VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 170

Eesti, videosild Reede, 19. juuni 2026

Algus 9.00, lõpp 10.26

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Irja

Lutsar (Kadri Tali asendusliige), Anti Poolamets, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus,

Kristo Enn Vaga, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran ja Maido Ruusmann

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, taimetervise osakonna

valdkonnajuht Janar Leeduks, kalanduspoliitika nõunik Juhani Papp ning välissuhete ja

eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Svetlana Jankovenko (1. päevakorrapunkt); energeetika-

ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna

looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis, veeosakonna veeinvesteeringute

valdkonnajuht Olav Ojala, kliimaosakonna nõunik Mariann Leps, välissuhete osakonna EL

asjade valdkonna juht Eliise Merila, välissuhete osakonna nõunik Brett Sooniste ja

Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling (2. päevakorrapunkt);

energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna

juhataja Rein Vaks, välissuhete osakonna nõunik Brett Sooniste ja välissuhete osakonna

praktikant Analaise Sepp Dallas (3. päevakorrapunkt); Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja

väliskoostöö osakonna juhataja Agne Nettan-Sepp ja nõunik Berit McGinley; Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver

Tammik (4. päevakorrapunkt); justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Justiits- ja

Digiministeeriumi EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause ning nõunikud Reet Kase ja Sandra

Kaljumäe, tsiviilõiguse talituse juhataja Marget Pae ja nõunik Ewa-Maria Vainult;

Rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill; Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Maria-Helena

Rahumets (5. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik

Merilin Kruuse (1.–7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud

Karin Zereen (1.–2. päevakorrapunkt), Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt) ning Age Inkinen (5.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb äriühingute 28.

VÄLJAVÕTE

õigusraamistikku - „EU INC.“ – COM(2026) 321

5. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb

äriühingute 28. õigusraamistikku – „EU INC.“ – COM(2026) 321

Liisa-Ly Pakosta andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, mis käsitleb

äriühingute 28. õigusraamistikku – „EU INC.“ – COM(2026) 321. Ministri sõnul on algatuse

eesmärk pakkuda piiriüleselt tegutsevatele teenusepõhistele ettevõtetele, eelkõige

IT-ettevõtetele ja iduettevõtetele, võimalust tegutseda kogu Euroopa Liidu siseturul ühtsema ja

lihtsama õigusraamistiku alusel. Probleemina toodi esile, et paljud kiiresti kasvavad Euroopa

ettevõtted liiguvad praegu Euroopa Liidust välja, sageli Ameerika Ühendriikidesse Delaware’i,

kus neile pakutakse soodsamat ja paindlikumat regulatiivset keskkonda. Selle tulemusel

liiguvad Euroopast välja nii innovatsioon, kapital kui ka ettevõtete juhtimis- ja

toimimismehhanismid. Minister selgitas, et EU INC ei oleks mõeldud asendama liikmesriikide

kehtivat äriõigust, vaid pakuks selle kõrvale alternatiivse võimaluse neile ettevõtetele, kelle

tegevus on juba olemuslikult piiriülene. Liikmesriikide oma äri-, maksu-, töö- ja

maksejõuetusõigus jääks alles ning ettevõtted saaksid valida, kas tegutseda rahvusliku õiguse

alusel või kasutada Euroopa Liidu ülest vormi. Eesti iduettevõtete kogukond, Accelerate

Estonia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on algatust tugevalt toetanud,

samas kui riigi senine positsioon on olnud ettevaatlikum ja skeptilisem. Minister leidis, et

arvestades kapitali väljavoolu ja ettevõtjate huvi, tuleks Eestil üldjoontes toetada 28. režiimi

loomist, kuid arutada põhjalikult selle ulatust ja tingimusi.

