) (vt punkt 3.2).

Eeldatavalt ei mõjuta tegevus oluliselt taimeliigi laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine)

toimivust, kuna Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel on tegemist suhteliselt vähearvukate

leiukohtadega, kus kasvab isendeid alla 10, mistõttu pole tegemist liigi kuigi esindusliku

kasvukohaga Eestis. Kavandatud tööde piirkonnas ca 5 km raadiusesse jääb veel mitmeid

laialehise neiuvaiba leiukohti (ca 60 leiukohta). Leiukohtade rohkuse tõttu võib eeldada, et

piirkonnas on laialehise neiuvaiba levik veelgi suurem, kui seni Eesti Looduse Infosüsteemis

registreeritud, ning tõenäoliselt leidub liiki ka Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud

leiukohtade vahelisel alal. Kavandatava tegevuse elluviimisel säilivad III kaitsekategooria liigi

laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) leiukohad tegevuskoha lähipiirkonnas üldisemalt.

Kavandatava taristu asukohta (sealhulgas uue teelõigu) või sellega külgnevatele aladele jääb

mitmete linnuliikide leiukohti. Arvestades, et linnuliikide leiukohti on alal ja selle ümbruses

mitmeid ja et pärast taristu jaoks metsa raadamist jääb tegevuskohaga külgnevatele aladele

valdavalt mets ning looduslik rohumaa, ei ole tegevusel eeldatavalt olulist mõju lindude soodsa

seisundi tagamisele ja elupaikadele tervikuna. Tegevuse teostamisel on looduslikult esinevate

lindude tahtlik häirimine keelatud, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on

keelatud. Raietöödega võib kaasneda järglaste (munad, pojad) otsene hukkumine. Raietöödega

kaasnev müra võib mõjutada lindude sigimisedukust. Intensiivseim lindude pesitsusperiood on

kevad ning suve algus (aprilli keskpaigast kuni suve keskpaigani). Kuigi lindude

pesitsusperioodi kõrgaja alguseks loetakse aprillikuud, teevad osad eelpool kirjeldatud

linnuliigid pesaeluga algust juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Keskkonnaameti (2024)

koostatud haudelindude asustustiheduse maatriksi alusel jääb kavandatava tegevuse asukohas

lindude asustustihedus kategooriasse „asustustihedus 2-6 paari/ha“, mis tähendab, et

potentsiaalne mõju linnustikule on keskmine. Arvestades kavandatud alal esinevaid linnuliike,

on oluline mürarikaste (eelkõige raadamistööde) tööde teostamise aeg. Meetmete rakendamisel

puudub eeldatavalt oluline mõju liikidele üldisemalt.

3.3.3. Mets

Kavandatav ala on valdavalt kaetud metsaga, mis raadatakse objekti rajamiseks ca 75 ha

ulatuses raadat. Alal säilitatakse nii palju olemasolevat haljastust kui võimalik. Taristu jaoks

raadatava metsa pindala (75 ha) on tunduvalt väiksem kui Audru metskond 20 ja Audru

18

metskond 52 kinnistutel alles jääva metsaga kaetud ala pindala (Maa- ja Ruumiameti

kaardirakenduse andmetel on Audru metskond 20 kinnistu pindala ca 1706 ha, millest

metsamaa osakaal ca 1653 ha ning Audru metskond 52 kinnistu pindala ca 1625 ha, millest

metsamaa osakaal ca 1565 ha). Kavandataval alal ei asu ühtegi vääriselupaika. Arvestades

säiliva metsaala pindala ei ole tegevusel eeldatavalt olulist negatiivset mõju piirkonna metsade

säilimisele.

3.3.4. Kultuurilised ja arheoloogilised väärtused

Kavandataval tegevuse alal asub pärandkultuuri objekt Kolme valla piirikivi

(registreerimisnumber 826:PIM:005). Pärandkultuuri objekti osas on taotleja konsulteeritud

Muinsuskaitseametiga. Ehitustegevusel (pärandkultuuriobjekti läheduses ca 15 m) tuleb

arvestada võimalike muinsuskaitseliste leidude leidmisega ja sellisel juhul tuleb teavitada

Muinsuskaitseametit. Kavandatava tegevusega ei kahjustada pärandkultuuri objekti. Pärast

kavandatava tegevuse elluviimist jääb juurdepääs pärandkultuuri objektile piiratuks.

Kavandatava tegevusala lähipiirkonnas asub mitmeid pärandkultuuriobjekte: Talguliste

istutuslangid (registreerimisnumbrid 624:ASM:005, 624:ASM:006, 624:ASM:007,

624:ASM:008), Suurmetsa vahtkonna taimeaed (registreerimisnumber 826:MTI:003), Kolme

valla piirikivi (registreerimisnumber 826:PIM:001), Juudi lank ja saekaatri alus

(registreerimisnumber 826:EST:004), Metsavahikoht (registreerimisnumber 624:VKK:004),

Roogoja saeveski (registreerimisnumber 159:EST:001). Nimetatud pärandkultuuriobjektid

asuvad kavandatud tegevusalast ca 600 m - 2 km kaugusel. Lähim kultuurimälestis

(arheoloogiamälestis kalmistu, mälestise registri nr 11726) asub kavandatava tegevuse alast ca

2,2 km kaugusel.

