Keit Kasemets
Riigisekretär Teie: 26.06.2026 nr 7-2/26-01321-1
Riigikantselei
[email protected] Meie: kuupäev digiallkirjas nr KA-JUH-13/168-2


Vabariigi Valitsuse määruste muutmise
määruse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine


Lugupeetud härra Kasemets

Täname võimaluse eest eelnõule tagasisidet anda. Toetame kavandatavaid muudatusi ning peame positiivseks, et määrusega täpsustatakse riigikaitseobjektide kaitse korraldust ning parandatakse koostööd riigiasutuste ja kriitilise taristu valdajate vahel. Samas juhime tähelepanu järgmistele rakendamisega seotud küsimustele.

1. Rakendamise mõju ettevõtjatele
Seletuskirjas on märgitud, et määruse rakendamisega ettevõtjatele täiendavaid kulusid ei kaasne. Praktikas toob eelnõu siiski kaasa täiendava töö- ja ressursivajaduse, sealhulgas riskianalüüside ja turvaplaanide ajakohastamise, koostöö laiendamise täiendavate riigiasutustega ning uute tehniliste võimete loomise või edasiarendamise õhuruumi seire, seireandmete jagamise ja drooniohule reageerimise tagamiseks. Palume mõjuanalüüsis neid mõjusid ning ettevõtjatele kaasnevat ressursivajadust realistlikumalt hinnata.

2. Õhuruumi seire rakendamise ootused vajavad täpsustamist
Eelnõus kasutatakse sõnastust „kui objekti kohal olevat õhuruumi seiratakse“, kuid ei ole selge, kas tegemist on ettevõtja vabatahtliku otsusega või kujuneb õhuruumi seire praktikas riigi ootuseks kõigi A-, B-, C- ja F-kategooria riigikaitseobjektide puhul. Soovitame selgitada, millistel juhtudel eeldatakse õhuruumi seire rakendamist, milliste tehniliste lahenduste kasutamist riik ootab ning millise protsessi kaudu need ootused ettevõtjateni jõuavad.

3. Seireandmete jagamise tehnilised eeldused
Eelnõu kohaselt tuleb õhuruumi seireandmeid jagada mitme riigiasutusega. Praktikas eeldab see ühtseid tehnilisi standardeid, andmeformaate, liidestusi ning küberturvalisuse nõudeid. Soovitame täpsustada, kas vastavad tehnilised nõuded ja juhised töötatakse välja riigi poolt ning millises ajaraamis saavad ettevõtjad nende alusel oma lahendusi kavandada.

4. Kaitseabinõude piisavuse hindamise alused
Eelnõu kohaselt nõustavad erinevad asutused riigikaitseobjektide valdajaid kaitseabinõude rakendamisel. Samas ei ole ettevõtjale selge, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse kavandatud meetmete piisavust ega kuidas kujuneb hinnang konkreetsete kaitsemeetmete, sealhulgas õhuruumi seire või raadioside piiraja kasutamise vajaduse kohta. Soovitame töötada välja ühtsed põhimõtted või metoodika, mis tagaks ettevõtjatele õigusselguse ning ühtse rakenduspraktika.

5. Rakendamise ajakava
Määrus jõustub üldises korras ega näe ette üleminekuaega. Arvestades, et muudatused võivad eeldada olemasolevate riskianalüüside, turvaplaanide ja protsesside ajakohastamist ning uute tehniliste lahenduste kavandamist, soovitame täpsustada, millise aja jooksul tuleb olemasolevad lahendused uutele nõuetele vastavaks viia.


Üldised tähelepanekud
Lisaks soovime märkida, et kuigi käesolev määrus rakendab 17. juunil 2026 vastu võetud korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadust ning täpsustab mitmeid olulisi rakendusküsimusi, vajavad mitmed seaduse menetluse käigus tõstatatud praktilised küsimused jätkuvalt riigi tasandil terviklikku lahendamist.

Eelkõige peame vajalikuks selgemalt eristada ettevõtjate tavapärast kohustust tagada oma vara, töötajate ja elutähtsa teenuse toimepidevuse kaitse ning riigikaitselistest vajadustest tulenevaid täiendavaid ootusi. Kui riik peab vajalikuks kõrgema kaitsetaseme saavutamist või täiendavate seire- ja tõrjevõimete rajamist, peaksid need ootused olema ettevõtjatele üheselt sõnastatud ning kujundatud riigi poolt. See on eriti oluline kõrgendatud julgeolekuriskiga piirkondades ja objektidel, kus täiendavad kaitsemeetmed tulenevad eelkõige riigikaitselistest kaalutlustest, mitte üksnes ettevõtte tavapärasest vara ja töötajate kaitse kohustusest.

Samuti peame oluliseks, et kriitilise taristu drooniohu seire- ja tõrjevõime arendamine toimuks riiklikult koordineeritult. Arvestades, et tegemist on riigikaitselise võime arendamisega, peaks riik määratlema kasutatavate seire- ja tõrjelahenduste tehnilised nõuded, tagama nende koostalitlusvõime ning looma ühtsed põhimõtted nende kasutuselevõtuks. See aitaks vältida olukorda, kus erinevad elutähtsa teenuse osutajad hangivad iseseisvalt erinevaid tehnilisi lahendusi, mille ühilduvus riiklike süsteemide ja omavaheline koostalitlusvõime ei ole tagatud.

Peame põhjendatuks, et selliste võimete arendamine toimuks riigi juhtimisel, kasutades võimaluse korral ühiseid tehnilisi nõudeid, keskseid hankeid või raamlepinguid. Sellisel juhul oleks võimalik tagada nii lahenduste ühilduvus kui ka kulutõhusus ning ettevõtjad saaksid panustada nende võimete rajamisse riigi poolt koordineeritud partnerlus- või kaasrahastusmudeli kaudu. See aitaks vältida dubleerivaid investeeringuid ning tagaks, et loodavad võimed toetavad lisaks üksiku ettevõtte kaitsele ka Eesti riigikaitse tervikvõimet. Lisaks looks selline lähenemine ettevõtjatele selge aluse investeeringute kavandamiseks ja aitaks tagada, et riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks tehtavad investeeringud lähtuvad ühtsetest prioriteetidest, mitte üksikute ettevõtjate erinevatest tõlgendustest riigi ootustele.




Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Reisner
Valitsus- ja partnersuhete juht