Jürgen Ligi rõhutas vajadust jääda Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohtade juurde, eriti

maksuküsimustes. Ta märkis, et kuigi äriühingute 28. õigusraamistiku üldine eesmärk võib olla

põhjendatud, tuleb maksundust käsitleda eraldi ning vältida olukorda, kus teiste valdkondade

algatuste kaudu toimub maksuküsimuste hiiliv ühtlustamine. Minister rõhutas, et maksundus

kuulub liikmesriikide pädevusse ning Eesti on järjepidevalt kaitsnud põhimõtet, et

maksuküsimustes peab säilima ühehäälsuse nõue. Minister J. Ligi palus komisjonil olla

tähelepanelik, et Euroopa Liidu algatustesse ei lisataks maksuharmoneerimist puudutavaid

sätteid, mis ei kuulu vastava algatuse põhisisu juurde. Tema sõnul on ka teiste liikmesriikide

töögruppides väljendatud kriitikat selle suhtes, et erinevatesse valdkondadesse püütakse lisada

maksude ühtlustamise elemente. Ta tõi esile, et üksikisiku maksustamine ei ole Euroopa Liidus

harmoniseeritud ning Eesti ei peaks toetama selle muutmist.

Liisa-Ly Pakosta nõustus minister J. Ligiga, et maksundust, karistusõigust ja teisi riigi

pädevusse kuuluvaid valdkondi ei tohi hiilivalt ühtlustada. Samas rõhutas ta, et käesolev

algatus on teistsugune: liikmesriikide kehtiv õigus jääb alles ning ettevõtjatele pakutakse selle

kõrvale vabatahtlikku Euroopa-ülest alternatiivset mudelit kapitali väljavoolu vähendamiseks

ja siseturul ühtsemaks tegutsemiseks.

Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ning sõnas, et komisjon otsustas

toetada Vabariigi Valitsuse poolt 04.06.2026 heaks kiidetud Eesti seisukohti, mis on esitatud

Riigikantselei kirjas nr 2-5/26-00650-3 (poolt 9: Madis Timpson, Anti Haugas, Peeter Ernits,

Maria Jufereva Skuratovski, Heljo Pikhof, Varro Vooglaid, Valdo Randpere, Vilja Toomast,

Andre Hanimägi; vastu 1: Anti Poolamets; erapooletuid 0).

Anti Poolamets selgitas, etväljendas algatusele vastuseisu, pidades seda suveräänsust

kahjustavaks ning Eesti õigussüsteemi kõrvale alternatiivse Euroopa Liidu äriühinguõiguse

loomiseks. Tema hinnangul võib see piirata riigi õigust kehtestada reegleid, koguda makse ja

teha äriühingute üle järelevalvet. A. Poolamets palus protokollida eriarvamuse, et kavandatav

VÄLJAVÕTE

Euroopa äriühingute regulatsioon on tema hinnangul vastuolus Euroopa Liidu lepingute ja

Eesti põhiseadusega. A. Poolamets lisas, et ei hääleta valitsuse seisukohtade vastu, kuid peab

neid liiga nõrgaks ja jääb erapooletuks.

Aivar Sõerd rõhutas, et ELAK peaks jääma Vabariigi Valitsuse seisukoha punkti 1.3 juurde,

mille kohaselt Eesti ei toeta eelnõus maksuküsimuste reguleerimist, sealhulgas töötajate

osalusoptsioonidest saadud tulu tekkimise hetke sätestamist. Tema sõnul tuleb maksuküsimusi

käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 115 alusel, kus kehtib ühehäälsuse nõue, ning

Eesti ei tohi riskida selle põhimõtte nõrgenemisega.

Lea Danilson-Järg küsis, et juhul kui luuakse kavandatav Euroopa Liidu ülene äriühinguvorm,

siis millise riigi maksusüsteemi alusel selline ettevõte maksustatakse ja kuidas määratakse tema

maksuresidentsus.

Helen Pahapill selgitas, et äriühingu maksuresidentsus jääks määratletavaks iga liikmesriigi

enda reeglite järgi. Kui mitu riiki peaksid äriühingut oma maksuresidendiks, lahendatakse

vaidlus kehtivate topeltmaksustamise vältimise lepingute ja Euroopa Liidu vaidluste

lahendamise mehhanismide alusel. Töötajate osalusoptsioonide maksustamise kavandatav säte

looks küll uue reegli, kuid jätaks paljud detailid liikmesriikide otsustada ega tagaks seetõttu

tegelikku ühtset Euroopa Liidu lähenemist. Rahandusministeeriumi hinnangul ei peaks selline

säte määruses olema.