Olemasoleva teabe põhjal ja meetmete rakendamisel ei ületata kavandatava tegevuse

teostamisel ning taristu kasutamisel eeldatavalt keskkonna vastupanuvõimet ega

loodusressursside kättesaadavust ja taastumisvõimet.

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Kavandatavate ehitustööde lähipiirkonda ei jää elamualasid. Lähimad elamumaad jäävad

tegevuskohast ca 1,6 km kaugusele. Ehitustegevus tekitab müra ning vibratsiooni (nt

ehitustransport), kuid selle esinemine on ajutise iseloomuga. Taristu kasutamise ajal väheneb

liikluskoormus võrreldes ehitusperioodiga. Müra summutamiseks kasutatakse töökorras

ehitusmasinaid- ja seadmeid, mis ei tekita valju või järsku müra.

Oht inimese tervisele esineb ehitiste rajamisel ehitusprotsessis (võimalikud tööõnnetused jms).

Ehitusaegsete tööõnnetuste vältimiseks peetakse kinni ehitusprojektis ja tööohutust määravates

dokumentides esitatavatest nõuetest. Ehitustöid teostavad töötajad peavad olema kompetentsed

ning vastavate oskustega ning kasutama töökaitsevahendeid.

Üldisemalt parandatakse läbi kavandatava tegevuse riigi üldist julgeolekut, misläbi on

tegevusel elanikkonnale ka positiivne mõju.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Peatükis on toodud eelhinnangu peatükkide 2 ja 3 alusel otsustaja hinnang, kas kavandataval

tegevusel võib olla KeHJS § 31 lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju.

19

4.1. Mõju suurus ja ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus

Kavandatava ehitustegevuse mõju keskkonnaelementidele (maa, muld, pinnas, vesi, välisõhk,

looduslik mitmekesisus) on olemas võrreldes olukorraga, kui kavandatavat tegevust ellu ei

viida, kuid mõju on eelkõige lokaalne ning piirneb kinnistutega, kus ehitustegevust

kavandatakse. Tegevuskoht asub hajaasustuse piirkonnas, mistõttu ei ole ette näha olulist mõju

inimese tervisele, heaolule ega varale.

Mõju ulatumine väljaspoole tegevuskoha piire on võimalik avariiolukorras, näiteks reostuse

levimisel pinnasesse, pinna- või põhjavette. Korrektsete töövõtete kasutamisel ja

ohutusnõuetele järgimisel on avariiolukordade esinemise võimalikkus viidud miinimumini.

4.2. Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Mõju keskkonnaelementidele on suurem ehitusperioodil (sealhulgas metsa raadamisel), kuna

ehitustranspordi ja ehitustehnika kasutamisega kaasneb saasteainete õhku paiskamine ning

transpordi- ja ehitusmüra, samuti vibratsioon.

Taristu rajamiseks vajalik metsa raadamine (sealhulgas kaasnev müra) võib mõjutada enim alal

leiduvaid linnuliike. Kavandatava tegevuse asukoha lähiümbrus on kaetud valdavalt metsa ning

looduslike aladega, mistõttu jääb alal leiduvatele linnuliikidele eeldatavalt piisavalt elupaiku ka

pärast taristu valmimist. Raadamistööde teostamiseks on oluline valida aeg, mil mõju

pesitsevatele lindudele on kõige minimaalsem.

Taristu kasutamiseks vajalik veevõtu kogus on kuni 5 m3 ööpäevas. Puhastatud reovesi

juhitakse eeldatavalt pinnasesse. Arvestades, et tegevuskohas on põhjavesi suhteliselt kaitstud

ning võetav põhjaveekogus on võrdlemisi väike, ei ole taristu kasutamisel eeldatavalt olulist

mõju põhjavee koguselisele ja keemilisele seisundile. Kuna suuremad teed ja parklad

varustatakse õlipüüduritega, siis on õlireostuse keskkonda, sealhulgas põhjavette ja Männiku

jõkke, sattumine viidud miinimumini.

Tegevuse teostamisel rakendatakse keskkonnameetmeid (jäätmeid sorteeritakse, reovesi

puhastatakse reoveepuhastis ning nõuetekohane heitvesi juhitakse suublasse, kasutatakse liiva-

õlipüüdureid, töökorras seadmeid ja masinaid, raietööde aeg jne), misläbi on minimeeritud

keskkonnamõju sellisel määral, et keskkonna kvaliteet tegevuskohas ei ületa taluvusläve.

Ehitusaegne mõju on ajutise iseloomuga ning mööduv. Taristu kasutamisel märkimisväärset

mürataset, vibratsiooni ning saasteainete õhku paiskamist, mõju põhja- ja pinnaveele,

kaitstavatele loodusobjektidele ette näha ei ole.

Asjakohaste keskkonnameetmete rakendamisel tegevuse teostamisel ei ole olulist

keskkonnamõju ette näha.