Jürgen Ligi rõhutas vajadust jääda Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohtade juurde ning

käsitleda maksuküsimusi eraldi. Ta märkis, et algatus ise on vajalik ja ka rahandusministrite

tasandil arutlusel, kuid selle raames ei tohi muuta maksupoliitika põhimõtteid. J. Ligi lisas, et

rahapesu järelevalvet ei tuleks selle küsimusega segada.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni

arvamusega. Komisjon toetab lihtsalt ja digitaalselt asutatava ühinguvormi loomist, kuid peab

vajalikuks täpsustada ühingu õiguslikke sätteid, et tagada paindlikkus ja vähendada

kuritarvituste ohtu. Eesti ei toeta maksejõuetuse, tööõiguse ega maksuõiguse ühtlustamist.

Urve Tiidus küsis, kas komisjoni kavandatav täiendav otsusetekst muudab Vabariigi Valitsuse

seisukohti maksuküsimustes või jääb kehtima põhimõte, et maksuõiguse, tööõiguse ja

maksejõuetuse õiguse ühtlustamist ei toetata ning need valdkonnad jäävad liikmesriikide

pädevusse.

Peeter Tali vastas, et maksuküsimused jäävad liikmesriikide pädevusse ning Eesti ei toeta

maksejõuetuse, tööõiguse ega maksuõiguse ühtlustamist, nagu on sätestatud ka Vabariigi

Valitsuse seisukohtades.

Kristo Enn Vaga küsis, milline on Rahandusministeeriumi seisukoht komisjoni esimehe

pakutud muudatusettepaneku suhtes Eesti seisukohtade täiendamiseks, eriti maksuküsimuste

reguleerimise ja valitsuse senise punkti 1.3 säilitamise osas.

Helen Pahapill vastas, et Vabariigi Valitsuse seisukoha punkt 1.3 jääb alles ning

Rahandusministeeriumi hinnangul on selle sisu sobiv: Eesti ei toeta maksuõiguse ühtlustamist

sellisel kujul.

Lea Danilson-Järg sõnas, et kavandatav ühinguvorm on praegu liiga toores, kuna

maksunduse, tööõiguse ja teiste ettevõtlusega tihedalt seotud küsimuste lahendused jäävad

ebaselgeks. Tema hinnangul tuleks algatusega edasi töötada ja need küsimused lõpuni

lahendada, mistõttu ei saa ta ettepanekut sellisel kujul toetada.

VÄLJAVÕTE

Peeter Tali vastas, et maksu-, töö- ja maksejõuetusõigus jäävad liikmesriikide pädevusse, kuid

Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks tuleb toetada ka lihtsalt ja digitaalselt asutatava

Euroopa Liidu ülese ühinguvormi loomist. Samas on vajalik ühinguõiguslikud sätted

täpsustada ja läbi arutada.

Aivar Sõerd leidis, et komisjoni täiendav avaldus ei anna valitsuse seisukohtadele sisulist

lisaväärtust, kuna samad põhimõtted on juba Vabariigi Valitsuse seisukohtades olemas. Tema

hinnangul võib selliste lisanduste tegemine vähendada komisjoni otsuste tõsiseltvõetavust.

Peeter Tali selgitas, et ELAK-i ettepanek rõhutab kokkuvõtlikult kolme olulist põhimõtet.

P. Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni

arvamusega. Rõhutades, et Eesti toetab lihtsalt ja digitaalselt asutatava ühinguvormi loomist,

kuid peab vajalikuks täpsustada ühingu õiguslikke sätteid, et tagada paindlikkus ja vähendada

kuritarvituste ohtu. Eesti ei toeta maksejõuetuse, tööõiguse ega maksuõiguse ühtlustamist.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega. Komisjon

rõhutab, et Eesti toetab lihtsalt ja digitaalselt asutatava ühinguvormi loomist, kuid peab

vajalikuks täpsustada ühinguõiguslikke sätteid, et tagada paindlikkus ja vähendada

kuritarvituste ohtu. Eesti ei toeta maksejõuetuse, tööõiguse ega maksuõiguse ühtlustamist.

(poolt 6: Katrin Kuusemäe, Irja Lutsar, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk;

vastu 0; erapooletuid 4: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Aivar Sõerd)

Anti Poolamets hääletusel ei osalenud.

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 170

Eesti, videosild Reede, 19. juuni 2026

Algus 9.00, lõpp 10.26

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Irja

Lutsar (Kadri Tali asendusliige), Anti Poolamets, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus,

Kristo Enn Vaga, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran ja Maido Ruusmann

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, taimetervise osakonna

valdkonnajuht Janar Leeduks, kalanduspoliitika nõunik Juhani Papp ning välissuhete ja

eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Svetlana Jankovenko (1. päevakorrapunkt); energeetika-

ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna

looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis, veeosakonna veeinvesteeringute

valdkonnajuht Olav Ojala, kliimaosakonna nõunik Mariann Leps, välissuhete osakonna EL

asjade valdkonna juht Eliise Merila, välissuhete osakonna nõunik Brett Sooniste ja

Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling (2. päevakorrapunkt);

energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna

juhataja Rein Vaks, välissuhete osakonna nõunik Brett Sooniste ja välissuhete osakonna

praktikant Analaise Sepp Dallas (3. päevakorrapunkt); Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja

väliskoostöö osakonna juhataja Agne Nettan-Sepp ja nõunik Berit McGinley; Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver

Tammik (4. päevakorrapunkt); justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Justiits- ja

Digiministeeriumi EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause ning nõunikud Reet Kase ja Sandra

Kaljumäe, tsiviilõiguse talituse juhataja Marget Pae ja nõunik Ewa-Maria Vainult;

Rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill; Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Maria-Helena

Rahumets (5. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik

Merilin Kruuse (1.–7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud

Karin Zereen (1.–2. päevakorrapunkt), Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt) ning Age Inkinen (5.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb äriühingute 28.

VÄLJAVÕTE

õigusraamistikku - „EU INC.“ – COM(2026) 321

5. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb

äriühingute 28. õigusraamistikku – „EU INC.“ – COM(2026) 321

Liisa-Ly Pakosta andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, mis käsitleb

äriühingute 28. õigusraamistikku – „EU INC.“ – COM(2026) 321. Ministri sõnul on algatuse

eesmärk pakkuda piiriüleselt tegutsevatele teenusepõhistele ettevõtetele, eelkõige

IT-ettevõtetele ja iduettevõtetele, võimalust tegutseda kogu Euroopa Liidu siseturul ühtsema ja

lihtsama õigusraamistiku alusel. Probleemina toodi esile, et paljud kiiresti kasvavad Euroopa

ettevõtted liiguvad praegu Euroopa Liidust välja, sageli Ameerika Ühendriikidesse Delaware’i,

kus neile pakutakse soodsamat ja paindlikumat regulatiivset keskkonda. Selle tulemusel

liiguvad Euroopast välja nii innovatsioon, kapital kui ka ettevõtete juhtimis- ja

toimimismehhanismid. Minister selgitas, et EU INC ei oleks mõeldud asendama liikmesriikide

kehtivat äriõigust, vaid pakuks selle kõrvale alternatiivse võimaluse neile ettevõtetele, kelle

tegevus on juba olemuslikult piiriülene. Liikmesriikide oma äri-, maksu-, töö- ja

maksejõuetusõigus jääks alles ning ettevõtted saaksid valida, kas tegutseda rahvusliku õiguse

alusel või kasutada Euroopa Liidu ülest vormi. Eesti iduettevõtete kogukond, Accelerate

Estonia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on algatust tugevalt toetanud,

samas kui riigi senine positsioon on olnud ettevaatlikum ja skeptilisem. Minister leidis, et

arvestades kapitali väljavoolu ja ettevõtjate huvi, tuleks Eestil üldjoontes toetada 28. režiimi

loomist, kuid arutada põhjalikult selle ulatust ja tingimusi.