4.3. Mõju piiriülesus

Piiriülesus on seotud mõju levimisega naaberriikide territooriumile. Arvestades kavandatava

tegevuse asukohta ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevaid mõjusid, siis piiriülene

mõju tegevusel puudub.

20

4.4. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Kavandatava tegevuse asukohas ega selle lähiümbruses ei ole Natura 2000 alasid. Lähimad

Natura 2000 linnu- ja loodusala asuvad kavandatavast taristust 3-3,6 km kaugusel (Lindi

loodusala KLO1000517; Nätsi-Võlla linnu- ja loodusala KLO1000201). Arvestades Natura

2000 võrgustiku alade kaugust võib eeldada, et Natura 2000 aladeni eeldatavalt oluline mõju ei

ulatu.

4.5. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju

kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt

oluliseks. Kavandatav tegevusala jääb rohevõrgustiku tuumalale. Koosmõju võib tekkida

eelkõige, kui rohevõrgustikualal objekti lähiümbrusesse planeeritakse tegevusi, mille käigus on

vajalik mets raadata. Sel juhul võivad tegevused koosmõjus mõjutada rohevõrgustiku tuumalale

määratud looduslike alade säilimise protsenti (Pärnu maakonna planeeringu kohaselt, ei tohi

looduslike alade osatähtsus tuumalal langeda alla 90%) kui ka mõjutada alal leiduvaid liike.

Avalike andmete põhjal on konkreetselt rohevõrgustiku tuumalal toimivad ja võimalikud

planeeritavad karjäärid (vt punkt 3.1.) ning metsaportaali andmetel on toimunud metsaraieid.

Võimalikud tegevused kavandatava ala lähipiirkonnas on veel kaitsetööstuspark (otsust ei ole

tehtud) ning tuulepargiala (otsust ei ole veel tehtud).

Kavandatav riigikaitseline objekt (hinnangulise pindalaga ca 100 ha), hõlmab Pärnu

maakonnaplaneeringu kohasest 10 549 ha suurusest rohevõrgustiku alast ca 1 %. Riigikaitseline

objekt jääb rohevõrgustiku alasse ja selle rajamiseks on vaja ala raadata ca 75 ha mahus.

Potentsiaalset koosmõju rohevõrgustiku seisukohalt võib anda kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringuga kavandatavad Pärnu eelvalikualad (Pärnu eelvalikuala 1 ja Pärnu eelvalikuala

2) ning nende alade teostamisel. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering peab arvestama

riigikaitselise objekti rajamisega koosmõju hindamisel rohevõrgustikule. Kavandatav

kaitsetööstuspargi Pärnu 1 eelvalikuala hõlmab rohevõrgustiku alast veidi üle 2% ja Pärnu 2

eelvalikuala samuti 2%. Juba olemasolev tehisalana määratletav ala, mis sisaldab endas

muuhulgas karjääre, teid ja hoonestatud alasid, hõlmab rohevõrgustiku alast ligikaudu 2%.

Arvestades eeltoodud objektide (mõlemad eelvalikualad, riigikaitseline objekt) ja

olemasolevate tehisalade osakaalu, võib tehisalade osakaal rohevõrgustiku alal kumulatiivselt

ulatuda eeldatavalt 7%-ni. Seega on eeldatavalt tagatud tingimus, et looduslike alade osatähtsus

ei langeks alla 90% rohevõrgustiku pindalast.

Pikemas ajaskaalas on karjääride tegevuse näol tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemisel

(karjääride korrastamisel) kaovad ka häiringud rohevõrgustikule ning elupaigad osaliselt

taastuvad. Arvestades tegevuskoha ning karjääride paiknemist (ümbruskonda jääb looduslik

rohumaa ning mets), kaugust karjääridest (lähim karjäär ca 1,7 km kaugusel) säilib tegevuse

teostamisel eeldatavalt rohelise võrgustiku terviklikkus ja sidusus. Samuti on metsade raie

ajutine seisund, mitte püsiv tehisala. Metsa raiumisel muutub ala seisund ajutiselt, kuid see on

ajas muutuv ja metsa kasvamisel seisund jällegi taastub, seega ökoloogiline seisund on pidevas

muutumises.

21

Teiste tegevuste piirkonda planeerimise tuleb arvestada riigikaitseliste ehitistega

(piiranguvöönd) ja rohevõrgustiku alale kehtestatud tingimustega. Tuulepargi rajamine

riigikaitselise objekti realiseerimisel ei ole tulevikus tõenäoliselt võimalik.

4.6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

KeHJS § 33 lõike 1 alusel on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega kaaneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Järgnevalt on toodud keskkonnameetmed ning

lubade/kooskõlastuste vajadus, millega tuleb tööde teostamisel ning taristu kasutamisel

arvestada:

1. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada.

2. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema tehniliselt heas

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole

lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütuse- ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ning põhja- ja pinnavette.

3. Männiku jõe veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti

nõusolekuta ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda

erosiooni või hajuheidet. Rasketehnikaga liikumine veekogus on keelatud. Tööde

teostamisel tuleb arvestada Männiku jõe piiranguvööndiga.