Jürgen Ligi rõhutas vajadust jääda Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohtade juurde, eriti

maksuküsimustes. Ta märkis, et kuigi äriühingute 28. õigusraamistiku üldine eesmärk võib olla

põhjendatud, tuleb maksundust käsitleda eraldi ning vältida olukorda, kus teiste valdkondade

algatuste kaudu toimub maksuküsimuste hiiliv ühtlustamine. Minister rõhutas, et maksundus

kuulub liikmesriikide pädevusse ning Eesti on järjepidevalt kaitsnud põhimõtet, et

maksuküsimustes peab säilima ühehäälsuse nõue. Minister J. Ligi palus komisjonil olla

tähelepanelik, et Euroopa Liidu algatustesse ei lisataks maksuharmoneerimist puudutavaid

sätteid, mis ei kuulu vastava algatuse põhisisu juurde. Tema sõnul on ka teiste liikmesriikide

töögruppides väljendatud kriitikat selle suhtes, et erinevatesse valdkondadesse püütakse lisada

maksude ühtlustamise elemente. Ta tõi esile, et üksikisiku maksustamine ei ole Euroopa Liidus

harmoniseeritud ning Eesti ei peaks toetama selle muutmist.

Liisa-Ly Pakosta nõustus minister J. Ligiga, et maksundust, karistusõigust ja teisi riigi

pädevusse kuuluvaid valdkondi ei tohi hiilivalt ühtlustada. Samas rõhutas ta, et käesolev

algatus on teistsugune: liikmesriikide kehtiv õigus jääb alles ning ettevõtjatele pakutakse selle

kõrvale vabatahtlikku Euroopa-ülest alternatiivset mudelit kapitali väljavoolu vähendamiseks

ja siseturul ühtsemaks tegutsemiseks.

Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ning sõnas, et komisjon otsustas

toetada Vabariigi Valitsuse poolt 04.06.2026 heaks kiidetud Eesti seisukohti, mis on esitatud

Riigikantselei kirjas nr 2-5/26-00650-3 (poolt 9: Madis Timpson, Anti Haugas, Peeter Ernits,

Maria Jufereva Skuratovski, Heljo Pikhof, Varro Vooglaid, Valdo Randpere, Vilja Toomast,

Andre Hanimägi; vastu 1: Anti Poolamets; erapooletuid 0).

Anti Poolamets selgitas, etväljendas algatusele vastuseisu, pidades seda suveräänsust

kahjustavaks ning Eesti õigussüsteemi kõrvale alternatiivse Euroopa Liidu äriühinguõiguse

loomiseks. Tema hinnangul võib see piirata riigi õigust kehtestada reegleid, koguda makse ja

teha äriühingute üle järelevalvet. A. Poolamets palus protokollida eriarvamuse, et kavandatav

VÄLJAVÕTE

Euroopa äriühingute regulatsioon on tema hinnangul vastuolus Euroopa Liidu lepingute ja

Eesti põhiseadusega. A. Poolamets lisas, et ei hääleta valitsuse seisukohtade vastu, kuid peab

neid liiga nõrgaks ja jääb erapooletuks.

Aivar Sõerd rõhutas, et ELAK peaks jääma Vabariigi Valitsuse seisukoha punkti 1.3 juurde,

mille kohaselt Eesti ei toeta eelnõus maksuküsimuste reguleerimist, sealhulgas töötajate

osalusoptsioonidest saadud tulu tekkimise hetke sätestamist. Tema sõnul tuleb maksuküsimusi

käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 115 alusel, kus kehtib ühehäälsuse nõue, ning

Eesti ei tohi riskida selle põhimõtte nõrgenemisega.

Lea Danilson-Järg küsis, et juhul kui luuakse kavandatav Euroopa Liidu ülene äriühinguvorm,

siis millise riigi maksusüsteemi alusel selline ettevõte maksustatakse ja kuidas määratakse tema

maksuresidentsus.

Helen Pahapill selgitas, et äriühingu maksuresidentsus jääks määratletavaks iga liikmesriigi

enda reeglite järgi. Kui mitu riiki peaksid äriühingut oma maksuresidendiks, lahendatakse

vaidlus kehtivate topeltmaksustamise vältimise lepingute ja Euroopa Liidu vaidluste

lahendamise mehhanismide alusel. Töötajate osalusoptsioonide maksustamise kavandatav säte

looks küll uue reegli, kuid jätaks paljud detailid liikmesriikide otsustada ega tagaks seetõttu

tegelikku ühtset Euroopa Liidu lähenemist. Rahandusministeeriumi hinnangul ei peaks selline

säte määruses olema.