4. Juhul, kui tööde käigus rekonstrueeritakse Männiku jõge ületav tee või ehitatakse uus jõge

ületav riigikaitseline tee, tuleb tööde teostamisel arvestada looduskaitseliste tingimustega

ning hinnata veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu või keskkonnaloa vajadust (tahke

aine paigutamine veekogusse jms). Samuti tuleb arvestada, et Männiku jõel on keelatud

muuhulgas veekogu loodusliku sängi ning veerežiimi muutmine (looduskaitseseadus § 51

lõige 1). Uue tee rajamisel üle Männiku jõe tuleb arvestada veekogu ehituskeeluvööndiga,

kus on üldjuhul keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Ehitiskeeld ei laiene

Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele (looduskaitseseadus § 38 lõige 4

punkt 10).

5. Reoveepuhasti projekteerimisel hinnata heitvee suubla (pinnase) sobivust ja hinnata, kas

immutamine on asukohas võimalik. Heitvee pinnasesse immutamiseks peab olema rajatud

nõuetekohane süsteem (imbväljak, imbkraav vms). Reo- ja heitveekäitlemisel tuleb lähtuda

veeseaduses, keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“, keskkonnaministri

31.07.2019 määruses nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ ning Pärnu Linnavalitsuse

reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas toodud nõuetest.

6. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde (puurkaevu)

hooldusalal ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. Reoveepuhasti imbsüsteemi ja

rajatava joogivee puurkaevu vaheline kaugus peab olema vähemalt 60 m.

22

7. Nõuetekohane pinnasesse immutamine peab toimuma hajutatult ning immutussügavus peab

olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m

kõrgemale aluspõhja kivimitest.

8. Seirata sademevee väljalaskmete kaudu suublasse juhitavat sademevett kahe aasta jooksul

väljalaskmete väljaehitamisest arvates. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ toodud saasteainesisalduse

piirväärtustele. Vajadusel taotleda keskkonnaluba vee erikasutuseks.

9. Raadamistööde teostamiseks esitada Keskkonnaametile vastavad metsateatised.

10. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmete keskkonda (sh Männiku jõkke) sattumist tuleb vältida.

Jäätmed, mis sobivad taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt taaskasutamiseks.

Jäätmekäitlus peab toimuma kooskõlas Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjaga ja

jäätmeseadusega.

11. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade

ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Raietööde

planeerimisel tuleb lähtuda kavandatava tegevuse alal ja külgnevatel aladel pesitsevate

linnuliikide pesitsusajast. Kõikide kavandatava tegevuse alal leiduvate linnuliikide tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud. Keskkonnaameti

veebilehel kättesaadava metsalindude pesitsusperioodide kogupikkuste (A. Leivits 2023)

info kohaselt on kavandataval raadamisalal ja selle lähiümbruses leiduvate linnuliikide

pesitsusperioodid järgmised:

- hallpea-kirjurähn 01.04. - 10.07.

- valgeselg-kirjurähn 21.03. - 30.06.

- händkakk 21.02. - 31.08.

- öösorr 11.05. - 31.08.

- hiireviu 11.03. - 10.08.

- musträhn 21.03. - 30.06.

- laanepüü 01.04. - 31.08.

- hoburästas 21.03. - 10.08.

Liikide häirimise vältimiseks pesitusajal võib raietöid teha väljaspool viidatud

pesitsusaegasid.

12. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 8 alusel on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja

selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist

selles elupaigas. Raadamine kuklasepesade läheduses on lubatud tingimusel, et kuklasepesi

ei kahjustata.

13. Pärandkultuuri objekti Kolme valla piirikivi (registreerimisnumber 826:PIM:005) lähistel

(15 m raadiuses) toimuva ehitustegevuse käigus tuleb arvestada võimalike

muinsuskaitseliste leidude leidmisega. Muinsuskaitselise väärtuse leidmisel tuleb sellest

teavitada Muinsuskaitseametit.

23

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Arvestades kavandatava tegevuse eesmärki (riigikaitseline objekt), keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnangu punktides 2-4 toodut, ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine

vajalik.

1. Rakendades ettevaatusabinõusid, ei ole tõenäoline avariiolukordade tekkimine ning

kütuste- ja ohtlike ainete lekkimine pinnasesse ega seeläbi põhja- ja pinnavette (Männiku

jõkke). Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju põhja- ja

pinnaveekogumite koguselisele ja keemilisele seisundile;

2. Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, mistõttu on

välistatud mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

3. Arvestades majapidamiste kaugust kavandatavast tegevuskohast, ei ole ette näha mõju

inimese tervisele, heaolule ega varale. Eeldatavalt ei kaasne tegevusega ülenormatiivset

müra ega saasteainete esinemist.

4. Meetmete rakendamisel ei teki olulist ebasoodsat mõju maavaradele, pinnasele,

kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile.

5. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist soojuse, kiirguse, lõhnataju ületava ebameeldiva

lõhnahäiringu teket.

6. Tegevusega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju.

Tegevuse käigus tuleb järgida peatükis 4.6 välja toodud leevendusmeetmeid. Täiendavate

keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

24

6. Kasutatud materjalid

Eesti Looduse Infosüsteem. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/.

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. aasta ajakohastatud vahehinnang (Tallinn 2024)

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo.

Eesti Põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019 https://fond.egt.ee/fond/egf/9416.

Ehitusseadustik (RT I, 11.06.2024, 6).

Ehitusprojekti seletuskiri ja dokumendid.

Ekspertarvamus. Töö nr 24004951. A. Kurisman, R. Noormägi (Tartu 2024).

Hinnang Päraküla liivakarjääris liiva kaevandamisest tekkiv võimalik mõju ümbruskonna veevarustusele. Maavarauuringud OÜ. K.

Erg, M. Lelgus, V. Savva, N. Kivit. (2022).

Jõgede hüdrobiloogiline seire ja uuringud 2018. aasta aruanne. Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. P. Pall, O.

Järvekülg, R. Järvekülg, K. Käiro, R. Pihu, A. Sinimets, H. Timm, S.Vilbaste (Tartu 2019)

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=15564203&monitoringWorkUid=9334855.

Kaitsetööstuspari riigi eriplaneeringu ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine, Asukoha eelvaliku

lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (Tallinn-Tartu 2024)

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet 02.03.2022 korraldus nr 1-3/22/70).

Keskkonnaameti veebileht: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/pesitsusrahu. (12.03.2025).

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 19.12.2023, 11).

Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (RT I,

27.06.2022, 11).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 11.06.2024, 7).

Keskkonnaportaal. https://keskkonnaportaal.ee/.

Looduskaitseseadus (RT I, 04.12.2024, 13).

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022 – 2027. Keskkonnaministeerium.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022 – 2027. Tugevasti muudetud veekogumite määramine. Lisa 1 Lääne-Eesti vesikond

(C.1). Keskkonnaministeerium (Tallinn 2022).

Maa- ja Ruumiameti geoportaal, kaardirakendused. https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html.

Metsaportaal. https://register.metsad.ee/#/.

Metsalindude pesitsusperioodide kogupikkused. A. Leivits (2023).

Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine metsalindude kaitsmiseks (Keskkonnaamet 2024).

Pärnu linna üldplaneering 2035+, täiendatud seletuskiri. (Pärnu Linnavalitsus november 2024).

Objekti 67ER KESKKONNAÜLEVAADE, keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu mahus. Riigi Kaitse investeeringute

Keskus.

PÄRNU MAAKONNA PLANEERING, 2018 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2022/10/Seletuskiri_RB-

markusega.pdf

Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering.

Riigikaitse arengukava 2022-2031 (Tallinn 2021).

Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine. Keskkonnaagentuur. 2024.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (RT I, 27.03.2024, 9).

VEKA keskkonnainfo https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx.

Veeseadus (RT I, 11.06.2024, 18).

Saajad

Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Saatja

Päraküla selts MTÜ

TEAVITAMINE JA TEABENÕUE 06.07.2026

TEAVITAMINE

Pöördume uues Teie poole seoses erakorralise ja käimasoleva keskkonnarikkumisega, mis ohustab

otseselt terves ulatuses kaitse all olevat Männiku jõge.

11. juuni 2026 õhtul tuvastasime, et Pärnu linnas Ermistu külas, (Audru metskond 20, katastritunnus

82602:005:0282) ja Kõima külas (Audru metskond 52, katastritunnus 62401:001:2178) asuvalt

Kaitseväe taristu ehitusalalt juhitakse suures koguses puhastamata, äärmiselt sogast ja heljumirikast

ve- otse Männiku jõkke. Reostus pärineb ehitusalalt, kust juhitakse teadlikult liigve- ja puhastamata

ehitusve-, mille ärajuh miseks kasutatakse varasemalt rajatud maaparandussüsteemi (kraave). Nende

kraavide kaudu juhitakse reostunud vesi otse jõkke.

Keskkonnaamet teavitas meid 29.06.2026 oma kirjaga nr 14/8/26/11441-3, et tegi 16.06.2026

asjaolude selgitamiseks kohapealse kontrolli, milles osalesid ka ehitustöid teostava e-evõ-e esindajad

(kokkuvõte kirjast, lisas 2). TTJA teavitas meid 29.06.2026 oma kirjaga nr 16-1/26-09650-004, et

lähtuvalt KeA kontrolli tulemustest ei pea TTJA praegusel hetkel vajalikuks Pärnu linnas Ermistu külas

Audru metskond 20 (katastritunnus 82602:005:0282) ja Kõima külas Audru metskond 52

(katastritunnus 62401:001:2178) asuvatele kinnistutele väljastatud kaitseväe taristu ehituslubade osas

järelevalvemenetluse algatamist (lisa 3).

Oleme 6. juuli 2026 hommikul tuvastanud uues- ulatusliku reostuse ja ka koheselt teavitanud

infotelefonil 1247.

Männiku jõgi kuulub terves ulatuses keskkonnaministri määruse nr 73 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Looduskaitseseaduse § 51 lõike 1 kohaselt on lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul keelatud veekogu

loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Ehitusalalt lähtuv massiivne liigvee ja heljumi sissevool

muudab jõe looduslikku veerežiimi ning matab ja rikub pöördumatult kalade kudemispaiku.

Kaitseväe varustuslao rajamise projek le ei algatatud keskkonnamõju hindamist, kuna eelda

"Kaitseväe taristu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang" punk s 4.6 toodud

leevendusmeetmete ranget täitmist.

Käesolevaga rikutakse otseselt järgmisi meetmeid:

Meede 3: Männiku jõe veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis

põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. Kaevatud lõhed ja puhastamata vee otse

kraavidesse ning sealt jõkke juh mine on teadlikult tekitatud ja keelatud hajuheide.

Meede 8: Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61

saasteainesisalduse piirväärtustele. On visuaalselt tuvastatav, et ehitusalalt jõkke voolav vesi võib

ületada lubatud heljumisisalduse norme.

Eeltoodust tulenevalt palume uues- Keskkonnaame-l ja järelevalveasutustelt viivitamatut

sekkumist:

1. Teostada erakorraline inspekteerimine viidatud asukohas esimesel võimalusel, et fikseerida

rikkumine ja peatada edasine keskkonnakahju.

2. Võ-a veeproovid nii ehitusalalt väljuvast kraaviveest kui ka Männiku jõest reostusallikast

allavoolu, et dokumenteerida saasteainete ja heljumi kontsentratsioon.

3. Teha ehitajale/arendajale e-ekirjutus ehitustegevuse ja liigvee ärajuh mise peatamiseks

antud lõigus, kuni on rajatud nõuetekohased se-ebasseinid, paigaldatud toimivad filtertammid

või leitud muu tehnoloogiline lahendus hajuheite väl miseks (nagu eeldab KMH eelhinnangu

meede nr 2, mis nõuab õigeid tehnoloogiaid keskkonna saastamise väl miseks).

4. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ame l (TTJA) kaaluda haldusmenetluse seaduse (HMS) §

66 lg 1 p 1 ja EhS § 46 lg 2 p 2 alusel antud ehitusloa kehtetuks tunnistamist, kuni

Keskkonnaamet on tuvastanud leevendusmeetmete (KMH eelhinnang p 4.6 meetmed 3 ja 8 )

uues täitmisele asumise.

TEABENÕUE

Täiendavad küsimused TTJA-le/KeA-le/RKIK-ile sõltuvalt sellest, kes oskab vastata:

1. Ehitusalalt juhitakse jätkuvalt puhastamata ve- ja liigve- läbi kraavi otse jõkke. Kuidas teostab RKIK

kui tellija ehitusplatsil järelevalvet? Miks ei ole lepingulistelt partneritelt nõutud elementaarsete

keskkonnakaitseliste raja ste (se-e igid, filtertammid) kohest rajamist?

2. Kui RKIK ja valitud ehitaja ei suuda igapäevase ehitustegevuse käigus väl da tavalise muda ja heljumi

kandumist jõkke, siis millisele tõendusmaterjalile toetudes saame kogukonnana usaldada, et suudate

väl da katastroofilist reostust laskemoonalao potentsiaalse suurõnnetuse korral või igapäevase

kasutamise korral, kus asfaltplatsidelt jõuab vihmaga saasteaine kraavidesse ja sealt jõkke?

3. Kas ja kuidas kaalu varustuslao asukoha valikul asjaolu, et kinnistu piirneb terves ulatuses kaitse all

oleva lõheliste jõega? Millised püsivad insenertehnilised lahendused rajatakse (peale ehituse lõppu),

mis füüsiliselt välistaksid pinnavete ja õnnetuse tagajärjel tekkiva reostuse jõudmise Männiku jõkke?

4. Kas rajatava varustuslao puhul on kohaldatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele e-evõtetele keh vaid

planeerimis- ja ohutusnõudeid? Kuidas on TTJA hinnanud laost lähtuva plahvatus- või saasteohu

puhveralasid, arvestades, et reostuse leviku kiirus mööda jõge Pärnu lahe Natura 2000 alale on väga

suur?

5. Ees maa Looduse Fond (ELF) ja Rootsi WWF on varasemalt investeerinud märkimisväärseid ressursse

jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Kuidas selgitavad RKIK ja KeA avalikkusele ja rahvusvahelistele

partneritele olukorda, kus riiklik ehitusprojekt kahjustab teadlikult vabaühenduste ja kodanike

varasemad looduskaitselised pingutused?

6. Kes ja millal hindab juba jõkke voolanud se-e ja muda hulka ning selle mõju Männiku jõe

potentsiaalsetele kudemispaikadele? Kui tuvastatakse, et kruusapõhi on mudaga ka-unud, siis kas RKIK

kui tellija on valmis rahastama jõesängi mehaanilist puhastamist ja kudemisalade taastamist?

7. Lõheliste kudemisaeg algab sügisel ja kestab talveni. Kuidas on tagatud, et selleks krii liseks

perioodiks on hajuheide täielikult peatatud? Kas KeA plaanib ehituse ajaks seada Männiku jõele

kohustuse teostada pidevat (automaatset) vee hägususe ja hapnikusisalduse seiret?

8. Kuna kaitseväe varustuslao KMH jäe algatamata vaid ngimusel, et leevendusmeetmeid täidetakse

rangelt, siis kas korduv meetmete rikkumine ei ole piisav juriidiline alus, et algatada viivitamatult

täiemahuline keskkonnamõju hindamine? Milline on see piirmäär või rikkumiste arv, millest alates KeA

tunnistab eelhinnangu järeldused kehtetuks?

9. Kuidas on Keskkonnaamet metoodiliselt ja fak liselt tuvastanud, et Männiku jõkke juhitav vesi vastab

keskkonnaministri määruse nr 61 nõuetele ning KMH eelhinnangus sätestatule? Kas järelevalve käigus

on võetud akrediteeritud labori poolt analüüsitavaid veeproove? Kui ei ole, siis millistele objek ivsetele

ja mõõdetavatele tõenditele tuginedes järeldab KeA, et keskkonnanõudeid ja lubatud saasteainete

piirväärtusi ei ületata?

10. TTJA keeldus oma 29.06.2026 kirjaga järelevalvemenetluse algatamisest, tuginedes KeA 16.06.2026

kontrollile. Kuna 06.07.2026 on ilmnenud uued ja korduvad reostuse asjaolud, siis kas TTJA loeb

eelneva, 16.06 kontrolli järeldused endiselt piisavaks, et välistada ehitusloa nõuete rikkumine

käesoleval hetkel?

11. Euroopa Kohtu Weseri lahendi (C-461/13) kohaselt ei tohi riik lubada tegevusi, mis võivad

halvendada veekogu seisundiklassi. Kuidas on KeA ja TTJA antud olukorras (lubades tegevusel jätkuda

ilma menetlust algatamata) teadusliku kindlusega välistanud, et pidev muda ja heljumi lisandumine

Männiku jõkke ei halvenda jõe ökoloogilist seisundit ega mata pöördumatult lõheliste kudemispaiku?

12. Keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse õiguspärasuse eelduseks oli KMH

eelhinnangu punk s 4.6 toodud leevendusmeetmete (sh meetmed 3 ja 8) range täitmine. Kuna

korduvad intsidendid (11.06.26 ja 06.07.26) tõendavad, et arendaja ja ehitaja ei suuda või ei soovi neid

meetmeid rakendada, siis kas KeA ja TTJA loevad KMH algatamata jätmise aluseks olnud eeldused ja

seega ka vastava otsuse endiselt õiguspäraseks?

Palun hoida Päraküla selt MTÜ-d käesoleva kaebuse menetlemise ja rakendatud meetmetega kursis.

Lugupidamisega,

Külly Selberg

Päraküla selts MTÜ

Teadmiseks

Ees-maa Looduse Fond (ELF)

Lisa

Pildid 1 Pärakülas asuvast jõelõigust, koha koordinaadid 58.331027, 24.117270

Pilt 2 Ehitusalalt tulev kraav, koha koordinaadid 58.347524, 24.095820

Pilt 3 Jõgi kohas, mis ei puutu reostusega kokku (võrdluseks lihtsalt), koha koordinaadid: 58.346608,

24.086943

Pildistatud asukohad (1-3)kaardil, tähistatud punaste ringidega.

Lisa 2 Keskkonnaame vastus

Kontrolli eesmärk oli hinnata ehitusobjek lt lähtuva vee seisundit, heljumi võimalikku levikut kraavides

ja Männiku jões ning ehitaja poolt rakendatud väl mis- ja leevendusmeetmeid.

Kuivõrd ehitustöödega, eelkõige pinnase teisaldamise ja sademevee ärajuh misega, võib kaasneda

teatav heljumi teke ja selle kandumine kraavidesse või veekogudesse, oli ka ehitaja rakendanud

täiendavaid meetmeid heljumi edasise leviku piiramiseks. Kraavilõikudele olid paigaldatud pestud

killus kupadjad ning olukorda jälgitakse regulaarselt ja vajadusel ollakse valmis reageerima.

Kontrolli käigus vaadeldi ehitusobjek lt lähtuvaid kraave ja Männiku jõge mitmes asukohas. Kontrolli

ajal ei tuvastatud ehitusobjek lt vahetult lähtuva kraavi ülemises osas heljumisegust ve-. Lisaks hinna

visuaalselt veeseisundit järgmistes asukohtades: Jüri - Jaani - Suurmetsa teel truubi asukohas,

Ehitusobjek lt lähtuva kraavi ja Männiku jõe ristumiskohas, Kõima–Seliste tee truubi piirkonnas.

Kontrolli tulemused näitasid, et kraavi ja Männiku jõe ühinemiskohas esines kontrolli ajal heljumisegust

ve- ning kraavi ühes lõigus oli näha seGnud heljumit, kuid samas ei täheldatud kontrolli ajal Männiku

jões heljumit sellises ulatuses, nagu oli näha 11.06.2026 olukorda kajastavatel fotodel. Kraavi

suubumiskohast ligikaudu kümme meetrit allavoolu ja järgnevates kontrollitud asukohtades oli jõevesi

visuaalselt läbipaistev.

Keskkonnaamet ei võtnud kontrolli käigus veeproove heljumi sisalduse määramiseks. Proovide võtmise

vajaduse hindamisel arvesta , et kontroll toimus viis päeva pärast teates kirjeldatud olukorda ning

selleks ajaks olid veeolud ja ehitusobjek l rakendatud meetmed muutunud. Seetõ-u ei oleks

16.06.2026 võetud proovide tulemuste põhjal olnud võimalik teha usaldusväärset järeldust 11.06.2026

toimunud võimaliku heljumi liigkandumise ulatuse ega tolleaegse heljumisisalduse kohta. Samu ei

oleks kontrolli ajal võetud proov kirjeldanud teatele lisatud fotodel kajastatud hetkeseisundit.

Samas veeproovide võtmata jätmine ei tähenda, et kontrolli käigus heljumi esinemist ei tuvastatud.

Heljumisegust ve- tähelda kraavi ja Männiku jõe ühinemiskohas ning seGnud heljumit ühes

kraavilõigus. Kontrolli ajal ei olnud aga võimalik tagantjärele mõõta ega usaldusväärselt määrata

11.06.2026 toimunud võimaliku heljumi liigkandumise kogust, kestust või sellel ajal vees esinenud

heljumisisaldust.

Kontrolli käigus hinna visuaalselt ka võimalikke kahjustuse tunnuseid Männiku jões. Vaatluse ajal ei

tuvastatud nähtavaid asjaolusid, mis oleksid viidanud kalade ega nende kudepaikade ilmsele ja olulisele

kahjustumisele. Männiku jõgi oli kraavi suubumiskohast ligikaudu kümme meetrit allavoolu ja sealt

edasi läbipaistev.

Hinnangu andmisel arvestas Keskkonnaamet ka asjaoluga, et vahetult enne teates kirjeldatud olukorda

esines piirkonnas tavapärasest intensiivsem sademeperiood, mis võis suurendada heljumi ärakannet

ehitusalalt.

Keskkonnaamet juh s kontrolli käigus ehitustöödega seotud isikute tähelepanu vajadusele rakendada

ka edaspidi piisavaid ennetus- ja leevendusmeetmeid. Eelkõige tuleb väl da heljumi sa-umist

suublasse suuremate sademete ajal määral, mis ületaks veeseaduse § 128 lõike 7, § 129 lõike 5 ning §

130 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juh mise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ lisas 1 heljumile kehtestatud piirväärtust

35 mg/l. Ehitajal tuleb tagada, et ehitustegevuse mõju veekeskkonnale oleks viidud miinimumini.

Lisa 3 TTJA vastus

TTJA on pöördunud teate alusel 17.06.2026 RKIK ja 18.06.2026 Keskkonnaame poole, arvestades, et

keskkonnaküsimuste osas järelevalve tegemine kuulub Keskkonnaame pädevusse. RKIK on oma

vastuses märkinud, et Keskkonnaamet on objek kohapeal kontrollinud. RKIK selgituse kohaselt oli tol

päeval väga sajurohke ning savistelt ja liivakatelt pindadelt kandusid osakesed sademeveega kraavi.

Keskkonnaamet edastas 29.06.2026 vastuskirja (14-8/26/11441-3), milles märkis, et 16.06.2026

teosta asjaolude selgitamiseks kohapealne kontroll. Kontrolli tulemused näitasi, et kraavi ja Männiku

jõe ühinemiskohas esines kontrolli ajal heljumisegust ve- ning kraavi ühes lõigus oli näha seGnud

heljumit, kuid ei täheldatud Männiku jões heljumit sellises ulatuses, nagu oli näha 11.06.2026

olukorda kajastavatel fotodel. Kraavi suubumiskohast ligikaudu kümme meetrit allavoolu ja

järgnevates kontrollitud asukohtades oli jõevesi visuaalselt läbipaistev.

Samu ei tuvastatud vaatluse ajal nähtavaid asjaolusid, mis oleksid viidanud kalade ega nende

kudepaikade ilmsele ja olulisele kahjustumisele. Männiku jõgi oli kraavi suubumiskohast ligikaudu

kümme meetrit allavoolu ja sealt edasi läbipaistev. Lisaks tuvastas Keskkonnaamet, et ehitaja on

rakendanud meetmeid heljumi edasise leviku piiramiseks.

Arvestades eeltoodut, ei pea TTJA praegusel hetkel vajalikuks Pärnu linnas Ermistu külas Audru

metskond 20 (katastritunnus 82602:005:0282) ja Kõima külas Audru metskond 52 (katastritunnus

62401:001:2178) asuvatele kinnistutele väljastatud kaitseväe taristu ehituslubade osas

järelevalvemenetluse algatamist.