Jürgen Ligi rõhutas vajadust jääda Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohtade juurde ning

käsitleda maksuküsimusi eraldi. Ta märkis, et algatus ise on vajalik ja ka rahandusministrite

tasandil arutlusel, kuid selle raames ei tohi muuta maksupoliitika põhimõtteid. J. Ligi lisas, et

rahapesu järelevalvet ei tuleks selle küsimusega segada.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni

arvamusega. Komisjon toetab lihtsalt ja digitaalselt asutatava ühinguvormi loomist, kuid peab

vajalikuks täpsustada ühingu õiguslikke sätteid, et tagada paindlikkus ja vähendada

kuritarvituste ohtu. Eesti ei toeta maksejõuetuse, tööõiguse ega maksuõiguse ühtlustamist.

Urve Tiidus küsis, kas komisjoni kavandatav täiendav otsusetekst muudab Vabariigi Valitsuse

seisukohti maksuküsimustes või jääb kehtima põhimõte, et maksuõiguse, tööõiguse ja

maksejõuetuse õiguse ühtlustamist ei toetata ning need valdkonnad jäävad liikmesriikide

pädevusse.

Peeter Tali vastas, et maksuküsimused jäävad liikmesriikide pädevusse ning Eesti ei toeta

maksejõuetuse, tööõiguse ega maksuõiguse ühtlustamist, nagu on sätestatud ka Vabariigi

Valitsuse seisukohtades.

Kristo Enn Vaga küsis, milline on Rahandusministeeriumi seisukoht komisjoni esimehe

pakutud muudatusettepaneku suhtes Eesti seisukohtade täiendamiseks, eriti maksuküsimuste

reguleerimise ja valitsuse senise punkti 1.3 säilitamise osas.

Helen Pahapill vastas, et Vabariigi Valitsuse seisukoha punkt 1.3 jääb alles ning

Rahandusministeeriumi hinnangul on selle sisu sobiv: Eesti ei toeta maksuõiguse ühtlustamist

sellisel kujul.

Lea Danilson-Järg sõnas, et kavandatav ühinguvorm on praegu liiga toores, kuna

maksunduse, tööõiguse ja teiste ettevõtlusega tihedalt seotud küsimuste lahendused jäävad

ebaselgeks. Tema hinnangul tuleks algatusega edasi töötada ja need küsimused lõpuni

lahendada, mistõttu ei saa ta ettepanekut sellisel kujul toetada.

VÄLJAVÕTE

Peeter Tali vastas, et maksu-, töö- ja maksejõuetusõigus jäävad liikmesriikide pädevusse, kuid

Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks tuleb toetada ka lihtsalt ja digitaalselt asutatava

Euroopa Liidu ülese ühinguvormi loomist. Samas on vajalik ühinguõiguslikud sätted

täpsustada ja läbi arutada.

Aivar Sõerd leidis, et komisjoni täiendav avaldus ei anna valitsuse seisukohtadele sisulist

lisaväärtust, kuna samad põhimõtted on juba Vabariigi Valitsuse seisukohtades olemas. Tema

hinnangul võib selliste lisanduste tegemine vähendada komisjoni otsuste tõsiseltvõetavust.

Peeter Tali selgitas, et ELAK-i ettepanek rõhutab kokkuvõtlikult kolme olulist põhimõtet.

P. Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni

arvamusega. Rõhutades, et Eesti toetab lihtsalt ja digitaalselt asutatava ühinguvormi loomist,

kuid peab vajalikuks täpsustada ühingu õiguslikke sätteid, et tagada paindlikkus ja vähendada

kuritarvituste ohtu. Eesti ei toeta maksejõuetuse, tööõiguse ega maksuõiguse ühtlustamist.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega. Komisjon

rõhutab, et Eesti toetab lihtsalt ja digitaalselt asutatava ühinguvormi loomist, kuid peab

vajalikuks täpsustada ühinguõiguslikke sätteid, et tagada paindlikkus ja vähendada

kuritarvituste ohtu. Eesti ei toeta maksejõuetuse, tööõiguse ega maksuõiguse ühtlustamist.

(poolt 6: Katrin Kuusemäe, Irja Lutsar, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk;

vastu 0; erapooletuid 4: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Aivar Sõerd)

Anti Poolamets hääletusel ei osalenud.

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant